Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009AP0320

Ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ***I Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009 . aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused (KOM(2008)0311 – C6-0203/2008 – 2008/0098(COD))
P6_TC1-COD(2008)0098 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. aprillil 2009 . aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2009, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused
I LISA
II LISA
III LISA
IV LISA
V LISA
VI LISA

OJ C 184E , 8.7.2010, p. 441–482 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

8.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/441


Reede, 24. aprilli 2009
Ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ***I

P6_TA(2009)0320

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused (KOM(2008)0311 – C6-0203/2008 – 2008/0098(COD))

2010/C 184 E/80

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0311);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0203/2008);

võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0068/2009),

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


Reede, 24. aprilli 2009
P6_TC1-COD(2008)0098

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. aprillil 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2009, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,║

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3),

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriikide eeskirjade kohaselt tuleb ehitised konstrueerida ja ehitada inimesi, koduloomi ja vara ohustamata ning looduslikku või inimtekkelist keskkonda kahjustamata .

(2)

Kõnealustel eeskirjadel on otsene mõju ehitustoodete kohta kehtivatele nõuetele. Seepärast kajastuvad kõnealused nõuded riiklikes tootestandardites, riiklikes tehnilistes tunnustustes ja teistes ehitustooteid käsitlevates riiklikes tehnilistes kirjeldustes ja normides. Kuna nõuded on erinevad, takistavad need ühendusesisest kaubandust.

(3)

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ (ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (4) eesmärk oli tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamine ehitustoodete valdkonnas, et tõhustada nende vaba ringlemist siseturul.

(4)

Et kõnealust eesmärki saavutada, nähti direktiivis 89/106/EMÜ ette ehitustoodete ühtlustatud standardite kehtestamine ja Euroopa tehnilise tunnustuse andmine.

(5)

Direktiiv 89/106/EMÜ tuleks asendada, et lihtsustada ja selgitada olemasolevat raamistikku ning parandada olemasolevate meedete läbipaistvust ja tõhusust.

(6)

Toimivusdeklaratsioonide koostamiseks on vaja ette näha lihtsustatud menetlused, et kergendada VKEde, eriti mikroettevõtete finantskoormust.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9 juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 ( millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93)  (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsusega nr 768/2008/EÜ ( toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ)  (6) nähakse ette horisontaalse õigusliku raamistiku loomine toodete turustamiseks siseturul. Seepärast peaks käesolevas määruses võtma arvesse kõnealust õiguslikku raamistikku.

(8)

Ehitustoodete ühenduse turul tarnimise mõiste ei tohiks hõlmata ehitusplatsil valmistatud tooteid. Tootjatel, kes paigaldavad oma ehitustooted ehitistesse, peaks olema võimalus, kuid mitte kohustus deklareerida nende toodete toimivust vastavalt käesolevale määrusele.

(9)

Tehniliste tõkete kõrvaldamine ehitusvaldkonnas on võimalik ainult ehitustoodete toimivuse hindamiseks ühtlustatud tehniliste kirjelduste kehtestamisega.

(10)

Ehitustoote toimivust ei määratleta ainult tehniliste näitajate ja põhiomaduste põhjal, vaid ka tervise- ja ohutusaspektide põhjal, mis on seotud toote kasutamisega kogu selle elutsükli jooksul.

(11)

Kõnealused ühtlustatud tehnilised kirjeldused peaksid sisaldama katsetamist, arvutamist ning muid ühtlustatud standardites ja Euroopa hindamisdokumendis ehitustoodete põhiomaduste toimivuse hindamiseks määratud vahendeid.

(12)

Nii meetodid, mida liikmesriigid kasutavad seoses ehitistele nõuete esitamisega kui ka muud ehitustoodete põhiomadusi käsitlevad riiklikud eeskirjad vastavad ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele.

(13)

On vaja kehtestada ehitistele esitatavad põhinõuded, et tagada volituste ja ühtlustatud standardite ettevalmistamise ja ehitustoodete Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise alus.

(14)

Loodusvarade säästva kasutamise ja ehitiste keskkonnamõju hindamisel tuleks kasutada toote keskkonnadeklaratsioone („Environmental Product Declarations – EPD”).

(15)

Vajaduse korral tuleks ergutada ühtlustatud standardites toimivusklasside kasutamist seoses ehitustoodete põhiomadustega, et võtta arvesse nii teatavatele ehitistele esitatavate põhinõuete erinevat taset kui ka erinevusi liikmesriikide kliimas, geoloogias ja geograafias ning muudes tingimustes. Kui komisjon ei ole selliseid klasse kehtestanud, võivad Euroopa standardimisasutused need kehtestada, lähtudes läbivaadatud volitustest.

(16)

Põhiomadustega seotud toimivustase, millele ehitustooted liikmesriikides peavad vastama, tuleks vajaduse korral kehtestada ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes klassidena, et võtta arvesse nii teatavatele ehitistele esitatavate põhinõuete erinevat taset kui ka erinevusi liikmesriikide kliimas, geoloogias ja geograafias ning muudes tingimustes.

(17)

Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) on tunnistatud pädevaks vastu võtma ühtlustatud standardeid (7) vastavalt 28. märtsil 2003 alla kirjutatud üldjuhistele koostöö kohta komisjoni ja nende kahe asutuse vahel.

(18)

Kõnealustes ühtlustatud standardites tuleks ette näha asjakohased vahendid ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse ühtlustatud hindamiseks. Ühtlustatud standardid tuleks kehtestada komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord)  (8) artikli 6 kohaselt vastu võetud volituste alusel, mis hõlmavad ehitustoodete asjakohaseid gruppe. Komisjon peaks võtma meetmeid, et suurendada ühtlustatud standardite alla kuuluvat tootevalikut.

(19)

Oluline on, et ehitustoodete konstrueerimise, tootmise ja paigaldamisega seotud peamiste elukutsete esindusorganid osaleksid Euroopa tehniliste asutuste töös, tagamaks, et nad tegutsevad õiglaselt ja läbipaistvalt, ning tagamaks turu tulemuslikkust.

(20)

Et kindlustada tootja antud teabest arusaamine, tuleks toimivusdeklaratsioon koostada selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus toode turule viiakse. Kui liikmesriigil on mitu ametlikku keelt, tuleks toimivusdeklaratsiooni koostamiseks kasutatav keel valida deklaratsiooni saaja nõusolekul.

(21)

Direktiivis 89/106/EMÜ sätestatud menetlusi ühtlustatud standarditega hõlmamata ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse hindamiseks tuleks lihtsustada, et muuta need läbipaistvamaks ja vähendada ehitustoodete tootjate kulusid.

(22)

Et võimaldada ehitustoodete tootjatel ja importijatel koostada toimivusdeklaratsiooni ehitustoodete kohta, mis ei ole või ei ole täielikult hõlmatud ühtlustatud standardiga, on vaja ette näha Euroopa tehnilise hinnangu andmine.

(23)

Ehitustoodete tootjatel ja importijatel tuleks lubada taotleda nendele toodetele Euroopa tehnilist hinnangut direktiivi 89/106/EMÜ alusel kehtestatud Euroopa tehnilise tunnustuse suuniste alusel. Seepärast tuleks tagada kõnealuste suuniste jätkuv kehtimine Euroopa hindamisdokumentidena.

(24)

Euroopa hindamisdokumentide ▐ koostamine ja Euroopa tehnilise hinnangu andmine tuleks usaldada liikmesriikide määratud tehnilise hindamise asutustele. Et tagada tehnilise hindamise asutuste vajalik pädevus kõnealuste ülesannete täitmiseks, tuleks nende määramise nõuded sätestada ühenduse tasandil. Seepärast on samuti vaja ette näha tehnilise hindamise asutuste regulaarne hindamine teiste liikmesriikide tehnilise hindamise asutuste poolt.

(25)

Tehnilise hindamise asutused peaksid looma organisatsiooni, et koordineerida Euroopa hindamisdokumentide ▐ koostamise ja Euroopa tehniliste hinnangute andmise korda ning tagada selle läbipaistvus . Nimetatud organisatsioon peaks eelkõige tagama, et tootjad oleksid nõuetekohaselt informeeritud ning tehnilise hindamise asutuste loodud töörühmad korraldaksid vajaduse korral avaliku arutelu asjaomase tootja määratud sõltumatu teaduseksperdi ja/või kutseorganisatsiooni osavõtul .

(26)

Põhiomaduste hulgas tuleks eristada omadusi, mille puhul komisjon määrab asjakohases komiteemenetluses kindlaks miinimumnõuded toimivustasemete või -klasside näol ja omadusi, mis kehtivad sõltumata sellest, kus ehitustoodet turustatakse.

(27)

Ühtlustatud standardiga hõlmatud ehitustoodete või selliste ehitustoodete puhul, mille kohta on antud Euroopa tehniline hinnang, peab nende turuleviimisel kaasas olema toimivusdeklaratsioon toote põhiomaduste kohta vastavalt asjakohastele ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele.

(28)

On vaja ette näha lihtsustatud menetlused toimivusdeklaratsioonide koostamiseks, et kergendada VKEde, eriti mikroettevõtete finantskoormust.

(29)

Et tagada toimivusdeklaratsiooni täpsus ja usaldusväärsus, tuleks ehitustoote toimivust hinnata ja tagada tehase tootmisohje kontrollimine vastavalt asjakohasele ehitustoote toimivuse püsivuse hindamis- ja kontrollisüsteemile.

(30)

Võttes arvesse ehitustoodete eripära ja nende hindamissüsteemi konkreetset raskuspunkti, ei ole otsuses nr 768/2008/EÜ ette nähtud vastavushindamismenetlused ja otsuses sätestatud moodulid kõnealuste toodete jaoks sobivad. Seepärast tuleks kehtestada erimeetodid ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse püsivuse hindamiseks ja kontrollimiseks.

(31)

Kuna ehitustoodete CE-vastavusmärgisel on erinev tähendus, võrreldes määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud üldpõhimõtetega, tuleks kehtestada erisätted, et tagada CE-vastavusmärgise kinnitamise kohustus ehitustoodete puhul ning kõnealuse kinnitamise tagajärjed.

(32)

Ehitustootele CE-vastavusmärgist kinnitades või kinnitada lastes peaks tootja , volitatud esindaja või importija vastutama selle eest, et kõnealune toode vastab deklareeritud toimivusele.

(33)

CE-vastavusmärgis tuleks kinnitada kõikidele ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt käesolevale määrusele. ▐

(34)

CE-vastavusmärgis peaks olema ainus vastavusmärgistus , mis märgib ehitustoodete vastavust deklareeritud toimivusele ja ühenduse ühtlustamisaktidega kohaldatavatele nõuetele. Teisi märgiseid võib siiski kasutada, kui need aitavad parandada ehitustoodete tarbijate kaitset ning ei kuulu ühenduse ühtlustamisaktide reguleerimisalasse.

(35)

Et vältida selliste ehitustoodete tarbetut katsetamist, mille toimivus on piisavalt tõestatud eelmiste katsete stabiilsete tulemuste või muude olemasolevate andmete alusel, tuleks tootjatel lubada ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes või komisjoni otsuses sätestatud tingimustel deklareerida teatav toimivustase või -klass ilma katsetamata või ilma täiendavalt katsetamata.

(36)

Et vältida juba tehtud katsete kordamist, tuleks ehitustoote tootjal lubada kasutada kolmanda isiku saadud katsetulemusi.

(37)

Et vähendada mikroettevõtete kulusid toodete turuleviimisel, tuleks ette näha lihtsustatud menetlused toimivuse püsivuse hindamiseks ja kontrollimiseks, kui kõnesoleva tootega ei kaasne märkimisväärset ohtu.

(38)

Tõhusa turujärelevalve ja tarbijate kõrgetasemelise kaitse tagamise seisukohast on oluline, et lihtsustatud menetlused, mis võimaldavad katseid tegemata või täiendavate katseteta deklareerida teatavat toimivustaset või -klassi, ei kohaldataks importijate suhtes, kes viivad toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudavad juba turule viidud ehitustoodet viisil, mis võib mõjutada toote vastavust deklareeritud toimivusele. See kehtib eelmiste katsete stabiilsete tulemuste või muude olemasolevate andmete ning kolmandate isikute saadud katsetulemuste kasutamise suhtes. Säte kehtib samuti mikroettevõtjatele kohaldatava lihtsustatud menetluse suhtes.

(39)

Individuaalselt projekteeritud ja toodetud ehitustoodete puhul tuleks tootjal lubada kasutada toimivuse püsivuse hindamiseks ja kontrollimiseks lihtsustatud menetlusi, kui turuleviidava toote vastavust kohaldatavatele regulatiivsetele sätetele on võimalik tõestada.

(40)

Oluline on tagada riiklike tehniliste eeskirjade kättesaadavus, et ettevõtted, eriti VKEd, saaksid koguda usaldusväärset ja täpset teavet selles liikmesriigis kehtivate õigusnormide kohta, kus nad kavatsevad oma tooteid turustada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta ║ määruses (EÜ) nr nr 764/2008 ( milles sätestatakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatud toodete suhtes teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamise kord ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr3052/95/EÜ)  (9) kehtestatud toodete kontaktpunktid peaksid seepärast andma teavet ka konkreetset tüüpi ehitustoodete paigaldamise, ülespanemise või monteerimise kohta. Kontaktpunktid peaksid samuti olema võimelised andma kõigile tootjatele täielikku teavet kehtiva edasikaebamise korra kohta, kui vaidlustatakse ühele või mitmele tootele CE-vastavusmärgise andmise tingimused, eelkõige aga hindamise tulemusena vastuvõetud otsuste edasikaebamise korra kohta.

