Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009IP0307

Linnaliikluse korraldamise tegevuskava Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009 . aasta resolutsioon linnaliikluse korraldamise tegevuskava kohta (2008/2217(INI))

OJ C 184E , 8.7.2010, p. 43–50 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

8.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/43


Neljapäev, 23. aprilli 2009
Linnaliikluse korraldamise tegevuskava

P6_TA(2009)0307

Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta resolutsioon linnaliikluse korraldamise tegevuskava kohta (2008/2217(INI))

2010/C 184 E/09

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni 25. septembri 2007. aasta rohelist raamatut „Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel” (KOM(2007)0551);

võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2001. aasta valget raamatut „Euroopa transpordipoliitika aastaks 2010: aeg otsustada” (KOM(2001)0370);

võttes arvesse komisjoni 18. oktoobri 2007. aasta teatist „Kaubaveologistika tegevuskava” (KOM (2007)0607);

võttes arvesse komisjoni 17. septembri 2007. aasta teatist „Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta” (KOM(2007)0541);

võttes arvesse komisjoni 7. veebruari 2007. aasta teatist „21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik. Komisjoni seisukoht seoses CARS 21 kõrgetasemelise töörühma lõpparuandega. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2007)0022);

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2006. aasta teatist „Kaubaveologistika Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti” (KOM(2006)0336);

võttes arvesse komisjoni 22. juuni 2006. aasta teatist „Liikumisvõimeline Euroopa – jätkusuutlik liikuvus meie mandril. Euroopa Komisjoni 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte” (KOM(2006)0314);

võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2006. aasta teatist seoses „Intelligentse auto” algatusega – „Teadlikkuse tõstmine: info- ja sidetehnoloogia targemate, turvalisemate ja keskkonnasõbralikumate sõidukite tarbeks” (KOM(2006) 0059);

võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2006. aasta teatist linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta (KOM(2005)0718);

võttes arvesse komisjoni ettepanekuid ja suuniseid ning Euroopa Parlamendi seisukohti struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi ning seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi kohta;

võttes arvesse muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonnasõbralike ja energiatõhusate mootorsõidukite edendamise kohta (KOM(2007)0817);

võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni uute suundade kohta linnalise liikumiskeskkonna arendamisel (1);

võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni (2), mis käsitleb teatist „Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta”;

võttes arvesse oma 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni panuse kohta Euroopa Ülemkogu 2008. aasta kevadisele kohtumisele seoses Lissaboni strateegiaga (3);

võttes arvesse oma 12. oktoobri 1988. aasta resolutsiooni jalakäijate kaitse ja Euroopa jalakäijate õiguste harta kohta (4);

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni CARS 21 ja konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriva raamistiku kohta (5);

võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni kaubaveologistika kohta Euroopas, mis on jätkusuutliku liikuvuse võti (6);

võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni liikumisvõimelise Euroopa ja jätkusuutliku liikuvuse kohta meie mandril (7);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (8);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1370/2007 avaliku reisijateveoteenuse osutamise kohta raudteel ja maanteel (9);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (10);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/40/EÜ mootorsõidukite eesmisi allasõidutõkkeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (11);

võttes arvesse Regioonide Komitee 21. aprilli 2009. aasta arvamust linnaliikluse korraldamise tegevuskava kohta (12);

võttes arvesse, et komisjon on erinevatel puhkudel, kuid tähtaega täpsustamata, andnud teada kavatsusest avaldada linnaliikluse korraldamise tegevuskava;

võttes arvesse õiguslikku alust, milleks on EÜ asutamislepingu artiklid 70 kuni 80;

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6-0199/2009),

A.

arvestades, et linnatransport moodustab suure osa kogu transpordist ning EÜ asutamislepingu artiklid 70–80 on selle õiguslik alus, mis annab kõnesolevas valdkonnas Euroopa Liidule ja liikmesriikidele jagatud pädevuse;

B.

arvestades, et paljud nii mitmeid kui ka üksikuid transpordiliike käsitlevad Euroopa Liidu direktiivid ja määrused mõjutavad linnatransporti, mistõttu on vaja konkreetset ühtlustatud lähenemisviisi linnaliikluse probleemidele;

