Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009IP0333

Tuumarelva leviku tõkestamine ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tulevik Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009 . aasta soovitus nõukogule tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuleviku kohta (2008/2324(INI))

OJ C 184E , 8.7.2010, p. 127–130 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

8.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/127


Reede, 24. aprilli 2009
Tuumarelva leviku tõkestamine ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tulevik

P6_TA(2009)0333

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta soovitus nõukogule tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuleviku kohta (2008/2324(INI))

2010/C 184 E/26

Euroopa Parlament,

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mille esitasid Annemie Neyts-Uyttebroeck Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni nimel ja Angelika Beer Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuleviku kohta (B6-0421/2008);

võttes arvesse eelseisvat tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osapoolte 2010. aasta konverentsi lepingu läbivaatamiseks;

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone (26. veebruar 2004 (1), 10. märts 2005 (2), 17. november 2005 (3) ja 14. märts 2007 (4)) tuumarelvade leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta;

võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta (5);

võttes arvesse ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise strateegiat, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003. aastal;

võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta avaldust rahvusvahelise julgeoleku tugevdamise kohta ja eriti selle punkte 6, 8 ja 9, milles väljendatakse ELi otsustavust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu;

võttes arvesse tuumatarneriikide grupi keskset rolli tuumarelva leviku tõkestamise kontekstis;

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta, eriti 2004. aasta resolutsiooni 1540;

võttes arvesse üldist tuumakatsetuste keelustamise lepingut, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) üldiste kaitsemeetmete lepinguid ja nende lisaprotokolle, tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni, tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvahelist konventsiooni, ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevat Haagi tegevusjuhendit, strateegilise relvastuse vähendamise lepingut (START I), mis kaotab kehtivuse 2009. aastal, ja strateegilise ründerelvastuse vähendamise lepingut (SORT);

võttes arvesse Euroopa Ülemkogul 11. detsembril 2008 vastu võetud aruannet Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise kohta;

võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 90;

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0234/2009);

A.

rõhutades vajadust tugevdada veelgi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kõiki kolme sammast, milleks on tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine ja koostöö tuumaenergia tsiviilotstarbelise kasutamise valdkonnas;

B.

tundes tõsist muret edu puudumise pärast konkreetsete eesmärkide (nagu nn 13 sammu (6)) saavutamisel tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eesmärkide täitmisel, milles lepiti kokku varasematel vahekonverentsidel, eriti nüüd, mil ohud kerkivad üles mitmel põhjusel, sealhulgas tuumarelva leviku laienemine, tuumatehnoloogia ja radioaktiivsete ainete kuritegelike organisatsioonide ja terroristide kätte sattumise võimalus ning tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuumarelvi omavate lepinguosaliste soovimatus oma tuumarelvavarusid vähendada või need likvideerida ning vähendada oma poolehoidu tuumaheidutuse sõjalisele doktriinile;

C.

arvestades, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule;

D.

tuletades meelde ELi kohustust kasutada kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et ennetada, takistada, peatada ja võimaluse korral kõrvaldada tuumarelva levitamise programme, mis valmistavad muret kogu maailmas, nagu on selgesõnaliselt väljendatud ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise strateegias, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003. aastal;

E.

rõhutades vajadust suurendada ELi jõupingutusi, et astuda vastu tuumarelva leviku protsessidele ja rahastamisele, et kehtestada karistused tuumarelva levitamise eest ja töötada välja meetmed, millega ennetada teadmiste ja oskusteabe mittemateriaalset edastamist kõigi olemasolevate vahenditega, kaasa arvatud mitmepoolsed lepingud ja kontrollimehhanismid, riiklikult ja rahvusvaheliselt koordineeritud ekspordikontroll, ohu vähendamisele suunatud koostööprogrammid ning poliitilised ja majandushoovad;

F.

saades julgustust uutest desarmeerimisettepanekutest, nagu need, mida nõudsid Henry Kissinger, George P. Shultz, William J. Perry ja Sam Nunn 2007. aasta jaanuaris ja 2008. aasta jaanuaris, samuti tuumarelvastuse näidiskonventsioonist ja Hiroshima-Nagasaki protokollist, mida edendasid ülemaailmselt kodanikuühiskonna organisatsioonid ja juhtpoliitikud, ning sellistest kampaaniatest nagu „Global Zero”, mille puhul väidetakse, et üks otsustav võimalus tuumarelva leviku tõkestamise tagamiseks ja ülemaailmse julgeoleku saavutamiseks on liikuda tuumarelvade likvideerimise poole;

G.

