Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009IP0314

Etnilise päritolu ja rassi alusel profiilide koostamine terrorismivastase võitluse, õiguskaitse, sisserände ning tolli- ja piirikontrolli valdkonnas Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009 . aasta soovitus nõukogule probleemi kohta seoses etnilise päritolu ja rassi alusel profiilide koostamisega terrorismivastases võitluses, õiguskaitses, sisserände ning tolli- ja piirikontrolli puhul (2008/2020(INI))

OJ C 184E , 8.7.2010, p. 119–126 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

8.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/119


Reede, 24. aprilli 2009
Etnilise päritolu ja rassi alusel profiilide koostamine terrorismivastase võitluse, õiguskaitse, sisserände ning tolli- ja piirikontrolli valdkonnas

P6_TA(2009)0314

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta soovitus nõukogule probleemi kohta seoses etnilise päritolu ja rassi alusel profiilide koostamisega terrorismivastases võitluses, õiguskaitses, sisserände ning tolli- ja piirikontrolli puhul (2008/2020(INI))

2010/C 184 E/25

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Sarah Ludfordi poolt ALDE fraktsiooni nimel tehtud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule probleemi kohta seoses etnilise päritolu ja rassi alusel profiilide koostamisega terrorismivastases võitluses, õiguskaitses, sisserände ning tolli- ja piirikontrolli puhul (B6-0483/2007);

võttes arvesse rahvusvahelisi, Euroopa ja riiklikke inimõigustealaseid õigusakte: eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Ühenduse asutamislepingut, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (harta) ning liikmesriikide põhiseadusi, aga ka õigusi ja tagatisi, mida nende vahenditega antakse üksikisikutele eraelu, andmekaitse, mittediskrimineerimise ja vaba liikumise valdkonnas;

võttes arvesse Euroopa Nõukogu andmekaitsemeetmeid Euroopas: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8, Euroopa Nõukogu konventsiooni 108 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel, Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust liikmesriikidele R (87) 15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas, (1) soovitust R (97) 18, mis käsitleb isikuandmete kogumist ja töötlemist statistilistel eesmärkidel, (2) ja soovitust R (2001) 10 Euroopa politseieetika koodeksi kohta (3);

võttes arvesse ELi andmekaitsealaseid sätteid: harta artikleid 7 ja 8, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4), nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (5);

võttes arvesse rassilise diskrimineerimise vastaseid meetmeid: rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 14 ja protokolli 12, EÜ asutamislepingu artiklit 13 ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (6);

võttes arvesse ELi õigusakte julgeoleku ja terrorismivastase võitluse valdkonnas, sealhulgas politsei- ja õigusalase koostöö ning teabe ja jälitusteabe vahetuse valdkonnas, nagu nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsust 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta (7), nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsust 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (8), nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega, (9) ning selle 23. juuni 2008. aasta rakendusotsust 2008/616/JSK (10);

võttes arvesse olemasolevaid ja kavandatavaid ELi andmebaase, nagu Schengeni infosüsteem, Eurodac ja viisainfosüsteem, ning biomeetriliste andmete kogumise meetmeid, nagu need, mis on mõeldud elamislubade ja passide jaoks, ning komisjoni 30. novembri 2006. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa Liidu lõunapoolsete merepiiride haldamise tugevdamine” (KOM(2006)0733), mis käsitleb lõunapoolsete väliste merepiiride jaoks püsiva rannapatrulli võrgustiku rajamist, samuti esildatud seireprojekte nagu Eurosur (Euroopa piiride seiresüsteem);

võttes arvesse ettepanekut luua „e-piirid”, nagu on mainitud komisjoni 13. veebruari 2008. aasta teatises pealkirjaga „Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine” (KOM(2008)0069), milles tehakse ettepanek kehtestada integreeritud piirihaldus koos automaatse piirikontrolliga, mis hõlmab registreeritud reisija programmi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi;