C.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsil 2007 toimunud kohtumisel vastu võetud ELi kliimat käsitlevas kavas seati kõrged eesmärgid vähendada aastaks 2020 energiatarbimist 20 % ja kasvuhoonegaaside heidet 20 % võrra ning suurendada taastuvenergia osakaalu kogu energiatarbimises 20 %-ni, kusjuures neid eesmärke ei ole võimalik saavutada asjakohase linnatranspordi strateegiata;

D.

arvestades, et teadus- ja arendustegevuse programm CIVITAS on osutunud väga edukaks, mis väljendub selles, et kohalikud omavalitsused ja liikluskorraldajad on huvitatud ELi investeeringutest linnaliikluse uuenduslikesse programmidesse;

E.

arvestades, et Ühtekuuluvusfond ja struktuurifondid rahastavad linnaliikluse korraldamise programme, kuid sellel on kaks puudust, nimelt ühelt poolt ei ole neil Euroopa linnaliikluse korraldamise strateegiat ega eesmärke ning teisalt jaotub rahastamine ELi territooriumil ebaühtlaselt;

F.

arvestades, et linnapiirkonnad on üleeuroopaliste transpordivõrkude eri transpordiliikide peamised ristumis- ja ühenduskohad, mis peavad aitama kaasa Euroopa säästva liikuvuse ja ELi linnavõrkude jätkusuutliku konkurentsivõime tagamiseks võetud kõrgete eesmärkide saavutamisele;

G.

arvestades, et linnad on olulised ärikeskused ning kaubavedu on ühelt poolt elutähtis elanikkonna varustamise huvides, teiselt poolt seisab see silmitsi väljakutsetega seoses väheste ladustamiskohtade ja lühikeste tarneaegadega;

H.

arvestades, et subsidiaarsuse põhimõtte ja omavalitsuste planeerimisõiguse range järgimine välistab kohustava Euroopa poliitika, kuid lubab ELil vastu võtta valdkonda soodustava strateegia, nagu regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika puhul seda on tehtud, ilma et lahendusi nähtaks ette ülevalt poolt;

I.

arvestades, et linnapiirkondadega seonduvaid probleeme ei ole võimalik lahendada, keskendudes üksikuid transpordiliike käsitlevale poliitikale, vaid üksnes kasutajaid ja terveid liiklussüsteeme hõlmavale lähenemisviisile tuginedes;

J.

arvestades, et nii Euroopa kodanikele kui ka Euroopa majandusele kasuliku tõhusa ja säästliku linnatranspordipoliitika tagab üksnes kauba- ja reisijateveo ning eri transpordiliikide õiglane kohtlemine;

K.

arvestades, et linnaplaneering, mis arvestab ühiskonna demograafilist muutust näiteks seeläbi, et kesklinnadesse rajatakse eakatele mõeldud eluasemeid ja kauplused rajatakse eluasemete lähedale, võib oluliselt soodustada liikluse vältimist;

L.

arvestades, et vahendite optimeerimiseks on vaja konkreetseid linnaliikluse strateegiaid, luues transpordiliikide sidumiseks terminale ning ühendades eri transpordisüsteeme;

M.

arvestades, et on vaja usaldusväärset ja süstemaatilisemat statistilist teavet, mis võimaldaks hinnata liikmesriikide kohalikku poliitikat ja vahetada teavet linnaliikluse parimate tavade kohta;

N.

arvestades linnatranspordis kasutatavate eri tehniliste lahenduste majanduslikku ja tehnoloogilist tähtsust ELi konkurentsivõime ja väliskaubanduse seisukohast;

O.

arvestades järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste lähenemist, on vaja kinni pidada parlamendi arutelude esialgsest ajakavast, et arutada komisjoni väljakuulutatud linnaliikluse korraldamise tegevuskava,

1.

avaldab kahetsust, et komisjoni väljakuulutatud linnaliikluse korraldamise tegevuskava ei ole avaldatud, ning kiidab heaks üksikud algatused, kuid rõhutab ühtse käsitluse vajalikkust; otsustab seepärast täiel määral subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides edasi arendada omaalgatuslikku raportit, esitades algatusettepanekud linnaliikluse korraldamise Euroopa tegevuskava koostamiseks;

2.