tervitades sellega seoses Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi valitsuste algatusi oma tuumarelvavarude vähendamiseks;

H.

saades eelkõige tugevat julgustust USA presidendi Barack Obama Prahas 5. aprillil 2009 väljendatud selgest visioonist tuumaküsimustega seotud lähenemisviisi kohta, tema võetud kohustusest tegeleda edasi tuumadesarmeerimisega ja tema nägemusest tuumarelvavaba maailma osas; väljendades heameelt konstruktiivse koostöö üle USA ja Venemaa vahel, et uuendada START-lepingut, võtta ballistilised kanderaketid maha kiirpäästikurežiimilt ning vähendada oluliselt USA tuumarelva- ja tuumamaterjalivarusid; väljendades heameelt USA otsuse üle osaleda täiel määral E3+3 protsessis Iraaniga; tervitades IAEA kaitsemeetmete lepingu lisaprotokolli ratifitseerimist Ameerika Ühendriikide poolt kui positiivset ja usaldust suurendavat sammu; tervitades soojalt ka president Obama kavatsust viia lõpule üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu ratifitseerimine USA poolt ja alustada läbirääkimisi lõhustuvate materjalide keelustamise lepingu osas;

I.

rõhutades vajadust tihedalt kooskõlastada Euroopa Liidu tegevust tema peamiste strateegiliste partnerite, sealhulgas eriti Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga, ning teha nendega koostööd tuumarelva leviku tõkestamise korra taaselustamiseks ja tugevdamiseks;

J.

rõhutades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kui ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivi kindlustamine on väga oluline, ning tunnistades, et julget poliitilist juhtimist ning tervet rida järgemööda edasiviivaid samme on tungivalt vaja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kehtivuse taaskinnitamiseks ning selleks, et tugevdada praegust tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise režiimi moodustavaid kokkuleppeid, lepinguid ja asutusi, eelkõige tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingut ja IAEA-d;

K.

tervitades sellega seoses Suurbritannia ja Norra ühisalgatust, mille eesmärk on hinnata tuumarelvade võimaliku demonteerimise ja sellega seotud kontrollimenetluste teostatavust ning kehtestada selleks selged protseduurid; pidades kõnealust algatust väga positiivseks ELi, NATO ja teiste asjaomaste osapoolte jaoks;

L.

väljendab heameelt ELi eesistujariigi Prantsusmaa 5. detsembri 2008. aasta desarmeerimisküsimusi käsitleva kirja üle ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile, milles visandatakse ELi desarmeerimisettepanekud, mis kiideti heaks 2008. aasta detsembris Euroopa Ülemkogus;

M.

tervitades ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana 9. detsembri 2008. aasta kõnet konverentsil „Rahu ja desarmeerimine: tuumarelvadeta maailm”, milles ta tervitas asjaolu, et tuumadesarmeerimise küsimus on rahvusvahelisel tasandil jälle esikohale tõusnud, ja rõhutas vajadust süvalaiendada tuumarelva leviku tõkestamise küsimus ELi üldpoliitikasse;

N.

väljendades heameelt USA presidendi Barack Obama kõne üle Prahas 5. aprillil 2009, milles ta väitis, et USA-l on moraalne kohustus juhtida kampaaniat, et kaotada maailmast tuumarelvad, kuigi ta tunnistas, et seda eesmärki ei suudeta võib-olla saavutada tema eluajal, ning rõhutas vajadust tugevdada tuumarelvade leviku tõkestamise lepingut kui koostöö ja etapiviisilise lahenduse alust; arvestades, et USA uus valitsus peaks täielikult kaasama Euroopa Liidu kõnealusesse kampaaniasse, ja eelkõige 2009. aastal kavandatavasse ülemaailmsesse kohtumisse, mille eesmärk on keskenduda tuumarelvade ohule;

O.

viidates sellele, et alates 2003. aastast on ELi ja kolmandate riikide vahelistesse lepingutesse tavaliselt lisatud tuumarelva leviku tõkestamise klauslid;

P.

võttes arvesse ELi heakskiidu saanud tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise algatusi väljaspool ÜRO raamistikku, näiteks massihävitusrelvade leviku vastast julgeolekualgatust ja G8 maailmapartnerlust;

Q.

tervitades asjaolu, et komisjonil on tuumatarneriikide grupis ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu vahekonverentsil vaatleja staatus ning et nõukogu sekretariaat osaleb samuti tuumarelva leviku tõkestamise lepingu konverentsil, kas EÜ või siis ELi eesistujariigi delegatsiooni koosseisus,

1.

