Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009AP0093

Tööstusheitmed (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ***I Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009 . aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud) (KOM(2007)0844 – C6-0002/2008 – 2007/0286(COD))
P6_TC1-COD(2007)0286 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. märtsil 2009 . aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/…/EÜ tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ( uuesti sõnastatud )
I LISA
II LISA
III LISA
IV LISA
V LISA
VI LISA
VII LISA
VIII LISA
IX LISA
X LISA

OJ C 87E , 1.4.2010, p. 191–299 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

1.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 87/191


Teisipäev, 10 märts 2009
Tööstusheitmed (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud) ***I

P6_TA(2009)0093

Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud) (KOM(2007)0844 – C6-0002/2008 – 2007/0286(COD))

2010/C 87 E/45

(Kaasotsustamismenetlus: uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0844);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0002/2008);

võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (1);

võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 80 a lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 10 septembri 2008. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile;

võttes arvesse kodukorra artikleid 80 a ja 51;

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0046/2009),

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ja õiguskomisjoni poolt heaks kiidetud tehnilistele parandustele, ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


(1)  EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


Teisipäev, 10 märts 2009
P6_TC1-COD(2007)0286

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. märtsil 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/…/EÜ tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut ║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3),

ning arvestades järgmist:

(1)

Mitmeid olulisi muudatusi tuleb teha järgmistesse õigusaktidesse: nõukogu 20. veebruari 1978. aasta direktiiv 78/176/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmete kohta, (4) nõukogu 3. detsembri 1982. aasta direktiiv 82/883/EMÜ titaandioksiidi tööstuse jäätmetest mõjutatud keskkondade järelevalve ja seire korra kohta, (5) nõukogu 15. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/112/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta, (6) nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, (7) nõukogu 11. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/13/EÜ teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (10). Selguse huvides tuleks kõnealused direktiivid uuesti sõnastada.

(2)

Selleks et vältida, vähendada ja võimaluste piires likvideerida tööstuslikest tegevusaladest põhjustatud saastet kooskõlas „saastaja maksab” põhimõtte ja saastuse vältimise põhimõttega, on vaja kehtestada põhiliste tööstuslike tegevusalade kontrolli raamistik, pidades esmatähtsaks saaste vähendamist tekkekohas ja loodusvarade säästlikku majandamist.

(3)

Käesoleva direktiiviga kehtestatud heite piirväärtuste järgimist tuleb pidada vajalikuks, kuid mittepiisavaks tingimuseks, et saavutada saastuse ennetamise ja vähendamise eesmärk ning tagada keskkonna, sh põhjavee, õhu ja pinnase, ning üldsuse kõrgetasemeline kaitse. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks võib osutuda vajalikuks kehtestada rangemad piirmäärad käesoleva direktiiviga hõlmatud saasteainetele, muude ainete ja keskkonnakomponentide heitkoguste väärtused ning muud asjakohased tingimused.

(4)

Eri meetodid õhku, vette või pinnasesse paisatavate heitmete piiramiseks võivad keskkonna kui terviku kaitsmise asemel soodustada saastuse suunamist ühest keskkonnast teise. Seepärast on asjakohane ette näha kompleksne lähenemisviis õhku, vette või pinnasesse paisatavate heitmete vältimise ja kontrolli, jäätmehalduse, energia tõhusa kasutamise ja õnnetuste vältimise jaoks.

(5)

Asjakohane on läbi vaadata tööstuskäitisi käsitlevad õigusaktid, et lihtsustada ja täpsustada olemasolevaid sätteid, vähendada tarbetut halduskoormust ja rakendada järeldusi, mis on esitatud komisjoni teatistes õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta, (11) mullakaitse teemastrateegia kohta (12) ning jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatilise strateegia kohta, (13) mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuse nr 1600/2002/EÜ (millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm) (14) järelmeetmetena. Kõnealustes teatistes seatakse eesmärkideks kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, kusjuures neid eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma tööstustegevusest tulenevate heidete edasise vähendamiseta.

(6)

Selleks et tagada saaste vältimine ja kontroll, peaks käitistel olema õigus toimida ainult juhul, kui neil on selleks luba, või teatavate orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevusalade puhul ainult juhul, kui neil on selleks luba või kui need on registreeritud. Orgaanilisi lahusteid tuleks kokkuvõttes kasutada võimalikult vähe .

(7)

Selleks et lihtsustada lubade väljaandmist, peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada üldistes siduvates eeskirjades nõuded teatavate käitisekategooriate kohta.

(8)

Topeltreguleerimise vältimiseks ei tohiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) (15) hõlmatud käitise luba sisaldada kasvuhoonegaaside heitkoguse piirväärtust, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust või kui käitis on kõnealuse süsteemi kohaldamisalast ajutiselt välja jäetud.

(9)

Käitajad peaksid esitama pädevale asutusele loataotluse, mis sisaldab loatingimuste kehtestamiseks vajalikku teavet. Loataotluse esitamise korral peaks käitajal olema võimalik kasutada teavet, mis on saadud seoses nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) (16) ja nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) (17) kohaldamisega.

(10)

Luba peaks sisaldama kõiki meetmeid, mis on vajalikud keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme saavutamiseks, samuti saasteainete heite piirväärtusi, asjakohaseid pinnase ja põhjavee kaitse nõudeid , seirenõudeid ja kasutatavate ohtlike ainete või valmististe loetelu, mis on sätestatud nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivis 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta  (18). Loatingimused tuleks kehtestada vastavalt parimale võimalikule tehnikale.

(11)

Selleks et määrata kindlaks parim võimalik tehnika ja piirata tööstustegevuse heitkogustega seotud ebavõrdsust ühenduses, peaks komisjon pärast sidusrühmadega teabe vahetamist avaldama parimat võimalikku tehnikat käsitlevad viitedokumendid (edaspidi „PVT-viitedokumendid”). Loatingimuste kehtestamisel tuleks viidata kõnealustele PVT-viitedokumentidele. Neid võib täiendada muude allikatega.

(12)

Teatavate konkreetsete asjaolude arvessevõtmiseks peaks pädevatel asutustel olema võimalik kehtestada heite piirväärtusi, samaväärseid parameetreid või tehnilisi meetmeid, mille tulemuseks on heitkogused, mis võivad ületada heitkoguseid, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga. ▐

(13)

Selleks et võimaldada käitajatel katsetada kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis võiksid tagada keskkonnakaitse kõrgema taseme, peaks pädeval asutusel olema ka võimalik teha ajutisi erandeid heitkogustest, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga.

(14)

Käitises tehtavad muudatused võivad põhjustada saastuse suurenemist. Seepärast tuleks pädevale asutusele teatada kõigist kavandatavatest muudatustest. mis võivad mõjutada keskkonda. Käitises tehtavate oluliste muudatuste korral, mis võivad märkimisväärselt kahjustada inimesi või keskkonda, tuleks luba uuesti läbi vaadata, et tagada asjaomase käitise vastavus käesoleva direktiivi nõuetele ka tulevikus.

(15)

Loomasõnniku ja läga laotamine võib märkimisväärselt mõjutada keskkonna kvaliteeti. Sellise mõju kompleksse vältimise ja kontrolli tagamiseks on vajalik, et käitaja või kolmas isik laotab käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevuse käigus tekkinud loomasõnniku ja läga parima võimaliku tehnika abil. Selleks et tagada liikmesriikidele paindlikkus kõnealuste nõuete täitmisel, võib loas või muude meetmetega täpsustada laotava käitaja või kolmanda isiku suhtes kohaldatavat parimat võimalikku tehnikat.

(16)

Selleks et võtta arvesse parima võimaliku tehnika arengut või muid arenguid seoses käitises tehtavate muudatustega,, tuleks loatingimused korrapäraselt läbi vaadata ja neid vajaduse korral ajakohastada, eelkõige juhul, kui komisjon võtab vastu uue või ajakohastatud PVT-viitedokumendi.

(17)

On vaja tagada, et käitise tegevus ei põhjusta pinnase ja põhjavee kvaliteedi märkimisväärset halvenemist. Seepärast peaksid loatingimused vajaduse ja asjakohasuse korral sisaldama nii pinnase ja põhjavee seiret kui ka kohustust muuta käitise tegevuskoht tegevuse täieliku lõpetamise korral vastavalt ühenduse ja liikmesriigi õiguse nõuetele keskkonnale ohutuks. Kohe kui jõustub ühenduse õigusakt, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ (keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta) (19) või uus õigusakt pinnase ja põhjavee kaitse kohta, peaks komisjon läbi vaatama käesoleva direktiivi pinnase ja põhjavee kaitse sätted, et tagada nendevaheline kooskõla ja vältida kattuvust.

(18)

Käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise ja täitmise tagamiseks peaksid käitajad andma pädevale asutusele korrapäraselt aru loatingimuste järgimise kohta. Liikmesriigid peaksid tagama, et käitajad järgivad nimetatud tingimusi ning et käsoleva direktiivi sätete täitmata jätmise korral võtavad käitaja ja pädev asutus vajalikke meetmeid ning näevad ette keskkonnaseiresüsteemi. Liikmesriikide ülesanne on määrata kindlaks kõige asjakohasemad õigusakti täitmise tagamise kavad, sealhulgas selle, kuidas tuleks heite piirväärtusi järgida.

(19)

Pidades silmas Århusi konventsiooni  (20) sätteid, võimaldab üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse võimaldab üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, aidata tõsta üldsuse teadlikkust keskkonnaküsimustes ning tagada üldsuse toetus vastuvõetavatele otsustele. Asjaomase üldsuse liikmetel peaks olema juurdepääs õiguskaitsele, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

(20)

Suured põletusseadmed heidavad õhku suuri saasteainekoguseid, mis märkimisväärselt mõjutavad inimeste tervist ja keskkonda. Selleks et vähendada kõnealust mõju ja püüda täita nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivis 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta, (21) ja saavutada eesmärgid, mis on esitatud komisjoni teatises õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta, on vaja ühenduse tasandil kehtestada rangemad heite piirväärtused teatavate põletusseadme- ja saasteainekategooriate suhtes.

(21)

Kui vähese väävlisisaldusega kütuse tarned või gaasitarned tõsise puuduse tõttu katkevad, peaks pädeval asutusel olema võimalik teha ajutisi erandeid, et lubada asjaomaste põletusseadmete heitel ületada käesoleva direktiivi kohaseid heite piirväärtusi.

(22)

Käitaja ei tohiks kasutada põletusseadet kauem kui 24 tundi pärast saastetõrjeseadmete talitlushäire või rikke tekkimist ning saastetõrjeta ei tohiks seadet kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul käitada kauem kui 120 tundi, et piirata keskkonna saastamise negatiivset mõju. Kui on hädavajalik säilitada energiavarustus või kui tuleb vältida heitkoguste üldist suurenemist mõne muu põletusseadme käitamise tõttu, peaks pädeval asutusel olema võimalik teha erand kõnesolevatest piirväärtustest.

(23)

Selleks et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge tase ning vältida jäätmete piiriülest vedu tehastesse, mida käitatakse leebemate keskkonnanormide alusel, on vaja säilitada ja kehtestada rangemad käitamistingimused, tehnilised nõuded ja heite piirväärtused ühenduses jäätmeid põletavatele ja koospõletavatele tehastele.

(24)

Orgaaniliste lahustite kasutamisega teatavatel tegevusaladel ja teatavates käitistes kaasneb orgaaniliste ühendite heide õhku, mis põhjustab loodusressursse ja inimeste tervist kahjustavate fotokeemiliste oksüdantide kohalikku ja piiriülest teket. Seepärast on vaja võtta ennetusmeetmeid seoses orgaaniliste lahustite kasutamisega ja kehtestada nõue, et orgaaniliste ühendite heide ja asjakohased käitamistingimused peavad vastama heite piirväärtustele. Peaks olema võimalik teha käitajatele erandeid seoses heite piirväärtuste järgimisega, kui muude meetmetega, näiteks vähese lahustisisaldusega või lahustivabade toodete või meetodite kasutamisega on samuti võimalik saavutada samaväärsed heitkogused.

(25)

Titaandioksiidi tootvad käitised võivad põhjustada märkimisväärset õhu ja vee saastamist ja kujutada endast toksikoloogilist ohtu . Sellise mõju vähendamiseks on vaja teatavate saasteainete suhtes ühenduse tasandil kehtestada rangemad heite piirväärtused.

(26)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (22).

(27)

Vastavalt põhimõttele, et saastaja maksab, peaksid liikmesriigid ║ kehtestama ║ käesoleva direktiivi sätete rikkumise eest määratavad karistused ja tagama asjaomaste õigusnormide rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(28)

Selleks et anda olemasolevatele käitistele piisavalt aega tehniliselt kohandada end käesoleva direktiivi uutele nõuetele, tuleks mõnda uut kõnealust nõuet kohaldada kõnesolevate käitiste suhtes pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva algava kindlaksmääratud ajavahemiku lõppu. Põletusseadmete puhul on vaja piisavalt aega, et paigaldada vajalikud saastetõrjemeetmed, et seadmed vastaksid V lisa kohastele heite piirväärtustele.

(29)

Et lahendada malmi ja terast tootvate ning eriti rauamaaki paagutavate käitiste poolt keskkonda paisatavate dioksiinide, furaanide jm asjaomaste saasteainete heitmete tekitatud märkimisväärseid probleeme, tuleks käesolevas direktiivis miinimumnõuete täitmiseks sätestatud menetlust kohaldada nimetatud käitistele esmajärjekorras ja igal juhul hiljemalt 31. detsembriks 2011.

(30)

Kuna liikmesriigid ei suuda keskkonnakaitse kõrge taseme ja keskkonnakvaliteedi parandamise tagamiseks võetavate meetmete eesmärke piisavalt saavutada ning seepärast on kõnealuseid eesmärke parem saavutada ühenduse tasandil, arvestades asjaolu, et tööstustegevusest pärinev saaste on piiriülene, võib ühendus vastu võtta meetmed vastavalt asutamislepingu artikli 5 kohasele subsidiaarsuse põhimõttele. Arvestades proportsionaalsuse põhimõtet, mis on sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamisest kaugemale.

(31)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 37 kohaldamist.

(32)

Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mille sisu on võrreldes käesoleva direktiiviga ümber sõnastatud varasemate direktiividega oluliselt muutunud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(33)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud IX lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse ja nende kohaldamisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

Käesolev direktiiv sätestab tööstuse tegevusest tuleneva saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli eeskirjad.

Samuti sätestab direktiiv eeskirjad, mille eesmärk on vältida või kui see ei ole võimalik, vähendada saasteainete paiskamist õhku, vette ja pinnasesse ning vältida jäätmete teket et saavutada keskkonna kui terviku kõrgetasemeline kaitse║.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse tööstuse selliste tegevusalade suhtes, mis põhjustavad II–VI peatükis osutatud saastet.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata teadusuuringute, arendustegevuse ega uute toodete ja protsesside katsetamise suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „aine”– keemilised elemendid ja nende ühendid, välja arvatud järgmised ained:

2)   „saastus”– inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne juhtimine õhku, vette või pinnasesse, mis võib ohustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või raskendada või takistada keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist;

3)   „käitis”– paikne tehniline üksus, kus viiakse läbi üht või mitut I lisas või VII lisa 1. osas loetletud tegevust ja mud samas tegevuskohas toimuvat tegevust, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealustes lisades loetletud tegevusaladega ja mis võib mõjutada heitkoguseid ja saastust;

4)   „heide”– ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne juhtimine käitise punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse;

5)   „heite piirväärtus”– heite mass, sisaldus ja/või tase, mis on väljendatud teatavates kindlates ühikutes ja mida ei tohi ühe või mitme ajavahemiku vältel ületada;

6)   „keskkonnakvaliteedi standard”– ühenduse õigusaktidega kehtestatud nõuete kogum, millele teatav keskkond või keskkonna osa peab teataval ajavahemikul vastama;

7)   „luba”– kirjalik luba käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või -koospõletustehast täielikult või osaliselt käitada;

8)   „oluline muudatus”– muutus käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või -koospõletustehase laadis või toimimisviisis või nende laiendamine, millel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju inimestele või keskkonnale;

9)   „parim võimalik tehnika”– kõige tõhusam ja paremini väljaarendatud tegevus ja selle rakendusviisid, mis näitavad teatava tehnika praktilist sobivust heite piirväärtuste ja muude loatingimuste määramise aluseks võtmiseks, et vältida või, kui see ei ole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna:

a)   „tehnika”– kasutatud tehnoloogia ja käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viis;

b)   „võimalik tehnika”– niisugusel arengutasemel tehnika, mis võimaldab selle kasutamist vastavas tööstussektoris, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse kõnealuses liikmesriigis, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav;

c)   „parim”– keskkonna kui terviku kaitse üldise kõrge taseme saavutamiseks kõige tõhusam;

10)     „parima võimaliku tehnikaga seotud heite tasemed”

heite tasemed, mis on saadud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnika kasutamisel tavapärastes tegutsemistingimustes ning väljendatud teatavas ajavahemikus ja viitetingimustes saavutatava keskmisena;

11)   „käitaja”– füüsiline või juriidiline isik, kes käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või -koospõletustehast, kontrollib nende tööd või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise, seadme või tehase tehnilise toimimise suhtes;

12)   „üldsus”– üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

13)   „asjaomane üldsus”– üldsus, keda loa väljastamise või kaasajastamise või loatingimuste kaasajastamise otsuse tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad mis tahes asjakohaste riigisiseste õigusaktidega sätestatud nõuetele;

14)   „kujunemisjärgus tehnoloogia”– tööstustegevuse uudne tehnoloogia, mis tööstuses kontrollituna ja kaubanduslikul eesmärgil arendatuna tagaks keskkonnakaitse kõrgema üldtaseme või vähemalt sama kaitstuse taseme ning suurema kulude kokkuhoiu kui see on võimalik olemasoleva parima võimaliku tehnikaga;

15)   „ohtlikud ained”– ║ direktiivis 67/548/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivis 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (26) määratletud ohtlikud ained ja valmistised;

16)   „lähteolukorra aruanne”– arvandmed pinnase ja põhjavee saastatuse kohta märkimisväärses koguses ja asjassepuutuvate ohtlike ainetega;

17)   „rutiinne kontroll”– kavandatud kontrolliprogrammi osana läbiviidav keskkonnakontroll;

18)   „mitterutiinne kontroll”– kaebustele reageerimise, õnnetus- või vahejuhtumite uurimise või nõuete täitmatajätmise korral läbiviidav keskkonnakontroll;

19)     „keskkonnakontroll”

igasugune tegevus, mis hõlmab selle kontrollimist, kas käitis järgib asjakohaseid keskkonnanõudeid;

20)   „kütus”– kõik tahked, vedelad või gaasilised põlevmaterjalid, mida kasutatakse põletusseadmes;

21)   „põletusseade”– kõik tehnilised seadmed, milles oksüdeeritakse kütuseid, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust;

22)   „biomass”– järgmised tooted või jäätmed:

i)

põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed;

ii)

toiduainetööstuse taimsed jäägid, juhul kui tekkiv soojus kasutatakse ära;

iii)

värske paberimassi tootmise ja paberimassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, juhul kui need koospõletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus kasutatakse ära;

iv)

korgijäätmed;

v)

puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või pinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle;

23)   „mitmekütusepõletusseade”– kõik põletusseadmed, milles saab samaaegselt või vaheldumisi kasutada kaht või mitut liiki kütust;

24)   „gaasiturbiin”– pöörlev masin, mille abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks; koosneb peamiselt kompressorist, termilisest seadmest, milles oksüdeeritakse kütust töövedeliku soojendamiseks, ning turbiinist;

25)   „jäätmed”– mis tahes jäätmed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid)  (27) artikli 3 punktis 1;

26)   „ohtlikud jäätmed”– mis tahes jäätmed, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 2;

27)   „segaolmejäätmed”– majapidamisjäätmed ning kaubandusest, tööstusest ja asutustest pärinevad jäätmed, mis oma laadi ja koostise tõttu sarnanevad majapidamisjäätmetele, välja arvatud tekkekohas eraldi kogutavad, komisjoni otsuse 2000/532/EÜ (28) (millega kehtestatakse Euroopa jäätmenimistu) lisa rubriigis 20 01 osutatud fraktsioonid ja muud selle lisa rubriigis 20 02 osutatud jäätmed;

28)   „jäätmepõletustehas”– mis tahes paikne või liikuv tehniline üksus ja varustus, mida kasutatakse jäätmete soojustöötluseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte, kusjuures soojustöötlus tähendab jäätmete põletamist oksüdeerimise teel ja muud soojustöötlust , kuivõrd saadavad ained seejärel põletatakse;

29)   „jäätmekoospõletustehas”– mis tahes paikne või liikuv tehniline üksus , mille peamine otstarve on energia või aineliste toodete tootmine ja milles kasutatakse põhi- või lisakütusena jäätmeid või kus jäätmeid termiliselt töödeldakse kõrvaldamise eesmärgil, põletades neid oksüdeerimise teel ja kasutades muud soojustöötlust, kui saadavad ained seejärel põletatakse;

30)   „nimivõimsus”– jäätmepõletus- või -koospõletustehase ahjude põletusvõimsuste summa, nagu on piiritlenud valmistaja ja kinnitanud käitaja, võttes asjakohaselt arvesse jäätmete kütteväärtust, kusjuures nimivõimsust väljendatakse tunnis põletatavate jäätmete kogusena;

31)   „dioksiinid ja furaanid”– kõik VI lisa 2. osas loetletud polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid;

32)   „jääk”– mis tahes vedelad või tahked jäätmed, mis tekivad jäätmepõletus- või -koospõletustehases;

33)   „orgaaniline ühend”– ühend, mis koosneb vähemalt süsinikust ja ühest või mitmest järgmisest elemendist: vesinik, halogeenid, hapnik, väävel, fosfor, räni või lämmastik, välja arvatud süsinikoksiidid, anorgaanilised karbonaadid ja vesinikkarbonaadid;

34)   „lenduv orgaaniline ühend”– orgaaniline ühend ja kreosoodi fraktsioon aururõhuga vähemalt 0,01 kPa temperatuuril 293,15 K või analoogse lenduvusega konkreetsetes kasutamistingimustes;

35)   „orgaaniline lahusti”– lenduv orgaaniline ühend, mida kasutatakse järgmiselt:

36)   „pinnakattevahend”– pinnakattevahend, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/42/EÜ (teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta) (29) artikli 2 punktis 8 ;

37)     „siduvad üldnormid”

heite piirväärtused või muud tingimused, mis on määratletud keskkonnaalastes õigusaktides vähemalt tööstusharu tasandil, ja mis on välja antud eesmärgiga, et neid kasutataks otseselt loatingimuste kehtestamiseks.

Artikkel 4

Loa omamise kohustus

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mitte ühtki käitist, põletusseadet, jäätmepõletustehast ega jäätmekoospõletustehast ei käitata ilma loata.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid sätestada üksnes V peatükiga hõlmatud käitiste registreerimise menetluse.

Registreerimismenetlus määratakse kindlaks siduva õigusaktiga ja menetluse käigus käitaja vähemalt teatab pädevale asutusele oma soovist käitada käitist.

2.    Liikmesriigid võivad sätestada, et loas võib käsitleda kaht või mitut käitist või käitise osa, mida sama käitaja käitab samas kohas või eri kohtades.

Kui luba hõlmab kaht või enamat käitist, vastavad kõik käitised eraldivõetuna käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 5

Käitajad

Liikmesriigid võivad sätestada, et käitise, põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase ühiskäitajaks võivad olla ║ kaks või enam füüsilist või juriidilist isikut või nad võivad olla käitise, seadme või tehase eri osade käitajad. Direktiiviga sätestatud kohustuste täitmise eest määratakse vastutavaks üks füüsiline või juriidiline isik.

Artikkel 6

Loa andmine

1.   Pädev asutus annab välja loa, kui käitis vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed kõikide menetluste suhtes pädevate asutuste tõhusa tervikliku lähenemisviisi tagamiseks nii, et kui loa väljaandmises osaleb mitu pädevat asutust või mitu käitajat või kui antakse välja mitu luba, on loa tingimused ja selle väljaandmise menetlused omavahel täielikus kooskõlas.

3.   Uute käitiste või oluliste muutuste puhul, kui kohaldatakse direktiivi 85/337/EMÜ artiklit 4, uuritakse ja kasutatakse loa väljaandmisel kogu selle direktiivi artiklite 5, 6, 7 ja 9 alusel saadud teavet või järeldusi.

Artikkel 7

Siduvad üldnormid

Ilma et see piiraks loa omamise kohustust, võivad liikmesriigid lisada siduvatesse üldnormidesse nõuded teatavate käitise, põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase liikide kohta.

Siduvate üldnormide vastuvõtmise korral võib luba lihtsalt sisaldada viidet kõnealustele normidele.

Artikkel 8

Aruanne nõuete täitmise kohta

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed järgmise tagamiseks:

1)

käitaja esitab pädevale asutusele asjakohased andmed loatingimuste täitmise kohta vähemalt iga 24 kuu järel, ning need tehakse Internetis viivitamata kättesaadavaks. Loatingimuste rikkumise tuvastamisel vastavalt artiklile 25 sätestatud kontrolli käigus, tõstetakse sagedust ühe aruandeni vähemalt iga kaheteistkümne kuu jooksul ;

2)

käitaja teavitab pädevat asutust viivitamata igast vahejuhtumist või õnnetusjuhtumist, mis oluliselt mõjutab keskkonda.

Artikkel 9

Nõuete täitmata jätmine

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada loa tingimuste täitmine.

2.   Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi nõuete rikkumise korral järgmise:

a)

käitaja teavitab viivitamata pädevat asutust;

b)

käitaja ja pädev asutus võtavad vajalikud meetmed nõuete täitmise võimalikult kiireks taastamiseks.

Kui nõuete rikkumine ohustab märkimisväärselt inimeste tervist või keskkonda ning niikaua, kuni nõuete täitmine ei ole taastatud vastavalt esimese lõigu punktile b, käitise, põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase tegevus peatatakse.

