Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011IP0265

Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammid Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011 . aasta resolutsioon Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide vahekokkuvõtte kohta: hinnang rakendamise kohta, eesseisvad probleemid ja finantsperspektiivid (2009/2226(INI))

OJ C 380E , 11.12.2012, p. 84–89 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

11.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 380/84


Kolmapäev, 8. juuni 2011
Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammid

P7_TA(2011)0265

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioon Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide vahekokkuvõtte kohta: hinnang rakendamise kohta, eesseisvad probleemid ja finantsperspektiivid (2009/2226(INI))

2012/C 380 E/12

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma 20. juuni 2007. aasta resolutsiooni (1) Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi (Galileo) rahastamise kohta 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ja mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 alusel;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9 juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (2);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22 septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur (3);

võttes arvesse komisjoni teatist „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava” (KOM(2010)0308);

võttes arvesse Euroopa GNSSi Agentuuri turujärelevalve aruannet (oktoober 2010);

võttes arvesse komisjoni teatist „ELi eelarve läbivaatamine” (KOM(2010)0700);

võttes arvesse komisjoni aruannet „Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne” (KOM(2011)0005);

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A7–0165/2011),

A.

arvestades, et Euroopa Parlament on järjekindlalt igati toetanud Euroopa globaalset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS), mida rakendatakse programmide Galileo ja EGNOS kaudu ning mille eesmärk on parandada Euroopa kodanike igapäevaelu, tagada Euroopa autonoomia ja sõltumatus ning omandada märkimisväärne osakaal satelliitnavigatsioonist sõltuval ülemaailmsel kõrgtehnoloogia turul;

B.

arvestades, et EL sõltub praegu USA globaalsest positsioneerimissüsteemist (GPS) ning sellest sõltuvad tegevused moodustavad ligikaudu 7 % SKPst;

C.

arvestades, et Galileol on GPSiga võrreldes tõenäoliselt eelised, nt suurem täpsus, ülemaailmne integreeritus, autentimine ja teenuste tagatus; samuti annab see liidule strateegilise sõltumatuse;

D.

arvestades, et globaalne GNSSi turg kasvab märkimisväärselt, ulatudes 2020. aastal hinnangute kohaselt 150 miljardi euroni, millest vähem kui 20 % luuakse ELis;

E.

arvestades, et EGNOSt kasutavad juba praegu igapäevaselt 80 000 Euroopa põllumajandustootjat ning hiljuti anti sellele tegevusluba tsiviillennunduse valdkonnas, ning et meretranspordi valdkonnale tunnistuse väljastamist on oodata lähitulevikus;

F.

arvestades, et Galileo eesmärk on saada tehnoloogilisest kõige arenenumaks, kõrgetasemelisemaks GNSSiks maailmas, mis suudab kehtestada ülemaailmse tulevikustandardi ning mis hõlmab teaduse, kõrgtehnoloogia ja kvalifitseeritud inimressursi suurt osakaalu ning aitab kaasa ELi tööstuse innovatsiooni ja konkurentsivõime arengule;

G.

arvestades, et EGNOS ja Galileo loovad Euroopa majandusele ja ühiskonnale 60 miljardi euro suuruses kaudset tulu suurema liiklusohutuse ja lennundusjulgestuse, väiksema õhusaaste ja pestitsiidide kasutamise, uute töökohtade ja avaliku turvalisuse näol ning loovad seega muude samaväärsete investeeringutega võrreldes raha abil väga olulisi väärtusi;

H.

arvestades, et olukorras, kus eri rahvusvahelised osalised töötavad välja neli globaalset ja kaks piirkondlikku satelliitnavigatsioonisüsteemi, on teenuste kiire kättesaadavus Galileo programmi puhul ülitähtis element, et sellest Euroopa süsteemist saaks nii kiiresti kui võimalik teine oluline viitesüsteem GNSSi valikul;

I.

arvestades, et GNSSi programmide rahastamiseks kohandatud avaliku ja erasektori partnerluse algse valemi läbikukkumine tõi 2007. aastal kaasa otsuse jätkata programmide elluviimist eranditult Euroopa Liidu eelarvest rahastamise abil (3,4 miljardit eurot määratlus-, kontrolli- ja rakendamisfaasi jaoks 2013. aastani), mistõttu on selle täielik omanik Euroopa Liit, seega on Galileo ja EGNOS esimesed ELile kuuluvad seda liiki suurprojektid;

J.

