EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52007AR0237

Regioonide komitee Arvamus Euroopa sadamapoliitika

OJ C 172, 5.7.2008, p. 29–33 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

5.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/29


Regioonide komitee Arvamus „Euroopa sadamapoliitika”

(2008/C 172/06)

REGIOONIDE KOMITEE,

tõstab esile sadamate suurt tähtsust majandusliku ja ühiskondliku arengu ning Euroopa konkurentsivõime ja heaolu seisukohast ning mitte ainult rannikupiirkondade jaoks;

täheldab, et Euroopa sadamamaastik on väga eripalgeline, ning on veendunud, et erinevad struktuurid tugevdavad konkurentsi kõige tõhusamate transporditeede osas;

rõhutab, et on mõttekas, kui sadamate haldamine leiab aset piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning tervitab seega komisjoni kava mitte sekkuda eesmärgiga ühtlustada erinevusi ELi sadamate haldamise erinevates struktuurides;

rõhutab, et üksteisega ei konkureeri mitte ainult üksikud sadamad, vaid terved transpordiahelad;

on seisukohal, et 2008. aastaks väljakuulutatud suunised sadamatele antava riigiabi kohta on sobiv vahend täpsustamaks EÜ asutamiselepingut sadamate osas, et korraldada ka edaspidi konkurentsi sadamasektoris õiglaselt ja tõhusalt;

täheldab, et Euroopas ei eksisteeri veel tõelist meretranspordi siseturgu ning tervitab haldusmenetluste lihtsustamist, edusamme tolli ajakohastamisel ja ka 2008. aastaks väljakuulutatud komisjoni algatust piirideta Euroopa meretranspordiruumi loomiseks;

nõuab, et jätkataks puhta laeva (clean ship) ja puhta sadama (clean port) projektide edendamist, ning peab vajalikuks, et laevadelt tuleva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tehtavaid pingutusi (nt võimalus ühendada laev sadama elektrivõrku) jätkataks eelkõige rahvusvahelisel tasandil, et see ei asetaks Euroopa sadamaid ülemaailmses konkurentsis halvemasse olukorda;

Raportöör

:

Rolf HARLINGHAUSEN (Hamburgi liidumaa parlamendi Euroopa asjade komisjoni liige, (DE/EPP)

Viitedokument

Komisjoni teatis Euroopa sadamapoliitika kohta

KOM(2007) 616 lõplik

I.   Poliitilised soovitused

REGIOONIDE KOMITEE

Põhimõttelised punktid

1.

tänab komisjoni Euroopa tulevast sadamapoliitikat käsitleva teatise koostamise eest, mis on 2006. aasta maist 2007. aasta juunini aset leidnud ulatusliku järelemõtlemis- ja konsultatsiooniprotsessi tulemus, mille raames arutleti Euroopa sadamapoliitika eri aspekte kuues temaatilises töötoas ja kõigi huvirühmade osalusel;

2.

vaatleb komisjoni teatist kui tema varasemate dokumentide — teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Meresadamate teeninduskvaliteedi parandamine: Euroopa transpordi üks keskseid aspekte. Sadamateenuste turulepääsu käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek” (KOM(2001) 35 lõplik), mille kohta võttis Regioonide Komitee vastu arvamuse 20. septembril 2001 (CdR 161/2001), ning „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv turulepääsu kohta sadamateenuste valdkonnas” (KOM(2004) 654 lõplik), mida käsitleva arvamuse võttis Regioonide Komitee vastu 13. aprillil 2005 (CdR 485/2004 fin) — edasiarendust;

3.

näeb teatist tihedas seoses teiste oluliste teemadega, eelkõige Euroopa merenduspoliitika ja Euroopa transpordipoliitikaga ning viitab komitee 12. oktoobril 2005 vastu võetud omaalgatuslikule arvamusele „Euroopa Liidu merenduspoliitika — säästva arengu küsimus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks” (CdR 84/2005 fin), 13. veebruari 2007. aasta arvamusele „Euroopa liidu tulevase merenduspoliitika suunas” (CdR 258/2006 fin) ning 14. veebruari 2007. aasta arvamusele „Euroopa komisjoni 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte” (CdR 119/2006 fin);

