Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009IE0330

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Teadusasutuste, tööstuse ja VKEde koostöö ja teadmussiire – innovatsiooni oluline eeldus (omaalgatuslik arvamus)

OJ C 218, 11.9.2009, p. 8–14 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

11.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 218/8


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Teadusasutuste, tööstuse ja VKEde koostöö ja teadmussiire – innovatsiooni oluline eeldus” (omaalgatuslik arvamus)

2009/C 218/02

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustas 10. juulil 2008 vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 töötada välja omaalgatuslik arvamus järgmises küsimuses:

„Teadusasutuste, tööstuse ja VKEde koostöö ja teadmussiire – innovatsiooni oluline eeldus”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 3. veebruaril 2009. Raportöör oli Gerd WOLF.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 451. istungjärgul 25. ja 26. veebruaril 2009 (26. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 158, erapooletuks jäi 1.

1.   Kokkuvõte ja soovitused

1.1

Käesoleva arvamuse teemaks on teadusasutuste (Research Performing Organisations), tööstuse ja VKEde koostöö ja teadmussiire. Sellel koostööl on otsustav osa innovaatiliste toodete ja protsesside väljatöötamisel, kasutades seejuures teadusuuringute tulemusi.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab tööstusvaldkonna ja VKEde töötajaid süstemaatiliselt teavitada, millised teadmiste ja tehnoloogia varamud on ELi ülikoolides ja teadusasutustes olemas ning kuidas luua vastavaid kontakte. Vastavalt sellele soovitab komitee komisjonil tegutseda kogu Euroopat hõlmava (interneti) otsingusüsteemi loomise nimel, mis lõimiks ja täiendaks olemasolevaid infosüsteeme ning rahuldaks senisest paremini spetsiifilist vajadust teabe järele.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab jõupingutusi teha teadusartiklid internetis vabalt kättesaadavaks. Üldjuhul toob see siiski riigi jaoks kaasa lisakulusid. Seetõttu tuleks seada eesmärgiks kokkulepete sõlmimine vastastikuste eeskirjade kohta ELi liikmesriikide ning ELi mittekuuluvate riikide vahel. Sealjuures ei tohiks piirata teadusorganisatsioonide ja neis töötavate teadlaste vabadust valida tulemuste avaldamiseks ajakiri või foorum, mis aitab nende tulemusi kogu maailmas kõige paremal viisil levitada ja tunnustada.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab teadusuuringutele vaba juurdepääsu eesmärki jätkuvalt arutada, kuid määrata kindlaks ka sedalaadi toimimisviisi piirid. Selle alla ei tohiks kuuluda liiga varajane vaba juurdepääs uuringuprotsessis saadavatele igasugustele andmetele, sealhulgas niinimetatud toorandmetele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab komisjonil tegutseda ettevaatlikult ja samm-sammult ning kaasata asjaomased teadlased.

1.5

Teadusorganisatsioonide ja tööstuse erinevaid töökultuure silmas pidades soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tagada huvide õiglase tasakaalustatuse. Eeltoodu puudutab tulemuste varajase avaldamise ja vajaliku salajas hoidmise vahelist vastuolu, samuti intellektuaalomandi õigusi, sealhulgas patendiõigusi.

1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab seetõttu komisjoni nüüdseks esitatud selgitust, et oma soovitusega intellektuaalomandi haldamise kohta ei soovi ta isegi lepinguliste teadusuuringute puhul mingil juhul sekkuda koostööpartnerite vaheliste lepingutingimuste väljatöötamisse. Komisjoni soovitused peavad olema abiks, kuid ei tohi mingil juhul muutuda kitsendavaks raamistikuks.

1.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kordab soovitusi Euroopa ühenduse patendi kohta, millel on leiutajate jaoks asjakohane uudsust säilitav avaldamise ooteaeg (grace period).

1.8

Teadustöö infrastruktuuride (nagu nt kiirendid, kiirgusallikad, satelliidid ja maapealsed astronoomiaseadmed või tuumasünteesirajatised) väljatöötamisel ja arendamisel ei ole teadusasutused esmajoones uute teadmiste tarnijad, vaid tellijad ja kliendid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab vaadata läbi senised kogemused ELi ja liikmesriikide kehtivate riigiabi, eelarve-, hanke- ja konkurentsieeskirjade kasutamisel selles osas, kas nad teenivad eesmärki säilitada ja kasutada parimal viisil tööstuses selliste tellimuste käigus omandatud oskusi ja eriteadmisi Euroopa konkurentsivõime hüvanguks, aga ka vastavate järgnevate tellimuste täitmiseks.