arvestades, et Galileo on tsiviilkontrolli all olev tsiviilsüsteem ja kõik selle teenused peaksid olema kooskõlas rahvusvahelise kosmoseõigusega, ELi aluslepingutega ja ÜRO põhikirjas ja lepingutes sätestatud põhimõtetega;

K.

arvestades, et programmi suuremad kulud, mille põhjuseks on muuhulgas ka ebatäpne kulude prognoos ja kulude juhtimise strateegia, võimaldavad praegusest eelarvest rahastada üksnes 18 satelliiti hõlmava esialgse tegevusvõime (IOC) rakendamist;

L.

arvestades, et enne otsuse tegemist edasise rahastamise kohta ELi eelarvest järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb komisjonil esitada selge hinnang kõigi võimalike tehniliste valikute ning nendega seonduvate kulude ja kasu kohta,

Vahekokkuvõte: hinnang rakendamise kohta

1.

tunneb heameelt komisjoni aruande üle, milles esitatakse kõnealuse olulise juhtalgatuse praegune olukord ja eesseisvad probleemid;

2.

avaldab siiski kahetsust vahekokkuvõtte avaldamisega viivitamise üle, mis on liiga kaua põhjustanud ebakindlust projekti üldiste edusammude ja finantsolukorra suhtes, mis avaldab kahjulikku mõju GNSSi rakenduste turuletulekule ja avalikule toetusele;

3.

palub komisjonil läbipaistvuse parandamiseks praegust olukorda silmas pidades ajakohastada GNSSi strateegilist raamistikku (C/2008)8378), sealhulgas põhitegevust, hinnangulist eelarvet ja eesmärkide täitmiseks vajalikku ajakava;

4.

palub komisjonil panna tulevaste lisakulude ennetamiseks paika ranged poliitilised meetmed kulude ohjamiseks ja riski vähendamiseks, sealhulgas satelliidi käivitamisega seotud kulude kontrolli all hoidmiseks ette nähtud meetmed; soovitab komisjonil tegelda põhjalikult siiani omandatud kogemustega ja kasutada sel eesmärgil sõltumatuid eksperte, kaasates ka tööstuse esindajaid, et oluliselt parandada projektijuhtimise tõhusust;

5.

kutsub komisjoni üles rakendama riski vähendamiseks soovitatud meetmeid, nagu näiteks hanked mitmelt tarnijalt, kõikide kriitiliste tööpakettide hangete korral, et püsida ambitsioonikas ajakavas, võttes arvesse tegeliku konkurentsi taset asjaomastel turgudel ja poliitilist tahet säilitada Euroopa suutlikkust käivitada kosmosesüsteeme, nagu on märgitud ka seitsmenda kosmosenõukogu 25. novembri 2010. aasta istungil vastu võetud resolutsioonis;

Finantsolukord

6.

usub, et esialgne tegevusvõime, mis suudab pakkuda 18 satelliidil põhinevaid esimesi teenuseid, tuleks viia lõpule hiljemalt 2014. aastaks, tagamaks, et Galileost saab vastuvõtjate tootjate jaoks tõepoolest teine GNSSi tugisüsteem; sellega seoses nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks võimalikult kiiresti neli orbiidil kontrollimise satelliiti, et panna paika selge tegevuskava ülejäänud 14 satelliidi käivitamiseks ning viia ellu viimased tööpaketid;

7.

on veendunud, et 27 satelliidil ja piisaval arvul varusatelliitidel ning asjakohasel maapealsel infrastruktuuril põhinev täielik tegevusvõime (FOC) on eeltingimus selleks, et jõuda autentimise, suure täpsuse ja katkestusteta teenustega seotud Galileo lisaväärtuseni ning lõigata seega majanduslikku ja sotsiaalset kasu; usub, et kasutajate ja investorite veenmiseks ELi pikaajalises pühendumises on vaja kõikide Euroopa institutsioonide selget ja üheselt mõistetavat toetust täieliku tegevusvõime saavutamisele; kutsub komisjoni üles saatma turule sellega seoses positiivset signaali;

8.

taunib asjaolu, et ei ole tehtud ettepanekut anda kõnealusele programmile lisarahastust praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kohandamise kaudu; see on toonud kaasa edasised viivitused, lisakulud ja võimaliku soodsa võimaluse kaotamise; seda silmas pidades usub, et täielik tegevusvõime tuleks saavutada hiljemalt 2018. aastaks, mis komisjoni andmete kohaselt nõuaks 1,9 miljardi euro suurust lisarahastust ning iga-aastast rahastust, et katta alates 2014. aastast 800 miljoni euro suurused käitamiskulud; palub komisjonil aktiivselt ära kasutada kõiki võimalusi kokkuhoiuks rahalise tõhususe mõttes ja kehtestada asjakohane rahastamisstruktuur (võttes muuhulgas arvesse ka Galileo kaubandusteenusest saadavat tulu), et piirata vajaminevat lisarahastamist;