4.

rõhutab, et Euroopa sadamapoliitikat peab määratlema ja rakendama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete alusel;

Teatis üldiselt

5.

tõstab esile sadamate suurt tähtsust majandusliku ja ühiskondliku arengu ning Euroopa konkurentsivõime ja heaolu seisukohast ning mitte ainult rannikupiirkondade jaoks. Sadamad, meretransport ja selle juurde kuuluv logistika on Euroopas kõige kiiremini kasvavad sektorid. 90 % Euroopa Liidu kaubavahetusest kolmandate riikidega toimub läbi sadamate. ELi sisesest transpordist läbib sadamaid 40 %. Lisaks veetakse ELis laevadega igal aastal enam kui 200 miljonit reisijat;

6.

on veendunud, et Euroopa sadamapoliitika peab arvestama eeltoodud aspektidega nagu ka suureneva globaliseerimise ja Euroopa Liidu laienemise tulemusel muutunud tingimustega. Seejuures on jätkusuutliku ja tasakaalustatud majanduskasvu ning Euroopa piirkondade edukuse seisukohast olulise tähendusega ka kliima- ja keskkonnakaitse ning kodanike tervishoid;

7.

täheldab, et Euroopa sadamamaastik on väga eripalgeline, ning on veendunud, et erinevad struktuurid tugevdavad konkurentsi kõige tõhusamate transporditeede osas;

8.

annab seega positiivse hinnangu sellele, et pärast kahe sadamateenuste valdkonnas turulepääsu käsitleva direktiivi ettepaneku (millele ka Regioonide Komitee andis kriitilise hinnangu) tagasilükkamist Euroopa Parlamendis on kõnealuses teatises ja selles kavandatud edasistes meetmetes tegu enamasti mittesiduvate õigusaktidega (nn soft law) ning mitte uute õigusakti ettepanekutega, sest nii on paremini võimalik arvestada erinevate struktuuridega;

9.

avaldab head meelt, et komisjon on kasutanud võimalust paigutada teatises arvukad teemad asjakohasesse konteksti, mis on laiem kui peamiselt vaid sadamateenustele juurdepääsu temaatikaga piirdunud kahe direktiivi ettepanekute kontekst;

10.

tervitab asjaomaste õigusaktide selgitamiseks kavandatud meetmeid. Seejuures peavad kõnealused meetmed teenima tõhusa konkurentsi ja vaba turulepääsu edasise parandamise huvisid. Regioonide Komitee täheldab antud kontekstis, et paljudes ELi piirkondades juba eksisteerib Euroopa sadamates ja sadamate vahel suurem ja tõhusam konkurents;

11.

rõhutab, et üksteisega ei konkureeri mitte ainult üksikud sadamad, vaid üksteisega on konkurentsis terved transpordiahelad, ning seda tuleb silmas pidada kõigi sadamavaldkonda puudutavate eeskirjade puhul, kuna taolised eeskirjad avaldavad mõju kogu sisemaatranspordi logistikaahelale;

12.

on seisukohal, et liiklusvoogu tõenäoliselt mõjutavad ELi meetmed (näiteks üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN) poliitika või ELi keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamise suunised sadamate arendamisel) peaksid vastama järgmistele nõuetele: stabiilse investeerimiskliima ja sotsiaalselt soodsa keskkonna säilitamine sadamates, sadamate jätkusuutliku arengu tagamine, asutamislepingute sätete ühtne kohaldamine ning konsulteerimine kohalike, piirkondlike ja riiklike omavalitsustega;

Sadamate tulemuslikkus ja ühendused sisemaaga

13.