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist lepingut, mis käsitleb lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeeriumile (2007. aasta broneeringuinfo leping), (11) ettepanekut võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel (KOM(2007)0654) ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa andmekaitseinspektori, artikli 29 töörühma ning politsei- ja õigusalase koostöö töörühma arvamusi selle ettepaneku kohta;

võttes arvesse asjaomast riikide pretsedendiõigust, näiteks Saksamaa konstitutsioonikohtu otsust polizeiliche präventive Rasterfahndung’i kohta (12) ja Ühendkuningriigi parlamendi ülemkoja otsust Tšehhi romide kohta (13) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigust, eelkõige kohtuasju Timišev v. Venemaa (14), Nachova ja teised v. Bulgaaria (15), D.H ja teised v. Tšehhi Vabariik (16) ning S. ja Marper v. Ühendkuningriik (17), ning Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust, eelkõige kohtuasja Huber v. Saksamaa Liitvabariik (18);

võttes arvesse terrorismivastases võitluses inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse ÜRO eriraportööri Martin Scheinini aruannet (19), Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Thomas Hammarbergi artiklit „Eraelu puutumatuse õiguse kaitse terrorismivastases võitluses” (20), Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldist poliitilist soovitust nr 8 rassismi vastu võitlemise kohta terrorismivastases võitluses (21) ja üldist poliitilist soovitust nr 11 politseitöös rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastu võitlemise kohta (22) ning Euroopa Liidu põhiõiguste sõltumatute ekspertide võrgustiku aruannet „Etniliste profiilide koostamine” (23);

võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 94;

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6-0222/2009),

A.

arvestades, et liikmesriigid kasutavad üha rohkem uusi tehnoloogiaid, rakendades programme ja süsteeme, mis hõlmavad isikuid puudutava teabe hankimist, kasutust, säilitamist või vahetamist, kui vahendeid terrorismivastases võitluses või kaitseks muude ohtude eest võitluses kuritegevuse vastu;

B.

arvestades vajadust võtta Euroopa tasandil vastu profiilide koostamise selge määratlus, pidades silmas konkreetset taotletavat eesmärki; arvestades, et profiilide koostamine on uurimismeetod, mille on võimalikuks teinud uued tehnoloogiad ja mida üldiselt kasutatakse ärisektoris, kuid mis nüüd on üha enam kasutusel ka õiguskaitsevahendina, eelkõige kuritegude avastamiseks ja ärahoidmiseks, aga ka piirikontrollis;

C.

arvestades, et profiilide koostamine, mis toimub sageli arvutipõhiste andmete automaatse hankimise teel, nõuab uurimist ja poliitilist arutelu, sest see vaidlusaluselt kaldub kõrvale üldreeglist, et õiguskaitsealased otsused peavad põhinema üksikisiku konkreetsel käitumisel; arvestades, et profiilide koostamine on uurimismeetod, mille puhul hangitakse inimeste kohta eri allikatest teavet, mis võib hõlmata nende etnilist päritolu, rassi, rahvust ja usku, mille põhjal püütakse määratleda neid, kes võivad olla kahtlustatavad kriminaalkuriteos või terrorismiaktis, ja võimaluse korral võtta nende suhtes keelavaid meetmeid, ning seda võib määratleda järgmiselt:

füüsiliste, käitumuslike või psühholoogiliste tunnuste kogumite süstemaatiline seostamine konkreetsete kuritegudega ning nende kasutamine alusena õiguskaitsealaste otsuste tegemisel  (24)

või, täpsustades seost andmete hankimise ja profiili koostamise vahel:

meetod, mille puhul teatavasse kategooriasse kuuluva isiku tunnuste kogum tuletatakse mineviku põhjal ning seejärel otsitakse andmebaasidest isikuid, kelle tunnused selle kogumiga enam-vähem ühte langevad  (25) ;

D.

arvestades, et etnilise profiili koostamist, millel on konkreetne rassiline või etniline alus ja mis seetõttu tekitab muret konflikti pärast mittediskrimineerimise normidega, võib määratleda järgmiselt:

rassi või etnilise päritolu, usu või riikliku päritolu süstemaatiline kasutamine õiguskaitsealastes otsustes ainsa asjaoluna või ühena mitmest asjaolust, olenemata sellest, kas asjaomased isikud on tuvastatud automaatse süsteemi alusel või mitte  (26)

või

tunnuste nagu rassi, nahavärvi, keele, usu, rahvuse või riikliku või etnilise päritolu kasutamine politsei poolt ilma objektiivse ja mõistliku põhjenduseta kontrollimisel, järelevalves või uurimistegevuses  (27) ;