9.

rõhutab, et GNSSiga seotud teadus- ja arendustegevuse praegune ELi rahastus on piiratud ainult 15 miljoni euroga aastas; hoiatab kahju tekitamise eest teistele uurimis- ja arendusprogrammidele, kui teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 7. raamprogrammist eraldatakse täiendavad vahendid nende tegevuste jaoks; on arvamusel, et edaspidi tuleks näha ette rohkem rahalisi vahendeid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 8. raamprogrammi ja muude meetmete kaudu, et hõlbustada GNSSil põhinevate toodete ja teenuste arendamist;

10.

rõhutab, et rahastamist on vaja suurendada, et edendada GNSSi rakenduste ja teenuste arengut, mis on oluline selleks, et tagada investeeringute igakülgne kasutamine infrastruktuuri valdkonnas, mida esindab Galileo, ning Galileo süsteemi arendamine selle maksimaalse suutlikkuseni;

Üldine teadlikkus

11.

on sügavalt veendunud, et lisarahastuse GNSSile võib tagada üksnes see, kui otsustajate ja laiema üldsuse seas tõstetakse märkimisväärselt teadlikkust kasu kohta, mida GNSS toob ELi majandusele ja ühiskonnale; kiidab heaks konkreetsete algatuste sisseseadmise, nt iga-aastane ideedekonkurss „Galileo Master”, kuhu 2010. aastal saabus 350 saadetist 44 riigist, Galileo lastevõistlus ja GNSSi innovatsiooni auhind;

12.

nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa GNSSi Agentuur teeksid märksa suuremaid jõupingutusi GNSSi alase teadlikkuse suurendamiseks võimalike kasutajate ja investorite hulgas, edendades GNSSil põhinevate teenuste kasutamist, samuti tehes kindlaks ja koondades nõudlust nende teenuste järele Euroopas; rõhutab sellega seoses, et Galileo vastab Euroopa üldsuse huvidele ja seega on põhjendatud selle rahastamine riiklikest vahenditest;

13.

kutsub komisjoni ja Euroopa GNSSi Agentuuri üles tegema pakkumismenetluste, teavituskampaaniate ja tehnoloogiasiirde mehhanismide kaudu koostööd kosmosevaldkonnaga seotud riigiasutuste ja VKEdega, kes võivad olla GNSSi rakenduste potentsiaalsed lõppkasutajad, rõhutades samaaegselt piirkondliku tasakaalu säilitamise tähtsust Euroopas;

Rahvusvaheline mõõde

14.

palub komisjonil kaasata aktiivselt need maailma piirkonnad, kus Euroopa GNSSi tehnoloogia ja rakenduste vastuvõtmine võib aidata kaasa turuarengule, nt Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia või Aafrika;

15.

toetab komisjoni jõupingutustes tagada Galileo ühilduvus ja koostalitlusvõime teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ning püüelda ülemaailmse standardiseerimise poole; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid kõiki olemasolevaid vahendeid, et lahendada kiiresti praegused ühilduvusprobleemid Hiinaga;

Eesseisvad probleemid: finantseerimine ja haldamine

16.

rõhutab kosmosepoliitika ja GNSS programmi strateegilist tähtsust seoses püüdlusega rakendada tõelist Euroopa tööstuspoliitikat, mis põhineb üldsusele ja ettevõtetele käegakatsutavat kasu toovatel praktilistel projektidel; palub komisjonil sellega seoses tunnustada satelliitnavigatsiooni olulist rolli ja integreerida see kõikide muude oluliste ühenduse poliitikavaldkondade väljatöötamisse;

17.

juhib tähelepanu sellele, et oluline on pikaajaline stabiilsus, et minimeerida lisaviivitusi, kulukat ümberkujundamist ja kasutajate baasi destabiliseerimist; palub sellega seoses, et komisjon esitaks kiiresti õigusakti ettepanekud teenuste edaspidise taseme, GNSSi programmide rahastamise ja haldamise kohta; usub lisaks sellele, et programmi hea haldamise huvides on oluline tagada kinnipidamine asjakohasest oskusteabest ja omandatud ekspertteadmistest;

18.

