Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52008IE0268

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Arvamus teemal Laialdane juurdepääs Euroopa digitaalraamatukogule kõigi kodanike jaoks

OJ C 162, 25.6.2008, p. 46–52 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

25.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 162/46


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Arvamus teemal „Laialdane juurdepääs Euroopa digitaalraamatukogule kõigi kodanike jaoks”

(2008/C 162/11)

16. veebruaril 2007. aastal otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

„Laialdane juurdepääs Euroopa digitaalraamatukogule kõigi kodanike jaoks”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni arvamus võeti vastu 23. jaanuaril 2008. Raportöör oli Evelyne Pichenot.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 442. istungjärgul 13.–14. veebruaril 2008 (13. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 153, vastu hääletas 4, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa digitaalraamatukogu (1) 2008. aastal aset leidva avamise lähenedes on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse eesmärk pakkuda laialdast toetust sellele kavale teha osa meie kultuuri-, teadus- ja tehnikapärandist Internetis kättesaadavaks. Sellega seoses toetab komitee Euroopa institutsioonide tööd üldsusele suunatud portaali loomisel, mis kujutab endast organiseeritud teadmiste levitamise vahendit digitaalajastul.

1.2

Komitee tunnustab komisjoni ja liikmesriikide ühiseid jõupingutusi ning tervitab Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverentsi (CENL — Conference of European National Librarians) algatatud kultuuriasutustepoolset koordineerimist, et rajada alusrühmitus kõigist asutustest, kes soovivad oma digitaalkogud kättesaadavaks teha. Komitee kutsub Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone üles selles kaugeleulatuvas Euroopa projektis osalema, et tagada üldsuse hea teavitamine.

1.3

Kodanikuühiskonna osalemine Euroopa digitaalraamatukogu väljatöötamisel kujuneb otsustavaks neljal peamisel põhjusel, mis omakorda selgitavad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaasatust:

see aitab määratleda asjakohased kriteeriumid digitaliseeritava teabe valikul;

see tagab üldsuse toetuse vajalikule rahastamisele;

see innustab avaldamisega seotud asutuste ja teiste kultuuriasutuste kõigi sidusrühmade osalemist ja uusi ideid;

see edendab kaasavat infoühiskonda.

1.4

Komitee on teadlik kõigest, mida komisjon on mitme eesistumise aja jooksul saavutanud sidusrühmade kaasamise kaudu liikmeriikides. Komitee toetab Euroopa Parlamendi hiljutist aruannet (2), milles tehti kokkuvõte saavutatust ning järgmistest sammudest. Käesolevas arvamuses on komitee otsustanud keskenduda kodanikuühiskonna kaasamisele, julgustades komitee liikmeid osalema Euroopa digitaalraamatukogu käivitamises ja edasises arendamises. Et saavutada laialdane juurdepääs, peaks rõhk olema kasutajate ootustel ja vajadustel.

1.4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab kodanikuühiskonna organisatsioonidel:

hakata alates 2008. aastast osalema Euroopa üldsuse teavitamisel;

pöörata tähelepanu vajadusele jälgida kasutajarühmi, kes testivad ühise portaali asjakohasust, kasutajasõbralikkust ja e-juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks (3);

korraldada ulatuslik arutelu teabesisu küsimuses, konsulteerides kohalike raamatukogudega;

käivitada infoühiskonnas arutelu õigusraamistiku kohandamise üle, et viia see kooskõlla nüüdisaegse intellektuaal-, kunsti- ja teadusomandi digitaliseerimisega.

1.4.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab liikmesriikidel ja komisjonil:

luua projekti juhtkomitee, mis oleks valmis alustama dialoogi kodanikuühiskonnaga;

tagada liikmesriikide rahaline panus, et võimaldada 2010. aastaks mitmetest valdkondadest ja meediakanalitest pärit materjali laiaulatuslikku digitaliseerimist;

kehtestada vastavalt ühisele dokumendipoliitika hartale ja oskuskeskuste toel riiklikud digitaliseerimiskavad;

korraldada ühenduse tasandil lahenduste otsimine sellistele tehnilistele probleemidele nagu mitmekeelsus ja koostalitlusvõime ning koostada ühtsed suunised puuetega inimestele e-juurdepääsetavuse tagamiseks;

jälgida kasutajate ootusi, vajadusi ja harjumusi (eriti puuetega inimeste puhul) ning kaasata sellesse protsessi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;

teha järeldusi direktiivis 2001/29/EÜ (4) esitatud eranditega seonduvate riiklike tavade analüüsi põhjal ning jõulisemalt otsida lahendusi, kuidas parandada seaduselünki (omanikuta teosed, need teosed, mille tiraaž on lõppenud, digitaalpäritolu dokumendid jne).