(41)

Et tagada ühenduse ühtlustamisaktide võrdväärne ja järjepidev täitmine, peaksid liikmesriigid tegema tõhusat turujärelevalvet. ║ Määruses (EÜ) nr 765/2008 kehtestatakse sellise turujärelevalve põhilised toimimistingimused.

(42)

Liikmesriikide vastutust oma territooriumil ohutuse, tervisekaitse ja muude aspektide eest, mida reguleeritakse ehitistele esitatavate põhinõuetega, tuleks tunnustada kaitseklauslis, milles nähakse ette asjakohased kaitsemeetmed.

(43)

Kuna on vaja, et ehitustoodete toimivuse püsivust hindavad ja kontrollivad asutused toimiksid ühenduse kõikides osades ühetaoliselt ja täidaksid oma ülesandeid samal tasemel ning ausa konkurentsi tingimustes, tuleks sätestada nõuded toimivushindamisasutustele, kes taotlevad õigust olla teatatud asutused käesoleva määruse tähenduses. Tuleks ette näha ka piisava teabe kättesaadavus nende asutuste kohta ja nende järelevalve korraldamine.

(44)

Ehitustoodete toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise ühetaolise kvaliteedi tagamiseks tuleb sätestada nõuded, mida peavad täitma asutused, kes vastutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamise eest kõnealuseid ülesandeid täitvatest asutustest.

(45)

Kuna kavandatud meetme eesmärki, nimelt tagada ehitustoodete siseturu nõuetekohane toimimine, sätestades ühtlustatud tehnilised kirjeldused ehitustoodete toimivuse väljendamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetmte ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (10).

(47)

Komisjonil peaks eelkõige olema volitused määrata kindlaks, millistel tingimustel võib toimivusdeklaratsiooni teha kättesaadavaks veebisaidil, määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul tootjad, importijad ja turustajad peaksid tagama tehnilise dokumentatsiooni ja toimivusdeklaratsiooni kättesaadavuse, määrata kindlaks ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivusklassid, kehtestada toimivuse hindamise ja deklareeritud toimivuse püsivuse tõendamissüsteem, mida kasutatakse teatava ehitustoote või ehitustoodete rühma puhul, kehtestada Euroopa tehnilise hinnangu vorm, sätestada tehnilise hindamise asutuste hindamismenetlused ning muuta I–VI lisa. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta kõnealuse määruse väheolulisi elemente, muu hulgas täiendades seda uute väheoluliste elementidega, tuleks need vastu võtta kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt, nagu sätestatud otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a.

(48)

Arvesse tuleks võtta ühtlustatud Euroopa standardite kehtestamise kehtivaid volitusi. CENil palutakse välja töötada standardid, et täpsustada ehitistele esitatavat põhinõuet nr 7 „Loodusvarade säästev kasutamine”.

(49)

Ehitistele esitatavas põhinõudes nr 7 tuleks arvesse võtta ehitiste, nende materjalide ja osade ringlussevõetavust pärast lammutamist, ehitiste vastupidavust ning keskkonnasõbralike toor- ja teiseste materjalide kasutamist ehitistes,

(50)

Kuna käesoleva määruse nõuetekohase toimimise raamistiku kasutuselevõtmiseks on vaja aega, tuleks selle kohaldamine lükata edasi, välja arvatud tehnilise hindamise asutuste määramise, ametiasutuste ja teatatud asutuste teatavakstegemise, tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni loomise ja alalise komisjoni loomisega seotud sätete kohaldamine.

(51)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid koostöös sidusrühmadega algatama kampaaniaid ehitussektori, eelkõige ettevõtjate ja kasutajate teavitamiseks ühise tehnilise sõnavara loomisest, ülesannete jagamisest eri ettevõtjate vahel, CE-vastavusmärgise kinnitamisest ehitustoodetele, ehitistele esitatavate põhinõuete muutmisest ning toimivuse püsivuse hindamis- ja kontrollisüsteemidest.

(52)

Komisjon peaks ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamiseks, et suurendada süsteemi kui terviku läbipaistvust, eelkõige tagada sidusrühmade tasakaalustatud osalemine Euroopa standardimisasutuste tehnilistes komiteedes ja ära hoida nendevahelisi huvide konflikte. Samal ajal tuleks võtta meetmeid Euroopa standardite vastuvõtmise kiirendamiseks, nende tõlkimiseks kõigisse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse ning eriti VKEdele mõeldud suuniste tõlkimiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse ehitustoodete turustamise tingimused, kehtestades ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse väljendamise eeskirjad ja CE-vastavusmärgise kasutamise korra kõnealuste toodete puhul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„ehitustoode” – mis tahes toode või komplekt, mis on toodetud ja turule viidud püsivaks paigaldamiseks ehitisse või selle osadesse nii, et toote eemaldamine vähendab ehitise toimivust ja toote eemaldamiseks või asendamiseks on vaja ehitustegevust;

2.

„ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata toode” – ehitustoode, mille põhiomadusi ja toimivust ei saa olemasoleva ühtlustatud standardi alusel tervikuna hinnata, sest muu hulgas:

a)

toode ei kuulu ühegi olemasoleva ühtlustatud standardi kohaldamisalasse;

b)

toode ei vasta ühele või mitmele sellises ühtlustatud standardis sisalduvale omaduste määratlusele;

c)

toote üks või mitu põhiomadust ei ole piisavalt hõlmatud ühegi sellise ühtlustatud standardiga; või

d)

üks või mitu toote toimivuse hindamiseks vajalikku katsemeetodit puuduvad või ei ole kohaldatavad;

3.

„ehitised” – hooned ja rajatised;

4.

„põhiomadused” – need ehitustoodete tunnused, mis on seotud I lisas sätestatud ehitistele esitatavate põhinõuetega . Nende ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes määratletud põhiomaduste hulgas eristatakse :

a)

omadusi, mis on nõutavad seal, kus tootja või importija kavatseb toote turule viia; ja

b)

omadusi, mis tuleb teatavaks teha olenemata sellest , kus toode turule viiakse, ja mille kohta Euroopa standardimisasutused komisjoni ja artikli 51 lõikes 1 viidatud alalise ehituskomitee nõusolekul määravad kindlaks miinimumnõuded toimivustasemete või -klasside näol iga tooterühma kohta, mis on toodud V lisa tabelis 1, ning kasutusviisi alusel.

Vajaduse korral kehtestab komisjon vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele käesoleva punkti alapunktis b osutatud omadused iga ehitustoodete rühma kohta, mis on toodud V lisa tabelis 1; need omadused on seotud muu hulgas üldsusele huvi pakkuvate teemadega, nagu keskkond, ohutus ja võimalike terviseohtude hindamine kogu ehitustoote elutsükli jooksul;

5.

„ehitustoote toimivus” – toimivus selliste oluliste individuaalsete omaduste seisukohast, mida väljendatakse väärtusena, tasemena, klassina või piirtasemena või kirjeldusena;

6.

„piirtase” – toote väikseim toimivusväärtus. Piirtase võib olla tehnilise või regulatiivse iseloomuga ja kehtida ühe omaduse suhtes või koosneda mitmest omadusest;

7.

„klass” – toote toimivuse vahemik, mis on piiritletud väikseima ja suurima toimivusväärtusega. Klass võib kehtida ühe omaduse suhtes või koosneda mitmest omadusest;

8.

„ühtlustatud tehnilised kirjeldused” – ühtlustatud standardid ja Euroopa hindamisdokumendid;

9.

„Euroopa tehniline hinnang” – Euroopa hindamisdokumendil põhinev hinnang ehitustoodetele, mis on ühtlustatud standardiga osaliselt või täielikult hõlmamata;

10.

„ühtlustatud standard” – standard, mille on vastu võtnud üks direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardimisasutustest komisjoni esitatud taotluse alusel kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 6;

11.

„Euroopa hindamisdokument” – dokument, mille on vastu võtnud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon Euroopa tehnilise hinnangu avaldamiseks ja mis puudutab ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata toodet ;

12.

„ettevõtjad” – tootja, importija, turustaja ja volitatud esindaja;

13.

„tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab ehitustoodet või laseb seda toota ja turustab seda oma nime või kaubamärgi all;

14.

„importija” – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes viib kolmandast riigist pärit ehitustoote ühenduse turule;

15.

„turustaja” – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb ehitustoote turul kättesaadavaks;

16.

„volitatud esindaja” – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, keda tootja on teatavate ülesannete täitmiseks volitanud enda nimel tegutsema;

17.

„turul kättesaadavaks tegemine” – ehitustoote tarnimine ühenduse turule selle turustamiseks või kasutamiseks ärilise tegevuse eesmärgil, kas tasu eest või tasuta , välja arvatud:

a)

toode, mida kasutaja töötleb kutsetegevuse käigus ehitusplatsil oma tarbeks;

b)

toode, mis on toodetud ehitusplatsil ja/või väljaspool seda ning on ilma seda turule viimata sama tootja poolt püsivalt ehitisse paigaldatud;

18.

„turuleviimine” – ehitustoote esmakordne ühenduse turul kättesaadavaks tegemine ;

19.

„kõrvaldamine” – igasugune meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva ehitustoote turul kättesaadavaks tegemist;

20.

„tagasivõtmine” – meede, mille eesmärk on võtta tagasi ehitustoode, mis on turul juba kättesaadavaks tehtud;

21.

„akrediteerimine” – selle mõiste tähendus vastab määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud tähendusele;

22.

„kasutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab ehitustoote ohutu paigaldamise eest ehitistesse;

23.

„tehnilise hindamise asutus” – liikmesriigi määratud asutus, kes osaleb Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamises ja hindab V lisas loetletud tootevaldkondades ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata ehitustoodete põhiomaduste toimivust;

24.

„tootetüüp” – ehitustoote toimivus, mille tootmiseks on teatavates tootmisprotsessides kasutatud teatavat kombinatsiooni toormaterjalidest ja muudest komponentidest;

25.

„tehase tootmisohje” – tootmise pidev sisekontroll tehases , mida teostab tootja, tagades, et ehitustoote tootmine ja toodetud toode vastavad tehnilisele kirjeldusele ;

26.

„mikroettevõte” – mikroettevõte vastavalt määratlusele komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (11);

27.

„elutsükkel” – toote eksistentsi jooksul üksteisele järgnevate ja üksteisega seotud etappide kogum alates tooraine hankimisest või loodusvaradest saamisest kuni lõpliku kõrvaldamiseni;

28.

„komplekt” – vähemalt kaks eraldi osa, mis tuleb kokku panna selleks, et paigaldada see püsivalt ehitisse, et sellest moodustuks monteeritud süsteem.

Artikkel 3

Ehitistele esitatavad põhinõuded ja toote põhiomadused

║ Ehitustoodete põhiomadused sätestatakse ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes seoses ehitistele esitatavate põhinõuetega, mis on sätestatud I lisas.

II PEATÜKK

Toimivusdeklaratsioon ja CE-vastavusmärgis

Artikkel 4

Toimivusdeklaratsiooni koostamise tingimused

1.   Tootja või importija koostab ehitustoote turuleviimise korral toimivusdeklaratsiooni, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest :

a)

ehitustoode on hõlmatud ühtlustatud standardiga ▐;

b)

ehitustootele on antud Euroopa tehniline hinnang.

2.   Liikmesriigid eeldavad, et tootja või importija koostatud toimivusdeklaratsioon on täpne ja usaldusväärne.

Artikkel 5

Toimivusdeklaratsiooni sisu

1.   Toimivusdeklaratsioonis kirjeldatakse ehitustoodete toimivust ║ toodete artikli 2 punktis 4 täpsustatud kaht tüüpi põhiomaduste seisukohast kooskõlas asjakohaste ühtlustatud tehniliste kirjeldustega.

2.   Toimivusdeklaratsioon sisaldab järgmist teavet:

a)

tootetüüp, mille kohta see on koostatud;

b)

▐põhiomaduste täielik loetelu, mis on antud ehitustoote ühtlustatud tehnilises kirjelduses, ning iga põhiomaduse puhul kas deklareeritud väärtused, klassid või tasemed või märkus „toimivust ei ole kindlaks määratud” ;

c)

iga põhiomaduse hindamiseks kasutatud ühtlustatud standardi, Euroopa hindamisdokumendi või tehnilise eridokumentatsiooni viitenumber ja pealkiri ;

d)

ühtlustatud tehnilises kirjelduses toodud üldine kavandatud kasutuseesmärk;

e)

toimivuse püsivuse hindamiseks ja kontrollimiseks kasutatud süsteemi üksikasjad; kui kohaldatav toimivuse hindamise süsteem on asendatud artiklis 27 või 28 viidatud lihtsustatud menetlusega, deklareerib tootja järgmiselt: „STD – Simplified Procedure” („lihtsustatud menetlus”);

f)

teave ehitustootes leiduvate ohtlike ainete kohta, mis on toodud IIIa lisas, ning üksikasjad ohtlike ainete kohta, mida tuleb deklareerida vastavalt ühenduse muudele ühtlustamisaktidele.

Artikkel 6

Toimivusdeklaratsiooni vorm

1.    Iga turul kättesaadavaks tehtava toote toimivusdeklaratsiooni eksemplar esitatakse paberkandjal või saadetakse elektroonilisel teel .

