Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52007AE0416

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivnõukogu 26. juuli 1971 . aasta direktiivi 71/304/EMÜ (riiklike ehitustöölepingutega seotud teenuste osutamise vabadust ning esinduste ja filiaalide kaudu tegutsevate tööettevõtjatega riiklike ehitustöölepingute sõlmimist käsitlevate piirangute kaotamise kohta) kehtetuks tunnistamise kohta KOM(2006) 748 lõplik — 2006/0249 (COD)

OJ C 161, 13.7.2007, p. 40–43 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
OJ C 161, 13.7.2007, p. 12–12 (MT)

13.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/40


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivnõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/304/EMÜ (riiklike ehitustöölepingutega seotud teenuste osutamise vabadust ning esinduste ja filiaalide kaudu tegutsevate tööettevõtjatega riiklike ehitustöölepingute sõlmimist käsitlevate piirangute kaotamise kohta) kehtetuks tunnistamise kohta”

KOM(2006) 748 lõplik — 2006/0249 (COD)

(2007/C 161/12)

13. detsembril 2006. aastal otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 95 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/304/EMÜ (riiklike ehitustöölepingutega seotud teenuste osutamise vabadust ning esinduste ja filiaalide kaudu tegutsevate tööettevõtjatega riiklike ehitustöölepingute sõlmimist käsitlevate piirangute kaotamise kohta) kehtetuks tunnistamise kohta”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni arvamus võeti vastu 7. veebruaril 2007. Raportöör oli härra WILMS.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 434. istungjärgul 14.-15.märtsil 2007 (14. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 87, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 13.

1.   Sissejuhatus

1.1

Pärast 50 aastat pidevat Euroopa Liidu õigusloomet lepingutekstide, direktiivide ja määruste, soovituste, Euroopa Kohtu lahendite ja muude ühenduse tekstide näol, ilma et oleks toimunud pidevat õigustloovate tekstide konsolideerimist, on Euroopa Liidu õigus muutunud ebaülevaatlikuks ja isegi spetsialistid mõistavad seda vaid suurte raskustega.

1.2

Teatud õigusvaldkondades anti nimelt välja direktiive ilma samal ajal kehtivate direktiivide puhul kontrollimata, kas nad uue direktiivi tõttu aeguvad või kas neid saaks uude direktiivi integreerida nii, et sama küsimust reguleeriva kehtiva direktiivi saaks ühtlasi tühistada. Samuti on omavahel seotud õigusvaldkondade teatud aspekte reguleeritud aastate viisi aina uutes eraldiseisvates direktiivides. Direktiive on ka mõningate õigusaktidega osaliselt hiljem muudetud, ilma et samal ajal oleks vastu võetud uus õiguslikult siduv konsolideeritud tekst.

1.3

Seega on tõepoolest aeg seda olukorda muuta. Olemasolevate direktiivide tehniline konsolideerimine ei ole halb mõte, seni kuni konsolideerimine teostatakse parimate kavatsustega ega kasutata seda vahendina teiste eesmärkide saavutamiseks, nt teiste institutsioonidega vanade arvete klaarimiseks või oma — poliitilises protsessis senini veel mõjule pääsemata — käsitluse sel viisil läbi surumiseks.

Komisjoni välja kuulutatud kavatsus hakata tegelema õigustiku korrastamisega puht õigustehnilistest aspektidest lähtuvalt on seega põhimõtteliselt tervitatav.

1.4

Samuti võib tervitada komisjoni samaaegselt teatavaks tehtud kavatsust aidata Euroopa Liidu õiguse lihtsustamisega kaasa bürokraatia ja mõttetute kulude vähendamisele liikmesriikides.

1.5

Komisjoni vastavaid direktiiviettepanekuid kehtivate õigusaktide muutmiseks ja tühistamiseks eelnimetatud menetluse raames tuleb aga omakorda mõlemast kõnealusest aspektist kaaluda.

2.   Komisjoni ettepaneku (1) ja direktiivi 71/304/EMÜ põhisisu

2.1

Komisjon teeb ettepaneku uue direktiiviga (2) tühistada kehtiv direktiiv 71/304/EMÜ.