1.4.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib innustada ettevõtjaid ja kultuuriasutusi:

soodustama laialdast juurdepääsu hiljutisele või kaasaegsele digitaalteabele, mis on Euroopa digitaalraamatukogu portaalis kättesaadav;

koostama mudeleid, mille alusel saab autoriõigusega kaitstud teoseid taskukohase hinna eest Internetis kättesaadavaks teha;

osalema oma kogude digitaliseerimisel avaliku ja erasektori partnerluse kaudu;

olema valmis kasutama sponsorlust digitaliseerimise toetamiseks;

edendama avalike raamatukogude rolli, muutes digitaliseeritud teabe kättesaadavaks kohapealse juurdepääsu või sisevõrgu (intraneti) abil.

2.   Üldsuse teavitamise parandamine Euroopa tulevase digitaalraamatukogu küsimuses ja kodanikuühiskonna kaasamine Euroopa tulevase digitaalraamatukogu arendamisse

2.1   Üldsuse teavitamise parandamine Euroopa tulevase digitaalraamatukogu küsimuses

2.1.1

Veebipõhine juurdepääs Euroopa raamatukogude, arhiivide ja muuseumide kultuurivaradele annab 2010. aastal eurooplastele ja ülejäänud maailmale juurdepääsu kuuele miljonile digitaaldokumendile, mida kasutataks meelelahutus-, haridus-, tööalastel ja teaduseesmärkidel. Selle arvulise eesmärgi saavutamine on laiaulatusliku digitaliseerimisprotsessi esimene etapp.

2.1.2

Nimetatud projekti, mille esialgne nimi on Euroopa digitaalraamatukogu (EDL — European Digital Library), kutsutakse kokkuvõtlikult raamatukoguks, ehkki komisjon sätestas oma teatises (5) laiaulatuslikus raamistikus aset leidva digitaliseerimise, milles kutsuti osalema kõiki institutsioone. Seega hõlmab projekt kultuurilist, teaduslikku ja tehnilist teavet ning puudutab igasuguseid kirjalikke dokumente, raamatuid, noote, kaarte, heli- ja videosalvestisi, ajakirju, fotosid jne.

2.1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub liikmesriikide 2006. aasta novembris toimunud nõukogu istungil üksmeelselt vastuvõetud järeldustega, et Euroopa digitaalraamatukogu projekti võib pidada lipulaevaks ning selle ülesanne on edendada kõigi osalemist infoühiskonnas ning aidata üldsust Euroopa identiteedi mõistmisel.

2.1.4

Projekti teine eesmärk on muuta tulevane Euroopa digitaalraamatukogu ühise portaali kaudu huvipakkuvaks mitmekeelseks juurdepääsupunktiks kõigile, mitte ainult teadus- ja kunstiringkondadele. Sellest lähtuvalt kutsub komitee komisjoni üles parandama üldsuse teavitamist, et innustada inimesi osalema digitaalraamatukogu käivitamises, eelkõige pakkudes sisendit mitmekeelsete dokumentide näol. Kõigi Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide jaoks tuleks koostada teabevahetuskava, mis algaks projekti käivitamisega 2008. aasta novembris.

2.1.5

Massilisest digitaliseerimisest saab inimkonna ajaloo teetähis. Arutelu peaks seetõttu hõlmama sisu ja teabe valikut ning korraldust Euroopa tasandil. Komitee usub, et massilise digitaliseerimise tingimusi käsitlev laiaulatuslik arutelu peaks hõlmama teatud rahanduslikke, tehnilisi ja õiguslikke aspekte, mis osutuvad vajalikuks, kui pidada silmas edasiminekut kõigile avatud teadmistepõhise ühiskonna poole:

üldkasutatava vara digitaliseerimiseks vajalikud rahalised vahendid, st kuidas tagada tasakaal haruldaste või õrnade dokumentide digitaliseerimise ja üldsuse oodatava massilise digitaliseerimise vahel;

rahaline toetus väljaandjatele, kes tegelevad oma olemasolevate kogude digitaliseerimisega ja on nõus tegema need Internetis kättesaadavaks;

digitaliseerimise ja teabelevitamise erasektoripoolne rahastamine ja sponsoreerimine;

intellektuaalomandiõiguste eranditeta säilitamine 70 aasta jooksul pärast autori surma;

läbipaistvus ja ühine süsteem üldkasutatavate igat tüüpi digitaliseeritavate kultuurimaterjalide (teksti, audiovisuaalse materjali, muuseumisäilikute, arhiivide jne) valimisel;

vajadus Euroopa dokumendipoliitika harta järele, milles esitataks digitaliseeritava teabe peamised valdkonnad; see eeldab juba digitaliseeritud materjali veebipõhise juurdepääsu üleeuroopalist inventuuri;

võimalus autoritel, kelle teoste tiraaž on lõppenud ja kelle teoseid ei ole uuesti avaldatud, valida digitaalne avaldamine lihtsustatud litsentsi alusel (6);

interaktiivse kataloogi loomise eelised omanikuta teoste autoriõiguse omanike leidmise hõlbustamisel (7);

teadusinfo töötlemine (8);

küsimused puuetega (eriti nägemispuuetega) inimeste juurdepääsu kohta Interneti-portaalidele ja digitaliseeritud materjalile.

