22.12.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 314/46

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 314/16)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006

„ARROZ DEL DELTA DEL EBRO” VÕI „ARRÒS DEL DELTA DE L'EBRE”

EÜ NR: ES/PDO/005/0336/11.03.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:	Subdirección General de Sistemas de Calidad Diferenciada. Dirección General de Alimentación. Secretaría General de Agricultura, Pesca y Alimentación del Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación
Aadress:	Paseo Infanta Isabel, 1 E-28071 Madrid
Tel:	(34) 913 47 53 94
Faks:	(34) 913 47 54 10
E-post:	sgcaproagro@mapya.es

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:	Consejo Regulador de la Indicación Geográfica Protegida «Arroz del Delta del Ebro»
Aadress:	C/Prim 92 de Amposta E-43870 Amposta (Tarragona)
Tel:	(34) 977 70 10 20 — 977 48 77 77
Faks:	(34) 977 70 01 90 — 977 48 77 78
E-post:	info@arrossaires.com
Koosseis:	tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Toote liik:

Klass: 1.6 — Teravili

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus: „Arroz del Delta del Ebro” või „Arròs del Delta de l'Ebre”

4.2.   Kirjeldus: Oryza sativa L. liigist pärit valge riisi sordid 'Bahía', 'Tebre', 'Sénia', 'Fonsa', 'Bomba' ja 'Montsianell', mis vastavad kaubanduslikku klassile „Extra”.

Enimkasvatatud sordid on 'Bahía', 'Sénia' ja 'Tebre', millel on üksteisega väga sarnased omadused.

Põhisordi ('Bahía') riisitera peamised omadused:

Erinevate sortide peamised omadused:

Kõiki neid sorte iseloomustavad ühtlikud keemisomadused ja terade homogeensus, ning need sobivad suurepäraselt piirkonna köögiga, kuna tera maitseimavus on tunduvalt parem kui muude riisitüüpide, näiteks pika riisi puhul.

Kõnealustel sortidel on kõrge tärklisesisaldus tera keskel, mida nimetatakse „perlado” (pärlendus), millest sõltub riisiga koos kasutatavate koostisosade maitse imendumine ja riisi värvumine.

Kõik sordid, mis on kaitstud „Arroz del Delta del Ebro” kaitstud päritolunimetusega, vastavad väljasaatmise hetkel ekstraklassile iseloomulikele tunnustele ja terad peavad olema terved, ilma seenhallituseta, mädaniketa, putukate või parasiitideta, puhtad, kõrvallõhna ja/või terved; ilma seenhallituseta, mädaniketa, putukate või parasiitideta, puhtad, võõra lõhna ja maitseta; kuivatatud: niiskusesisaldus ei või ületada 15 %, ning ilma seemnekesta jääkideta.

4.3.   Geograafiline piirkond: Tulevase kaitstud päritolunimetusega „Arroz del Delta del Ebro” tootmise ja töötlemise piirkonnaks on Delta del Ebro, mis moodustab osa Baix Ebre ja Montsià piirkondadest Tarragona provintsis.

Tootmispiirkond koosneb maa-aladest, mis asuvad Deltebre ja Sant Jaume d'Enveja omavalitsusüksustes ja ka Delta del Ebro maa-aladest L'Aldea, Amposta, L'Ampolla, Camarles ja Sant Carles de la Ràpita omavalitsusüksustes, mis sobivad riisikasvatuseks

Riisi kroovimis- ja puhastamisrajatised asuvad omavalitsusüksustes, mis moodustavad tootmispiirkonna kuni riikliku maanteeni 340, välja arvatud Amposta omavalitsusüksuses, kus tootmispiirkond lõpeb kiirtee A7 juures. Riis peab olema pärit reguleeriva asutuse poolt põllumajandusettevõtete registrisse kantud põllumajandusettevõtetest, mis asuvad tootmispiirkonnas ning peab olema heakskiidetud sordist.