2.2

Nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv 71/304/EMÜ anti välja selleks, et kohustada liikmesriike kaotama piirangud, mis käsitlevad õigust sõlmida, saada või täita riiklikke ehitustöölepinguid või osaleda sellistes lepingutes riigi, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike juriidiliste isikute nimel piiriüleste teenusepakkujate kasuks. Direktiiv oli suunatud välismaiste teenusepakkujate otsese ja kaudse diskrimineerimise vastu liikmesriikide poolt riigihangete puhul. Sellega pandi liikmesriikidele kohustus tagada, et mitteriiklikel ettevõtjatel oleks samaväärne juurdepääs riigi kodanikele pakutavatele krediitidele, abidele ja toetustele ning et mitteriiklikel ettevõtetel „on piiranguteta ja igal juhul riigi kodanikega ühesugustel tingimustel juurdepääs” (riigi kontrolli all olevatele) tarnerajatistele, mida nad vajavad lepingu täitmiseks.

2.3

Komisjon põhjendab oma ettepanekut sellega, et kehtiv direktiiv on vahepealsete muudatuste tõttu aegunud.

2.3.1

Esiteks on riigihangete valdkonda vahepeal reguleeritud direktiividega 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ, mille tõttu eelnimetatud direktiiv on aegunud.

2.3.2

Kuna direktiiv 71/304/EMÜ puudutab peale selle ka teenuste vaba liikumist, siis on teisalt ka Euroopa Kohtu praktika vahepeal olulisel määral edasi arenenud. Ühes joonealuses märkuses tsiteerib komisjon alusdokumendina Sägeri kohtuasja C-76/90 juhtlauset, kus öeldakse, et asutamislepingu artikliga 59 [hilisem artikkel 49] keelatakse mitte üksnes teenuseosutaja diskrimineerimine tema kodakondsuse põhjal, vaid samuti ka piirangud, mida kohaldatakse samaväärselt nii riiklikele kui teistest liikmesriikidest pärit teenuseosutajatele, kui need piirangud takistavad või häirivad muul viisil teenuse osutamist teises liikmesriigis, kus teenusepakkuja osutab samalaadseid teenuseid.

2.3.3

Seletuskirja osas võtab komisjon Euroopa Kohtu lahendi kokku sedastades: „Nii on ilmne, et EÜ asutamislepingu artikliga 49 keelatakse meetmed, mida kohaldatakse eristamata ja mis võivad takistada teenuste osutamise vabaduse realiseerimist”.

2.4

Põhjendustes selgitab komisjon veel kord uutele riigihankedirektiividele ja Sägeri lahendile viidates, et nende kaudu on majanduses osalejatele tagatud kaitsetase, mis on vähemalt sama kõrge, nagu ta oli tühistatava direktiivi järgi.

2.5

Direktiivi tekst koosneb viiest artiklist. Artiklis 1 tunnistatakse kehtetuks direktiiv 71/304/EMÜ. Artikliga 2 kohustatakse liikmesriike rakendama eelmist direktiivi tühistavat direktiivi vajalike õigusaktide abil, teavitama komisjoni nende õigusaktide sõnastusest, lisades vastava tabeli direktiivi ja siseriikliku õigusakti omavaheliste vastavuste kohta ja kõnealusele direktiivile viitama kas normides või koos normide avaliku avaldamisega, kusjuures viitamise üksikasjad võib ise määrata. Artiklis 3 reguleeritakse direktiivi jõustumine avaldamise päeval ja artiklis sätestatakse, et direktiiv on suunatud liikmesriikidele.

3.   Hinnang komisjoni ettepanekule

3.1

Kõnealune direktiivi ettepanek, millega tühistatakse direktiiv 71/304/EMÜ, ei täida kahjuks põhjalikumalt kaaludes käesoleva arvamuse punktis 1 nimetatud tingimusi igas aspektis täiel määral.

3.2

Üldiselt tuleb märkida, et kõnealune direktiivi ettepanek teise direktiivi tühistamiseks on üks esimesi tervest reast sedalaadi direktiividest. Seetõttu on otstarbekas kaaluda, kas järgmiste kuude ja aastate tööprogrammi, milles nähakse ette mitmete aegunud direktiivide tühistamine, on ikka kõige tõhusam ellu viia sel viisil, et iga üksiku aegunud direktiivi tühistamiseks antakse välja iga kord uus direktiiv. Tööprogrammi edasisel elluviimisel tuleks veelkord kaaluda, kas ei oleks võimalik ja ka tõhusam tühistada mitu direktiivi samaaegselt ühe ja sama uue direktiiviga. Kuna liikmesriikide seadustega võetakse sageli üle samaaegselt mitu direktiivi, saaks sel viisil vältida seda, et samu liikmesriikide seadusi tuleb lühikese aja jooksul mitu korda kohandada.

