KOMISJONI TEATIS

Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale

(2022/C 131 I/01)

1.   VENEMAA KALLALETUNG UKRAINALE, SELLE MÕJU ELI MAJANDUSELE JA VAJADUS AJUTISTE TOETAVATE RIIGIABIMEETMETE JÄRELE

1.

22. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa Ukraina valitsuse kontrolli alt väljas olevaid Donetski ja Luhanski oblasteid ebaseaduslikult iseseisvate üksustena. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa Ukraina vastu provotseerimata ja põhjendamatut sõjalist agressiooni. Euroopa Liit (EL) ja rahvusvahelised partnerid reageerisid viivitamata Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse rängale rikkumisele, kehtestades piiravad meetmed (sanktsioonid). Sanktsioonid kehtestati ka Valgevene suhtes, sest Valgevene aitab Venemaa sõjalisele agressioonile kaasa. Järgnenud nädalatel võeti vastu täiendavaid meetmeid ja olukorra arenedes võidakse veel vastu võtta uusi meetmeid. Venemaa omakorda otsustas võtta teatavaid piiravaid majanduslikke vastumeetmeid (1).

2.

Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas ning kehtestatud sanktsioonid ja (näiteks Venemaa) võetud vastumeetmed avaldavad majanduslikku mõju kogu siseturule. Mõju ELi ettevõtjatele võib avalduda mitmeti, nii otse kui ka kaudselt. See võib seisneda nõudluse vähenemises, kehtivate lepingute ja projektide katkemises koos vastavast käibest ilmajäämisega, tarneahela, eriti toorainete ja eeltoodete tarneahela häiretes või selles, et muudki sisendid ei ole enam kättesaadavad või taskukohased.

3.

Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on toonud kaasa teatavate toodete, eelkõige Ukrainast ELi imporditava teravilja ja taimeõli, aga ka EList Ukrainasse eksporditava kauba tarneahelate häired. Märkimisväärselt on mõjutatud energiaturg – elektri- ja gaasihinnad on ELis tugevasti tõusnud. Seda turgu mõjutas juba nädalaid enne Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni tegelikku algust pelgalt selle toimumise tõenäosus. Kõrgetel energiahindadel on negatiivsed tagajärjed mitmele majandussektorile, sealhulgas COVID-19 pandeemia tõttu eriti tugevasti kannatanud sektoritele, nagu transport ja turism. Mõju on juba tunda ka finantsturgudel, kus on eelkõige probleeme likviidsusega ja turu volatiilsusega kaubanduses. Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas on toonud kaasa ka Ukraina kodanike ulatusliku sundrände nii riigi sees kui ka naaberriikidesse. ELi saabub ennenägematul hulgal pagulasi. Sellel on kaugeleulatuvad humanitaar- ja majanduslikud tagajärjed.

4.

Geopoliitilisel kriisil, mille on põhjustanud Venemaa kallaletung Ukrainale, on tugev mõju ka põllumajandusele, toiduainetööstusele ning kalandus- ja vesiviljelussektorile. Kõrged energiahinnad kergitavad omakorda väetisehindu. Lisaks on piirangute tõttu häiritud väetise tarned Venemaalt ja Valgevenest. Kriis piirab tõenäoliselt tugevasti teravilja (eelkõige maisi ja nisu) ja õliseemnete (päevalill, raps) või tärklise tuletiste tarnimist Ukrainast ja Venemaalt, mistõttu oodata loomasööda hindade märgatavat tõusu. Energia-, väetise-, teravilja- ja õlihindade tõusu kombineeritud mõju tunneb kõige tugevamini loomakasvatussektor (2). Ukraina on ka oluline taimeõlide (eriti päevalilleõli) tootja ja eksportija. Nende toodete hinnatõus mõjutab toiduainetööstust ja sunnib selle esindajaid otsima uusi alternatiive.

5.

Teine probleem on see, et sõjaolukorra või sanktsioonide tõttu ei ole võimalik jätkata ELi toodete tarnimist Ukrainasse ega potentsiaalselt ka Venemaale ja Valgevenesse. Peamiselt puudutakse see veini ja kangeid alkohoolseid jooke, töödeldud toitu (sealhulgas töödeldud puu- ja köögivilja), šokolaadi, maiustusi ja imiku piimasegusid ning Venemaa puhul ka lemmikloomatoitu, Valgevene puhul puu- ja köögivilja ja Ukraina puhul enamikku põllumajandustooteid.

6.

Olukorda raskendab tootmiskulude järsk kasv, mis tuleneb osaliselt lämmastikväetiste kulude suurenemisest maagaasi hinna erakordselt suure tõusu tõttu, aga ka otsesest energiakasutusest põllumajanduslikes tootmisprotsessides. Kuna Venemaa ja Valgevene on kõigi kolme peamise väetise (lämmastik, fosfor, kaalium) olulised tootjad ja eksportijad, kergitavad sanktsioonid väetiste hindu veelgi kõrgemale.

7.

Komisjon on otsustanud eespool kirjeldatut arvestades vastu võtta käesoleva teatise, et täpsustada kriteeriume, mille alusel hinnata selliste riigiabimeetmete kokkusobivust siseturuga, mida liikmesriigid võivad võtta leevendamaks majanduslikku mõju, mis tuleneb Venemaa kallaletungist Ukrainale ning ELi ja selle rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonidest ja nende vastumeetmetest (mida on näiteks võtnud Venemaa) (3). Liikmesriikide ja ELi institutsioonide koordineeritud majanduslik reaktsioon on äärmiselt oluline ELile avalduva vahetu negatiivse sotsiaalse ja majandusliku mõju leevendamiseks, et säilitada majandustegevus ja töökohad, ning struktuursete kohanduste tegemiseks, et tulla toime uue majandusolukorraga, mille on tekitanud Venemaa Ukraina-vastanesõjaline agressioon.

1.1.   Euroopa Liidu ja selle rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonid

8.

Pärast Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut kallaletungi Ukrainale on Euroopa Liidu Nõukogu leppinud kokku mitmes piiravate meetmete paketis.

9.

23. veebruaril 2022 leppis nõukogu kokku paketis, mis sisaldab i) sihipäraseid sanktsioone Venemaa Riigiduuma 351 liikme ja veel 27 isiku vastu, ii) piiranguid majandussuhetele Ukraina valitsuse kontrolli alt väljas olevate Donetski ja Luhanski oblastitega ning iii) piiranguid Venemaa juurdepääsule ELi kapitali- ja finantsturgudele ning -teenustele (4).

10.

25. veebruaril 2022 jõudis nõukogu kokkuleppele uutes Venemaa vastastes sanktsioonides, mis puudutavad i) finantssektorit, ii) energeetika-, kosmose- ja transpordisektorit (lennundus), iii) kahesuguse kasutusega kaupu, iv) ekspordikontrolli ja ekspordi rahastamist ja v) viisapoliitikat ning mille hulgas on vi) täiendavad sanktsioonid Venemaa jt (sealhulgas Valgevene) üksikisikute suhtes (5).

11.

28. veebruaril 2022 otsustas nõukogu sulgeda Euroopa õhuruumi Vene õhusõidukitele ja võttis vastu ennetusmeetmed tagamaks, et Venemaa keskpank ei saa kasutada oma rahvusvahelisi reserve viisil, mis kahjustab võetud meetmete mõju (6). Samuti võttis nõukogu vastu täiendavad sanktsioonid Venemaa isikute vastu (7).

12.

1. märtsil 2022 võttis nõukogu vastu veel järgmised meetmed: i) valitud Venemaa pankade eemaldamine SWIFTi sõnumiedastussüsteemist (8) ja ii) meetmed Vene riigile kuuluvate meediakanalite Russia Today ja Sputnik levitatava desinformatsiooni vastu (9).

13.

Võttes arvesse Valgevene rolli sõjalisele agressioonile kaasa aitamisel, otsustas nõukogu 2. märtsil 2022 kehtestada Valgevene suhtes täiendavad sanktsioonid, mis on seotud tubakatoodete, mineraalidest toodete, kaaliumkloriidi (potast) sisaldavate toodete, puittoodete, tsemenditoodete, raua- ja terasetoodete ning kummitoodete tootmiseks kasutatavate kaupadega kauplemisega. Samuti keelas ta kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi Valgevenesse või kasutamiseks Valgevenes, selliste kaupade ja sellise tehnoloogia ekspordi, mis võivad aidata kaasa Valgevene sõjalisele, tehnoloogilisele, kaitse- ja julgeolekualasele arengule, ning masinate ekspordi, kehtestades ühtlasi nendega seonduvate teenuste osutamise piirangud (10). Nõukogu võttis vastu ka üksikmeetmed 22 Valgevene isiku suhtes (11).