tuletab meelde, et linnatranspordi suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet; rõhutab siiski, et kohalikud omavalitsused ei suuda neid probleeme lahendada ilma Euroopa tasandil tehtava koostöö ja kooskõlastamiseta, seega peab komisjon korraldama uuringuid ja pakkuma õigusliku raamistiku, rahastama teadusuuringuid ning edendama ja levitama häid tavasid viisil, mis on kõikidele kättesaadavad ELi kõikides keeltes;

3.

palub, et komisjon avaldaks selle valdkonna kohta ELi õigusaktide kogumiku ning pakuks piirkondadele ja linnadele välja ühise tugiraamistiku, mis kergendaks neil otsuste tegemist arengustrateegiate kavandamisel ja elluviimisel;

Linnaliikluse korraldamise teadus- ja uuendustegevuse kiirendamine Euroopas

4.

teeb ettepanekuga käivitada Eurostatis viivitamata linnaliikluse korraldamist kajastava statistika ja andmebaaside parandamise programmi, et koondada eelkõige:

liiklust, sealhulgas keskkonnahoidlikke liiklusviise (jalgrattasõit, kõndimine jne), käsitlevad andmed;

õhusaastet ja mürataset, õnnetusjuhtumeid, liiklustihedust ja ummikuid käsitlev statistika;

transporditeenuste ja nende osutamise statistika ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad;

5.

soovitab viivitamata avada linnaliikluse korraldust käsitleva Euroopa internetiportaali ja -foorumi, et hõlbustada teabe, heade tavade ja uuendustegevuse, eeskätt keskkonnahoidlike liiklusviiside alaste kogemuste vahetamist ja levitamist;

6.

soovitab hakata Euroopa liikuvusnädala raames välja andma Euroopa aastaauhinda, mis ühendab ka programmi CIVITAS auhindu, et tõsta esile silmapaistvaid ja järgimist väärivaid linnatranspordi algatusi ja projekte;

7.

teeb ettepaneku töötada välja CIVITASe uue põlvkonna programmi (CIVITAS I), mis keskendub muu hulgas järgmiste valdkondade projektidele:

mitmeliigilise transpordiga seotud lisateenused (sõidutasud jne);

linnatranspordi ergonoomia (mugavus) programmid;

mitmeliigilisele transpordile juurdepääsu käsitlevad ja eeskätt liikumispuudega inimestele mõeldud uuendused;

linna transpordivõrgu kasutajatele mõeldud koondteave, mis võimaldab otstarbekalt transpordivõrgu piires liigelda;

8.

teeb ettepaneku toetada arukaid transpordisüsteeme käsitlevat teadus- ja arendustegevust, mis oleks paremini kooskõlas linnaelanike ja kohalike asutuste vajaduste ja eesmärkidega ning keskenduks järgmistele teemadele:

ühendatud teabekorralduse ja liikluskorralduse süsteemid;

kahjuliku mõju ja õnnetuste vähendamine;

uute koostalitlusvõimeliste info- ja sidetehnoloogiate, sealhulgas satelliit- ja NFC -tehnoloogia (13) kasutamine GSMi abil, et anda teavet kasutajatele ja müüa ühendtranspordi pileteid;

ohutus ja turvalisus ühistranspordis;

linnasõidukite uue põlvkonna arendamine;

uuenduslikud lahendused tõhusa kaubaveo, eriti linnasisese kaubaveo korraldamiseks;

9.

nõuab arukate transpordisüsteemide rakenduste riikliku ja ELi rahastamise suurendamist, et võimaldada kohalikel asutustel arukate transpordisüsteemide laialdasemat kasutuselevõttu;

Eri liiklusviiside optimeerimise toetamine linna sõiduplaanide kooskõlastamise abil

10.

palub, et integreeritud lähenemisviisi põhimõtet edendataks partnerlusel põhineva valitsemistava raames, mis ühendab linna ja linnalähedaste piirkondade ning liikmesriikide ja Euroopa tasandi osalejaid ning millega võetakse arvesse transpordiga seonduvaid küsimusi: sotsiaalne kaasatus, müra, turvalisus, konkurentsivõime, keskkond jne; kordab palvet muuta integreeritud lähenemisviisi kasutuselevõtmine kohustuslikuks struktuurifondide programmide kavandamisel ja projektide valikul;

11.