Artikkel 10

Kasvuhoonegaaside heide

1.   Kui käitisest pärinevad kasvuhoonegaaside heitkogused on direktiivi 2003/87/EÜ I lisas määratud selles käitises toimuva tegevuse alusel, ei kehtestata loas kõnealuse gaasi otseheidetele heite piirväärtust, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust.

2.   Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade puhul võivad liikmesriigid otsustada, et nad ei kehtesta põletusseadmetele ega muudele ettevõtte tegevuskohas süsinikdioksiidi eraldavatele seadmetele energiatõhusust käsitlevaid nõudeid.

3.   Vajaduse korral muudavad pädevad asutused luba.

4.   Lõikeid 1–3 ei kohaldata vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 27 ajutiselt ühenduse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemist väljaarvatud käitiste suhtes.

II   PEATÜKK

I lisas loetletud tööstuslikke tegevusalasid käsitlevad erisätted

Artikkel 11

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse I lisas sätestatud tegevusalade suhtes ja vajaduse korral vastavalt kõnealuse lisa kohastele võimsuskünnistele.

Artikkel 12

Käitaja põhikohustustele laienevad üldpõhimõtted

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, milles sätestatakse käitiste käitamine kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

1)

võetakse kõik vajalikud meetmed saastuse vältimiseks;

2)

kohaldatakse parimat võimalikku tehnikat;

3)

ei põhjustata olulist saastust;

4)

direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt välditakse jäätmete tootmist;

5)

kui jäätmeid toodetakse, võetakse need ringlusse või kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimatu, need kõrvaldatakse viisil, mis ei mõjuta keskkonda või mille mõju on väike;

6)

energiat kasutatakse tõhusalt;

7)

võetakse vajalikud meetmed õnnetusjuhtumite vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;

8)

võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtu ja viia tegevuskoht rahuldavasse seisukorda vastavalt artikli 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele .

Artikkel 13

Loataotlused

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et loataotluses kirjeldatakse:

a)

käitist ja selle tegevust;

b)

käitises kasutatavaid või seal toodetavaid toor- ja abimaterjale, muid aineid ja energiat;

c)

käitise heiteallikaid;

d)

käitise tegevuskohas valitsevaid tingimusi;

e)

juhul kui tegevus hõlmab märkimisväärses koguses ohtlikke aineid, vajaduse korral lähteolukorra aruanne , mis annab teavet nimetatud ainete kohta ;

f)

heidete laadi ja kogust, mida käitis eeldatavalt suunab igasse keskkonna ossa, ning heite olulise mõju kindlaksmääramist keskkonnale;

g)

kavandatavat tehnoloogiat ja muud tehnikat käitisest väljuva heite vältimiseks või kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks;

h)

vajaduse korral meetmeid käitises tekkivate jäätmete vältimiseks ja taaskasutamiseks;

i)

lisameetmeid, mis on kavandatud artikliga 12 ettenähtud käitaja põhikohustuste üldpõhimõtete järgimiseks;

j)

kavandatavaid heiteseiremeetmeid;

k)

kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete peamisi asjakohaseid alternatiive, mida taotleja on üldjoontes uurinud.

Samuti esitatakse loataotluses ║ esimeses lõigus osutatud üksikasjade üldarusaadav kokkuvõte ning vajaduse korral lähteolukorra aruanne .

2.   Kui direktiivi 85/337/EMÜ nõuete kohaselt esitatud teave või direktiivi 96/82/EÜ kohaselt koostatud ohutusaruanne või muu teave, mis on esitatud muude õigusaktide põhjal, vastab lõikes 1 esitatud nõuetele, võib selle esitada taotluses või taotlusele lisada.

Artikkel 14

PVT-viitedokumendid ja teabevahetus

1.   Komisjon korraldab teabevahetust liikmesriikide, nende pädevate asutuste esindajate, asjaomast tööstusharu esindavate käitajate ja tehnoloogiapakkujate, looduskaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide ning komisjoni vahel järgmistel teemadel:

a)

käitiste tegevus seoses heidete, saaste, toorme tarbimise ja laadi, energiakasutuse ja jäätmete tekitamisega; ning

b)

kasutatav parim võimalik tehnika, asjaomane seire ja parima võimaliku tehnika areng .

Komisjon moodustab teabevahetusfoorumi, mis koosneb esimeses lõigus osutatud sidusrühamdest, et korraldada käesolevas lõikes nimetatud teabevahetust.

Komisjon annab juhiseid teabe vahetuseks, samuti andmete kogumiseks ja PVT-viitedokumentide sisu kindlaksmääramiseks. Komisjon avaldab sellega seoses hindamisaruande. See aruanne tehakse kättesaadavaks internetis.

2.     Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud teabevahetuse tulemused uue või ajakohastatud PVT-viitedokumendina.

3.   PVT-viitedokumentides kirjeldatakse eelkõige parimat võimalikku tehnikat, sellega seotud heit- ja tarbimiskoguseid ja seiret, pinnaseseiret ja põhjaveeseiret, koha keskkonnale ohutuks muutmist ja uusi meetodeid ning pööratakse erilist tähelepanu III lisas loetletud kriteeriumidele , viies läbivaatamise lõpule hiljemalt kaheksa aasta jooksul alates eelmise versiooni avaldamisest. Komisjon tagab, et PVT-viitedokumentide PVT-järeldused tehakse liikmesriikide ametlikes keeltes kättesaadavaks. Liikmesriigi taotluse põhjal teeb komisjon kogu PVT-viitedokumendi soovitud keeles kättesaadavaks.

Artikkel 15

Loa tingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et loas on märgitud kõik artiklites 12 ja 19 ettenähtud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed.

Kõnealused meetmed hõlmavad vähemalt järgmisi andmeid:

a)

II lisas loetletud saasteainete heite piirväärtused ja muude selliste saasteainete piirväärtused, mida asjaomane käitis tõenäoliselt suunab keskkonda suurtes kogustes, võttes arvesse nende laadi ja nende võimet saastust ühest keskkonna osast teise üle kanda;

b)

vajaduse korral asjakohased nõuded, millega tagatakse pinnase ja põhjavee kaitse, ning meetmed, mis on seotud käitises tekkivate jäätmete kõrvaldamisega;

c)

asjakohased heiteseire nõuded, milles määratletakse mõõtmismeetodid ja -sagedus, nende hindamismenetlus ja kohustus esitada pädevale asutusele korrapäraselt heiteseire tulemused ja muud loas ettenähtud tingimuste täitmise kontrollimiseks vajalikud andmed;

d)

korrapärase seire nõuded tegevuskohas märkimisväärsetes kogustes leiduda võivate asjassepuutuvate ohtlike ainete puhul, võttes arvesse pinnase ja põhjavee saastuse võimalikkust käitise tegevuskohas;

e)

meetmed, mis on seotud käikuandmise, rikete, ajutiste seisakute ja tegevuse täieliku lõpetamisega;

f)

sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel võib heite piirväärtusi täiendada või need asendada võrdväärsete parameetritega või tehniliste meetmetega.

3.   Loa tingimuste kehtestamisel viidatakse PVT-viitedokumentidele.

4.   Kui PVT-viitedokumendid ei hõlma käitist ega selle osa või kui kõnealustes dokumentides ei käsitleta kõiki tegevuse võimalikke keskkonnamõjusid, määrab pädev asutus , konsulteerides käitajaga, asjaomase käitise või tegevuse jaoks kindlaks parima võimaliku tehnika abil saavutatavad heitkoguse tasemed III lisas loetletud kriteeriumide alusel ja kehtestab vastavalt loa tingimused.

5.   I lisa punktis 6.6 osutatud käitiste suhtes kohaldatakse lõikeid 1–4, ilma et see piiraks loomade heaolu käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

Artikkel 16

Heite piirväärtused, samaväärsed parameetrid ja tehnilised meetmed

1.   Saasteainete puhul kohaldatakse heite piirväärtusi tavaliselt selle punkti suhtes, kus heitkogused väljuvad käitisest, ning kõnealuste piirväärtuste kindlaksmääramisel ei arvestata enne kõnesolevat punkti toimunud lahjendamist.

Saasteainete kaudse vettejuhtimise puhul võib asjaomase käitise heite piirväärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta reoveepuhasti toimet tingimusel, et tagatakse keskkonnakaitse samaväärne tase ega põhjustata suuremat keskkonna saastatust.

2.   Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, peavad artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohased heite piirväärtused, samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed põhinema parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustust kasutada üht või teist konkreetset tehnikat või tehnoloogiat.

Pädev asutus kehtestab heite piirväärtused ning kontrolli- ja järgimisnõuded tagamaks, et ei ületataks PVT-ga seotud heitetasemeid .

Heite piirväärtusi võivad täiendada samaväärsed parameetrde või tehnilised meetmed tingimusel, et on võimalik tagada keskkonnakaitse samaväärne tase.

3.   Erandina lõike 2 teisest lõigust võib pädev asutus tulenevalt keskkonna ja majandusega seotud kulude ja tulude hinnangust ning asjaomase käitise tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi arvesse võttes erandjuhtudel kehtestada heite piirväärtused, samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed ning kontrolli- ja järgimisnõuded sellisel viisil, mis lubab PVT-ga seotud heitetasemete ületamist .

Kõnealused heite piirväärtused , samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed ei tohi siiski ületada artikli 68 alusel määratud või, kui asjakohane, V–VIII lisa kohaseid heite piirväärtusi.

Liikmesriigid peavad tagama, et asjaomasele üldsusele antakse õigeaegselt ja tegelikult võimalus osaleda otsustusprotsessis, mis on seotud käesolevas lõikes osutatud erandi tegemisega.

Kui käesoleva lõike alusel kehtestatakse heite piirväärtused, samaväärsed parameetrid ja tehnilised meetmed, peavad põhjused kõrvalekaldumise lubamiseks heitetasemetest, mis on seotud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga, olema dokumenteeritud ja põhjendatud loatingimuste lisas.

Komisjon võib kehtestada käesolevast lõikest erandi tegemise kriteeriumid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

4.   Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse loomasõnniku ja läga laotamise suhtes väljaspool I lisa punktis 6.6 osutatud käitise tegevuskohta , välja arvatud alad, mis kuuluvad nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) (30) reguleerimisalasse .

5.   Pädev asutus võib ajutiselt teha erandi lõikes 2 ning artikli 12 ║ punktides 1 ja 2 esitatud nõuetest suuremate heitkoguste puhul, mis tulenevad kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamisest ja kasutamisest, tingimusel et kuue kuu jooksul alates erandi tegemisest lõpetatakse kõnesolevate tehnoloogiate kasutamine või et selle tegevusega saavutatakse vähemalt heitetase, mis vastab heitetasemele parima võimaliku tehnika kasutamisel.

Artikkel 17

Seirenõuded

1.   Vajaduse korral põhinevad artikli 15 lõike 1 punktides c ja d osutatud seirenõuded PVT-viitedokumentide kohastel seiret käsitlevatel järeldustel.

2.   Pädev asutus määrab kindlaks artikli 15 lõike 1 punktis d osutatud korrapärase seire sageduse iga üksiku käitise loas või siduvates üldnormides.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, teostatakse korrapärast seiret põhjavee osas vähemalt üks kord viie aasta ja pinnase osas vähemalt üks kord kümne aasta jooksul , välja arvatud juhul kui selline seire põhineb saasteohu süstemaatilisel hindamisel .

Komisjon võib kehtestada korrapärase seire sageduse kindlaksmääramise kriteeriumid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 18

Siduvad üldnormid

1.   Siduvate üldnormide vastuvõtmisel tagavad liikmesriigid kompleksse lähenemisviisi ja keskkonnakaitse kõrge taseme, mis on võrdväärne konkreetse loa tingimustega saavutatava tasemega.

2.   Siduvad üldnormid põhinevad parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustust kasutada mis tahes tehnikat või konkreetset tehnoloogiat , et tagada vastavus artiklitega 15 ja 16 .

3.   Liikmesriigid tagavad, et siduvaid üldnorme ajakohastatakse vastavalt parima võimaliku tehnika arengule , et tagada vastavus artikliga 22 .

4.   Lõigete 1–3 kohaselt vastu võetud siduvad üldnormid sisaldavad viidet käesolevale direktiivile või see lisatakse kõnealuste eeskirjade juurde nende ametliku avaldamise korral.

Artikkel 19

Keskkonnakvaliteedi standardid

Kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, peab luba sisaldama lisameetmeid, ilma et see piiraks muude võimalike meetmete võtmist keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks.

Artikkel 20

Parima võimaliku tehnika täiendamine

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus jälgib parima võimaliku tehnika arengut või laseb ennast teavitada sellest ja kõikide uute või muudetud PVT-viitedokumentide avaldamisest , teavitades ka asjaomast üldsust .

Artikkel 21

Käitajate tehtavad muudatused käitistes

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest sellistest kavandatud muudatustest käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamisest, mis võivad ║ mõju avaldada keskkonnale. Vajaduse korral ajakohastab pädev asutus loa .

2.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et mitte ühtki käitaja kavandatud olulist muudatust ei tehta ilma käesoleva direktiivi kohaselt välja antud loata.

Loataotlus ja pädeva asutuse otsus hõlmavad käitise osi ja artiklis 13 loetletud üksikasju, mida oluline muudatus võib mõjutada.

3.   Iga muudatust käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamist käsitatakse olulisena, kui see muudatus või laiendamine ise ulatub I lisas sätestatud võimsuskünniseni.

Artikkel 22

Loatingimuste läbivaatamine ja ajakohastamine pädeva asutuse poolt

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et pädevad asutused vaatavad kõik loatingimused korrapäraselt uuesti läbi ja vajaduse korral ajakohastavad neid, et tagada vastavus käesolevale direktiivile.

2.   Käitaja esitab pädeva asutuse taotlusel kogu loatingimuste läbivaatamiseks vajalikuteabe.

Pädev asutus kasutab loa tingimuste läbivaatamisel kõiki seire- või kontrolliandmeid.

3.   Kui komisjon avaldab uue või ajakohastatud PVT-viitedokumendi, tagavad liikmesriigid, et nelja aasta jooksul alates kõnealuse dokumendi avaldamisest vaatab pädev asutus läbi asjaomase käitise loatingimused ja vajaduse korral ajakohastab need.

Esimest lõiku kohaldatakse kõikide artikli 16 lõike 3 kohaselt tehtud erandite suhtes.

4.   Loatingimused vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse need vähemalt järgmistel juhtudel:

a)

käitise põhjustatud saastus on nii suur, et loaga ettenähtud heite piirväärtused tuleb uuesti läbi vaadata või lisada sinna uued piirväärtused;

b)

parima võimaliku tehnika olulised muutused võimaldavad heidet oluliselt vähendada;

c)

kasutamisohutus nõuab teistsuguse tehnika kasutamist;

d)

kui see on vajalik, et järgida direktiivi 2001/81/EÜ või keskkonnakvaliteedi standardit vastavalt artiklile 19.

Artikkel 23

Tegevuse lõpetamine ja keskkonnale ohutuks muutmine

1.   Ilma et see piiraks ║ direktiivi 2004/35/EÜ , Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ (mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest) (31), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) (32) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/…/EÜ (millega kehtestatakse pinnasekaitse raamistik) (33)  (34) kohaldamist, tagab pädev asutus, et tegevuse täieliku lõpetamise korral rakendatakse artikli 12 punktis 8 sätestatud põhimõtte järgimise tagamiseks kehtestatud loatingimusi.

2.   Kui tegevus on seotud märkimisväärsetes kogustes ohtlike ainete kasutamise, tootmise või heitega, koostab käitaja, pidades silmas pinnase ja põhjavee võimalikku saastumist käitise tegevuskohas, lähteolukorra aruande enne käitise tegevuse alustamist või enne käitise loa uuendamist. Kõnealune aruanne sisaldab pinnase ja põhjavee algse seisundi kindlaksmääramiseks vajalikke arvandmeid asjaomaste ohtlike ainete märkimisväärsete koguste kohta .

Komisjon kehtestab lähteolukorra aruande sisu käsitlevad üldised kriteeriumid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3.   Tegevuse täieliku lõpetamise korral teavitab käitaja pädevat asutust ja hindab ║ pinnase ja põhjavee saastumist ohtlike ainetega. Kui võrreldes lõikes 2 osutatud lähteolukorra aruandes esitatud algse seisundiga on käitis põhjustanud pinnase või põhjavee saastumise ohtlike ainetega, muudab käitaja tegevuskoha keskkonnale ohutuks ja taastab selle algse seisundi.

4.   Kui käitaja ei pea koostama lõikes 2 osutatud lähteolukorra aruannet, võtab ta tegevuse täieliku lõpetamise korral vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tegevuskoht ei kujutaks märkimisväärset ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale.

Artikkel 24

Heitkoguste võrdlemine parima võimaliku tehnikaga seotud heite tasemetega

Artikli 8 punktis 1 osutatud asjakohased andmed loatingimuste täitmise kohta sisaldavad heitkoguste võrdlust PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga seotud heite tasemetega. Need asjakohased andmed tehakse viivitamata kättesaadavaks Internetis.

Artikkel 25

Kontrollimine

1.   Liikmesriigid kehtestavad käitiste kontrollimise süsteemi.

Kõnealune süsteem hõlmab kohapealset kontrolli.

Liikmesriigid tagavad, et käitajad annavad pädevatele asutustele igakülgset abi, mis võimaldab kõnealustel asutustel tegevuskohas teha kontrolli, võtta proove ja koguda teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi kohaselt.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kõik käitised on hõlmatud kontrollikavaga.

3.   Iga kontrollikava sisaldab järgmist:

a)

üldhinnang asjakohaste oluliste keskkonnaküsimuste kohta;

b)

kontrollikavaga hõlmatud geograafiline piirkond;

c)

kontrollikavaga hõlmatud käitiste register ja üldhinnang nende vastavuse kohta käesoleva direktiivi nõuetele;

d)

selle läbivaatamist käsitlevad sätted;

e)

ülevaade lõike 5 kohase rutiinse kontrolli programmi kohta;

f)

lõike 6 kohase mitterutiinse kontrolli menetlused;

g)

vajaduse korral sätted eri kontrolliasutuste koostöö kohta.

4.   Pädev asutus koostab kontrollikavade põhjal korrapäraselt kontrolliprogrammid ja määrab eri käitiseliikide puhul kindlaks tegevuskoha külastuse sageduse.

Liikmesriigid tagavad, et nende kontrollide läbiviimiseks oleks saadaval piisaval arvul kvalifitseeritud isikuid.

Kõnealused programmid hõlmavad iga käitise tegevuskoha vähemalt üht pistelist külastust 18 kuu jooksul . Kui kontrolli käigus on tuvastatud loatingimuste täitmata jätmine, suurendatakse sagedust vähemalt ühe külastuseni iga kuue kuu järel.

Juhul, kui kõnesolevad programmid põhinevad asjaomaste konkreetsete käitiste keskkonnariskide süstemaatilisel hindamisel , võib tegevuskoha külastuste sageduse vähendada ühe korrani iga 24 kuu järel .

Keskkonnariskide süstemaatiline hindamine põhineb järgmistel objektiivsetel kriteeriumidel:

a)

loatingimuste käitajapoolse täitmise register;

b)

käitise mõjud keskkonnale ja inimeste tervisele;

c)

käitaja osalemine ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS) vastavalt määrusele (EÜ) nr 761/2001 (35) või samaväärsete keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine.

Komisjon võib kehtestada keskkonnariskide hindamise muud kriteeriumid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

5.   Rutiinne kontroll on piisav, et uurida asjaomase käitise täielikku asjassepuutuvat keskkonnamõju.

Rutiinse kontrolliga tagatakse, et käitaja täidab loa tingimusi.

Rutiinne kontroll aitab ka hinnata loa nõuete tõhusust.

6.   Mitterutiinset pistelist kontrolli tehakse võimalusel enne loa väljaandmist, läbivaatamist või uuendamist selleks, et võimalikult kiiresti uurida tõsiseid ja nõuetele vastavaid keskkonnaalaseid kaebusi, õnnetus- või vahejuhtumeid, ▐ nõuete täitmata jätmist või asjaolusid, mis avaldavad tõsist mõju inimeste tervisele .

Mitterutiinse kontrolli käigus võivad pädevad asutused õnnetus- ja vahejuhtumite või nõuete täitmatajätmise uurimise eesmärgil nõuda käitajatelt teavet, sh tervisealast statistikat.

7.   Pädev asutus koostab pärast iga rutiinset või mitterutiinset kontrolli aruande, milles kirjeldatakse kontrolli tulemusi seoses käitise vastavusega käsoleva direktiivi nõuetele ja kokkuvõtet selle kohta, kas on vaja võtta lisameetmeid.

Aruandest teatatakse asjaomasele käitajale kahe kuu jooksul. Pädev asutus teeb aruande avalikult kättesaadavaks Internetis nelja kuu jooksul pärast kontrolli.

Pädev asutus tagab, et kõik aruandes kindlaksmääratud vajalikud meetmed võetakse mõistliku aja jooksul.

Artikkel 26

Juurdepääs teabele ja üldsuse osalemine loamenetluses

1.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomasele üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa järgmistest menetlustest:

a)

uutele käitistele loa väljaandmine;

b)

olulisi muudatusi käsitleva loa väljaandmine;

c)

käitise loa või loatingimuste ajakohastamine vastavalt artikli 22 lõike 4 punktile a;

d)

käitise loa või loatingimuste uuendamine, juhul kui tehakse erand vastavalt artikli 16lõikele 3.

Sellise osalemise suhtes kohaldatakse IV lisas sätestatud menetlust.

Selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad liikmesriikide asjaomaste õigusaktidega sätestatud nõuetele.

2.   Kui otsus loa andmise, läbivaatamise või uuendamise kohta ▐ on tehtud, teavitab pädev asutus sellest üldsust, tehes viivitamata kättesaadavaks järgmise teabe:

a)

otsuse sisu, sealhulgas loa ja hiljem uuendatud loa koopiad;

b)

otsuse tegemise aluseks olnud põhjused;

c)

enne otsuse tegemist peetud konsultatsioonide tulemused ja selgitus selle kohta, kuidas kõnealuseid tulemusi otsuse tegemisel arvesse võeti;

d)

asjaomase käitise või tegevusalaga seotud PVT-viitedokumentide pealkiri;

e)

kuidas artiklis 15 viidatud loatingimused on kindlaks määratud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnika ja sellega seonduvate heitetasemete alusel;

f)

erandi tegemise korral artikli 16 lõike 3 alusel kõnealuse erandi konkreetsed põhjused , mis põhinevad nimetatud lõikes sätestatud kriteeriumidel, ja kehtestatud tingimused;

g)

▐ artikli 22 lõigetes 1,3 ja 4 osutatud lubade läbivaatamise tulemused;

h)

loatingimuste kohaselt nõutud heiteseire tulemused, mis on pädeva asutuse valduses.

Liikmesriigid tagavad, et punktides a kuni g nimetatud teave tehakse viivitamata kättesaadavaks Internetis.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (36) artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ettenähtud piirangute kohaselt.

Artikkel 27

Õiguskaitse kättesaadavus

1.   Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas riigi õigussüsteemiga on asjaomasel üldsusel juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste, seaduste ja puuduste sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses artikliga 26, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a)

asjaomasel üldsusel on küllaldane huvi;

b)

asjaomane üldsus väidab, et tema õigusi on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks.

2.   Liikmesriigid määravad kindlaks, mis etapis võib otsuseid, seadusi või puudusi vaidlustada.

3.   Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguste kahjustamise, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele.

Sel eesmärgil käsitatakse lõike 1 punkti a tähenduses piisavana kõikide keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide huvi, kes vastavad siseriiklike õigusaktide nõuetele.

Samuti eeldatakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada lõike 1 punkti b tähenduses.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 sätted ei välista eelneva läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuses ega mõjuta nõuet ammendada halduskorras läbivaatamise menetlused enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklikes õigusaktides on selline nõue .

Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.

5.   Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehtaks kättesaadavaks praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamise menetluste kasutamise kohta.

Artikkel 28

Piiriülene mõju

1.   Kui liikmesriik teab, et käitise tegevusel on teise liikmesriigi keskkonnale tõenäoliselt oluline negatiivne mõju või kui liikmesriik, mida tõenäoliselt oluliselt mõjutatakse, seda nõuab, edastab liikmesriik, kelle territooriumil artikli 4 või artikli 21 lõike 2 kohane loataotlus on esitatud, IV lisa kohaselt esitatava või kättesaadavaks tehtava teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui ta teeb selle kättesaadavaks üldsusele.

Niisugune teave on aluseks kõikidele konsultatsioonidele, mis võivad osutuda vajalikuks kahe liikmesriigi vastastikuste ja võrdväärsete suhete raames.

2.   Kahepoolsete suhete raames tagavad liikmesriigid , et lõikes 1 osutatud juhtudel tehakse loataotlused piisava ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ka tõenäoliselt mõjutatava liikmesriigi üldsusele, nii et üldsus saaks nende kohta arvamust avaldada, enne kui pädev asutus teeb oma otsuse.

3.   Kui pädev asutus teeb taotluse kohta otsuse, võetakse arvesse kõiki lõigete 1 ja 2 kohaste konsultatsioonide tulemusi.

4.   Pädev asutus teatab igale liikmesriigile, kellega on lõike 1 kohaselt konsulteeritud, taotluse kohta tehtud otsusest ning edastab talle artikli 26 lõikes 2 osutatud teabe. See liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et nimetatud teave saaks nõuetekohasel viisil kättesaadavaks tema territooriumi asjaomasele üldsusele.

Artikkel 29

Kujunemisjärgus tehnoloogiad

Liikmesriigid seavad käitajatele stiimulid kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamiseks ja kohaldamiseks.