4.4.   Päritolutõend: Riis peab olema pärit reguleeriva asutuse poolt põllumajandusettevõtete registrisse kantud põllumajandusettevõtetest, mis asuvad tootmispiirkonnas ning peab olema heakskiidetud sordist. Riisi hinnatakse vastavalt tootekirjelduses kehtestatud nõuetele ning seda ladustatakse ja pakendatakse reguleeriva asutuse poolt pakendajate-turustajate registritesse kantud ettevõtetes. Kõigis tootmis- ja pakendusprotsessi etappides läbiviidud kontrollid ning füüsikalis-keemilised ja organoleptilised analüüsid läbinud riis turustatakse kaitstud päritolunimetuse etiketi ja lisaetiketiga ning vajaduse korral reguleeriva asutuse poolt väljastatud kvaliteedimärgiga.

4.5.   Tootmismeetod: Tootmisprotsess hõlmab järgmisi etappe: külv, idanemine, võsumine, kõrre kasvamine, pea loomine ja õitsemine ning tera valmimine.

Külv toimub aprilli keskpaigast mai alguseni kogustes 35–38 kg/päevas (160–175 kg/ha), kui viljapäid ei muljuta, ja 45–50 kg/päevas (205–228 kg/ha), kui viljapäid muljutakse, ning ka olenevalt sortidest; põllud jäetakse üleujutatuks 5–10 cm veekattega.

15–20 päeva pärast toimub idanemine, taim tärkab koos umbrohu, meriheina ja metsiku riisiga. Vilja töödeldakse valikuliste herbitsiididega soovimatu taimestiku eemaldamiseks, mis hakkaks riisitaimega võistlema. Juhul kui esinevad metsiku riisi kasvamist soodustavad tingimused, toimub külvieelne töötlemine muda eemaldamiseks.

Lisaks põhjaväetamisele, mis toimub enne külvi, väetatakse juunis pindmist kihti lämmastikuga.

Juuni keskpaiga ja juuli keskpaiga vahel toimub võsumine ja selles järgus tõstetakse veetaset kuni 15–20 cm, uuendades seda pidevalt.

Septembri alguses veetaset alandatakse ja alustatakse saagikoristust või lõikust, mis võib kesta kuni oktoobri esimese kümne päevani. Saagikoristust alustatakse, kui reguleeriv asutus otsustab, et riis on sobivas küpsusjärgus. Kõige soodsam riisikoristuse aeg on siis, kui tera niiskusesisaldus on 18–21 %.

Töötlemisettevõttesse saabumisel kuivatatakse riisi spetsiaalsetes kuivatites, kuni saavutatakse maksimaalne niiskusesisaldus 14–15 % ning seejärel paigutatakse riis silohoidlasse.

Silohoidlates enne töötlemist riisi jaoks optimaalsete tingimuste säilitamiseks suunatakse hoidlasse teatavate ajavahemike järel eelistatavalt külma 5 °C (viljajahutid) või toatemperatuuriga õhku.

Kui riis on töötlemiseks valmis, võetakse see silohoidlast välja ja eemaldatakse mustus, terakesta eemaldamine toimub käiade või kummirullikute abil. Seejärel läheb riis sorteerimislaudadele, kus eraldatakse veel terakestaga või osalise terakestaga terad, ning terad läbivad kestaeemaldusprotsessi teist korda.

Terveid kooritud riisiteri tuntakse kooritud riisi, „cargo riisi” või täisterariisi nimetuse all. Pärast viljapea või seemnekesta eemaldamist toimub kroovimine lihvimiskividega hõõrumisel, mille tulemusel saadakse valge riis.

Seejärel toimub tervete ja katkiste (keskmiste) terade, embrüo (idu) või selle osade ja muude kõrvalproduktide eraldamine, et saada kroovitud riis lõpptoote kujul.

Viimaseks toiminguks on ebakvaliteetsete (roheliste või punaste) terade eemaldamine värvi järgi klassifitseerimise teel. Hiljem võib siiski veel teha täiendava selekteerimise õhu sissepuhe ja vibratsiooniga enne pakendamist. Pakkimisprotsess on automatiseeritud.

Riis pakitakse erinevat tüüpi pakenditesse, mis on kaitstud päritolunimetuse jaoks heaks kiidetud. Iga pakend sisaldab ühte ja sama sorti ekstraklassi riisi. Toote jälgitavuse tagamiseks tuleb pakendamise puhul järgida kõiki spetsifikaadis kirjeldatud kontrolle ja norme.

