Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009IP0258

Roheline raamat üleeuroopalise transpordivõrgu tuleviku kohta Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009 . aasta resolutsioon üleeuroopalise transpordivõrgu tulevast poliitikat käsitleva rohelise raamatu kohta (2008/2218(INI))

OJ C 184E , 8.7.2010, p. 35–40 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

8.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/35


Kolmapäev, 22. aprilli 2009
Roheline raamat üleeuroopalise transpordivõrgu tuleviku kohta

P6_TA(2009)0258

Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta resolutsioon üleeuroopalise transpordivõrgu tulevast poliitikat käsitleva rohelise raamatu kohta (2008/2218(INI))

2010/C 184 E/07

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni 4. veebruari 2009. aasta teatist „Roheline raamat „Üleeuroopaline transpordivõrk: poliitika läbivaatamine”” (KOM(2009)0044);

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist „Euroopa majanduse taastamise kava” (KOM(2008)0800);

võttes arvesse nõukogu järeldusi transpordi keskkonnasäästlikumaks muutmise kohta, mille transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu võttis vastu 8.–9. detsembril 2008. aastal toimunud istungil;

võttes arvesse komisjoni 22. juuni 2006. aasta teatist „Liikumisvõimeline Euroopa – jätkusuutlik liikuvus meie mandril. Euroopa Komisjoni 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte” (KOM(2006)0314);

võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta teatist „Kaks korda 20 aastaks 2020. Kliimamuutus – Euroopa võimalus” (KOM(2008)0030);

võttes arvesse komisjoni 18. oktoobri 2007. aasta teatist „Kaubaveologistika tegevuskava” (KOM(2007)0607);

võttes arvesse komisjoni 14. mai 2008. aasta teatist programmiperioodiks 2007–2013 kavandatud ühtekuuluvuspoliitika strateegiaid ja programme käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta (KOM(2008)0301);

võttes arvesse komisjoni 20. jaanuari 2009. aasta aruannet üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste rakendamise kohta ajavahemikus 2004–2005 (KOM(2009)0005);

võttes arvesse oma 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Lissaboni strateegia kohta (1);

võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni kaubaveologistika kohta Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti (2);

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni arvamust (A6-0224/2009),

A.

arvestades, et üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) poliitika poliitiline määratlus, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuses nr 884/2004/EÜ, millega muudetakse otsust 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, (4) andis tulemuseks 30 esmatähtsat projekti sisaldava nn soovide nimekirja, mille puhul oli lähtutud peamiselt riiklikest huvidest;

B.

arvestades, et maanteeveoga võrreldes tuleb raudtee- ja mereveo välist konkurentsivõimet parandada, et tagada kiir- ja veeteede ning raudtee-kaubaveo koridoride tasakaalustatud kasutamine;

C.

arvestades, et 30 esmatähtsat projekti tõid kaasa komisjoni ettepaneku toetada üleeuroopalist transpordivõrku tervikuna ELi rahalistest vahenditest 2007.–2013. aasta finantsraamistiku raames ligikaudu 20 miljardi euroga, mida vähendati nõukogu nõudmisel lõpuks 8 miljardi euroni, millest vaid 5,3 miljardit eurot oli ette nähtud 30 esmatähtsale projektile,

D.

võttes arvesse Euroopa Liidu tuntud suutmatust järgida üleeuroopalisele transpordivõrgule rahalise abi andmist käsitlevaid eeskirju, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (5), ning mis tekitab ebakindlust projektide rahastamise planeerimisel;

E.

arvestades, et tuleb tugevdada komisjoni suutlikkust teostada suuri piiriüleseid projekte, eriti raudteesektoris, mis nõuavad jätkuvalt tihedamat koostööd asjaomaste liikmesriikide vahel ning rahastamist paljude aastate vältel, mis ulatub üle mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja;

F.

arvestades, et eespool nimetatud komisjoni 14. mai 2008. aasta teatise lisadest ilmneb, et ligikaudu 49 % transpordiprojektidele eraldatud assigneeringutest kulutatakse teedele, ligikaudu 31 % raudteedele ja ligikaudu 9 % linnatranspordile, aga ei ole täpselt selge, milliseid konkreetseid projekte kaasrahastatakse,

1.