E.

arvestades, et kuna profiilide koostamist, ükskõik kas see toimub andmete hankimise või politsei ja teiste asutuste tegevuse kaudu, kasutatakse järjest rohkem õiguskaitse ja piirikontrolli vahendina ning liiga vähe tähelepanu on pööratud selle tulemuslikkusele ning õiguskaitsemeetmete arendamisele ja rakendamisele, et tagada eraelu puutumatuse kaitse ja diskrimineerimise vältimine;

F.

arvestades, et profiilid võivad olla:

i)

kirjeldavad, kui nad põhinevad tunnistajate ütlustel ja muul teabel kuritegude toimepanijate kohta või toimepandud kuritegude tunnustel, ning seetõttu aitavad kaasa konkreetsete kahtlusaluste kinnipidamisele või sama mustrit järgivate kuritegude avastamisele; või

ii)

ennustavad, kui nende abil leitakse seos minevikusündmuste jälgitavate muutujate ja hetkeandmete ning jälitusteabe vahel, et teha järeldusi, mille abil loodetakse tuvastada neid, kes võivad olla seotud mingi tulevikus toimepandava või veel avastamata kuriteoga (28);

G.

arvestades, et andmete hankimine ja profiilide koostamine ähmastab piirid lubatava sihipärase jälgimise ja küsitava massilise jälgimise vahel, kui andmeid kogutakse pigem kasulikkuse tõttu kui määratletud eesmärgil, mis tähendab juba võimalikku ebaseaduslikku sekkumist eraellu;

H.

arvestades, et reisimisele kehtestatud põhjendamatud piirangud ja ebameeldivad kontrollimeetmed võivad halvendada elavaid majandus-, teadus-, kultuuri- ja sotsiaalsuhteid kolmandate riikidega; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on vähendada miinimumini ohtu, et teatavate rühmade, kogukondade või rahvuste suhtes rakendatakse diskrimineerivaid või objektiivselt põhjendamatuid meetmeid;

I.

arvestades ohtu, et süütute inimeste suhtes võidakse kohaldada omavolilisi kinnipidamisi, ülekuulamisi, reisipiiranguid, jälgimist või julgeolekukontrolle teabe alusel, mille on nende profiili lisanud riigiteenistuja, ning juhul kui seda teavet kohe ei eemaldata, võib see kaasa tuua andmete vahetamise ja otsuste vastastikuse tunnustamise tõttu viisakeelu, reisi- või piiriületuse loast keeldumise, jälgitavate isikute nimekirjadesse kandmise, andmebaasidesse sisestamise, keelud töölevõtmisel või panganduses, vahistamise või vabadusekaotuse või muude õiguste äravõtmise, kusjuures see kõik võib jääda heastamata;

J.

arvestades, et õiguskaitset tuleb alati teostada austades põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja pereelule, isikuandmeid kaitstes ja diskrimineerimata; tihe rahvusvaheline koostöö on vältimatu terrorismi ja tõsiste kuritegudega võitlemisel, kuid igasugune selline koostöö peab vastama rahvusvahelisele õigusele ning võrdse kohtlemise ja nõuetekohase õiguskaitse Euroopa normidele ja väärtustele, eeskätt selleks, et EL ei õõnestaks oma usaldusväärsust inimõiguste edendajana liidu piires ja rahvusvahelisel tasandil;

K.

arvestades, et EL peaks vältima uurimismeetodeid, mis võivad asjatult halvendada diplomaatilisi suhteid, takistada sellist rahvusvahelist koostööd või kahjustada ELi mainet maailmas ja vähendada ELi usaldusväärsust rahvusvahelise õiguse edendajana; arvestades, et Euroopa normid võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja õiguskaitse valdkonnas peaksid ka edaspidi olema eeskujuks;

L.