soovitab üle 100 000 elanikuga linnastutes kasutusele võtta terviklikke säästva linnaliikluse kavasid, mis sisaldavad järgmist:

liikuvuse hindamine, selle näitajad ja eesmärgid koos majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõjuga;

transpordivõrkude arendamise ja omavahelise ühendamise kava, mis on ühitatud piirkondliku transpordi kavaga ja linnaplaneerimisega;

täies ulatuses ühistranspordiga integreeritud keskkonnahoidliku liikluse (jalgrattateed, jalakäijate tsoonid jne) arengukava;

parklate ja eri transpordiliikide ühenduskohtade üldplaan;

linna liiklusvõrgustike ja nende ühenduskohtade liikumispuudega kasutajate vajadustele kohandamise kava;

linnasisese logistika üldplaan, milles nähakse ette võimalus kasutada kaubaveoks üldkasutatavat infrastruktuuri;

kodanike vahetu osalemise kord;

12.

soovitab luua liikluskorraldajaid esindavaid asutusi, sealhulgas kasutajate ja kodanikuühendusi ning transpordiettevõtjate kutseühinguid koondava alalise linnaliikluse korraldust käsitleva Euroopa foorumi, et vahetada ja levitada häid tavasid;

13.

teeb ettepaneku seada linnatranspordi Euroopa-poolse rahastamise tingimuseks linna liikumiskeskkonna edendamise tervikkava (linnatranspordi kava) olemasolu;

14.

ergutab üle 250 000 elanikuga Euroopa suurlinnade ühistranspordikorraldusega tegelevaid asutusi ning liiklus- ja parkimiskorralduse eest vastutavaid ameteid koostööle ja koostalitlusvõime suurendamisele, võttes sealjuures arvesse kohalikku eripära;

15.

julgustab liikluskorraldusega tegelevaid asutusi seadma liikluskavades esitatud liikuvuspoliitika (vt artikkel 7) raames otsustatud ja kontrollitud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke ning muutma need eesmärgid avalike ja eratransporditeenuste pakkujate jaoks konkreetseteks kohustuslikeks tulemuseesmärkideks;

16.

teeb ettepaneku hinnata parimate tavade vahetamise hõlbustamise eesmärgil ühtse sõidutasu süsteemi (sealhulgas projekti „koostalitusvõimeline sõidurahahaldus”) ning eri transpordiliikidest teavitamise ja liikluskorraldusega tegelevate asutuste teabevahetuse kogemusi ELi linnastutes;

Linnaruumis säästva liikluskeskkonna arengu soodustamine kui ELi lisandväärtus

17.

ergutab linna liikluskorralduse seireüksuse käivitamist komisjoni juures, kuid ei poolda uue ameti loomist;

18.

väljendab kahetsust, et käimasoleval, ajavahemikku 2007–2013 hõlmaval toetusperioodil on kõikidest struktuurifondide vahenditest, mis kasutatakse ära liikluse tarbeks (82 000 000 000 eurot), vaid umbes 9 % (8 000 000 000 eurot) ette nähtud linnaliikluse vajadusteks; peab seda osa liialt väikeseks, et oleks võimalik lahendada Euroopa linnade liikluse optimeerimise ning keskkonna- ja kliimakaitse probleeme;

19.

soovitab tungivalt uurida aastate 2014–2020 finantsperspektiivi raames võimalust luua linna liikluskeskkonna Euroopa rahastamisvahend (Marco Polo programmi taoline ühtne programm), mille abil oleks võimalik kaasrahastada:

linnaliikluse kavasid käsitlevaid uuringuid, et toetada nende kasutamist kõikjal;

osaliselt investeeringuid transpordiliikidesse, mis vastavad ELi keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikele eesmärkidele;

teeb ettepaneku võimaldada kõnesolevat rahastamist konkurentsi edendaval viisil vastavalt ühenduse pakkumiskutse tingimustele;

20.

palub komisjonil koostada aruande piiratud juurdepääsuga linnaalade kohta, et hinnata nende toimet inimeste liikuvusele, elukvaliteedile, heitmetele ja välismõjudele, tervisele ja ohutusele, arvestades vajadust piiriüleses liikluses toimepandud kuritegude ja õigusrikkumiste menetlemise süsteemi järele;

21.

teeb ettepaneku luua teabe- ja piletimüügi võrgustiku ELi peamiste sihtlinnade transpordipiletite müümiseks nende lähtepunktide raudtee- ja lennujaamades, mis asuvad ELi territooriumil;