4.6.   Seos piirkonnaga:

Ajalooline:

Riis pärineb Kagu-Aasiast, eelkõige Vana-Hiinast, kust see levis üle kolme tuhande aasta eest ülejäänud Aasiasse ja Kesk-Idasse. Hiljem levis riisi tootmine Vahemereni, jõudes Hispaaniasse VIII sajandi paiku moslemi ülemvõimu ajal. Tänapäeva hispaaniakeelne nimetus „arroz” tuleb araabiakeelsest sõnast „al-ruzz”.

Riis on Delta del Ebro alal traditsiooniline põllukultuur, mis on tihedalt seotud Delta del Ebro füüsilise ja geoloogilise tekke ja kujunemisega. Delta del Ebro piirkonnale iseloomulikud omadused on aidanud sealt pärit riisi mainet tutvustada tarbijate hulgas, kes seostavad riisi kiiresti selle päritoluga.

On arvukalt kirjalikke viiteid, mis annavad tunnistust traditsioonilise riisikasvatuse ja Delta del Ebro ala vahel valitsevast seosest. Nende viidete hulgas võib esile tõsta Lluís Solé y Sabaris'e teost „Geografía de Catalunya” (Kataloonia geograafia) (1958), milles on kirjas: „XV sajandil esineb teateid riisikasvatuse katsetest Delta del Ebro's, sellele vaatamata saabus riisitootmise kõrghetk XIX sajandil”. Sama teose teises kohas on märgitud „…Delta's, mida kasutati rändkarjade karjatamiseks, võimaldas Xerta's XIX sajandi teisel poolel ehitatud Canal de la Derecha (Parempoolne kanal) korraldada mageveeüleujutust ja alustada seejärel üha suurenevat riisi kasvatamist, ning mille tulemusena oli võimalik soolaseid maa-alasid soolast vabastada ning samas saada head saaki”.

Üks esimestest viidetest pärineb aastast 1697, mil selles kohas maavalduseid omavad Benifassari kloostri tsistertslaste ordu mungad katsetasid riisikasvatust Carrova tõusuveega ja turbarikastel aladel. Vaatamata saadud headele tulemustele ei jätkatud riisikasvatust järgmistel aastatel, sest maa-alade üleujutamist võimaldava niisutuskanalite süsteemi puudumisel ei olnud see võimalik.

1857. aasta paiku jõudis Canal de la Derecha vesi Ampostani, muutes võimalikuks laiaulatusliku riisikasvatuse.

1872. aastal alustati Canal de la Izquierda (Vasakpoolne kanal) kaevamistöödega, mis viidi täielikult lõpule 5. mail 1912. 1907. aastal asutasid põhjapoolse delta ehk vasaku delta omanikud Comunidad de Regantes-Sindicato Agrícola del Ebro (ühistu „Regantes” (maaomanikud, kellel on niisutusluba) — Ebro Põllumajandusühing). Kanalite töö võimaldas läbi viia piirkonna põllumajanduslikku reformi, ning suurendada oluliselt riisikasvatuseks kasutatavat maa-ala.

Looduslik:

—   Pinnavormid ja pinnas:

Riisikasvatuse arengut Ebro jõe deltas soosivad nii ilmastiku ja pinnase tingimused kui ka pinnase soolasus ja põhjaveetaseme kõrgus. Deltas on väga tasane pinnavorm. 60 % selle pindalast asub vähem kui ühe meetri kõrgusel merepinnast (teatavad kohad on merepinnast allpool); 30 % delta pindalast asub kõrgusel 1 kuni 2 meetrit merepinnast ja ainult 10 % maa-alast asub üle kahe meetri kõrgusel.

Sealsed alluviaalsed pinnased on tekkinud settimise tulemusel, seepärast esineb väga tugev stratifikatsioon, mille tõttu raske omistada kogu deltale teatavat ja konkreetset pinnasetüüpi. Pinnase pealmisel kihil on varieeruva paksusega jõemuda tekstuur. See on põllumajanduslikuks tootmiseks väga sobiv ning selle kujunemine seondub tihedalt jõgikonna täitumisega. Kõrgetel aladel on üsna peene tekstuuriga aluspinnas.