Kui sama toote partii toimetatakse ühele kasutajale, võib sellele lisada ainult ühe toimivusdeklaratsiooni eksemplari.

2.    Tootja saadab toimivusdeklaratsiooni eksemplari paberkandjal, kui vastuvõtja seda nõuab .

3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 võib toimivusdeklaratsiooni sisu teha kättesaadavaks veebisaidil vastavalt komisjoni kehtestatud tingimustele.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

4.   Toimivusdeklaratsioon tuleb koostada, kasutades III lisas esitatud näidist , selle liikmesriigi, kus toode turule viiakse, ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest .

Artikkel 7

CE-vastavusmärgise kasutamine

1.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse ▐ nendele ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6. Kui toimivusdeklaratsioon puudub, ei tohi CE-vastavusmärgist kinnitada.

Kui tootja ei ole koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6, ei tohi ehitustoodetele CE-vastavusmärgist kinnitada.

Ehitustootele CE-vastavusmärgise kinnitamisega või kinnitada laskmisega vastutab tootja või, kui see on kohaldatav, importija toote vastavuse eest deklareeritud toimivusele.

2.   CE-vastavusmärgis on ainus märgistus, mis tõendab ehitustoote vastavust deklareeritud toimivusele.

Liikmesriigid ei kehtesta riiklikke meetmeid või tühistavad viited muule vastavusmärgistusele kui CE-vastavusmärgis.

3.   Liikmesriigid ei keela ega takista oma territooriumi piires või oma vastutusalas CE-vastavusmärgist kandvate ehitustoodete turul kättesaadavaks tegemist või nende kasutamist, kui kõnealuses liikmesriigis kehtivad nõuded sellise kasutamise kohta vastavad deklareeritud toimivusele.

4.   Liikmesriigid tagavad, et CE-vastavusmärgist kandvate ehitustoodete kasutamist ei takistata eeskirjade või tingimustega, mille on kehtestanud avalikud asutused või eraõiguslikud asutused, kes tegutsevad avaliku ettevõtjana või avalik-õigusliku asutusena monopoolse seisundi tõttu või riikliku volituse alusel, kui kõnealuses liikmesriigis kehtivad nõuded sellise kasutamise kohta vastavad deklareeritud toimivusele.

Artikkel 8

CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-vastavusmärgise kohta kehtivad määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtted.

2.   CE-vastavusmärgis tuleb kinnitada nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil ehitustootele , ▐ selle andmeplaadile , ▐ pakendile või tootega kaasas olevatesse dokumentidesse.

3.   CE-vastavusmärgisele lisatakse ▐ tootja nimi või tähis ja ehitustoote kordumatu identifitseerimiskood ▐.

4.   CE-vastavusmärgis tuleb tootele kinnitada enne selle turuleviimist. Sellele võib järgneda piktogramm või muu märgis, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

5.     Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohane rakendamine, ning võtavad vastavusmärgise ebaõige kasutamise korral sobivaid meetmeid. Liikmesriigid kehtestavad ka karistused rikkumiste eest, mis võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest. Karistused peavad olema proportsionaalsed õigusrikkumise raskuse suhtes.

Artikkel 9

Toodete kontaktpunktid

Iga liikmesriik tagab, et vastavalt määrusele (EÜ) nr nr 764/2008 loodud toodete kontaktpunktid annavad läbipaistvas ja kergesti mõistetavas sõnastuses teavet ka :

a)

mis tahes tehniliste eeskirjade või regulatiivsete sätete kohta, mis kehtivad konkreetset tüüpi ehitustoodete paigaldamisel, ülespanemisel või installeerimisel kõnealuse liikmesriigi territooriumil ;

b)

vajaduse korral kõigile tootjatele kättesaadavate edasikaebamisvõimaluste kohta, kui tootja vaidlustab ühele või mitmele tootele CE-vastavusmärgise andmise tingimused, eelkõige hindamise tulemusena vastuvõetud otsuste edasikaebamise korra kohta.

Toodete kontaktpunktid on sõltumatud kõigist asutustest ja organisatsioonidest, mis on kaasatud CE-vastavusmärgise andmise menetlusse. Suunised kontaktpunktide rolli ja vastutuse kohta koostab komisjon ja need võtab vastu artikli 51 lõikes 1 osutatud komitee.

III PEATÜKK

Ettevõtjate kohustused

Artikkel 10

Tootjate kohustused

1.   Tootjad koostavad nõutavad tehnilised dokumendid, milles kirjeldatakse kõiki kohaldatava deklareeritud toimivuse tõendamisega seotud asjakohaseid elemente.

Tootjad koostavad toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6 ning kinnitavad CE-vastavusmärgise vastavalt artiklitele 7 ja 8.

2.   Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja toimivusdeklaratsiooni ajavahemiku jooksul, mille komisjon määrab kindlaks iga ehitustoodete rühma kohta, võttes aluseks ehitustoote eeldatava elutsükli ja rolli ehitises.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Tootjad tagavad, et kasutusel on menetlused seeriaviisilise tootmise puhul deklareeritud toimivuse säilitamiseks. Muudatusi tootetüübis ja kohaldatavates ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes võetakse piisavalt arvesse.

4.   Tootjad tagavad, et nende ehitustooted kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid tuvastada, või ▐ et nõutud teave on pakendil või ehitustootega kaasas olevas dokumendis.

5.   Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi ehitustootele või ▐ ehitustoote pakendile või ehitustootega kaasas olevasse dokumenti.

6.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ehitustoode, mille nad on turule viinud, ei vasta deklareeritud toimivusele, võtavad viivitamata kõnealuse ehitustoote vastavusseviimiseks vajalikke parandusmeetmeid või kõrvaldavad vajadusel toote turult ja võtavad selle lõpptarbija käest tagasi. Nad teatavad sellest viivitamata ametiasutustele liikmesriikides, kus nad on ehitustoote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

7.   Tootjad esitavad pädevate riiklike ametiasutuse põhjendatud taotluse korral neile kogu teabe ja dokumentsatsiooni, mis kinnitab ehitustoote vastavust deklareeritud toimivusele. Nad teevad nimetatud ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse selleks, et ära hoida nende turule viidud ehitustoodetest tulenevaid ohte.

Artikkel 11

Volitatud esindajad

1.   Tootjad võivad kirjaliku volitusega nimetada volitatud esindaja.

Tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei tohi kuuluda volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Kui tootja on nimetanud endale volitatud esindaja, siis teeb viimane vähemalt järgmist:

a)

hoiab toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni riiklikele järelevalveasutustele saadaval artikli 10 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul;

b)

esitab pädevate riiklike ametiasutuste nõudmisel neile kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis kinnitab toote vastavust deklareeritud toimivusele;

c)

teeb pädevate asutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse selleks, et ära hoida nende volitusalustest ehitustoodetest tulenevaid ohte.

Artikkel 12

Importijate kohustused

1.   Ehitustoodet ühenduse turule viies arvestavad importijaid käesoleva määruse nõuetega.

2.   Enne ehitustoote turuleviimist tagavad importijad, et tootja on deklareeritud toimivuse püsivust hinnanud ja kontrollinud. Nad kontrollivad, et tootja on koostanud artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus osutatud tehnilise dokumentatsiooni. Nad koostavad toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6. Nad tagavad ka, et tootel on nõutud CE-vastavusmärgis, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et ehitustoode ei vasta toimivusdeklaratsioonile, ei tohi ta ehitustoodet turule viia, kuni see on viidud vastavusse lisatud toimivusdeklaratsiooniga või kuni toimivusdeklaratsioon on parandatud.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi ehitustootele või, kui see ei ole võimalik, siis ehitustoote pakendile või ehitustootega kaasas olevasse dokumenti.

4.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutuse all, ei kahjustata ladustamis- või transportimistingimustega selle vastavust deklareeritud toimivusele.

5.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ehitustoode, mille nad on turule viinud, ei vasta toimivusdeklaratsioonile, võtavad viivitamata kõnealuse ehitustoote vastavusseviimiseks vajalikke parandusmeetmeid või kõrvaldavad vajadusel toote turult ja võtavad selle lõpptarbija käest tagasi. Nad teatavad sellest viivitamata ametiasutustele liikmesriikides, kus nad on ehitustoote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

6.   Importijaid hoiavad artikli 10 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadaval toimivusdeklaratsiooni eksemplari ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmisel neile kättesaadav.

7.   Importijad esitavad pädevate riiklike ametiasutuse põhjendatud taotluse korral neile kogu teabe ja dokumentsatsiooni, mis kinnitab ehitustoote vastavust deklareeritud toimivusele. Nad teevad nimetatud ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse selleks, et ära hoida nende turule viidud ehitustoodetest tulenevaid ohte.

Artikkel 13

Turustajate kohustused

1.   Toodet turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad arvestama käesoleva määruse nõuetega.

2.   Enne ehitustoote turul kättesaadavaks tegemist tagavad turustajad, et toode kannab nõutud CE-vastavusmärgist, et sellega on kaasas käesolevas määruses nõutud dokumendid ning juhendid ja ohutusteave keeles, mis on selle liikmesriigi kasutajatele, kus toode turul kättesaadavaks tehakse, hästi arusaadav, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 10 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 12 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et ehitustoode ei vasta toimivusdeklaratsioonile, tohib ta teha ehitustoote turul kättesaadavaks alles pärast seda, kui toode vastab lisatud toimivusdeklaratsioonile või kui toimivusdeklaratsioon on parandatud. Turustaja teatab sellest tootjale või importijale, aga ka turujärelevalveasutustele, kui toode kujutab endast ohtu.

3.   Turustaja tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutuse all, ei kahjustata ladustamis- või transportimistingimustega selle vastavust deklareeritud toimivusele.

4.   Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ehitustoode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta toimivusdeklaratsioonile, tagavad, et viivitamata võetakse kõnealuse ehitustoote vastavusse viimiseks vajalikke parandusmeetmeid või vajadusel kõrvaldatakse toode turult ja võetakse see lõpptarbija käest tagasi. Nad teatavad sellest viivitamata ametiasutustele liikmesriikides, kus nad on toote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Turustajad esitavad pädevate riiklike ametiasutuse põhjendatud taotluse korral neile kogu teabe ja dokumentsatsiooni, mis kinnitab ehitustoote vastavust deklareeritud toimivusele. Nad teevad nimetatud ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse selleks, et ära hoida nende turul kättesaadavaks tehtud ehitustoodetest tulenevaid ohte.

Artikkel 14

Juhtumid, millal tootjate kohustused kehtivad importijate ja turustajate suhtes

Käesoleva määruse kohaldamisel peetakse tootjaks importijat või turustajat, kes viib toote turule oma kaubamärgi all või muudab juba turule viidud ehitustoodet viisil, mis võib mõjutada vastavust deklareeritud toimivusega, ja seetõttu kohaldatakse tema suhtes tootja kohustusi vastavalt artiklile 10.

Artikkel 15

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad peavad nõudmisel olema võimelised nimetama turujärelevalveasutustele artikli 10 lõikes 2 osutatud ajavahemikul järgmist:

a)

iga ettevõtja, kes on neid tootega varustanud;

b)

iga ettevõtja, keda nad on tootega varustanud.

IV PEATÜKK

Ühtlustatud tehnilised kirjeldused

Artikkel 16

Ühtlustatud standardid

1.   Direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardimisasutused kehtestavad ühtlustatud standardid taotluste alusel , mille on esitanud komisjon kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 3 esimese taandega ning alaline komitee kooskõlas artikli 5 lõikega 1 .

Euroopa standardimisasutused tagavad, et üheski sektoris ei moodusta ükski osalejate kategooria üle 25 % tehnilise komitee või töörühma koosseisust. Kui üks või mitu sektoris osalejate rühma ei saa või ei soovi töörühma töös osaleda, võib selle nõude kõikide osalejate nõusolekul üle vaadata.

2.   Ühtlustatud standardites nähakse ette ehitustoodete toimivuse ja vastupidavuse hindamismeetodid ja -tingimused seoses nende põhiomadustega.

Ühtlustatud standardites nähakse vajaduse korral ette toodete üldine kasutusotstarve; samuti nähakse neis ette põhiomadused, mille miinimumnõuded seoses toimivustasemete ja -klassidega määrab komisjon kindlaks IV lisa tabelis 1 toodud iga tooterühma kohta ning vastavalt kasutamisviisile, vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Ühtlustatud standardites nähakse vajadusel ette meetodid, mida kasutatakse ehitustoodete toimivuse hindamiseks seoses nende põhiomadustega ning mis on vähem koormavad kui katsetamine.

3.   Euroopa standardimisasutused määravad ühtlustatud standardites kohaldatava tehase tootmisohje, milles võetakse arvesse asjassepuutuva ehitustoote tootmisprotsessi eritingimusi.

4.   Komisjon hindab Euroopa standardimisasutuste kehtestatud ühtlustatud standardite kooskõla asjassepuutuva volitusega.

Komisjon avaldab asjakohastele volitustele vastavate ühtlustatud standardite viidete loetelu Euroopa Ühenduste Teatajas ja määrab kõnealuste standardite kohaldamiskuupäeva.

Komisjon avaldab selle loetelu ajakohastused.

Artikkel 17

Ametlikud vastuväited ühtlustatud standarditele

1.   Kui liikmesriik või komisjon on seisukohal, et ühtlustatud standard ei vasta täielikult asjakohases volituses sätestatud nõuetele, siis suunab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 moodustatud komiteele ja esitab oma argumendid. Komitee esitab pärast asjaomaste Euroopa standardimisasutustega konsulteerimist viivitamata oma arvamuse.