arvestades, et nii kirjeldava kui ka ennustava profiili koostamine võib olla seaduslik uurimisvahend, kui see põhineb konkreetsel, usaldusväärsel ja õigeaegsel teabel, mitte aga stereotüüpidel põhinevatel kontrollimatutel üldistustel ning kui selliste profiilide alusel võetavad meetmed vastavad vajaduse ja proportsionaalsuse õiguslikele kriteeriumidele; arvestades siiski, et etnilist päritolu, rassilist kuuluvust, usulisi veendumusi, kodakondsust ja poliitilisi vaateid kirjeldavate andmete kasutamist puudutavate vastavate õiguslike piirangute ja kaitsemeetmete puudumisel tekib märkimisväärne oht, et profiilide koostamine võib põhjustada diskrimineerimist;

M.

arvestades, et Euroopa politseieetika koodeksi juhiste kohaselt peab politseiuurimine põhinema vähemalt tegeliku või võimaliku õigusrikkumise või kuriteo põhjendatud kahtlusel, ning arvestades kinnitusi, et üksikisikuid ja ühiskonda tervikuna ohustav inimõiguste rikkumise tõenäosus (29) tekib sellise põhjendatud kahtluse puudumise korral, kui profiilide koostamine põhineb stereotüüpidel või eelarvamustel;

N.

arvestades, et ennustava profiili koostamine, kus kasutatakse andmebaaside vaheliste ristviidete põhjal koostatud laiaulatuslikke profiile ning kajastatakse läbiproovimata käitumisüldistusi või –mustreid, mille kohta arvatakse, et see võib tõenäoliselt viidata mõnele tulevikus toimepandavale või veel avastamata kuriteole või terrorismiaktile, tekitab sügavat muret eraelu puutumatuse pärast ja võib endast kujutada eraelu puutumatuse õiguse rikkumist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 ja harta artikli 7 alusel (30);

O.

arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõiguses on selgelt väljendatud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 lõike 2 erandite kohaldamine on lubatud ainult siis, kui need on kooskõlas õigusega ja demokraatlikus ühiskonnas vajalikud (31), nagu kinnitatakse ka eespool nimetatud hiljutises kohtuotsuses S. ja Marper v. Ühendkuningriik, milles leitakse, et ulatuslikud ja valimatud volitused süütegudes kahtlustatavate, kuid süüdi mõistmata isikute sõrmejälgede, rakuproovide ja DNA profiili säilitamiseks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8 rikkumine;

P.

arvestades, et eespool nimetatud kohtuasjas S. ja Marper v. Ühendkuningriik langetatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuses mainitud „häbimärgistamise ohu” tekkimine isikute puhul, keda õigusrikkumises ei ole süüdi mõistetud, kuid koheldakse samamoodi kui Ühendkuningriigi DNA andmebaasis sisalduvaid süüdimõistetud kurjategijaid, peaks ka tõstatama küsimuse, kas kohtu poolt õigeksmõistetud isikute isikuandmete töötlemine profiili koostamise eesmärgil on õiguspärane (32);

Q.

arvestades, et Saksamaa konstitutsioonikohus tunnistas oma eespool nimetatud otsuses põhiseaduse vastaseks Rasterfahndungi (sõelotsingu) programmi, mille käigus Saksa politseiasutused kogusid avalikest ja eraandmebaasidest isikuandmeid eeldatavalt islamiusuliste ja ülikoolis õppivate või õppinud 18–40-aastaste meeste kohta, selleks et (ebaõnnestunult) tuvastada terrorismis kahtlustatavad, ning et kohus leidis oma otsuses, et andmete hankimine on ebaseaduslik isikuandmetesse ja eraellu tungimine, mida ei saa õigustada reageerimisena üldisele ohuolukorrale, mis on eksisteerinud 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakutest alates, vaid milleks on vaja „konkreetse ohu”, näiteks terrorirünnakute ettevalmistamise või toimepaneku tõendamist;

R.

arvestades, et andmete hankimise ja profiilide koostamise kasulikkus on seatud kahtluse alla mitmetes Ameerika uuringutes, sealhulgas:

i)