22.

soovitab koostada linnatranspordi kasutamise eeskirja, mis käsitleks ka jalakäijaid ja jalgrattureid ning kaupade ja teenuste kättetoimetamisel teepinna jaotamist selliselt, et see kaotaks olemasoleva ebavõrdsuse;

23.

on seisukohal, et „lühikeste vahemaade linna” põhimõtte järgimine linnaehituses loob parimad võimalused keskkonna- ja kliimasõbralikuks liiklemiseks;

24.

ergutab komisjoni ja kohalikke ametiasutusi tugevdama ja levitama autovaba päevaga seotud algatusi, nagu seda tehakse igal aastal Euroopa autovaba päeva raames;

25.

kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti kooskõlastatud lähenemisviisi roheliste tsoonide loomiseks ning ühtse Euroopa rohelise tsooni kleebise väljatöötamiseks, et hoida ära kodanikele ja äriühingutele tõsiseid ebamugavusi põhjustavate eri lähenemisviiside väljatöötamist linna või liikmesriigi tasandil;

26.

on seisukohal, et linnaliikluse korralduse kava peaks hõlmama ka linnadevaheliste võrgustike loomist, mis võimaldaksid suurte linnade üksteisega sidumist, nende linnade majanduslikku arengut, sujuvat ja kiiret reisijate- ja kaubavedu;

Linnatransport kui Euroopa tööstus- ja tehnoloogiasektor, mida tuleks võtta arvesse Lissaboni strateegia ja Euroopa majanduse elavdamise kava raames

27.

soovitab töötada välja Euroopa poliitika, et standardida ja sertifitseerida materjalid, pidades silmas ohutust ja tervist, mugavust (müra, vibratsioon), võrkude koostalitlusvõimet (nn bussiteed, trammilt rongile süsteemid jne), juurdepääsetavust liikumispuudega reisijatele ja lapsevankritega reisijatele, keskkonnahoidlikke liiklusviise ja süsinikdioksiidi heitkoguste ning ka ettevõtjate ja kasutajate kulude mõjuhinnangu mõttes ökoloogiliselt puhtaid sõidukeid (buss, takso);

28.

teeb ettepaneku pidevalt püüelda kulude ja tulude proportsionaalsuse ja vähekindlustatud kasutajatega (puudega inimesed, paljulapselised pered, sotsiaalhüvitiste saajad) arvestamise poole;

29.

soovitab koostada suunised teenuste kvaliteedi miinimumsoovituste, hindamise ning kasutajate ja kodanike osalemise kohta, võttes arvesse linna transpordivõrkude avamist konkurentsile vastavalt määrusele (EÜ) nr 1370/2007;

30.

soovitab eraldada olulise osa Euroopa majanduse elavdamise kavast tulenevatest vahenditest selleks, et rahastada investeeringuid ja selliseid töid linnatranspordi ja ühistranspordi valdkonnas, mis on alles pooleli ja kohe rahastatavad ning lõpetatakse enne 31. detsembrit 2009;

31.

märgib, et Euroopa majanduse elavdamise kavas eraldatakse struktuurifondide vahendeid eelisjärjekorras säästvate infrastruktuuriprojektide rahastamiseks; kutsub liikmesriike ja piirkondi tungivalt üles kasutama suurt osa nendest vahenditest kliimasõbraliku linnaliikluse vajadusteks;

32.

palub komisjonil võtta arvesse käesolevas resolutsioonis tehtud ettepanekuid ning samuti Euroopa Parlamendi soovi, et komisjon hakkaks nende küsimustega tegelema ning alustaks võimalikult kiiresti tegevuskava koostamist;

*

* *

33.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


(1)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0356.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0311.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0057.

(4)  EÜT C 290, 14.11.1988, lk 51.

(5)  ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 1.

(6)  ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 154.

(7)  ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 556.

(8)  ELT L 152, 11.6.2008, lk 1.

(9)  ELT L 315, 3.12.2007, lk 1.

(10)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.

(11)  EÜT L 203, 10.8.2000, lk 9.

(12)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(13)  NFC, lühend ingliskeelsest sõnaühendist Near Field Communication– lähimaaside, on tehnoloogia, mida kasutatakse teabe vahetamiseks väga väikeste vahemaade tagant ja mis võimaldab raadio kaudu tuvastamist.


Top