2.   Võttes arvesse komitee arvamust, otsustab komisjon, kas avaldada, mitte avaldada, osaliselt avaldada, säilitada, osaliselt säilitada või kustutada Euroopa Liidu Teatajast viited asjakohastele ühtlustatud standarditele.

3.   Komisjon teatab sellest asjaomasele Euroopa standardiasutusele ja taotleb vajadusel asjakohaste ühtlustatud standardite ülevaatamist.

4.     Kui Euroopa standardimisasutus on kiitnud heaks ühtlustatud standardi, võib artikli 51 lõike 1 osutatud komitee teostada kontrolli, millega tagatakse, et standard vastab komisjoni või liikmesriigi antud volitustes kindlaks määratud nõuetele.

Artikkel 18 ║

Toimivustasemed või -klassid

1.   Komisjon võib kehtestada toimivusklassid seoses ehitustoodete põhiomadustega.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2.   Kui komisjon ei ole kehtestanud toimivusklasse seoses ehitustoodete põhiomadustega, võivad Euroopa standardimisasutused kehtestada need ühtlustatud standardites.

Kui komisjon on kehtestanud toimivusklassid seoses ehitustoodete põhiomadustega, kasutavad Euroopa standardimisasutused ühtlustatud standardites kõnealuseid klasse , lähtudes läbivaadatud volitustest .

3.    Kui asjakohastes volitustes on nii sätestatud, kehtestavad Euroopa standardimisasutused ühtlustatud standardites põhiomadustega seotud toimivustasemed ning vajaduse korral kavandatud lõppotstarbed, mida ehitustooted liikmesriikides peavad täitma.

4.     Komisjon võib kehtestada tingimused, mille kohaselt peetakse ehitustoodet teatud toimivustasemele või -klassile vastavaks ilma katsetamata või ilma täiendavalt katsetamata.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kui komisjon ei ole selliseid tingimusi kehtestanud, võivad Euroopa standardimisasutused kehtestada need ühtlustatud standardites, lähtudes läbivaadatud volitustest.

5.   Liikmesriigid võivad määrata toimivustasemeid või -klasse , mida ehitustooted peavad täitma, seoses ehitustoodete põhiomadustega ainult vastavalt klassifitseerimissüsteemidele, mille on kehtestanud Euroopa standardimisasutused ühtlustatud standardites või mille on kehtestanud komisjon.

Artikkel 19 ║

Toimivuse püsivuse hindamine ja kontrollimine

1.   Ehitustoodete põhiomadustega seotud deklareeritud toimivuse püsivust hinnatakse ja kontrollitakse vastavalt ühele VI lisas esitatud süsteemidest.

2.   Komisjon määrab, millist süsteemi kohaldatakse teatava ehitustoote või ehitustoodete rühma suhtes, vastavalt järgmistele tingimustele:

a)

toote rolli tähtsus ehitistele esitatavate põhinõuete seisukohalt;

b)

toote laad;

c)

ehitustoote põhiomaduste muutumise mõju toote kasutusea jooksul;

d)

puuduste tekkimise tõenäosus toote valmistamisel.

Igal juhul valib komisjon kõige vähem koormava süsteemi, mis samas tagab ehitustoote ohutu paigaldamise ehitistesse .

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3.   Valitud süsteem ja teave kavandatud üldise kasutusotstarbe kohta märgitakse ühtlustatud standardite volitustesse ja ühtlustatud tehnilistesse kirjeldustesse.

Artikkel 20 ║

Euroopa hindamisdokument

1.    Ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata ehitustoodete kohta võtab Euroopa hindamisdokumendi ▐ vastu artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon pärast seda, kui tootja või importija on vastavalt II lisas sätestatud menetlusele taotlenud Euroopa tehnilist hinnangut.

2.   Artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon kehtestab Euroopa hindamisdokumendis ehitustoote nende põhiomadustega seotud toimivuse hindamismeetodid ja -tingimused, mis on seotud tootja kavandatava kasutusega.

3.   Artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon määrab Euroopa hindamisdokumendis kohaldatava konkreetse tehase tootmisohje, võttes arvesse asjakohase ehitustoote tootmisprotsessi eritingimusi.

4.     Kui komisjon leiab, et Euroopa hindamisdokumendi osas on saavutatud piisav teaduslik-tehniline ekspertiis, volitab ta Euroopa standardimisasutusi koostama Euroopa hindamisdokumendi alusel ühtlustatud standardit.

Artikkel 21 ║

Euroopa tehniline hinnang

1.    Ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata ehitustoodete kohta annab Euroopa tehnilise hinnangu ▐ Euroopa tehnilise hindamise asutus ▐ tootja või importija taotluse korral Euroopa hindamisdokumendi alusel vastavalt II lisas sätestatud menetlusele.

2.   Komisjon määrab Euroopa tehnilise hinnangu vormi.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

V PEATÜKK

Tehnilise hindamise asutused

Artikkel 22 ║

Tehnilise hindamise asutuste määramine

3.   Liikmesriigid võivad V lisa tabelis nr 1 loetletud tootevaldkondade jaoks määrata tehnilise hindamise asutused.

Liikmesriigid, kes on määranud tehnilise hindamise asutuse, teatavad teisetele liikmesriikidele ja komisjonile tehnilise hindamise asutuse nime, aadressi ja tootevaldkonnad, mille jaoks tehnilise hindamise asutus on määratud.

4.   Komisjon teeb tehnilise hindamise asutuste loetelu avalikkusele kättesaadavaks ja nimetab tootevaldkonnad, mille jaoks need on määratud.

Komisjon avaldab selle loetelu ajakohastused.

Artikkel 23 ║

Tehnilise hindamise asutustele esitatavad nõuded

1.   Tehnilise hindamise asutused peavad vastama V lisa tabelis nr 2 esitatud nõuetele.

2.   Kui tehnilise hindamise asutus ei vasta enam lõikes 1 osutatud nõuetele, tühistab liikmesriik selle tehnilise hindamise asutuse määramise.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele riiklikust korrast, mis kehtib tehnilise hindamise asutuste hindamise ja nende töö järelevalve suhtes, ja sellekohase teabe muudatustest. Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 24 ║

Tehnilise hindamise asutuste hindamine

1.   Tehnilise hindamise asutused kontrollivad, kas teised tehnilise hindamise asutused täidavad V lisa tabelis nr 2 esitatud vastavaid kriteeriume.

Hindamist korraldab artikli 25 lõikes 1 osutatud organisatsioon ning see toimub kord iga nelja aasta tagant V lisa tabelis nr 1 loetletud tootevaldkondades, mille jaoks tehnilise hindamise asutused on määratud.

2.   Komisjon kehtestab läbipaistva hindamise korra, sealhulgas asjakohased ja kättesaadavad menetlused hindamise tulemusena vastuvõetud otsuste edasikaebamiseks.

Kõnealused meetmed käesoleva määruse väheoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Tehnilise hindamise asutust ei tohi hinnata sama liikmesriigi tehnilise hindamise asutus.

3.   Artikli 25 lõikes 1 nimetatud organisatsioon edastab tehnilise hindamise asutuste hindamise tulemused kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.

Komisjon jälgib koostöös liikmesriikidega eeskirjade järgimist ja tehnilise hindamise asutuste hindamise nõuetekohast toimimist.

Artikkel 25 ║

Tehnilise hindamise asutuste koordineerimine

1.   Tehnilise hindamise asutused loovad tehniliseks hindamiseks organisatsiooni (edaspidi „tehnilise hindamise asutuste organisatsioon”).

2.   Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon täidab järgmisi ülesandeid:

a)

koordineerib artiklis 19 ja II lisas esitatud eeskirjade ja korra kohaldamist ning annab selleks vajalikku abi;

b)

informeerib kaks korda aastas komisjoni küsimustest, mis on seotud Euroopa hindamisdokumentide ettevalmistamisega, ning seikadest, mis on seotud artiklis 19 ja II lisas sätestatud eeskirjade ja korra tõlgendamisega;

c)

võtab vastu Euroopa hindamisdokumente;

d)

korraldab tehnilise hindamise asutuste hindamist;

e)

tagab tehnilise hindamise asutuste koordineerimise;

f)

tagab tehnilise hindamise asutuste võrdse kohtlemise tehnilise hindamise asutuste organisatsioonis;

g)

tagab artiklis 19 ja II lisas kehtestatud menetluste läbipaistvuse ning tootjaga konsulteerimise kõnealuste menetluste käigus.

3.   Komisjon võib toetada tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni lõike 2 punktis e nimetatud ülesannete täitmisel. Selleks võib komisjon sõlmida tehnilise hindamise asutuste organisatsiooniga partnerluse raamlepingu.

4.   Liikmesriigid tagavad, et tehnilise hindamise asutused toetavad rahaliselt ja inimressurssidega tehnilise hindamise asutuste organisatsiooni.

VI PEATÜKK

LIHTSUSTATUD KORD

Artikkel 26 ║

Tehnilise eridokumentatsiooni kasutamine

1.   Kui tootja määrab kindlaks tootetüübi, võib ta asendada tüübikatsetuse või tüübiarvestuse tehnilise eridokumentatsiooniga, mis näitab, et:

a)

tema turuleviidava ehitustoote ühe või mitme põhiomaduse puhul loetakse, et kõnealune toode saavutab teatava toimivustaseme või -klassi ilma katsetamise või arvutusteta või ilma täiendava katsetamise või arvutusteta vastavas ühtlustatud tehnilises kirjelduses või komisjoni otsuses esitatud tingimuste kohaselt;

b)

tema turuleviidav ehitustoode on sama tüüpi teise ehitustootega, mida toodab teine tootja ning mida on juba katsetatud vastava ühtlustatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kui need tingimused on täidetud, on tootjal õigus deklareerida, et toimivus vastab kõnealuse teise toote kõigile katsetulemustele või osale neist . Tootja võib kasutada teise tootja saadud katsetulemusi üksnes pärast loa saamist kõnealuselt tootjalt, kellele jääb vastutus kõnealuste katsetulemuste täpsuse, usaldusväärsuse ja püsivuse eest; või

c)

tema turuleviidav ehitustoode on süsteem, mis koosneb osadest, mille ta paneb nõuetekohaselt kokku, järgides täpseid juhiseid, mille on andnud sellise süsteemi või selle osa pakkuja, kes on kõnealuse süsteemi või osa üht või mitut põhiomadust juba katsetanud vastava ühtlustatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kui need tingimused on täidetud, on tootjal õigus deklareerida, et toimivus vastab temale tarnitud süsteemi või osa kõigile katsetulemustele või osale neist.

Tootja võib kasutada teise tootja või süsteemi pakkuja saadud katsetulemusi üksnes pärast loa saamist kõnealuselt tootjalt või süsteemi pakkujalt, kellele jääb vastutus kõnealuste katsetulemuste täpsuse, usaldusväärsuse ja püsivuse eest. Tootja vastutab toote kõikidele toimivusdeklaratsioonidele vastavuse eest kooskõlas asjaomase ühtlustatud tehnilise kirjeldusega. Tootja tagab, et toote toimivus ei halvene hilisema tootmis- ja koosteprotsessi käigus.

2.    Tehnilist eridokumentatsiooni kontrollib asjaomane sertifitseerimisasutus, nagu on osutatud VI lisas, kui lõikes 1 osutatud ehitustoode kuulub ehitustoodete rühma, mille puhul on kohaldatavaks toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiks VI lisas sätestatud

süsteem 1 või 2 toodete puhul, mis vastavad artikli 26 lõike 1 punktile a (ilma katsetamiseta/ilma täiendava katsetamiseta);

süsteem 1, 2 või 4 toodete puhul, mis vastavad artikli 26 lõike 1 punktile b (sama tüüpi);

süsteem 1 või 2 toodete puhul, mis vastavad artikli 26 lõike 1 punktile c (astmestamine).

3.     Käesolevat artiklit ei kohaldata importijate suhtes, kes viivad toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudavad juba turule viidud ehitustoodet viisil, mis võib mõjutada vastavust deklareeritud toimivusele artikli 14 tähenduses.

Artikkel 27 ║

Tehnilise eridokumentatsiooni kasutamine mikroettevõtetes , kus toodetakse ehitustooteid

1.   Mikroettevõtted , kus toodetakse ehitustooteid, võivad ehitustoote deklareeritud toimivuse hindamise kohaldatava süsteemi asendada tehnilise eridokumentatsiooniga. Tehniline eridokumentatsioon näitab ehitustoote vastavust kohaldatavatele nõuetele.

2.   Kui lõikes 1 osutatud ehitustoode kuulub ehitustoodete rühma, mille puhul on kohaldatavaks toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiks V lisas sätestatud süsteem nr 1 või 2, kontrollib tehnilist eridokumentatsiooni vastav sertifitseerimisasutus, nagu on osutatud V lisas.

3.     Tehniline eridokumentatsioon tagab isikute tervise ja ohutuse ning muude avalike huvide võrdväärse taseme. Tootja vastutab toodete vastavuse eest toimivusdeklaratsioonis deklareeritud omadustele. Tootja esitab teabe toodete kavandatud lõppotstarbe kohta.