ühes Cato Instituudi uuringus nenditi:

kuigi andmete hankimisest on kasu paljudel eesmärkidel, ei sobi see terroristide avastamise probleemi lahendamiseks. Oleks kahju, kui andmete hankimist terrorismi avastamise eesmärgil peetaks väärtuslikuks riigi julgeolekuorganite, õiguskaitseorganite ja tehnoloogiaringkondade hulgas, sest andmete hankimise jätkamine sellel eesmärgil raiskaks maksumaksja dollareid, rikuks tarbetult eraelu puutumatust ja kodanikuõigusi ning suunaks riiklikus julgeolekus töötavate meeste ja naiste väärtusliku aja ja energia vale eesmärgi täitmisele  (33) ;

ii)

USA National Research Council'i uuringus andmete hankimise ja käitumise jälgimise meetodite kohta sisejulgeolekuministeeriumile jõuti järeldusele, et:

terroristide automaatne tuvastamine andmete hankimise kaudu… ei ole ei eesmärgina teostatav ega tehnoloogia arengu alaste pingutuste eesmärgina soovitatav  (34) ;

S.

arvestades, et andmete hankimise tulemuslikkust nõrgestab „nõel heinakuhjas” probleem, sest analüütikud peavad läbi vaatama tohutu hulga olemasolevaid andmeid; et seaduskuulekate kodanike jäetavate „digitaaljälgede” hulk on isegi suurem kui kurjategijate ja terroristide oma, kes oma isiku varjamiseks teevad märkimisväärseid pingutusi; ning et „väärtabamusi” on olulisel määral, mille tõttu ei satu kahtluse alla mitte ainult täiesti süütud inimesed, kelle eraellu võidakse tungida, vaid jäävad tuvastamata tegelikud kahtlusalused;

T.

arvestades, et teistpidi probleemiks on nende kurjategijate kahe silma vahele jätmine, kes profiiliga kokku ei sobi, nagu Londoni 7. juuli 2005. aasta pommirünnakute peamees, kes „oli sattunud luureteenistuste tähelepanu alla kui kaasosaline teistele meestele, keda kahtlustati terroristliku pommirünnaku vandenõus osalemises… kuid… teda ei jälitatud, sest tema puhul ei olnud piisavalt „linnukesi” enne 2005. aasta juulit koostatud terrorismis kahtlustatava profiili kastikestes” (35);

U.

arvestades, et profiilide koostamine, mis häirib kogukonnas valitsevaid häid suhteid ja võõrandab teatavad kogukonnad koostööst õiguskaitseasutustega, töötaks vastu tõhusale võitlusele kuritegevuse ja terrorismi vastu, takistades luureandmete kogumist (36);

V.

arvestades, et tõhus teabe kogumine teatavate kahtlusaluste kohta ja konkreetsete juhtlõngade järgimine on parim lähenemisviis terrorismi avastamiseks ja ennetamiseks ning sellele täienduseks võivad juhukontroll ja kõiki võrdselt mõjutav kontroll, mida terroristidel on võimatu vältida, olla terrorismivastases võitluses tulemuslikumad kui profiilide koostamine (37);

W.

arvestades, et etnilise päritolu, rahvuse või usu kasutamine teguritena õiguskaitsega seotud uurimistes ei ole välistatud, kui see kasutus on kooskõlas mittediskrimineerimise normidega, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 14, kuid see kasutus peab vastama tulemuslikkuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumidele, et seaduslikult oleks lubatud erinev kohtlemine, mis ei kujuta endast diskrimineerimist;

X.

arvestades, et stereotüüpsetel oletustel põhinevate profiilide koostamine võib tekitada avalikkuses vaenu ja ksenofoobiat isikute suhtes, kellel on teatud etniline, rahvuslik või usuline taust (38);

Y.

arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika on kinnitanud, et juhul kui rass on õiguskaitsetegevusele ainsaks aluseks, on tegu lubamatu diskrimineerimisega (39); arvestades, et praktikas ei ole alati selge, kas rass või etniline päritolu oli ainus või otsustav alus sellisele tegevusele, ning sageli ilmneb selliste tegurite ülekaal alles siis, kui analüüsitakse õiguskaitsealase tegevuse mustreid;

Z.