on komisjoniga suures osas nõus tema sadamate tulemuslikkuse suurendamise analüüsi osas ja toetab seda, et tõhususe tõstmisele omistatakse suurem tähtsus kui infrastruktuuri laiendamisele. Komitee nõuab aga strateegiate arendamist ühendvedude ja mitmeliigilisuse edendamiseks, mis arvestaksid erinevate piirkondlike iseärasustega ning rõhutab, et liikluskorralduse ratsionaalsema jagunemiseni Euroopas peab jõudma turg, tehes seda globaalses poliitilises raamistikus;

14.

juhib aga tähelepanu sellele, et mõiste sadamad, st ühendus avamere ja sisemaa vahel, peaks tähendama ka sadamasse sissesõitu (st jäämurdmist ja süvendamist);

Läbilaskevõime keskkonnasõbralikum suurendamine

15.

peab vajalikuks sadamate arendamist, pidades seejuures silmas keskkonna huvisid ning ka sadamalinnade elanike huvisid ja vajadusi;

16.

toetab seega komisjoni kava avaldada suunised ühenduse keskkonnaõigusaktide kohaldamise kohta sadamate arendustegevuse suhtes. Seejuures on möödapääsmatu käivitada uuesti laiaulatuslik konsulteerimine sadamavaldkonna asjaosalistega, ent ka sadama arengu jaoks otsustava tähtsusega piirkondlike ja kohalike ametkondadega. Sadamaarenduse ja keskkonnakaitse meetmed tuleb kooskõlla viia ja tasakaalustada;

17.

tervitab kavandatud meetmeid jäätmete ja setete haldamiseks ning toetab komisjoni kava tagada asjaomaste ELi õigusaktide kohaldamine kõikides liikmesriikides;

18.

toetab komisjoni kava vähendada sadamates õhku paisatavaid heitkoguseid, rõhutab aga antud kontekstis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) olulist rolli ning eelistab rahvusvahelisi kokkuleppeid Euroopa omapead tegutsemisele, mis võib nõrgestada ELi konkurentsivõimet. Komitee on aga seisukohal, et kui IMO ei esita mõistliku aja jooksul konkreetseid lahendusi, siis EL peab tegutsema iseseisvalt;

Ajakohastamine

19.

täheldab, et Euroopas ei eksisteeri veel tõelist meretranspordi siseturgu ning tervitab haldusmenetluste lihtsustamist, edusamme tolli ajakohastamisel ja ka 2008. aastaks väljakuulutatud komisjoni algatust piirideta Euroopa meretranspordiruumi loomiseks;

20.

juhib aga tähelepanu piirideta meretranspordi praktilisest rakendamisest tulenevatele probleemidele ning soovitab enne uute meetmete võtmist viia läbi hetkeolukorra täpne analüüs;

Võrdsed võimalused — selgus investorite, käitajate ja kasutajate jaoks

21.

rõhutab, et on mõttekas, kui sadamate haldamine leiab aset piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning tervitab seega komisjoni kava mitte sekkuda eesmärgiga ühtlustada erinevusi ELi sadamate haldamise erinevates struktuurides;

22.

on seisukohal, et 2008. aastaks väljakuulutatud suunised sadamatele antava riigiabi kohta on sobiv vahend täpsustamaks EÜ asutamiselepingut sadamate osas, et korraldada ka edaspidi konkurentsi sadamasektoris õiglaselt ja tõhusalt;

23.

tervitab antud kontekstis ka direktiiviga 2006/111/EÜ kehtestatud läbipaistvust käsitlevate sätete laiendamist kõigile kaubasadamatele, olenemata nende iga-aastase käibe suurusest;

24.

võtab teadmiseks teatises esitatud teabe, et kontsessioonide tegemisel tuleb kinni pidada Euroopa Kohtu asjakohasest kohtupraktikast ning avalike hangete alla mittekuuluvate kontsessioonide tegemisel tuleb läbi viia läbipaistev valikumenetlus. Regioonide Komitee leiab, et siinkohal vajab veel selgitust sadamaametkondade roll ja nende võimalused toetada mõõdukalt piirkondlikke huvisid ja sadamate arengut;