14.

9. märtsil 2022 võttis nõukogu vastu meetmed, mis on suunatud Valgevene finantssektorile. Nende hulgas on SWIFT-süsteemile juurdepääsu keeld kolmele Valgevene pangale, keeld teha tehinguid Valgevene keskpangaga, piirangud Valgevenest ELi suunduvatele rahavoogudele ja keeld tarnida Valgevenesse europangatähti (12). Lisaks kehtestas ta täiendavad piiravad meetmed merenavigatsioonikaupade ja raadiosidetehnoloogia eksportimise suhtes Venemaale. Ühtlasi kehtestati piiravad meetmed veel 160 isiku suhtes (13). 15. märtsil 2022 leppis nõukogu kokku Venemaa vastu suunatud täiendavates valdkondlikes ja üksikmeetmetes (14). Eelkõige otsustas nõukogu i) keelata tehingud teatavate Vene riigi omaduses olevate ettevõtetega, ii) keelata kõikidele Venemaa isikutele ja üksustele igasugune krediidireitinguteenuste osutamine ning juurdepääs krediidireitingualase tegevusega seotud tellimisteenustele, iii) laiendada loetelu Venemaa kaitsesektori ja tööstusliku baasiga seotud isikutest, kelle suhtes kehtestatakse rangemad ekspordipiirangud seoses kahesuguse kasutusega kaupadega ning kaupade ja tehnoloogiaga, mis võivad aidata kaasa Venemaa kaitse- ja julgeolekusektori tehnilisele arengule, iv) keelata uued investeeringud Venemaa energeetikasektorisse ning kehtestada üldine piirang seadmete, tehnoloogia ja teenuste eksportimisele Venemaa energiatööstusele, ja v) kehtestada täiendavad kaubanduspiirangud rauale ja terasele ning luksuskaupadele (15). Lisaks otsustas nõukogu kehtestada sanktsioonid Venemaa olulisemate oligarhide, lobistide ja propagandistide vastu ning tähtsamate ettevõtete vastu lennundus-, sõjandus- ja kahesuguse kasutusega kaupade, laevaehitus- ja masinaehitussektoris (16).

15.

Tihedas koostöös ELiga kehtestasid sanktsioone ka rahvusvahelised partnerid, eelkõige Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Kanada, Norra, Jaapan, Lõuna-Korea, Šveits ja Austraalia.

1.2.   Kõrgete gaasi- ja elektrihindade või energiavarustuse häirete mõju ettevõtjatele ja kodumajapidamistele

16.

Praegune kriis on tõstnud kallaletungieelsel perioodil juba niigi kõrgeid gaasi- ja elektrihindu veel märksa kõrgemale. Seoses sellega osutab komisjon meetmetele, mille ta esitas juba 2021. aasta oktoobris (17) (edaspidi „oktoobrikuu teatis“), ning oma 8. märtsi 2022. aasta teatisele „REPowerEU“ (18) (19).

17.

Väga kõrged energiahinnad kahjustavad majandust ja ELi kodanike, iseäranis kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ostujõudu. Euroopa Keskpanga hinnangul, mis esitati enne Venemaa agressiooni algust, vähendavad energiahinnašokid 2022. aastal SKP kasvu ligikaudu 0,5 protsendipunkti. Püsivalt kõrged energiahinnad viivad tõenäoliselt vaesuse suurenemiseni ja mõjutavad ettevõtjate konkurentsivõimet. Eelkõige energiamahukate tööstusharude tootmiskulud on kasvanud. Teatavatel juhtudel muudab kulude suurenemine küsitavaks nende ettevõtjate tegevuse jätkumise, kes muul juhul tegutseksid kasumiga, ning see avaldab tõenäoliselt mõju ka tööhõivele.

18.

Meetmed, mille komisjon 2021. aasta oktoobris esitas, on osutunud kasulikuks ja neid on laialdaselt kohaldatud. Enamik liikmesriike on võtnud vastu teatisega kooskõlastatud meetmeid. Nende abil on leevendatud ligikaudu 71 miljoni kodumajapidamise ning mitme miljoni väikese ja keskmise suurusega ettevõtja ja mikroettevõtja energiaarveid. Selliste meetmete kogukulud on üle 23 miljardi euro.

19.

Teatises „REPowerEU“ on esitatud täiendavad suunised ja uued meetmed taastuvenergia tootmise suurendamiseks, tarnete mitmekesistamiseks ja nõudluse vähendamiseks, ning ettevalmistavad meetmed järgmiseks talveks. Rohepöörde kiirendamine vähendab heidet ja sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning kaitseb hinnatõusude eest. Seetõttu on äärmiselt oluline praegune kriis lahendada. Lühemas perspektiivis võib siiski olla tarvis anda kõrgete energiahindadega silmitsi seisvatele ettevõtjatele ajutist toetust.

1.3.   Vajadus riigiabimeetmete tiheda koordineerimise järele Euroopa tasandil

20.

ELi riigiabi kontrolli sihipärase ja proportsionaalse kohaldamisega tagatakse, et riikide toetusmeetmed aitavad tulemuslikult praeguse kriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtjaid ja töötajaid. Ühtlasi tagatakse sellega, et ELi siseturg ei killustu ja kõigile säilivad võrdsed tingimused. Siseturu terviklikkus on oluline, et seista vastu välisele survele ja hoida ära võidusubsideerimist, mille korral saaksid rohkem vahendeid omavad liikmesriigid naabritest rohkem kulutada, kahjustades seega ühtekuuluvust liidus.

1.4.   Asjakohased riigiabimeetmed

21.

Pidades silmas liikmesriikide üldisi jõupingutusi geopoliitilisest olukorrast tulenevate probleemide lahendamisel, tutvustatakse käesolevas teatises ELi riigiabieeskirjades leiduvaid võimalusi tagada käimasolevas kriisis majandusraskustesse sattunud ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, likviidsus ja rahastuse kättesaadavus.

22.

Oktoobrikuu teatises on öeldud, et meetmed, millega aidatakse energia eratarbijaid, ei kujuta endast riigiabi, eeldusel et need ei too kaudselt kasu konkreetsele sektorile või ettevõtjale. Liikmesriigid võivad näiteks maksta suurimates raskustes olevatele isikutele spetsiaalseid sotsiaaltoetusi, mis võivad aidata neil lühemas plaanis tasuda oma energiaarveid, või pakkuda toetust energiatõhususe parandamiseks, tagades samal ajal turu tõhusa toimimise.

23.

Energia kommertstarbijatele suunatud meetmed ei kujuta endast riigiabi juhul, kui meetmed on üldist laadi. Need mittevalikulised meetmed võivad olla näiteks maksude vähendamine, maagaasi-, elektri- või kaugküttetarnete vähendatud maksumäär või väiksemad võrgukulud. Kui riiklikud sekkumismeetmed liigituvad abiks, võib neid pidada riigiabi eeskirjadega kokkusobivaks juhul, kui need vastavad teatavatele nõuetele. Liikmesriigid võivad anda ilma eelnevalt komisjonile teatamata näiteks abi ühtlustatud keskkonnamaksude vähendustena, pidades kinni energia maksustamise direktiivis (20) sätestatud miinimummääradest ja eeskirjadest ning grupierandi määruse sätetest.

24.

Liikmesriike kutsutakse kaaluma võimalust siduda käesoleva teatise jaotise 2.4 kohase abi andmine mittediskrimineerival viisil keskkonnakaitset või energiavarustuskindlust käsitlevate nõuetega. See võiks näiteks toimuda järgmiselt (21): a. abisaajalt nõutakse, et ta kataks teatava osa oma energiatarbimisest taastuvenergiaga, näiteks elektriostulepingute või taastuvatest energiaallikatest energiatootmisse tehtavate otseinvesteeringute kaudu; b. abisaajalt nõutakse investeeringuid energiatõhususse ehk oma majandustoodanguga seotud energiatarbimise vähendamisse, näiteks tootmisprotsessides, küttes või transpordis; c. abisaajalt nõutakse, et ta vähendaks või mitmekesistaks oma maagaasi tarbimist, näiteks taastuvatel energiaallikatel või ringluspõhistel lahendustel, sh heitgaaside taaskasutusel põhinevate elektrifitseerimismeetmete abil; d. abisaajalt nõutakse paindlikke investeeringuid, mis hõlbustaksid äriprotsesside kohandamist hinnasignaalidega elektriturgudel.