2.2   Kodanikuühiskonna kaasamine Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavasse globaliseerumisajastul

2.2.1

Arutelu kõnealuse projekti üle on siiani olnud spetsialistide pärusmaa, väljendades sidusrühmade (kultuuriasutuste, autorite, väljaandjate, raamatukogutöötajate jne) suurt huvi ning nende tõhusat osalemist komisjoni loodud kõrgetasemelises rühmas. Kui komisjon algatas 2005. aastal konsultatsiooni „i2010: digitaalraamatukogud” (9), saabus vaid 7 % vastustest eraisikutelt ning vaid 14 % ülikoolidelt. Üldsuse huvipuuduses ei ole midagi üllatavat — eriti arvestades arutelu ootamatut algust 2004. aasta lõpul pärast Google'i teadet laiaulatusliku digitaliseerimisprojekti kohta ning asjaolu, et küsimustik oli suunatud majanduslikele huvirühmadele, keda digitaliseerimisprojekt tõenäoliselt mõjutab.

2.2.2

Kuna Internetis tasuta kättesaadav teave, mille kulud makstakse suurel määral reklaamitulust, on muutunud tavaliseks, siis on üldsus tõenäoliselt segaduses digitaalraamatukogude pakutavate teenuste üle. Seega on kodanikuühiskonnal suurt vastutus — eriti noorema põlvkonna ees — osaleda teabe- ja hariduskampaanias, mis rõhutaks loovuse ning intellektuaalsete ja kunstiteoste väärtust ning vajadust neist lugu pidada.

2.2.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kõike endast sõltuvat, et kaasata kodanikuühiskond kultuuripärandi digitaliseerimise tulevikuarengusse. Kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine on ülitähtis neljal peamisel põhjusel: et määratleda ühised digitaliseeritava teabe valiku kriteeriumid, pakkuda rahalist tuge, innustada kõiki osapooli ning edendada kaasavat teabeühiskonda.

2.2.4

Sel eesmärgil soovitab komitee, et 2008. aasta märtsis, st samal ajal prototüübi käivitamisega, avataks avalik foorum, kus antaks sõna tulevasi kasutajaid esindavatele ühendustele ning haridus-, kultuuri-, perega seotud ning ühiskondlik-ametialastele asutustele. Kodanikuühiskonna algatused on kasulikud mitmes etapis pärast projekti käivitamist 2008. aasta novembris ning hilisemates arenguetappides.

2.2.5

Arutelu peaks täiendama nõukogu järelduste lisas esitatud kava aastateks 2007–2010, et tagada digitaliseerimise jätkamine ja selle kasutusvõimaluste rikastamine. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab huviga üleskutset võtta ühendust kodanikuühiskonna kultuuridevahelise dialoogi platvormiga, mis on seoses digitaalraamatukogudega moodustamas kodanike võrgustikku.

2.2.6

Pärast kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastat 2008 võib arutelu elavneda ning viia uue konsultatsioonini 2009. aastal. See peaks lubama kodanikuühiskonnal osaleda otsustamises pikaajaliste etappide üle, võttes arvesse Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava globaliseerumisajastul (10).

2.3   Tulevase raamatukogu arendamise soodustamine

2.3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Parlamendi aruandes (11) tehtud ettepanekut, milles kutsutakse üles looma Euroopa digitaalraamatukogu juhtkomitee, mis koosneb Euroopa digitaalraamatukogu võrgustikus osalevatest kultuuriasutustest. Juhtkomitee hakkab juhtima projekti ning riiklike digitaliseerimiskavade koordineerimist. Nimetatud juhtkomitee ja kasutajaid esindavate organisatsioonide, eelkõige Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel peab algama viljakas dialoog.

2.3.2

Komitee tunnustab Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverentsi tähtsat juhtrolli, mis toetub rahvusvahelistele kodifitseerimisstandarditele (bibliograafilised kirjed), ning kirjaliku materjali digitaliseerimisel saavutatud edumaad. Komitee innustaks nii piirkondliku ja riikliku kui ka Euroopa tasandi teisi riiklikke kultuuriasutusi osalema Euroopa digitaalraamatukogu võrgustiku poolses arhiivide, riiklike muuseumide ja audiovisuaalkeskuste varade koordineerimises, eriti 2007. aasta novembris loodud sihtasutuse raames.