25.

väljendab muret, et kavandatud meetmete paindumatu rakendamine võib endaga kaasa tuua õigusliku ebakindluse või investeerimisstiimulite vähenemise juba olemasolevate pakkujate osas, mis võib nõrgendada Euroopa konkurentsivõimet;

26.

lähtub sellest, et sadamatel on endiselt võimalik võtta tõhusa sadamaarenduse raamides vajalikke ajakohastamis-, laiendamis- ja muutmismeetmeid ka ilma selleks valikumenetlust korraldamata;

27.

peab vajalikuks selgitusi töötajate õiguste osas ettevõtte ülevõtmise korral, seda eelkõige siis kui kohaldatav ei ole nimetatud direktiiv 2001/23/EÜ;

28.

võtab teadmiseks, et tehnilis-merenduslikud teenused (nagu lootsid, pukseerijad ja sildajad) kategoriseeritakse kui üldist majandushuvi pakkuvad teenused ning nende suhtes on seega kohaldatavad ELi asutamislepingu artiklites 86, 87 ja 88 sisalduvad eeskirjad. Vastavalt nimetatud artiklitele ja subsidiaarsuse põhimõttele on liikmesriikide pädevuses määrata oma üldist majandushuvi pakkuvad teenused, mis on kooskõlas 28. novembri 2005. aasta otsuses täpsustatud tingimustega. Kui liikmesriik otsustab, et ettevõte vastutab üldist majandushuvi pakkuva teenuse pakkumise eest, siis võib see ettevõte saada hüvitist avaliku teenuse osutamise eest, kui tema üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise tulud ei ole piisavad vastavate kulude katmiseks. Nimetatud hüvitis ei tohi ületada tegelikke kulusid, sh mõistlik kasum. Komitee meenutab samas, et kuna sadamapiirkondades liiklemise turvalisuse tagamiseks hädavajalike tehnilis-merenduslike teenuste kulud moodustavad väga väikese osa transpordi kogukuludest, siis seega ei toeta komitee meretranspordi atraktiivsuse suurendamise huvides nimetatud teenuste osutamise kulude vähendamist;

29.

näeb lootsinduses ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutusalasse kuuluvate lootsindusega seotud ohutuse küsimustes veel selgitamise vajadust;

30.

jagab täielikult komisjoni hinnangut nn ühiskasutust edendavate ühenduste (pools) osas ning rõhutab nende olulisust sadamatööliste värbamisel ja koolitamisel, järgides seejuures kehtivaid ELi õigusakte, eelkõige asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust;

31.

tervitab „sadamatasude” mõiste määratlemist ning selle piiritlemist üldise infrastruktuuriga ning nõuab kavandatud toetussuunistes antud kontekstis sadamatasude kasutamise selget eristamist, et vältida konkurentsivastaseid risttoetusi;

32.

täheldab, et sadamatasude osas valitseb juba suur läbipaistvus ega pea seepärast vajalikuks edasiste eeskirjade kehtestamist kõnealuses valdkonnas;

33.

tervitab komisjoni kava tegeleda aktiivsemalt kolmandate riikide ja Euroopa sadamate konkurentsiga ning toetada sellest puudutatud sadamaid, kuna paljud nendest sadamatest ei ole halvemas olukorras mitte üksnes oma geograafilise asendi tõttu, vaid ka seoses terava konkurentsiga kolmandate riikidega;

34.

väljendab muret, et dokumentides „US-Safe-Port-Act” (2006) ja „House Resolution No. 1” (2007) nõutud kõigi USAsse transporditavate merekonteinerite 100-protsendiline läbivalgustamine („scanning”) ei ole Euroopa sadamates praktiliselt teostatav ja lisaks kaasnevad sellega kõrged kulud ning seepärast kutsub komitee komisjoni üles, pidama Ameerika Ühendriikide ametkondadega läbirääkimisi reaalselt rakendatavate lahenduste leidmiseks;

