Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52007AE0407

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Eluase ja regionaalpoliitika

OJ C 161, 13.7.2007, p. 17–22 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
OJ C 161, 13.7.2007, p. 3–3 (MT)

13.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/17


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Eluase ja regionaalpoliitika”

(2007/C 161/03)

26. septembril 2006. aastal otsustas Euroopa Parlament vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses: „Eluase ja regionaalpoliitika”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni arvamus võeti vastu 23. veebruaril 2007. Raportöör oli hr GRASSO, kaasraportöör pr PRUD'HOMME.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 434. istungjärgul 14.-15. märtsil 2007 (15. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 91, erapooletuks jäi 1.

1.   Ettepanekud ja soovitused

1.1

Eluase on eelkõige põhiõigus, millele juurdepääs tingib juurdepääsu põhiõigustele ja inimväärse elu. Seda on tunnistatud nii inimõiguste hartas, Euroopa Liidu Nõukogu muudetud Euroopa sotsiaalhartas kui ka arvukates Euroopa Liidu riikide põhiseadustes. Eluaseme olemasolu on hädavajalik selleks, et inimene saaks end kujundada ning ühiskonda integreeruda.

1.2   Euroopa Parlamendi fraktsioonide ühisrühma „Linnaeluasemed” eluasemeharta

1.2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks Euroopa Parlamendi fraktsioonide ühisrühma „Linnaeluasemed” eluasemeharta vastuvõtmise, mis näitab kasvavaid ja arvukaid interaktsioone Euroopa poliitikate ja eluasemepoliitikate vahel ning rõhutab, kui tähtis on õigus eluasemele.

1.2.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib seega, et Euroopa eluasemeharta oleks integreeritud Euroopa Parlamendi omaalgatuslikku arvamusse eluaseme ja regionaalpoliitika kohta.

1.3   Eluasemeõiguse tugevdamine

1.3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib, et Euroopa tasemel esitataks rida ühiseid eesmärke seoses juurdepääsuga eluasemele ja miinimumstandardid eluaseme kvaliteedile, mis määratleksid korraliku eluaseme mõiste. Ilma nimetatud kriteeriumiteta on keeruline kindlustada õigust eluasemele, ometi on juurdepääs eluasemele inimväärse elu minimaalseks tingimuseks.

1.3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee meenutab, et sotsiaal- ja kohalike teenuste valdkond on vananevas ühiskonnas üha rohkemate probleemide allikas ja et nimetatud teenuseid osutatakse tihti koos eluaseme pakkumisega. Komitee nõuab, et kõnealused teenused moodustaksid osa üleeuroopalisest vastastikusest suhtlemisest ja et suurendataks nende nähtavust. Lisaks meenutab komitee, et sotsiaaleluasemeid tuleb käsitleda eraldi ning neid ei saa allutada turureeglitele, nagu on märgitud teenustedirektiivis.

1.4   Eluase ja struktuurifondid 2007-2013: tehnilise abi arendamine

1.4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et struktuurifondide kasutamise võimalus eluasemetingimuste parandamiseks on tänasel päeval täielikult kasutusel ELi kaheteistkümnes liikmesriigis, aga ka viieteistkümnes vanas liikmesriigis, kes võivad struktuurifonde kasutada linnade integreeritud arendamiseks. Sellistel kulutustel on positiivne mõju sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning majanduskasvule. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb sellega seoses ettepaneku, et Euroopa finantsinstitutsioonid võiks anda väga soodsaid laene eluasemeehitusprogrammidele, mis on suunatud noortele, vanuritele ja puuetega inimestele, et edendada töötajate liikuvust, sotsiaalset segunemist ning elanike jaoks jõukohaseid hindu.

1.4.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et JESSICA kasutamine pakub võimalusi sellise fondi loomiseks, mis tagaks sotsiaaleluasemeprojektidele laiema ulatuse, ning nõuab struktuurifondide vaheetappide hindamisel analüüsitaks seda küsimust.