Esimese lõigu kohaldamisel võtab komisjon vastu ▐ järgmised kriteeriumid :

a)

kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamise ja kohaldamise seisukohast prioriteetne tööstusliku tegevusala liik;

b)

liikmesriikide soovituslikud eesmärgid seoses kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamise ja kohaldamisega;

c)

kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamisel ja kohaldamisel saavutatud edu hindamise vahendid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

III   PEATÜKK

Põletusseadmeid käsitlevad erisätted

Artikkel 30

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse vähemalt energiatootmiseks ette nähtud ja 50 MW nimisoojuskoormusega põletusseadmete suhtes, olenemata kasutatud kütuse liigist.

Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmiste põletusseadmete suhtes:

a)

seadmed, milles põlemissaadusi kasutatakse otsesel kütmisel, kuivatamisel või esemete või materjalide muul töötlemisel;

b)

järelpõletusseadmed, mis on mõeldud jäätmegaasi puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;

c)

katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regenereerimise vahendid;

d)

vesiniksulfiidi väävliks muundamise vahendid;

e)

keemiatööstuses kasutatavad reaktorid;

f)

koksiahjud;

g)

kauperid;

h)

kõik tehnilised seadmed, mida kasutatakse sõidukite, laevade või õhusõidukite jõuseadmena;

i)

gaasiturbiinid, mida kasutatakse avamereplatvormidel;

j)

põletusseadmed, mis kasutavad kütusena mis tahes tahkeid või vedelaid jäätmeid, v.a artikli 38 lõike 2 punktis a osutatud jäätmed.

Artikleid 31, 32 ja 35 ei kohaldata põletuskäitistele, kui neile laieneb sektorispetsiifiline PVT-viitedokument ja kui need ei jää suurte põletusseadmete PVT-viitedokumendi reguleerimisalasse .

Artikkel 31

Liitmiseeskirjad

1.   Kui kahe või enama eraldi põletusseadme jäätmegaas väljutatakse ühise korstna kaudu, käsitatakse selliste seadmete kombinatsiooni ühe tervikuna ja nende võimsused liidetakse.

2.   Kui kaks või enam eraldi põletusseadet, millele on antud luba või mille kohta on esitatud täielik loataotlus pärast artikli 72 lõikes 2 osutatud kuupäeva, on tehnilisi ja majanduslikke tegureid arvesse võttes paigaldatud nii, et nendest lähtuvat jäätmegaasi on võimalik väljutada ühise korstna kaudu, käsitatakse selliste seadmete kombinatsiooni ühe põletusseadmena ja nende võimsused liidetakse.

Artikkel 32

Heite piirväärtused

1.   Põletusseadmetest lähtuv jäätmeheitgaas väljutatakse juhitavalt ühe või mitme lõõriga korstna kaudu, mille kõrguse väljaarvutamisel arvestatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitsega.

2.   Kõik selliste käitiste load, mis sisaldavad põletusseadmeid, millele on antud luba või mille kohta on esitatud täielik loataotlus enne artikli 72 lõikes 2 osutatud kuupäeva, tingimusel et sellise seadme tegevus algab hiljemalt üks aasta pärast kõnealust kuupäeva, sisaldavad tingimusi, millega tagatakse, et kõnealustest seadmetest õhku suunatav heite puhul ei ületata V lisas 1. osas sätestatud heite piirväärtusi.

3.   Kõik selliste käitiste load, mis sisaldavad lõikega 2 hõlmamata põletusseadmeid, sisaldavad tingimusi, millega tagatakse, et kõnealustest seadmetest õhku suunatava heite puhul ei ületata V lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtusi.

4.   Pädev asutus võib kuni kuueks kuuks teha erandi tavaliselt madala väävlisisaldusega kütust kasutava põletusseadme puhul artiklitega 2 ja 3 ettenähtud vääveldioksiidiheite piirväärtustest kinnipidamise kohustusest, kui käitaja ei saa kõnealustest piirväärtustest kinni pidada seetõttu, et madala väävlisisaldusega kütuse tarned on tõsise puuduse tõttu katkenud.

Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile kõikidest esimese lõigu alusel tehtud eranditest.

5.   Pädev asutus võib teha erandi lõigetega 2 ja 3 ettenähtud heite piirväärtuste järgimise kohustusest juhtudel, kui ainult gaaskütust kasutav põletusseade peab gaasivarustuse äkilise katkemise tõttu erandkorras kasutama muid kütuseid ning mis seetõttu tuleks varustada jäätmegaasi puhastusseadmega. Selline erand tehakse kõige rohkem kümneks päevaks, välja arvatud juhul, kui energiavarustuse säilitamine on hädavajalik.

Käitaja teavitab viitamata pädevat asutust kõikidest esimeses lõigus osutatud konkreetsetest juhtudest.

Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile kõikidest esimeses lõigu kohaselt tehtud eranditest.

6.   Kui põletusseadet laiendatakse vähemalt 20 MW võrra , kohaldatakse muudetava seadmeosa suhtes heite piirväärtusi, nagu on täpsustatud V lisa 2. osas, ning määratakse need kindlaks kogu põletusseadme nimisoojusvõimsuse suhtes.

Artikkel 33

Saastetõrjeseadmete talitlushäire või rike

1.   Liikmesriigid tagavad, et lubades sätestatakse menetluskord saastetõrjeseadmete talitlushäire või rikke korral.

2.   Rikke korral nõuab pädev asutus käitajalt tegevuse vähendamist või lõpetamist, kui normaalkäitus ei taastu 24 tunni jooksul, või vähesaastavate kütuste kasutamist seadme töötamisel.

Käitaja teavitab pädevat asutust 48 tunni jooksul pärast saastetõrjeseadmete talitlushäire või rikke esinemist.

Saastetõrjeta käituste kogukestus ei ületa 120 tundi kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul .

Pädev asutus võib teha erandi seoses esimeses ja kolmandas lõigus sätestatud ajapiirangutega järgmistel juhtudel:

a)

energiavarustuse säilitamine on hädavajalik;

b)

rikkis põletusseade tuleks teatavaks ajaks asendada teise seadmega, mis suurendaks üldisi heitkoguseid.

Artikkel 34

Õhku paisatavate heitmete seire

1.   Liikmesriigid tagavad, et õhku paisatavate saasteainete seire toimub V lisa 3. osa kohaselt. Liikmesriigid võivad nõuda, et seiret teostatakse ettevõtja kulul.

2.   Automatiseeritud mõõtmissüsteemide paigaldamist ja toimimist kontrollitakse ning süsteeme katsetatakse kord aastas V lisa 3. osa kohaselt.

3.   Pädev asutus määrab kindlaks heitmete seireks kasutatava proovivõtukoha või mõõtepunktid.

4.   Kõik seiretulemused salvestatakse, töödeldakse ja esitatakse nii, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust loas sisalduvatele käitamistingimustele ja heite piirväärtustele.

Artikkel 35

Vastavus heite piirväärtustele

Õhku paisatavate saasteainete heite piirväärtusi käsitatakse nõuetele vastavana, kui V lisa 4. osas sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 36

Mitmekütusepõletusseadmed

1.   Mitmekütusepõletusseadmete puhul, milles samaaegselt kasutatakse vähemalt kahte liiki kütust, määrab pädev asutus heite piirväärtused kindlaks järgmises järjekorras:

a)

registreeritakse iga üksiku kütuse ja saasteaine heite piirväärtus, mis vastab kogu põletusseadme nimisoojuskoormusele, nagu on sätestatud V lisa 1. ja 2. osas;

b)

määratakse kindlaks kütusele taandatud heite piirväärused, mis saadakse punktis a osutatud iga üksiku heite piirvääruse korrutamise teel eraldi iga kütuse soojuskoormusega, ning korrutustehte tulemus jagatakse kõigi kütuste soojuskoormuste summaga;

c)

liidetakse kütusele taandatud heite piirväärtused.

2.   Selliste mitmekütusepõletusseadmete puhul , milles kasutatakse toornafta rafineerimisel tekkivaid destillatsiooni- ja konversioonijääke üksi või koos muude kütustega, võib komisjon muuta lõiget 1 ja kehtestada vääveldioksiidiheite keskmise piirväärtuse, mis hõlmab kõiki selliseid seadmeid nimisoojuskoormusega vähemalt 50 MW.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

IV   peatükk

Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlevad erisätted

Artikkel 37

Reguleerimisala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste suhtes, milles põletatakse või koospõletatakse tahkeid või vedelaid jäätmeid .

Käesolevas peatükis hõlmavad jäätmepõletus- ja -koospõletustehased kõiki põletus- või koospõletusliine, jäätmete vastuvõtmise, säilitamise ja kohapealse eeltöötlemiserajatisi, jäätmete etteandesüsteeme, kütuse- ja õhuvarustussüsteeme, jäätmegaasi töötlemise seadmeid, kohapealseid seadmeid jääkide ja heitvee töötlemiseks ja ladustamiseks, korstnat ning seadmeid ja süsteeme põletamise või koospõletamise juhtimiseks ning põletus- või koospõletustingimuste pidevaks ülesmärkimiseks ja jälgimiseks.

Kui koospõletamine toimub nii, et rajatise peamine otstarve ei ole energia või aineliste toodete tootmine, vaid hoopis jäätmete soojustöötlemine, käsitatakse tehast jäätmepõletustehasena.

2.   Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmiste tehaste suhtes:

a)

tehased, mis töötlevad üksnes järgmisi jäätmeid:

i)

artikli 3 punkti 22 alapunktis b loetletud jäätmed,

ii)

radioaktiivsed jäätmed;

iii)

loomakorjused, nagu on sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002 milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (37);

iv)

jäätmed, mis tekivad nafta ja gaasi otsimisel ja kasutamisel avamererajatistes ja mis põletatakse seal;

b)

katsetustehased, mida kasutatakse uurimiseks, arendustegevuseks ja katsetamiseks, et parandada põlemist, ja kus töödeldakse alla 50 tonni jäätmeid aastas.

Artikkel 38

Loataotlused

Jäätmepõletus- või -koospõletustehase loa taotlus sisaldab nende meetmete kirjeldust, mille eesmärk on tagada järgmiste nõuete täitmine:

a)

tehas kavandatakse, varustatakse ning seda hooldatakse ja käitatakse nii, et täidetakse käesoleva peatüki nõudeid, võttes arvesse põletatavate või koospõletatavate jäätmete liike;

b)

põletamisel ja koospõletamisel tekkiv soojus kasutatakse võimaluse piires ära soojuse- , auru- ja energiatootmise abil;

c)

jääkide kogus ja kahjulikkus viiakse miinimumini ja need võetakse võimaluse korral ringlusse;

d)

jäägid, mille tekkimist ei saa vältida, mida ei saa vähendada ega ringlusse võtta, kõrvaldatakse siseriiklike ja ühenduse õigusaktide kohaselt.

Artikkel 39

Loatingimused

1.   Luba sisaldab järgmist:

a)

kõikide töödeldavate jäätmeliikide loetelu, milles esitatakse vähemalt komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistus sätestatud jäätmeliigid, ja vajaduse korral sisaldab see teavet iga jäätmeliigi koguse kohta;

b)

tehase koguvõimsus jäätmete põletamise või koospõletamise osas;

c)

õhku- ja vetteheite piirväärtused;

d)

heitvee pH-väärtus, temperatuur ja vooluhulk;

e)

proovivõtmis- ja mõõtmismenetlused ning -sagedus, mida tuleb kasutada heiteseire tingimuste täitmiseks;

f)

puhastus- või mõõtmisseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete suurima lubatud aeg, mille jooksul õhkuheited ja heitvesi võivad ületada heite piirväärtusi.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele sisaldab ohtlikke jäätmeid kasutavale jäätmepõletus- või -koospõletustehasele antud luba järgmist:

a)

nende ohtlike jäätmete liikide ja koguste loetelu, mida võib töödelda;

b)

nende ohtlike jäätmete väikseimad ja suurimad massivoolud, väikseimad ja suurimad kütteväärtused ja polüklorobifenüülide, polükloroterfenüülide, kloori, fluori, väävli ja raskmetallide ning muude saasteainete suurim lubatud sisaldus.

3.   Liikmesriigid võivad loetleda loas nimetatavad jäätmeliigid, mida võib teatavat liiki jäätmekoospõletustehases koos põletada.

4.   Pädev asutus vaatab loatingimused korrapäraselt läbi ja vajaduse korral uuendab need.

Artikkel 40

Heitkoguste kontroll

1.   Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste jäätmegaas väljutatakse kontrollitavalt korstna kaudu, mille kõrgus on selline, et inimeste tervis ja keskkond oleksid kaitstud.

2.   Jäätmepõletus- ja -koospõletustehastest pärinev õhkuheide ei ületa VI lisa 3. ja 4 osas sätestatud või kõnealuse lisa 4. osa kohaselt kindlaksmääratud heite piirväärtusi.

Kui jäätmekoospõletustehases eralduvast soojusest üle 40 % tekib ohtlike jäätmete põletamisel või kui tehas põletab koos töötlemata segaolmejäätmeid, kohaldatakse VI lisa 3. osas sätestatud heite piirväärtusi.

3.   Jäätmegaasi puhastamisel tekkiva heitvee juhtimist veekeskkonda piiratakse vastavalt võimalusele ja saasteainete sisaldus ei ületa VI lisa 5. osas sätestatud heite piirväärtusi.

4.   Heite piirväärtusi kohaldatakse kohas, kus jäätmegaasi puhastamisel tekkiv heitvesi väljub jäätmepõletus- või -koospõletustehasest.

Kui jäätmegaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse väljaspool jäätmepõletus- või -koospõletustehast üksnes seda laadi heitvee töötlemiseks mõeldud töötlemistehases, kohaldatakse VI lisa 5. osas sätestatud heite piirväärtusi kohas, kus heitvesi väljub töötlemistehasest. Kui jäätmeheitgaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal või mujal koos muu tekkiva heitveega, teeb käitaja asjakohased ainesisalduse arvutused VI lisa 6. osa punktis 2 sätestatud mõõtmiste tulemuste alusel, et määrata kindlaks heite tase lõplikult väljutatavas heitvees, mis on tingitud jäätmegaasi puhastamisest.

VI lisa 5. osas sätestatud heite piirväärtuste järgimiseks ei tohi heitvett mingil juhul lahjendada.

5.   Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste tegevuskoht ja asjakohased jäätmeladustuskohad kavandatakse ja neid kasutatakse nii, et välditakse saasteainete lubamatut ja juhuslikku sattumist pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

Luuakse võimalused jäätmepõletus- või -koospõletustehase tegevuskohast äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutusest tuleneva saastunud vee ladustamiseks. Ladustamisvõimalused peavad mahult olema piisavad, et sellest veest saaks enne väljutamist proove võtta ja seda vajaduse korral töödelda.

6.   Kui heite piirväärtusi ületatakse, ei jätkata jäätmepõletus- või -koospõletustehases või jäätmepõletus- või -koospõletustehase põletusahjudes mitte mingil juhul jäätmete põletamist katkestamatult rohkem kui neli tundi, ilma et see piiraks artikli 44 lõike 4 punkti c kohaldamist.

Sellistes tingimustes käitamine ei ületa aasta jooksul kokku 60 tundi.

Teises lõigus sätestatud ajapiirangut kohaldatakse selliste põletusahjude suhtes, mis on ühendatud ühe ja sama jäätmegaasi puhastamise seadmega.

Artikkel 41

Rike

Suure rikke korral vähendab käitaja töömahtu või peatab töö niipea kui võimalik, kuni tavapärased käitamistingimused on taastatud.

Artikkel 42

Heiteseire

1.   Liikmesriigid tagavad , et heiteseiret teostatakse vastavalt VI lisa 6. ja 7. osale.

2.   Automatiseeritud mõõtmissüsteemide paigaldamist ja toimimist kontrollitakse ning seadmeid katsetatakse kord aastas vastavalt VI lisa 6. osa punktile 1.

3.   Heiteseireks kasutatavad proovivõtmis- ja mõõtmiskohad määrab kindlaks pädev asutus.

4.   Kõik seiretulemused tuleb salvestada, töödelda ja esitada nii, et pädev asutus saaks kindlaks teha, kas käitamistingimustest ja loas sätestatud heite piirväärtustest on kinni peetud.

5.   Niipea kui ühenduses on sobivad mõõtmisvõtted kasutusel, määrab komisjon kindlaks kuupäeva, millest alates tuleb raskmetallide, dioksiinide ja furaanide õhkuheidet pidevalt mõõta.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 43

Vastavus heite piirväärtustele

Õhku ja vette paisatavate saasteainete heite piirväärtusi käsitatakse nõuetele vastavana, kui VI lisa 8. osas sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 44

Käitamistingimused

1.   Jäätmepõletustehaseid käitatakse nii, et saavutatakse selline põlemistase, et räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus on alla 3 % või nende põletuskadu on alla 5 % aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse jäätmete eeltöötlust.

2.   Jäätmepõletus- ja -koospõletustehased kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja neid käitatakse nii, et jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv gaas kuumeneb pärast viimast põlemisõhu etteannet juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini vähemalt 850 °C.

Selliste ohtlike jäätmete põletamisel või koospõletamisel, mis sisaldavad kloorina väljendatud halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1 %, tuleb esimeses lõigus sätestatud nõuete täitmiseks saavutada temperatuur vähemalt 1 100 °C.

Jäätmepõletustehastes mõõdetakse esimeses ja teises lõigus sätestatud temperatuuri põletuskambri siseseina juures. Pädev asutus võib lubada mõõta temperatuuri põlemiskambri muus esindavas punktis.

3.   Jäätmepõletustehase iga põletuskamber varustatakse vähemalt ühe abipõletiga. See põleti hakkab automaatselt tööle, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet lõikes 2 sätestatud temperatuuridest madalamale. Samuti kasutatakse seda tehaste käivitamisel ja seiskamisel selle tagamiseks, et kõnealused temperatuurid säiliksid kogu kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata jäätmeid.

Abipõletis ei kasutata kütust, mis võib põhjustada suuremat heidet kui see, mis tekib gaasiõli, nagu on määratletud nõukogu 23. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/12/EMÜ (teatud vedelkütuste väävlisisalduse kohta) (38) artikli 1 lõikes 1, veeldatud gaasi või maagaasi põlemisel.

4.   Jäätmepõletus- ja -koospõletustehased kasutavad isetoimivat süsteemi, mis välistab jäätmete etteandmise järgmistes olukordades:

a)

käivitamishetkest kuni lõikes 2 sätestatud temperatuuri või artikli 45 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud temperatuuri saavutamiseni;

b)

kui ei hoita lõikes 2 sätestatud temperatuuri või artikli 45 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud temperatuuri;

c)

kui pidevad mõõtmised osutavad, et mõnda heite piirväärtust on ületatud puhastusseadmete häirete või rikete tõttu.

5.   Jäätmepõletus- ja -koospõletustehastes tekkiv kogu soojus kasutatakse võimalikult suures ulatuses ära.

6.   Nakkusohtlikud haiglajäätmed suunatakse otse ahju, neid enne muud liiki jäätmetega segamata ja vahetult käsitsemata.

7.   Jäätmepõletus- või -koospõletustehast käitab ja kontrollib füüsiline isik, kes on pädev tehast juhtima.

Artikkel 45

Käitamistingimustest erandi tegemise luba

1.   Pädevad asutused võivad teatavate jäätmeliikide või teatava soojustöötluse puhul lubada erandeid artikli 44 lõigetes 1, 2 ja 3 ja temperatuuri puhul kõnealuse artikli lõikes 4 sätestatud ning loas kindlaksmääratud tingimustest, kui muud käesoleva peatüki nõuded on täidetud. Liikmesriigid võivad kehtestada selliste erandite tegemise korra.

2.   Jäätmepõletustehaste puhul ei või käitamistingimuste muutumine põhjustada rohkem jääke ega jääke, mis sisaldavad orgaanilisi saasteaineid rohkem kui need, mis tuleneksid artikli 44 lõigete 1, 2 ja 3 tingimuste kohasest käitamisest.

3.   Jäätmekoospõletustehased, mille puhul on lõike 1 kohaselt lubatud muuta käitamistingimusi, peavad vähemalt järgima VI lisa 3. osas kogu orgaanilise süsiniku ja süsinikoksiidi kohta sätestatud heite piirväärtusi.

Paberimassi- ja paberitööstuse põletuskatlad, milles koospõletatakse koorejäätmeid tootmiskohas ja mis töötasid ning millele oli antud luba enne 28. detsembrit 2002 ja mille puhul on lubatud lõike 1 kohaselt muuta käitamistingimusi, peavad järgima vähemalt VI lisa 3. osas kogu orgaanilise süsiniku kohta sätestatud heite piirväärtusi.

4.   Liikmesriik teatab kõikidest lõigete 1, 2 ja 3 alusel lubatud käitamistingimustest ja läbiviidud kontrollide tulemustest komisjonile osana artiklis 66 sätestatud aruandlusnõuete kohaselt antavast teabest.

Artikkel 46

Jäätmete üleandmine ja vastuvõtmine

1.   Jäätmepõletus- või -koospõletustehase käitaja võtab jäätmete üleandmise ja vastuvõtmise suhtes kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida või võimaluse piires vähendada õhu, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumist, samuti muud kahjulikku keskkonnamõju, lõhnu ja müra ning otsest ohtu inimeste tervisele.

2.   Enne jäätmete lubamist jäätmepõletus- või -koospõletustehasesse määrab käitaja jäätmete massi liikide kaupa komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmeloendi kohaselt.

3.   Enne ohtlike jäätmete lubamist jäätmepõletus- või -koospõletustehasesse kogub käitaja olemasolevat teavet jäätmete kohta, et kontrollida artikli 39 lõikes 2 täpsustatud loatingimuste täitmist.

See teave hõlmab järgmist:

a)

kogu selline haldusteave jäätmete tekkimise kohta, mis sisaldub lõike 4 punktis a nimetatud dokumentides;

b)

jäätmete füüsiline ja võimaluse piires keemiline koostis ning muu teave, mida on vaja, et hinnata nende sobivust kavandatud põletamisprotsessiks;

c)

jäätmetega seotud ohud, ained, millega jäätmeid ei tohi segada, ja jäätmete käitlemisel võetavaid ettevaatusabinõud.

4.   Enne ohtlike jäätmete lubamist jäätmepõletus- või -koospõletustehasesse teeb käitaja vähemalt järgmist:

a)

kontrollib direktiiviga 2008/98/EÜ ja vajaduse korral nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 259/93 (jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral) (39) ning ohtlike kaupade vedu käsitlevate õigusaktidega nõutavaid dokumente;

b)

kui see on asjakohane, võtab esindavaid proove, võimaluse korral enne mahalaadimist, et nende uurimisega veenduda jäätmete vastavuses lõikes 3 sätestatud teabele ja et pädevad asutused saaksid määratleda töödeldavate jäätmete laadi.

Punktis b osutatud proove säilitatakse vähemalt üks kuu pärast asjaomaste jäätmete põletamist või koospõletamist.

5.   Pädev asutus võib teha erandeid lõigetest 2–4 selliste jäätmepõletus- või -koospõletustehaste puhul, mis on osa II peatükiga hõlmatud käitisest ja mis põletavad või koospõletavad selles käitises tekkivaid jäätmeid.

Artikkel 47

Jäägid

1.   Jääkide kogust ja kahjulikkust vähendatakse võimalikult palju. Võimaluse korral võetakse jäägid ringlusse vahetult tehases või väljaspool seda.

2.   Kuivade tolmsete jääkide vedu ja vaheladustamine toimub nii, et välditaks nende sattumist keskkonda.

3.   Enne jääkide kõrvaldamis- või ringlussevõtuviiside otsustamist tehakse asjakohased katsed, et määrata kindlaks jääkide füüsikalised ja keemilised omadused ning saastavus. Eelkõige tuleb uurida kogu jäätmete lahustuvat osa ja raskmetallide lahustuvat osa.

Artikkel 48

Oluline muudatus

Kui II peatükiga hõlmatud käitises ohutuid jäätmeid käitleva jäätmepõletus- või -koospõletustehase tegevust muudetakse nii, et see hõlmab ohtlike jäätmete põletamist või koospõletamist, käsitatakse seda olulise muudatusena.

Artikkel 49

Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlev aruandlus ja avalik teave

1.   Jäätmepõletus- või -koospõletustehaste uusi lubasid käsitlevad taotlused tehakse üldsusele piisavaks ajaks kättesaadavaks ühes või mitmes avalikus kohas, et üldsus saaks taotluste kohta märkusi teha enne, kui pädev asutus otsuse teeb. Kõnealune otsus ning vähemalt loa ärakiri ja kõik edasised muudatused tehakse samuti üldsusele kättesaadavaks.

2.   Jäätmepõletus- või -koospõletustehaste puhul, mille nimivõimsus on vähemalt kaks tonni tunnis, hõlmab artiklis 66 osutatud aruanne tehase toimimist ja jälgimist käsitlevat teavet ning selles kajastatakse põletus- või koospõletusprotsessi kulgu ning võrreldakse õhku- ja vetteheite taset heite piirväärtusega. See teave tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.   Pädev asutus koostab ja teeb üldsusele kättesaadavaks loendi jäätmepõletus- või -koospõletustehastest, mille nimivõimsus on väiksem kui kaks tonni tunnis.

V   peatükk

Erisätted orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevusalade kohta

Artikkel 50

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse VII lisa 1. osas loetletud tegevusalade suhtes ja vajaduse korral vastavalt kõnealuse lisa 2. osas sätestatud künnisväärtustele.