2.   Sissejuhatus

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on avaldanud arvukalt arvamusi (1) teaduspoliitika küsimuste kohta ja osutanud sealjuures ennekõike piisava mahuga teadus- ja arendustegevuse otsustavale tähtsusele Lissaboni ja Barcelona eesmärkide täitmisel.

2.2

Kõnealuste soovituste esmatähtis aspekt käsitles teadusorganisatsioonide, k.a ülikoolide (Public Research Organisations või Research Performing Organisations) koostööd tööstussektori ja VKEdega ning selleks vajalikku teadmussiiret, mille eesmärk on töötada välja innovaatilised protsessid ja turukõlblikud tooted. Käesolevat aspekti süvendatult käsitledes keskendutakse käesoleva arvamuse peatükkides 3 kuni 5 osutatud teemadele – (a) artiklid ja teave, (b) koostöö turukõlbulike toodete ja menetluste väljaarendamisel ning (c) koostöö teadustöö infrastruktuuride arendamisel (2).

2.3

Osutatud teemad puudutavad koostöö ja konkurentsi vahelist tasakaalu, aga ka vastuolu. Ühelt poolt on koostöö vajalik selleks, et säilitada ja tugevdada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ELi mittekuuluvate riikidega võrreldes. Teiselt poolt ei tohi selle käigus moonutada Euroopa firmade omavahelist konkurentsiolukorda, mida reguleeritakse õiglast ühisturgu tagavate riigiabi eeskirjadega (Euroopa riigiabiõigus).

2.4

Sellest tekkivad vastuolud on taustaks järgnevalt käsitletavatele küsimustele ja soovitustele, eelkõige seoses intellektuaalomandi õiguste ja sellega seonduva teabe vaba edastamise probleemidega.

2.5

Ka komisjon ja nõukogu on käsitlenud koostöö teemat. Selle tulemuseks oli muuhulgas komisjoni soovitus (3) intellektuaalomandi haldamise kohta teadmussiirde käigus ning ülikoolide ja muude riiklike teadusorganisatsioonide tegevusjuhis. Eesmärgiks on ajendada liikmesriike ja teaduasutusi tegutsema ühtsemalt. Kuid eelkõige just kõnealused soovitused tõstatasid ulatuslikele asjakohastele eesmärgipüstitustele ja ettepanekutele vaatamata omakorda uusi küsimusi ja tekitasid asjaomastes organisatsioonides tugevaid kahtlusi seoses intellektuaalomandi õigustega ühiste ja lepinguliste teadusuuringute puhul. Need küsimused ja nende vahepealne selgitamine komisjoni poolt moodustavad osa käesolevast arvamusest.

3.   Teadustegevuste ja tulemuste teatavakstegemine

3.1   Teadusartiklid. Traditsiooniliselt avaldatakse teaduslikud tulemused pärast range hindamismenetluse (Peer Review) läbiviimist erialases trükiajakirjanduses, mõnikord aga avaldavad teadusasutused need juba varem nn pre-printidena või tehniliste aruannete jne kujul. Lisaks tutvustatakse neid erialakonverentsidel ning avaldatakse nende kokkuvõtetes.

3.1.1   Uus mõõde – internet. Internet avas uue kommunikatsiooni ja teadmiste vahendamise mõõtme. Nii avaldavad kirjastused enamiku teadusajakirjadest nüüd ka elektroonilisel kujul internetis.

3.1.2   Raamatukogud ja kulude küsimus. Juurdepääs trükitud ja ka elektroonilistele artiklitele on ülikoolide ja teadusorganisatsioonide raamatukogude kaudu suures ulatuses olemas. Ülikoolid ja teadusorganisatsioonid peavad siiski olema finantsiliselt suutelised kandma sellega seotud (artiklite ja abonementide) kulusid – ja siinkohal on tegemist tõsise probleemiga (4).