1.4.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab tehnilise abivahendi kehtestamist eluasemeprojektidele vahemikus 2007-2013 koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate ja võrgustikega ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide toel. Nimetatud vahend võimaldaks projektide ja meetodite kapitaliseerimist, et eluasemeprojekte paremini linna taaselustamise programmidesse integreerida. See võimaldaks ka erialase teabe koondamist ja võiks mängida kogemuste edasiandmise lihtsustaja rolli. Näib hädavajalik, et eluaseme jaoks kehtestataks spetsiifiline vahend, et soodustada struktuurifondide otstarbekat kasutamist. Seda on võimalik teha struktuurifondide üldsätteid käsitleva määruse artikli 45 alusel, millega nähakse ette, et Euroopa Komisjon lihtsustab tehnilise abivahendi loomist.

1.5   Eluase ja energia

1.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab vastastikuse suhtlusvõrgu loomist eluaseme ja energeetika teemal arutlemiseks, mis võimaldaks kogemuste vahetamist, kapitaliseerimist ja valdkonna osapoolte kogemuste suurendamist, et viia ellu mõistlikud ja ambitsioonikad energiapoliitikad. Nimetatud vahend võib olla seotud struktuurifondide abivahendiga, aga ei täida siiski samu eesmärke; tema ülesandeks on tagada nimetatud kahe süsteemi vaheline hea koordinatsioon.

1.5.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku korraldada eluasemete energiakokkuhoiu nähtavuse tõstmiseks Euroopa tasemel kampaania koostöös aktiivsete võrgustikega nimetatud sektoris. Kampaania eesmärgiks peaks olema kasutajate käitumise muutmine. Nimetatud lähenemine nõuab Euroopa kodanike osalust ja võimaldab koondada kõik osapooled ühe algatuse ümber. Kampaania „Sustainable energy Europe” ei püüdle piisavalt nähtavuse poole ning jääb vahendite osas piiratuks.

1.5.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib, et komisjon koostaks ettepanekud, võttes aluseks ulatuslikuma lähenemisviisi kui praegune, mis keskendub peamiselt hoonete energiatõhususe suurendamisele. Tuleb teha koostööd elanikega ja arvestada rohkem juba olemasolevate elamutega.

1.6   Eluase ja Euroopa Liidu institutsioonid

1.6.1

Muuhulgas toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni algatust luua mitmeid teenuseid hõlmav töörühm linnaküsimuste jaoks. Ta soovitab, et Euroopa Komisjoni eelmainitud töörühm käsitleks ka eluasemeküsimust ja nimetaks selles küsimuses esindaja.

1.6.2

Lisaks näib oluline, et eluaseme mõõde kuuluks ka piirkondade ja linnade ministrite koosolekute päevakorda.

2.   Seletuskiri

2.1   Õigus eluasemele: põhiõigus

2.1.1

7. detsembril 2000 Nice'is vastu võetud ELi põhiõiguste hartas (artikkel II-34) sedastatakse järgmist: „Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada liidu õiguse ning siseriikliku seaduse ja tava kohaselt rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid.”

2.1.2

Meenutades, et eluase ei ole Euroopa pädevuses ja et kõnealuses valdkonnas kehtib täielikult subsidiaarsuse põhimõte, arvab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et nimetatud artiklit tuleks arvesse võtta lahenduste otsimisel Euroopa poliitikate elluviimisel, vastamaks sotsiaalsele hädaolukorrale ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste eluasemepuudusele (aga ka väikese sissetulekuga inimeste ning töö- ja pereelu alustavatele noorte vajadustele).

2.1.3

Siiski tunnistati 2001. aasta detsembris Laekenis toimunud tippkohtumisel eluasemega seotud küsimuste olulisust vaesuse ohtu suurendava riski vältimisel. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab seega väga tähtsaks asjaolu, et tippkohtumisel algatati arutelu vajaduse üle suurendada pakutavate sotsiaalelamute arvu, et võidelda vaesuse vastu Euroopas.

2.1.4

Õigus eluasemele sisaldub mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide, nagu näiteks Belgia, Hispaania, Kreeka, Portugali, Soome ja Madalmaade põhiseadustes. Seega oleks mõeldav kehtestada üleeuroopaline õigus eluasemele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab oluliseks ja strateegiliseks eluaseme lisamist ja Euroopa põhiseaduse lepingu juurde kuuluvasse põhiõiguste hartasse ning kahetseb, et sinna ei ole juba lisatud õigust eluasemele või vähemalt „õigust peavarjule”.

2.1.4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab väga oluliseks üleeuroopalise eluaset puudutava strateegia loomist — eluase igale inimesele on tingimuseks teiste Euroopa tasandil tunnustatud inimõiguste parimaks elluviimiseks, nagu „era- ja pereelu, oma kodu ja kirjavahetuse austamine” ning „abiellumine ja pere loomine”.