25.

Samuti võivad liikmesriigid anda abi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b alusel erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks. Riigiabiga, mida antakse praeguse Ukraina-vastase agressiooni kui erakorralise sündmuse põhjustatava vahetu kahju leevendamiseks, võib aidata leevendada ka kehtestatud majandussanktsioonide või vastumeetmete teatavat vahetut mõju, kui need sanktsioonid või vastumeetmed pärsivad abisaaja majandustegevust või selle konkreetset ja eraldatavat osa.

26.

Liikmesriigid peavad sellistest abimeetmetest teatama ja komisjon hindab neid otse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b alusel. Sellist abi võib anda raskustes olevatele ettevõtjatele.

27.

Pagulaste ja humanitaarabikaupade transport ei kuulu põhimõtteliselt ELi riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse, kui riik teostab seda tehes avalikku võimu (erinevalt majandustegevusest) ja kui transporditeenuseid ei osteta turuhinnast kõrgema hinnaga.

28.

Abist, mida liikmesriigid käesoleva teatise alusel ettevõtjatele annavad ja mis tehakse kättesaadavaks krediidiasutuste kui finantsvahendajate kaudu, peavad vahetult kasu saama ettevõtjad. See võib siiski anda ka kaudse eelise finantsvahendajatele. Jaotistes 2.2 ja 2.3 esitatud kaitsemeetmete alusel ei ole selliste kaudsete eeliste eesmärk säilitada või taastada krediidiasutuste elujõulisust, likviidsust ega maksevõimet. Seega ei käsitata sellist abi erakorralise avaliku sektori finantstoetusena, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) (22) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 806/2014 (ühtse kriisilahenduskorra määrus), (23) ja seda ei saa hinnata pangandussektori suhtes kohaldatavate riigiabieeskirjade kohaselt (24).

29.

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohane abi, mida liikmesriigid annavad krediidiasutustele käesoleva kriisi tekitatud vahetu kahju korvamiseks ja mille eesmärk ei ole säilitada ega taastada krediidiasutuse või üksuse elujõulisust, likviidsust ega maksevõimet, ei kvalifitseeru pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ega ühtse kriisilahenduskorra määruse alusel erakorraliseks avaliku sektori finantstoetuseks ning seda ei hinnata ka pangandussektori suhtes kohaldatavate riigiabieeskirjade kohaselt (25).

30.

Kui krediidiasutused vajavad käimasoleva kriisi ja agressioonile reageerimiseks kehtestatud sanktsioonide tõttu erakorralist avaliku sektori finantstoetust (vt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 2 lõike 1 punkt 28 ja ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 3 lõike 1 punkt 29) likviidsus-, rekapitaliseerimis- või langenud väärtusega varade meetme vormis, tuleb hinnata, kas meede vastab pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike 4 punkti d alapunktides i, ii või iii ning ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 4 punkti d alapunktides i, ii või iii sätestatud tingimustele. Kui viimati nimetatud tingimused on täidetud, ei loeta sellist erakorralist avaliku sektori finantstoetust saavat krediidiasutust maksejõuetuks ega tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks.

31.

Niivõrd kui meetmed on suunatud selliste probleemide lahendamisele, mis tulenevad Venemaa kallaletungist Ukrainale ja sellele reageerimiseks kehtestatud sanktsioonidest, loetakse, et need kuuluvad 2013. aasta pangandusteatise (26) punkti 45 kohaldamisalasse. Selles punktis on sätestatud erand aktsionäride ja allutatud võlausaldajate kulude jagamise nõudest.

32.

Käesoleva teatise alusel abi andmise tingimuseks ei tohi seada seda, et abisaaja peab oma tootmis- või muu tegevuse teisest Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigist abi andva liikmesriigi territooriumile ümber paigutama. Selline tingimus oleks tõenäoliselt siseturule kahjulik. See ei sõltu sellest, kui palju töökohti on abisaaja esmase EMPs asutamise käigus tegelikult kaduma läinud.

33.

Käesoleva teatise kohast abi ei anta ettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse ELi kehtestatud sanktsioone, sealhulgas, kuid mitte ainult a. sanktsioonide kehtestamiseks vastu võetud õigusaktides konkreetselt nimetatud isikute, üksuste või asutuste suhtes; b. selliste ettevõtjate suhtes, kes on ELi sanktsioonidega hõlmatud isikute, üksuste või asutuste omandis või kontrolli all, või c. ELi sanktsioonidega hõlmatud tööstusharudes tegutsevate ettevõtjate suhtes niivõrd, kuivõrd abi kahjustaks asjaomaste sanktsioonidega taotletavate eesmärkide saavutamist.

1.5.   Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldatavus

34.

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt võib komisjon pidada siseturuga kokkusobivaks abi „mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks“. Sellise juhtumi puhuks on Euroopa kohtud teinud otsuse, et häire peab mõjutama asjaomase liikmesriigi majandust tervikuna või suurt osa sellest, mitte üksnes ühte selle piirkonda või mõnda territooriumi osa. See on ka kooskõlas vajadusega tõlgendada rangelt selliseid erandisätteid nagu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b (27). Kõnealust tõlgendust on komisjon oma otsuste tegemisel pidevalt kohaldanud (28).

35.

Komisjon leiab, et Venemaa kallaletung Ukrainale ning ELi või selle rahvusvaheliste partnerite kehtestatud majandussanktsioonid, aga ka vastumeetmed, mida on võtnud näiteks Venemaa, on tekitanud märkimisväärset majanduslikku ebakindlust, häirinud kaubavooge ja tarneahelaid ning toonud kaasa erakordselt suure ja ootamatu hinnatõusu. Eriti kõrgele on tõusnud maagaasi ja elektri, aga ka paljude muude toorainete ja põhitarbeainete ning põllumajandus- ja toidutootmissektori toodete hind. See kokku on põhjustanud tõsise häire kõikide liikmesriikide majanduses. Tarneahela häired ja suurem ebakindlus mõjutavad otse või kaudselt paljusid sektoreid. Tõusvad energiahinnad omakorda mõjutavad peaaegu kogu majandustegevust kõigis liikmesriikides. Seetõttu on komisjon seisukohal, et tõsine majandushäire mõjutab suurt hulka eri majandussektoreid kõigis liikmesriikides. Sellele tuginedes peab komisjon asjakohaseks sätestada kriteeriumid liikmesriikides kõnealuse tõsise häire kõrvaldamiseks võetavate võimalike riigiabimeetmete hindamiseks.

36.

Riigiabi on eelkõige õigustatud ja selle võib kuulutada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel ettevõtjate likviidsuspuudujäägi leevendamise eesmärgil piiratud ajavahemikuks siseturuga kokkusobivaks, kui see aitab kõrvaldada ettevõtjaid otse või kaudselt mõjutavaid tõsiseid majandushäireid, mis tulenevad Ukraina vastu algatatud Venemaa sõjalisest agressioonist, ELi või selle rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonidest ning majanduslikest vastumeetmetest, mida näiteks on võtnud Venemaa.

37.

Komisjon esitab käesolevas teatises kokkusobivuse hindamise kriteeriumid, mida ta põhimõtteliselt kohaldab abi suhtes, mida liikmesriigid sellises kontekstis ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel annavad. Seega peavad liikmesriigid tõendama, et komisjonile teatatud riigiabimeetmed, mis kuuluvad käesoleva teatise kohaldamisalasse, on vajalikud, asjakohased ja proportsionaalsed tõsise häire kõrvaldamiseks asjaomase liikmesriigi majanduses, ning et kõik käesoleva teatise nõuded on täidetud.

38.