4.     Komisjon koostab hiljemalt …  (12) aruande käesoleva artikli rakendamise kohta, milles käsitletakse muu hulgas seda, kas selle rakendamist võiks laiendada teistele ettevõtjatele, kas kohandada seda väiksemahulisele tootmisele või kas see tuleks kehtetuks tunnistada. Komisjon esitab selle aruande, vajaduse korral koos õigusloomeettepanekutega, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.     Käesolevat artiklit ei kohaldata importijate suhtes, kes viivad toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudavad juba turule viidud ehitustoodet viisil, mis võib mõjutada vastavust deklareeritud toimivusele artikli 14 tähenduses.

Artikkel 28 ║

Tehnilise esidokumentatsiooni kasutamine individuaalselt valmistatud toodete puhul

1.   Mittetööstuslikus tootmisprotsessis eritellimuse alusel kujundatud ja toodetud ehitustoote puhul, mis on paigaldatud ühte kindlaksmääratud ehitisse, võib tootja toimivuse hindamise kohaldatava süsteemi asendada tehnilise eridokumentatsiooniga, mis näitab kõnealuse toote vastavust kohaldatavatele nõuetele. Tehniline eridokumentatsioon tagab põhiliste töönõuete suhtes võrdväärse usaldatavuse ja toimivuskindluse taseme.

2.   Kui lõikes 1 osutatud ehitustoode kuulub ehitustoodete rühma, mille puhul on kohaldatavaks toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiks VI lisas sätestatud süsteem nr 1+ või 1, kontrollib tehnilist eridokumentatsiooni vastav sertifitseerimisasutus, nagu on osutatud VI lisas.

VII PEATÜKK

Teavitavad ametiasutused ja teatatud asutused

Artikkel 29 ║

Teatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutustest, kes on määratud täitma toimivuse püsivuse hindamisel ja kontrollimisel kolmandate isikute ülesandeid käesoleva määruse alusel.

Artikkel 30 ║

Teavitavad ametiasutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava ametiasutuse, kes vastutab vajaliku hindamis- ja teavituskorra kehtestamise ja järgimise eest asutuste puhul, keda määratakse täitma käesoleva määruse kohaldamisel deklareeritud toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmandate isikute ülesandeid, ning teatatud asutuste järelevalve eest, sealhulgas artikli 33 sätete täitmise eest.

2.   Kui teavitamine põhineb akrediteerimistunnistusel, võivad liikmesriigid otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostavad määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas nende riiklikud akrediteerimisasutused.

3.   Kui teavitav ametiasutus delegeerib, annab allhankelepinguga või muul viisil edasi lõikes 1 nimetatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus, kellele nimetatud ülesanded on delegeeritud või muul viisil edasi antud, olema juriidiline isik ja mutatis mutandis täitma artiklis 33 sätestatud nõudeid. Lisaks peab selline asutus võtma piisavad meetmed oma tegevusega seotud varalise vastutuse katmiseks.

4.   Teavitav ametiasutus võtab täieliku vastutuse ülesannete eest, mis on teisele asutusele delegeeritud või muul viisil edasi antud.

5.     Teavitav ametiasutus tagab, et vastavuse hindamine viiakse läbi nõuetekohaselt, kehtestamata ettevõtjatele põhjendamatuid kohustusi ja võttes asjakohaselt arvesse ettevõtte suurust, ehitussektori eripära ja struktuuri, toote tehnilise keerukuse astet ning tootmise laadi, mahtu ja sagedust.

Artikkel 31 ║

Teavitavatele ametiasutustele esitatavad nõuded

1.   Teavitav ametiasutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti teatatud asutustega.

2.   Teavitava ametiasutuse korraldus ja töö tagavad tema tegevuse objektiivsuse ja erapooletuse.

3.   Teavitava ametiasutuse töö on korraldatud nii, et kõiki toimivuse hindamisega tegeleva asutuse teatavakstegemisega seotud otsuseid teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist korraldanud isikud.

4.   Teavitav ametiasutus ei soorita mingeid teatatud asutuse tehtavaid toiminguid ega paku konsultatsiooniteenuseid kommertslikul või konkurentsi alusel.

5.   Teavitav ametiasutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval ametiasutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevat personali.

Artikkel 32 ║

Teavitavate ametiasutuste teabekohustus

Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele toimivuse hindamise asutuste hindamise ja nendest teatamise ning teatatud asutuste järelevalve suhtes kehtivast riiklikust korrast ning kõnealuse teabe kõikidest muutustest.

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 33 ║

Nõuded teatatud asutustele

1.   Et olla teatatud asutus, vastab toimivuse hindamise asutus lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Toimivuse hindamise asutus asutatakse vastavalt liikmesriigi õigusaktidele ning ta on juriidiline isik.

3.   Toimivuse hindamise asutus on kolmas isik, kes on sõltumatu organisatsioonist või ehitustootest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub äriühendusse või kutseliitu, mis esindab hinnatava ehitustoote kujundamise, valmistamise, tarnimise, koostamise, kasutamise või hooldamisega seotud ettevõtteid, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tema sõltumatus ja huvide konflikti puudumine on tõestatud.

4.   Toimivuse hindamise asutus, selle juhtkond ja deklareeritud toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus kolmanda isiku ülesannete täitmise eest vastutav personal ei ole ei hinnatava toote kujundaja, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja või hooldaja ega ühegi kõnealuse isiku volitatud esindaja. See ei välista teatatud asutuse toiminguteks vajalike hinnatud toodete kasutamist või nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

Nad ei tohi olla otsesel viisil seotud kõnealuste ehitustoodete kujunduse, tootmise, ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei seo end ühegi tegevusega, mis võib seada ohtu nende sõltumatuse või otsustusvõime ja aususe seoses neile määratud toimingutega.

Teatatud asutus tagab, et tema filiaalide või allhankijate tegevus ei mõjuta tema hindamis- ja/või kontrollitegevuse konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Teatatud asutus ja selle personal täidavad kolmandate isikutena ülesandeid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus tootja jaoks täiesti läbipaistvalt, suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning nad peavad olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest, mis lähtuvad isikutest või isikute rühmadest, kes on huvitatud nimetatud tegevuse tulemustest, ja mis võivad mõjutada nende otsuseid või vastavushindamise tulemusi.

6.   Teatatud asutus on toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus võimeline täitma kõiki kolmanda isiku ülesandeid, mis on määratud sellisele asutusele VI lisa kohaselt ja milleks teda on volitatud, olenemata sellest, kas kõnealuseid ülesandeid täidab teatatud asutus ise või seda tehakse tema nimel ja tema vastustusel.

Alati ning toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise iga süsteemi puhul ja ehitustoodete iga liigi või kategooria, tooteomaduste ja ülesannete puhul, milleks teda on volitatud, on teatatud asutuse käsutuses vajalik:

a)

tehniliste teadmistega ning piisava ja asjakohase kogemusega personal, kes on võimeline täitma toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus ülesandeid kolmanda isikuna;

b)

toimivuse hindamisel järgitava korra kirjeldus, et tagada kõnealuse korra läbipaistvus ja võime seda järgida. Tal on asjakohased tegevuspõhimõtted ja kord, mille abil eristatakse teatatud asutusena täidetud ülesandeid muudest toimingutest;

c)

toimingute kord, mille puhul võetakse arvesse etttevõtete suurust, majandussektorit ja ülesehitust, kõnealuse toote tehnoloogia keerukuse astet ning tootmisprotsessi massi- või seeriaviisilist iseloomu.

Tal on temale määratud toimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning juurdepääs vajalikele seadmetele ja vahenditele.

7.   Personalil, kes vastutab asutusele määratud toimingute teostamise eest, on:

a)

nõuetekohane tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki kolmanda isiku ülesandeid deklareeritud toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus asutusele määratud vastaval alal;

b)

rahuldavad teadmised nende korraldatavate hindamiste ja kontrollimiste nõuete kohta ning asjakohane pädevus nimetatud toimingute teostamiseks;

c)

kohaldatavate ühtlustatud standardite ja määruse vastavate sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste ja kontrollimiste teostamist.

8.   Teatatud asutuse, selle juhtkonna ja hindamispersonali erapooletus on tagatud.

Teatatud asutuse juhtkonna ja hindamispersonali tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

9.   Teatatud asutus võtab endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu riigisisese õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise otseselt ei vastuta teostatud hindamise ja/või kontrollimise eest.

10.   Teatatud asutuse töötajad on kohustatud ametisaladusena kaitsma teavet, mille nad on saanud, täites V lisa alusel ülesandeid, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate haldusasutustega, kus teatatud asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Teatatud asutus osaleb standardimises või tagab, et hindamispersonalile teatatakse asjakohastest standarditest ja käesoleva määruse alusel loodava teatatud asutuste tegevuse koordineerimise rühma tegevusest, ning käsitab nimetatud rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja dokumente oma tegevuse üldsuunistena.

12.     Teatatud asutused teavitavad oma kliente ning nõustavad neid nende parimate huvide kohaselt.

Artikkel 34

Vastavuse eeldamine

Kui toimivuse hindamise asutus suudab tõendada oma vastavust ühtlustatud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse, et ta vastab artiklis 33 kirjeldatud nõuetele, kui kohaldatavad ühtlustatud standardid neid nõudeid hõlmavad.

Artikkel 35 ║

Teatatud asutuste filiaalid ja allhankijad

1.   Kui teatatud asutus teeb toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus teatavate kolmanda isiku ülesannetega seotud ülesannete täitmiseks allhanke või pöördub filiaali poole, peab ta tagama, et allhankija või filiaal täidab artiklis 33 sätestatud nõudeid, ning informeerima teavitavat ametiasutust.

2.   Teatatud asutus vastutab täielikult oma allhankijate ja filiaalide täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3.   Tegevuse võib lasta teha allhanke korras või selle teostamiseks kasutada filiaale ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teatatud asutus hoiab riiklikele ametiasutustele kättesaadavana dokumente, mis on seotud allhankija või filiaali kvalifikatsiooni hindamise ja allhankija või filiaali poolt VI lisa alusel tehtud tööga.

Artikkel 36 ║

Tunnistajatega katsed

1.   Kui see on tehniliselt, majanduslikult või logistiliselt põhjendatud, võivad teatatud asutused korraldada VI lisas osutatud katsed või lasta sellised katsed korraldada oma järelevalve all kas tootmisettevõtetes, kasutades tootja ettevõttesisese labori katsetamisseadmeid, või tootja eelneval nõusolekul era- või riiklikus laboris, kasutades kõnealuse labori seadmeid.

2.   Enne kõnealuste katsete tegemist kontrollib teatatud asutus, kas testimisseadmetel on asjakohane kalibreerimissüsteem ning kas see süsteem on töökorras.

Artikkel 37 ║

Teatamise taotlus

1.   Asutus, keda määratakse täitma kolmanda isikuna ülesandeid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus, esitab teatamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale ametiasutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Taotlusega peab olema kaasas nende teostatavate toimingute ja selle hindamise ja/või kontrollimise korra kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), mille on väljastanud määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletud riiklik akrediteerimisasutus ja mis tõendab, et kõnealune asutus vastab artiklis 33 sätestatud nõuetele.

3.   Kui kõnesolev asutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale ametiasutusele kõik dokumendid, mille alusel saab kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artikli 33 nõuetele.

Artikkel 38 ║

Teatamise kord

1.   Teavitavad ametiasutused võivad teatada üksnes nendest asutustest, kes vastavad artikli 33 nõuetele.

2.   Nad kasutavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatamiseks komisjoni väljatöötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.

Erandkorras aktsepteeritakse paberkoopiat selliste lõike 3 teises lõigus osutatud horisontaalsete teadete puhul, mille jaoks puudub asjakohane elektrooniline abiahend.

3.   Teatamine hõlmab kõiki üksikasju kõigi täidetavate ülesannete kohta, viidet vastavale ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele ja VI lisa punktis 1.4 esitatud süsteemi jaoks asutuse pädevusse kuuluvaid põhiomadusi.

Siiski ei nõuta viidet ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele järgmiste põhiomaduste puhul:

a)

tuletundlikkus;

b)

tulepüsivus;

c)

vastupidavus välisele tulele;

d)

müra neelduvus.

4.   Kui teavitamine ei põhine akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõik dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad teatatud asutuse pädevust ja kehtivat korda, mis tagab, et asutuse üle teostatakse regulaarset järelvalvet ja ta vastab jätkuvalt artiklis 33 sätestatud nõuetele.

5.   Kõnealune asutus võib teha teatatud asutuse toiminguid üksnes siis, kui komisjoni ja teised liikmesriigid ei esita selle suhtes vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamist, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, ja kahe kuu jooksul pärast teavitamist, kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust peetakse teatatud asutuseks käesoleva määruse kohaldamisel.

6.   Komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatatakse kõigist edaspidistest asjakohastest muudatustest nimetatud teavituses.

Artikkel 39 ║

Tunnuskoodid ja teatatud asutuste nimekirjad

1.   Komisjon annab teatatud asutusele tunnuskoodi.

Ta annab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teatatakse mitme erineva ühenduse õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva määruse alusel teatatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka neile määratud tunnuskoode ja toiminguid, mille teostamiseks neid on määratud.

Komisjon tagab nimekirja ajakohastamise.