tõdeb, et esimestele püüdlustele töötada välja ELi transpordiinfrastruktuuri poliitika, mis sai alguse Euroopa töösturite ümarlaua nn puuduvatest lülidest, aitas kaasa komisjoni 2. detsembri 1992. aasta teatis ühise transpordipoliitika tulevase arengu kohta, mille eesmärk oli saavutada majanduskasv, konkurentsivõime ja tööhõive, ning nimetatud poliitika väljatöötamist jätkas tolleaegne transpordivolinik Karel Van Miert; märgib, et nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (6) ning otsusega nr 884/2004/EÜ püüti keskenduda eespool nimetatud eesmärkidele; juhib tähelepanu asjaolule, et selle poliitikavaldkonna elavdamisele andis tõuke tolleaegne transpordi- ja energeetikavolinik, komisjoni asepresident Loyola de Palacio;

2.

on arvamusel, et üleeuroopalise transpordivõrgu koordinaatorite aruanded on huvitavad näited oluliste projektide piiratud valiku edasisest koordineerimisest ja integreerimisest; palub seepärast komisjonil ja liikmesriikidel teha jätkuvaid jõupingutusi praeguste esmatähtsate projektide toetamiseks; leiab, et keskpika ja pikaajalise perspektiiviga investeeringute tegemist tuleks jätkata kooskõlas eesmärgiga kogu võrgu ehitamine lõpule viia;

3.

tunneb heameelt, et komisjon esitas varakult oma eespool nimetatud 4. veebruari 2009. aasta teatise, mille eesmärk on vaadata põhjalikult läbi ELi transpordiinfrastruktuur ja üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika vastavalt väljakutsetele kehtiva ja tulevase transpordi-, piiriülese liikuvuse, finants-, majandus- ja regionaalpoliitika (sealhulgas püsivalt ebasoodsas olukorras olevad piirkonnad) ning sotsiaal-, ohutuse ja keskkonna valdkonnas;

4.

ei näe sellega seoses mõtet võtta kasutusele ebamäärane üleeuroopalise transpordivõrgu kontseptuaalse samba põhimõte, mis koormaks liialt esmatähtsate projektide nimekirja; on seisukohal, et vastupidiselt komisjoni väljendatud eesmärgile ei suurenda selgesõnaliselt kontseptuaalsena esitatud sammas üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika usaldusväärsust, mis tuleks pigem saavutada konkreetsete projektide väljatöötamise kaudu;

5.

nõustub seepärast töötama välja sidusama ja integreerituma võrgustikku toetava lähenemisviisi, mille puhul on arvesse võetud vajadust kombineeritud transpordiühenduste järele nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul; rõhutab seepärast, et esmajärjekorras tuleb infrastruktuuriühenduste puhul uute liikmesriikidega ja uutes liikmesriikides tegeleda raudtee, sadamate, jätkusuutlike mere- ja siseveeteede ning nende tagamaaühenduste või kombineeritud transpordi sõlmpunktidega ning erilist tähelepanu tuleb pöörata samuti piiriülestele transpordiühendustele ning lennuväljade ja meresadamate paremale ühendusele üleeuroopaliste võrkudega; rõhutab, et tähelepanu tuleks pöörata nii reisijate- kui ka kaubaveo erinevatele, kuid üksteist täiendavatele vajadustele; soovitab liikmesriikidel ja piirkondlikel asutustel ääremaal asumisega seonduvate kulude vähendamiseks parandada vahejaamade olukorda ja kohalikke ühendusi, mis pakuvad üleeuroopaliste võrkudega ühinemise võimalusi;

6.

kutsub komisjoni üles toetama eelkõige esmatähtsaid projekte, mis hõlmavad mitme liikmesriigi kombineeritud transpordiühendusi ning kooskõlastatud koostalitlusvõimet; juhib tähelepanu asjaolule, et majanduspiirkondade ühenduse tagamine esmatähtsate projektidega on riikide ülesanne;

7.

märgib heakskiitvalt, et keskkonnasõbralikele transpordiliikidele pööratakse esmatähtsate projektide nimekirjas väga suurt tähelepanu; kutsub komisjoni sellega seoses üles tagama, et selline tähelepanu säilitatakse edaspidi projektide rakendamisel;

8.

rõhutab vajadust integreerida Euroopa infrastruktuuripoliitikasse kliimakaitse ja kõikide transpordiliikide säästev areng, et järgida ELi eesmärke vähendada süsinikdioksiidi heitmeid;