edastab nõukogule järgmised soovitused:

a)

vaadata tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta vahekonverentsi – mis tugevdab veelgi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu praegust kolme sammast – eduka tulemuse ettevalmistamiseks läbi ja ajakohastada nõukogu 25. aprilli 2005. aasta ühine seisukoht 2005/329/ÜVJP, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2005. aasta konverentsi lepingu läbivaatamise kohta (7), mis tuleb heaks kiita Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2009. aasta detsembris; võtta kohustus jõuda lõpuks täieliku tuumadesarmeerimiseni, nagu see on kirjas ettepanekus võtta vastu tuumarelvastuse konventsioon;

b)

suurendada jõupingutusi tuumarelva leviku tõkestamist reguleerivate õigusaktide üleilmastumise ning tõhusa rakendamise tagamiseks, eriti kontrollivahendite tõhustamise abil;

c)

toetada aktiivselt koostöös partneritega konkreetseid ettepanekuid kõigi tuumakütuste tootmise, kasutamise ja ümbertöötlemise IAEA kontrolli alla toomiseks, sealhulgas rahvusvahelise tuumakütusehoidla loomiseks; lisaks toetada muid algatusi tuumakütusetsükli mitmepoolseks muutmiseks tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise eesmärgil, arvestades sellega seoses, et Euroopa Parlament tervitab nõukogu ja komisjoni valmisolekut eraldada kuni 25 miljonit eurot IAEA kontrolli all oleva tuumakütusehoidla loomiseks ning soovib näha nimetatud küsimusele suunatud ühismeetme kiiret heakskiitmist;

d)

toetada edasisi pingutusi IAEA volituste suurendamiseks, sealhulgas IAEA kaitsemeetmete lepingu lisaprotokolli üldiseks muutmist ja muid usaldust suurendavate meetmete väljatöötamisele suunatud samme; tagada piisavate vahendite kättesaadavaks tegemine nimetatud organisatsioonile, et ta saaks täita oma elutähtsaid volitusi tuumategevuse ohutuks muutmisel;

e)

saavutada olulist edu G8 partnerlusalgatuse, massihävitusrelvade leviku vastase julgeolekualgatuse ja ülemaailmse ohu vähendamise algatuse osas ning avaldada survet üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu kiireks jõustamiseks;

f)

süvendada oma dialoogi uue USA administratsiooni ja kõigi tuumarelvi omavate riikidega, et järgida ühist kava, mille eesmärk on tuumalõhkepeade varude järkjärguline vähendamine; toetada eriti USA ja Venemaa samme oma tuumarelvavarude oluliseks vähendamiseks vastavalt lepingutele START I ja SORT; avaldada survet tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu ratifitseerimise ja START-lepingu uuendamiseks;

g)

töötada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta vahekonverentsil välja strateegiad kokkuleppe saavutamiseks lepingu osas, mille eesmärk on mittediskrimineerival viisil peatada lõhustuvate materjalide tootmine relvade valmistamiseks, mis tähendab, et läbiräägitav leping peaks nõudma mitte üksnes tuumarelvi mitteomavatelt riikidelt või tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga praegu mitteühinenud riikidelt, vaid ka kõigilt viielt tuumarelvi omavalt ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelt, et nad ütleksid lahti lõhustuvate materjalide tootmisest relvade valmistamiseks ning demonteeriksid kõik selliste relvade tarbeks lõhustuvate materjalide tootmiseks ehitatud rajatised;

h)

toetada täielikult kõigi tuumarelva leviku tõkestamise õigusaktide täitmise kontrolli vahendite tugevdamist ja parandamist;

i)

taotleda ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutes sisalduvate massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslite kasutamise tulemuslikkuse hindamist;

j)

teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt kõigist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta vahekonverentsi ettevalmistavatest kohtumistest ja võtta nõuetekohaselt arvesse parlamendi seisukohti tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimustes seoses kõnealuse konverentsiga;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile, ÜRO peasekretärile, tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta vahekonverentsi eesistujale, liikmesriikide parlamentidele ning rühma „Parlamendiliikmed tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise eest” ja linnapeade rahukampaania liikmetele.


(1)  ELT C 98 E, 23.4.2004, lk 152.

(2)  ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 253.

(3)  ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 453.

(4)  ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 146.

(5)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0255.

(6)  Ühinenud Rahvaste Organisatsioon: tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osapoolte 2000. aasta konverents lepingu läbivaatamiseks, NPT/CONF.2000/28 (I ja II osa).

(7)  ELT L 106, 27.4.2005, lk 32.


Top