Käesoleva teatise alusel teatatud ja hinnatud riigiabimeetmete eesmärk on toetada ELis tegutsevaid ettevõtjaid, keda mõjutavad Venemaa sõjaline agressioon ning/või selle tõttu kehtestatud majandussanktsioonid ja vastumeetmed, mille on surve avaldamiseks võtnud näiteks Venemaa. Abimeetmeid ei tohi mingil viisil kasutada ELi või selle rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonide kavandatud mõju kahjustamiseks ning need peavad olema täielikult kooskõlas kohaldatavates õigusaktides sätestatud meetmetest kõrvalehoidmise vastaste normidega (29). Eelkõige tuleb vältida, et füüsilised isikud või üksused, kelle suhtes sanktsioone kohaldatakse, saavad neist otse või kaudselt kasu (30).

39.

Käesoleva teatise kohaldamisalasse kuuluvaid riigiabimeetmeid võib kooskõlas käesoleva teatise konkreetsetes jaotistes sisalduvate nõuetega omavahel kumuleerida. Käesoleva teatisega hõlmatud riigiabimeetmeid võib kumuleerida vähese tähtsusega abi määruste (31) alusel antava abiga või grupierandi määruste (32) alusel antava abiga, tingimusel et järgitakse kõnealuste määruste sätteid ja kumulatsioonireegleid. Käesoleva teatisega hõlmatud riigiabimeetmeid võib kumuleerida COVID-19 ajutise raamistiku (33) alusel antava abiga, tingimusel et järgitakse asjaomaseid kumuleerimiseeskirju. Kui liikmesriigid annavad COVID-19 ajutise raamistiku ja käesoleva teatise alusel laene või tagatisi samale abisaajale ning kui laenu üldine põhisumma arvutatakse abisaaja enda deklareeritud likviidsusvajaduste alusel, peavad liikmesriigid tagama, et need likviidsusvajadused kaetakse abiga ainult üks kord. Käesoleva teatise kohast abi võib kumuleerida ka ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohase abiga, ent sellega ei tohi kaasneda abisaaja kantud kahju ülemäärast hüvitamist.

2.   AJUTISED RIIGIABIMEETMED

2.1.   Piiratud abisummad

40.

Lisaks olemasolevatele võimalustele, mis põhinevad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktil c, võivad praeguses kriisis olla asjakohaseks, vajalikuks ja sihipäraseks lahenduseks ajutised piiratud abisummad ettevõtjatele, keda on mõjutanud Venemaa agressioon Ukraina vastu ja/või kehtestatud sanktsioonid või neile reageerimiseks võetud vastumeetmed.

41.

Komisjon loeb sellise riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused (põllumajanduse esmatootmise ning kalandus- ja vesiviljelussektori erisätted on esitatud punktis 42): a. abi kogusumma ei ületa ühelgi ajahetkel 400 000 eurot ettevõtja kohta (34). Abi võib anda otsetoetuste, maksu- ja maksesoodustuste vormis või muus vormis, nagu tagasimakstavad ettemaksed, garantiid, (35) laenud (36) ja omakapital, tingimusel et selliste meetmete kogunimiväärtus jääb allapoole ülemmäära 400 000 eurot ettevõtja kohta; Kõik kasutatud arvud peavad väljendama brutosummasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid; b. abi antakse eelarveprognoosiga abikava raames; c. abi antakse hiljemalt 31. detsembril 2022 (37); d. abi antakse kriisist mõjutatud ettevõtjatele; e. põllumajandustoodete (38) töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele antakse abi tingimusel, et seda ei anta osaliselt või täielikult edasi esmatootjatele, ning seda ei määrata kindlaks asjaomaste ettevõtjate poolt turule viidud või esmatootjatelt ostetud toodete hinna või koguse alusel, välja arvatud siis, kui viimasel juhul ei viidud tooteid turule või ei kasutanud asjaomased ettevõtjad neid toiduks, vaid näiteks destilleerimiseks, metaankääritamiseks või kompostimiseks.

42.

Erandina punkti 41 alapunktist a) kohaldatakse põllumajandussaaduste, (39) kalandus- ja vesiviljelussektori (40) esmatootjatele antava abi suhtes lisaks punkti 41Error! No bookmark name given. alapunktides b)–d) sätestatud tingimustele järgmisi eritingimusi: a. abi kogusumma ei ületa ühelgi ajahetkel 35 000 eurot ettevõtja kohta; (41) abi võib anda otsetoetuste, maksu- ja maksesoodustuste vormis või muus vormis, nagu tagasimakstavad ettemaksed, garantiid, (42) laenud (43) ja omakapital, tingimusel et selliste meetmete kogunimiväärtus jääb allapoole ülemmäära 35 000 eurot ettevõtja kohta; Kõik kasutatud arvud peavad väljendama brutosummasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid; b. põllumajandussaaduste esmatootmise valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele antava abi summat ei määrata kindlaks turule viidud kaupade hinna või koguse alusel; c. kalanduse ja vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele antav abi ei ole seotud ühegi määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõike 1 punktides a–k osutatud abiliigiga (44).

43.

Kui ettevõtja tegutseb mitmes sektoris, mille suhtes kohaldatakse punkti 41Error! No bookmark name given. alapunkti a ja punkti 42Error! No bookmark name given. alapunkti a kohaselt erinevaid maksimumsummasid, peab asjaomane liikmesriik tagama sobivate vahenditega, näiteks eraldi raamatupidamisarvestuse abil, et iga sellise tegevusala puhul peetakse kinni asjakohasest ülemmäärast ning et ühe ettevõtja kohta ei ületata maksimaalset 400 000 euro suurust kogusummat. Kui ettevõtja tegutseb punkti 42Error! No bookmark name given. alapunktiga a hõlmatud sektorites, ei tohiks ületada ühe ettevõtja kohta 35 000 euro suurust kogusummat.

44.

Käesoleva teatise kohased meetmed, mis on võetud tagasimakstavate ettemaksete, garantiide, laenude või muude tagasimakstavate vahendite vormis, võib konverteerida muus vormis abiks, näiteks toetusteks, tingimusel et konverteerimine toimub hiljemalt 30. juuniks 2023 ja järgitakse käesolevas jaotises esitatud tingimusi.

2.2.   Garantiidena antav likviidsustoetus

45.

Selleks et tagada käimasolevast kriisist mõjutatud ettevõtjatele juurdepääs likviidsusele, võib olla praeguses olukorras asjakohane, vajalik ja sihipärane lahendus piiratud tähtaja ja laenusummaga riigi laenugarantiide andmine.

46.

Sama laenu põhisumma puhul ei saa kumuleerida käesoleva jaotise kohaselt antud garantiisid selle teatise jaotise 2.3 kohaselt antud abiga ja vastupidi või COVID-19 ajutise raamistiku jaotiste 3.2 või 3.3 kohaselt antud abiga. Käesoleva jaotise alusel antud garantiisid võib kumuleerida eri laenudega, tingimusel et laenude kogusumma abisaaja kohta ei ületa käesoleva teatise punkti 47 alapunktis e sätestatud ülemmäärasid. Abisaaja suhtes võib kohaldada korraga mitut käesoleva jaotise kohast meedet, kui üldine laenusumma abisaaja kohta ei ületa punkti 47 alapunktis e sätestatud ülemmäärasid.

47.