3.3

Käesolevas arvamuses käsitletava direktiivi ettepaneku osas tuleks veelkord kaaluda, kas artiklis 2 ettenähtud ülevõtmisviisile ei ole tõesti alternatiivi või kas eesmärgi saavutamiseks ei piisa sellest, kui paluda liikmesriikidel kontrollida, kas nende õigusaktid vajavad kohandamist, ja vajadusel muudatused sisse viia.

3.4

Tühistatava 1971. aasta direktiivi peaeesmärk oli kaotada liikmesriikide tolleaegsed diskrimineerivad seadused ja eeskirjad ning kehtestada riigihangete valdkonnas üldised ühenduse tasandi põhimõtted, mida on vahepeal uuemates direktiivides korratud ja täpsustatud.

3.5

Liikmesriikide diskrimineerivad eeskirjad tuli kaotada juba 1970 ndatel aastatel direktiivi 71/304/EMÜ ülevõtmise raames või hiljem ühinenud liikmesriikide puhul ühenduse õigustiku ülevõtmise käigus. Nimetatud direktiivi kavandatav tühistamine ei tähenda, et varasemate diskrimineerivate riiklike eeskirjade kaotamine olematuks muutuks. Direktiivi tühistamine ei nõua muudatusi tookord vastu võetud diskrimineerivaid eeskirju kaotavates riiklikes seadustes, kuna need on oma eesmärgi saavutanud — st diskrimineerivad eeskirjad on kaotatud — ning lepingus ja kõigis uuemates direktiivides on niikuinii ette nähtud, et diskrimineerivate eeskirjade kaotamine või keeld jääb kehtima.

3.6

Liikmesriikide riigihankeseadused kaasajastati reeglina juba hiljemalt pärast direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ vastuvõtmist, nii et nad vastaksid Euroopa õiguse seisule pärast 1971. aastat. Kui seda pole veel tehtud, tuleb siiski üle võtta uued komisjoni direktiivid. Kuna kõik direktiivid on niigi suunatud põhimõtteliselt liikmesriikide seadusandjatele, siis piisaks kõnealusel juhul soovitud eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt direktiivi 71/304/EMÜ lihtviisilisest tühistamisest Euroopa Liidu tasandil ja nõudest, et liikmesriigid vaataksid läbi oma õigusaktid. Enamasti on ka tarvis sõnastusest välja jätta viited aegunud direktiivile 71/304/EMÜ, kui selliseid viiteid veel esineb.

3.7

On kahetsusväärne, et direktiivi 71/304/EMÜ ei tühistatud juba direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ raames, kuid seda ei saa enam muuta. Seetõttu kutsub komitee üles kõigi tulevaste direktiivi ettepanekute puhul alati põhimõtteliselt kontrollima, kas uue direktiiviga ei aegu samaaegselt vanemad direktiivid, ning vajadusel selliseid aegunud direktiive kohe tühistama. Kõnealune meede võiks järk-järgult kaasa aidata Euroopa õiguse suuremale sidususele ja selgusele.

4.

Komitee teeb seega ettepaneku muuta direktiivi ettepanekut nii, et selles piirdutaks varasema direktiivi tühistamisega ja üleskutsega liikmesriikidele kaaluda oma õigusaktide muutmise vajadust ja vajadusel seda teha.

Brüssel, 14. märts 2007.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS


(1)  KOM(2006) 748 lõplik.

(2)  KOM(2006) 748 lõplik.


LISA

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse

Sektsiooni arvamuse järgmine tekst, mille poolt hääletas vähemalt veerand hääletanutest, lükati täiskogu istungjärgul vastuvõetud muudatusettepanekuga tagasi:

3.9

Käesolevas arvamuses käsitletava direktiivi ettepaneku seletuskirjas ja teises põhjenduses üritatakse Euroopa Liidu esmast õigust tõlgendada pisut ühekülgselt.

3.10

Nagu juhtus juba komisjoni teenuste direktiivi eelnõuga, on siin tegemist eelkõige Euroopa Kohtu teenuste vaba liikumist käsitleva praktika lühendatud ja ühekülgse kajastamisega, siinkohal tsiteeritakse Sägeri kohtuasja C-76/90 25. juuli 1991. aasta otsust: „On ilmne, et EÜ asutamislepingu artikliga 49 keelatakse meetmed, mida kohaldatakse eristamata ja mis võivad takistada teenuste osutamise vabaduse realiseerimist”. Kõnealuse lähenemise tõenduseks tsiteeritakse 7. joonealuses märkuses kohtulahendi juhtlauset.