Artikkel 40 ║

Muudatused teavituses

1.   Kui teavitav ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teatatud asutus ei vasta enam artiklis 33 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis teavitav ametiasutus piirab, peatab või tühistab teavituse, sõltuvalt nõuete või kohustuste täitmatajätmise tõsidusest. Ta teatab sellest otsekohe komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitus tühistatakse, seda piiratakse või see peatatakse või kui teatatud asutus peatab oma tegevuse, siis astub asjaomane teavitav liikmesriik vajalikud sammud, millega tagatakse, et juhtumeid menetleb mõni teine teatatud asutus või et neid käsitlevad dokumendid oleks nõudmisel kättesaadavad teavitavatele ja turujärelevalveasutustele.

Artikkel 41 ║

Teatatud asutuste pädevus

1.   Komisjon uurib kõiki juhtumeid, mille puhul tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teatatud asutus ei ole enam pädev või teatatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmisel kogu teabe, mis on seotud teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et kogu teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandatud, käsitletakse konfidentsiaalselt.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teatatud asutus ei täida või ei täida enam teavituses olevaid nõudeid, siis teatab ta sellest liikmesriigile ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Artikkel 42 ║

Teatatud asutuste tegevusega seotud kohustused

1.   Teatatud asutused täidavad kolmanda isikuna ülesandeid V lisas sätestatud toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide kohaselt.

2.   Toimivuse püsivuse hindamist ja kontrollimist korraldatakse proportsionaalselt, vältides majandusettevõtjatele asjatu koorma tekitamist. Teatatud asutused võtavad oma tegevuses arvesse asjaomaste ettevõtete suurust, majandussektorit ja ülesehitust, ehitustoote puhul kasutatud tehnoloogia suhtelist keerukust ning seda, kas on tegemist seeriatootmisega.

Nii toimides arvestab ta siiski toote puhul käesoleva määrusega nõutavat rangusastet ja toote osa ehitustöö ohutuses.

3.   Kui teatatud asutus leiab järelevalve käigus, mille eesmärgiks on valmistatud toote toimivuse püsivuse kontrollimine, et ehitustoote toimivus ei ole enam tootetüübi omaga võrreldes sama, nõuab ta, et tootja võtaks asjakohased parandusmeetmed ning peatab tema sertifikaadi kehtivuse või tühistab selle.

4.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis piirab, peatab või tühistab teatatud asutus sertifikaadi vastavalt vajadusele.

Artikkel 43 ║

Teatatud asutuste teabekohustus

1.   Teatatud asutus teatab teavitavale ametiasutusele järgmisest:

a)

sertifikaatide andmisest keeldumisest, nende peatamisest või tühistamisest;

b)

teavitamise kohaldamisala ja tingimusi mõjutavatest asjaoludest;

c)

toimivuse püsivuse hindamise ja/või kontrollimisega seotud sooritatud toimingute kohta teabe esitamise taotlustest, mille nad on saanud turujärelevalveasutustelt;

d)

taotluse korral kolmanda isikuna toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide kohaselt oma volituste raames täidetud ülesannetest ning kõigist muudest sooritatud toimingutest, sealhulgas piiriülesed toimingud ja allhanked.

2.   Teatatud asutused annavad teistele käesoleva määruse alusel teatatud asutustele, kes täidavaid kolmanda isikuna samasuguseid ülesandeid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemide kohaselt ning sama ehitustootega seoses, asjakohast teavet küsimustes, mis on seotud negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete hindamis- ja/või kontrollitulemustega.

Artikkel 44 ║

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate ametiasutuste kogemuste vahetamist.

Artikkel 45 ║

Teatatud asutuste tegevuse kooskõlastamine

Komisjon tagab, et artikli 29 alusel teatatud asutuste vahel kujundatakse tegevuse hea koordineerimine ja koostöö ning et selleks luuakse teatatud asutuste rühmad nii valdkondlikul kui ka valdkonnaülesel tasandil.

Liikmesriigid tagavad, et nende teatatud asutused osalevad nimetatud rühmade töös kas otse või määratud esindajate kaudu.

VIII PEATÜKK

Turujärelevalve ja kaitsemenetlused

Artikkel 46 ║

Menetlus ohtu põhjustavate ehitustoodetega tegelemiseks riiklikul tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 18 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva määruse kohaldamisalasse jääv ehitustoode ei saavuta deklareeritud toimivust ja/või põhjustab ohtu inimeste tervisele või julgeolekule või muudele käesoleva määrusega hõlmatud avaliku huvi kaitse valdkondadele, siis peavad nad koos asjakohaste ettevõtjatega hindama asjaomast toodet kõiki käesoleva määrusega sätestatud nõudeid järgides. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega koostööd igal vajalikul viisil.

Kui kõnealuse hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et ehitustoode ei vasta käesoleva määrusega sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamata, et asjakohased ettevõtjad võtaksid kõik parandusmeetmed, et toode nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaksid toote turult või võtaksid selle turult tagasi mõistliku aja jooksul, arvestades ohu laadi.

Turujärelevalveasutused informeerivad teatatud asutust.

Määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 19 kohaldatakse eespool osutatud meetmete suhtes.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu ühe liikmesriigi territooriumiga, siis teatavad nad komisjonile ja teistele liikmesriikidele hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad ettevõtjalt nõuavad.

3.   Ettevõtja tagab, et parandusmeetmeid võetakse kõigi asjaomaste tema poolt ühenduse turul kättsaadavaks tehtud ehitustoodete suhtes.

4.   Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus nimetatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et selle ehitustoote kättesaadavaks tegemist riiklikul turul keelata või piirata või ehitustoode turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Nad teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

5.   Lõikes 4 osutatud teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava ehitustoote tuvastamiseks vajalikku teavet, ehitustoote päritolu, riski laadi, võetud riiklike meetmete laadi ja kestust ning asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused peavad kindlasti osutama, kas nõuetele mittevastavus on tingitud järgmisest:

a)

toode ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, mis on seotud inimeste tervise ja julgeoleku või muude avaliku huvi kaitse valdkondadega;

b)

puudujäägid ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes või tehnilises eridokumentatsioonis.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teatavad viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast lisateabest seoses asjaomase ehitustoote nõuetele mittevastavusega ning kui nad ei ole nõus teatavaks tehtud riikliku meetmega, siis ka oma vastuväited.

7.   Kui viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast lõikes 4 osutatud teabe esitamist ei ole komisjon ega teised liikmesriigid esitanud vastuväiteid ajutise meetme suhtes, mille liikmesriik on võtnud asjaomase ehitustoote suhtes, peetakse meedet põhjendatuks.

8.   Liikmesriik tagab, et asjaomase ehitustoote suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, nagu näiteks toote turult kõrvaldamine.

Artikkel 47 ║

Ühenduse kaitsemenetlus

1.   Kui vastavalt artikli 46 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetlusele esitatakse liikmesriigi meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et liikmesriigi meede on vastuolus ühenduse õigusaktidega, siis konsulteerib komisjon viivitamata liikmesriikide ja asjakohase ettevõttega (asjakohaste ettevõtetega), et hinnata liikmesriigi meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal teeb komisjon otsuse, millega tunnistatakse meede põhjendatuks või mitte.

Komisjoni otsus adresseeritakse kõigile liikmesriikidele ning see edastatakse kohe liikmesriikidele ja asjaomasele ettevõtjale (asjaomastele ettevõtjatele).

2.   Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmeid, et tagada nõuetele mittevastava ehitustoote kõrvaldamine oma turgudelt. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile. Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, tühistab asjaomane liikmesriik selle.

3.   Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendatuks ja ehitustoote nõuetele mittevastavus viitab artikli 46 lõike 5 punktis b osutatud puudustele ühtlustatud standardites, peab komisjon teatama sellest asjaomas(t)ele Euroopa standardiasutus(t)ele ja suunama selle küsimuse direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 lõike 1 alusel loodud komiteele. Komitee peab konsulteerima asjaomase Euroopa standardiasutusega ja esitama viivitamata oma arvamuse.

Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja ehitustoote nõuetele mittevastavus on tingitud artikli 46 lõike 5 punktis b osutatud puudustest Euroopa hindamisdokumentides või ühtlustatud tehnilises kirjelduses, võtab komisjon asjakohased meetmed.

Artikkel 48 ║

Nõuetele vastavad ehitustooted, mis siiski põhjustavad riski tervisele ja ohutusele

1.   Kui liikmesriik leiab peale artikli 46 lõike 1 kohast hindamist, et kuigi ehitustoode on käesoleva määrusega kooskõlas, on see ikkagi riskiks inimeste tervisele või ohutusele või muule avaliku huvi kaitse valdkonnale, siis nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane ehitustoode ei põhjustaks turuleviimisel enam ohtu, või kõrvaldaks ehitustoote turult või võtaks selle tagasi liikmesriigi määratud mõistliku aja jooksul, mis vastab ohu laadile.

2.   Ettevõtja tagab, et parandusmeetmed võetakse kõigi tema poolt ühenduse turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste ehitustoodete suhtes.

3.   Liikmesriik teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige asjaomase ehitustoote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu ja tarneahelat, ohu laadi, võetud riiklike meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjakohas(t)e ettevõtja(te)ga, et hinnata liikmesriigi meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal teeb komisjon otsuse, millega tunnistatakse meede põhjendatuks või mitte, ning teeb vajadusel ettepaneku sobivate meetmete kohta.

5.   Komisjoni otsus adresseeritakse kõigile liikmesriikidele ning see edastatakse kohe liikmesriikidele ja asjaomasele ettevõtjale (asjaomastele ettevõtjatele).

Artikkel 49 ║

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-vastavusmärgis on kinnitatud artiklit 7 või 8 rikkudes;

b)

CE-vastavusmärgis on kinnitamata, kui seda nõutakse artikli 7 lõike 1 kohaselt;

c)

ei ole koostatud toimivusdeklaratsiooni, kui seda nõutakse artikli 4 kohaselt;

d)

toimivusdeklaratsiooni ei ole koostatud artikli 4, 5 ja 6 kohaselt;

e)

tehniline dokumentatsioon ei ole kas kättesaadav või see ei ole täielik.

2.   Kui lõikes 1 osutatud nõuete rikkumine jätkub, peab liikmesriik võtma kõik asjakohased meetmed ehitustoote turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagama, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud.

IX PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 50 ║

Lisade muutmine

1.   Komisjon võib muuta I kuni VI lisa.

2.   Kõnealused meetmed, millega muudetakse käesoleva määruse väheolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 51 ║

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee, mida kutsutakse alaliseks ehituskomiteeks.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.     Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud komitee liikmed on ehitustoodete vastavushindamisega seotud isikutest sõltumatud.

Artikkel 52 ║

Kehtetuks tunnistamine

1.   Direktiiv 89/106/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 53 ║

Üleminekusätted

1.   Ehitustooteid, mis on viidud turule direktiivi 89/106/EMÜ kohaselt enne 1. juulit 2011, peetakse käesolevale määrusele vastavaks.

2.   Tootjad ja importijad võivad teha toimivusdeklaratsiooni enne 1. juulit 2011 direktiivi 89/106/EMÜ kohaselt väljastatud vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni alusel.

3.    Euroopa hindamisdokumentidena võib kasutada Euroopa tehnilise tunnustuse suuniseid, mis on avaldatud enne 1. juulit 2011 direktiivi 89/106/EMÜ artikli 11 kohaselt , ja direktiivi 89/106/EMÜ artikli 9 lõike 2 põhjal Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni poolt enne 1. juulit 2011 vastuvõetud ehitustoodete hindamiskorra ühiseid tõlgendusdokumente . Kui komisjon leiab, et tehnilise tunnustuse Euroopa juhendi osas on saavutatud piisav teaduslik-tehniline ekspertiis, volitab ta Euroopa standardimisasutusi kehtestama nimetatud juhendi alusel ühtlustatud standardit kooskõlas artikli 20 lõikega 4.

4.   Tootjad ja importijad võivad kasutada enne 1. juulit 2011 direktiivi 89/106/EMÜ artikli 9 kohaselt väljastatud Euroopa tehnilisi tunnustusi nende tunnustuste kehtivuse vältel Euroopa tehniliste hinnangutena.

Artikkel 54 ║

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Siiski kohaldatakse artikleid 3 kuni21, 26, 27, ║ 28, ║ 46 kuni50, 52 ja 53 ning I, II, III ja VI lisa alates 1. juulit 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║,

Euroopa Parlamendi nimel

presidenteesistuja

Nõukogu nimel

presidenteesistuja


(1)  25. veebruari 2009. aasta arvamus (ELTs seni avaldamata).

(2)  ELT C

(3)  Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta seisukoht.

(4)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12. ║

(5)   ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(6)   ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(7)   ELT C 91, 16.4.2003, lk 7. .

(8)   EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(9)   ELT L 218, 13.8.2008, lk 21.

(10)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║

(11)  ELT L 124, 20.5.2003, lk. 36.

(12)   5 aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Reede, 24. aprilli 2009
I LISA

Ehitistele esitatavad põhinõuded

Ehitised peavad tervikuna ja eraldi osadena sobima kavandatud kasutuseks , võttes arvesse ehitiste elutsükli jooksul seal viibivate inimeste tervist ja turvalisust .

Arvestades tavalist hooldust, peab vastavus ehitistele esitatavatele põhinõuetele kestma majanduslikult otstarbeka tööea jooksul.

1.   MEHHAANILINE VASTUPIDAVUS JA STABIILSUS

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et neile mõjuvad tõenäolised koormused nende ehitamise ja kasutuse ajal ei põhjusta:

a)

kogu ehitise või selle osa kokkuvarisemist;

b)

olulisi deformatsioone lubamatul määral;

c)

kahju ehitise teistele osadele või inventarile või paigaldatud seadmetele kandekonstruktsiooni olulise deformatsiooni tagajärjel;

d)

kahju, mille ulatus on selle algseks põhjuseks oleva sündmusega võrreldes ebaproportsionaalselt suur.