2.1.5

Olles tunnistanud põhimõtet, et inimestel on õigus eluasemele, tõstatub nimetatud õiguse täitmise küsimus ehk võimalik abi inimesele, kes ei leia endale eluaset. EL peab seega tegelema nimetatud õiguse saavutamiseks tingimuste loomisega. Kui ühtne lahendus ei ole võimalik, peab iga liikmesriik, kes seadustab õiguse eluasemele, suutma täpsustada järgmist:

avalik võim, kes ning millises vormis nimetatud õigusega tegeleks;

vahendid, mis tuleb vastavale asutusele eraldada, või vahendid, millest nimetatud asutus peaks end doteerima;

nimetatud õigusest kasusaajad ja selle rakendamise tingimused;

nimetatud õiguse sisu (eluase või majutus, vabal valikul või mitte).

2.1.6

Jätkuna Euroopa Parlamendi fraktsioonide ühisrühma „Linnaeluasemed”26. aprillil 2006 vastu võetud Euroopa eluasemehartale, milles eluaset määratleti kui „eluks vajalikku hüve”, tervitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Parlamendi algatust koostada raport „Eluase ja regionaalpoliitika”. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee loodab, et Euroopa Parlament toetab tema palvet tunnustada õigust eluasemele ning teeb ettepaneku luua partnerlus kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et soodustada eluasemete piisavat hulka ja muuta eluase taskukohaseks neile, kelle jaoks eluase ei ole turul kättesaadav.

2.1.7

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2006. aastal avaldatud uuring elutingimuste ja eluaseme sotsiaalsete mõõtmete kohta (1) näitab, et Euroopa Liidu viieteistkümne vana liikmesriigi ja kümne uue liikmesriigi eluasemete kvaliteeti ja kvantiteedi vahel on märgatavad erinevused. Tasub ka meenutada, et kõigile Euroopa kodanikele ei ole tagatud soe vesi ning siseruumides paiknevad tualettruumid, kuigi need nimetatud kaks kriteeriumit moodustavad osa miinimumtingimustest, mille puhul saab rääkida korralikust eluasemest.

2.1.8

Eluase moodustab Euroopa sotsiaalmudeli nurgakivi. Sotsiaalsete ja demograafiliste muutuste osas Euroopa ees seisvad väljakutsed peavad peegelduma ka eluasemepoliitikas. Samuti tuleb arvesse võtta elanikkonna vananemist, noorte vaesumist — piisavate ressursside puudumise tõttu jäävad noored üha kauemaks oma vanemate juurde —, rahuldavate eluasemete kättesaadavust puuetega inimestele ning eluaseme saamise võimalust sisserändajatele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb Euroopa Liidu Nõukogu 2001. aasta detsembris Laekenis toimunud tippkohtumise järelduste jätkuna ettepaneku võtta Euroopa tasemel vastu

seeria ühiseid eesmärke eluaseme kättesaadavuse kohta;

eluaseme kvaliteedi miinimumstandardid, mis määratlevad korraliku eluaseme mõiste.

2.1.9

Muuhulgas on väga oluline soodustada eluasemete mobiilsust, et tagada töötajate liikuvus. Paljud kodanikud on oma elukoha „vangid” kas sotsiaalsetel või omandiga seotud põhjustel, pakkumiste või maksusoodustuste puudumise tõttu või siis laenutingimuste pärast. Elukohtade mobiilsuse suurendamine on vajalik tööturgude suurema paindlikkuse huvides.

2.1.10

Oma mõjude tõttu sotsiaalelule ja linnade majandusele ei tohiks eluase enam olla vaid üks osa strateegiatest ja meetmetest. Komitee leiab, et subsidiaarsuse põhimõtet arvestades peaks eluase olema oluline poliitiline küsimus, mis mõjutab kodanike igapäevaelu, ning vahend, mis lähendab kodanikke Euroopa projektile, mis näib iga päevaga üha hägusem.