2.3.3

Selles tähtsas küsimuses toetab komitee direktiivi 2001/29/EÜ rakendamist, mis kaitseb autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi infoühiskonnas, eriti seoses teoste reprodutseerimise ja levitamisega. Ent siiski puuduvad direktiivist digitaalajastul vajalikud elemendid: omanikuta teoste käsitlemine, digitaalkujul säilitamise menetlus, Internetis digitaalkujul loodud teoste staatus, lahendused teostele, mille tiraaž on lõppenud ja mida ei ole uuesti avaldatud.

2.3.4

Nimetatud direktiivis on sätestatud erandid eelkõige konkreetsetele reproduktsioonidele, mis on tehtud avalikult kasutatavate või haridusasutuste, muuseumide ja arhiivide raamatukogude poolt ning puuetega inimestele kasutamiseks. Kuna sellised erandid on vabatahtlikud, on nende kasutamine eri liikmesriikides erinev.

2.3.5

Komitee tunnistab, et paralleelselt nimetatud õigusliku olukorraga muudavad projekti keerukamaks muud tehnilised küsimused. Selles valdkonnas tervitab komitee komisjoni poolt tehniliste küsimuste lahendamisel mitme aasta jooksul tehtud tööd. Komitee toetab teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi ja programmi eContentplus raames tehtud algatusi, eriti koostalitlusvõime ja digitaliseerimise oskuskeskustega seotud teadusuuringuid. Koostalitlusvõime ja mitmekeelsus — mehhanismid, mille kaudu on muuseumide, raamatukogude ja arhiivide infosisu kättesaadav ühelainsal veebilehel, on Euroopa digitaalraamatukogu peamised edutegurid.

2.3.6

Riiklikke ja piirkondlikke kodanikuühiskonna organisatsioone ja eriti riiklikke majandus- ja sotsiaalnõukogusid kutsutakse üles toetama vajalikke investeeringuid digitaliseerimisse igas liikmesriigis, et saavutada teabesisu kriitiline mass ja tagada mitmekesisus. Komitee soovitab liikmesriikidel kasutada struktuurifondide vahendeid; siinkohal on heaks näiteks Leedu.

3.   Euroopa digitaalraamatukogule laialdase juurdepääsu soodustamine ajaloolise ning kaasaegse hästistruktureeritud teabesisu pakkumise kaudu

3.1   Kasutajate ootuste ja vajaduste arvestamine (12)

3.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee usub, et seda erakorralist otsustavat hetke digitaliseerimisprotsessis peab kasutama sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise võimsa tööriistana (13). Täpsemalt soovitab komitee võtta digitaalsisu ja juurdepääsuvahendite pakkumisel arvesse erinevate põlvkondade ootusi, et soodustada kontakte ning teabe edasiandmist. Pärast teismeliseiga saavad mittelugejatest harva lugejad. Seoses laialdase avaliku juurdepääsuga digitaalraamatukogule on infoühiskonna väljakutse muuta mittelugejad ja juhulugejad kasutajateks.

3.1.2

Kultuuriteoste ning eelkõige teadusalase teabe (14) digitaliseerimisel on elukestva õppe kontseptsiooni (15) valguses märkimisväärne potentsiaal teadmistele juurdepääsul. Kõnealune eesmärk tähendab muuhulgas vajadust kohandada õpetajate esialgne väljaõpe ja täiendkoolitus (16) vastavalt uuele olukorrale, et arvestataks teadmiste edasiandmise uut viisi.

3.1.3

Selle mehhanismi oodatav märkimisväärne mõju nõuab kasutajate ootuste ja harjumuste uurimist. Praeguses etapis on prioriteediks seatud kirjalik teabesisu (käsikirjad, raamatud, ülevaated ja käsiraamatud), millele on ette nähtud kolm peamist kasutusala: täistekstiotsing, Internetis kasutamine ning kasutamine võrgujuurdepääsuta (isiklik virtuaalne raamatukogu). Testima peaks uusi kasutusvõimalusi, näiteks kaastöövõimalusi, viitamisplatvorme, teabesisu hüpertekstilist täiendamist ning isegi multimeedia (heli, video või animatsiooni) lisamist. Sellised uued kasutusvõimalused ei ole kasulikud mitte üksnes ideede levitamiseks, vaid ennekõike nende taga olevate mõtteprotsesside arendamiseks.