arvestades, et kuigi puudub rahvusvaheline või Euroopa norm, mis otseselt keelaks profiili koostamise etnilise päritolu alusel, võib Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast sellise järelduse teha, ning nii rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta kui ka rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon on andnud selgelt mõista, et sellise tavaga rikutakse diskrimineerimise keeldu (40);

AA.

arvestades, et 2000. aasta rassismivastasel maailmakonverentsil vastuvõetud tegevuskavas nõuti riikidelt tungivalt, et nad kavandaksid, rakendaksid ja jõustaksid tõhusaid meetmeid rassiliste profiilide koostamise kaotamiseks (41); arvestades, et rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni eespool nimetatud soovituses nr 8 rassismi vastu võitlemise kohta terrorismivastases võitluses on palutud riikide valitsustel tagada, et õigusaktidest ja eeskirjadest või nende rakendamisest õiguskaitse valdkonnas ei tuleneks diskrimineerimist; ning arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste sõltumatute ekspertide võrgustik on veendunud, et terroristide profiilid selliste tunnuste alusel nagu rahvus, vanus või sünnikoht kujutavad endast suurt diskrimineerimise ohtu (42);

AB.

arvestades profiilide koostamise meetodeid kasutavate või nende aluseks olevate uurimistavade ja andmetöötlussüsteemide igakülgse hindamise vajadust ELis ja liikmesriikides, selleks et tagada riikide, Euroopa ja rahvusvaheliste õigusaktidega määratud kohustuste täielik täitmine ja hoida ära õigustamatut diskrimineerivat või eraellu tungivat mõju;

AC.

arvestades, et selliste operatsioonide suhtes tuleks rakendada järgmisi suuniseid, ning arvestades, et täieliku ja tõhusa kaitse tagamiseks on vaja ühendada kõik need erinevad kaitsevariandid,

1.

edastab nõukogule järgmised soovitused:

a)

igasugune isikuandmete töötlemine õiguskaitse ja terrorismivastase võitluse eesmärgil peaks põhinema kasutuspiiranguid kehtestavatel avaldatud õigusaktidel, mis on selged, konkreetsed ja siduvad ning mille suhtes sõltumatud andmekaitseasutused teevad tihedat ja tõhusat järelevalvet ning mille rikkumise suhtes kohaldatakse rangeid karistusi; massiline andmete säilitamine ettevaatuspõhimõttel on ebaproportsionaalne tõhusa terrorismivastase võitluse põhinõudeid silmas pidades;

b)

tuleks kehtestada õiguslik raamistik, mis sätestaks selge määratluse profiilide koostamise kohta, mis toimub kas arvutipõhiste andmete automaatse hankimise teel või muul moel, et kehtestada õiguspärase kasutuse selged eeskirjad ja sätestada piirangud; ühtlasi on vaja kehtestada vajalikud andmekaitse tagatised üksikisikutele ja vastutuse kindlaksmääramise mehhanismid;

c)

isikuandmete kogumist ja säilitamist ning profiilide koostamise meetodite kasutamist isikute puhul, keda ei kahtlustata konkreetses kuriteos või kes ei kujuta endast konkreetset ohtu, tuleks eriti rangelt kontrollida vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid silmas pidades;

d)

faktilised ja luureandmed ning andmed eri andmesubjektide kategooriate kohta peaksid olema selgelt eristatud;

e)

juurdepääsu politsei ja salateenistuse toimikutele peaks lubama ainult iga üksikjuhtumit eraldi käsitledes ja konkreetsel eesmärgil ning see peaks olema liikmesriikide kohtuliku kontrolli all;

f)

profiilide koostamine ei tohiks kahjustada liikmesriikide politseiasutuste sihipärast uurimistegevust ning piiranguid kehtestavad õigusaktid profiilide koostamise kohta ei tohiks takistada seaduspärast juurdepääsu andmebaasidele osana sellisest sihipärasest uurimisest;

g)

isikuandmete säilitamine peaks olema ajalise piiranguga;

h)