Komisjon loeb sellise riigi garantiide vormis antava riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks, tingimusel et: a. riigi garantiid antakse ettevõtjatele antavatele uutele üksiklaenudele; b. garantiipreemiad määratakse iga üksiklaenu jaoks kindlaks miinimumtasemel, mis tõuseb garanteeritud laenu kestuse pikenedes järk-järgult vastavalt järgmisele tabelile: Saaja liik 1. aastaks 2.–3. aastaks 4.–6. aastaks VKEd 25 baaspunkti 50 baaspunkti 100 baaspunkti Suurettevõtjad 50 baaspunkti 100 baaspunkti 200 baaspunkti c. alternatiivina võivad liikmesriigid teatada kavadest, mille puhul on aluseks võetud eespool esitatud tabel, kuid garantii kestust, garantiipreemiaid ja garantiikatet võib iga aluseks oleva üksiklaenu põhisumma jaoks kohandada (näiteks väiksem garantiikate võiks kompenseerida pikemat kestust või võimaldada väiksemaid garantiipreemiaid); kindlasummalist garantiipreemiat võib kasutada kogu garantii kestuse jooksul, kui see on suurem eespool olevas tabelis iga abisaajaliigi jaoks 1. aastaks sätestatud minimaalsetest garantiipreemiatest, mida on muudetud käesoleva punkti alusel vastavalt garantii kestusele ja garantiikattele; d. garantii antakse hiljemalt 31. detsembriks 2022; e. selle laenu kogusumma abisaaja kohta, milleks garantii käesoleva jaotise alusel antakse, ei ületa: (i) 15 % abisaaja kolme viimase lõppenud aruandeperioodi keskmisest aasta kogukäibest või (ii) 50 % energiakuludest abitaotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul; (iii) liikmesriigi poolt komisjonile hindamiseks esitatava asjakohase põhjenduse alusel (näiteks seoses abisaaja probleemidega käimasolevas kriisis) (45) võib laenusummat suurendada, et katta VKEde (46) likviidsusvajadused laenu andmise järgseks 12 kuuks ja suurettevõtjate likviidsusvajadused laenu andmise järgseks 6 kuuks. Käesoleva teatise alusel vastu võetud meetmetega ei saa katta likviidsusvajadusi, mis on juba kaetud COVID-19 ajutise raamistiku alusel võetud abimeetmetega. Likviidsusvajadused tuleks kindlaks teha abisaaja enesesertifitseerimise teel (47); f. garantii kestus on kuni kuus aastat, välja arvatud juhul, kui seda punkti 47 alapunkti c alusel kohandatakse, ja garantii ei või ületada (i) 90 % laenu põhisummast, kui krediidiasutus ja riik kannavad kahju proportsionaalselt ja samadel tingimustel, või (ii) 35 % laenu põhisummast, kui kahjumit kannab kõigepealt riik ja alles seejärel krediidiasutused (st esimese järjekoha kahju garantii), ning (iii) mõlemal eespool nimetatud juhul, kui laenu suurus aja jooksul väheneb, näiteks põhjusel, et laenu hakatakse tagasi maksma, peab tagatud summa vähenema proportsionaalselt; g. garantii peab olema seotud investeerimis- ja/või käibekapitalilaenudega; h. garantiisid võib anda otse lõplikele abisaajatele või krediidiasutustele ja muudele finantsvahendajatena tegutsevatele finantseerimisasutustele. Krediidiasutused või muud finantseerimisasutused peaksid suunama riigi garantiidest saadava kasu suurimal võimalikul määral lõplikele abisaajatele. Finantsvahendaja peab suutma tõendada, et tal on olemas mehhanism, millega tagatakse, et kasu läheb suurimal võimalikul määral lõplikele abisaajatele suuremate rahastamismahtude, riskantsemate portfellide, väiksemate tagatisnõuete, väiksemate garantiipreemiate või madalamate intressimääradena kui need oleksid olukorras, kus sellist riigi garantiid ei antaks.

2.3.   Subsideeritud laenudena antav likviidsustoetus

48.

Selleks et tagada nende ettevõtjate juurdepääs likviidsusele, keda käimasolev kriis on mõjutanud, võib praeguses olukorras olla asjakohane, vajalik ja sihipärane lahendus võimaldada piiratud ajavahemikuks ja teatavale laenusummale subsideeritud intressimäär.

49.

Sama laenu põhisumma puhul ei saa kumuleerida käesoleva jaotise kohaselt antud laene käesoleva teatise jaotise 2.2 kohaselt antud abiga ja vastupidi. Käesoleva teatise alusel antud laene ja garantiisid võib kumuleerida eri laenudega, tingimusel et laenude kogusumma abisaaja kohta ei ületa punkti 47 alapunktis d) või punkti 50 alapunktis e) sätestatud ülemmäärasid. Abisaajale võib anda korraga mitut käesoleva jaotise kohast subsideeritud laenu, kui üldine laenusumma abisaaja kohta ei ületa punkti 50 alapunktis e) sätestatud ülemmäärasid.

50.

Komisjon loeb praegusele kriisile reageerimiseks subsideeritud laenu vormis antava riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks, kui täidetud on järgmised tingimused: a. laene ei anta krediidiasutustele ega muudele finantseerimisasutustele; b. laene võib anda vähendatud intressimääraga, mis on vähemalt võrdne 1. veebruaril 2022 või teatamise hetkel kättesaadava baasmääraga (1 aasta IBOR või komisjoni avaldatud sellega samaväärne intressimäär (48)), millele on lisatud allpool olevas tabelis esitatud krediidiriski marginaal. Saaja liik Krediidiriski marginaal 1. aastal Krediidiriski marginaal 2.–3. aastal Krediidiriski marginaal 4.–6. aastal VKEd 25 baaspunkti (49) 50 baaspunkti (49) 100 baaspunkti Suurettevõtjad 50 baaspunkti 100 baaspunkti 200 baaspunkti c. alternatiivina võivad liikmesriigid teatada kavadest, mille alus on küll eespool esitatud tabel, kuid mille kohaselt on võimalik maksetähtaega ja krediidiriski marginaali taset kohandada, näiteks kasutada kindlat krediidiriski marginaali kogu laenu kestuse ajal, kui see on suurem kui iga abisaajaliigi esimese aasta minimaalne krediidiriski marginaal, mida on muudetud käesoleva lõigu kohaselt vastavalt laenu lõpptähtajale (50); d. laenulepingud sõlmitakse hiljemalt 31. detsembriks 2022 ja nende maksimaalne kehtivusaeg on kuni kuus aastat, välja arvatud juhul kui neid vastavalt punkti 50 alapunktile c) kohandatakse; e. laenu kogusumma abisaaja kohta ei ületa (i) 15 % abisaaja kolme viimase lõppenud aruandeperioodi keskmisest aasta kogukäibest või (ii) 50 % energiakuludest abitaotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul; (iii) liikmesriigi poolt komisjonile esitatava asjakohase põhjenduse alusel (näiteks seoses abisaaja probleemidega käimasolevas kriisis) (51) võib laenusummat suurendada, et katta VKEde (52) likviidsusvajadused laenu andmise järgseks 12 kuuks ja suurettevõtjate likviidsusvajadused laenu andmise järgseks 6 kuuks. Käesoleva teatise alusel vastu võetud meetmetega ei tohi katta likviidsusvajadusi, mis on juba kaetud COVID-19 ajutise raamistiku alusel võetud abimeetmetega. Likviidsusvajadused tuleks kindlaks teha abisaaja enesesertifitseerimise teel (53); f. laenud on seotud investeeringu- ja/või käibekapitalivajadustega; g. laenu võib anda otse lõplikele abisaajatele või krediidiasutuste ja muude finantseerimisasutuste kui finantsvahendajate kaudu. Sellisel juhul peaksid krediidiasutused või muud finantseerimisasutused suunama laenude subsideeritud intressimääradest saadava kasu suurimal võimalikul määral lõplikele abisaajatele. Finantsvahendaja peab suutma tõendada, et tal on olemas mehhanism, millega tagatakse, et kasu läheb suurimal võimalikul määral lõplikele abisaajatele, ilma et käesoleva jaotise alusel võimaldatavate subsideeritud laenude andmise tingimuseks oleks olemasolevate laenude refinantseerimine.

2.4.   Abi maagaasi- ja elektrihindade erakordselt suurest tõusust tulenevate lisakulude katmiseks

51.

Maagaasi- ja elektrihinna erakordselt suurt tõusu, mida ettevõtjad ei pruugi suuta lühemas perspektiivis edasi kanda või millega nad ei pruugi suuta kiiresti kohaneda, võib lisaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktil c põhinevatele võimalustele ja eespool sätestatud võimalustele aidata kompenseerida ajutine toetus. See võib aidata leevendada tagajärgi ja aidata ettevõtjatel toime tulla praegusest kriisist tingitud kulude järsu suurenemisega ning vähendada ka energiahindade tõusust tulenevat inflatsioonisurvet. Täiendav toetus võib olla õigustatud sellega, et see võimaldab energiamahukatel ettevõtjatel oma tegevust jätkata.

52.