2.1.11

Eluasemega seotud poliitikate panus Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisesse, eriti majanduskasvu juhtiva valdkonnana, peab olema paremini määratletud. Komitee rõhutab, et eluasemega seotud poliitikate mõju töötajate liikuvusele moodustab majanduskasvu ja tööhõive raames elluviidavaid Euroopa poliitikaid täiendava poliitika, võimaldades ka territoriaalse ühtekuuluvuse suurenemist. Samuti ja eelkõige peab see väljenduma hiljuti ühinenud riikides linna- ja maainfrastruktuuride rahastamise korraldamise ning asjakohase energiapoliitika kaudu.

2.2   Eluase ja territoriaalne ühtekuuluvus

2.2.1

Elukohal on alati olnud struktureeriv mõju meie ühiskondadele; ühispinnad, mis tagavad kooselu, moodustavad sideme individuaalsete või kollektiivsete elamualadega. Linnaplaneering ja linnaosade loomine, kus on meeldiv elada ning mille põhikoostisosa on elukohad, tingivad sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse.

2.2.2

Kuigi eluase ja eluasemepoliitika erinevad igas liikmesriigis, iseloomustab Euroopa Liitu tervikuna väga suur elanike tihedus linnades. Euroopa linnad on kompaktsed, aga neile on omased pigem keskmise suurusega hooned ja linnu struktureerivad elamud.

2.2.3

Linna-, majandus- ja sotsiaalpoliitikates on eluase seetõttu tähtis kõigis Euroopa riikides ja lahendusi tuleks laiemalt tutvustada, eriti mitmes liikmesriigis eksisteerivate kõige ebasoodsamas olukorras olevate linnaosade küsimuses.

2.2.4

Euroopa regionaalpoliitika eesmärk on territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse suurendamine vähem arenenud piirkondade majandusliku arendamise kaudu ja alates 2005. aastast keskendumine muudetud Lissaboni strateegia raames majanduskasvu ja tööhõive prioriteetsetele eesmärkidele.

2.2.5

Kõigi piirkondade konkurentsivõime tagamise ja tööjõu liikuvuse soodustamise seisukohast on oluline, et eluaseme pakkumised oleksid mitmekesised nii hõivatuse viisilt kui linnaosade segunemise poolest (elamud ja majandustegevused) või ka sotsiaalse segunemise poolest, mis kindlustaks sotsiaalse ühtekuuluvuse. Mõnede linnaosade getostumine muudab seal majandustegevuse korraldamise väga keeruliseks.

2.2.6

Taskukohaste eluasemete asukoht tuleneb eelnenust. Koos õigusega eluasemele peab avalik võim tagama, et tema vastutusalas oleva piirkonna kõigis osades oleks tagatud kvaliteeteluasemete pakkumised.

2.2.7

Elamurajoonide arengul on suur mõju maapiirkondadele ning kestva arengu kindlustamiseks on oluline arvestada rohkem linna ja maapiirkondade vastastikuse mõjuga eluasemepoliitika osas.

2.3   Eluase, majanduskasv, liikuvus ja tööhõive

2.3.1

Teatavates Euroopa riikides, eriti neis, kes said möödunud perioodil toetust ühtekuuluvusfondist, on majanduskavu kiirus tihedalt seotud eluasemesektori dünaamilisusega. See ei tähenda siiski, et kodanikel oleks lihtne juurdepääs taskukohastele eluasemetele. Iirimaa 2006. aasta riiklik reformiprogramm, mis viidi ellu Lissaboni strateegia raames, rõhutab majanduskasvu nõrga kestvuse põhjendusena vähest eluasemete taskukohasuse tagamist. Portugal meenutas näiteks oma 2006. aasta reformikavas vajadust jagada rohkem toetust ehitussektorisse ja valdadele, et soodustada eluasemesektori kestvat arengut.

2.3.2

Tööhõive dünaamilisuse arenemise seisukohast jääb eluaseme pakkumine kõigile töötajatele ja töölistele arengu üheks põhiliseks eeltingimuseks ning arvukate Euroopa tööturgude piiratud kasv on tingitud eluasemepuudusest. Seega võib eluase olla üks kohaliku tööturu jäikuse faktor ning vähendada töötajate liikuvust.

2.3.2.1

Võime siinkohal mainida huvitavat tööandjate osaluse näidet Prantsusmaal, kus 0,45 % kogu palgafondist suunatakse täiendavate vahenditena eluasemepoliitikale, et töötada välja lahendusi töötajate eluasemeprobleemidele. Sotsiaalpartnerid haldavad ka spetsiifilisi vahendeid noortele ja haavatavatele peredele (tagatishoiused).