Artikkel 51

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „olemasolev käitis”– töötav käitis, millele on antud luba enne 1. aprilli 2001 või mille kohta on esitatud täielik loataotlus enne 1. aprilli 2001, tingimusel et käitis alustas tegevust hiljemalt 1. aprillil 2002;

2)   „jäätmegaas”– lenduvate orgaaniliste ühendite või muude saasteainete lõplik gaasiline õhkuheide korstnatest või saastetõrjeseadmetest;

3)   „kontrollimatu heide”– kõigi jäätmegaasis mittesisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite ja, kui VII lisa 2. osas ei ole sätestatud teisiti, siis ka mis tahes toodetes sisalduvate lahustite juhtimine õhku, maapinda ja vette;

4)   „koguheide”– kontrollimatu heite ja jäätmegaasis sisalduvate heitkoguste summa;

5)   „segu”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) (40) artikli 3 lõikes 2 määratletud segu;

6)   „liim”– toote eri osade ühendamiseks kasutatav segu, kaasa arvatud orgaanilised lahustid ja segud, mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid;

7)   „trükivärv”– trükitehnikas teksti või kujutiste pinnale kandmiseks kasutatav segu, kaasa arvatud orgaanilised lahustid ja segud, mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid;

8)   „lakk”– läbipaistev pinnakattevahend;

9)   „kulu”– käitises kalendriaasta või muu 12kuulise ajavahemiku jooksul kasutatavate orgaaniliste lahustite üldine sisendkogus, välja arvatud korduvkasutatavad lenduvad orgaanilised ühendid;

10)   „sisendkogus”– orgaaniliste lahustite kogus ja nende kogus toimingutes kasutatavates segudes, kaasa arvatud käitises ja väljaspool seda korduvkasutatavate lahustite kogus, mida arvestatakse iga kord toimingu teostamisel;

11)   „korduvkasutamine”– käitistest kogutud orgaaniliste lahustite korduvkasutamine tehnilisel või äriotstarbel, kaasa arvatud kasutamine kütusena, kuid välja arvatud korduvkasutatava orgaanilise lahusti lõpphoiustamine jäätmena;

12)   „ohjeldatud tingimused”– käitise kasutustingimused, mille puhul vabanenud lenduvad orgaanilised ühendid kogutakse kokku ja juhitakse välja järk-järgult kas korstna või saastetõrjeseadme kaudu, mistõttu need ei ole täielikult lenduvad;

13)   „käivitamine ja seiskamine”– tegevused, mis on seotud toimingu, seadme või reservuaari käivitamise, seiskamise ja tühikäigu sisse- või väljalülitamisega. Korrapäraselt vahelduvaid faase ei käsitata käivitamise ega seiskamisena.

Artikkel 52

Ohtlike ainete asendamine

Ained või segud, mis lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse tõttu liigitatakse direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktsiooni mõjutavateks toksilise toimega aineteks ning mis kannavad või peavad kandma riskilauseid R45, R46, R49, R60 ja R61, asendatakse võimalikult kiiresti vähem kahjulike ainete või segudega.

Artikkel 53

Heitekontroll

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada ühe järgmise nõude täitmine:

a)

käitiste lenduvate orgaaniliste ühendite heide ei ületa heite piirväärtusi jäätmegaasis ja kontrollimatu heite piirväärtusi või koguheite piirväärtusi, ning muud VII lisa 2. ja 3. osas sätestatud nõuded on täidetud;

b)

käitised vastavad VII lisa 5. osas sätestatud vähendamiskava nõuetele, tingimusel et heitkoguseid vähendatakse samal määral, kui punktis a osutatud heite piirväärtuse kohaldamise korral.

Liikmesriigid esitavad artikli 66 lõike 1 kohaselt komisjonile aruande edusammude kohta punktis b osutatud heitkoguste samaväärse vähendamise saavutamisel.

2.   2,Kui käitaja tõendab pädevale asutusele, et mõne käitise puhul ei ole kontrollimatu heite piirväärtus tehniliselt ega majanduslikult otstarbekas, võib pädev asutus erandina lõike 1 punktist a lubada käitisel ületada kõnealust heite piirväärtust, kui ei ole ette näha märkimisväärset ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale ja kui käitaja tõendab pädevale asutusele, et kasutatakse parimat võimalikku tehnikat;

3.   VII lisa 2. osas esitatud tabeli kirjega 8 hõlmatud pinnakatmistoimingute puhul, mida ei saa teostada ohjeldatud tingimustel, võib pädev asutus erandina lõikest 1 lubada käitisel mitte täita kõnealuses lõikes sätestatud nõudeid, kui käitaja tõendab pädevale asutusele, et nende täitmine ei ole tehniliselt ega majanduslikult otstarbekas ning et kasutatakse parimat võimalikku tehnikat.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõigetes 2 ja 3 osutatud erandist vastavalt artikli 66 lõikele 2.

5.   Selliste lenduvate orgaaniliste ühendite heidet, mis kannavad või peavad kandma riskilauseid R40, R45, R46, R49, R60, R61 või R68, kontrollitakse ohjeldatud tingimustel niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, kusjuures kõnealune heide ei ületa VII lisa 4. osas sätestatud heite piirväärtusi.

6.   Käitiste puhul, kus tegeletakse vähemalt kahe tegevusalaga, mis kõik ületavad VII lisa 2. osas esitatud künnisväärtusi:

a)

peab lõikes 5 kindlaksmääratud ainete puhul iga tegevus eraldi vastama kõnealuse lõike nõuetele;

b)

kõikide muude ainete puhul:

i)

peab iga tegevus vastama lõike 1 nõuetele või

ii)

lenduvate orgaaniliste ühendite koguheide ei või ületada heitkogust, mis oleks tekkinud alapunkti i kohaldamisel.

7.   Võetakse kõik asjakohased ettevaatusabinõud, et viia lenduvate orgaaniliste ühendite heide käivitamise ja seiskamise ajal miinimumini.

Artikkel 54

Heiteseire

Liikmesriigid tagavad loatingimuste kindlaksmääramisega või siduvate eeskirjade kehtestamisega, et heiteid mõõdetakse toimub vastavalt VII lisa 6. osale.

Artikkel 55

Vastavus heite piirväärtustele

Jäätmegaasi puhul käsitatakse heite piirväärtusi nõuetele vastavana, kui VII lisa 8. osas sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 56

Aruanne nõuete täitmise kohta

Artikli 8 lõikes 1 osutatud aruandes nõuete täitmise kohta esitatakse teave järgmise tingimuse täitmise kohta:

a)

heite piirväärtused jäätmegaasi puhul, kontrollimatu heite piirväärtused ja koguheite piirväärtused,

b)

VII lisa 5. osa kohase vähendamiskava nõuded,

c)

Artikli 53 lõigete 2 ja 3 kohaselt tehtud erandid.

Aruanne nõuete täitmise kohta võib hõlmata VII lisa 7. osa kohaselt koostatud lahustikasutuskava.

Artikkel 57

Olemasolevas käitises tehtav oluline muudatus

1.   Olemasolevas käitises kasutatavate orgaaniliste lahustite sisendkoguse keskmise päevase maksimummassi muutmist, kui käitist käitatakse ettenähtud võimsusel muudel töötingimustel kui käivitamine ja seiskamine ning seadmete hooldamine, käsitatakse olulise muudatusena, kui lenduvate orgaaniliste ühendite heide suureneb rohkem kui:

25 % käitise puhul, mille tegevus kuulub VII lisa 2. osa kirjetes 1, 3, 4, 5, 8, 10, 13, 16 või 17 osutatud madalama künnisvääruse alla või mille muude VII lisa 2. osas osutatud tegevusalade aastane lahustikulu on väiksem kui 10 tonni;

10 % kõigi muude käitiste puhul.

2.   Kui olemasolevas käitises tehakse oluline muudatus või kui see kuulub käesoleva direktiivi reguleerimisalasse pärast esimese olulise muudatuse tegemist, käsitatakse käitise oluliselt muudetud osa kas uue käitisena või olemasoleva käitisena juhul, kui terve käitise koguheide ei ületa kogust, mis pärineks käitisest, kui selle oluliselt muudetud osa käsitataks uue käitisena.

3.   Olulise muudatuse korral kontrollib pädev asutus käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuete täitmist.

Artikkel 58

Orgaaniliste lahustite asendamist käsitleva teabe vahetamine

Komisjon korraldab orgaaniliste lahustite ja nende potentsiaalsete asendajate ning selliste tehnikate kasutamist, millel on väiksem võimalik mõju õhule, veele, pinnasele, ökosüsteemile ja inimese tervisele, käsitleva teabe vahetuse liikmesriikide, asjaomase tööstusharu ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide vahel.

Teabevahetuse käigus käsitletakse järgmist:

a)

kasutamiskõlblikkus;

b)

võimalik mõju inimeste tervisele ja eelkõige töökeskkonnale;

c)

võimalik mõju keskkonnale;

d)

majanduslikud tagajärjed, eelkõige muude olemasolevate võimalustega seotud kulud ja tulud.

Artikkel 59

Juurdepääs teabele

1.   Pädeva asutuse otsus, sealhulgas vähemalt kasutusloa koopia, ja kõik hilisemad ajakohastamised tehakse samuti üldsusele kättesaadavaks.

Käitiste suhtes kohaldatavad siduvad üldnormid ning registreeritud ja kasutusloa saanud käitiste loetelu tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2.   Artikli 54 kohaselt nõutud heiteseire tulemused, mis on pädeva asutuse valduses, tuleb samuti teha üldsusele kättesaadavaks.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui direktiivi 2003/4/EÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest ei tulene teisiti.

VI   peatükk

Titaandioksiidi tootvaid käitiseid käsitlevad erisätted

Artikkel 60

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse titaandioksiidi tootvate käitiste suhtes.

Artikkel 61

Jäätmete kõrvaldamise keelamine

Liikmesriigid keelavad järgmiste jäätmete juhtimise veekogudesse ja merre või ookeanisse:

1)

tahked jäätmed;

2)

emalahused, mis tekivad titanüülsulfaadi hüdrolüüsimisele järgneval filtrimisetapil sulfaatmeetodit kasutavates käitistes, sealhulgas selliste lahustega seotud happe jäägid, milles vaba väävelhappe üldsisaldus on üle 0,5 %, ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskemetalle, sealhulgas happe jäägid, mis on lahjendatud vaba väävelhappe sisalduseni 0,5 % või vähem;

3)

kloriidmeetodit kasutavate käitiste jäätmed, milles vaba väävelhappe üldsisaldus on üle 0,5 % ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskemetalle, sealhulgas sellised jäätmed, mis on lahjendatud vaba väävelhappe sisalduseni 0,5 % või vähem;

4)

filtrimissoolad, setted ja vedeljäätmed, mis tekivad lõigetes 2 ja 3 nimetatud jäätmete töötlemisel (kontsentreerimine või neutraliseerimine) ning sisaldavad mitmesuguseid raskemetalle, kuid ei sisalda neutraliseeritud ja filtreeritud ega dekanteeritud jäätmeid, mis sisaldavad vaid raskemetallide jälgi ning mille pH väärtus enne lahjendamist on üle 5,5.

Artikkel 62

Vetteheiteseire

1.   Käitiste vetteheide ei tohi ületada VIII lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtusi.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et ägeda mürgisuse testid viiakse läbi VIII lisa 2. osa punkti 1 kohaselt ja et kõnealuste testide tulemused vastaksid VIII lisa 2. osa punktis 2 sätestatud väärtustele.

Artikkel 63

Õhkuheite vältimine ja kontrollimine

1.   Käitistest lähtuvate happeosakeste õhkuheidet välditakse.

2.   Käitiste õhkuheide ei tohi ületada VIII lisa 3. osas sätestatud heite piirväärtusi.

Artikkel 64

Heitmete ja keskkonna seire

1.   Liikmesriigid tagavad vette juhitavate heitmete seire, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust loatingimustele ja artiklile 62.

2.   Liikmesriigid tagavad õhku paisatavate heitmete seire, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust loatingimustele ja artiklile 63.

Selline seire hõlmab vähemalt VII lisa 5. osas sätestatud heitmete seiret.

3.   Liikmesriigid tagavad VIII lisa 4. osa kohaselt sellise keskkonna seire, mida mõjutab titaandioksiidi tootvate käitiste jäätmete vetteheide.

4.   Seiret teostatakse vastavalt CENi standarditele või nende puudumisel vastavalt ISO, liikmesriigi või rahvusvahelistele standarditele, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

VII   peatükk

Komitee, ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 65

Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad pädevad asutused ja organid, kes vastutavad käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest.

Artikkel 66

Liikmesriikide aruandlus

1.   Liikmesriigid tagavad, et komisjonile tehakse kättesaadavaks teave, mis käsitleb käesoleva direktiivi rakendamist, heidete ja muude keskkonnamõjude andmeid, heite piirväärtusi, ║ parima võimaliku tehnika kohaldamist vastavalt artiklitele 15 ja 16 ning artikli 16 lõike 3 kohaselt tehtud erandeid .

Liikmesriigid arendavad ja korrapäraselt ajakohastavad riiklikke teabesüsteeme, et teha esimeses lõigus osutatud teave komisjonile kättesaadavaks elektrooniliselt. Liikmesriigid avalikustavad esitatud teabe kokkuvõtte üldsusele .

2.   Komisjon kehtestab sellise teabe laadi ja vormi, mida liikmesriigid peavad lõike 1 kohaselt esitama.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3.   Kolme aasta jooksul alates artikli 71 lõikes 1 osutatud kuupäevast ja seejärel iga kolme aasta järel esitab komisjon lõikes 1 osutatud teabe alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, vajaduse korral koos õigusakti ettepanekuga.

Artikkel 67

Lisade muutmine

1.    Komisjon kohandab V, VI, VII ja VIII lisa asjaomastes PVT-viitedokumentides kirjeldatud parimast võimalikust tehnikast lähtuvalt kaheteistkümne kuu jooksul alates PVT-viitedokumendi avaldamisest vastavalt artiklile 14 ning PVT-viitedokumendis toodud PVT-järelduste alusel, kehtestades miinimumnõueteks heite piirväärtused. Heite piirväärtusi võivad täiendada samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed ning seire- ja järgimisnõuded tingimusel, et on võimalik tagada keskkonnakaitse samaväärne tase. .

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.     Enne lõikes 1 osutatud meetmete vastuvõtmist konsulteerib komisjon asjaomase tööstusharu ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonidega ning annab teada konsultatsioonide tulemusest ja sellest, kuidas neid arvesse on võetud.

Artikkel 68

Miinimumnõuded

1.     Ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist, kehtestab komisjon kaheteistkümne kuu jooksul alates PVT-viitedokumendi avaldamisest vastavalt artiklile 14 ning PVT-viitedokumendis toodud PVT-järelduste alusel miinimumnõueteks heite piirväärtused ning kontrolli- ja järgimisnõuded. Heite piirväärtusi võivad täiendada samaväärsed parameetrd või tehnilised meetmed, kui samaväärsete parameetritega on võimalik tagada keskkonnakaitse samaväärne tase.

Miinimumnõuded keskenduvad asjaomaste tegevuste või käitiste märkimisväärsetele keskkonnamõjudele ja nende aluseks on PVT-SHT.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele .

2.     Enne lõikes 1 osutatud rakendusmeetmete vastuvõtmist konsulteerib komisjon asjaomase tööstusharu ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonidega ning annab teada konsultatsioonide tulemusest ja sellest, kuidas neid arvesse on võetud.

3.     Vastavalt lõigetele 1 ja 2 kehtestab komisjon 31. detsembriks 2011 eelkõige heite piirväärtused ning kontrolli- ja järgimisnõuded I lisa punktides 2.1 ja 2.2 osutatud tegevusi teostavate käitiste poolt keskkonda paisatavatele dioksiinidele ja furaanidele.

Liikmesriigid või nende pädevad asutused võivad dioksiinide ja furaanide heitmetele kehtestada rangemaid heite piirväärtusi.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 69 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele .

Artikkel 69

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 70

Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt … ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 71

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad artikli 2, artikli 3 lõike 4, artikli 3 lõigete 15–18 ja 20 artikli 4 lõike 2, artiklite 5 ja 6, artikli 8 lõike 1, artikli 9 lõike 2 punkti b, artikli 12 lõike 8, artikli 13 lõike 1 punkti e, artikli 14, artikli 15 lõike 1 punkti d, artikli 15 lõigete 3–5, artikli 16 lõigete 2–5, artikli 17, artikli 18 lõigete 2–4, artikli 22 lõigete 2 ja 3, artikli 22 lõike 4 punktide b ja d, artiklite 23–25, artikli 26 lõike 1 punkti d, artikli 26 lõike 2 punktide c–g, artiklite 29 ja 31, artikli 32 lõike 3, artikli 34 lõigete 2–4, artikli 35, artikli 36 lõike 2, artikli 42 lõike 5, artikli 64 lõike 2, artikli 64 lõike 4, artiklite 65, 66 ja 70 ning I lisa punkti 1.1, punkti 2.5 alapunkti c, punktide 3.5, 4.7, 5.2 ja 5.3, punkti 6.1 alapunkti c, punkti 6.4 alapunkti b, punktide 6.6, 6.9 ja 6.10, IV lisa punkti 1 alapunkti b, V lisa 1.–4. osa, VI lisa 1. osa punkti b, 4. osa punktide 2.2, 3.1 ja 3.2, 6. osa punktide 2.5 ja 2.6, VII lisa 7. osa punkti 3 ning VIII lisa 1. osa punkti 1, punkti 2 alapunkti c ja 3. osa punktide 2–3 järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt … (41). Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates … (41). Kui liikmesriigid võtavad kõnealused õigusnormid vastu, lisavad nad nendesse või nende õigusnormide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 72

Kehtetuks tunnistamine

1.   Direktiivid 78/176/EMÜ, 82/883/EMÜ, 92/112/EMÜ, 96/61/EÜ, 1999/13/EÜ ja 2000/76/EÜ, mida on muudetud IX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates … (42), ilma et see piiraks liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud IX lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse ja nende kohaldamisega.

2.   Direktiiv 2001/80/EÜ, mida on muudetud IX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud IX lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse ja nende kohaldamisega.

3.   Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse kooskõlas selle X lisas esitatud korrelatsioonitabeliga.

Artikkel 73

Üleminekusätted

1.   I lisa punktides 1.2, 1.3, 1.4 ja 2.1–2.4, punkti 2.5 alapunktides a ja b, punktides 2.6, 3, 4.1–4.6, 5.1, 5.2, punkti 5.3 alapunktides a ja b, punkti 5.4, punkti 6.1 alapunktides a ja b, punktides 6.2–6.5, punkti 6.6 alapunktides b ja c, punktides 6.7 ja 6.8 osutatud käitiste suhtes samuti punktis 1.1 osutatud käitiste suhtes, mille nimisoojuskoormus on 50 MW või rohkem, ning punkti 6.6 alapunktis a osutatud käitiste suhtes, milles on rohkem kui 40 000 kodulinnukohta ja mis tegutsevad ning millele on antud luba või mille puhul on enne artikli 71 lõikes 1 osutatud kuupäeva esitatud täielik loataotlus, tingimusel et kõnealused käitised on võetud kasutusele hiljemalt ühe aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva, kohaldavad liikmesriigid artikli 71 lõike 1 kohaselt vastuvõetud õigusnorme alates … (43).

2.   I lisa punkti 2.5 alapunktis c, punkti 5.3 alapunktides c, d ja e, punkti 6.1 alapunktis c ning punktides 6.9 ja 6.10 osutatud käitiste suhtes, samuti punktis 1.1 osutatud käitiste suhtes, mille nimisoojuskoormus on väiksem kui 50 MW, ning punkti 6.6 alapunktis a osutatud käitiste suhtes, milles on vähem kui 40 000 kodulinnukohta ja mis tegutsevad enne artikli 71 lõikes 1 osutatud kuupäeva, kohaldavad liikmesriigid artikli 71 lõike 1 kohaselt vastuvõetud õigusnorme alates … (44).

3.   III peatükiga hõlmatud põletusseadmete suhtes kohaldavad liikmesriigid artikli 71 lõike 1 kohaselt vastuvõetud õigusnorme alates 1. jaanuarist 2016.

4.   Jäätmekoospõletustehaste suhtes kohaldatakse VI lisa 4. osa punkti 3.1 kuni 31. detsembrini 2015.

Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse kõnealuste koospõletustehaste suhtes VI lisa 4. osa punkti 3.2.

Artikkel 74

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamise päeva Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 75

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  14. jaanuari 2009. aasta arvamus.

(2)   ELT C 325, 19.12.2008, lk 60.

(3)  Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta seisukoht.

(4)  EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19. ║

(5)  EÜT L 378, 31.12.1982, lk 1. ║

(6)  EÜT L 409, 31.12.1992, lk 11.

(7)  EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. ║

(8)  EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1. ║

(9)  EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.

(10)  EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1. ║

(11)  KOM(2005)0446 ║.

(12)  KOM(2006)0231 ║.

(13)  KOM(2005)0666 ║.

(14)  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

(15)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32. ║

(16)  EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. ║

(17)  EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13. ║

(18)   EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(19)   ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.

(20)   Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, 1998.

(21)  EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22. ║

(22)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║

(23)  EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

(24)  EÜT L 117, 8.5.1990, lk 1.

(25)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(26)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1

(27)   ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(28)  Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

(29)   ELT L 143, 30.4.2004, lk 87.

(30)   EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(31)   ELT L 372, 27.12.2006, lk 19

(32)   ELT L 328, 6.12.2008, lk 28.

(33)   ELT L….

(34)  Väljaannete talitus: palun lisada number, kuupäev ning avaldamisviide.

(35)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (ELT L 114, 24.4.2001, lk 1).

(36)   ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

(37)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

(38)  EÜT L 74, 27.3.1993, lk 81.

(39)  EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1.

(40)   ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(41)  18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(42)  3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(43)  3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(44)  54 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Teisipäev, 10 märts 2009
I LISA

Artiklis 11 osutatud tööstuslike tegevusalade liigid

Käesolevas lisas esitatud künnisväärtused on üldjuhul tootmisvõimsuse või toodangu väärtused. Kui samas käitises tegeldakse mitme sama punkti alla kuuluva tegevusalaga, siis nende tegevusalade võimsused liidetakse.

Punktis 1.1 osutatud käitiste summaarse nimisoojuskoormuse arvutamisel võetakse tervishoiuasutustes kasutatavate põletusseadmete puhul arvesse ainult tavatöövõimsust.

Punktis 1.1 osutatud käitiste summaarse nimisoojuskoormuse arvutamisel ei võeta arvesse põletusseadmeid, mille nimisoojuskoormus on alla 3 MW.

Punktis 1.1 osutatud käitiste summaarse nimisoojuskoormuse arvutamisel ei võeta arvesse põletusseadmeid, mille nimisoojuskoormus on alla 50 MW ja mis töötavad kuni 500 tundi aastas.

1.   Energeetikatööstus

1.1.

Kütuste põletamine käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 20 MW

1.2.

Mineraalõli ja gaasi rafineerimine

1.3.

Koksi tootmine

1.4.

Kütuste gaasistamine ja vedeldamine

2.   Metallide tootmine ja töötlemine

2.1.

Metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamine või paagutamine

2.2.

Malmi või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis

2.3.

Mustmetallide töötlemine:

a)

kuumvaltsimine tootmisvõimsusega üle 20 tonni toorterast tunnis;

b)

vasaraga sepistamine löögijõuga 50 kilodžauli vasara kohta, kus kasutatav küttevõimsus on üle 20 MW;

c)

kaitsvate sulametallpinnakatete paigaldamine tootmisvõimsusega üle 2 tonni toorterast tunnis.

2.4.

Mustmetallide valamine valukodades tootmisvõimsusega üle 20 tonni valmistooteid ööpäevas

2.5.

Värviliste metallide töötlemine:

a)

värviliste toormetallide tootmine maakidest, rikastatud maakidest või teisesest toormest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste meetoditega.

b)

värviliste metallide, kaasa arvatud teiseste toodete sulatamine, sealhulgas legeerimiseks, sulatamisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas, arvestamata valumetalltoodete valmistamist;

c)

värvilistest metallidest valumetalltoodete valmistamine ööpäevase sulatusvõimsusega üle 2,4 tonni ▐ plii või kaadmiumi puhul või üle 12 tonni kõigi muude metallide puhul.

2.6.

Metallide või plastide pinnatöötlus elektrolüütilise või keemilise meetodiga, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m3

3.   Mineraalsete materjalide tootmine

3.1.

Tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või lubja tootmine pöördahjudes või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

3.2.

Asbesti tootmine või asbestil põhinevate toodete valmistamine

3.3.

Klaasi, sh klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

3.4.

Mineraalainete sulatamine, sh mineraalkiu tootmiseks, sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

3.5.

Keraamiliste toodete valmistamine põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamine tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas ja laadimistihedusega üle 300 kg/m3 põletusahju kohta

4.   Keemiatööstus

Käesolevas jaotises tähendab tootmine käesolevas jaotises nimetatud tegevusaladel punktides 4.1–4.7 loetletud ainete või ainerühmade tööstuslikku tootmist keemiliste või bioloogiliste meetodite abil

4.1.

Järgmiste orgaaniliste ainete tootmine:

a)

lihtsad süsivesinikud (lineaarsed või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed);

b)

hapnikku sisaldavad süsivesinike derivaadid, nagu alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, atsetaadid, eetrid, peroksiidid, epoksüvaigud;

c)

väävlit sisaldavad süsivesinike derivaadid;

d)

lämmastikku sisaldavad süsivesinike derivaadid, nagu amiinid, amiidid, nitritühendid, nitroühendid või nitraatühendid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid;

e)

fosforit sisaldavad süsivesinike derivaadid;

f)

halogeenitud süsivesinikud;

g)

metallorgaanilised ühendid;

h)

põhilised plastmaterjalid (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud);

i)

sünteetilised kummid;

j)

värvained ja pigmendid;

k)

pindaktiivsed ained ja tensiidid.

4.2.

Järgmiste anorgaaniliste ainete tootmine:

a)

gaasilised ained, nagu ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, vääveldioksiid, süsinikoksiidkloriid;

b)

happed, nagu kroomhape, vesinikfluoriidhape, fosforhape, lämmastikhape, vesinikkloriidhape, väävelhape, ooleum, väävlishapped;

c)

alused, nagu ammooniumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid;

d)

soolad, nagu ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, perboraat, hõbenitraat;

e)

mittemetallid, metalloksiidid või muud anorgaanilised ühendid, nagu kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid.

4.3.

Fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetiste (liht- või liitväetised) tootmine

4.4.

Taimekaitsevahendite või biotsiidide tootmine

4.5.

Farmaatsiatoodete, sealhulgas vahesaaduste tootmine

4.6.