etniline statistika on oluline vahend, mis võimaldab avastada õiguskaitse tavasid, mis pööravad õiguskaitsel ebaproportsionaalset, lubamatut ja õigustamatut tähelepanu rahvusvähemustele; kõrgete standardite loomine, et kaitsta isikuandmeid (andmed, mis on seotud tuvastatava isikuga), ei takista seega kogumast anonüümseid statistilisi andmeid, sealhulgas andmeid etnilise päritolu, rassi, usu või riikliku päritolu kohta, mis on vajalikud, et tuvastada igasugust diskrimineerimist õiguskaitse tavade puhul; artikli 29 töörühmalt tuleks paluda sellekohaste juhiste esitamist;

i)

keelatud peaks olema andmete kogumine isikute kohta vaid sellel alusel, et nad on teatava rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse või käitumisega, poliitiliste vaadetega või et nad kuuluvad teatavatesse liikumistesse või organisatsioonidesse, mis ei ole seadusega keelatud; vaja on kehtestada kaitsetagatised ja menetlused kaebuste esitamiseks õiguskaitsevahendite diskrimineeriva kasutuste kohta;

j)

eraõiguslikel või avalik-õiguslikel asutustel oleks lubatud vaid erandkorras ning rangete kaitsemeetmete kohaldamisel tugineda arvutipõhistele otsustele isikute kohta ilma inimesepoolse hinnanguta;

k)

õigusaktidega tuleks kehtestada tugevad kaitsemeetmed, et tagada politsei ja salateenistuste tegevuse, sealhulgas terrorismivastase tegevuse üle asjakohane ja tõhus kohtulik ja parlamentaarne kontroll;

l)

arvestades võimalikke tagajärgi üksikisikutele, peaks heastamine olema tõhus ja kättesaadav, andmesubjektile tuleb anda selget teavet kohaldatavate menetluste kohta, millega kaasnevad õigused andmetele juurdepääsuks ja nende parandamiseks;

m)

tuleks kehtestada kriteeriumide kogum, mille alusel hinnata profiilide koostamise kõigi tegevuste tulemuslikkust, õiguspärasust ja kooskõla Euroopa Liidu väärtustega; profiilide kasutamist käsitlevad kehtivad ja esildatud siseriiklikud ja ELi õigusaktid tuleks läbi vaadata, et veenduda nende vastavuses Euroopa õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute sätetele; ning vajaduse korral tuleks kaaluda ELi õigusreformi, et kehtestada siduvad eeskirjad, mis hoiavad ära põhiõiguste rikkumise, kusjuures tuleks arvesse võtta Euroopa Nõukogu peagi valmivat soovitust profiilide koostamise kohta;

n)

tuleks uurida, mil määral nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ tõkestab või reguleerib profiilide koostamise meetmeid ja tavasid, ning kaaluda tuleks muudatust, et lennujaamad ja sadamad ei jääks selle direktiivi reguleerimisalast välja;

o)

nõukogu peaks tellima uuringu, mis põhineb asjaomasel raamistikul ja praegustel tavadel ning mille korraldamise eest vastutab komisjon, kes vajaduse korral konsulteerib Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa andmekaitseinspektoriga, samuti õiguskaitse- ja luureasutustega, ning mis käsitleb profiilide koostamise meetodite tegelikku ja võimalikku kasutust, nende tulemuslikkust kahtlustatavate tuvastamisel ning nende ühtesobivust kodanikuvabaduste, inimõiguste ja eraelu puutumatuse nõuetega; liikmesriikidelt tuleks paluda andmeid kinnipidamise ja kontrollimise (stop-and-search) ning muude sekkumiste kohta, mis tulenevad profiilide koostamise meetoditest;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


(1)  Vastu võetud ministrite komitee poolt ministrite asetäitjate 410. kohtumisel 17. septembril 1987. aastal.

(2)  Vastu võetud ministrite komitee poolt ministrite asetäitjate 602. kohtumisel 30. septembril 1997. aastal.

(3)  Vastu võetud ministrite komitee poolt ministrite asetäitjate 765. kohtumisel 19. septembril 2001. aastal.

(4)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(5)  ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

(6)  EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(7)  ELT L 253, 29.9.2005, lk 22.

(8)  ELT L 386, 29.12.2006, lk 89.

(9)  ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

(10)  ELT L 210, 6.8.2008, lk 12.

(11)  ELT L 204, 4.8.2007, lk 18.