2.   TULEOHUTUS

Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju puhkemisel:

a)

ehitise kandevõime peab konkreetse aja jooksul vastu,

b)

tule ja suitsu teke ja levik ehitises on piiratud,

c)

tule levimine naaberehitistele on piiratud,

d)

on arvestatud päästemeeskondade ohutusega.

3.   HÜGIEEN, TERVIS JA KESKKOND

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et need ei ohusta kogu oma elutsükli jooksul töötajate, elanike ja naabrite hügieenitingimusi, tervist ega ohutust ega mõjuta kogu oma elutsükli jooksul ülemääraselt keskkonna kvaliteeti ja kliimat nende ehitamise, kasutamise ja lammutamise ajal eelkõige järgmistel põhjustel:

a)

mürgiste gaaside eritumine;

b)

ohtlike ainete, lenduvate orgaaniliste ühendite, kasvuhoonegaaside või ohtlike osakeste eraldumine sise- või välisõhku;

c)

ohtliku kiirguse eraldumine;

d)

ohtlike ainete eraldumine joogivette, põhjavette, merevette või pinnasesse;

e)

reovee puudulik puhastamine, suitsugaaside eraldumine või tahkete või vedelate jäätmete puudulik kõrvaldamine;

f)

niiskuse sisaldumine ehitise osades või ehitise pindadel.

4.   KASUTAMISE OHUTUS

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nende kasutamisel ja käitamisel ei esine lubamatuid õnnetusohte, nagu näiteks libisemine, kukkumine, kokkupõrge, põletus, surmava elektrilöögi saamine, plahvatusest põhjustatud vigastused.

5.   KAITSE MÜRA EEST

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et kasutajate või läheduses olevate inimeste poolt tajutud müra hoitakse tasemel, mis ei ohusta nende tervist ja laseb neil magada, puhata ja töötada rahuldavates tingimustes.

6.   ENERGIASÄÄSTLIKKUS JA SOOJAPIDAVUS

Ehitised ning nende kütte-, jahutus-, valgustus - ja ventilatsiooniseadmed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et kasutamiseks vajaminev energiakogus on väike, arvestades asukoha kliimatingimusi ja kasutajaid. Ehitustooted peavad samuti olema energiatõhusad; oma elutsükli jooksul peavad nad energiat kasutama võimalikult vähe.

7.   LOODUSVARADE SÄÄSTEV KASUTAMINE

Ehitised peavad olema projekteeritud, ehitatud ja lammutatud nii, et loodusvarasid kasutatakse säästlikult ning on tagatud vähemalt järgmine:

a)

ehitiste, nende materjalide ja osade ringlussevõetavus pärast lammutamist;

b)

ehitiste vastupidavus;

c)

keskkonnasõbraliku tooraine ja teisese materjali kasutamine ehitistes.

Reede, 24. aprilli 2009
II LISA

Euroopa hindamisdokumendi vastuvõtmise ja ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata ehitustoodetele Euroopa tehnilise hinnangu andmise kord

1.

Tehnilise hindamise asutus korraldab hindamise ja annab Euroopa tehnilise hinnangu temale määratud tootevaldkonnas.

Käesoleva lisa sätteid, mis käsitlevad tootjaid, kohaldatakse ka importijate suhtes.

2.

Euroopa hindamisdokumendi väljatöötamine ja vastuvõtmine toimub punktide 2.1 kuni 2.11 kohaselt.

2.1.

Vastutav tehnilise hindamise asutus viib kooskõlas valitud sihtturu tehnilise hindamise asutustega läbi hindamise vastavalt teise lepingu ja töökava sätetele, annab välja vastava Euroopa tehnilise hinnangu ning edastab selle komisjonile ja teistele tehnilise hindamise asutustele, mis on vastavalt IV lisa tabelile 1 vastutavad sama tootevaldkonna eest.

2.2.

Tehnilise hindamise asutus, kes saab ehitustoote Euroopa tehnilise hinnangu taotluse (edaspidi „vastutav tehnilise hindamise asutus”), teatab artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile ja komisjonile taotluse sisust ning viitest komisjoni otsusele toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise kohta, mida tehnilise hindamise asutus kavatseb kõnealuse toote suhtes kohaldada, või sellise komisjoni otsuse puudumisest.

2.3.

Vastutav tehnilise hindamise asutus viib kokkuleppel teiste tehnilise hindamise asutustega läbi hindamise vastavalt teise lepingu ja tööprogrammi projekti sätetele, väljastab vastava Euroopa tehnilise hinnangu ning edastab selle komisjonile ja teistele tehnilise hindamise asutustele, mis on vastavalt IV lisa tabelile 1 vastutavad sama tootevaldkonna eest.

2.4.

Vastutav tehnilise hindamise asutus hangib koostöös tootjaga asjakohase teabe toote ja selle kavandatud kasutuse kohta. Vastutav tehnilise hindamise asutus teatab tootjale, kas toode on täielikult või osaliselt kaetud muu ühtlustatud tehnilise kirjeldusega. Seejärel koostab vastutav tehnilise hindamise asutus esimese lepingu projekti, mis tuleb sõlmida tootjaga ning milles määratletakse tööprogrammi väljatöötamise tingimused.

2.5.

Ühe kuu jooksul alates esimese lepingu sõlmimisest esitab tootja vastutavale tehnilise hindamise asutusele tehnilise toimiku, milles kirjeldatakse toodet, selle kavandatud kasutust ja tema kohaldatava tehase tootmisohje üksikasju.

2.6.

Ühe kuu jooksul alates tehnilise toimiku kättesaamisest koostab vastutav tehnilise hindamise asutus teise lepingu projekti ja tööprogrammi projekti, mis sisaldab kõiki üksikasjalikke aspekte ja toiminguid, mida ta kavatseb teha, et hinnata toote põhiomaduste toimivust seoses kavandatud kasutusega, ja saadab need tootjale. Tööprogrammi projekt sisaldab vähemalt järgmisi osi:

a)

1. osa: hindamisprogramm, milles esitatakse katsemeetodid, arvutusmeetodid, kirjeldusmeetodid, parameetrid ja kõik muud vahendid, sealhulgas hindamiskriteeriumid, mida peetakse sobivaks toote tuvastamisel ja selle toimivuse hindamisel kavandatud kasutusega seotud põhiomaduste suhtes ning selle vastupidavusaspektide hindamisel vastavate põhiomaduste suhtes;

b)

2. osa: toimingud, mis on seotud selle tehase esmase ülevaatusega, kus taotlusalust toodet toodetakse;

c)

3. osa: kohad, kus katseid tehakse;

d)

4. osa: eeldatav aeg ja kulud.

2.7.

Kui vastutava tehnilise hindamise asutuse ja tootja vahel on sõlmitud teine leping, mis sisaldab kokkulepitud tööprogrammi, saadab vastutav tehnilise hindamise asutus tööprogrammi esimese osa koos tehnilise toimiku osaga, mis on seotud tootekirjelduse ja selle kavandatava kasutusega, kõigile teistele tehnilise hindamise asutustele, kes on määratud tegelema sama ehitustoodete valdkonnaga, nagu on osutatud IV lisa tabelis nr 1. Kõnealused tehnilise hindamise asutused koostavad töörühma, mille tegevust koordineerib vastutav tehnilise hindamise asutus.

Tootja võib mainitud töörühmalt taotleda tema valitud sõltumatu teaduseksperdi ära kuulamist arutelul, et täiendada tehnilise hindamise asutustele antavat teavet. Töörühm on kohustatud mainitud arutelu korraldama.

Kahe nädala jooksul alates sellest, kui kõik asjaomased tehnilise hindamise asutused on saanud vastutavalt tehnilise hindamise asutuselt kõnealused dokumendid, koostab töörühm Euroopa hindamisdokumendi projekti, mis sisaldab vastavate põhiomaduste toimivuse hindamise meetodeid ja kriteeriume ning põhineb tööprogrammi esimesel osal ja rühma liikmete esitatud asjakohastel ja põhjendatud tehnilistel arvamustel.

2.8.

Vastutav tehnilise hindamise asutus edastab Euroopa hindamisdokumendi projekti koos tehnilise toimiku vastava osaga, mis sisaldab toote ja selle kavandatava kasutuse kirjeldust, kõigile teistele tehnilise hindamise asutustele.

Teised kõnealused tehnilise hindamise asutused edastavad kahe nädala jooksul vastutavale tehnilise hindamise asutusele asjakohase teabe, mis on seotud toote ja selle kavandatava kasutuse suhtes vajaduse korral kohaldatavate riiklike ehituseeskirjade ning muude õigus- või haldussätetega. Vastutav tehnilise hindamise asutus teatab töörühma liikmetele ja tootjale kõnealuste saadud vastuste sisust.

2.9.

Vastutav tehnilise hindamise asutus võtab kõnealused vastused pärast töörühmaga konsulteerimist Euroopa hindamisdokumendi projekti, mille ta saadab artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile. Pärast Euroopa hindamisdokumendi lõpliku eelnõu saatmist tootjale, kellel on üks nädal aega oma märkuste esitamiseks, ning pärast konsulteerimist vähemalt ühe tootja poolt määratud kutseorganisatsiooniga, kui tootja seda soovib, võtab tehnilise hindamise asutus Euroopa hindamisdokumendi vastu ajutisel kujul. Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon saadab vastuvõetud ajutise Euroopa hindamisdokumendi tootjale ja komisjonile. Kui komisjon saadab viieteistkümne päeva jooksul alates kättesaamisest oma tähelepanekud ajutise Euroopa hindamisdokumendi kohta tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile, muudab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon seda vastavalt. Pärast seda ajavahemikku alustab vastutav tehnilise hindamise asutus ettevalmistusi hindamise korraldamiseks.

2.10.

Vastutav tehnilise hindamise asutus korraldab hindamise vastuvõetud ajutise Euroopa hindamisdokumendi kohaselt ning annab seejärel vastava Euroopa tehnilise hinnangu.

2.11.

Niipea kui vastutav tehnilise hindamise asutus on ajutise Euroopa hindamisdokumendi põhjal andnud Euroopa tehnilise hinnangu, kohandab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon vajaduse korral kõnealust Euroopa hindamisdokumenti vastutava tehnilise hindamise asutuse ettepaneku põhjal. Lõpliku Euroopa hindamisdokumendi võtab vastu tehnilise hindamise asutuste organisatsioon ja see saadetakse komisjonile. Komisjon avaldab viite lõplikule Euroopa hindamisdokumendile Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3.

Kui viide lõplikule Euroopa hindamisdokumendile on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, tehakse ettevalmistused kõikideks edaspidiste taotluste põhjal toimuvateks Euroopa tehnilisteks hindamisteks, mis käsitlevad ehitustooteid, mille põhiomadused seoses nende kavandatud kasutusega on samasugused nagu esimeses taotluses, kõnealuse lõpliku Euroopa hindamisdokumendi kohaselt.

4.

Komisjoni esindaja võib vaatlejana osaleda punktis 2.7 osutatud töörühma kõikidel koosolekutel.

5.

Kui kõik tehnilise hindamise asutused ja tootja ei ole jõudnud Euroopa hindamisdokumendi osas kokkuleppele, suunab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon küsimuse komisjonile asjakohase lahenduse leidmiseks.

Reede, 24. aprilli 2009
III LISA

1.

Nr … (toote kordumatu identifitseerimiskood)

2.

Tootja (või tema volitatud esindaja) nimi või tunnus ja aadress:

3.

Käesolev toimivusdeklaratsioon on välja antud tootja vastutusel:

4.

Toote identifitseerimine (mis võimaldab toodet jälgida) ja andmed kavandatud üldise kasutusotstarbe kohta :

5.

Eespool identifitseeritud toote toimivus vastab punktis 7 deklareeritud toimivustele.

6.

… (vajaduse korral teatatud asutuse nimi ja number)

teostas …(toimingu kirjeldus)

kasutades toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi nr …,

ning andis välja … (toote vastavussertifikaadi, tehase tootmisohje vastavussertifikaadi, vajaduse korral katsearuanded):

7.

Toimivusdeklaratsioon (loetelu, tasemed või klassid ja viide vastavale ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele / tehnilisele eridokumentatsioonile, mida on kasutatud deklareeritud põhiomaduste toimivuse hindamiseks)

Deklareeritud põhiomaduse nimetus

Deklareeritud põhiomaduse toimivuse tase või klass

Viide ühtlustatud tehnilisele kirjeldusele / tehnilisele eridokumentatsioonile

 

 

 

 

 

 

 

 

 

nimel allkirjastanud …

(väljaandmise koht ja kuupäev)

(nimi, ametinimetus)(allkiri)

Reede, 24. aprilli 2009
IV LISA

Toimivusdeklaratsioonis deklareeritavad ohtlikud ained

1.     Väga ohtlikud ained

a)

REACHi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet) (1) kandidaatainete loetelusse kuuluvad ained;

b)

püsivad, bioakumuleeruvad või toksilised ained (PBT) vastavalt REACHile (määrus (EÜ) nr 1907/2006);

c)

väga püsivad või väga bioakumuleeruvad ained (vPvB) vastavalt REACHile (määrus (EÜ) nr 1907/2006);

d)

1. ja 2. kategooria kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised ained vastavalt nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivile 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (2).