3.1.3   Vaba juurdepääs teadusartiklitele. Samal ajal kui juurdepääs teadusartiklitele internetis on seni üldjuhul seotud kuludega, mille peavad tasuma raamatukogud või neid haldavad asutused või kasutajad, on juba pikemat aega tehtud jõupingutusi selle nimel, et võimaldada kõikidele kasutajatele tasuta juurdepääsu: „Free Open Access” (5). Selles osas uuritakse erinevaid ärimudeleid ja maksevõimalusi, mis on üksikjuhtudel juba viinud konkreetsete kokkulepeteni. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab vastavasisulisi jõupingutusi. Osa kokkuleppeid toovad riigile siiski kaasa kulusid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab seetõttu seada nii ELi liikmesriikide vahel kui ka suhetes ELi mittekuuluvate riikidega eesmärgiks vastastikused kokkulepped.

3.1.3.1   Piiramatu valikuvabadus. Mingil juhul ei tohi piirata teadusorganisatsioonide ja nende teadlaste vabadust valida tulemuste avaldamiseks selline ajakiri või foorum, mis täidab nende arvates kõige paremini tulemuste ülemaailmse levitamise ja tunnustamise eesmärki.

3.1.4   Avatud juurdepääs teadusuuringute andmetele. Lisaks töötati välja ideed (6) üldise avatud – s.t koostööpartnerite vahel juba tavapärasest vabatahtlikust andmevahetusest kaugemale ulatuva – juurdepääsu võimaldamiseks interneti kaudu mitte ainult teadusartiklitele, vaid ka nende aluseks olevatele andmetele. See toob jällegi kaasa korralduslikku, tehnilist ja õiguslikku laadi küsimused (nt intellektuaalomandi kaitse ja andmekaitse) ning kvaliteedi tagamise ja motivatsiooni küsimused, millele on sageli võimalik vastata vaid teadusharust lähtuvalt. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab seetõttu küll õigeks jätkata kõnealustele eesmärkidele tähelepanu pööramist, kuid ka seda, et määrataks kindlaks sedalaadi toimimise piirid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab komisjonil tegutseda siin eriti ettevaatlikult ning kaasata eelkõige vahetult asjassepuutuvad teadlased.

3.1.5   Õigus konfidentsiaalsusele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et selle all ei tohi silmas pidada ennatlikku vaba juurdepääsu igasugustele uuringuprotsessis saadud andmetele, sealhulgas nn toorandmetele. Teadlased peavad kõigepealt selgeks tegema mõõtmisvead, eksimused, tõlgendamisküsimused jne, hindama nende tähendust ja tegelema nendega organisatsioonisisese konfidentsiaalse arvamuse kujundamise protsessi käigus, enne kui nad nõustuvad avaldamisega. Vastasel korral võib juhtuda, et rikutakse teadlaste isikuõigusi ning teadustöö ja andmekaitse põhieeldusi, aga eelkõige teadusartiklite kvaliteedistandardeid ja esmatähtsuse eesmärke.

3.2   Teave firmade ja VKEde jaoks. Paljud uutest arengutest huvitatud firmad ja VKEd ei ole piisavalt informeeritud sellest, millised teadmiste ja tehnoloogia varamud on ELi ülikoolides ja teadusasutustes üldse olemas ja kasutatavad ning kuidas luua vastavaid kontakte koostööle aluse rajamiseks. Väljaspool kitsast ekspertide ringi on seega tegemist vajadusega teabe järele, mis ulatub eespool nimetatud vahenditest kaugemale.

3.2.1   Laiale lugejaskonnale mõistetavad artiklid. Teadus- ja tehnikateemadel avaldatakse ka laiale lugejaskonnale mõistetavat (nn populaarteaduslikku) kirjandust. Viimastel aastatel on komisjon tegelenud tõhusamalt ja edukamalt ka enda toetatavate teadusprogrammide teaduslik-tehniliste tulemuste levitamise nimel, nt suurepärane ajakiri research*eu  (7) või internetiportaal CORDIS  (8). Teadmussiiret ja võimalikku koostööd silmas pidades on samas ka ülikoolid ja teadusorganisatsioonid alustanud üha suuremas ulatuses oma tegevuse ja tulemuste kajastamist internetis (9).