2.3.3

See on eriti vajalik nende piirkondade puhul, kus on üha enam sisserändajaid, kellel on raskusi turul eluaseme leidmisega ja kes seisavad silmitsi diskrimineerimisega, mis tekitab tõrjutust ühiskonnas.

2.3.4

Eluasemesektor on üks kõige enam töökohti pakkuvaid valdkondi Euroopas. Olemas on palju kasutamata tööhõive võimalusi, eriti säästva eluaseme tehnikate ja ökoelamute valdkonnas, mis hakkavad tulevikus märkimisväärselt arenema. Ehitussektor on üks valdkondi, kus praegu valitseb suur puudus kvalifitseeritud tööjõust.

2.3.5

Kohalikud teenused ja eriti isiklik abistamine moodustavad tööhõive allika ning neid korraldatakse ja pakutakse tihti eluasemega seotud teenuste raames. Sotsiaaleluasemetega tegelejad pakuvad tihti koos sotsiaalteenustega tegelevate ühendustega eakatele või puuetega inimestele abistavaid teenuseid majapidamises või integreeritud tervishoiu-, haridus- või lastehoiuteenuseid nn põlvkondade majades. Raskustes olevate linnaosade kultuurilist ja sotsiaalset dünaamilisust võib toetada kohalike algatuste toetamise kaudu.

2.4

Lisaks tööhõive allikaks olemisele võimaldavad eluasemega seotud kohalikud teenused vastata demograafilistele muutustele, mis mõjutavad kindlasti piirkondlikku tööhõivet. Näiteks on nn põlvkondade majad Saksamaal võetud käsitlemisele konkreetses poliitikas ning need on lahenduseks mitmekesistamise vajadusele ja võimaldavad tõhusalt võidelda eakate inimeste tõrjutuse vastu. Kogu Euroopa vananeva rahvastiku kontekstis tuleb toetada heade tavade vahetamist.

2.4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates ei tohiks õigust eluasemele vaadelda ainult tõrjutuse vastu võitlemise aspektist, vaid ka rahvastiku vananemise, rändevoogude ja uute vaesuse vormide aspektist ning võttes arvesse Lissaboni strateegia eesmärke, milles nähakse ette Euroopa majanduse käivitamine suurema liikuvuse kaudu tööturul.

2.4.2

Töötajate liikuvus jääb illusiooniks seni, kuni ei tugevdata juurdepääsu sotsiaalsetele põhiõigustele, sealhulgas õigusele eluasemele. Kunagi töötajate majutamiseks mõeldud sotsiaalelamute elanike hulgas on võimalik täheldada vaesumist. Viimaseid ei peeta tänapäeval enam prioriteetseks sotsiaalelamutele ligipääsemise valguses ning neil on suuri raskusi eluasemeturul korraliku elamispinna leidmisega.

2.4.3

Viimase kümne aasta jooksul on eluasemete hinnad pidevalt tõusnud peaaegu kõigis ELi liikmesriikides. Nimetatud hinnatõus on alandanud majapidamiste võimet tarbida teisi hüvesid, mis pidurdab omakorda majanduskasvu pikemas perspektiivis. Madalad intressimäärad on viinud üleinvesteerimiseni elamusektoris, mis on pingestanud eluasemele eraldatud rahalisi vahendeid (vt Rootsi riiklikku reformikava). Sotsiaalelamusektor on eluaseme hinda (üüri kaudu) ning valdkonna jätkusuutlikkust reguleeriv vahend.

2.4.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib muuhulgas, et liikmesriikide avalike võimude ja eluasemetega tegelejate sekkumise tingimused on üha enam ja enam määratletud ühenduse õigusega sotsiaalelamupoliitika elluviimise kaudu. On oluline, et konkurentsi- ja siseturupoliitika ei takistaks eluasemepoliitikat, mille eesmärk on tagada kõigile juurdepääs korralikule ja taskukohasele eluasemele, võttes samas arvesse nimetatud poliitikate positiivset panust majanduskasvule ja Euroopa tööhõivele. Sotsiaalelamute rendileandjaid on julgustatud arendama sotsiaalseid teenuseid, et vastata integratsioonipoliitika meetmete puudumisele, eelkõige sisserändajate osas.

2.5   Energiatarbimise vähendamine — väljakutse Euroopale

2.5.1

Eluaseme panus energiatarbimise vähendamisse on oluline ja energiahindu arvestades saab nimetatud mõõtmest piirkondade jaoks atraktiivsuse allikas.