3.1.4

Teiste mittekirjalike dokumentide osas on portaal Michael (Euroopa kultuurivarade mitmekeelne kataloog) alates 2007. aastast võimaldanud juurdepääsu muuseumide, raamatukogude ja arhiivide digitaalkogudele, mis varem olid hajutatud üle Euroopa. Seega on paljud kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud kultuuriasutused teinud kättesaadavaks oma kogude kirjeldused. Projekt hõlmas algselt Ühendkuningriiki, Prantsusmaad ja Itaaliat, kuid kaasab lõpuks viisteist muud liikmesriiki, pakkudes uusi kultuuriturismiteenuseid. Michael Culture nime all tuntud portaal on osa sihtasutusest, mis loodi 2007. aasta novembris kõikide projektis osalevate kultuuriasutuste ühendamiseks ja haldamiseks.

3.1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab kõigi võimaluste ja kasutusviiside väljaselgitamiseks luua kasutuse vaatluskeskus. Euroopa digitaalraamatukogu võlu ei seisne üksnes selle sisu rikkuses, vaid ka uute võimaluste levitamises teadmiste vahetamiseks ning avatuses uurimisteemadele. Komitee loodab hakata osalema Euroopa digitaalraamatukogu võrgustiku kasutajate töörühma töös.

3.2   Kõikihõlmava digitaalühiskonna edendamine, luues tingimused puuetega inimestele (17)

3.2.1

Kooskõlas 2006. aasta juunis Riias tehtud ministrite avaldusega uute tehnoloogiate kohta kaasavas ühiskonnas tuleb hoolt kanda selle eest, et Euroopa digitaalraamatukogu ei suurendaks erinevusi Interneti tavakasutuse ning Interneti kasutamise vahel eakate inimeste, puuetega inimeste või haavatavate inimeste poolt. Hiljutistes ettevalmistavates arvamustes määratles komitee mõned meetmed, mis on mõeldud e-juurdepääsetavuse kindlustamiseks, kaasates ka Euroopa Sotsiaalfondi.

3.2.2

Kõikjal Euroopas asuvate raamatukogude, arhiivide ja muuseumide dokumentide digitaliseerimine ning Internetis kättesaadavaks tegemine on enneolematud vahendid puuetega inimeste juurdepääsu tagamiseks. Sellest hoolimata võivad seda juurdepääsu takistada keeruline kujundus, sobimatu formaat või ebapiisavad kaitsemeetmed.

3.2.3

2001. aasta direktiivis sätestatakse otsesõnu, et puuetega inimestele (nt pimedatele ja piiratud nägemisvõimega inimestele ning füüsiliste või vaimsete puuetega inimestele) võib teha erandeid autoriõiguste põhimõtetest.

3.2.4

Et tagada juurdepääs sellele kultuuripärandile, peavad tulevase Euroopa digitaalraamatukogu Interneti-portaal ning sellega seotud riiklikud portaalid olema algusest peale üles ehitatud viisil, mis võimaldab juurdepääsu puuetega inimestele spetsiifiliste tehniliste mehhanismide abil.

3.2.5

Kuigi oskajad võivad tihti piraatluse vastu kasutatavaid tehnoloogilisi kaitsemehhanisme vältida, on need tavakasutajate jaoks siiski tõhusad takistused. Sel eesmärgil soovitab komitee, et tehnilistes kaitsemeetmetes võetaks juurdepääsu ja koostalitlusvõime küsimusi arvesse alates ülesehitusetapist, et võimaldada puuetega inimeste poolt kasutatavate lugemisvahendite, näiteks kõnesüntesaatorite kasutamist digitaaltekstide lugemiseks.

3.3   Juba kättesaadava infosisu valiku laiendamine kaasaegsete või hiljutiste dokumentidega

3.3.1

2008. aasta sügisel alustab tööd portaal, mis koondab kaht miljonit teost, fotot ja kaarti, mille autoriõigused on vabad ning mis on Internetis kättesaadavad ja tasuta allalaetavad. See annab hindamatu panuse eelkõige haruldaste, väärtuslike ja lõppenud tiraažiga dokumentide osas. Pikas perspektiivis ei ole aga võimalik piirduda juurdepääsuga sellistele ajaloolistele dokumentidele, mis ei oma tähtsust tänapäeva seisukohast.

3.3.2

Euroopa digitaalraamatukogu algne missioon oli pakkuda kasutajatele autoriõigustega kaitsmata dokumentidega samas portaalis ka kaasaegseid ja hiljutisi dokumente, mille autoriõigused on veel kaitstud.