3.2.2   Siirdebürood. Lisaks on paljud teadusorganisatsioonid juba mõnda aega tagasi asutanud endale kuuluvad ja väga kasulikud teadmussiirdebürood (10), kus töötavad selle jaoks koolitatud spetsialistid (tehnosiirde ametnik (11)). Need tegutsevad siiski eelkõige piirkondlikult või on seotud vastava organisatsiooniga, nii et nende kasutamine Euroopa tasandil otsingutes on ikkagi väga vaevaline.

3.2.3   Toetavad organisatsioonid ja erialanõustajad. Eespool kirjeldatud vajaduse rahuldamiseks tegutsevad Euroopa tasandil lisaks komisjonile mitmed organisatsioonid ja võrgustikud, osaliselt on tegu ka äriettevõtetega. Nii on olemas näiteks EARTO, Association of European Science and Technology Transfer Professionals või ProTon (12). Aga ka komisjon ise pakub toetust VKEde portaali ja Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu (13).

3.2.4   Süstemaatiline otsing. Kui tööstussektori/VKEde vajadusi ei ole võimalik eespool nimetatud vahenditega siiski piisaval määral rahuldada, soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjonil teha jõupingutusi – võimalusel koostöös ühega suurtest otsingumootorite firmadest – selle vajaduse süstemaatiliseks rahuldamiseks kogu Euroopat hõlmava (interneti) otsingusüsteemi abil, kuhu on ühtses ja loogilises vormis kokku kogutud nimetatud erinev teave. Esimene samm osutatud suunas oleks arvamuse kujundamise protsess, mille käigus määratletakse täpsemalt kõnealuse otsingusüsteemi esimese astme eesmärgipüstitus ja ulatus, et saada katsetusetapil kogemusi.

3.2.5   Töötajate vahetus. Kuna kõige tõhusam teadmiste edasiandmine toimub läbi nende isikute, kes töötavad vaheldumisi teadusasutustes ja tööstussektoris, kordab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma korduvalt esitatud soovitust edendada üldiselt enam seda laadi töötajate vahetust, kasutades sealhulgas stipendiumide süsteemi/tasulise loomepuhkuse süsteemi, nagu nt Marie Curie Industry-Academia stipendium.

4.   Koostöö turukõlblike toodete ja menetluste arendamisel – õiglane huvide tasakaal

4.1   Erinevad töökultuurid. Paljusid juba olemasolevaid ja sissejuhatuses tsiteeritud dokumente ja soovitusi silmas pidades tuleb käesolevas peatükis keskenduda mõnele valitud küsimusele ja probleemile, mille juured on peamiselt teadustegevuse ja tööstussektori paratamatult erinevates töökultuurides ja huvides. Mõningaid neid erinevusi käsitles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juba põhjalikult oma esimeses arvamuses (14) Euroopa teadusruumi kohta ja hiljem on ta neid korduvalt käsitlenud. Kõige olulisemad erinevused on järgmised:

4.2   Avaldamine ja salajas hoidmine

Teadustegevuses on vaja tulemused varakult avaldada, et anda teistele teadlastele ja uurimisrühmadele ülekontrollimise võimalus. Lisaks teenib see sünergia eesmärki, mis lähtub kohesest vastastikusest kommunikatsioonist teaduskogukonna sees, eelkõige siis, kui ühise teadus- ja arendusprogrammi raames teevad koostööd mitu laborit.

Ka riik peab tavaliselt nõudma enda edendatava teadustegevuse tulemuste varajast avaldamist, et tagada õiglus toetuste ja konkurentsi valdkonnas.

Sellele vaatamata peavad praegu ka riiklikest vahenditest toetatavad teadusasutused võimalikku leiutist kujutavate tulemuste puhul esitama enne (kõnealuste) tulemuste avaldamist patenditaotluse, sest muidu kahjustaks see uudsust ja neil ei oleks võimalik oma leiutist patenteerida. Seda vajadust, mis kehtib ka avatud juurdepääsu kohta, rõhutatakse komisjoni soovituses intellektuaalomandi haldamise kohta (15).

Selle tõttu tekkiva eesmärkide konflikti leevendamiseks on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korduvalt soovitanud lisada liikmesriikide patendiõigusesse ning tulevasse ühenduse patendiõigusesse uudsust säilitav avaldamise ooteaeg (grace period) (16).