Komisjon peab sellist riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks, kui täidetud on järgmised tingimused: a. abi antakse hiljemalt 31. detsembril 2022; b. abi võib anda otsetoetuste, maksu- (54) ja maksesoodustuste vormis või muus vormis, näiteks tagasimakstavate ettemaksete, garantiide, (55) laenude (56) ja omakapitalina, tingimusel et selliste meetmete kogunimiväärtus ei ületa kohaldatava abi osakaalu ja abi ülemmäärasid. Kõik kasutatud arvud peavad väljendama brutosummasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid; c. tagasimakstavate ettemaksete, garantiide, laenude või muude tagasimakstavate vahendite vormis antud abi võib konverteerida muus vormis abiks, näiteks toetusteks, tingimusel et konverteerimine toimub hiljemalt 30. juuniks 2023 ja täidetakse käesolevas jaotises esitatud tingimusi; d. abi antakse eelarveprognoosiga abikava raames. Liikmesriigid võivad piirduda abi andmisel tegevustega, millega toetatakse konkreetseid majandussektoreid, mis on majanduse või siseturu julgeoleku ja vastupidavuse jaoks eriti olulised. Sellised piirangud tuleb siiski kavandada laialt ja need ei tohi viia potentsiaalsete abisaajate kunstliku piiramiseni; e. selle meetme kohased abikõlblikud kulud arvutatakse maagaasi- ja elektrikulude suurenemise alusel, mis on seotud Venemaa agressiooniga Ukraina vastu. Abikõlblikud kulud saadakse, kui ettevõtja ajavahemikul 1. veebruarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 (edaspidi „abikõlblik periood“) välistarnijalt lõpptarbijana (57) hangitud maagaasi- ja elektriühikute arv korrutatakse ettevõtja tarbimise eest makstud ühikuhinna tõusuga (mõõdetuna näiteks eurodes/MWh kohta). Kõnealune hinnatõus arvutatakse ettevõtja poolt abikõlblikkusperioodi asjaomasel kuul makstud ühikuhinna ja ettevõtja poolt võrdlusperioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 keskmiselt makstud kahekordse (200 %) ühikuhinna vahena (58); f. abi kogusumma ettevõtja kohta ei ületa ühelgi ajahetkel 30 % abikõlblikest kuludest suurusega kuni 2 miljonit eurot; g. abi andev asutus võib teha ettevõtjale ettemakse, kui abi antakse enne abikõlblike kulude kandmist. Seda tehes võib abi andev asutus tugineda abikõlblike kulude hinnangule, tingimusel et järgitakse punkti 52 alapunktis f esitatud abi ülemmäärasid. Abi andev asutus peab asjaomaseid ülemmäärasid tagantjärele kontrollima tegelike kulude alusel ja nõudma tagasi kõik neid ülemmäärasid ületavad toetusmaksed hiljemalt kuus kuud pärast abikõlblikkusperioodi lõppu; h. käesoleva punkti 52 alusel antavat abi võib kumuleerida jaotise 2.1 alusel antava abiga, tingimusel et ei ületata 2 miljoni euro suurust kogusummat.

53.

Teatavatel juhtudel võib majandustegevuse jätkumise tagamiseks olla tarvis anda täiendavat abi. Sellistel juhtudel võivad liikmesriigid anda abi, mille suurus ületab punkti 52 alapunktide e ja f kohaselt arvutatud ülemmäärasid, eeldusel et lisaks punkti 52 alapunktides a–d ja g sätestatud tingimustele on täidetud veel järgmised tingimused: a. ettevõtja on abikõlblik, kui ta on energiamahukas ettevõtja energia maksustamise direktiivi (59) artikli 17 lõike 1 punkti a esimese alalõigu tähenduses, st majandusüksus, kus energiatoodete (sealhulgas muude kui maagaasi ja elektri) ost moodustab vähemalt 3,0 % toodangu väärtusest (60); b. ettevõtja on abikõlblik, kui tema punkti 52 alapunktis e määratletud abikõlblike kulude suurenemisest tulenev tegevuskahjum (61) moodustab vähemalt 50 % punkti 52 alapunktis e määratletud abikõlblikkusperioodi tegevuskahjumist; c. abi kogusumma ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest ja ulatub kuni 80 %-ni ettevõtja tegevuskahjumist; d. abi kogusumma ei ületa ühelgi ajahetkel 25 miljonit eurot ettevõtja kohta; e. kui tegemist on energiamahukate ettevõtjatega, kes tegutsevad mõnes I lisas loetletud sektoris või allsektoris, võib abi kogusummat suurendada kuni 70 %-ni I lisas loetletud sektorite või allsektorite toodete tootmisega seotud abikõlblikest kuludest ning see võib ulatuda kuni 80 %-ni nende tegevustega seotud tegevuskahjumist. Abi kogusumma ei tohi ühelgi ajahetkel ületada 50 miljonit eurot ettevõtja kohta, kusjuures I lisas loetlemata tegevustele ei tohi anda rohkem kui 25 miljonit eurot. Kui ettevõtja tegutseb mitmes sektoris, mille suhtes kohaldatakse punkti 53 kohaselt erinevaid maksimumsummasid, tagab asjaomane liikmesriik sobivate vahenditega, näiteks eraldi raamatupidamisarvestuse abil, et iga sellise tegevusala puhul peetakse kinni asjakohasest ülemmäärast ning et ühe ettevõtja kohta ei ületata maksimaalset 50 miljoni euro suurust kogusummat; f. punkti 53 alusel antavat abi võib kumuleerida jaotise 2.1 alusel antava abiga, tingimusel et ei ületata olenevalt juhtumist punkti 53 alapunktis d või punkti 53 alapunktis e kindlaks määratud ülemmäära.

3.   JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS

54.

Liikmesriigid peavad avaldama iga käesoleva teatise alusel antud üle 100 000 euro (62) suuruse üksikabi ning üle 10 000 euro (63) suuruse põllumajanduse esmatootmise ja kalandussektori abi kohta asjakohase teabe ülevaatlikul riigiabi veebisaidil või komisjoni IT-vahendit (64) kasutades 12 kuu jooksul pärast abi andmist.

55.

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile aastaaruanded (65).

56.

Liikmesriigid peavad tagama, et säilitatakse üksikasjalik dokumentatsioon käesolevas teatises käsitletud abi andmise kohta. Dokumentatsiooni, mis peab sisaldama kogu teavet, mis võimaldab kontrollida vajalike tingimuste täitmist, tuleb säilitada kümme aastat pärast abi andmist ja esitada taotluse korral komisjonile.

57.

Komisjon võib paluda antud abi kohta täiendavat teavet, eelkõige selleks, et kontrollida, kas abimeetme heakskiitmise otsuses sätestatud tingimused on täidetud.

58.

Käesoleva teatise rakendamise jälgimiseks võib komisjon nõuda, et liikmesriigid esitaksid koondteabe riigiabimeetmete kasutamise kohta praegusest kriisist ja sellega seotud piiravatest meetmetest tingitud tõsiste majandushäirete kõrvaldamiseks.

4.   LÕPPSÄTTED

59.

Komisjon kohaldab käesolevat teatist alates 1. veebruarist 2022, võttes arvesse Venemaa Ukraina-vastast agressiooni ja sellele järgnenud sanktsioone. Käesolev teatis on koostatud lähtuvalt praegustest erakorralistest asjaoludest ja seda ei kohaldata pärast käesolevas teatises nimetatud kuupäevi.

60.

Komisjon vaatab kõik käesoleva teatise jaotised läbi enne 31. detsembrit 2022 tähtsatel konkurentsiga seotud või majanduslikel, aga ka rahvusvaheliste arengusuundadega seotud kaalutlustel. Vajaduse korral võib komisjon esitada ka täiendavaid selgitusi konkreetsete küsimuste käsituse kohta.

61.

Komisjon tagab tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega, et meetmeid hinnatakse kiiresti, kui talle on esitatud käesoleva teatisega hõlmatud meetmete kohta selgel viisil kogu nõutav teave. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni oma kavatsustest ja vastavate meetmete võtmise kavadest nii varakult ja täielikult kui võimalik. Komisjon annab selles protsessis liikmesriikidele suuniseid ja abi.

---

(1)  6. märtsil 2022 võttis Venemaa Föderatsiooni valitsus näiteks vastu dekreedi nr 299, millega muudetakse patendiomanikule makstava hüvitise summa kindlaksmääramise metoodika paragrahvi 2. Seda metoodikat rakendatakse juhul, kui otsustatakse hüvitise maksmise üle leiutise või kasuliku mudeli kasutamise korral või leiutise kasutamise korral ilma patendiomaniku nõusolekuta ning maksmise korra üle. Muudatusega nähakse ette, et „vaenulikke tegusid“ toime panevate välisriikide patendiomanike leiutiste, kasulike mudelite ega tööstusdisainilahenduste kasutamise eest hüvitist ei maksta.

