Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009BP0096

2010. aasta eelarvemenetluse suunised - jaod I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009 . aasta resolutsioon 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (2009/2004(BUD))

OJ C 87E , 1.4.2010, p. 327–332 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

1.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 87/327


Teisipäev, 10 märts 2009
2010. aasta eelarvemenetluse suunised - jaod I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX

P6_TA(2009)0096

Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta resolutsioon 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (2009/2004(BUD))

2010/C 87 E/48

Euroopa Parlament,

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272;

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (1);

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ (Euratom) Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (2);

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (3);

võttes arvesse institutsioonide peasekretäride 2006. aasta mais esitatud viiendat aruannet finantsperspektiivi rubriigi 5 arengu kohta;

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2007. eelarveaasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (4);

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0057/2009),

A.

arvestades, et iga-aastase menetluse käesoleval etapil ootab Euroopa Parlament teiste institutsioonide eelarvestusi ja oma juhatuse ettepanekuid 2010. aasta eelarve kohta;

B.

arvestades, et tehti ettepanek jätkata ka teisel aastal kogu 2010. aasta eelarvemenetluse vältel katseprojekti läbiviimist, mille eesmärk on tugevdada juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelist koostööd ja suhteid;

C.

arvestades, et rubriigi 5 ülemmäär on 2010. aastal 8 088 000 000 eurot (mis on võrreldes 2009. aastaga 311 000 000 eurot ehk 4 % rohkem, hõlmates 2 %-list inflatsiooni),

D.

arvestades, et Euroopa Parlamendi 2009. aasta eelarve maht ulatub 1 529 970 930 euroni, mis moodustab selle aasta rubriigi 5 vahendite mahust 19,67 %;

Euroopa Parlament

Üldine raamistik

1.

ei väsi rõhutamast, kui oluline on põhimõte, et kõigile parlamendiliikmetele tuleks võrdselt pakkuda täiemahulisi kvaliteetseid teenuseid, mis võimaldavad neil oma tööd teha ja arvamust väljendada ning saada kõik dokumendid oma emakeeles, et parimal viisil esindada oma valijaid; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi uuel koosseisul on võimalus see tagada, ning nõustub, et sellega seoses on parlamendiliikmetele optimaalse ja võrdse juurdepääsu tagamine tõlketeenustele üks olulisi 2010. aasta eelarve suuniseid;

2.

leiab, et arvestades oma varasemat seisukohta, et õigusloomes tuleks võrdselt rõhutada Euroopa Parlamendi rolli kõiki aspekte; eeskätt on esmatähtis eraldada personali ja vahendeid, et toetada Euroopa Parlamendi tööd ja otsuste tegemist kaasotsustamismenetluse valdkondades;

3.

rõhutab, et 2010. aastast kujuneb pärast 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi ja parlamendikoosseisu muutumist aasta, mil parlament järk-järgult taastab oma töörütmi täies mahus ning märgib, et see nõuab eelarves teatavaid kohandusi; märgib samuti, et 2009. aasta valimisi kajastavaid mitmeid eelarveridu enam ei vajata;

4.

rõhutab, et 2010. aastast kujuneb Euroopa Parlamendi jaoks pidevate kohanduste aasta, pidades silmas selle poliitiliste ja õigusloomealaste kohustustega tihedalt seotud töömeetodite parandamist ja uuendamist ning viimase paari aasta jooksul käivitatud paljude oluliste mitmeaastaste algatuste hindamist;

5.

kinnitab oma kavatsust näha ette vajalikud rahalised vahendid Euroopa Liidu võimalikuks laienemiseks Horvaatia ühinemise järel;

6.

võtab teadmiseks asjaolu, et halduskulusid hõlmava rubriigi 5 ülemmäär võimaldaks teoreetiliselt 4 % ehk 311 000 000 euro võrra vahendite suurendamist; lisaks märgib, et Euroopa Parlamendi vabatahtlik 20 %-line osa toob ülemmäärade osas kaasa „automaatse”62 000 000 euro ja võrreldes 2009. aasta tegeliku eelarvega 87 000 000 euro suuruse täiendava manööverdamisruumi; rõhutab, et siiski puudub selgus ELi rahvamajanduse kogutulu osas toimuva arengu ja Euroopa Parlamendi tegutsemistingimuste osas;

7.

ootab, et juhatus esitaks eelarvestuses realistlikud taotlused, ning on valmis analüüsima kaalutlevalt juhatuse ettepanekuid lähtuvalt konkreetsetest vajadustest, et tagada institutsiooni asjakohane ja tõhus toimimine;

8.

on seisukohal, et erireservi loomise asemel tuleks eelarvestusse jätta pigem suurem varu, et anda uuele parlamendile võimalus seada ametisseastumisel oma prioriteedid või kohaneda muutuvate oludega, arvestades seejuures määraga 20 % üldhalduskuludest;