kutsub komisjoni üles kaasama tulevase seadusandliku ettepaneku raames kavandatavasse mõjuhinnangusse selget ja ulatuslikku teavet järgnevate valdkondade kohta:

teenuste (avatud teenused, inimelude ohutus, kaubanduslikud teenused, avalikud reguleeritud teenused) tehnilised kirjeldused (täpsus, geograafiline mõjuala, terviklikkus jne), mida Galileo eri satelliitide konfiguratsioonid võiksid pakkuda (kaasa arvatud esialgne tegevusvõime ja täielik tegevusvõime, mida kasutatakse teiste GNSSi süsteemidega kombineeritult või üksinda);

EGNOSe teenuste roll seoses Galileo võimalike eri konfiguratsioonidega ja vajadus hoida EGNOS täieliku tegevusvõime põhisüsteemis või selle vajaduse puudumine;

Galileo ja EGNOSe võimalike konfiguratsioonidega seotud kulud, mis puudutavad investeeringuid infrastruktuuri, aga ka halduskulusid ja ettenägematuid kulusid (kaasa arvatud esialgne tegevusvõime, täielik tegevusvõime ning teised võimalikud valikud);

19.

on seisukohal, et ELile kuuluvaid Euroopa programme Galileo ja EGNOS tuleks rahastada peamiselt ELi eelarvest, võttes arvesse nende vastavust Euroopa üldsuse huvidele; usub, et lisaks ELi eelarvest tulevale summale tuleks uurida kõiki võimalikke rahastamisallikaid, sealhulgas innovaatilisi rahastamisvorme; rõhutab, et varem kasutatud ajutiste ja erakorraliste eelarvelahendustega võidakse seada ohtu selliste ELi suuremahuliste strateegiliste projektide edu ja lisandväärtus ning pidurdada sellekohase poliitilise tegevuse hoogu; on seetõttu arvamusel, et tuleks leida mõistlik, kõikehõlmav ja pikaajaline rahastamislahendus; teeb ettepaneku, et ELi eelarvest tuleks eraldada eelnevalt kindlaks määratud iga-aastane summa (Galileo allesjäänud infrastruktuuri ja tegevuskulude rahastamiseks); juhib tähelepanu sellele, et vahearuandes sisalduvad hinnangulised summad 2013. aastale järgnevaks perioodiks on orienteerivad ning palub komisjonil esitada 2011. aasta suveks hinnangulise rahastamisvajaduse üksikasjalik jaotus, et parandada projekti aruandlust ning suurendada ettearvestatavust ja läbipaistvust;

20.

on seisukohal, et ootamatuid lisakulusid tuleks rahastada ühenduse eelarvest, kahjustamata samas muid käimasolevaid programme; palub komisjonil sellega seoses hinnata „Galileo reservfondi” asutamise võimalikkust, millest saaks katta nimetatud ootamatuid kulusid;

21.

usub, et GNSSi pikaajaline haldus- ja juhtimisstruktuur peaks käsitlema ülesannete ja kohustuste jaotust komisjoni, Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel, samuti muid olulisi probleeme, nt nagu sobiv kulude jagamine, tulude jagamise mehhanism, vastutuse kord, hinnapoliitika ning erasektori võimalik kaasatus ja panus GNSSi programmides; kutsub sellega seoses komisjoni üles saavutama kiiret edu käimasoleva arutluse käigus süsteemi käitamise tulevase juhtimisstruktuuri kavade üle, võtma vastutust infrastruktuuri pikaaegse toimimise ja kohandamise eest, tagama pidev andmeedastus ja teenuste osutamine kasutajale ning maksimeerima võimalusi kaubanduslike teenuste arenguks;

22.

rõhutab, et GNSSi pikaajaline haldus- ja juhtimisstruktuur peab olema täielikult läbipaistev, finantsiliselt usaldusväärne ja aruandekohustuslik ning seda tuleb hallata võimalikult vastutustundlikult; märgib sellega seoses, et kooskõlastamine nõukogu ja Euroopa Parlamendiga peaks toimuma korrapäraselt ja hõlmama üksikasjalikke ajakohastamisi;

23.

kutsub komisjoni üles seadma sisse asjaomaseid mehhanisme, millega oleks tagatud, et GNSSil põhinevad era- ja riiklikult reguleeritud teenused ning rakendused austavad kodanike põhiõigusi nagu eraelu puutumatus ja andmekaitse;

*

* *

24.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kosmoseagentuurile.


(1)  ELT C 146E, 12.6.2008, lk 226.

(2)  ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

(3)  ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.


Top