3.3.3

Komisjon lõi kõrgetasemelise ekspertrühma, et uurida hiljutistele dokumentidele juurdepääsu võimaldamise viise. Kõnealune komitee, mis koosneb kirjastuste, riiklike raamatukogude, audiovisuaalsektori töötajate ja arhiivide esindajatest, püüdis leida võimalusi vähendada „20. ja 21. sajandi musta auku” (18), mis on seotud autoriõigusega kaitstud teoste avaldamisel. Ekspertrühm koostas 2007. aasta aprillis ettepanekud juurdepääsu lihtsustamiseks omanikuta ja lõppenud tiraažiga teostele ning digitaalse säilitamise edendamiseks.

3.3.4

Laiale üldsusele kättesaadava massilise digitaliseerimise eesmärgi saavutamine tähendab uue majandusmudeli loomist, mis tagab õiglase jaotuse autorite, väljaandjate ja teenusepakkujate vahel. Interneti kasutajatel on õigus eeldada, et juurdepääs tasulisele teenusele on mõistliku hinnaga. Komitee innustaks avaldamisega seotud asutusi aktiivselt läbirääkimisi pidama ning lahendusi leidma (19). Väljaandjad, autorid ja müüjad vastutavad tarbijatele atraktiivse pakkumise tegemise eest, et toetada seda uut turgu ning vältida piraatluse ja võltsimise ohtu, austades samas eri osapoolte seisukohti.

3.3.5

Nende arvates võiks autoriõigusega kaitstud teoste puhul võimaldada autoriõiguse omanike nõusolekul kasutajatele juurdepääs lühiväljavõtetele või raamatute virtuaalse lehitsemise võimalus spetsiaalsete lehekülgede kaudu. Autoriõigusega kaitstud tervikdokumendile juurdepääsuks juhatataks Internetis surfaja eraettevõtjate juurde, sealhulgas tavapärasesse raamatukogude võrgustikku, kus neile pakutaks erinevaid mõistliku hinnaga valikuid, tunnustades nii vajadust tasustada autoriõiguse omanikke. Ekspertrühm innustab autoriõiguse omanikke selliseid uusi menetlusi kasutusele võtma.

3.3.6

Sellise mõistliku hinnaga tasulise teenuse toetamiseks on oluline, et liikmesriigid laiendaksid raamatute ja teiste väljaannete vähendatud käibemaksumäära elektroonilistele väljaannetele.

3.3.7

Et toetada avatumaid litsentse ning täiendada nii kättesaadavat kaasaegset teabesisu, soovitatakse hiljutises komitee arvamuses (20), et ühenduse tasandil tuleks tagada korralik kaitse autoritele ja kunstnikele, kes otsustavad lihtsustatud litsentsi kasuks. Nende töö tasuta kättesaadavaks muutmisel peaks neile andma ka tagatise seoses nende moraalsete õigustega ning pakkuma neile kaitset kuritarvitava kommertskasutuse vastu.

3.3.8

Komitee soovitab komisjonil näidata initsiatiivi ning töötada välja uued litsentsid, et lõpuks lahutada digitaalkujul avaldamise õigused üksnes paberil avaldamise õigustest.

3.3.9

Komisjon viis 2007. aastal läbi riiklike õiguste võrdleva süvauuringu (21) autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitleva direktiivi (22) riiklikku seadusandlusesse ülevõtmise kohta. Komitee uurib lähemalt aruandes tehtud järeldusi eesmärgiga parandada üleeuroopalist ühtlustamist.

3.4   Vajadus korrastatud teabe järele

3.4.1

Seistes 21. sajandi alguses silmitsi Internetis leiduva konkreetsete viideteta ja kaheldava autentsusega teabe vooga, on Euroopa projekti trumbiks teabesisu valik, et tagada objektiivsus ning pluralism, samuti teabe korraldus, selle liigitamine ja vormingu standardimine, mis säilitab selguse teabe ülikülluses. Võime vastata kasutajate küsimustele ja nende otsingutele osavalt, kvaliteetselt ja pädevalt sõltub otsingumootorite arendamisest koos digitaalteabe parema kooskõlastamisega Euroopa tasandil.

3.4.2

Seoses juurdepääsuga korrastatud kogudele rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võimalikku kasu 2007. aasta märtsis käivitatud prototüübi (Prantsusmaa, Ungari ja Portugali asutuste ühine ettevõtmine) testimisest. See ekspertide poolt kontrollitud Euroopa raamistik on Euroopa digitaliseerimiskorpuse alus ning aitab kaasa Euroopa digitaalraamatukogu järgmisele etapile. Lisaks on prototüüp avatud kõigile otsingumootoritele ning see peaks otsinguid lihtsustama, kasutades küsimustiku standardmudeleid, et surfajad saaksid oma soovi väljendada ja suunata.