9.

usub, et Lissaboni lepingu tulevase ratifitseerimise korral tuleb eelarvekulutusi nõudvad vajalikud kohandused teha pärast lepingu ratifitseerimist vastavalt kehtivatele eelarvemenetlustele;

10.

soovib üksikasjalikku ja selget ülevaadet nendest eelarveridadest, mille vahendeid alakasutati 2008. aastal ja ootab selle põhjuste analüüsi; soovib samuti saada ülevaadet kõikidest ülekandmistest ja nende kasutamisest 2008. aastal, samuti ajakohastatud teavet lõplike sihtotstarbeliste tulude kohta võrreldes eelarvesse kantud summadega;

11.

tervitab otsust pikendada teiseks aastaks katseprojekti, mille eesmärk on tugevdada juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelist koostööd ja millega saaks rakendada lihtsamat ja seotumat eelarvemenetlust ning mis võimaldaks ühtlasi kiiremat ja läbipaistvamat konsulteerimist kõikides olulise finantsmõjuga parlamentaarsetes küsimustes; rõhutab, et tava, kus juhatus konsulteerib eelarvekomisjoniga selliste finantsmõjudega küsimustes, saaks täiustada ning soovib praegust tava selles osas selgitada ja piiritleda;

Euroopa Parlamendi liikmete võrdne juurdepääs tõlketeenustele

12.

leiab, et 2010. aastal tuleks teha tõsiseid jõupingutusi selleks, et eri riikidest pärit ja eri keeli kõnelevaid Euroopa Parlamendi liikmeid koheldaks võrdselt, võimaldades neil täita oma ülesandeid ja osaleda poliitilises tegevuses oma keeles, kui nad seda soovivad;

13.

tunnistab, et paljudel juhtudel ning eriti parlamendikomisjonide ja fraktsioonide tasandil suurendavad tähtajapiirangud peamiste osapoolte vaheliste läbirääkimiste tähtsust; rõhutab siiski kõigi parlamendiliikmete poolt tagatud demokraatliku legitiimsuse põhimõtet ja nende õigust täielikule mitmekeelsusele; seetõttu on seisukohal, et eelarvet saab ja tuleks kasutada selle eesmärgi saavutamiseks ning õige tasakaalu leidmiseks mitmekeelsusest johtuvate piirangute ja õigusloome sujuvalt lõpuni menetlemise vahel;

14.

näitab üles sügavat huvi mitmekeelsuse küsimuses ning palub teenistustel anda ülevaade praegusest olukorrast ja 2010. aastaks kavandatud arengutest, sealhulgas „eeskirjade” kohaldamisest ning täiendavate praktiliste paranduste võimalikust arenguruumist, katseprojektist ad personam suulise tõlke kohta, sealhulgas kriteeriumid ja kasulikkus erineva keeletaustaga parlamendiliikmetele ning samuti ülevaade sellest, kuidas võrdse kohtlemise „füüsilised takistused” (s.t sobilike koosolekuruumide ja kabiinide puudumine) aja jooksul kõrvaldatakse; soovib kinnitust selle kohta, kuidas uue parlamendi puhul tagatakse kõikides nendes küsimustes parem varustatus võrreldes olukorraga nende parlamendiliikmete jaoks, kes saabusid parlamenti viimaste laienemistega;

15.

on samuti seisukohal, et tuleb kasutada kõiki vahendeid, et suurendada suulise tõlke paindlikkust, mis on oluline samm hea töökorralduse tagamiseks, ja märgib, et paljudel juhtudel saaks probleeme ja raha raiskamist vältida, kui keeli oleks võimalus vahetada lühikese etteteatamisajaga, põhinedes tegelikul koosolekutel osalemisel, mitte kavandatud osalemisel;

Vahendite optimaalne kasutamine Euroopa Parlamendi õigusloomealase töö parandamiseks

16.

rõhutab, et väga suurt tähelepanu tuleks pöörata Euroopa Parlamendi käsutuses olevate eelarvevahendite ja personali võimalikult suure kulusäästlikkuse tagamisele, et võimaldada Euroopa Parlamendil ja selle liikmetel täita edukalt oma peamisi, õigusloome ülesandeid; kordab, et see tähendab töömeetodite hoolikat kavandamist ja töö korraldamist ning kui vähegi võimalik, funktsioonide ja struktuuride ühendamist, et vältida ebavajalikku bürokraatiat ning funktsioonide ja jõupingutuste kattumist;

17.

rõhutab, et kaasotsustamispädevuse laienemine paneb kõigile õigusloomega tegelevatele teenistustele täiendava koormuse ning nõuab töötajate ja vahendite efektiivsust ja prioriteetide seadmist, et parlamendiliikmed saaksid nõuetekohaselt oma kohustusi täita;