Firma peab seevastu oma konkurentsiolukorda arvestades olema vähemalt nii kaua huvitatud oma tootearenduse tulemuste konfidentsiaalsena käsitlemisest, kuni on võimalik pakkuda turukõlblikku uut toodet või kuni on kindlustatud vastavad patendid.

4.3   Otsinguline teadustegevus – eesmärgile suunatud arendustegevus. Teadlase tooteks on järeldused, mis on saadud kompleksse otsingu- ja avastamisprotsessi käigus, mille lõpptulemus on teadmata. Arendustegevus hõlmab seevastu eesmärgipärast planeeritud tegevust, mida alustatakse alles siis, kui on võimalik määratleda konkreetne eesmärk ja tee selle poole on piisavalt selge. Sellele vaatamata on teadlaste ja arendajate vahel sujuvaid üleminekuid, vastasmõju ja sünergiat ning kõnealused protsessid ei pea tingimata teineteisele lineaarselt järgnema.

4.4   Erinevad hindamiskriteeriumid. Teadlast ja tema „teadusorganisatsiooni” hinnatakse tema/nende teadusartiklite (17) ja tulemuste kvaliteedi, arvu ja mõju aluseks võttes ning üha enam ka patentide arvu järgi. Juhti seevastu hinnatakse esmajoones „tema” firma ärikasumi järgi, mis omakorda sõltub müüdud toodete arvust, kvaliteedist ja hinnast.

4.5   Süntees. Järelikult on vaja kõnealused vastuolud ületada ja saavutada huvide õiglane tasakaal, mis toob kasu mõlemale koostööd tegevale, ebavõrdsele partnerile. Et leida selle tarbeks kõige võimekamad teadlased ja nende organisatsioonid, peab selleks olema ka piisav ajend. Sealjuures „võib koostööle halvasti mõjuda, kui õigused teadussaavutustele lähevad täies ulatuses üle tellimuse esitanud firmadele” (18). Põhjuseks on, et „uued teadmised” (foreground) kasvavad evolutsiooniliselt välja „olemasolevatest teadmistest” (background) ja sisaldavad seega „olemasolevate teadmiste” jaoks olemuslikult otsustavaid elemente, nii et viimatinimetatud on uute teadmiste loomupäraseks osaks. Seetõttu läheb kokkulepete sõlmimisel intellektuaalomandi õiguste ja sellega seotud kaalutlemisprotsesside käigus vaja paindlikkust ja otsustamisvabadust, et oleks võimalik arvesse võtta individuaalseid asjaolusid ja loominguliste protsesside olemust. Nende puudumine võib lõpuks kaasa tuua teaduse ja majanduse tahtmatuse koostööd teha.

4.6   Intellektuaalomand ja komisjoni asjaomane soovitus. Komitee tervitab seega asjaolu, et (konkurentsi) nõukogu rõhutab osapoolte lepinguvabadust ja selgitab oma 30. mai 2008. aasta otsuses järgmist: „KUTSUB kõiki ülikoole ja teisi avalik-õiguslikke teadusasutusi ÜLES pöörama vajalikku tähelepanu komisjoni tegevusjuhendi sisule ning rakendama seda vastavalt oma tingimustele, muu hulgas võimaldades piisavat paindlikkust lepinguliseks teadustegevuseks.” Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab eriti asjaolu, et ka komisjon on nüüdseks täiendavalt selgitanud (19), et oma otseselt kõnealusele küsimusele pühendatud soovitusega (20) ei taha ta ka lepinguliste teadusuuringute puhul mingil juhul sekkuda lepingutingimuste kujundamise vabadusse. Pigem tuleks siin võimaldada piisavat paindlikkust, kui ei esine teistsuguseid piiranguid, nagu näiteks teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni toetuste raamistik või teised Euroopa või riiklikud seadused.