3.11

Rääkimata sellest, et Euroopa Kohus ei pidanud nimetatud juhtlauses silmas mitte kõikvõimalikke kehtivaid meetmeid, vaid ainult diskrimineerimist ja piiranguid, ei võta komisjon oma kokkuvõttes ja lühendatud tsitaadis arvesse otsuse üht teist tähtsat põhimõtet. Nimetatud põhimõte esineb kõnealuse otsuse komisjoni poolt tsiteerimata jäetud lõigus 15 ja paljudes muudes otsustes: liikmesriikide kõik otseselt või kaudselt diskrimineerivad meetmed ja nõuded keelatakse selgelt, kuid Euroopa Kohus lubab siiski liikmesriikide mittediskrimineerivaid meetmeid ja nõudeid juhul, kui nad toetuvad üldistest huvidest tingitud valdavatele ja paratamatutele põhjustele ning on samal ajal eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud ega välju samal ajal hädapärastest piiridest.

3.12

Nimetatud otsuse ühekülgset kokkuvõtet sisaldav komisjoni ettepanek taotleb ilmselgelt seda, et piiriülestele teenusepakkujatele ei kehtiks enam riigihanget korraldava riigi ükski reegel, nõue ega meede, isegi kui need on täielikus kooskõlas Euroopa Liidu lepingute eesmärkidega ja muu Euroopa õigusega, neid käsitsetakse kedagi diskrimineerimata ja kooskõlas Euroopa Kohtu praktika kõigi põhimõtetega.

3.12.1

Kui see käsitlus oleks õige, siis tuleks õigusvastasteks pidada ka liikmesriikides läbiviidavate Euroopa Liidu finantseeritud projektide puhul pakkujatele seatavaid mis tahes nõudeid, ka neid nõudeid, mis põhinevad Euroopa Liidu regulatsioonidel toetuste jagamise kohta. Sama võib öelda nõuete kohta, mille eesmärk on teatud standardite järgimine veel ühtlustamata valdkonnas ja samas liiklusohutuse tagamine, nagu nt riiklikud eeskirjad kohanimesiltide värvi, peegeldavuse ja mõõtmete kohta, või eesrindlike riiklike tööohutuseeskirjade kohta, mis — nagu Madalmaades — reguleerivad kõnnitee äärekivide maksimumkaalu ja –mõõtmeid, et vähendada invaliidsust teetööliste hulgas.

3.12.2

Juba need näited tõestavad teenuste vaba liikumise ülepingutatud tõlgenduse absurdsust. Sel viisil tõlgendades saaks asutamislepingu artikkel 49 vaatamata oma sõnastusele ja õiguslikele seostele teiste Euroopa Liidu lepingute artiklitega omamoodi „superpõhiõiguseks” piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele, mis kõrvaldaks kõik õiguslikud raamtingimused, mis on kehtestatud põhjendatult ja kooskõlas Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide üldiste õiguslike põhimõtetega ettevõtlusvabaduse kohta. Seda ideed ei tohiks Euroopa Liidu kodanikele küll edastada ja kõik teised Euroopa Liidu institutsioonid on selle juba seoses teenuste direktiiviga tagasi lükanud.

3.13

Niisugune õiguslik käsitlus ei ole vastuolus mitte ainult uute direktiividega 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ, vaid ka Euroopa Liidu asutamislepingute, subsidiaarsuse protokolli ja Euroopa Kohtu lahendite sätete ja mõttega.

3.14

Samuti ei ole ei komisjoni ega ühegi teise Euroopa Liidu institutsiooni ülesanne Euroopa Kohtu lahendeid siduvalt tõlgendada. Kindlasti ei saa nende ülesanne olla lühendatud tsiteerimise abil muuta otsuste sisu nii, et need otsused satuvad vastuollu Euroopa Kohtu tahtega, mis neist otsustest selgelt nähtub.

3.15

Kui niisugused ühekülgsed tõlgendused saavad direktiivi ettepaneku kaudset teed pidi Euroopa Liidu teiseseks õiguseks, siis tekiks seeläbi uus tõlgendamisruum varasematele direktiividele 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ, mis ei tooks kaasa mitte õigusliku selguse ja kindluse paranemise, vaid hoopis vastupidise tulemuse.

4.

Komitee teeb seega ettepaneku muuta direktiivi ettepanekut nii, et selles piirdutaks varasema direktiivi tühistamisega ja üleskutsega liikmesriikidele kaaluda oma õigusaktide muutmise vajadust ja vajadusel seda teha ning selle puhttehnilise põhjendamisega, st direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ vastuvõtmisega.

Hääletuse tulemus:

Teksti väljajätmise poolt: 43 Teksti väljajätmise vastu: 38 Erapooletuid: 12


Top