18.

tuletab meelde, et 2009. aastaks lepiti kokku töötajaskonna olulises suurendamises, kuigi samas lepiti üldiselt kokku, et isikkoosseisu puhul on jõutud nüüd konsolideerimise etappi ning et hiljutiste laienemiste järgse väga olulise suurenemise järel tuleb koosseise jätkuvalt ümber korraldada; kutsub uuesti kõiki teenistusi ja fraktsioone üles põhjendama alates menetluse algusest üksikasjalikult oma taotlusi;

19.

ootab haldusmenetluste lihtsustamise töörühma soovitusi ja usub, et nende rakendamise loomulik tagajärg on kulude kokkuhoid;

20.

palub samuti lisada kevadel eelarvestusse fraktsioonide taotlused;

21.

on seisukohal, et mõnikord on vaja analüüsi vahendite kasutamise ja töö korraldamise kohta, kui konkreetsed probleemid on selgelt välja toodud ning teostatava kontrolli eesmärgid on piisava põhjalikkusega püstitatud, mõõdetavad ja sihipärased; usub, et 2010. aastal võiks välja valida mõned konkreetsed valdkonnad ja projektid ning neid asjaomasel viisil analüüsida; tuletab samas meelde 2008. aastal läbi viidud sõeluuringu tähtsust; soovib selle jätkamist ja süvendamist, et uuringu tulemusi saaks arvesse võtta 2010. aasta eelarvestusotsustes; tuletab meelde, et arvestada tuleks ka uue parlamendi koosseisu muutuvaid tegutsemistingimusi, suuremaid kaasotsustamisvolitusi ning muid muudatusi;

22.

juhib juhatuse tähelepanu Euroopa Parlamendi juures alltöövõtjatest ettevõtjate töötajate töötingimustele; nõuab sellega seoses, et juhatus tagaks, et ettevõtjad järgivad täies ulatuses kehtivat tööõigust;

Parlamendiliikmetele teabe jagamine

23.

rõhutab, et alates mõned aastad tagasi moto „Raising the Game” alusel toimunud ulatusliku reformi käivitamisest on algatatud või algatamisel vähemalt kolm uut olulist projekti parlamendi tööst võimalikult täieliku ja asjakohase teabe andmiseks; märgib nendele ja paljudele muudele olemasolevatele teabeallikatele juurdepääsu lihtsustamisel komisjonide poliitikaosakondade, raamatukogu analüüsiteenistuse ja teadmushaldussüsteemi rolli; märgib samuti parlamendi mitmeid muid teabeallikaid nagu õigusloome jälgimissüsteem; tervitab igati jõupingutusi, mille eesmärk on muuta parlament professionaalsemaks parlamendiliikmete abistamisel, kuid on seisukohal, et on vaja teostada funktsionaalne ja eelarveline analüüs;

24.

peab 2010. aasta eelarvemenetluse puhul oluliseks selgitada olukorda kõikidele parlamendiliikmetele, sealhulgas nendele, kes tegelevad eelarvega, et määrata selgemalt erinevad vastutusalad, ja see, kuidas saaks neid algatusi kõige tõhusamalt korraldada; tervitaks seetõttu eelarvekomisjonis avaliku arutelu korraldamist, et arutada nende käsitlemist, eri elementidega seotud praegust lähenemisviisi ning nende omavahelist seotust; nõuab, et administratsioon peaks samuti tagama vastvalitud parlamendiliikmete põhjaliku teavitamise seoses neile ettenähtud teenustega;

Kodanike teavitamine Euroopa Parlamendist

25.

võtab teadmiseks juhatuse viited teabevahetuspoliitika valdkonna kolmele peamisele projektile – europarlTV, külastajate keskus ja uus audiovisuaalkeskus JAN-hoones –, mille lõpuleviimine ja tugevdamine tähendab institutsiooni kasutuses olevate teabevahetusvahendite kvalitatiivset täiustamist; kohustub jätkuvalt jälgima tähelepanelikult kõnealuste vahendite arenemist ning maksimeerima nende tegelikku mõju avalikule arvamusele;

26.

taunib asjaolu, et külastajate keskust ei rajata enne 2009. aasta valimisi ning nõuab täielikku teavet sellise viivituse põhjuste kohta;

27.

võtab teadmiseks juhatuse otsuse Euroopa Ajaloo Maja kohta ning rõhutab vajadust täieliku ja läbipaistva konsulteerimise järele pädevate parlamendikomisjonidega selle kontseptsiooni, sisu ja eelarvemõjude osas juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelise täiustatud koostöö alase katsemenetluse raames;