9.

kutsub komisjoni üles nõudma tungivalt liikmesriikidelt, et nad võtaksid üleeuroopalise transpordivõrgu projekte käsitlevate otsuste tegemisel ja planeerimisel arvesse Euroopa keskkonnakaitsealased õigusakte, näiteks Natura 2000, keskkonnamõju strateegiline hindamine, keskkonnamõju hindamine, õhukvaliteedi direktiiv, vee raamdirektiiv, elupaikade direktiiv ja linnukaitse direktiiv ning Euroopa Keskkonnaagentuuri transporti ja keskkonda käsitleva aruandluse mehhanismi raames koostatud aruanded näitajate kohta transpordi ja keskkonna valdkonnas;

10.

nõuab tungivalt, et komisjon viiks miinimumini ebaselged või vastuolulised sätted, mis on seotud ühiste huvide deklaratsioonide ja keskkonnakaitsealaste õigusaktide rakendamisega; on lisaks sellele arvamusel, et kui projektidele antakse üleeuroopalise transpordivõrgu staatus, ei või liikmesriigid lõikes 9 nimetatud Euroopa õigusakte vääralt rakendada üleeuroopalise transpordivõrgu projektide blokeerimiseks;

11.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma Euroopa transpordiinfrastruktuuri poliitika seisukohast oluliste teguritena arvesse uusi asjaolusid, nagu ülemaailmne finantskriis, demograafilised muutused, laienemine, uued naaberriigid ning tihedamad sidemed idapoolsete ja Vahemere piirkonna riikidega;

12.

rõhutab, et eriti praeguse majanduskriisi kontekstis on üleeuroopalise transpordivõrgu välja töötamine ja liidu transpordi ühendamine naaberriikide omaga kõige usaldusväärsem viis tagada nii siseturu pikaajaline jätkusuutlikkus kui ka majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus liidus;

13.

palub komisjonil suurendada jõupingutusi, et parandada Euroopas territoriaalse arengu kooskõlastamist (Euroopa Liidu territoriaalne arengukava ning territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte) ja transpordi planeerimist, võttes arvesse piirkondadele ligipääsetavust täiustatud piirkondadevaheliste võrkude abil; märgib, et arvesse tuleb võtta suuri erinevusi mägi-, ranniku- /saarte, kesk-, ääre- ja muude piiriäärsete alade vahel ning vajadust integreerida linnaliiklussüsteemid tõhusamalt üleeuroopalisse transpordivõrku;

14.

palub komisjonil pöörata esmajärjekorras tähelepanu eelkõige põhiprojektidele, mis on seotud peamiste raudteede, maanteede ja siseveeteedega, et tagada piiriülesed ühendused uute liikmesriikide ja kolmandate riikidega;

15.

soovitab sellega seoses, et planeerimine peaks põhinema Euroopa ruumilisel arenguplaanil ning et olemasolevaid Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku (EPSON) uuringuandmeid kasutatakse kui transpordi arengut käsitlevale planeerimisele suunatud teaduslikku taustteavet;

16.

rõhutab vajadust võtta üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika väljatöötamisel arvesse nii Lissaboni strateegia kui ka majanduse taastamise kava eesmärke, arvestades liikuvuse, ligipääsetavuse ja logistika suurt tähtsust ELi konkurentsivõimele, ning suurendada territoriaalset ühtekuuluvust;

17.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lülitama rohelised transpordikoridorid, kaubaveo raudteevõrgud, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) koridorid, nn meremaanteed (nagu lähisõit, piiratud mahuga olemasolevad siseveeteed või ebapiisava võimsusega lüüsid), nn kuivad sadamad, logistilised platvormid ja linnade liiklussõlmed ning üleeuroopalise transpordivõrgu kavandatav laiendamine Euroopa naabruspoliitika partnerriikidesse, idapoolsetesse ja Vahemere piirkonna riikidesse üleeuroopalise kombineeritud transpordivõrgu kontseptsiooni, mille aluseks on kavandatud meetmed, mille puhul eelistatakse keskkonnasõbralikke, vähem kütust tarbivaid ja ohutumaid transpordiliike, et tagada kõigi transpordiliikide optimaalne kasutamine ning edendada eri transpordiliikide vahelisi ühendusi, eelkõige sadamate ühendatust raudteega; nõuab lisaks sellele, et praeguse ja tulevase üleeuroopalise transpordivõrgu raamistik ning raudteeveo koridoride kohta esitatud õigusaktid oleksid omavahel kooskõlas;