Lõhkeainete tootmine

4.7.

Kemikaalide tootmine kasutamiseks kütuste või määrdeainetena

5.   Jäätmehooldus

5.1.

Ohtlike jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas, kasutades järgmisi meetodeid:

a)

bioloogiline töötlus;

b)

füüsikalis-keemiline töötlus;

c)

põletamine või koospõletamine;

d)

segude koostamine või segamine

e)

ümberpakendamine

f)

ladustamine ladustamismahuga üle 10 tonni;

g)

kasutamine põhimõtteliselt kütuse või muu vahendina energia tootmiseks;

h)

lahustite taasväärtustamine/regenereerimine;

i)

anorgaaniliste materjalide, välja arvatud metallid ja metallide ühendid, ringlussevõtt/taasväärtustamine;

j)

hapete ja aluste regenereerimine;

k)

saastetõrjeks kasutatud ainete taaskasutusse võtmine;

l)

katalüsaatorikomponentide taaskasutusse võtmine;

m)

õlide taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil.

5.2.

Tavajäätmete põletamine ja koospõletamine tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis.

5.3.

Tavajäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas, kasutades järgmisi meetodeid:

a)

bioloogiline töötlus;

b)

füüsikalis-keemiline töötlus , v.a nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiviga 91/271/EMÜ (asulareovee puhastamise kohta) (1) hõlmatud tegevused, mille tulemuseks on ainult töödeldud reoveesetted, nagu on määratletud 12. juuni 1986. aasta direktiivis 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (2). Seda erandit kohaldatakse ainult juhul, kui saavutatakse vähemalt sama keskkonnakaitse tase kui käesoleva direktiiviga;

c)

jäätmete töötlemine enne koospõletamist;

d)

teiste tööstustegevuse liikidega hõlmamata räbu ja tuha töötlemine;

e)

vanametalli töötlemine purustitega .

5.4.

Prügilad, kuhu ladestatakse üle 10 tonni ööpäevas või mille kogumaht on üle 25 000 tonni, v.a püsijäätmete prügilad

6.   Muud tegevusalad

6.1.

Tööstuskäitised:

a)

paberimassi tootmiseks puidust või muust kiulisest materjalist;

b)

paberi või papi tootmiseks, mille tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas;

c)

puitpaneelide, välja arvatud vineer, tootmine võimsusega üle 600 m3 päevas.

6.2.

Tekstiilikiudude või tekstiili eeltöötlemine (pesemine, pleegitamine ja leelislahusega töötlemine) või värvimine tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas

6.3.

Naha parkimine tootmisvõimsusega üle 12 tonni valmistooteid ööpäevas

6.4.

a)

Loomade tapmine tootmisvõimsusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas

b)

Järgmiste eelnevalt töödeldud või töötlemata toorainete töötlemine ja ümbertöötamine, välja arvatud üksnes pakkimine, toiduainete ja loomasööda komponentide tootmiseks:

i)

loomne tooraine (v.a üksnes piim), tootmisvõimsusega üle 75 tonni valmistooteid ööpäevas

ii)

taimne tooraine, tootmisvõimsusega üle 300 tonni valmistooteid ööpäevas

iii)

toodete valmistamine loomsest ja taimsest toorainest, tootmisvõimsusega rohkem kui:

75 tonni valmistoodet päevas, kui A on võrdne vähemalt 10ga, või

[300 – (22,5 × A] tonni valmistoodet päevas kõikidel muudel juhtudel,

kus A võrdub loomse materjali protsentuaalse sisaldusega valmistoote tootmismahus.

Pakendi massi ei arvestata toote lõpliku massi hulka.

Käesolevat alajagu ei kohaldata, kui tooraine on üksnes piim.

c)

Üksnes piima töötlemine ja ümbertöötlemine, kus võetakse vastu üle 200 tonni piima ööpäevas (aasta keskmine)

6.5.

Loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlussevõtmine, töötlemisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas

6.6.

Kanade või sigade intensiivkasvatuse ettevõtetes, kus on üle:

a)

40 000 kodulinnukoha,

b)

2 000 nuumseakoha (kaaluga üle 30 kg) või

c)

750 emisekoha.

Muude kui punktis a osutatud kodulinnuliikide puhul või punktides a–c osutatud kodulindude ja -loomade kasvatamisel ühes ja samas käitises arvutatakse künnisväärtus võrdlusest eespool esitatud künnisväärtustega, võttes aluseks samaväärsed lämmastiku eritamise tegurid. Komisjon annab juhiseid künnisväärtuste arvutamiseks ja samaväärsete lämmastiku eritamise tegurite määratlemiseks.

6.7.

Ainete, esemete või toodete pinna töötlemine orgaanilise lahusti kasutamisega, eelkõige apreteerimiseks, trükkimiseks, pindamiseks, rasvaärastuseks, veekindluse tagamiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks, lahusti kuluga üle 150 kg tunnis või üle 200 tonni aastas.

6.8.

Grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafitiseerimise abil.

6.9.

Puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, tootmisvõimsusega üle 50 m3 päevas.

6.10.

I peatükiga hõlmatud käitisest pärineva heitvee selline puhastamine väljaspool tootmiskohta, mida ei hõlma direktiiv 91/271/EMÜ.


(1)   EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.

(2)   EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6.

Teisipäev, 10 märts 2009
II LISA

Saasteainete loend

 

ÕHK

1.

Vääveldioksiid ja muud väävliühendid

2.

Lämmastikoksiidid ja muud lämmastikuühendid

3.

Süsinikmonooksiid

4.

Lenduvad orgaanilised ühendid

5.

Metallid ja nende ühendid

6.

Tolm, sealhulgas peened tahked osakesed

7.

Asbest (lenduvad osakesed, kiud)

8.

Kloor ja selle ühendid

9.

Fluor ja selle ühendid

10.

Arseen ja selle ühendid

11.

Tsüaniidid

12.

Ained ja valmistised, mille kantserogeensed või mutageensed omadused või omadused, mis võivad õhukeskkonna kaudu mõjutada viljakust, on tõendatud

13.

Polüklooritud dibensodioksiinid ja polüklooritud dibensofuraanid

 

VESI

1.

Halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad veekeskkonnas selliseid ühendeid moodustada

2.

Fosfororgaanilised ühendid

3.

Tinaorgaanilised ühendid

4.

Ained ja valmistised, mille kantserogeensed või mutageensed omadused või omadused, mis võivad veekeskkonna kaudu mõjutada viljakust, on tõendatud

5.

Püsivad süsivesinikud ja püsivad bioakumuleeruvad orgaanilised toksilised ained

6.

Tsüaniidid

7.

Metallid ja nende ühendid

8.

Arseen ja selle ühendid

9.

Biotsiidid ja taimekaitsevahendid

10.

Heljum

11.

Eutrofeerumist soodustavad ained (eelkõige nitraadid ja fosfaadid)

12.

Ained, mis avaldavad ebasoodsat mõju hapnikurežiimile (ja mida saab mõõta selliste parameetritega nagu BHT, KHT jms).

13.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) X lisas loetletud ained (1).


(1)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

Teisipäev, 10 märts 2009
III LISA

Parima võimaliku tehnika määramise kriteeriumid

1.

Jäätmevaese tehnoloogia kasutamine.

2.

Vähemohtlike ainete kasutamine.

3.

Vajaduse korral tootmisprotsessis toodetud ja kasutatud ainete ning jäätmete taaskasutamis- ja ringlussevõtumenetluste edendamine.

4.

Tööstuslikus tootmises edukaks osutunud võrreldavate protsesside, seadmete või tootmismenetluste arendamine.

5.

Tehnoloogilised uuendused ning teaduse ja teadmiste areng.

6.

Heidete laad, mõju ja hulk.

7.

Uute või olemasolevate käitiste käikulaskmise tähtajad.

8.

Parima võimaliku tehnika kasutuselevõtuks vajalik aeg.

9.

Tootmises kasutatava toormaterjali (sh vesi) tarbimine ja laad ning nende energiatõhusus (energeetiline kasutegur).

10.

Heidete kahjuliku keskkonnamõju vältimise või minimeerimise vajalikkus ja sellega kaasnevad ohud.

11.

Õnnetusjuhtumite vältimise ning nendega kaasneva keskkonnaohu minimeerimise vajalikkus.

Teisipäev, 10 märts 2009
IV LISA

Üldsuse kaasamine otsuste tegemisse

1.

Üldsust teavitatakse (kas avalike teadaannete või muude sobivate vahendite, näiteks võimalusel elektroonilise ajakirjanduse abil) järgmistest küsimustest otsuse tegemise varases etapis või hiljemalt siis, kui teavet saab nõuetekohaselt esitada:

a)

loataotlus või vajadusel loa või loatingimuste ajakohastamise ettepanek vastavalt artiklile 22, sealhulgas artikli 13 lõikes 1 loetletud osade kirjeldus;

b)

uute või ajakohastatud siduvate üldnormide väljatöötamine artikli 18 kohaselt, sealhulgas soovitatud eeskirjanõuded ja üldarusaadav kokkuvõte õigus- ja haldusraamistikust, mille kohaselt eeskirju hakatakse kohaldama;

c)

vajadusel tõsiasi, et otsuse puhul tuleb viia läbi siseriikliku või piiriülese keskkonnamõju hindamine või liikmesriikide vahelised konsultatsioonid vastavalt artiklile 28 ;

d)

üksikasjad pädeva asutuse kohta, kes vastutab otsuse tegemise eest, asutuste kohta, kust saab ajakohast teavet, asutuste kohta, kellele võib esitada märkusi ja küsimusi, ning märkuste ja küsimuste edastamise ajakava koha;

e)

võimaliku otsuse laad ja olemasolu korral otsuse eelnõu;

f)

vajadusel loa või loatingimuste ajakohastamise ettepaneku üksikasjad;

g)

teadaanne selle kohta, millal, kus ja kuidas tehakse asjakohane teave kättesaadavaks;

h)

üksikasjad punkti 5 kohase üldsuse kaasamise korra ja konsultatsioonide läbiviimise kohta.

2.

Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse asjakohaste tähtaegade jooksul kättesaadavaks järgmine:

a)

kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega peamised aruanded ja nõuanded, mis on pädevale asutusele või pädevatele asutustele esitatud ajal, mil asjaomast üldsust teavitati punkti 1 kohaselt;

b)

direktiivi 2003/4/EÜ sätete kohaselt muu kui punktis 1 osutatud teave, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt artiklile 6 ja mis saab kättesaavaks alles pärast seda, kui asjaomast üldsust on punkti 1 kohaselt teavitatud.

3.

Asjaomasel üldsusel on õigus esitada pädevale asutusele enne otsuse tegemist märkusi ja arvamusi.

4.

Käesoleva lisa kohaselt peetud konsultatsioonide tulemusi tuleb otsuse tegemisel nõuetekohaselt arvesse võtta.

5.

Üldsuse teavitamise (näiteks müürilehtede kasutamine teatavas ümbruskonnas, avaldamine kohalikes ajalehtedes) ning ajaomase üldsusega konsulteerimise (näiteks kirjalike esildiste või avalike küsitluste teel) üksikasjaliku korra määravad kindlaks liikmesriigid. Menetluse eri etappideks nähakse ette mõistlikud tähtajad, jättes piisavalt aega üldsuse teavitamiseks ja asjaomase avalikkuse ettevalmistuseks ja tõhusaks kaasamiseks keskkonnaalaste otsuste tegemisse vastavalt käesoleva lisa sätetele.

Teisipäev, 10 märts 2009
V LISA

Põletusseadmeid käsitlevad tehnilised sätted

1.   osa

Artikli 32 lõikes 2 osutatud põletusseadmete heite piirväärtused

1.

Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse jäätmegaaside veesisaldust, võttes tahkekütuse standarditud O2 sisalduseks 6 % ning vedel- ja gaaskütusel töötavate põletuskatelde puhul 3 % ning gaasiturbiinide ja mootorite puhul 15 %.

Kombineeritud tsükli ja lisasüütega gaasiturbiinide puhul võib standarditud O2-sisalduse määrata kindlaks pädev asutus, arvestades asjaomase käitise konkreetseid omadusi.

2.

SO2 heite piirväärtused tahke- või vedelkütusel töötavate põletuskatelde puhul

Nimisoojuskoormus (MWth)

Kivisüsi ja pruunsüsi

Biomass

Turvas

Vedelkütused

50–100

400

200

300

350

100–300

250

200

300

250

> 300

200

200

200

200

Põletusseadmete suhtes, mille nimisoojusvõimsus jääb alla 500 MW, milles kasutatakse vedelkütuseid ja millele on luba antud enne 27. novembrit 2002, ning mille aastane töötundide arv viie aasta libiseva keskmise väärtusena ei ole üle 1 500 tunni aastas, kohaldatakse vääveldioksiidi heite piirväärtust 800 mg/Nm3.

3.

SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletuskatelde puhul

Üldiselt

35

Veeldatud gaas

5

Madala kütteväärtusega koksiahjugaasid

400

Madala kütteväärtusega kõrgahjugaasid

200

4.

NOx heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletuskatelde puhul

Nimisoojuskoormus (MWth)

Kivisüsi ja pruunsüsi

Biomass ja turvas

Vedelkütused

50–100

300

450 tolmpruunsöe põletamisel

300

450

100–300

200

250

200

> 300

200

200

150

Tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille nimisoojuskoormus ei ole suurem kui 500 MW ja millele on antud luba enne 27. novembrit 2002 ning mille töötundide arv aastas on kuni 1 500 tundi ( viie aasta libiseva keskmisena), kohaldatakse NOx heite piirväärtust 450 mg/Nm3.

Tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille nimisoojuskoormus on vähemalt 500 MW ja millele on antud luba enne 1. juulit 1987 ning mille töötundide arv aastas on kuni 1 500 tundi viie aasta libiseva keskmisena, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 450 mg/Nm3.

5.

Gaaskütusel töötavate põletusseadmete NOx ja CO heite piirväärtused (mg/Nm3)

 

NOx

CO

Gaasiküttel põletuskatlad

100 (5)

100

Maagaasiküttel (1) gaasiturbiinid (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid)

50 (2)  (3)

100

Muul kütusel kui maagaasil (4) töötavad gaasiturbiinid (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid)

90

100

Gaasimootorid

100

100

6.

Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletuskatelde puhul

Nimisoojuskoormus (MWth)

Kivisüsi ja pruunsüsi

Biomass ja turvas

Vedelkütused

50–100

30

30

30

100–300

25

20

25

> 300

20

20

20

7.

Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletuskatelde puhul

Üldjuhul

5

Kõrgahjugaas

10

Terasetööstuses toodetud gaasid, mida saab mujal kasutada

30

2.   osa

Artikli 32 lõikes 3 osutatud põletusseadmete heite piirväärtused

1.

Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse jäätmegaaside veesisaldust, võttes tahkekütuse standarditud O2 sisalduseks 6 % ning vedel- ja gaaskütusel töötavate põletuskatelde puhul 3 % ning gaasiturbiinide ja mootorite puhul 15 %.

Kombineeritud tsükli ja lisasüütega gaasiturbiinide puhul võib standarditud O2-sisalduse määrata kindlaks pädev asutus, arvestades asjaomase käitise konkreetseid omadusi.

2.

SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletuskatelde puhul

Nimisoojuskoormus (MWth)

Kivisüsi ja pruunsüsi

Biomass

Turvas

Vedelkütused

50–100

400

200

300

350

100–300

200

200

300

250 keevkihis põletamise korral

200

> 300

150

200 tsirkuleerivas või rõhu all keevkihis põletamise korral

150

150

200 keevkihis põletamise korral

150

3.

SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletuskatelde puhul

Üldiselt

35

Veeldatud gaas

5

Madala kütteväärtusega koksiahjugaasid

400

Madala kütteväärtusega kõrgahjugaasid

200

4.

NOx heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletuskatelde puhul

Nimisoojuskoormus (MWth)

Kivisüsi ja pruunsüsi

Biomass ja turvas

Vedelkütused

50–100

300

450 tolmpruunsöe põletamisel

250

300

100–300

200

200

150

> 300

150

200 tolmpruunsöe põletamisel

150

100

5.

Gaaskütusel töötavate põletusseadmete NOx ja CO heite piirväärtused (mg/Nm3)

 

NOx

CO

Gaasiküttel põletuskatlad

100

100

Gaasiturbiinid (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid) (6)

50 (7)

100

Gaasimootorid

75

100

6.

Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletuskatelde puhul

Nimisoojuskoormus (MWth)

 

50–300

20

> 300

10

20 biomassi ja turba puhul

7.

Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletuskatelde puhul

Üldjuhul

5

Kõrgahjugaas

10

Terasetööstuses toodetud gaasid, mida saab mujal kasutada

30

3.   osa

Heiteseire

1.

SO2, NOx CO ja tolmu kontsentratsiooni mõõdetakse pidevalt jäätmegaasis, mis lähtub põletusseadmetest nimisoojuskoormusega alates 100 MW.

2.

Pädev asutus võib otsustada mitte nõuda 1. punktis osutatud pidevat mõõtmist järgmistel juhtudel:

a)

põletusseadmed kasutusajaga alla 10 000 töötunni;

b)

SO2 ja tolm, mis lähtuvad maagaasil töötavatest põletusseadmetest;

c)

SO2, mis lähtub teadaoleva väävlisisaldusega õlil töötavatest põletusseadmetest, millel puudub jäätmegaasi väävlitustamisseade,

d)

SO2, mis lähtub biomassiga köetavatest põletusseadmetest, kui käitaja suudab tõendada, et SO2 heide ei saa ühelgi juhul olla suurem kui heitele ettenähtud piirväärtus.

3.

Kui pidevaid mõõtmisi ei ole vaja teha, nõutakse SO2, NOx, tolmu ja gaasküttega põletusseadmete puhul ka CO heite mõõtmist vähemalt üks kord iga kuue kuu tagant.

4.

Kivisöe või pruunsöega köetavate põletusseadmete puhul mõõdetakse vähemalt kord aastas elavhõbeda summaarset heidet.

5.

SO2 ja NOx heite määramiseks võib teise võimalusena peale punktis 3 osutatud SO2 ja NOx mõõtmise kasutada muid asjakohaseid määramismeetodeid, mis on pädeva asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud. Mõõtmistel kasutatakse asjakohaseid Euroopa Standardikomitee (CEN) standardeid või CENi normide puudumise korral kohaldatakse ISO, liikmesriigi või rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad esitatavate andmete samaväärse teadusliku taseme.

6.

Kütuse liigi või seadme tööviisi olulistest muutustest teatatakse pädevale asutusele. Pädev asutus otsustab, kas punktidega 1–4 ettenähtud seirenõuded on endiselt piisavad või vajavad kohandamist.

7.

Vastavalt punktile 1 mõõdetakse pidevalt jäätmegaasi hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust. Jäätmegaaside veeaurusisaldust ei ole vaja pidevalt mõõta, kui jäätmegaasiproov kuivatatakse enne heite analüüsimist.

8.

Asjakohaste saasteainete ja käitamisnäitajate mõõtmised, proovi võtmine ja analüüsimine, samuti automatiseeritud mõõtmissüsteemide kvaliteedi tagamine ja nende kalibreerimine standardmõõtmismeetoditega toimub CENi normide kohaselt. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, liikmesriigi või rahvusvahelisi norme, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

Automatiseeritud mõõtmise süsteeme kontrollitakse vähemalt igal aastal standardmeetoditega tehtavate paralleelmõõtmiste abil.

Käitaja teavitab pädevat asutust automatiseeritud mõõtmissüsteemide kontrollimise tulemustest.

9.

Heite piirväärtuse tasandil ei tohi ühe mõõdetud tulemuse puhul leitavad usaldusvahemiku (95 %) väärtused ületada järgmisi heite piirväärtuste protsendimäärasid:

Süsinikmonooksiid

10 %

Vääveldioksiid

20 %

Lämmastikoksiidid

20 %

Tolm

30 %

10.

Valideeritud keskmised tunni- ja päevaväärtused leitakse mõõtmiste alusel kehtivate keskmiste tunniväärtuste põhjal pärast punktis 9 nimetatud usaldusvahemiku väärtuse lahutamist.

Päevaväärtused tunnistatakse kehtetuks, kui rohkem kui kolme tunni keskmised väärtused on automatiseeritud mõõtmissüsteemi rikke või tehnilise hoolduse tõttu kehtetud. Kui kõnealuse olukorra tõttu on aasta jooksul kehtetuks tunnistatud rohkem kui kümne päeva väärtused, nõuab pädev asutus käitajalt asjakohaste meetmete võtmist automatiseeritud mõõtmissüsteemi töökindluse tõstmiseks.

4.   osa

Heite piirväärtustele vastavuse hindamine

1.

Pidevate mõõtmiste puhul kehtib, et 1. ja 2. osaga ettenähtud heite piirväärtustest on kinni peetud, kui mõõtmiste hindamise tulemused näitavad, et kalendriaasta töötundide jooksul on täidetud kõiki järgmiseid tingimusi:

a)

ükski valideeritud ööpäeva keskmine väärtus ei ületa 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohaseid heite piirväärtusi;

b)

95 % kõigist valideeritud keskmistest tunniväärtustest aasta jooksul ei ületa 200 % 1. ja 2. osaga ettenähtud vastavatest arvulistest väärtustest.

2.

Kui pidevat määramist ei nõuta, loetakse 1. ja 2. osaga ettenähtud heite piirväärtused täidetuks, kui pädeva asutuse kehtestatud eeskirjade kohaselt ║ kindlaks määratud ühegi mõõtmiste seeria või muude protseduuride tulemus ei ületa heite piirväärtusi.


(1)  Maagaas on looduslik metaan inertsete gaaside ja muude ainete sisaldusega kuni 20 mahuprotsenti.

(2)  75 mg/Nm3 järgmistel juhtudel, kusjuures gaasiturbiini efektiivsus määratakse ISO tingimuste põhjal:

i)

gaasiturbiinid, mida kasutatakse energia ja soojuse koostootmise süsteemides üldkasuteguriga üle 75 %;

ii)

gaasiturbiinid, mida kasutatakse kombineeritud tsükliga seadmetes, mille aasta keskmine elektrienergia üldkasutegur on üle 55 %;

iii)

mehaanilise jõuülekande puhul kasutatavad gaasiturbiinid.

(3)  Ühetsükliliste gaasiturbiinide korral, mis ei kuulu ühessegi märkuses 2 nimetatud kategooriasse, kuid mille kasutegur on üle 35 % (määratud ISO tingimuste alusel), on heitkoguse piirväärtus 50 ×η/35, kus η on ISO tingimustele vastav gaasiturbiini kasutegur väljendatuna protsentides.

(4)  Need heite piirväärtused kehtivad ka vedelkütusena kerget ja keskmist destillaati kasutavate gaasiturbiinide kohta.

Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinide) puhul kohaldatakse käesoleva punkti tabelis esitatud NOx ja CO heite piirväärtusi ainult üle 70 % koormuse korral.

Eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide või gaasimootorite puhul, mis töötavad aastas alla 500 tunni, ei kehti käesolevas punktis esitatud heite piirväärtused. Nende seadmete käitaja säilitab andmed kõnealusel viisil kasutatud tööaja kohta.

(5)   Seadmete suhtes, mis on osutatud direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 3, mis kasutavad kõrgahjugaasi ja/või koksigaasi, kehtib lämmastikdioksiidi ja lämmastikmonooksiidi (mõõdetud lämmastikdioksiidina) heite piirväärtus 135 mg/Nm3.

(6)  Käesolevas punktis esitatud NOx ja CO heite piirväärtusi kohaldatakse ka gaasiturbiinide suhtes, milles vedelkütusena kasutatakse kergeid ja keskmisi destillaate.

(7)  Ühetsükliliste gaasiturbiinide korral, mille kasutegur on üle 35 % (määratud ISO tingimuste alusel), on NOx heitkoguse piirväärtus 50 × η/35, kus η on ISO tingimustele vastav gaasiturbiini kasutegur, väljendatuna protsentides.

Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinide) puhul kohaldatakse käesoleva punkti tabelis esitatud NOx ja CO heite piirväärtusi ainult üle 70 % koormuse korral.

Eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide või gaasimootorite puhul, mis töötavad aastas alla 500 tunni, ei kehti käesolevas punktis esitatud heite piirväärtused. Nende seadmete käitaja säilitab andmed kasutatud tööaja kohta.

Teisipäev, 10 märts 2009
VI LISA

Jäätmepõletus- ja –koospõletustehaseid käsitlevad tehnilised sätted

1.   osa

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „olemasolev jäätmepõletustehas”– üks järgmistest jäätmete põletusseadmetest:

b)   „uus jäätmepõletustehas”– iga jäätmepõletustehas, mida ei hõlma punkt a.

2.   osa

Dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide samaväärsuskordajad

Dioksiinide ja furaanide kogusisalduse leidmiseks tuleb järgmiste dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide massis väljendatud sisaldusi enne liitmist korrutada järgmiste samaväärsuskordajatega:

 

Mürgisuskordaja

2,3,7,8 — tetraklorodibensodioksiin (TCDD)

1

1,2,3,7,8 — pentaklorodibensodioksiin (PeCDD)

0,5

1,2,3,4,7,8 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD)

0,1

1,2,3,6,7,8 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD)

0,1

1,2,3,7,8,9 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD)

0,1

1,2,3,4,6,7,8 — heptaklorodibensodioksiin (HpCDD)

0,01

oktaklorodibensodioksiin (OCDD)

0,001

2,3,7,8 — tetraklorodibensofuraan (TCDF)

0,1

2,3,4,7,8 — pentaklorodibensofuraan (PeCDF)

0,5

1,2,3,7,8 — pentaklorodibensofuraan (PeCDF)

0,05

1,2,3,4,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF)

0,1

1,2,3,6,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF)

0,1

1,2,3,7,8,9 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF)

0,1

2,3,4,6,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF)

0,1

1,2,3,4,6,7,8 — heptaklorodibensofuraan (HpCDF)

0,01

1,2,3,4,7,8,9 — heptaklorodibensofuraan (HpCDF)

0,01

oktaklorodibensofuraan (OCDF)

0,001

3.   osa

Jäätmepõletustehaste õhkuheite piirväärtused

1.   Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja pärast jäätmegaasi veeaurusisalduse paranduse sisseviimist.