3.5   Kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tagamine

3.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab selle mitmekeelse raamatukogu (23) kui kultuurilise mitmekesisuse säilitamise ja rakendamise põhilise vahendi ainulaadset rolli maailmaareenil. Arvestades Euroopa väljapaistvat kultuuripärandit ning suurt panust sisusse, peab Euroopa täitma teabe digitaliseerimisel maailmatasemel olulist rolli, kooskõlas kultuurilist mitmekesisust käsitleva UNESCO konventsiooniga. Tänu Euroopa keelte ülemaailmsele levikule osutub juurdepääs kasulikuks nii eurooplastele kui ka mitteeurooplastele, kes otsivad juurdepääsu maailmapärandile ning nende enda kultuuri allikatele Euroopas.

3.5.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab, et Euroopa digitaalraamatukogu arendamise etapis pärast 2010. aastat annetaks iga liikmesriik valiku kirjandusteoseid teistes keeltes, et aidata kaasa Euroopa kultuurilise identiteedi edendamisele ning arvestada mitmekesisusega.

4.   Avalike raamatukogude rolli rõhutamine ning ajakohastamine Interneti-juurdepääsusüsteemi raames

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab toetada avalike raamatukogude rolli ülemaailmsele süsteemile kohaliku juurdepääsu kindlustamise vahendina. Kultuuriväärtuste ringlus on omandanud ülemaailmse ja multimodaalse mõõtme, mis toimib hästi juhul, kui avalikkusel on sellele märkimisväärsele ressursile juurdepääsuks vajalikud materiaalsed vahendid. Avalikud raamatukogud on kohalikud kultuurirajatised, mis siiani pakuvad suurimale hulgale inimestele võrdset juurdepääsu. Raamatukogudel peab säilima roll mittemateriaalse teabesisu kättesaadavaks muutmisel, et tagada sotsiaalne kaasatus.

4.2

Autorist raamatumüüja kaudu lugejani viivas ahelas on laenutusraamatukogud ning multimeediaraamatukogud tõestanud oma väärtust korrastatud teabe edasiandmisel ning avalikkusele kultuuritoodetele juurdepääsu pakkumisel. Raamatukogud peavad jätkama selle rolli täitmist mittemateriaalse teabesisu osas. Seetõttu on kohane toetada konkreetseid lepinguid või litsentse, mis soodustavad teabelevitamise ülesande täitmist nende asutuste poolt, rikkumata seejuures tasakaalu (24).

4.3

On oluline, et riiklike kultuuriasutuste avaliku teabe digitaliseerimine toimuks konsulteerides kohalike raamatukogude ja arhiivikeskustega. Autoriõigusega kaitsmata teabesisu puudutavate otsuste langetamisel peab arvesse võtma laenutusraamatukogude kasutajate, st mittespetsialistidest üldsuse ootusi, austades üldsuse mitmekesisust.

4.4   Majandusmudelite loomine digitaliseeritud kaasaegsete teoste ostmiseks ning avalikkusele kättesaadavaks muutmiseks

4.4.1

Laenutusraamatukogud ostavad materjale (raamatuid, laserplaate, noote, keeleõppematerjale jne) ning muudavad need oma kasutajatele piiratud ajaks kättesaadavaks tasuta või minimaalse summa eest, tagades, et raha ei takistaks süstemaatiliselt nendele juurdepääsu. Mittemateriaalse teabesisu jaoks mõeldud uus majandusmudel peab vastama raamatukogude ja multimeediaraamatukogude kasutajate ootustele ning peab olema kohandatud nende harjumustele. Lisaks on laenutusraamatukogud kultuurilise teabesisu hulgiostjad ning neil on otsene ülevaade ajakohastatud teabe ning kultuuriliste ja tehniliste toodete üle. Laenutusraamatukogusid tuleb kaasata sellise uue majandusmudeli määratlemisse.

4.4.2

Mittemateriaalse, eriti digitaliseerimise tulemusena tekkinud teabesisu levikul ei tohi takistada laenutusraamatukogudel täita oma harivat rolli. Digitaliseeritud teabesisu leviku tehnilised ja majandusmudelid peavad seetõttu arvesse võtma laenutusraamatukogude rolli ning võimaldama neil seda rolli edasi täita nii sisevõrgu (intraneti) kontekstis kui ka osana laenutusteenusest raamatukogu kasutajatele.

4.5   Teenuse kasutajatele kohaliku juurdepääsu tagamine

4.5.1

Laenutusraamatukogud peaksid olema võimelised tagama oma kasutajatele kohaliku juurdepääsu mittemateriaalsele teabesisule sisevõrgu (intraneti) kaudu samamoodi kui materiaalsele teabesisule, st arvutitöökohtade, printerite, tarkvara, kiirete ühenduste, abi ja koolitusega. Raamatukogutöötajate alus- ja jätkukoolituses ning nende töökorralduses peab nüüdsest võtma arvesse mittemateriaalset teabesisu.