(2)  Ukraina on ELi jaoks suuruselt neljas toiduainete välistarnija ja peamine teravilja (52 % ELi maisiimpordist ja 19 % pehme nisu impordist), taimeõli (23 %) ning õliseemnete (22 %, eelkõige rapsiseemned: 72 %) tarnija. Toiduainete hinnad on kogu maailmas juba niigi kõrged ja võivad praegust olukorda arvestades veelgi tõusta.

(3)  Näiteks oli WIPO üleilmse kaubamärkide andmebaasi, WIPO üleilmse disainilahenduste andmebaasi ja andmebaasi PatentSight järgi ELi ettevõtjatel Venemaal 2022. aasta märtsis ligikaudu 150 000 kehtivat kaubamärki, 2 000 kehtivat tööstusdisainilahendust ja 44 000 kehtivat patenti. ELi äriühingutel on Venemaal kaitstud kaubamärgid peamiselt järgmistes sektorites: farmaatsia- ja kosmeetikatooted, auto-, keemia- ja tarbekaubad ning moe- ja luksuskaubad. Arvestades Venemaal 6. märtsil 2022 vastu võetud dekreedi nr 299 (millega muudetakse patendiomanikule makstava hüvitise kindlaksmääramise metoodikat; vt joonealune märkus nr 1) ebamäärast sõnastust ning ELi ettevõtjatele ja nende immateriaalsele varale Venemaal avalduvat majanduslikku riski, võib sellisel vastumeetmel olla ELi ettevõtjatele ulatuslik kahjulik mõju.

(4)  Nõukogu 23. veebruari 2022. aasta määrus (EL) 2022/259, millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 42I, 23.2.2022, lk 1); nõukogu 23. veebruari 2022. aasta rakendusmäärused (EL) 2022/260 ja (EL) 2022/261, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 42I, 23.2.2022, lk 3; ELT L 42I, 23.2.2022, lk 15); nõukogu 23. veebruari 2022. aasta määrus (EL) 2022/262, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 42I, 23.2.2022, lk 74); nõukogu 23. veebruari 2022. aasta määrus (EL) 2022/263, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena valitsuse kontrolli alt väljas olevate Ukraina Donetski ja Luganski oblastite tunnustamisele ja korraldusele siirda nendele aladele Venemaa relvajõud (ELT L 42I, 23.2.2022, lk 77); nõukogu 23. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/264, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 42I, 23.2.2022, lk 95); nõukogu 23. veebruari 2022. aasta otsused (ÜVJP) 2022/265 ja (ÜVJP) 2022/267, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 42I, 23.2.2022, lk 98; ELT L 42I, 23.2.2022, lk 114) ning nõukogu 23. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/266, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena valitsuse kontrolli alt väljas olevate Ukraina Donetski ja Luganski oblastite tunnustamisele ja korraldusele siirda nendele aladele Venemaa relvajõud (ELT L 42I, 23.2.2022, lk 109).

(5)  Nõukogu 25. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/327, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 48, 25.2.2022, lk 1); nõukogu 25. veebruari 2022. aasta määrus (EL) 2022/328, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 49, 25.2.2022, lk 1); nõukogu 25. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/329, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 50, 25.2.2022, lk 1); nõukogu 25. veebruari 2022. aasta määrus (EL) 2022/330, millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 51, 25.2.2022, lk 1); nõukogu 25. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/331, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 52, 25.2.2022, lk 1); nõukogu 25. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/332, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 53, 25.2.2022, lk 1); nõukogu 25. veebruari 2022. aasta otsus (EL) 2022/333 Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni kodanikele viisade väljastamise lihtsustamise lepingu täitmise osalise peatamise kohta (ELT L 54, 25.2.2022, lk 1).

(6)  Nõukogu 28. veebruari 2022. aasta määrus (EL) 2022/334, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 57, 28.2.2022, lk 1), ning nõukogu 28. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/335, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 57, 28.2.2022, lk 4).

(7)  Nõukogu 28. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/336, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 58, 28.2.2022, lk 1), ning nõukogu 28. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/337, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 59, 28.2.2022, lk 1).

(8)  Nõukogu 1. märtsi 2022. aasta määrus (EL) 2022/345, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 63, 2.3.2022, lk 1), ning nõukogu 1. märtsi 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/346, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 63, 2.3.2022, lk 5).

(9)  Nõukogu 1. märtsi 2022. aasta määrus (EL) 2022/350, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 65, 2.3.2022, lk 1), ning nõukogu 1. märtsi 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/351, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 65, 2.3.2022, lk 5).

(10)  Nõukogu 2. märtsi 2022. aasta määrus (EL) 2022/355, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (ELT L 67, 2.3.2022, lk 1), ning nõukogu 2. märtsi 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/356, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (ELT L 67, 2.3.2022, lk 103).

(11)  Nõukogu 1. märtsi 2022. aasta määrus (EL) 2022/345, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 63, 2.3.2022, lk 1), ning nõukogu 2. märtsi 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/354, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 63, 2.3.2022, lk 5).

(12)  Nõukogu 9. märtsi 2022. aasta määrus (EL) 2022/398, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu (ELT L 82, 9.3.2022, lk 1).

(13)  Nõukogu 9. märtsi 2022. aasta määrus (EL) 2022/394, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 81, 9.3.2022, lk 1).

(14)  Nõukogu 15. märtsi 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/427, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 87, 15.3.2022, lk 1), ning nõukogu 15. märtsi 2022. aasta määrus (EL) 2022/428, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 87I, 15.3.2022, lk 13).

(15)  Nõukogu 15. märtsi 2022. aasta määrus (EL) 2022/428, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 87I, 15.3.2022, lk 13), ning nõukogu 15. märtsi 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/430, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 87I, 15.3.2022, lk 56).

(16)  Nõukogu 15. märtsi 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/427, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 87I, 15.3.2022, lk 1), ning nõukogu 15. märtsi 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/429, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 87I, 15.3.2022, lk 44).

(17)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2021) 660 final, 13. oktoober 2021): „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“.

(18)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2022) 108 final, 8. märts 2022): „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrusega (EL) 2021/240 (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1) loodud tehnilise toe instrumendi kaudu toetab komisjon liikmesriike taotluse korral selliste reformide kavandamisel ja rakendamisel, mille eesmärk on tagada taskukohasem, kindlam ja säästvam energia.

(20)  Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(21)  Liikmesriike kutsutakse kasutama riigiabi andmise võimalusi, mis on heaks kiidetud teatises „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates 2022. aastast“, eelkõige võimalusi, mis on seotud taastuvenergia, energiatõhususe või muude CO2-heite vähendamise meetmetega.

(22)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 190, vt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 2 lõike 1 punkt 28.

(23)  ELT L 225, 30.7.2014, lk 1, vt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 3 lõike 1 punkt 29.

(24)  Komisjoni teatis „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu“ (ELT C 10, 15.1.2009, lk 2); komisjoni teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (ELT C 72, 26.3.2009, lk 1); komisjoni teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (ELT C 195, 19.8.2009, lk 9); komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2011 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate meetmete toetamise suhtes (ELT C 329, 7.12.2010, lk 7); komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2012 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes (ELT C 356, 6.12.2011, lk 7), ning komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis“) (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).

(25)  Krediidiasutuste või muude finantseerimisasutuste toetamiseks ette nähtud meetmetest, mida käsitatakse riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud, tuleb komisjonile teatada ja neid hinnatakse asjaomaste riigiabieeskirjade kohaselt.

(26)  Teatisele on viidatud joonealuses märkuses nr 24.

(27)  Liidetud kohtuasjad T-132/96 ja T-143/96, Freistaat Sachsen ja teised vs. komisjon (EU:T:1999:326, punkt 167).