Need standarditakse 11 % hapniku sisaldusele jäätmegaasis, välja arvatud mineraalõlijäätmete põletamise korral, mille määratlus on esitatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 3 ja mille puhul need standarditakse 3 % hapnikusisaldusele, ning juhtudel, millele on osutatud 6. osa punktis 2.7.

1.1.

Päeva keskmised heite piirväärtused järgmiste saasteainete puhul (mg/Nm3)

Kogu tolm

10

Gaasilised ja aurufaasis orgaanilised ained, väljendatud orgaanilise süsiniku kogusisaldusena

10

Vesinikkloriid (HCl)

10

Vesinikfluoriid (HF)

1

Vääveldioksiid (SO2)

50

Lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud NO2-na , olemasolevate jäätmepõletustehaste puhul, mille nimivõimsus ületab 6 tonni tunnis, ja uute jäätmepõletustehaste puhul

200

Lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud NO2-na , olemasolevate jäätmepõletustehaste puhul, mille nimivõimsus on 6 tonni tunnis või väiksem

400

1.2.

Keskmised poole tunni heite piirväärtused järgmiste saasteainete puhul (mg/Nm3)

 

(100 %) A

(97 %) B

Kogu tolm

30

10

Gaasilised ja aurufaasis orgaanilised ained, väljendatud orgaanilise süsiniku kogusisaldusena

20

10

Vesinikkloriid (HCl)

60

10

Vesinikfluoriid (HF)

4

2

Vääveldioksiid (SO2)

200

50

Lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud NO2-na, olemasolevate jäätmepõletustehaste puhul, mille nimivõimsus ületab 6 tonni tunnis, ja uute jäätmepõletustehaste puhul

400

200

1.3.

Keskmised heite piirväärtused (mg/Nm3) järgmiste raskmetallide puhul , mõõdetuna 30 minuti kuni 8 tunni jooksul

Kaadmium ja selle ühendid, väljendatud kaadmiumina (Cd)

kokku 0,05

 

Tallium ja selle ühendid, väljendatud talliumina (Tl)

Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg)

0,05

 

Antimon ja selle ühendid, väljendatud antimonina (Sb)

kokku 0,5

 

Arseen ja selle ühendid, väljendatud arseenina (As)

Plii ja selle ühendid, väljendatud pliina (Pb)

Kroom ja selle ühendid, väljendatud kroomina (Cr)

Koobalt ja selle ühendid, väljendatud koobaltina (Co)

Vask ja selle ühendid, väljendatud vasena (Cu)

Mangaan ja selle ühendid, väljendatud mangaanina (Mn)

Nikkel ja selle ühendid, väljendatud niklina (Ni)

Vanaadium ja selle ühendid, väljendatud vanaadiumina (V)

Need keskmised väärtused hõlmavad ka asjakohaste raskmetallide ja nende ühendite heite gaasilisi ja aurufaasivorme.

1.4.

Keskmised heite piirväärtused (ng/Nm3) dioksiinide ja furaanide puhul, mõõdetuna 6–8 tunni jooksul. Heite piirväärtus tähistab dioksiinide ja furaanide kogusisaldust, mis on arvutatud 2. osa kohaselt.

Dioksiinid ja furaanid

0,1

1.5.

Süsinikmonooksiidi (CO) heite piirväärtused (mg/Nm3) jäätmegaasis :

a)

50 päeva keskmise väärtusena,

b)

100 poole tunni keskmise väärtusena,

c)

150 10 minuti keskmise väärtusena.

Pädev asutus võib lubada erandeid käesolevas punktis sätestatud heite piirväärtustest jäätmepõletustehaste puhul , kus kasutatakse keevkihttehnoloogiat, tingimusel, et loas on süsinikmonooksiidi (CO) heite piirväärtuseks sätestatud kuni 100 mg/Nm3 tunni keskmise väärtusena.

2.   Artikli 40 lõikes 5 ja artiklis 41 kirjeldatud olukorras kohaldatavad heite piirväärtused.

Tolmu üldkontsentratsioon jäätmepõletustehase õhkuheites ei ületa mingil juhul 150 mg/Nm3 , väljendatuna poole tunni keskmisena. Orgaanilise süsiniku kogusisalduse ja süsinikmonooksiidi õhkuheite piirväärtusi, mis on esitatud punktides 1.2 ja 1.5 b) ei ületata.

3.   Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas lisas sätestatud erandeid käsitlevad eeskirjad.

4.   osa

Õhkuheite piirväärtuste määramine jäätmete koospõletamisel

1.   Kui mõnes käesoleva osa tabelis ei ole esitatud kindlat koguheite piirväärtust (C), kasutatakse järgmist valemit (segamisreegel).

Iga asjakohase saasteaine ja CO heite piirväärtus jäätmete koospõletamisel tekkivas jäätmegaasis arvutatakse järgmiselt:

Formula

Vjäätmed

:

üksnes jäätmete põletamisel tekkiva jäätmegaasi maht, mis leitakse loas täpsustatud väikseima kütteväärtusega jäätmete põhjal ja mida teisendatakse käesolevas direktiivis sätestatud tingimuste alusel.

Kui ohtlike jäätmete põletamisel eraldub soojust käitise e eraldatava soojuse koguhulgast alla 10 %, tuleb Vjäätmed arvutada sellise (tingliku) jäätmekoguse põhjal, mis põletamise korral annaks 10 % kõnealusest koguhulgast, kusjuures eraldatava soojuse koguhulk jääb samaks .

Cjäätmed

:

jäätmepõletustehastele 3. osas esitatud heite piirväärtused

Vprotsess

:

seadme töötamisel , sealhulgas seadmes tavaliselt kasutatavate lubatud kütuste (välja arvatud jäätmed) põletamisel tekkiva jäätmegaasi maht, mis leitakse hapnikusisalduste põhjal, mille alusel tuleb heited ühenduse või liikmesriigi eeskirjade kohaselt teisendada. Kui selliseid seadmeid käsitlevad õigusaktid puuduvad, tuleb kasutada tegelikku hapnikusisaldust jäätmegaasis , mida ei ole lahjendatud protsessiks mittevajaliku õhu lisamisega.

Cprotsess

:

käesoleva osa tabelites teatavatele tööstuslikele tegevusaladele esitatud heite piirväärtused või selliste väärtuste puudumisel seadmete heite piirväärtused, mis on kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega, mis on selliste seadmete jaoks kehtestatud tavaliselt lubatud kütuste (välja arvatud jäätmed) põletamisel. Selliste õigusaktide puudumisel kasutatakse loas esitatud heite piirväärtusi. Kui loas ei ole selliseid väärtusi esitatud , kasutatakse tegelikke massis väljendatud sisaldusi.

C

:

käesolevas osas teatavatele tööstuslikele tegevusaladele esitatud teatavate saasteainete heite summa piirväärtused teatava hapnikusisalduse juures või selliste väärtuste puudumisel koguheite piirväärtused, mis asendavad käesoleva direktiivi erilisades esitatud heite piirväärtusi. Hapniku kogusisaldus, mis asendab teisendamiseks vajalikku hapnikusisaldust, arvutatakse eespool osutatud sisalduse põhjal, võttes arvesse osamahte.

Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse jäätmegaaside veesisaldust.

Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas osas sätestatud erandeid käsitlevad eeskirjad.

2.   Jäätmeid koospõletavaid tsemendiahje käsitlevad erisätted

2.1.

Punktides 2.2 ja 2.3 esitatud heite piirväärtused on päeva keskmised väärtused tolmu kogusisalduse, HCI, HF, NOx, SO2 ja orgaanilise süsiniku kogusisalduse puhul (pideva mõõtmise korral), 30 minuti kuni 8 tunni jooksul mõõdetud keskmised väärtused raskmetallide puhul ja 6–8 tunni jooksul mõõdetud keskmised väärtused dioksiinide ja furaanide puhul.

Kõik väärtused on esitatud standarditult : 10 % hapniku juures.

Keskmisi poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

2.2.

C – koguheite piirväärtused (mg/Nm3, välja arvatud dioksiinide ja furaanide puhul) järgmiste saasteainete jaoks:

Saasteaine

C

Kogu tolm

30

HCl

10

HF

1

NOx

500

Cd + Tl

0,05

Hg

0,05

Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V

0,5

Dioksiinid ja furaanid (ng/Nm3)

0,1

2.3.

C – vääveldioksiidi ja orgaanilise süsiniku koguheite piirväärtused (mg/Nm3)

Saasteaine

C

SO2

50

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus

10

Pädev asutus võib lubada erandeid käesolevas punktis esitatud heite piirväärtustest juhul, kui orgaaniline süsinik ja vääveldioksiid ei tulene jäätmete põletamisest.

3.   Jäätmeid koospõletavaid põletustehaseid käsitlevad erisätted

3.1.   Cprotsess väärtused, väljendatuna päeva keskmiste väärtustena (mg/Nm3), kehtivad kuni 31. detsembrini 2015

Põletusseadmete nimisoojuskoormuse määramisel kohaldatakse artiklis 31 esitatud liitmiseeskirju.

Keskmisi poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

Cprotsess tahkekütuste puhul, välja arvatud biomass (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine

< 50 MWth

50–100 MWth

100–300 MWth

> 300 MWth

SO2

850

200

200

NOx

400

200

200

Tolm

50

50

30

30

Cprotsess biomassi puhul (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine

< 50 MWth

50–100 MWth

100–300 MWth

> 300 MWth

SO2

200

200

200

NOx

350

300

200

Tolm

50

50

30

30

Cprotsess vedelkütuste puhul (O2 sisaldus 3 %):

Saasteaine

< 50 MWth

50–100 MWth

100–300 MWth

> 300 MWth

SO2

850

400 –200

(sirgjooneline vähenemine 100 MWth-lt 300 Mwth-le)

200

NOx

400

200

200

Tolm

50

50

30

30

3.2.   Cprotsess, mis on väljendatud keskmise päevaväärtusena (mg/Nm3) ja kehtib alates 1. jaanuarist 2016

Põletusseadmete nimisoojuskoormuse määramisel kohaldatakse artiklis 31 esitatud liitmiseeskirju. Keskmisi poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

3.2.1.   Cprotsess artikli 32 lõikes 2 osutatud põletusseadmete puhul

Cprotsess tahkekütuste puhul, välja arvatud biomass (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine

< 50 MWth

50–100 MWth

100–300 MWth

> 300 MWth

SO2

400,

turba puhul 300

200

200

NOx

300,

tolmpruunsöe puhul 400

200

200

Tolm

50

30

25,

turba puhul 20

20

Cprotsess biomassi puhul (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine

< 50 MWth

50–100 MWth

100–300 MWth

> 300 MWth

SO2

200

200

200

NOx

300

250

200

Tolm

50

30

20

20

Cprotsess vedelkütuste puhul (O2 sisaldus 3 %):

Saasteaine

< 50 MWth

50–100 MWth

100–300 MWth

> 300 MWth

SO2

350

250

200

NOx

400

200

150

Tolm

50

30

25

20

3.2.2.   Cprotsess artikli 32 lõikes 3 osutatud põletusseadmete puhul

Cprotsess tahkekütuste puhul, välja arvatud biomass (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine

< 50 MWth

50–100 MWth

100–300 MWth

> 300 MWth

SO2

400,

turba puhul 300

200,

turba puhul 300, välja arvatud keevkihis põletamisel: 250

150

tsirkuleerivas või rõhu all keevkihis põletamise puhul või, turba puhul, igasuguse keevkihis põletamise puhul: 200

NOx

300,

turba puhul: 250

200

150

tolmpruunsöe põletamisel: 200

Tolm

50

20

20

10,

turba puhul: 20

Cprotsess biomassi puhul (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine

< 50 MWth

50–100 MWth

100–300 MWth

> 300 MWth

SO2

200

200

150,

keevkihis põletamisel: 200

NOx

250

200

150

Tolm

50

20

20

20

Cprotsess vedelkütuste puhul (O2 sisaldus 3 %):

Saasteaine

< 50 MWth

50–100 MWth

100–300 MWth

> 300 MWth

SO2

350

200

150

NOx

300

150

100

Tolm

50

30

25

20

3.3.   C – koguheite piirväärtus raskmetallide puhul (mg/Nm3)

C väljendatakse keskmise väärtusena 30 minuti kuni 8 tunni kohta (O2 sisaldus on 6 % tahkekütuste ja 3 % vedelkütuste puhul) .

Saasteaine

C

Cd + Tl

0,05

Hg

0,05

Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V

0,5

3.4.   C – koguheite piirväärtus (ng/Nm3) dioksiinide ja furaanide puhul

C väljendatakse keskmise väärtusena, mis on mõõdetud 6–8 tunni jooksul (O2 sisaldus on 6 % tahkekütuste ja 3 % vedelkütuste puhul).

Saasteaine

C

Dioksiinid ja furaanid

0,1

4.   Erisätted koospõletustehaste kohta tööstusharudes, mis ei ole hõlmatud käesoleva osa punktidega 2 või 3

4.1.   C – koguheite piirväärtus (ng/Nm3)

dioksiinide ja furaanide puhul , mis on väljendatud keskmise väärtusena, mis on mõõdetud 6–8 tunni jooksul:

Saasteaine

C

Dioksiinid ja furaanid

0,1

4.2.   C – koguheite piirväärtus (mg/Nm3)

raskmetallide puhul väljendatakse keskmise väärtusena, mis on mõõdetud 30 minuti kuni 8 tunni jooksul:

Saasteaine

C

Cd + Tl

0,05

Hg

0,05

5.   osa

Jäätmegaaside puhastamisel tekkiva heitvee suhtes kohaldatavad heite piirväärtused

Saasteained

Heite piirväärtused filtrimata proovis (mg/l, välja arvatud dioksiinid ja furaanid)

1.

Kogu suspendeeritud tahke aine vastavalt direktiivis 91/271/EMÜ I lisa määratlusele

(95 %)

30

(100 %)

45

2.

Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg)

0,03

3.

Kaadmium ja selle ühendid, väljendatud kaadmiumina (Cd)

0,05

4.

Tallium ja selle ühendid, väljendatud talliumina (Tl)

0,05

5.

Arseen ja selle ühendid, väljendatud arseenina (As)

0,15

6.

Plii ja selle ühendid, väljendatud pliina (Pb)

0,2

7.

Kroom ja selle ühendid, väljendatud kroomina (Cr)

0,5

8.

Vask ja selle ühendid, väljendatud vasena (Cu)

0,5

9.

Nikkel ja selle ühendid, väljendatud niklina (Ni)

0,5

10.

Tsink ja selle ühendid, väljendatud tsingina (Zn)

1,5

11.

Dioksiinid ja furaanid

0,3 ng/l

6.   osa

Heiteseire

1.   Mõõtmisvõtted

1.1.

Õhu- ja veesaasteainete sisalduste määramiseks tehtavad mõõtmised peavad olema representatiivsed.

1.2.

Kõikide saasteainete, sealhulgas dioksiinide ja furaanide proovide võtmine ja analüüsimine ning automatiseeritud mõõtmissüsteemide kvaliteedi tagamine ja taatlemine võrdlusmõõtmismeetoditega toimub kooskõlas CENi normidega. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, liikmesriigi või rahvusvahelisi norme, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise . Automatiseeritud mõõtmise süsteeme kontrollitakse vähemalt igal aastal standardmeetoditega tehtavate paralleelmõõtmiste abil.

1.3.

Päeva heite piirväärtuste puhul ei ületa üksiku mõõtmistulemuse usaldusvahemiku (95 %) väärtused järgmisi protsendimäärasid heite piirväärtustest:

Süsinikmonooksiid:

10 %

Vääveldioksiid:

20 %

Lämmastikdioksiid:

20 %

Kogu tolm

30 %

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus:

30 %

Vesinikkloriid:

40 %

Vesinikfluoriid:

40 %

Õhku- ja vetteheiteid mõõdetakse korrapäraselt kooskõlas punktidega 1.1 ja 1.2.

2.   Õhusaasteainetega seotud mõõtmised

2.1.

Tehakse järgmisi õhusaasteainetega seotud mõõtmisi:

a)

järgmiste ainete pidev mõõtmine: lämmastikoksiidid, tingimusel, et heitele on seatud piirväärtused, süsinikoksiid, kogu tolm, orgaanilise süsiniku kogusisaldus , vesinikkloriid, vesinikfluoriid ja vääveldioksiid;

b)

järgmiste käitamisnäitajate pidev mõõtmine: temperatuur põlemiskambri seina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud esindavas punktis, jäätmegaasi hapnikusisaldus, rõhk, temperatuur ja veeaurusisaldus;

c)

vähemalt kaks raskmetallide, dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant.

2.2.

Jäätmegaaside viibeaega, vähimat temperatuuri ja hapnikusisaldust mõõdetakse sobival viisil vähemalt üks kord jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase kasutussevõtmisel ja võimalikult ebasoodsates käitamistingimustes.

2.3.

Vesinikfluoriidi pidevast mõõtmisest võib loobuda, kui vesinikkloriidi töödeldakse nii, et vesinikkloriidi heite piirväärtuse ületamine on välistatud. Sel juhul mõõdetakse vesinikfluoriidi heidet korrapäraselt punkti 2.1 alapunktis c sätestatud viisil.

2.4.

Veeaurusisaldust ei ole vaja pidevalt mõõta, kui jäätmegaasiproov kuivatatakse enne heite analüüsimist.

2.5.

Pädev asutus võib otsustada, et ta ei nõua vesinikkloriidi, vesinikfluoriidi ja vääveldioksiidi heite pidevat mõõtmist jäätmepõletus- või -koospõletustehastes ja nõuab punkti 2.1 alapunktis c sätestatud korrapäraseid mõõtmisi ▐, kui käitaja suudab tõendada, et nimetatud saasteainete heited ei saa mingil juhul ületada neile kehtestatud piirväärtusi. Seda erandit ei kohaldata juhul, kui tegemist on eri allikatest pärit segajäätmete põletamisega.

2.6.

Pädev asutus võib otsustada, et ta nõuab vaid ühte raskemetallide ning dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas järgmistel juhtudel:

a)

jäätmete koospõletamisel või põletamisel tekkiv heide on igal juhul vähem kui 50 % heite piirväärtusest;

b)

koospõletatavad või põletatavad jäätmed koosnevad üksnes ohutute jäätmete teatavatest sorditud põlevatest osadest, mis ei sobi ringlusse, millel on teatavad omadused ning mis on üksikasjalikumalt piiritletud punktis c osutatud hinnangu põhjal;

c)

käitaja suudab tõendada, asjakohaste jäätmete omadusi käsitleva teabe ja heite seire põhjal, et heited jäävad kõikides tingimustes märgatavalt allapoole raskmetallide, dioksiinide ja furaanide heitele seatud piirväärtusi;

d)

käitaja suudab tõendada, et ei töödelda elektrilisi ega elektroonikajäätmeid ega klooriühendeid sisaldavaid jäätmeid.

2.7.

Mõõtmiste tulemused standarditakse, kasutades 3. osas nimetatud standardseid hapniku kontsentratsioone, või arvutatakse 4. osa kohaselt, kasutades 7. osas esitatud valemit.

Kui jäätmeid põletatakse või koospõletatakse hapnikuga rikastatud keskkonnas, saab mõõtmiste tulemusi standardida pädeva asutuse sätestatud hapnikusisalduse alusel, mis määratakse konkreetse üksikjuhu asjaolude kohaselt.

Kui ohtlikke jäätmeid töötlevas põletus- või koospõletustehases vähendatakse saasteainete heiteid jäätmegaasi töötlemise teel , toimub standardimine esimeses lõigus sätestatud hapnikusisalduste alusel üksnes siis, kui hapnikusisaldus, mida on mõõdetud samal ajavahemikul kui asjaomase saasteaine sisaldust, ületab standardset hapnikusisaldust.

3.   Veesaasteainetega seotud mõõtmised

3.1

Heitvee väljalaskmise kohas tehakse järgmisi mõõtmisi:

a)

pH, temperatuuri ja vooluhulga pidev mõõtmine;

b)

hõljuvainete koguhulga pistelised mõõtmised iga päev või vooluhulgaga võrdelise suurusega, 24 tunni vältel võetava esindava proovi mõõtmine ;

c)

vooluhulgaga võrdelises, 24 tunni vältel võetavas esindavas proovis Hg, Cd, Tl, As, Pb, Cr, Ni ja Zn mõõtmine vähemalt kord kuus ;

d)

dioksiinide ja furaanide mõõtmine vähemalt kord kuue kuu tagant; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant.

3.2

Kui jäätmegaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal üheskoos muu kohapeal tekkiva heitveega, teeb käitaja mõõtmised:

a)

jäätmegaasi puhastamisel tekkiva heitvee kohta enne selle suunamist ühisesse heitveetöötlusseadmesse;

b)

muu heitvee kohta enne selle suunamist ühisesse heitveetöötlusseadmesse;

c)

töödeldud heitvee kohta kohas, kus see lastakse lõplikult välja jäätmepõletus- või -koospõletustehasest.

7.   osa

Valem heite kontsentratsiooni arvutamiseks hapniku standardsel protsendilisel kontsentratsioonil

Formula

ES

=

heite arvutatud kontsentratsioon hapniku standardsel protsendilisel kontsentratsioonil

EM

=

heite mõõdetud kontsentratsioon

OS

=

hapniku standardne kontsentratsioon

OM

=

hapniku mõõdetud kontsentratsioon

8.   osa

Heite piirväärtustele vastavuse hindamine

1.   Õhkuheite piirväärtused

1.1.

Õhkuheite piirväärtustest on kinni peetud, kui:

a)

ükski keskmine päevaväärtus ei ületa punktis 1.1, 3. või 4. osas esitatud heite piirväärtusi või 4. osa kohaselt arvutatud väärtusi;

b)

kas ükski keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa 3. osa punktis 1.2 esitatud tabeli A-veerus sätestatud heite piirväärtusi või, kui see on asjakohane, 97 % keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa aasta jooksul 3. osa punktis 1.2 esitatud tabeli B-veerus sätestatud heite piirväärtusi;

c)

ükski raskmetallidele ning dioksiinidele ja furaanidele ettenähtud proovivõtuaja keskmistest väärtustest ei ületa 3. osa punktides 1.3 ja 1.4 või 4. osas esitatud heite piirväärtusi;

d)

süsinikmonooksiid (CO):

i)

jäätmepõletustehaste puhul:

vähemalt 97 % keskmistest päevaväärtustest ei ületa aasta jooksul 3. osa punkti 1.5 alapunktis a esitatud heite piirväärtust;

ning

vähemalt 95 % kõigist keskmistest 10 minuti väärtustest 24 tunni jooksul või ükski keskmistest poole tunni väärtustest sama aja jooksul ei ületa 3. osa punkti 1.5 alapunktides b ja c esitatud heite piirväärtusi;

ii)

jäätmekoospõletustehaste puhul: on täidetud 4. osa sätted.

1.2.

Keskmised poole tunni ja 10 minuti väärtused määratakse tegeliku käitamisaja jooksul (välja arvatud see osa käivitus- ja seiskamisajast, mil jäätmeid ei põletata) mõõdetud väärtuste põhjal pärast 6. osa punktis 1.3 esitatud usaldusvahemiku väärtuse mahaarvamist. Keskmised päevaväärtused leitakse kinnitatud keskmiste väärtuste põhjal.

Kehtiva keskmise päevaväärtuse saamiseks võib pideva mõõtmise süsteemi rikete või hoolduse tõttu mis tahes päeval arvestamata jätta kuni viis keskmist poole tunni väärtust. Pideva mõõtmise süsteemi rikete või hoolduse tõttu võib aastas arvestamata jätta kuni kümme keskmist päevaväärtust.

1.3.

Proovivõtuaja keskmised väärtused ning vesinikfluoriidi, vesinikkloriidi ja vääveldioksiidi korrapäraste mõõtmiste keskmised väärtused leitakse artikli 39 lõike 1 punkti e ja artikli 42 lõike 3 ning 6. osa punkti 1 nõuete kohaselt.

2.   Vetteheite piirväärtused

Vetteheite piirväärtustest on kinni peetud, kui:

a)

hõljuvainete koguhulga puhul ei ületa asjakohaseid 5. osas esitatud heite piirväärtusi 95 % ja 100 % mõõdetud väärtustest;

b)

raskmetallide (Hg, Cd, Tl, As, Pb, Cr, Cu, Ni ja Zn) puhul ei ületa 5. osas esitatud heite piirväärtusi rohkem kui üks aasta jooksul mõõdetud väärtustest; või kui liikmesriik näeb ette rohkem kui 20 proovi võtmise aastas, ei ületa 5. osas esitatud heite piirväärtusi rohkem kui 5 % neist proovidest;

c)

dioksiinide ja furaanide puhul ei ületa mõõdetavad väärtused 5. osas esitatud heite piirväärtust.

Teisipäev, 10 märts 2009
VII LISA

1.   osa

Tegevused

1.   Kõikides järgmistes punktides hõlmavad tegevusalad seadme puhastamist, kuid mitte toodete puhastamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

2.   Liimkatmine

Tegevus, mille käigus kantakse pinnale liim , välja arvatud trükindusega seotud liimkatmine ja lamineerimine.

3.   Pindade katmine

Tegevus, mille käigus kantakse järgmistele pindadele üks või mitu pidevat pinnakattekihti:

a)

ühele järgmistest sõidukitest:

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivis 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv))  (1) määratletud M1-kategooria uued autod ja N1-kategooria sõidukid, kui neid värvitakse samal seadmel nagu M1-kategooria sõidukeid║;

ii)

veoautode kabiin, mis on määratletud juhi majutuskohana, samuti direktiivi 2007/46/EÜ kohaste N2- ja N3-kategooria sõidukite tehnilise varustuse juurde lahutamatu osana kuuluv kate;

iii)

direktiivi 2007/46/EÜ kohaste N1-, N2- ja N3-kategooria paki- ja veoautod, välja arvatud veoautokabiinid;

iv)

direktiivi 2007/46/EÜ kohaste M2- ja M3-kategooria bussid;

v)

direktiivi 2007/46/EÜ kohaste O1-, O2-, O3- ja O4-kategooria järelhaagised;

b)

metall- ja plastikpinnad, kaasa arvatud lennukite, laevade, rongide jne pinnad;

c)

puitpinnad;

d)

tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinnad;

e)

nahk.