18.

märgib, et viimaste uuringutulemuste kohaselt kasutati veel hiljuti siseveeteede puhul vaid 1 % Euroopa infrastruktuurivahenditest; on seisukohal, et on vaja Euroopa piisavat toetust, et arendada Euroopas välja siseveeteede infrastruktuur, eesmärgiga kasutada maksimaalselt ära siseveeteede pakutava säästliku ja usaldusväärse transpordiviisi võimalused;

19.

kutsub komisjoni üles püüdma tagada, et raudtee-kaubaveo kasutamise laienemist toetaks võrkude suurem tõhusus ja vedude toimumise suurem kiirus;

20.

tunneb sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (KOM(2008)0852) ning eespool nimetatud komisjoni 18. oktoobri 2007. aasta teatise üle;

21.

rõhutab, kui oluline on võimaldada teabevahetust kombineeritud transpordi puhul, et soodustada ja toetada nn pehme ja kõva infrastruktuuri (infosüsteemid nagu ERTMS/RIS/ITS/SESAR/Galileo) koostoimimist, parandada koostalitlusvõimet, veeremi seisundit (ERTMSi riist- ja tarkvara seadmed rongides ja kaubavagunite müra vähendamine), rohelist logistikat, kombineeritud transpordi ühendusi ja sõlmi, detsentraliseeritud tarneahela nn ukselt-uksele teenuseid ja liikuvuse juhtimist;

22.

rõhutab, kui oluline on töötada üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks välja ühtlustatud ja standarditud arukad transpordisüsteemid, et transpordi juhtimine oleks tõhusam, sujuvam, turvalisem ja keskkonnasõbralikum;

23.

soovitab parandada üleeuroopalise transpordivõrgu rakendamist ning muuta teave paremini kättesaadavaks selliste süsteemide kaudu nagu TENtec infosüsteem, kehtestades avatud koordineerimismeetodi, mis hõlmab võrdlusuuringuid ja parimate tavade vahetamist;

24.

keskendub vajadusele suurendada lühikese aja jooksul olemasoleva infrastruktuuri tõhusust üleeuroopalise transpordivõrgu projektide raames, eelkõige juhul, kui selliste projektide rakendamisega on algust tehtud, et muuta transpordikoridorid elujõulisemaks ja tõhusamaks ning mitte lihtsalt oodata nende koridoridega seotud suurprojektide realiseerimist kaugemas tulevikus;

25.

toetab rohelises raamatus üleeuroopalise transpordivõrgu kontseptsiooni jaoks esitatud kolmandat struktuurilist valikut, s.t kahekihilist struktuuri, mis koosneb olemasolevatel üleeuroopalise transpordivõrgu kavadel põhinevast ulatuslikust võrgustikust ning kombineeritud transpordi tuumvõrgust, mis tuleb veel määratleda ning mille prioriteedid on raudtee, jätkusuutlikud veeteed ja sadamad ning nende ühendus logistikakeskustega;

26.

toetab tuumvõrgu kontseptsiooni, mis hõlmab nn geograafilist sammast ja kontseptuaalset sammast, mille järgi sisaldab kontseptuaalne sammas kriteeriume ja eesmärke, mille abil võimaldatakse projekte, koridore ja võrgu osasid määrata aja jooksul kindlaks paindlikul viisil, selle asemel et teha seda rangelt kogu ajavahemikuks eelarveperioodi alguses; on seisukohal, et üleeuroopalist transpordivõrku peaks olema võimalik laiendada paindlikult eelarveperioodi kestel, et kohaneda muutuvate turutingimustega;

27.

tõdeb, et liikmesriikidel on piirkondlike ja kohalike asutuste, kodanikuühiskonna sidusrühmade ja kohaliku elanikkonnaga konsulteerides tähtis osa transpordiinfrastruktuuri üle otsustamisel, selle planeerimisel ja finantseerimisel, sealhulgas Euroopa piiriülesel koordineerimisel ja koostööl; ootab nõukogult suuremat sidusust üleeuroopalise transpordivõrgu projektide taotluste ja üleeuroopalise transpordivõrgu eelarveid käsitlevate otsuste vahel; palub liikmesriike seoses ELi finantsraamistiku vahepealse läbivaatamisega ning samuti ELi majanduse taastamise kava üle toimuva aruteluga seoses kaaluda põhjalikult vajaliku rahalise toetuse andmist üleeuroopalise transpordivõrku kuuluvatele transpordiinfrastruktuuridele kui esmatähtsat küsimust vastavalt senisele ELi poliitikale;