4.6   Ürituste korraldamine ja koolitus üldsusele digitaliseeritud ja mittemateriaalsele teabesisule juurdepääsuks

4.6.1

Koolituse ja teabeta kipub üldsus pidama personaalarvuteid, mis on kodudes järjest tavalisemad seadmed, multimeediameelelahutuse allikaiks, tundmata Internetis kättesaadavaid kultuuri-, haridus-, koolitus- ja teabeallikaid. Samamoodi nagu laenutusraamatukogud korraldavad üritusi, et aktiivselt tutvustada raamatuid ja lugemist kõigile vanuserühmadele, peavad nad hakkama vastutama ka koolituse ja ürituste eest mittemateriaalse teabesisu vallas.

Brüssel, 13. veebruar 2008

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS


(1)  Euroopa digitaalraamatukogu on esialgne nimi Euroopa projektile, mille eesmärk on digitaliseerida muuseumides, arhiivides, audiovisuaalkeskustes ja raamatukogudes jm hoitavad dokumendid.

(2)  Aruanne „i2010: Euroopa digitaalraamatukogu suunas” (2006/2040(INI), Marie-Hélène Descamps, Euroopa Parlamendi liige, juuli 2007).

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Tulevased õigusaktid e-juurdepääsetavuse valdkonnas” (raportöör: Bernardo Hernández Bataller), ELT C 175, 27.7.2007 ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Võrdsed võimalused puuetega inimestele” (raportöör: Meelis Joost), ELT C 93/08, 27.4.2007.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas.

(5)  30. septembri 2005. aasta teatis „i2010: digitaalsed raamatukogud”, KOM(2005) 465 lõplik.

(6)  Lihtsustatud litsentsi üks näide on Creative Commons (www.creativecommons.org).

(7)  Kõrgetasemelise ekspertrühma 18. aprilli 2007. aasta aruanne digitaalse säilitamise, omanikuta teoste ja nende teoste kohta, mille tiraaž on lõppenud.

(8)  14. veebruari 2007. aasta teatis teadusinfo kohta digitaalajastul: juurdepääs, levitamine ja säilitamine, KOM(2007) 56 lõplik.

(9)  30. septembri 2005. aasta teatis „i2010: digitaalsed raamatukogud”, KOM(2005) 465 lõplik.

(10)  10. mai 2007. aasta teatis Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas, KOM(2007) 242 lõplik.

(11)  Aruanne „i2010: Euroopa digitaalraamatukogu suunas” (2006/2040(INI), Marie-Hélène Descamps, Euroopa Parlamendi liige, juuli 2007).

(12)  Kasutaja ei ole üksnes passiivne klient, vaid tajub ennast aktiivse kasutajana, kellel on oma osa oodatava teenuse määratlemisel ning selle hindamisel.

(13)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Tulevased õigusaktid e-juurdepääsetavuse valdkonnas”ELT C 175, 27.7.2007, lk 91.

(14)  Euroopa Ülemkogu järeldused teadusalase teabe kohta.

(15)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus põhipädevuste kohta elukestvas õppes” (Mária Herczog), ELT C 195, 18.8.2006.

(16)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Õpetajahariduse kvaliteedi parandamine” (raportöör Mário Soares), vastu võetud 16. jaanuaril 2008 (CESE 75/2008).

(17)  Nõukogule esitatud komisjoni teavituskampaania infoühiskonda kaasamise kohta: „e-Inclusion, be part of it!” („Osale e-kaasatuses!”)

(18)  Komisjoni volinik Viviane Reding kasutas seda väljendit 12. detsembril 2007 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees peetud kõnes.

(19)  Denis Zwirni (Numilog) uurimus (aprill 2007) eesmärgiga luua majandusmudel väljaandjate osalemiseks Euroopa digitaalraamatukogus.

(20)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas” (kodifitseeritud versioon), ELT C 324, 30.12.2006, lk 7–8.

(21)  Uurimus direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) ülevõtmise ja liikmesriikide seadusandlusele avaldatava mõju kohta (ETD/2005/IM/DI/91).

(22)  Autoriõiguse kestust pikendati 70 aastani ja sellega kaasnevate õiguste kestust pikendati 50 aastani pärast autori surma.

(23)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele: uus mitmekeelsuse raamstrateegia”, ELT C 324, 30.12.2006, lk 68.

(24)  Vaata 2001. aasta direktiivi (autoriõiguse kohta infoühiskonnas) põhjendust 40.


Top