Pinnakatmine ei hõlma aluspinna katmist metallidega elektroforeesi- ja keemilisel pihustusmeetodil. Kui pinna katmise käigus trükitakse kõnealusele kaubaartiklile mis tahes meetodil, käsitatakse trükkimisfaasi pinnakatmise ühe osana. See ei hõlma iseseisva tegevusena teostatavat trükkimist, kuid seda võidakse pidada käesoleva direktiivi V peatüki alla kuuluvaks, kui trükkimine kuulub selle reguleerimisalasse.

4.   Rullmaterjali kattekihiga katmine

Tegevus, mille käigus rullides teras, roostevaba teras, kaetud teras, vasesulamid või alumiiniumribad kaetakse pideva protsessi käigus kile või laminaatkattega.

5.   Keemiline puhastus

Tööstuslik või kaubanduslik tegevus, mille käigus kasutatakse lenduvaid orgaanilisi ühendeid rõivaste, kodutekstiili ja muude analoogsete tarbekaupade puhastusseadmetes, välja arvatud plekkide käsitsi eemaldamine tekstiili- ja rõivatööstuses.

6.   Jalatsite valmistamine

Täielike jalatsite ja nende osade valmistamiseks ettenähtud tegevus.

7.   Pinnakattesegude, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamine

Eespool nimetatud lõpptoodete valmistamine, mille käigus segatakse pigmendid, vaigud ja liimmaterjalid orgaanilise lahusti või muu kandeainega, kaasa arvatud dispergeerimise ja eeldispergeerimisega, viskoossuse ja värvivarjundi reguleerimisega ning lõpptoote mahutisse paigutamisega seotud tegevus, ning vahesaaduste valmistamine, kui see toimub kõnealuste toodete valmistamisega ühes ja samas kohas.

8.   Farmaatsiatoodete valmistamine

Farmaatsiatoodete keemiline sünteesimine, fermenteerimine, ekstraheerimine, formuleerimine ja viimistlemine ning vahesaaduste valmistamine, kui see toimub eespool nimetatud toodete valmistamisega ühes ja samas kohas.

9.   Trükkimine

Teksti ja/või kujutiste reprodutseerimine, mille käigus kantakse trükivärv trükivormiga pinnale. See hõlmab asjaomaseid lakkimis-, pinnakatmis- ja lamineerimismeetodeid. V peatükki kohaldatakse siiski ainult järgmiste alaprotsesside suhtes:

a)

fleksograafia – trükitehnika, mille käigus kasutatakse kummist või elastsest fotopolümeerist trükivormi, kus trükkivad pinnad on mittetrükkivatest pindadest ülevalpool, ning aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve;

b)

kuivatiga rullofsettrükk – rotatsioontrükitehnika, mille käigus kasutatakse trükivormi, kus trükkivad ja mittetrükkivad pinnad on ühel ja samal tasapinnal, kusjuures rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena. Mittetrükkiv pind muudetakse vett imavaks, mistõttu trükivärv sellele peale ei hakka. Trükkivat pinda töödeldakse nii, et see võtaks trükivärvi külge ja kannaks selle trükitavale pinnale. Aurustumine toimub ahjus, kus trükitud materjali õhuga kuumutatakse;

c)

trükkimisega seotud lamineerimine – kahe või enama elastse materjali ühendamine laminaadi saamiseks;

d)

väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk – ajakirjade, brošüüride, kataloogide ja muude analoogsete toodete paberi trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükitehnika, mille käigus kasutatakse tolueenil põhinevaid trükivärve;

e)

rotatsioonsügavtrükk – trükitehnika, mille käigus kasutatakse silindrikujulist trükivormi, kus trükkiv pind on mittetrükkivast pinnast allpool, ning aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve. Süvendid täidetakse trükivärviga ja ülejääk pühitakse mittetrükkivalt pinnalt ära, enne kui trükitav pind puutub kokku silindriga ja tõstab trükivärvi süvenditest välja;

f)

rotatsioonsiidtrükk – rotatsioontrükitehnika, mille käigus trükivärv surutakse trükitavale pinnale läbi poorse trükivormi, kus trükkiv pind on lahti ja mittetrükkiv pind kaetud, ning milleks kasutatakse ainult aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve. Rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena;

g)

lakkimine – tegevus , mille käigus kantakse pakkematerjali hilisemaks sulgemiseks vajalik lakk või liimkate elastsele materjalile.

10.   Kummi töötlemine

Tegevus, mille käigus segatakse, jahvatatakse, tihendatakse, kalandreeritakse, pressitakse ja vulkaniseeritakse looduslikku või sünteeskautšukit, samuti looduslikust või sünteeskautšukist valmistoote saamiseks vajalik lisategevus.

11.   Pindade puhastamine

Tegevus, välja arvatud keemiline puhastus, mille käigus kasutatakse orgaanilisi lahusteid materjali pealispinnalt saasteainete eemaldamiseks, kaasa arvatud rasvaärastus. Enne või pärast muud tegevust teostatavat mitmeetapilist puhastamist käsitatakse ühe pinnapuhastusena. Tegevus ei hõlma seadmete puhastamist, kuid hõlmab tootepindade puhastamist.

12.   Taimeõli ja loomarasva ekstraheerimine ning taimeõli rafineerimine

Tegevus, mille käigus ekstraheeritakse seemnetest ja muudest taimse päritoluga ainetest taimeõli, töödeldakse kuivjääki loomasööda valmistamiseks ning puhastatakse seemnetest, taimse ja/või loomse päritoluga ainetest saadud rasvu ja taimeõlisid.

13.   Sõidukite taasviimistlus

Tööstuslik või kaubanduslik pinnakatmine ja sellega seotud rasvaärastus, mille käigus teostatakse üht järgmist tegevust :

a)

direktiivis 2007/46/EÜ määratletud maanteesõidukite või nende osade katmine viimistlusmaterjalidega, kui see toimub väljaspool algset tootmisliini;

b)

järelhaagiste, sealhulgas poolhaagiste (O-kategooria direktiivi 2007/46/EÜ kohaselt ) pindade katmine.

14.   Mähistraadi katmine

Tegevus, mille käigus kaetakse transformaatorite, mootorite ja muude seadmete rullide mähkimiseks kasutatavate metallist elektrijuhtide pind.

15.   Puidu immutamine

Puidule säilimist parandava aine lisamisega seotud tegevus .

16.   Puidu ja plastmassi lamineerimine

Puidu ja/või plastmassi ühendamine lamineeritud toodete valmistamiseks.

2.   osa

Künnisväärtused ja heite piirväärtused

Heite piirväärtused jäätmegaasides arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja pärast paranduse sisseviimist jäätmegaaside veeaurusisalduse arvestamiseks .

 

Tegevus

(aasta lahustikulu künnisväärtus tonnides)

Künnisväärtus

(aasta lahustikulu künnisväärtus tonnides)

Heite piirväärtused jäätmegaasides (mg C/Nm3)

Kontrollimatu heite piirväärtused (protsentides kasutatud lahustikoguse suhtes)

Koguheite piirväärtused

Erisätted

Uued käitised

Olemasolevad käitised

Uued käitised

Olemasolevad käitised

1

Kuivatiga rullofsettrükk

(> 15)

15—25

100

30 (1)

 

(1) Valmistootes sisalduvat lahustijääki ei käsitata kontrollimatu heite osana.

> 25

20

30 (1)

2

Väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk

(> 25)

 

75

10

15

 

 

 

3

Muu rotatsioonsügavtrükk, fleksograafia, rotatsioonsiidtrükk, lamineerimine või lakkimine (> 15) rotatsioonsiidtrükk tekstiilile/papile (> 30)

15—25

100

25

 

(1) Künnisväärtus rotatsioonsiidtrüki meetodil tekstiilile ja papile trükkimisel.

> 25

100

20

> 30 (1)

100

20

4

Pindade puhastamine, kasutades artikli 53 lõikes 5 osundatud ühendeid

(> 1)

1—5

20 (1)

15

 

(1) Piirväärtus osutab ühendite massile mg/Nm3, mitte süsiniku koguhulgale.

> 5

20 (1)

10

5

Muu pindade puhastamine

(> 2)

2—10

75 (1)

20 (1)

 

(1) Käitised, mille kohta pädevale asutusele on tõendatud, et orgaanilise lahusti sisaldus kõikides kasutatavates puhastusvahendites ei ületa 30 % nende massist, vabastatakse kõnealuste väärtuste kohaldamisest.

> 10

75 (1)

15 (1)

6

Sõidukite pindade katmine (< 15) ja taasviimistlus

> 0,5

50 (1)

25

 

(1) Vastavust 8. osa punktiga 2 tuleb tõendada 15 minutit kestvate mõõtmiste tulemuste keskväärtuse alusel.

7

Rullmaterjali kattekihiga katmine

(> 25)

 

50 (1)

5

10

 

(1) Käitiste puhul, mis töötavad lahustite korduvkasutamist võimaldaval meetodil, on heite piirväärtus 150.

8

Muude pindade, sh metall-, plastmass-, tekstiil-,5 kile- ja paberpindade katmine

(> 5)

5—15

100 (1) (4)

25 (4)

 

(1) Heite piirväärtust kohaldatakse kontrollitud tingimustes toimuva pinnakatmise ja kuivamise suhtes.

(2) Esimest piirväärtust kohaldatakse kuivamise ja teist pinnakatmise suhtes.

(3) Tekstiilpindade katmise käitiste puhul, mis töötavad lahustite taaskasutamist võimaldaval meetodil, on heite piirväärtus pinna katmisel ja kuivamisel kokku 150.

(4) Pindade katmise , mida ei ole võimalik teostada kontrollitud tingimustes (nt laeva ehitamine, lennuki värvimine), võib vabastada kõnealuste väärtuste kohaldamisest artikli 54 lõike 3 kohaselt.

(5) Tekstiilile tehtav rotatsioonsiidtrükk kuulub tegevuse nr 3 alla.

> 15

50/75 (2) (3) (4)

20 (4)

9

Mähistraadi katmine

(> 5)

 

 

 

10 g/kg (1)

5 g/kg (2)

(1) Kohaldatakse käitiste suhtes, kus traadi keskmine läbimõõt on ≤ 0,1 mm.

(2) Kohaldatakse kõikide muude käitiste suhtes.

10

Puitpindade katmine

(> 15)

15—25

100 (1)

25

 

(1) Heite piirväärtust kohaldatakse kontrollitud tingimustes toimuva pinnakatmise ja kuivamise suhtes.

(2) Esimest väärtust kohaldatakse kuivamise ja teist pinna katmise suhtes.

> 25

50/75 (2)

20

11

Keemiline puhastus

 

 

 

20 g/kg (1) (2)

(1) Väljendatakse vabanenud lahusti massina puhastatud ja kuivatatud toote kilogrammi kohta.

(2) Kõnealuse tegevuse suhtes ei kohaldata 4. osa punktis 2 sätestatud heite piirväärtust.

12

Puidu immutamine

(> 25)

 

100 (1)

45

11 kg/m3

(1) Heite piirväärtust ei kohaldata kreosoodiga immutamise suhtes.

13

Naha katmine

(> 10)

10—25

 

 

85 g/m2

Heite piirväärtusi väljendatakse vabanenud lahusti grammides valmistatud toote 1 m2 kohta.

(1) Naha katmine sisustuses ja eelkõige pisitarbekaupadena kasutatavate nahkesemete puhul, nt kottide, rihmade, rahakottide jne puhul.

> 25

75 g/m2

> 10 (1)

150 g/m2

14

Jalatsite valmistamine

(> 5)

 

 

 

25 g paari kohta

Koguheite piirväärtusi väljendatakse vabanenud lahusti grammides ühe paari valmisjalatsite kohta.

15

Puidu ja plastmassi lamineerimine

(> 5)

 

 

 

30 g/m2

 

16

Liimkatmine

(> 5)

5—15

50 (1)

25

 

(1) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on heite piirväärtus jäätmegaasis 150.

> 15

50 (1)

20

17

Pinnakattesegude, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamine

(> 100)

100—1 000

150

5

5 % kasutatud lahusti kogusest

Kontrollimatu heite piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on kattesegu osa ja mida müüakse suletud anumas.

> 1 000

150

3

3 % kasutatud lahusti kogusest

18

Kummi töötlemine

(> 15)

 

20 (1)

25 (2)

25 % kasutatud lahusti kogusest

(1) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on heite piirväärtus jäätmegaasis 150.

(2) Kontrollimatu heite piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on toote osa või segusid, mida müüakse suletud anumas.

19

Taimeõli ja loomarasva ekstraheerimine ning taimeõli rafineerimine

(> 10)

 

 

 

Loomarasv:

1,5 kg/tonn

Riitsinus:

3 kg/tonn

Rapsiseeme:

1 kg/tonn

Päevalilleseeme:

1 kg/tonn

Sojaoad (tavapärane jahvatus):

0,8 kg/tonn

Sojaoad (valged helbed):

1,2 kg/tonn

Muud seemned ja taimsed ained:

 

3 kg/tonn (1)

 

1,5 kg/tonn (2)

 

4 kg/tonn (3)

(1) Käitiste puhul, kus töödeldakse üksikuid seemnepartiisid ja muid taimseid aineid, määrab koguheite piirväärtuse kindlaks pädev asutus igal üksikul juhul eraldi, kohaldades selleks parimaid olemasolevaid meetodeid.

(2) Kohaldatakse kõikide fraktsioneerimisprotsesside suhtes, välja arvatud õlist fosfolipiidide eraldamine.

(3) Kohaldatakse fosfolipiidide eraldamisel.

20

Farmaatsiatoodete valmistamine

(> 50)

 

20 (1)

5 (2)

15 (2)

5 % kasutatud lahusti kogusest

15 % kasutatud lahusti kogusest

(1) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on heite piirväärtus jäätmegaasis 150.

(2) Kontrollimatu heite piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on toote osa või segusid, mida müüakse suletud anumas.

3.   osa

Sõidukite pindade katmise käitiste heite piirväärtused

1.

Koguheite piirväärtusi väljendatakse vabanenud orgaanilise lahusti grammides tootepinna ühe ruutmeetri kohta ning vabanenud orgaanilise lahusti kilogrammides autokere kohta.

2.

Punktis 3 esitatud tabelis käsitletavate toodete pindala on määratud kindlaks järgmiselt:

pindala arvutatuna elektroforeesimeetodil kaetava kogupindala alusel pluss pinna edasiste katmisetappide käigus nende lisatavate osade pindala, millele kantakse kõnealuse tootega üht ja sama pinnakattevahendit, või käitises töödeldava toote kogupindala.

Elektroforeesimeetodil kaetav pindala arvutatakse järgmise valemi põhjal:

Formula

Seda meetodit kohaldatakse ka muude kaetud plekkosade suhtes.

Muude lisatud osade pindala või käitises kaetav kogupindala arvutatakse CAD-programmi (Computer Aided Design) abil või teiste samaväärsete meetoditega.

3.

Järgmises tabelis märgitud koguheite piirväärtusi kohaldatakse ühes ja samas käitises teostatud protsessi kõikide etappide suhtes alates pinna katmisest elektroforeesimeetodil või muudest pinnakatmisviisidest kuni pealiskihi vahatamise ja poonimiseni, samuti töötlemisseadmete, sealhulgas pihustite ja muude püsiseadmete puhastamiseks nii tootmise ajal kui ka väljaspool seda kasutatud lahusti suhtes.

Tegevus

(aasta lahustikulu künnisväärtus tonnides)

Tootmise künnisväärtus

(aastas kaetavaid tooteid)

Koguheite piirväärtus

Uued käitised

Olemasolevad käitised

Uute autode pindade katmine (> 15)

> 5 000

45 g/m2 või 1,3 kg/autokere + 33 g/m2

60 g/m2 või 1,9 kg/autokere + 41 g/m2

≤ 5 000 kandekerega või > 3 500 šassiile ehitatud

90 g/m2 või 1,5 kg/autokere + 70 g/m2

90 g/m2 või 1,5 kg/autokere + 70 g/m2

 

 

Koguheite piirväärtus (g/m2)

Uute veoautode kabiinide pindade katmine (> 15)

≤ 5 000

65

85

> 5 000

55

75

Uute paki- ja veoautode pindade katmine (> 15)

≤ 2 500

90

120

> 2 500

70

90

Uute busside pindade katmine (> 15)

≤ 2 000

210

290

> 2 000

150

225

4.

Sõidukipindade katmise käitised , mille lahustikulu on 3. punktis esitatud tabelis märgitud künnisväärtusest väiksem, vastavad 2. osas sõidukite taasviimistluse kohta esitatud nõuetele.

4.   osa

Konkreetse riskilausega tähistatud lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused

1.

Artiklis 52 osutatud lenduvate orgaaniliste ühendite heite korral, kui kõnealuses artiklis osutatud märgistuse aluseks võetavate ühendite massivoolude summa on vähemalt 10 g/h, on heite piirväärtus 2 mg/Nm3. Heite piirväärtus viitab üksikute ühendite masside summale.

2.

Riskilausega R40 või R68 tähistatud halogeenitud lenduvate orgaaniliste ühendite heite korral, kui märgistuse R40 või R68 aluseks olevate ühendite massivoolude summa on vähemalt 100 g/h, on heite piirväärtus 20 mg/Nm3. Heite piirväärtus viitab üksikute ühendite masside summale.

5.   osa

Vähendamiskava

1.

Pindade katmisel kattevahendite, lakkide, liimide või trükivärvidega võib kasutada järgmist kava. Kui järgmine meetod ei ole kohane, võib pädev asutus lubada ettevõtjal kohaldada mõnda muud talle sobivat kava, mille kaudu saavutatakse heite vähenemine, mis on samaväärne 2. ja 3. osas esitatud heite piirväärtuste kohaldamisel saavutatava vähenemisega. Kava koostamisel võetakse arvesse järgmiseid asjaolusid:

a)

kui vähese lahustisisaldusega või lahustivabad asendajad on alles väljatöötamisel, tuleb ettevõtjale anda ajapikendust heite vähendamise kavade rakendamiseks;

b)

heite vähendamise võrdluspunkt peaks võimalikult täpselt vastama ilma vähendamismeetmeteta vabanenud heitkogustele.

2.

Järgmist kava kohaldatakse käitiste suhtes, mille puhul võib eeldada toote püsivat kuivainesisaldust:

a)

aasta võrdlusheitkogus arvutatakse järgmiselt:

i)

määratakse aasta jooksul tarvitatud pinnakattevahendis ja/või trükivärvis, lakis või liimis sisalduvate kuivainete üldmass. Kuivained on kõik pinnakattevahendites, trükivärvides, lakkides ja liimides sisalduvad materjalid, mis tahkuvad pärast vee või lenduvate orgaaniliste ühendite aurustumist;

ii)

aasta võrdlusheitkoguse arvutamisel korrutatakse punktis ikindlaksmääratud mass järgmises tabelis loetletud asjakohase teguriga. Pädevad asutused võivad korrigeerida kõnealuseid tegureid üksikute käitiste puhul nii, et võetaks arvesse kuivainete kasutamise tõendatud tõhustamist.

Tegevus

Punkti a alapunktis ii nimetatud korrutustegur

Rotatsioonsügavtrükk; fleksograafia; trükinduses kohaldatav lamineerimine; trükinduses kohaldatav lakkimine; puitpindade katmine; tekstiil-, kile- või paberpindade katmine; liimkatmine

4

Rullmaterjali kattekihiga katmine, sõidukite taasviimistlemine

3

Toiduga kokkupuutuvate pindade katmine, sõidukite ülevärvimine

2,33

Muude pindade katmine ja rotatsioonsiidtrükk

1,5

b)

siht-heitkogus on võrdne aasta võrdlusheitkogusega, mis on korrutatud protsendimääraga, mis on:

1)

(kontrollimatu heite piirväärtus + 15) 2. osa kirjes 6 nimetatud käitiste ning kirjetes 8 ja 10 nimetatud madalama künnisväärtuse alla kuuluvate käitiste puhul,

2)

(kontrollimatu heite piirväärtus + 5) kõikide muude käitiste puhul;

c)

vastavusnõuded on täidetud, kui lahustikasutuskavas kindlaksmääratud lahusti tegelik heitkogus on siht-heitkogusest väiksem või sellega võrdne.

6.   osa

Heiteseire

1.

Väljumisavasid, mille külge on kinnitatud saastetõrjeseadmed ning mille lõpp-punkti kaudu väljub orgaanilist süsinikku kokku keskmiselt üle 10 kg/h, kontrollitakse pidevalt nõuete täitmise suhtes.

2.

Muudel juhtudel tagavad liikmesriigid pidevate või perioodiliste mõõtmiste korraldamise. Perioodiliste mõõtmiste korral võetakse iga mõõtmise käigus vähemalt kolm näitu.

3.

Mõõtmisi ei ole tarvis teha, kui torusuudmele kinnitatud saastetõrjeseadmed ei pea olema vastavuses käesoleva direktiiviga.

7.   osa

Lahustikasutuskava

1.   Põhimõtted

Lahustikasutuskava kasutatakse selleks, et:

a)

kontrollida nõuete täitmist kooskõlas artikliga 56;

b)

määrata kindlaks heitkoguste edasise vähendamise võimalused;

c)

võimaldada avalikustada lahusti kulu, lahusti heitkoguseid ja V peatüki nõuete täitmist käsitlevat teavet.

2.   Mõisted

Massibilansi koostamisel on aluseks järgmised mõisted.

Orgaaniliste lahustite sisendkogused (tähis I):

I1

Orgaaniliste lahustite kogus või nende kogus hangitud segudes, mida kasutatakse protsessis ajavahemiku jooksul, mille kohta koostatakse massibilanss.

I2

Orgaaniliste lahustite kogus või nende kogus protsessis lahustina korduvkasutatavates segudes. Taaskasutatava lahusti kogust arvestatakse iga kord selle kasutamisel tegevuse teostamiseks.

Tegevuse käigus vabanev orgaaniliste lahustite kogus (tähis O):

O1

Heitkogused jäätmegaasis.

O2

Veega kaotsi läinud orgaaniliste lahustite kogus, kusjuures O5 väärtuse arvutamisel võetakse arvesse heitvee puhastamist.

O3

Orgaaniliste lahustite kogus, mis jääb protsessi käigus valminud tootesse saasteaine või jäägina.

O4

Orgaaniliste lahustite püüdmata jääv õhkuheide. See hõlmab ruumide üldventilatsiooni, kus õhk juhitakse keskkonda akende, uste, tuulutusavade ja muude analoogsete avade kaudu.

O5

Keemiliste või füüsikaliste reaktsioonide käigus kaotatud orgaanilised lahustid ja/või orgaanilised ühendid (kaasa arvatud põletamise või jäätmegaasi või heitvee muu töötlemise käigus lagundatud või püütud orgaanilised lahustid ja/või ühendid, kui need ei kuulu jaotiste O6, O7 ega O8 alla).

O6

Kogutud jäätmetes sisalduvad orgaanilised lahustid.

O7

Orgaanilised lahustid või segudes sisalduvad orgaanilised lahustid, mida müüakse või kavatsetakse müüa kaubanduslikku väärtust omava tootena.

O8

Segudes sisalduvad taaskasutamiseks kinnipüütud orgaanilise lahusti kogused, mida aga ei kasutata protsessi sisendkogusena, kui need ei kuulu jaotise O7 alla.

O9

Muul viisil vabanenud orgaanilised lahustid.

3.   Lahustikasutuskava kasutamine nõuete täitmise tõendamisel

Lahustikasutuskava kasutatakse järgmiste konkreetsete nõuete täitmise tõendamiseks:

a)

5. osas esitatud vähendamiskava, mille puhul koguheite piirväärtust väljendatakse lahusti heitkogustes tooteühiku kohta, või muude 2. ja 3. osas sätestatud nõuete täitmise tõendamine;

i)

kõikide tegevusalade jaoks tuleb 5. osas esitatud vähendamiskava kasutades koostada kulu (C) kindlaksmääramiseks igal aastal lahustikasutuskava. Kulu arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt:

C = I1 - O8

Samamoodi arvutatakse kattevahendites kasutatavate kuivainete sisaldus, millest tuletatakse aasta võrdlus- ja siht-heitkogus;

ii)

selleks et hinnata tooteühiku kohta arvutatud lahusti koguheite piirväärtuse või muude 2. ja 3. osas sätestatud piirväärtuste järgimist, koostatakse heitkoguste (tähis E) kindlaksmääramiseks aasta lahustikasutuskava. Heitkogused arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt:

E = F + O1,

kus F tähistab punkti b alapunktis i määratletud kontrollimatut heidet . Saadud heite väärtus jagatakse seejärel asjakohase tooteparameetriga;

iii)

artikli 53 lõike 6 punkti b alapunkti ii nõuete täitmise hindamiseks koostatakse igal aastal lahustikasutuskava, et määrata kindlaks kõikide asjaomaste tegevusalade koguheide ning seejärel võrreldakse saadud väärtust koguheitega, mis oleks kaasnenud juhul, kui 2., 3. ja 5. osa nõudeid oleks täidetud iga tegevuse puhul eraldi;

b)

kontrollimatu heite määramine, et seda oleks võimalik võrrelda 2. osas esitatud kontrollimatu heite väärtusega:

i)

Kontrollimatu heide arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt:

F = I1 - O1 - O5 - O6 - O7 - O8

või

F = O2 + O3 + O4 + O9

F määratakse kas koguste vahetu mõõtmise teel või mõne muu arvutusmeetodiga , näiteks protsessi püügitõhususe põhjal.