2.     Teatavatesse kategooriatesse kuuluvad ained

Ained, mis vastavad nõukogu direktiivis 67/548/EMÜ sätestatud liigitamise kriteeriumidele järgmistes kategooriates:

a)

3. kategooria kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised ained;

b)

kroonilise mürgisusega ained (R48);

c)

võimaliku pikaajalise toimega keskkonnaohtlikud ained (R50-53);

d)

osoonikihti kahandavad ained (R59);

e)

ained, mis võivad sissehingamisel sensibiliseerivalt mõjuda (R42);

f)

ained, mis võivad nahale sattumisel sensibiliseerivalt mõjuda (R43).

3.     Prioriteetsed ohtlikud ained

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) (3) (vee raamdirektiiv) X lisas loetletud prioriteetsed ohtlikud ained.


(1)   ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2)   EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(3)   EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

Reede, 24. aprill 2010
V LISA

Tehnilise hindamise asutuste tootevaldkonnad ja neile esitatavad nõuded

Tabel nr 1 –   Tootevaldkonnad

Vald-konna kood

Tootevaldkond

Ehitustoodete rühmad

A

TSIVIILEHITUS

Geotekstiilid ja nendega seotud tooted – liikluskorraldusvahendid – põrandad, sillutis ja teekatted – täitematerjalid – teeehitustooted – olmeveega mitte kokku puuvad torud, mahutid ja nendega seotud tooted – aluspõrandad, sealhulgas maapealse korruse tõstetud põrandad, teed ja muud liiklusalad – üliõhuke asfaltbetoon - kanalisatsioonitehnilised tooted – kukkuvate kivide eest kaitsvad tooted – vedelad sillaplaadi hüdroisolatsioonikomplektid – maanteesildade paisumisvuugid

B

MONTEERITAVAD EHITUSELEMENDID (TERVED VÕI OSAD)

Tehases valmistatud sõrestik- ja palkmajade komplektid – külmhoonete komplektid ja külmhoonete väliskesta komplektid – monteeritavad ehituselemendid – betoonkarkasskomplektid – metallkarkasskomplektid

C

KANDEMATERJALID JA KOOSTISOSAD

Puitkonstruktsioonid ja lisatooted – tsemendid, ehituslubjad ja muud hüdraulilised sideained – betoonitoodete sarrus- ja pingsarrusterasest elemendid – metallkonstruktsioonid ja lisatooted – betooni, müürisegude ja tsemendimördiga seotud tooted – tugikonstruktsioonid – taribetoontooted – tööstuslikult toodetud trepid – kerged puidupõhised komposiittalad ja -postid – valmisehitatud tarindite eelpingestamise komplektid – ankurpoldid

D

KATUSE JA EHITISE VÄLISKEST

Rippfassaadi komplektid – katusekatted, katuse pinnas olevad valgusavad, katuseaknad ja lisatooted – lehtklaas, profiilklaas ja klaasist seinaplokid – välis- ja siseuksed ning -aknad, katuseavad ja katuse pinnas olevad valgusavad – vedelad katuse hüdroisolatsioonikomplektid – välisvooderduskomplektid – hermeetilised klaasimissüsteemid – katustele mõeldud mehaaniliselt kinnitatavate elastsete hüdroisolatsioonikihtide komplektid – isekandvad valgust läbilaskvad katusekomplektid – tehases valmistatud puidupõhised kandvad plaatelemendid ja isekandvad kerged liitelemendid

E

SISEMISED/VÄLIMISED EHITUSDETAILID

Sanitaarseadmed – puidupõhised paneelid – müüritis ja sellega seotud tooted – sise- ja välisseinte ning lagede viimistlus – kipstooted – vaheseina tarindite komplektid – märgruumide põrandate ja seinte veekindlad kattekomplektid – isolatsioonimaterjalidest ja/või betoonist õõnesplokkidest või paneelidest koosnevad mittekandvad püsivad raketiskomplektid

F

KÜTE/VENTILATSIOON/ISOLATSIOON

Korstnad, suitsutorud ja eritooted – ruumide kütteseadmed – soojusisolatsioonimaterjalid – välised soojusisolatsiooni liitkomplektid – pööratud katuse isolatsioonikomplektid – eelnevalt valmistatud välisseinte välisvoodri soojusisolatsioonikihiga osad

G

KINNITUSTE TIHENDAMINE/LIIMID

Ehitusliimid – liigendtapid/tüüblid – kolmedimensionaalsed naelutusralvad – ankurpoldid/kruvid – roostevabast terasest seinaplaadid – vormikilbid – välisvooderduste ja lame- või viilkatuse kinnitaja – betooni kihtelementide tüüblid – gaasi- ja veekindlad torutihendid seina- ja põrandaläbiviikudes – tihenduskomplektid, -profiilid ja tihendid – liitekohti tihendavad segud – elastsed rippkinnitid – tõmbevardad – punktkinniti – pindade katmine tõrjevahenditega ja muud pinnakatted – loodimiskinnitid katustele, seintele ja siseruumidele – hüdroisolatsioonitooted/-töötlused

H

KAITSE TULE EEST JA SELLEGA SEOTUD TOOTED

Tooted, mida kasutatakse tulekahjuhäire, tulekahju avastamise ja paiksetes tulekustutus-, tulekahju kontrolli all hoidmise ja suitsutõrjesüsteemides ning plahvatust summutavad tooted – tule levikut tõkestavad ja tulekaitsetooted.

I

ELEKTRISEADMETE PAIGALDAMINE

Kõik elektriseadmete paigaldamisega seotud ehitustooted.

J

GAASISEADMETE PAIGALDAMINE

Kõik gaasiseadmete paigaldamisega seotud ehitustooted.

K

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Osaliselt mehaanilise sulguriga vesilukust koosnev komplekt, mis on monteeritud vesilukuta põrandatrappi – komplekt kontrollkaevu ülaosa jaoks, mis koosneb kaanest ja plastmassist lisarõngastest – torustikukomplektid külma ja sooja vee jaoks, sealhulgas olmevee jaoks – drenaaži ja kanalisatsiooni torustikud, survega või ilma – paindlikud toruliitmikud isevoolse või surve all toimiva kanalisatsiooni või drenaažitoru jaoks – kompostkäimla


Tabel nr 2 –   tehnilise hindamise asutustele esitatavad nõuded

Pädevus

Pädevuse kirjeldus

Nõue

1.

Riskide analüüsimine

Teha kindlaks uuenduslike ehitustoodete kasutamisega kaasnevad võimalikud riskid ja kasu, kui puudub kinnitatud/konsolideeritud tehniline teave nende toimivuse kohta ehitistesse paigaldamisel.

Tehnilise hindamise asutus ei tohi olla huvirühmadest ega erihuvidest sõltuv.

Lisaks on tehnilise hindamise asutusel personal, kes on:

a)

objektiivne ja põhjalike tehniliste teadmistega;

b)

põhjalike teadmistega õigusnormide ja liikmesriikides kehtivate muude nõuete kohta, mis puudutavad asutusele määratud tootevaldkondi;

c)

üldteadmistega ehitustavade kohta ja üksikasjalike tehnililiste teadmistega, mis puudutavad asutusele määratud tootevaldkondi;

d)

üksikasjalike teadmistega kaasnevate konkreetsete riskide ja ehitusprotsessi tehniliste külgede kohta;

e)

üksikasjalike teadmistega olemasolevate ühtlustatud standardite ja katsemeetodite kohta asutusele määratud tootevaldkondades;

f)

asjakohase keeleoskusega.

2.

Tehniliste kriteeriumide kindlaksmääramine

Töötada riskianalüüsi põhjal välja tehnilised kriteeriumid, et hinnata ehitustoodete omadusi ja toimivust seoses kohaldatavate riiklike nõuete täitmisega;

tehniline teave, mida vajavad ehitusprotsessis osalejad ehitustoodete potentsiaalsete kasutajatena (tootjad, projekteerijad, ettevõtjad, paigaldajad).

3.

Hindamismeetodite kindlaksmääramine

Kavandada ja hinnata asjakohaseid meetodeid (katsed või arvutused) ehitustoodete põhiomaduste toimivuse hindamiseks, võttes arvesse tehnika taset.

 

4.

Tehase tootmisohje kindlaksmääramine

Mõista ja hinnata konkreetse toote valmistamisprotsessi, et teha kindlaks asjakohased meetmed, mis tagavad toote püsivuse kõnealuse valmistamisprotsessi käigus.

Tehnilise hindamise asutusel on personal, kellel on asjakohased teadmised tehase tootmisohje alal valmistamisprotsesside ja tooteomaduste seoste kohta.

5.

Toote hindamine

Hinnata ehitustoodete põhiomaduste toimivust ühtlustatud meetodite põhjal, kasutades ühtlustatud kriteeriume.

Lisaks punktides 1, 2 ja 3 loetletud nõuetele on tehnilise hindamise asutusel juurdepääs vajalikele vahenditele ja seadmetele ehitustoodete põhiomaduste toimivuse hindamiseks talle määratud tootevaldkondades.

6.

Üldjuhtimine

Tagada järjepidevus, usaldusväärsus, objektiivsus ja jälgitavus asjakohaste juhtimismeetodite pideva kohaldamise teel.

Tehnilise hindamise asutus:

a)

järgib head haldustava ja seda on tõendatud;

b)

kohaldab tegevuspõhimõtteid ja tugimenetlusi, et tagada tundliku teabe konfidentsiaalsus tehnilise hindamise asutuse raames ja partnerite seas;

c)

kohaldab dokumentide kontrollimise süsteemi, mis tagab kõigi oluliste dokumentide registreerimise, jälgitavuse, hoolduse ja arhiveerimise;

d)

kasutab siseauditi ja juhtkonnapoolse läbivaatamise mehhanismi, et tagada asjakohastele juhtimismeetoditele vastavuse korrapärane järelevalve;

e)

kohaldab menetlust protestide ja kaebuste objektiivseks käsitlemiseks.

Reede, 24. aprilli 2009
VI LISA

Toimivuse püsivuse hindamine ja kontrollimine

1.   TOIMIVUSE PÜSIVUSE HINDAMISE JA KONTROLLIMISE SÜSTEEMID

1.1.

Süsteem 1+ – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:

a)

tootja teostab:

i)

tehase tootmisohje;

ii)

tehases võetud proovide edasise katsetamise vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile;

b)

teatatud asutus annab välja toote vastavussertifikaadi järgmiste punktide alusel:

i)

tootetüübi kindlaksmääramine tüübikatsetuse (sealhulgas proovivõtt), tüübiarvutuse, tabeldatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

ii)

tootva tehase ja tehase tootmisohje esmane ülevaatus;

iii)

tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine;

iv)

tehasest võetud proovide auditeeritud katsetamine.

1.2.

Süsteem 1 – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:

a)

tootja teostab:

i)

tehase tootmisohje;

ii)

tehases võetud proovide tootjapoolse edasise katsetamise vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile;

b)

teatatud asutus annab välja toote vastavussertifikaadi järgmiste punktide alusel:

i)

tootetüübi kindlaksmääramine tüübikatsetuse (sealhulgas proovivõtt), tüübiarvutuse, tabeldatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

ii)

tootva tehase ja tehase tootmisohje esmane ülevaatus;

iii)

tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine.

1.3.

Süsteem 2+ – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:

a)

tootja teostab:

i)

tootetüübi kindlaksmääramise tüübikatsetuse (sealhulgas proovivõtt), tüübiarvutuse, tabeldatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

ii)

tehase tootmisohje;

iii)

tehases võetud proovide katsetamise vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile;

b)

teatatud asutus annab välja tehase tootmisohje vastavussertifikaadi järgmiste punktide alusel:

i)

tootva tehase ja tehase tootmisohje esmane ülevaatus;

ii)

tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine.

1.4.

Süsteem 3 – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:

a)

tootja teostab tehase tootmisohje;

b)

teatatud asutus teostab tootetüübi kindlaksmääramise tüübikatsetuse (tootja tehtud proovivõtu alusel), tüübiarvutuse, tabeldatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel.

1.5.

Süsteem 4 – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:

a)

tootja teostab:

i)

tootetüübi kindlaksmääramise tüübikatsetuse, tüübiarvutuse, tabeldatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel;

ii)

tehase tootmisohje;

b)

teatatud asutusel puuduvad ülesanded.

2.   TOIMIVUSE PÜSIVUSE HINDAMISE JA KONTROLLIMISEGA SEOTUD ASUTUSED

Arvestades ehitustoote toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimisega seotud teatatud asutuste ülesannet, eristatakse üksteisest järgmisi asutusi:

1)

sertifitseerimisasutus: teatatud asutus, mis on valitsus- või valitsusvälist asutus, millel on vajalik pädevus ja vastutus teostada sertifitseerimist vastavalt kehtivatele menetluskorra- ja halduseeskirjadele;

2)

kontrolliasutus: teatatud asutus, millel on vastav korraldus, personal, pädevus ja usaldusväärsus, et täita konkreetsete kriteeriumide kohaselt järgmisi ülesandeid: tootjate kvaliteedikontrollitoimingute hindamine, nende soovitamine heakskiitmiseks ja hilisem audit ning tehases ehitustoodete väljavalimine ja hindamine konkreetsete kriteeriumide alusel;

3)

katselabor: teatatud labor, mis mõõdab, uurib, katsetab, kalibreerib või määrab muul viisil kindlaks materjalide või ehitustoodete omadusi või toimivust.


Top