(28)  Komisjoni otsus 98/490/EÜ juhtumi C-47/96 (Crédit Lyonnais) kohta (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 28), punkt 10.1; komisjoni otsus 2005/345/EÜ juhtumi C-28/02 (Bankgesellschaft Berlin) kohta (ELT L 116, 4.5.2005, lk 1), punkt 153 jj, ning komisjoni otsus 2008/263/EÜ juhtumi C-50/06 (BAWAG) kohta (ELT L 83, 26.3.2008, lk 7), punkt 166. Vt komisjoni otsus juhtumi NN 70/07 (Norther Rock) kohta (ELT C 43, 16.2.2008, lk 1); komisjoni otsus juhtumi NN 25/08 (päästmisabi: Risikoabschirmung WestLB) kohta (ELT C 189, 26.7.2008, lk 3); komisjoni 4. juuni 2008. aasta otsus riigiabi C 9/08 (Sachsen LB) kohta (ELT L 104, 24.4.2009, lk 34), ning komisjoni 16. juuni 2017. aasta otsus juhtumi SA.32544 (2011/C) (TRAINOSE S.A. restruktureerimine) kohta (ELT L 186, 24.7.2018, lk 25).

(29)  Näiteks nõukogu 31. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 833/2014 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1)) artikkel 12.

(30)  Võttes arvesse eriolukorda, mis tuleneb ettevõtjaid mitmeti mõjutanud kahest järjestikusest kriisist, võivad liikmesriigid otsustada anda käesoleva teatise alusel abi ka raskustes olevatele ettevõtjatele.

(31)  Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1); komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9); komisjoni 27. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45), ning komisjoni 25. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8).

(32)  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus); komisjoni 25. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1), ning komisjoni 16. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37).

(33)  Komisjoni teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.3.2020, lk 1); teatist on muudetud komisjoni teatistega C(2020) 2215 (ELT C 112I, 4.4.2020, lk 1), C(2020) 3156 (ELT C 164, 13.5.2020, lk 3), C(2020) 4509 (ELT C 218, 2.7.2020, lk 3), C(2020) 7127 (ELT C 340I, 13.10.2020, lk 1), C(2021) 564 (ELT C 34, 1.2.2021, lk 6) ja C(2021) 8442 (ELT C 473, 24.11.2021, lk 1).

(34)  Käesoleva jaotise alusel heakskiidetud kavade põhjal antud abi, mis makstakse tagasi enne jaotise kohaselt uue abi andmist, ei võeta vastava ülemmäära ületamise kindlakstegemisel arvesse.

(35)  Kui abi antakse garantiidena käesoleva jaotise kohaselt, kohaldatakse punkti 47 alapunkti h täiendavaid sätteid.

(36)  Kui abi antakse laenudena käesoleva jaotise kohaselt, kohaldatakse punkti 50 alapunkti g täiendavaid sätteid.

(37)  Kui abi antakse maksusoodustuse vormis, peab maksukohustus, millega seoses see soodustus antakse, olema tekkinud hiljemalt 31. detsembril 2022.

(38)  Nagu on määratletud komisjoni 25. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 702/2014 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1)) artikli 2 punktides 6 ja 7.

(39)  Nagu on määratletud komisjoni 25. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 702/2014 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1)) artikli 2 punktis 5.

(40)  Nagu on määratletud komisjoni 27. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 717/2014 (milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45)) artikli 2 lõikes 1.

(41)  Käesoleva jaotise alusel heakskiidetud kavade põhjal antud abi, mis makstakse tagasi enne jaotise kohaselt uue abi andmist, ei võeta vastava ülemmäära ületamise kindlakstegemisel arvesse.

(42)  Kui abi antakse garantiidena käesoleva jaotise kohaselt, kohaldatakse punkti 47 alapunkti h täiendavaid sätteid.

(43)  Kui abi antakse laenudena käesoleva jaotise kohaselt, kohaldatakse punkti 50 alapunkti g täiendavaid sätteid.

(44)  Komisjoni 27. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 90, 28.6.2014, lk 45).

(45)  Asjakohane põhjendus võib olla seotud abisaajatega, kes tegutsevad sektorites, mida agressiooni vahetud või kaudsed tagajärjed, sealhulgas ELi ja tema rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonid ning näiteks Venemaa võetud vastumeetmed, on eriti tugevasti mõjutanud. Sellised tagajärjed võivad olla ka tarneahelate häired või Venemaa või Ukraina tasumata maksed, suurenenud küberrünnakute oht või praegusest kriisist tulenev konkreetsete sisendite või toorainete hinnatõus.

(46)  Nagu need on määratletud üldise grupierandi määruse I lisas.

(47)  Likviidsusplaan võib sisaldada nii käibekapitali kui ka investeerimiskulusid.

(48)  Baasmäärad, mis on arvutatud vastavalt komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6) ja avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil https://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/reference_rates.html.

(49)  Minimaalne kõikehõlmav intressimäär (baasmäär, millele on lisatud krediidiriski marginaal) peaks olema vähemalt 10 baaspunkti aastas.

(50)  Minimaalne kõikehõlmav intressimäär (baasmäär, millele on lisatud krediidiriski marginaal) peaks olema vähemalt 10 baaspunkti aastas.

(51)  Asjakohane põhjendus võib olla seotud abisaajatega, kes tegutsevad sektorites, mida Venemaa agressiooni vahetud või kaudsed tagajärjed, sealhulgas ELi ja tema rahvusvaheliste partnerite võetud piiravad majandusmeetmed ning Venemaa võetud vastumeetmed, on eriti tugevasti mõjutanud. Sellised tagajärjed võivad olla ka tarneahelate häired või Venemaa või Ukraina tasumata maksed, suurenenud küberrünnakute oht või praegusest kriisist tulenev konkreetsete sisendite või toorainete hinnatõus.

(52)  Nagu need on määratletud üldise grupierandi määruse I lisas.

(53)  Likviidsusplaan võib sisaldada nii käibekapitali kui ka investeerimiskulusid.

(54)  Kui abi antakse maksusoodustuse vormis, peab maksukohustus, millega seoses see soodustus antakse, olema tekkinud hiljemalt 31. detsembril 2022.

(55)  Kui abi antakse garantiidena käesoleva jaotise kohaselt, kohaldatakse punkti 47 alapunkti h täiendavaid sätteid.

(56)  Kui abi antakse laenudena käesoleva jaotise kohaselt, kohaldatakse punkti 50 alapunkti g täiendavaid sätteid.

(57)  Nagu tõendab ettevõtja näiteks vastava arve alusel. Arvesse võetakse ainult lõpptarbimist, müüki ja omatoodangut arvesse ei võeta.

(58)  (p(t) - p(ref) * 2) * q(t), kus p tähistab ühikuhinda, q tarbitud kogust, ref võrdlusperioodi 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 ja t asjaomast kuud ajavahemikul 1. veebruarist kuni 31. detsembrini 2022.

(59)  Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(60)  Tuginedes 2021. kalendriaasta raamatupidamisaruannetele või uusimatele kättesaadavatele raamatupidamise aastaaruannetele.

(61)  Ettevõtjal on tegevuskahjum, kui tema EBITDA (intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum, välja arvatud ühekordsed väärtuse langused) on abikõlblikkusperioodil negatiivne.

(62)  Teave, mida nõutakse vastavalt komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 III lisale ja komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 III lisale. Tagasimakstavate ettemaksete, garantiide, laenude, allutatud laenude ja muude vormide puhul tuleb aluseks oleva vahendi nominaalväärtus märkida abisaaja kaupa. Maksude ja maksete tasumisega seotud soodustuste puhul võib üksikabi abisumma märkida vahemikena.

(63)  Teave, mida nõutakse vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 III lisale ja komisjoni 16. detsembri 2014. aasta määruse (EL) nr 1388/2014 III lisale. Tagasimakstavate ettemaksete, garantiide, laenude, allutatud laenude ja muude vormide puhul tuleb aluseks oleva vahendi nominaalväärtus märkida abisaaja kaupa. Maksude ja maksete tasumisega seotud soodustuste puhul võib üksikabi abisumma märkida vahemikena.

(64)  Riigiabi läbipaistvusmooduli avalik otsing võimaldab juurdepääsu teabele, mida liikmesriigid on esitanud üksikabi kohta vastavalt Euroopas kehtivatele riigiabi läbipaistvusnõuetele, ja selle leiab aadressilt https://webgate.ec.europa.eu/competition/transparency/public?lang=et.

(65)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.