Struktuurse dialoogi loomine sadamate ja linnade vahel

35.

toetab komisjoni kava parandada sadamate mainet ja nende integratsiooni linnadega. Sadamatel on paljudes piirkondades oluline roll, mis ületab majanduse ja tööhõive tegurid. Nad annavad tihti linnale näo ja neil on märkimisväärne osa linna või piirkonna arengus;

36.

nõuab seega uuenduslikku lähenemist, mis tegeleks sadamalinnade potentsiaaliga kultuuri, turismi ja vaba aja valdkonnas ning teeb ettepaneku kuulutada välja konkurss uurimise ja territoriaalse koostöö projektidele, mis muudaksid tulevased arengud paremini äratuntavaks;

37.

tervitab komisjoni kavandatud avalikkusele suunatud meetmeid, näeb aga antud kontekstis siiski probleeme kehtivate ohutusnõuete osas, mis puudutavad turvalisust ning kaitset terrorismi ja kuritegevuse eest;

38.

leiab, et selgitust vajavad veel kavandatud mitmeotstarbelised juurdepääsukaardid ja nende tähendus;

Töökohad sadamates

39.

on seisukohal, et kvalifitseeritud töökohtade tagamiseks ja loomiseks peab Euroopa sadamapoliitika pidama silmas ka tööhõive mõõdet;

40.

tervitab komisjoni kava edendada sotsiaalset dialoogi Euroopa tasandil. See peab toimuma tihedas koostöös sotsiaalpartneritega. Head ja kindlad töötingimused ning ka sadamatööliste väljaõppe ja koolituse pidev parandamine (nt stiimulite korrapärane kasutamine) on otsustavad tegurid sadamate ja nende piirkondade positiivse ja jätkusuutliku arengu jaoks;

41.

toonitab, et Euroopa saab ülemaailmses konkurentsis toime tulla üksnes siis, kui ta on üle keskmise uuenduslik ja teistest piirkondadest kvalitatiivselt parem, ning rõhutab akadeemilise koolituse ja ametialase täiendõppe põhimõttelist tähendust kõnealuse eesmärgi saavutamise seisukohast;

42.

väljendab muret selle üle, et tööõnnetuste arv sadamates ja laevadel on endiselt suur. Regioonide Komitee viitab sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused mängivad olulist rolli sadamates tervishoiu- ja töökaitseeeskirjade järelevalves ja rakendamises.

II.   Järeldused ja nõudmised

REGIOONIDE KOMITEE

43.

kahetseb üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN) infrastruktuuri loomisel tekkinud viivitusi ning teeb ettepaneku, et komisjon teavitaks paremini liikmesriike ning ka piirkondi ja linnu ettenähtud rahastamisvõimalustest, et toetada piirkondade ja linnade pingutusi läbilaskevõime suurendamiseks ja sadamate maimaapoolse juurdepääsu (ühendused sisemaaga) ja sadamatesse sissesõidu (sadama ühendus laevateede ja merega) arendamiseks ning logistiliste jaotusvõrkude rajamiseks;

44.

peab vajalikuks, et tulevastesse merekiirteede toetuse andmist reguleerivatesse õigusaktidesse oleksid formaalselt kaasatud piirkonnad, ning eelistab antud kontekstis tervikuna lihtsustatud menetlust, milles võetaks rohkem arvesse ettevõtete huvisid ning mis aitaks seega kaasa keskkonnasõbraliku meretranspordi suuremale levikule ja aktsepteerimisele;

45.

teeb ettepaneku, et tulevikus rakendataks maa- ja merepoolsete juurdepääsude kavandamisel enam ruumilise planeerimise vahendeid;

46.

nõuab toetussuuniste kiiret avaldamist pärast konsultatsioone liikmesriikide, piirkondade ja asjaosalistega;

47.