4.6.1   Täiendavad selgitused. Lisaks tuleks ka selgitada, et patentideni viivaid leiutisi ei ole võimalik lihtsalt niisama tellida, vaid need kujutavad endast täiendavat loomingulist panust (21). Nende realiseerimine ja sellest saadav tulu peab olema niisiis läbirääkimiste objektiks; realiseerimist ei tohi blokeerida ka tellimuse andnud firma – see tekitaks kahju rahvamajandusele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab seetõttu asjaolu, et komisjon valmistab ka selle kohta selgitust ette. Komisjoni soovitused peavad olema abiks, kuid ei tohi mingil juhul muutuda kitsendavaks raamistikuks.

4.7   Ühenduse patent. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab sellega seoses veel kord (vt ka punkt 4.2) oma korduvaid soovitusi Euroopa ühenduse patendi kohta, millel peaks olema leiutajate jaoks vajalik uudsust säilitav avaldamise ooteaeg (grace period).

4.8   Osalemise eeskirjad ja riigiabi õigus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitas juba oma meetmetes osalemise eeskirju käsitlevas arvamuses (22) anda tulevastele lepingupooltele suurem vabadus lepingu kujundamisel, aga ka vahendite valimisel. See puudutab eelkõige lepingupartnerite teadmiste ja/või taustteabe kasutusõiguseid. Siin tuleks ühe võimalusena pakkuda välja kasutustasuta kasutusõigusi, ent seda ei tohi kehtestada eranditeta, nagu on välja pakutud teatud juhtudel. Intellektuaalomandi tasuta edasiandmine majandussektorile riiklike kõrgkoolide või teadusorganisatsioonide poolt peidab endas lisaks Euroopa riigiabi õiguse rikkumise ohtu.

4.9   Avaliku ja erasektori partnerlused. Punktides 4.6 ja 4.8 nimetatud aspektid ja komitee soovitused peaksid seega leidma eelkõige kasutamist muus osas vägagi tervitatavates avaliku ja erasektori partnerlustes teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning vastavates ühistes tehnoloogilistes algatustes.

4.10   Töötajate leiutiste hüvitamine. Erilist tähelepanu vajab seejuures mõnes liikmesriigis kehtiv töötajate leiutiste seadus. See puudutab leiutaja õigust patendile ja õiglasele hüvitisele selle kasutamise eest, kui ta on leiutise välja töötanud oma tööalase tegevuse käigus. Seda õigust ei tohi mingil juhul ohustada.

5.   Koostöö teadustöö infrastruktuuride arendamisel – oskusteabe säilitamine

5.1

Tehniline terra incognita – ainueksemplarid. Lisaks eespool käsitletud teaduse ja tööstuse vahelise koostöö kategooriale on olemas veel üks ja samuti oluline kategooria, mille puhul ei ole teadusasutused esmajoones uute teadmiste tarnijad innovaatiliste seeriatoodete (või meetodite) väljatöötamise eesmärgil, vaid tellijad ja kliendid. Siinkohal on tegu eelkõige uute teadustöö infrastruktuuride väljaarendamisega, nagu nt kiirendid, kiirgusallikad, satelliidid ja maapealsed astronoomiaseadmed või tuumasünteesirajatised. Sealjuures arendab ja valmistab tööstussektor – enamasti eelnevalt esitatud arendustellimuste alusel – olulisi uudseid ainueksemplare.

5.2

Spetsialiseerumine ja risk. Uuendustega tihedalt seotud ettevõtete eeldus on, et neis töötavad kõige võimekamad spetsialistid ja et võimaliku nurjumise ohu tõttu on seal olemas ka ettevõtlusalane riskivalmidus. Otsene majanduslik kasu on ju enamasti väike, seda enam, et valmistatud toodete puhul on peaaegu eranditult tegemist ainueksemplaridega ja firmad sageli alahindavad selle valmistamiseks vajalikku töö- ja ajakulu: olemasoleva oskusteabe piirid tuleb enamasti ületada laial rindel.

5.3

Tehnilise progressi stiimulid. Seda laadi tellimused toovad osalevates ettevõtetes kaasa kõrgtehnoloogiliste oskuste olulise kasvu, mis suurendab pikas perspektiivis nende konkurentsivõimet seotud valdkondades ja aitab üldiselt kaasa tehnilisele progressile. Firmadel on sellele vaatamata sageli raske säilitada potentsiaali kunagi hiljem esitatavate tellimuste jaoks, k.a töötajaid ja insenere vastavas erialavaldkonnas, seda enam, et palju paremini tasub ennast ära nende kasutamine majanduslikult palju tulusamates seeriatoodete arendus- ja tootmisprotsessides.