Hooned

28.

tuletab meelde, et see valdkond on parlamendi jaoks väga oluline, arvestades nii parlamendi kui institutsiooni kinnisvaravajaduste rahuldamist praegu ja edaspidi kui ka parlamendile kuuluva kinnisvara parimal viisil haldamist; tuletab meelde, et iga sellega seotud projekti puhul tuleks kaitsta parlamendi finantshuve; on seisukohal, et hoonete ülalpidamist käsitleva väljast tellitud aruande järeldusi arvestades tõid 2008. aasta sündmused, millest mõned ei olnud küll ilmselgelt ette ennustatavad, selles valdkonnas esile vajaduse täiustuste järele; ootab samuti teavet ettepanekute kohta, mis käsitlevad DG INLO võimalikku ümberkorraldamist, pidades silmas Euroopa Parlamendi kasvanud ülesandeid olulise kinnisvaraomanikuna;

29.

sellega seoses tuletab veelkord meelde soovi, et talle esitataks konkreetne aruanne ja võimalikud soovitused ELi, sealhulgas Euroopa Parlamendi hoonete tarbetult kõrgete hooldus-, renoveerimis- ja ostukulude kohta; soovib jätkuvalt, et selleks tehakse valdkondadevahelisi jõupingutusi, et selgitada välja peamised põhjused, olgu need siis mingil viisil seotud piiratud turulepääsuga, finantsmäärusest tulenevate või avaliku pakkumise korraldamise kohustustega või muude asjakohaste teguritega; taotleb kinnitust selle kohta, et peetakse kinni tarbetult kõrgeid hindu nõudvate ettevõtjate musta nimekirja kandmise põhimõttest;

30.

ootab, et talle esitataks kinnisvarapoliitika keskmise pikkusega ja pikaajaline strateegia, nagu eelmisel aastal juba taotletud, et teha esimesel lugemisel asjakohaseid otsuseid;

2009. aasta eelarvemenetluse erinevate aspektide analüüs

31.

tervitab juhatuse kavatsust jätkata õigusloomealase, keelelise ja tehnilise toe andmist parlamendiliikmetele, mis on ilmselgelt tihedalt seotud mitme eespool osutatud küsimusega;

32.

nõustub, et uue parlamendiliikmete põhimääruse ja parlamendiliikmete assistentide põhimääruse täitmist esimesel aastal tuleb tähelepanelikult jälgida ja leiab, et neid tuleb parimal võimalikul viisil konsolideerida finantsmõju ja prognooside pideva ajakohastamisega;

33.

rõhutab jätkuvalt, et infotehnoloogia valdkonna täiustamine ei peaks tooma kaasa ainult parema suutlikkuse peamiste aspektide institutsioonisisesel haldamisel, vaid ilmutama ka suuremat potentsiaali selle valdkonna kulutõhusamaks korraldamiseks; palub koostada aruande, milles selgitatakse praegust olukorda ning koosseisuliste IKT-ekspertide palkamise ja asjakohase juhtimise väljavaateid; kutsub juhatust üles enne selles valdkonnas järgnevate sammude astumist kehtestama selge strateegia parlamendi lähenemiseks IKT-küsimustele, sealhulgas fraktsioonidega tehtavast koostööst saadavale sünergiale;

34.

tervitab asjaolu, et juhatuse dokumendis on nimetatud keskkonnaalased eesmärgid ning eelmise EMAS-protsessi ja süsinikdioksiidi heitkoguste alal tehtud tööle tuginedes leiab, et 2010. aasta pakub tõepoolest võimalusi nende jõupingutuste jätkamiseks, muuhulgas süsinikdioksiidi tegevuskava eelseisva vastuvõtmisega juhatuse poolt;

Teised institutsioonid

35.

tervitab konstruktiivset koostööd teiste institutsioonidega eelmise eelarvemenetluse ajal ja viimast aastat silmas pidades kutsub neid tungivalt esitama realistlikke ja kulupõhiseid eelarvetaotlusi, milles on täielikult arvestatud vajadust hallata nappe vahendeid optimaalselt;

36.

soovib täiendavalt uurida olemasolevate vahendite kõikide institutsioonide vahel parema jagamise võimalusi, eriti kui mõnes valdkonnas on vabu vahendeid, mida korrektse haldamise puhul saaks muus valdkonnas ja/või institutsioonis ära kasutada ja rakendada;

37.

palub raportööril 2010. aastal külastada eraldi nõukogu, Euroopa Kohust, kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, Regioonide Komiteed, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektorit, et kuulata nad enne eelarvestuse etappi ära ja esitada raport parlamendi eelarvekomisjonile;

*

* *

38.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.


(1)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  ELT C 286, 10.11.2008, lk 1.


Top