28.

nõustub täielikult ühenduse eesmärgiga vähendada halduskoormust ning soovitab seepärast tungivalt, et komisjon vaataks läbi üleeuroopalise transpordivõrgu esmatähtsate projektide finantsraamistiku, eesmärgiga vähendada veelgi bürokraatiat;

29.

palub liikmesriike ja komisjoni tugevdada poliitikavaldkondade koordineerimist riiklikul tasandil, et saavutada kooskõla üleeuroopalise transpordivõrgu programmi kaasrahastamisel ja elluviimisel vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 154 ja 155;

30.

rõhutab sellega seoses, et finantskriisi tõttu lasub Euroopa Liidul, liikmesriikidel ja piirkondadel suurem surve võtta transpordi infrastruktuuriprojekte käsitlevate otsuste vastuvõtmisel aluseks usaldusväärse kulude-tulude analüüsi, projekti jätkusuutlikkuse ja Euroopa piiriülese lisandväärtuse;

31.

märgib sellegipoolest, et transpordiinfrastruktuuri investeerimine on üks olulisi valdkondi majandus- ja finantskriisiga toimetuleku seisukohast, mistõttu kutsub komisjoni üles kiirendama üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ja struktuuri- ja/või ühtekuuluvusfondidest rahastatavaid infrastruktuuriprojekte; kutsub liikmesriike üles hindama uuesti oma investeerimisprioriteete, võttes arvesse kõnealust lähenemisviisi, et kiirendada nende vastutusalasse kuuluvaid üleeuroopalise transpordivõrgu projekte, eriti piiriülestes lõikudes;

32.

tuletab komisjonile meelde, et transpordiinfrastruktuuriprojektide ELi kaasrahastamine üleeuroopalise transpordivõrgu, Ühtekuuluvusfondi, regionaalfondide ja Euroopa Investeerimispanga poolt peab vastama järgmistele kriteeriumitele: majanduslik elujõulisus, tõhustatud konkurentsivõime, ühtse turu edendamine, keskkonnasäästlikkus, läbipaistvus maksumaksjatele ja kodanike kaasatus (partnerluse põhimõte); rõhutab sellega seoses, kui oluline on arendada avaliku ja erasektori partnerlust, et rahastada üleeuroopalise transpordivõrgu projekte, ning et on vaja leida paindlikud lahendused probleemidele, mis tekivad nii ulatuslike tööde puhul (geograafilised ja tehnilised raskused, avalikkuse vastuseis jne);

33.

kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama, et ELi rahastamiskavade raames hinnatud projektide puhul võetakse arvesse nende võimalikku mõju muude vajalike investeeringute (mida ei toetata ELi vahenditest) liikmesriigipoolsele rahastamisele; on eelkõige seisukohal, et liikmesriikide poolt kasutatavaid assigneeringuid ELi poolt rahastatud projektide täiendamiseks ei tohiks eraldada haruliinide säilitamise või nendesse investeerimise arvel; on pigem arvamusel, et projekte tuleks seega vähemalt osaliselt koostada ja hinnata selle põhjal, milline on nende potentsiaal ühendada (ja mitte hooletusse jätta) vajaliku, täiendava haruliinide infrastruktuuri areng ja hooldus;

34.

rõhutab, et Euroopa lennutranspordituru investeerimisvajadused kasvavad kiiresti Ühtse Euroopa Taeva II paketi ning kavandatud kogu lennundust käsitleva lähenemisviisi tõttu; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma lennujaamadele ning lennuliikluse korraldamisele ja aeronavigatsiooniteenustele eraldatavate vahendite suurendamist üleeuroopalise transpordivõrgu eelarveraamistiku läbivaatamisel;

35.

märgib, et vaja on rohkem uurimis- ja arendustegevust, et käsitleda transpordiinfrastruktuuri rahastamise parimaid ja kõige tõhusamaid lahendusi ning nende positiivset mõju konkurentsivõimele ning kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele tööhõivele, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlus, mida juba uuritakse komisjoni käivitatud uurimustes;

36.