5.4

Konkurentsi- ja hanke-eeskirjade rakendamine. Kehtivate konkurentsi- ja hanke-eeskirjade rakendamine võib muuta olukorda raskemaks, sealhulgas ka seetõttu, et ei võimalda arendustellimuse täitnud firmal saada seejärel lisatingimusteta iseenesestmõistetavalt ka tootmistellimus. See võib kaasa tuua tootmistellimuse andmise väiksemate kogemustega firmale, mis alahindab raskusi just oma väiksemate kogemuste tõttu ja esitas seetõttu soodsama hinnaga pakkumise. Kõnealused probleemid on mõnes firmas viinud isegi selleni, et nad ei konkureeri enam selliste tellimuste pärast või ei võta enam selliseid tellimusi vastu. Ka „kommertskasutusele eelnevate hangete” (23) vahend ei paku siinkohal kirjeldatud probleemile lahendust, kuna hiljem ei toodeta üleüldse mingeid seeriatooteid.

5.5

Probleemid ja lahenduste otsing. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ei oska siin samuti mingeid valmislahendusi soovitada. Komitee tahaks siiski juhtida tähelepanu tõsistele probleemidele, mis muudavad seda laadi suurprojektid kallimaks ja venitavad nende teostamist, kuid samuti jäetakse optimaalselt kasutamata nende käigus omandatud oskused ja kogemused, kuna kvaliteetsed oskused lähevad sageli uuesti kaduma. Komitee soovitab seega komisjonil kutsuda kokku kõrgetasemeline ekspertgrupp (24), mis tegeleks seni omandatud kogemustega. Selle põhjal võib selguda, kas praegused riigiabi-, eelarve-, konkurentsi- ja hanke-eeskirjad ning nende rakendamise viis on selle spetsiifilise olukorraga kooskõlas või kas vastavasisulise tööstuspoliitika jaoks on vaja uut laadi vahendeid.

5.6

ITER. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele on jäänud mulje, et komisjon on näiteks täiesti teadlik rahvusvahelise projektiga ITER seonduvast probleemist ja et seal on juba algatatud vastavad meetmed tööstusettevõtete osalemiseks. Seda lähenemisviisi tuleks võimalusel rakendada ka loodavatele teadustöö infrastruktuuridele esitatavatele nõuetele (ESFRI nimekiri).

6.   Komitee kolme viimase aasta samateemalised arvamused

Käesolevas arvamuses on kasutatud järgmiseid, viimase kolme aasta jooksul vastu võetud vastavateemalisi arvamusi:

7. teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (INT/269, CESE 1484/2005 – ELT C 65/9, 17.3.2006)

Nanoteadused ja nanotehnoloogiad (INT/277, CESE 582/2006 – ELT C 185/1, 8.8.2006)

Ühenduse teadustegevuse hindamine (1999–2003) (INT/286, CESE 729/2006 – ELT C 195/1, 18.8.2006)

Eriprogrammid (INT/292, CESE 583/2006 – ELT C 185/10, 8.8.2006)

Teadusuuringud ja innovatsioon (INT/294, CESE 950/2006 – ELT C 309/10, 16.12.2006)

Ettevõtete osalemine seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes (INT/309, CESE 956/2006 – ELT C 309/35, 16.12.2006)

Ettevõtete osalemine – seitsmes raamprogramm 2007-2011 (Euratom) (INT/314, CESE 957/2006 – ELT C 309/41, 16.12.2006)

Investeeringud teadmistesse ja uuendustegevusse (Lissaboni strateegia) (INT/325, CESE 983/2007 – ELT C 256/17, 27.10.2007)

Euroopa potentsiaali rakendamine ja suurendamine teadus-, arendus- ja uuendustegevuses (INT/326, CESE 1566/2006 – ELT C 325/16, 30.12.2006)

Euroopa Tehnoloogiainstituut (INT/335, CESE 410/2007 – ELT C 161/28, 13.7.2007)

Roheline raamat „Euroopa teadusruum: uued perspektiivid” (INT/358, CESE 1440/2007 – ELT C 44/1, 16.2.2008)