kutsub üles seadma sisse majanduslikud stiimulid tagamaks saartele ja äärepoolseimatele rannikupiirkondadele kohased sadamainfrastruktuurid ja piisav meretransport, et edendada nende jätkusuutlikku arengut, vähendada nende ettevõtlustegevusele negatiivset mõju avaldavaid tegureid ning tagada nende õiglane juurdepääs suurtele Euroopa turgudele;

48.

rõhutab hädavajalikku võitlust õhusaaste ja kliimamuutustega, kusjuures kaasata tuleb ka sadamad ja meretransport, nt võttes ruttu kasutusele puhta laevakütuse ning rakendades kiirelt IMO laevade ballastvee juhtimist ja käitlemist käsitlevad eeskirjad;

49.

nõuab, et jätkataks puhta laeva (clean ship) ja puhta sadama (clean port) projektide edendamist, ning peab vajalikuks, et laevadelt tuleva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tehtavaid pingutusi (nt võimalus ühendada laev sadama elektrivõrku) jätkataks eelkõige rahvusvahelisel tasandil, et see ei asetaks Euroopa sadamaid ülemaailmses konkurentsis halvemasse olukorda või siis Euroopa tasandil, et parandada koheselt sadamapiirkondade elanike elukvaliteeti;

50.

peab vajalikuks teavitada avalikkust senisest enam sadamate ja merede suurest tähtsusest Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast. Kõnealune ülesanne peaks jääma suures osas liikmesriikide, piirkondade ja sadamate kanda;

51.

ootab suure huviga 2008. aastaks kavandatud komisjoni meetmeid ELi integreeritud merepoliitika väljatöötamiseks ning seda, kuidas sellesse on kaasatud sadamad;

52.

tunnistab, et subsidiaarsus- ja proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades on ELi tasandil vajalikud mitmed meetmed, et võtta nõuetekohaselt arvesse sadamapoliitika kõiki tahke. Regioonide Komitee kardab aga, et kõiki meetmeid ei ole võimalik teostada kavandatud ajakava raames ja tunneb seega puudust üksikute meetmete prioriteetsuse selgest rõhutamisest;

53.

teeb ettepaneku, et komisjoni kavandatud meetmete vastuvõtmisel võetaks arvesse kohaliku ja piirkondliku tähtsusega väikeseid sadamaid, mis ei ole eelkõige kommertssuunitlusega ja mille tegevusel on keskne tähtsus kohaliku elanikkonna jaoks, ning millel on väga piiratud majanduslikud ja inimressursid Euroopa institutsioonide suuniste ja õigusaktide elluviimiseks. Komitee teeb ettepaneku, et kontrollitaks uute ELi õigusaktide mõju kõnealuste sadamate läbilaskevõimele ja tegevuse mahule, et nende elujõulisus kannatada ei saaks;

54.

nõuab seega, et algatuste loetelu muudetaks nii, et see oleks liigitatud vastavalt eri meetmetega taotletavate eesmärkide prioriteetidele, subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvatele eeldatavatele pädevusvaldkondadele ning rakendamise ajalisele järjestusele;

55.

pakub koostööd ja toetust, et töötada välja ettepanekuid nimetatud meetmete prioritiseerimiseks ja tulevase sadamapoliitika kujundamiseks, ning teatab oma soovist, et komiteed teavitataks reeglipäraselt kõnealuses poliitikavaldkonnas aset leidvatest arengutest;

56.

soovitab luua organ, mis võimaldaks reeglipäraselt konsulteerida kõigi huvirühmadega, selleks, et nende konsultatsioonide tulemused kaasataks Euroopa sadamapoliitika tulevasse arengusse, välditaks konflikte ja oleks võimalik vahetada kogemusi parimate tavade kohta, ning viitab antud kontekstis ka võimalusele toetada ja edendada kohalikke ja piirkondlikke organeid, et tagada kõrge meetmetega rahulolu tase;

57.

kutsub komisjoni üles esitama Euroopa sadamapoliitika vahekokkuvõtte kavand 31. detsembriks 2009.

Brüssel, 9. aprill 2008

Regioonide Komitee

president

Luc VAN DEN BRANDE


Top