2.5.2

Suurim potentsiaalne energia kokkuhoid on kodumajapidamiste valdkonnas, kus Euroopa Komisjon hindab oma energiaalases tegevuskavas võimalikuks kokkuhoiuks 27 % kogu kasutatavast energiast.

2.5.3

Euroopa kodused majapidamised elavad üha enam ja enam vaesuses just oma eluaseme energiaga seotud kulude tõttu (fuel poverty).

2.5.4

Tarbimise vähendamise võimalused on seega sama olulised kui asjakohased Euroopa tasemel võetavad ergutavad meetmed.

2.5.5

Selles valguses on üllatav, et Euroopa Komisjoni lähenemine energeetikaalasele tõhususele suunatud tegevuskavas keskendub peamiselt uutele ehitustöödele ning tehakse ettepanek laiendada eeskirjade ulatust nimetatud valdkonnale.

2.5.6

Nimetatud lähenemine on liiga puudulik, sest ei sisalda kohustust muuta globaalse jätkusuutlikkuse huvides meie eluviisi, mis hõlmab üksikisikute käitumist (sealhulgas ettekujutust individuaalsest kodust igaühele, aga ka igapäevast ökoloogilist käitumist). See tingib juba niigi keskmiste ja ebasoodsas olukorras olevate majapidamiste jaoks liiga kõrgete tootmiskulude kasvu, kaldumata ehituse ja käitumise parandamisele, kuigi arvukad uuringud näitavad nende olulisust.

2.5.7

Euroopa regionaalpoliitikate toetus ühtekuuluvuse ja elutingimuste parandamisele ei vaja enam tõestamist. Samas võiks eluaseme parem teadvustamine neis poliitikates endaga kaasa tuua positiivseid sünergiaid.

2.5.8

Energia kokkuhoiu poliitikad põhinevad uuel, jättes kõrvale olemasoleva pärandi või nimetatud pärandisse uusi eeskirju üle võttes. Ei tuleks piirduda olemasoleva arvesse võtmisega, vaid arendada lähenemisi, mis oleksid kohandatud vana pargi omadustega ning nõuete täitmisega seotud kõrgete kuludega.

2.5.8.1

Riigiabi eraldamisel peaks arvesse võtma sotsiaaleluaseme eripära: elanike madal maksevõime ja maksutoetused, mida on erasektoriga võrreldes vähem kohandatud.

2.5.8.2

Energia ei ammenda säästva arengu problemaatikat: vesi, jäätmekäitlus, puuetega inimeste ligipääs, turvalisus, õhukvaliteet ja tervishoid eluasemes. Eluase võib säästvasse arengusse otsustava panuse anda, aga see eeldab kohandatud vahendeid, konkreetsemalt olemasoleva pärandi jaoks.

2.6   Euroopa vahendid parandamaks eluaseme panust regionaalpoliitikatesse

2.6.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetas Euroopa Regionaalarengu Fondi abi laienemist eluasemetele ELi kaheteistkümnes uues liikmesriigis ning meetmetele, mis on seotud säästva linnaarengu ja energiatõhususega ELi viieteistkümnes vanas liikmesriigis, ning ebasoodsas olukorras olevate linnaosade arendamise integreeritud lähenemisele. Eluaseme mõõtme olulisust arvestades on tähtis struktuurifondide vahendite abil stimuleerida ning aidata liikmesriikidel ja piirkondadel kavandada linnaosade restruktureerimist ja eluasemete parandamist.

2.6.2

Tegelikult on linnaosade arendamise integreeritud strateegiate elluviimine eluaseme faktorit kaasamata keeruline Seetõttu jääb täielikult päevakorda sotsiaalse kaasatuse Euroopa strateegia, mis sisaldab sotsiaalse integratsiooni edukuse tingimusena ligipääsu taskukohasele ja korralikule eluasemele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab Euroopa vahendite mobiliseerimist vältimatuks, et paremini edendada kõikide rühmade sotsiaalset kaasatust.