Innovatiivse meditsiini algatus / ühisettevõtte loomine (INT/363, CESE 1441/2007 – ELT C 44/11, 16.2.2008)

Tehnoloogiaalgatuse rakendamine manussüsteemides / ühisettevõtte ARTEMIS loomine (INT/364, CESE 1442/2007 – ELT C 44/15, 16.2.2008)

Ühisettevõtte Clean sky moodustamine (INT/369, CESE 1443/2007 – ELT C 44/19, 16.2.2008)

Ühisettevõtte ENIAC loomine (INT/370, CESE 1444/2007 – ELT C 44/22, 16.2.2008)

Teadus- ja arendustegevuse programmid VKEde toetamiseks (INT/379, CESE 977/2008 – ELT C 224/18, 30.8.2008)

Euroopa piirkondade konkurentsivõime parandamine teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu (INT/383, CESE 751/2008 – ELT C 211/1, 19.8.2008)

Ühisettevõte kütuselementide ja vesiniku valdkonnas (INT/386, CESE 484/2008 – ELT C 204/19, 9.8.2008)

Euroopa partnerlus teadlaste jaoks (INT/435, CESE 1908/2008 – ELTs veel avaldamata)

Euroopa teadusuuringute infrastruktuur (ERI) (INT/450, CESE 40/2009 – ELTs veel avaldamata)

Brüssel, 26. veebruar 2009

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Mario SEPI


(1)  Vt punkt 6.

(2)  INT/450, CESE 40/2009 (ELTs veel avaldamata).

(3)  K(2008) 1329, 10. aprill 2008.

(4)  URL: http://ec.europa.eu/research/science-society/pdf/scientific-publication-study_en.pdf.

(5)  Avatud juurdepääs. Võimalused ja väljakutsed – käsiraamat. Euroopa Komisjon / UNESCO Saksamaa rahvuslik komisjon, 2008.

(6)  KOM(2007) 56, 14. veebruar 2007; K(2008) 1329, 10. aprill 2008 – II lisa.

(7)  http://ec.europa.eu/research/research-eu.

(8)  http://cordis.europa.eu/.

(9)  http://www.ott.csic.es/english/index.html Hispaanias või http://www.technologieallianz.de/ Saksamaal.

(10)  KOM(2007) 182, 4.4.2007.

(11)  K(2008) 1329, 10.4.2008, 2 lisa, punkt 7.

(12)  http://www.earto.org/; http://www.astp.net/; või http://www.protoneurope.org/.

(13)  EEN: http://www.enterprise-europe-network.ec.europa.eu/services_en.htm ja VKEde portaal http://ec.europa.eu/enterprise/sme/index_et.htm.

(14)  EÜT C 204, 18.7.2000, lk 70.

(15)  K(2008) 1329, 10.4.2008, soovitus nr 4 liikmesriikidele ja I lisa, punkt 7 avalik-õiguslikele asutustele.

(16)  Nagu see näiteks Saksamaa patendiõiguses varem oli.

(17)  Ja nende ajakirjade maine järgi, milles artiklid on ilmunud!

(18)  EÜT C 204, 18.7.2000, lk 70.

(19)  Commission Recommendation on the management of intellectual property in knowledge transfer activities and Code of Practice for universities and other public research organisations. (2008) ISBN 978-92-79-09850-5. Peatüki 4.3 viimases lõigus märgitakse järgmist: „Nevertheless, the parties are free to negotiate different agreements, concerning ownership (and/or possible user rights) to the Foreground, as the principles in the Code of Practice only provide a starting point for negotiations.”

(20)  K(2008) 1329, 10.4.2008, I lisa, punkt 17.

(21)  See mõte on ka töötajatele leiutiste hüvitiste maksmise aluseks, vt punkt 4.10.

(22)  ELT C 309, 16.12.2006, lk 35.

(23)  KOM(2007) 799 lõplik „Komisjoni teatis: Kommertskasutusele eelnevad hanked: Innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas”. Vt antud teemal ka komitee arvamust INT/399 „Kommertskasutusele eelnevad hanked”, CESE 1658/2008 (ELTs veel avaldamata).

(24)  Kui võimalik, siis tuleks sellesse kaasata ka EIROforumis esindatud teadusasutused.


Top