Madalamatel aladel on tuntav mereline mõju. Tormide ajal kuhjab meri suures koguses liivasetteid jõe poolt kokkukantud jõesetetele. Pinnasesse tehtud puuraukudest ilmnevad nendel aladel paksemate liivakihtide vahel õhukesed uhtliivakhid, mis on ühtliku, keskmise tekstuuriga ning mis on küllastunud soolase põhjaveega. Halva äravoolu või pideva külgmise infiltratsiooniga aladel on orgaaniline materjal kuhjunud, moodustades suuri turbahunnikuid. Kirjeldatud kõrgete, madalate ja turbaküllaste maatükkide vahel asuvad ülejäänud suuremad alad, mille pinnaseks on segu savist, mudast ja liivast, millest igaühe osakaal varieerub sõltuvalt sellest, mida kaugemale jääb jõgi ja lähemale tuleb meri.

—   Kliima:

Delta asub piirkonnas, mis on klimaatiliselt tervenisti Vahemere mõjualas. Seega võib kliimat käsitada vahemerelisena, see tähendab sooja ja kuivana. Talved on mahedad, ilma äärmusliku külma ja oluliste sademeteta ning õhuringluses on valdavad kuivad põhja- ja loodetuuled. Suved on kuumad, subtroopiliste temperatuuride, tuulevaikuse, tugeva põua ja niiske lõuna- ja kagutuulega. Sademed on mõõdukad, samas need on ebakorrapärased ja kalduvad kontsentreeruma üleminekuaastaaegadele (sügis ja kevad). Õhuniiskus on tuntav kogu aasta lõikes.

—   Hüdrograafia:

Ala hüdrograafia piirdub Ebro jõega. Kuna kogu niisutusvesi tuleb Ebrost, on tagatud kõnealuse piirkonna toodangu ühtlikkus ning selle erinevus mujal toodetud riisist. Niisutusvesi on kõrge kvaliteediga tänu rahvastiku ja tööstuse vähesele koondumisele Ebro jõe kallastele. Kanaleid ja niisutussüsteeme juhivad vastavad Comunidades de Regantes (niisutajate ühistud) ja Sindicatos de Riego (niisutusühingud).

Kokkuvõtteks võib öelda, et toode on ühtlase kvaliteediga ning kuigi on välja kujunenud üks põhisort, on muude sortide, välja arvatud 'Bomba' sordi lõpptooted sarnaste omadustega. Lõpptoote varieerumise ainus põhjus ei ole üksnes sort, vaid märkimisväärset mõju omavad geograafiline piirkond, keskkond, kliima, vesi, valmimisprotsessid, ning sellest hoolimata võib kinnitada, et kogu piirkond on väga ühtlik.

Piirkonna looduskeskkonna eripärad kajastuvad riisi omadustes. Ilmastiku ja pinnase omadused koos põhjavee soolasuse ja tasemega loovad tingimused selleks, et riis on ainus põllukultuur, mida kõnealuses piirkonnas kasvatatakse. Delta riisipõllud on riisikasvatuseks suurepäraste tingimustega, maailma kõige suuremate saakidega samaväärse saagikusega, tänu asukohale 40 ° põhjalaiusel ja samatemperatuurijoonel 19 °C.

Selle piirkonna riisil on usaldusväärne maine tarbijate hulgas selle pärlvalge värvuse, maitse ja tekstuuri tõttu tänu sortide ja tootmisala omadustele. Samuti väärtustatakse riisi keemisomadusi sõmeruse (terade kleepuvus 7,3) ja veeimendumise (1,93 grammi vett iga grammi riisi kohta) osas, mis tagab maitsete hea omastumise selle riisiga valmistatud toitudes.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:	Calitax
Aadress:	Tuset, 10 E-08006 Barcelona
Tel:	(34) 932 17 27 03
Faks:	(34) 932 18 51 95
E-post:	—

Pädevad asutused kinnitavad, et kontrolliasutus vastab standardile EN-45011.

4.8.   Märgistus: Reguleeriv asutus nummerdab ja väljastab etiketid, lisaetiketid või kvaliteedimärgid ning need paigaldatakse registrisse kantud pakkimisettevõtetes alati selliselt, et neid ei ole võimalik uuesti kasutada.

Etikettidele peab olema märgitud: „Denominación de Origen Protegida „Arroz del Delta del Ebro” või „Arròs del Delta e l'Ebre””, järjekorranumber ning asjakohastes õigusaktides sätestatud muu teave.

---

(1)  (g vett/g riisi)

(2)  skaala järgi: 9 = väga hea; 7 = hea; 5 = normaalne; 3 = puudulik

---