2.6.3

Euroopa Sotsiaalfond peab seega paremini toetama sotsiaalse kaasatuse meetmeid, minnes kaugemale üksnes tööturu kaasatusest: nagu mainitud, on eluasemeturg ja tööturg teineteisega lahutamatult seotud. Ka praegu Euroopa tasandil määratletud migratsioonipoliitikates ei saa jätta arvestamata eluaseme probleemidega, et vältida ruumilise segregatsiooni teket. Suunised, mida komisjon peab eluaseme kaudu migrantide integreerimise kohta avaldama, peavad sisaldama esimest etappi programmist PROGRESS (2) parema toetuse kaudu eluaseme mõõtmega projektidele.

2.6.4

On oluline märkida, et energiatõhususe parandamine hoonetes ei ole prioriteediks mitte ainult ELi kümnes uues liikmesriigis, vaid kogu ELis tervikuna. Energiatõhusus, nagu ka ühispindade olukorra parandamine, taastuvenergia kasutamine ja edendamine ning sotsiaalse kaasatuse meetmed, on kõigis liikmesriikides struktuurifondide abikõlblikuks meetmeks.

2.6.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga algatust luua uus finantsinstrument JESSICA (3), et toetada spetsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate linnaosade arengut, sealhulgas nimetatud linnaosade sotsiaaleluasemeid. Tuleb märkida, et instrument võib eraldada vajalikku kapitali nimetatud linnaosade renoveerimiseks, pakkudes laenu, ning samuti linna taaselustamise ja sotsiaaleluasemetega tegelejatele tagatisi. Nimetatud vahendit peavad tihedas koostöös kohalike omavalitsustega haldama linna uuendamisele ja sotsiaaleluasemetele spetsialiseerunud inimesed. Käesolev vahend peab märgatavalt parandama linnaosade elanike elutingimusi. Programm JEREMIE (4) on veel üheks vahendiks sotsiaaleluasemetega tegelejaile, kes töötavad selle nimel, et luua linnaosad, kus oleks kõigil meeldiv elada.

2.6.6

Energiapoliitika valdkonnas on Euroopa Komisjon programmi Intelligent Energy raames välja pakkunud katsemeetme sotsiaalelamuvaldkonnas, mis võimaldab valida ja edendada energiatõhususeteemalisi näidisprojekte ja vahetada sektori osapoolte vahel kogemusi. Arvestades üleeuroopalisi ambitsioone luua ühine energiapoliitika ja paremini koordineerida selle valdkonna tegevust kõigis liikmesriikides, näib oluline, et tagatud oleks nimetatud vahendi jätkuvus ning et see areneks kaugemale katsemeetme etapist.

2.6.7

Tehnilise innovaatilisuse ja ka sotsiaalse innovaatilisuse kontekstis võimaldab teadus- ja arendustegevuse seitsmes raamprogramm määratleda eluasemesektori potentsiaali energiatarbimise vähendamisel ning säästvas linnaarengus.

2.6.8

Euroopa standardimine puudutab väga lähedalt eluaset ja teenuseid, mis on sellega seotud. Seega on tegemist valdkonnaga, kus tehnilised või linna valikud vastavad ühiskonna valikutele, ja ei ole vastuvõetav, et osapooltele kehtestatakse eeskirjad, millel puuduvad normatiivse protsessi poliitilise kontrolli vahendid. Eeskirja näide „õigusrikkumiste ennetus linnaplaneeringu ja ehituse kaudu”, mis võeti vastu ilma tõsise poliitilise järelemõtlemiseta selle üle, millist mõju võiks see avaldada linnamudelile, soodustab nimetatud sektoris normatiivse protsessi ümbermõtlemist.

2.6.9

Komisjon töötas välja strateegia säästva linnaarengu jaoks, mis peab julgustama linnu oma arengule mõtlema, eriti transpordipoliitika raames. Nimetatud strateegia on aga vaid näitlik ning on oht, et seda ei võeta kogu tema potentsiaalis kasutusele, kui ta ei kaasa ka säästva linna arengu sotsiaalset mõõdet.

Brüssel, 15. märts 2007.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS


(1)  Euroopa esimene elukvaliteedi uuring „Social Dimensions of Housing”, Dublin 2006, ISBN 92-897-0935-9.

(2)  Programmi PROGRESS eesmärk on toetada rahaliselt Euroopa Liidu eesmärkide elluviimist tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. Nii aitab see kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele.

(3)  Joint European Support for Sustainable Investment in City Areas (ühine Euroopa toetus jätkusuutlikeks investeeringuteks linnapiirkondades).

(4)  Joint Resources for Micro to Medium Enterprises (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele).


Top