rõhutab vajadust luua üleeuroopalise transpordivõrgu rakendusametis töörühm, et suurendada avaliku ja erasektori partnerluse kasutamist mõnede esmatähtsate projektide või lõikude rahastamisel ning levitada lahendusi parima tavana;

37.

rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerluse ja Euroopa Investeerimispanga suurem osalus ei asendaks märkimisväärset osa selliste laiaulatuslike projektide eelarvelisest rahastamisest, mille tagasimakseperiood ulatuks üle mitme põlvkonna;

38.

pooldab asjaolu, et liikmesriigid vaataksid läbi üleeuroopalise transpordivõrgu eelarve seoses 2009.–2010. aasta finantsperspektiivide vahekokkuvõttega, et peatada märkimisväärsed kärped muude projektide ja ambitsioonide osas, mille eesmärk on arendada nendega seotud raud- ja veeteid;

39.

rõhutab vajadust eraldada maanteede infrastruktuuri kasutamise eest laekunud teemaksust teatav protsent üleeuroopalise transpordivõrgu rahastamiseks, et suurendada võimendavat mõju laenudele;

40.

palub komisjonil koostada valik näiteid lammutatud või maha jäetud piirkondlikest piiriülestest raudteeühendustest, eelistades eriti neid, mida saaks ühendada üleeuroopalise transpordivõrguga;

41.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arvestama võrgustikuga Eurovelo ja nn raudse eesriide rajaga kui võimalusega soodustada Euroopa piiriüleseid jalgrattainfrastruktuurivõrgustikke ning toetada kerget liikuvust ja säästvat turismi;

42.

kutsub komisjoni üles kogu üleeuroopalise raudteevõrgu konkurentsivõime suurendamise eesmärgil tegema enne praeguste volituste lõppu õigusloomega seotud algatuse raudtee reisijateveo siseturu avamise kohta 1. jaanuarist 2012;

43.

peab kahetsusväärseks esmatähtsate projektide rakendamise aeglust piiriäärsetes piirkondades, eriti Püreneedes, mis on Pürenee poolsaare ja Prantsusmaa jaoks eriti oluline;

44.

ergutab komisjoni kaasama Euroopa Parlamenti ja Euroopa Ülemkogu üleeuroopalise transpordivõrgu projektide kaasrahastamist käsitlevate mitme- ja igaaastaste ettepanekute koostamisse ja otsuste tegemisse;

45.

palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt ja vähemalt kord aastas iga esmatähtsa projekti puhul aruande projekti hetkeolukorra, projekti kulude usaldusväärsuse, projekti teostatavuse ning projekti rakendamise ajakava kohta;

46.

kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal nimekirja konkreetsete Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Investeerimispanga poolt kaasrahastatavate üleeuroopalise transpordivõrgu projektide kohta, nagu seda juba tehakse üleeuroopalise transpordivõrgu poolt kaasrahastatavate projektide puhul;

47.

rõhutab, et paljudel juhtudel on ökoloogilisest ja majanduslikust seisukohast lähtuvalt jätkusuutlikud ja elujõulised üksnes mitmeliigilised transpordisüsteemid, mis võimaldavad ühel ja samal marsruudil kasutada erinevaid transpordivahendeid;

48.

rõhutab, et hiljuti laienenud Schengeni alal on Lääne- ja Ida-Euroopa vaheline transpordi infrastruktuur väga suure tähtsusega, arvestades majanduskasvu potentsiaali eriti uutes liikmesriikides, mis on ühendatud selle infrastruktuuriga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja ehitama ja edendama riikidevahelisi maantee- ja raudteeühendusi Ida- ja Lääne-Euroopa vahel ning toetama eelkõige piiriülest transpordi infrastruktuuri konkreetse tegevusprogrammiga, mida rakendatakse koostöös kohalike, piirkondlike ja riiklike asutustega; juhib tähelepanu ka sellele, et üleeuroopalise transpordivõrgu ja kolmandate riikide transpordivõrkude parem sidumine parandaks eriti piirialade olukorda ning annaks lisandväärtuse piirkondadevahelisele koostööle ja ELile tervikuna;

49.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


(1)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0120.

(2)  ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 154.

(3)  EÜT L 15, 17.1.1997, lk 1.

(4)  ELT L 167, 30.4.2004, lk 1.

(5)  ELT L 162, 22.6.2007, lk 1.

(6)  EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1.


Top