(12)  Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus, BVerfG, 1 BvR 518/02, 4.4.2006, Absatz-Nr. (1-184).

(13)  Lordide Koda, 9 detsember 2004, R v. Immigration Office at Prague Airport and another (Respondents) ex parte European Roma Rights Centre and other (Appellants) [2004], UKHL 55, paragraph 101.

(14)  Timišev v. Venemaa, 13. detsember 2005, nr. 55762/00 ja 55974/00, Euroopa Inimõiguste Kohus, 2005-XII.

(15)  Nachova ja teised v. Bulgaaria [GC], 26. veebruar 2004, nr 43577/98 ja 43579/98, Euroopa Inimõiguste Kohus, 2005-VII.

(16)  D.H. ja teised v. Tšehhi Vabariik, 13. november 2007, nr 57325/00.

(17)  S. ja Marper v. Ühendkuningriik, 4. detsember 2008, nr 30562/04 ja 30566/04.

(18)  Otsus kohtuasjas C-524/06, 16. detsember 2008, Euroopa Kohtu Lahendites seni avaldatamata.

(19)  ÜRO dokument A/HRC/4/26, 29. jaanuar 2007.

(20)  CommDH/Issue Paper (2008)3, Strasbourg, 17. november 2008.

(21)  CRI (2004) 26, vastu võetud 17. märtsil 2004.

(22)  CRI (2007) 39, vastu võetud 29. juunil 2007.

(23)  CFR-CDF, arvamus 4.2006: http://ec.europa.eu/justice_home/cfr_cdf/doc/avis/2006_4_en.pdf.

(24)  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 28. oktoobri 2008. aasta arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel, punkt 35.

(25)  Lordide Koja aruanne: Clarke R, Profiling: A Hidden Challenge to the Regulation of Data Surveillance, 1993, punkt 33, allmärkus 41.

(26)  Oliver De Schutter ja Julie Ringelheim (2008). „Ethnic Profiling: A Rising Challenge for European Human Rights Law,” Modern Law Review, 71(3):358-384.

(27)  Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni üldine poliitiline soovitus nr 11, mainitud eespool, punkt 1.

(28)  Terrorismivastases võitluses inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse ÜRO eriraportööri aruanne, lõige 33.

(29)  Samas. lõige 33. Vt ka ELi aruannet „Etnilise profiili koostamine”. Euroopa Liidu põhiõiguste sõltumatute ekspertide võrgustik, eespool nimetatud, lk 9–13.

(30)  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 28. oktoobri 2008. aasta arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel, punkt 4.

(31)  Asjaomase kohtupraktika kohta lühiülevaate saamiseks vt: E. Brouwer, Towards a European PNR System?, Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C (kodanikuõigused ja põhiseadusküsimused) teostatud uurimus, dokument PE 410.649, jaanuar 2009, punkt 5, lk 16-17.

(32)  Eespool nimetatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus kohtuasjas S. ja Marper v. Ühendkuningriik, punkt 125.

(33)  Cato Instituudi poliitikaanalüüs nr 584, 11. detsember 2006: „Effective Terrorism and the limited role of predictive data-mining” by Jeff Jonas and Jim Harper.

(34)  „Protecting Individual Privacy in the Struggle Against Terrorists: A Framework for Program Assessment.” Kokkuvõte veebis : http://www.nap.edu/catalog/12452.html, lk 4.

(35)  „Detectives draw up new brief in hunt for radicals,” The Times, 28. detsember 2005.

(36)  Terrorismivastases võitluses inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse ÜRO eriraportööri aruanne, punkt 62.

(37)  Samas, punkt 61.

(38)  Samas, punkt 40.

(39)  Nt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus eespool nimetatud kohtuasjas Timišev v. Venemaa.

(40)  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 28. oktoobri 2008. aasta arvamus nõukogu raamotsuse kohta broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel, punkt 39.

(41)  Report of the World Conference against Racism, Racial Discrimination, Xenophobia and Related Intolerance (A/CONF.189/12), Programme of Action, paragraph 72.

(42)  EU Network of Independent Experts on Fundamental Rights, „The balance between freedom and security in the response by the European Union and its member States to the Terrorist Threats” (2003), p. 21.


Top