Kontrollimatu heite piirväärtus väljendatakse sisendkoguse suhtarvuna, mis arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt:

I = I1 + I2

ii)

Kontrollimatu heide määratakse kindlaks lühikeste, kuid põhjalike mõõtmistega ja seda määramist ei ole vaja korrata kuni seadmete uuendamiseni.

8.   osa

Jäätmegaasiga toimuva heite piirväärtustele vastavuse hindamine

1.

Pidevate mõõtmiste korral loetakse heite piirväärtusega seotud nõuded täidetuks järgmistel tingimustel:

a)

mitte ükski aritmeetiline keskmine kõigist kehtivatest näitudest, mis on saadud käitise töö või tootmistegevuse 24tunnise ajavahemiku jooksul, välja arvatud käivitamine, seiskamine ja seadme hooldamine, ei ületa heite piirväärtust,

b)

mitte ükski tunni keskmine ei ületa heite piirväärtust rohkem kui 1,5 korda.

2.

Korrapäraste mõõtmiste korral loetakse heite piirväärtusega seotud nõuded täidetuks, kui ühe seire jooksul:

a)

kõikide mõõdetud väärtuste keskmine ei ületa heite piirväärtust,

b)

mitte ükski tunni keskmine väärtus ei ületa heite piirväärtust rohkem kui 1,5 korda.

3.

4. osa sätete järgimist kontrollitakse asjaomaste lenduvate orgaaniliste ühendite massikontsentratsioonide summa alusel. Kõikidel muudel juhtudel kontrollitakse nõuete täitmist orgaanilise süsiniku heite kogumassi alusel, kui 2. osas ei ole sätestatud teisiti.

4.

Väljuva gaasi mahtu võib gaasi jahutamise või lahjendamise otstarbel suurendada, kui see on tehniliselt õigustatud, kuid seda ei arvestata väljuvas gaasis sisalduva saasteaine massikontsentratsiooni määramisel.


(1)   ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

Teisipäev, 10 märts 2009
VIII LISA

Titaandioksiidi tootvaid käitiseid käsitlevad tehnilised sätted

1. osa

Vetteheite piirväärtused

1.

Sulfaatmeetodit kasutavate käitiste puhul (aasta keskväärtus):

sulfaadi sisaldus ühe tonni toodetud titaandioksiidi kohta 550 kg;

2.

Kloormeetodit kasutavate käitiste puhul (aasta keskväärtus):

a)

130 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud neutraalset rutiili kasutades,

b)

228 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud sünteetilist rutiili kasutades,

c)

330 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud räbu kasutades.

3.

Käitiste suhtes, kes kasutavad kloriidprotsessi ja rohkem kui ühte maagitüüpi, kohaldatakse punkti 2 kohaseid heite piirväärtusi proportsionaalselt kõnealuste maakide kogusele.

2. osa

Ägeda mürgisuse testid

1.

Viiakse läbi ägeda mürgisuse testid, kasutades teatavate limuste, vähilaadsete, kalade ja planktoni liike, keda tavaliselt heitealadel leidub. Lisaks sellele tuleb testid teha soolase vee halli kreveti liigile (Artemia salina).

2.

Punktis 1 osutatud testides ei tohi suurim suremus 36 tunni jooksul ja heitvee lahjenduse 1/5 000 juures:

a)

katsetatud liikide täiskasvanud isendite puhul olla üle 20 %,

b)

katsetatud liikide vastsete puhul olla suurem kui suremus kontrollrühmas.

3. osa

Õhkuheite piirväärtused

1.

Heite piirväärtused, mida väljendatakse massikontsentratsioonina kuupmeetri (Nm3) kohta, arvutatakse temperatuuril 273,15 K ja rõhul 101,3 kPa, pärast paranduse sisseviimist jäätmegaasi veeaurusisalduse arvestamiseks.

2.

Tolm: 50 mg/Nm3 tunni keskväärtusena;

3.

Gaasiline vääveldioksiid ja -trioksiid, kaasa arvatud happetilgakesed SO2 ekvivalendina arvutatult:

a)

6 kg toodetud titaandioksiidi tonni kohta aasta keskmisena;

b)

500 mg/Nm3 tunni keskmise väärtusena happejääkide kontsentreerimise seadmete puhul;

4.

Kloor kloriidmeetodit kasutavates käitistes:

a)

5 mg/Nm3 päeva keskmisena

b)

40 mg/Nm3 igal hetkel.

4. osa

Titaandioksiidi tootvate käitiste jäätmete vetteheitest mõjutatud keskkonna seire

1.

Veesammast tuleks uurida vähemalt kolm korda aastas kas filtritud või filtrimata vee analüüsimisega, määrates järgmised näitajad:

a)

filtrimata vee analüüsimisel: temperatuur, soolsus või juhtivus 20 °C juures, pH, lahustunud hapnik, hägusus või heljuvaine sisaldus, Fe lahuses ja suspensioonina, Ti;

b)

filtritud vee analüüsimisel:

i)

läbi 0,45 μm poorisuurusega membraanfiltri filtritud vees: lahustunud Fe;

ii)

suspendeeritud tahkes aines, mis jääb 0,45 μm poorisuurusega membraanfiltrisse: Fe, raua hüdraatunud oksiidid ja hüdroksiidid.

2.

Setteid analüüsitakse vähemalt üks kord aastas, kusjuures proov võetakse sette pinnakihist, võimalikult pealispinna lähedalt, ja neis proovides määratakse järgmised näitajad: Ti, Fe, raua hüdraatunud oksiidid ja hüdroksiidid.

3.

Elusorganisme analüüsitakse vähemalt üks kord aastas, määrates järgmiste ainete sisaldused heitekohale iseloomulikes liikides: Ti, Cr, Fe, Ni, Zn, Pb; samuti määratakse põhjaloomastiku mitmekesisus ja suhteline arvukus ning haiguslike anatoomiliste muutuste esinemine kaladel.

4.

Järjestikustel proovide võtmisel võetakse proovid samast kohast, samast sügavusest ja samades tingimustes.

5. osa

Heiteseire

Õhkuheite seire hõlmab vähemalt järgmiste näitajate pidevat seiret:

a)

SO2 happejäätmete kontsentreerimise seadmetest sulfaatmeetodit kasutavate käitiste puhul;

b)

kloor kloriidmeetodit kasutavate käitiste puhul;

c)

tolm suuremate saasteallikate puhul.

Teisipäev, 10 märts 2009
IX LISA

A   osa

Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused

(artikkel 72)

Nõukogu direktiiv 78/176/EMÜ

(EÜT L 54, 25.2.1978, l. 19)

 

Nõukogu direktiiv 83/29/EMÜ

(EÜT L 32, 3.2.1983, l. 28)

 

Nõukogu direktiiv 91/692/EMÜ

(EÜT L 377, 31.12.1991, l. 48)

ainult I lisa punkt b

Nõukogu direktiiv 82/883/EMÜ

(EÜT L 378, 31.12.1982, l. 1)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2003

(ELT L 122, 16.5.2003, l. 36)

ainult III lisa punkt 34

Nõukogu direktiiv 92/112/EMÜ

(EÜT L 409, 31.12.1992, l. 11.)

 

Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ

(EÜT L 257, 10.10.1996, l. 26)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ

(ELT L 156, 25.6.2003, l. 17)

ainult artikkel 4 ja II lisa

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ

(ELT L 275, 25.10.2003, l. 32)

ainult artikkel 26

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, l. 1)

ainult III lisa punkt 61

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 166/2006

(ELT L 33, 4.2.2006, l. 1)

ainult artikli 21 lõige 2

Nõukogu direktiiv 1999/13/EÜ

(EÜT L 85, 29.3.1999, l. 1)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, l. 1)

ainult I lisa punkt 17

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ

(ELT L 143, 30.4.2004, l. 87)

ainult artikli 13 lõige 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ

(EÜT L 332, 28.12.2000, l. 91)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ

(EÜT L 309, 27.11.2001, l. 1)

 

Nõukogu direktiiv 2006/105/EÜ

(ELT L 363, 20.12.2006, l. 368)

ainult lisa B osa punkt 2

B   osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad

(artikkel 72)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

Kohaldamise tähtaeg

78/176/EMÜ

25. veebruar 1979

 

82/883/EMÜ

31. detsember 1984

 

92/112/EMÜ

15. juuni 1993

 

96/61/EÜ

30. oktoober 1999

 

1999/13/EÜ

1. aprill 2001

 

2000/76/EÜ

28. detsember 2000

28. detsember 2002

28. detsember 2005

2001/80/EÜ

27. november 2002

27. november 2004

2003/35/EÜ

25. juuni 2005

 

2003/87/EÜ

31. detsember 2003

 

Teisipäev, 10 märts 2009
X LISA

Vastavustabel

Direktiiv 78/176/EMÜ

Direktiiv 82/883/EMÜ

Direktiiv 92/112/EMÜ

Direktiiv 96/61/EÜ

Direktiiv 1999/13/EÜ

Direktiiv 2000/76/EÜ

Direktiiv 2001/80/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 1 esimene lõik

 

Artikkel 1

Artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

Artikli 2 punkt 2

 

 

 

Artikli 3 punkt 2

Artikli 1 lõike 2 punkt b

 

 

 

 

Artikli 3 punkt 1

 

Artikli 3 punkt 25

Artikli 1 lõike 2 punktid c, d ja e

 

 

 

 

 

 

Artikkel 2

 

 

 

 

 

 

Artikkel 61

Artikkel 3

 

 

 

 

 

 

Artikli 12 punktid 4 ja 5

Artikkel 4

 

 

Artikkel 4

Artikli 3 sissejuhatav osa ja punkt 1

Artikli 4 lõige 1

 

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik

Artikkel 5

Artikkel 5

 

 

 

 

 

 

Artikli 12 punktid 4 ja 5

Artikkel 6

 

 

 

 

 

 

Artikli 12 punktid 4 ja 5

Artikli 7 lõige 1

 

 

 

 

 

 

Artikli 64 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik

Artikli 7 lõiked 2 ja 3

 

 

 

 

 

 

Artikli 64 lõike 2 teine lõik

Artikli 8 lõige 1

 

 

 

 

 

 

Artikli 62 lõige 2

Artikli 8 lõige 2

 

 

 

 

 

 

Artikli 28 lõike 1 teine lõik

Artikkel 9

 

 

 

 

 

 

Artikkel 10

 

 

 

 

 

 

Artikkel 11

 

 

 

 

 

 

Artikkel 13

Artikkel 12

 

 

 

 

 

 

Artikli 13 lõige 1

 

 

 

 

 

 

Artikkel 66

Artikli 13 lõiked 2, 3 ja 4

 

 

 

 

 

 

Artikkel 14

 

 

 

 

 

 

Artikkel 15

Artikkel 14

Artikkel 12

Artikkel 21

Artikkel 15

Artikkel 21

Artikli 18 lõiked 1 ja 3

Artikkel 71

Artikkel 16

Artikkel 15

Artikkel 13

Artikkel 23

Artikkel 17

Artikkel 23

Artikkel 20

Artikkel 75

I lisa

 

 

 

 

 

 

IIA lisa sissejuhatav osa ja punkt 1

 

 

 

 

 

 

IIA lisa punkt 2

 

 

 

 

 

 

VIII lisa 2. osa

IIB lisa

 

 

 

 

 

 

 

Artikkel 2

 

 

 

 

 

 

Artikkel 3

 

 

 

 

 

 

Artikli 4 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik

 

 

 

 

 

Artikli 64 lõige 3

 

Artikli 4 lõike 2 teine lõik

 

 

 

 

 

VIII lisa 4. osa

 

Artikli 4 lõiked 3 ja 4

 

 

 

 

 

 

Artikli 64 lõige 4

 

Artikkel 5

 

 

 

 

 

 

Artikkel 6

 

 

 

 

 

 

Artikkel 7

 

 

 

 

 

 

Artikkel 8

 

 

 

 

 

 

Artikkel 9

 

 

 

 

 

 

Artikkel 10

 

 

 

 

 

Artikkel 69

 

Artikli 11 lõige 1

 

Artikli 19 lõige 1

Artikli 13 lõige 1

Artikli 17 lõige 1

 

Artikli 69 lõige 1

Artikli 69 lõige 2

 

Artikli 11 lõiked 2 ja 3

 

 

 

 

 

 

Artikkel 12

 

 

 

 

 

 

Artikkel 13

 

 

 

 

 

 

I lisa

 

 

 

 

 

 

II lisa

 

 

 

 

 

VIII lisa 4. osa

 

III lisa

 

 

 

 

 

VIII lisa 4. osa

 

IV lisa

 

 

 

 

 

 

V lisa

 

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 1 ja sissejuhatav osa

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkt a, sissejuhatav osa ja esimene taane

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkti a teine taane

 

 

 

 

Artikli 61 lõige 2

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkti a kolmas taane ja artikli 2 punkti 1 alapunkti b kolmas taane

 

 

 

 

Artikli 61 lõige 4

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkti a neljas, viies, kuues ja seitsmes taane

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkti b sissejuhatav osa ning esimene, neljas, viies, kuues ja seitsmes taane

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkti b teine taane

 

 

 

 

Artikli 61 lõige 3

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkt c

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 2

 

 

 

 

 

 

Artikkel 3

 

 

 

 

Artikkel 61

 

 

Artikkel 4

 

 

 

 

Artikkel 61

 

 

Artikkel 5

 

 

 

 

 

 

Artikli 6 esimene lõik, sissejuhatav osa

 

 

 

 

Artikli 62 lõige 1

 

 

Artikli 6 esimese lõigu punkt a

 

 

 

 

VIII lisa 1. osa punkt 1

 

 

Artikli 6 esimese lõigu punkt b

 

 

 

 

VIII lisa 1. osa punkt 2

 

 

Artikli 6 teine lõik

 

 

 

 

VIII lisa 1. osa punkt 3

 

 

Artikkel 7

 

 

 

 

 

 

Artikkel 8

 

 

 

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa

 

 

 

 

Artikli 63 lõige 2

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkti a sissejuhatav osa

 

 

 

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

VIII lisa 3. osa punkt 2

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt ii

 

 

 

 

VIII lisa 3. osa punkti 3 sissejuhatav osa ja punkti 3 alapunkt a

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt iii

 

 

 

 

Artikli 63 lõige 1

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt iv

 

 

 

 

VIII lisa 3. osa punkti 3 alapunkt b

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt v

 

 

 

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkt b

 

 

 

 

VIII lisa 3. osa punkt 4

 

 

Artikli 9 lõiked 2 ja 3

 

 

 

 

 

 

Artikkel 10

 

 

 

 

Artikkel 64

 

 

Artikkel 11

 

 

 

 

Artikli 12 punktid 4 ja 5

 

 

Lisa

 

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 3 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 2 punkt 1

Artikli 2 punkt 14

 

 

Artikli 3 punkt 1

 

 

 

Artikli 2 punkt 3

Artikli 2 punkt 1

 

 

Artikli 3 punkt 3

 

 

 

Artikli 2 punkt 4

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 5

Artikli 2 punkt 9

Artikli 3 punkt 8

Artikli 2 punkt 1

Artikli 3 punkt 4

 

 

 

Artikli 2 punkt 6

Artikli 2 punkt 13

Artikli 3 punkt 9

Artikli 2 punkti 3 esimene osa

Artikli 3 punkt 5

 

 

 

Artikli 2 punkt 7

 

 

 

Artikli 3 punkt 6

 

 

 

Artikli 2 punkt 8

Artikli 2 punkt 5

 

 

Artikkel 65

 

 

 

Artikli 2 punkti 9 esimene lause

Artikli 2 punkt 7

Artikli 3 punkt 12

 

Artikli 3 punkt 7

 

 

 

Artikli 2 punkti 9 teine lause

 

 

 

Artikli 4 lõike 2 esimene lõik

Artikli 4 lõike 2 teine lõik

 

 

 

Artikli 2 punkti 10 alapunkt a

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 10 alapunkti b esimene lõik

 

 

 

Artikli 3 punkt 8

 

 

 

Artikli 2 punkti 10 alapunkti b teine lõik

 

 

 

Artikli 21 lõige 3

 

 

 

Artikli 2 punkti 11 esimene lõik ning esimene, teine ja kolmas taane

 

 

 

Artikli 3 punkt 9

 

 

 

Artikli 2 punkti 11 teine lõik

 

 

 

Artikli 14 lõige 2 ja artikli 15 lõige 4

 

 

 

Artikli 2 punkt 12

Artikli 2 punkt 6

Artikli 3 punkt 11

Artikli 2 punkt 5

Artikli 3 punkt 11

 

 

 

Artikli 2 punkt 13

 

 

 

Artikli 3 punkt 12

 

 

 

Artikli 2 punkt 14

 

 

 

Artikli 3 punkt 13

Artikli 3 punktid 14, 15, 16,17 ja 18

 

 

 

Artikli 3 esimese lõigu sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 12 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 3 esimese lõigu punkt a

 

 

 

Artikli 12 lõiked 1 ja 2

 

 

 

Artikli 3 esimese lõigu punkt b

 

 

 

Artikli 12 lõige 3

 

 

 

Artikli 3 esimese lõike punkt c

 

 

 

Artikli 12 lõiked 4 ja 5

 

 

 

Artikli 3 esimese lõigu punkt d

 

 

 

Artikli 12 lõige 6

 

 

 

Artikli 3 esimese lõigu punkt e

 

 

 

Artikli 12 lõige 7

 

 

 

Artikli 3 esimese lõigu punkt f

 

 

 

Artikli 12 lõige 8

 

 

 

Artikli 3 teine lõik

 

 

 

 

 

 

Artikli 5 lõige 1

 

 

 

Artikli 73 lõiked 1 ja 2

Artikli 73 lõiked 3 ja 4

 

 

 

Artikli 5 lõige 2

 

 

 

Artikli 7 lõike 1 teine lõik

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 13 lõike 1 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu esimene taane

 

 

 

Artikli 13 lõike 1 punkt a

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu teine taane

 

 

 

Artikli 13 lõike 1 punkt b

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu kolmas taane

 

 

 

Artikli 13 lõike 1 punkt c

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu neljas taane

 

 

 

Artikli 13 lõike 1 punkt d

Artikli 13 lõike 1 punkt e

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu viies taane

 

 

 

Artikli 13 lõike 1 punkt f

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu kuues taane

 

 

 

Artikli 13 lõike 1 punkt g

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu seitsmes taane

 

 

 

Artikli 13 lõike 1 punkt h

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu kaheksas taane

 

 

 

Artikli 13 lõike 1 punkt i

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu üheksas taane

 

 

 

Artikli 13 lõike 1 punkt j

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu kümnes taane

 

 

 

Artikli 13 lõike 1 punkt k

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 teine lõik

 

 

 

Artikli 13 lõike 1 teine lõik

 

 

 

Artikli 6 lõige 2

 

 

 

Artikli 13 lõige 2

Artikkel 14

 

 

 

Artikkel 7

 

 

 

Artikli 6 lõige 2

 

 

 

Artikli 8 esimene lõik

 

Artikli 4 lõige 3

 

Artikli 6 lõige 1

 

 

 

Artikli 8 teine lõik

 

 

 

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 lause esimene osa

 

 

 

Artikli 15 lõike 1 lõik 1

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 lause teine osa

 

 

 

 

 

 

Artikli 9 lõige 2

 

 

 

Artikli 6 lõige 3

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 esimese lõigu esimene ja teine lause

 

 

 

Artikli 15 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav osa ning punktid a ja b

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 esimese lõigu kolmas lause

 

 

 

Artikli 15 lõige 2

Artikli 15 lõiked 3, 4 ja 5

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 teine lõik

 

 

 

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 kolmas lõik

 

 

 

Artikli 10 lõige 1

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 neljas lõik

 

 

 

Artikli 10 lõige 2

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 viies lõik

 

 

 

Artikli 10 lõige 3

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 kuues lõik

 

 

 

Artikli 10 lõige 4

 

 

 

Artikli 9 lõike 4 esimese lause esimene osa

 

 

 

Artikli 16 lõike 2 esimene

 

 

 

Artikli 9 lõike 4 esimese lause teine osa

 

 

 

Artikli 16 lõike 3 esimene lõik

 

 

 

Artikli 9 lõike 4 teine lause

 

 

 

Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt f

Artikli 16 lõike 2 teine lõik

Artikli 16 lõike 3 teine lõik ning lõiked 4 ja 5

Artikkel 17

 

 

 

Artikli 9 lõike 5 esimene lõik

 

 

 

Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt c

Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt d

 

 

 

Artikli 9 lõike 5 teine lõik

 

 

 

 

 

 

Artikli 9 lõike 6 esimene lõik

 

 

 

Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt e

 

 

 

Artikli 9 lõike 6 teine lõik

 

 

 

 

 

 

Artikli 9 lõige 7

 

 

 

 

 

 

Artikli 9 lõige 8

 

 

 

Artikkel 7 ja artikli 18 lõige 1

Artikli 18 lõiked 2, 3 ja 4

 

 

 

Artikkel 10

 

 

 

Artikkel 19

 

 

 

Artikkel 11

 

 

 

Artikkel 20

 

 

 

Artikli 12 lõige 1

 

 

 

Artikli 21 lõige 1

 

 

 

Artikli 12 lõike 2 esimene lause

 

 

 

Artikli 21 lõike 2 esimene lõik

 

 

 

Artikli 12 lõike 2 teine lause

 

 

 

Artikli 21 lõike 2 teine lõik

 

 

 

Artikli 12 lõike 2 kolmas lause

 

 

 

 

 

 

Artikli 13 lõige 1

 

 

 

Artikli 22 lõige 1

Artikli 22 lõiked 2 ja 3

 

 

 

Artikli 13 lõike 2 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 22 lõike 4 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 13 lõike 2 esimene taane

 

 

 

Artikli 22 lõike 4 punkt a

 

 

 

Artikli 13 lõike 2 teine taane

 

 

 

Artikli 22 lõike 4 punkt b

 

 

 

Artikli 13 lõike 2 kolmas taane

 

 

 

Artikli 22 lõike 4 punkt c

 

 

 

Artikli 13 lõike 2 neljas taane

 

 

 

Artikli 22 lõike 4 punkt d

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikli 25 lõike 1 esimene ja teine lõik

 

 

 

Artikli 14 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 lause esimene osa ja artikli 25 lõike 1 kolmanda lõigu sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 14 esimene taane

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 lause teine osa

 

 

 

Artikli 14 teine taane

 

 

 

Artikli 8 punkt 2 ja artikli 15 lõike 1 punkt c

 

 

 

Artikli 14 kolmas taane

 

 

 

Artikli 25 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 25 lõiked 2–7

 

 

 

Artikli 15 lõike 1 sissejuhatav osa ning esimene ja teine taane

Artikli 12 lõike 1 esimene lõik

 

 

Artikli 26 lõike 1 esimene lõik ja punktid a ja b

 

 

 

Artikli 15 lõike 1 kolmas taane

 

 

 

Artikli 26 lõike 1 esimese lõigu punkt c

Artikli 26 lõike 1 punkt d

 

 

 

Artikli 15 lõike 1 teine lõik

 

 

 

Artikli 26 lõike 1 teine lõik

 

 

 

Artikli 15 lõige 2

 

 

 

Artikli 26 lõike 2 punkt h

 

 

 

Artikli 15 lõige 4

 

 

 

Artikli 26 lõige 3

 

 

 

Artikli 15 lõige 5

 

 

 

Artikli 26 lõike 2 sissejuhatav osa ning punktid a ja b

Artikli 26 lõike 2 punktid c–g

 

 

 

Artikli 15a esimene lõik

 

 

 

Artikli 27 lõige 1

 

 

 

Artikli 15a teine lõik

 

 

 

Artikli 27 lõige 2

 

 

 

Artikli 15a kolmas lõik

 

 

 

Artikli 27 lõige 3

 

 

 

Artikli 15a neljas ja viies lõik

 

 

 

Artikli 27 lõige 4

 

 

 

Artikli 15a kuues lõik

 

 

 

Artikli 27 lõige 5

 

 

 

Artikli 16 lõige 1

Artikli 11 lõike 1 esimene lause ja lõige 2

 

 

Artikli 66 lõike 1 esimene lõik

Artikli 66 lõike 1 teine lõik

 

 

 

Artikli 16 lõike 2 kolmas lause

 

 

 

Artikli 29 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 16 lõike 2 teine lause

 

 

 

 

 

 

Artikli 16 lõike 3 esimene lause

Artikli 11 lõike 1 teine lause

 

 

Artikli 66 lõige 2

 

 

 

Artikli 16 lõike 3 teine lause

 

 

 

 

 

 

Artikli 16 lõike 3 kolmas lause

Artikli 11 lõige 3

 

 

Artikli 66 lõige 3

 

 

 

Artikli 16 lõige 4

 

 

 

Artikkel 67

Artikkel 29

 

 

 

Artikkel 17

 

 

Artikkel 11

Artikkel 28

 

 

 

Artikli 18 lõige 1

 

 

 

 

 

 

Artikli 18 lõige 2

 

 

 

Artikli 16 lõike 3 teine lõik

 

 

 

Artikli 19 lõiked 2 ja 3

 

 

 

 

 

 

Artikli 20 lõiked 1 ja 2

 

 

 

 

 

 

Artikli 20 lõige 3

 

Artikkel 18

Artikkel 17

Artikkel 72

 

 

 

Artikkel 22

Artikkel 16

Artikkel 22

Artikkel 19

Artikkel 74

Artikli 2 punkt 1

 

 

 

I lisa sissejuhatava osa esimene lõige

 

 

 

Artikli 2 punkt 2

 

 

 

I lisa sissejuhatava osa teine lõik

 

 

 

I lisa sissejuhatava osa esimene lõik

I lisa sissejuhatava osa teine ja kolmas lõik

 

 

 

I lisa punkt 1

 

 

 

I lisa punkt 1

 

 

 

I lisa punktid 2.1 kuni punkti 2.5 alapunkt b

 

 

 

I lisa punktid 2.1 kuni punkti 2.5 alapunkt b

I lisa punkti 2.5 alapunkt c

 

 

 

I lisa punkt 2.6

 

 

 

I lisa punkt 2.6

 

 

 

I lisa punkt 3

 

 

 

I lisa punkt 3

 

 

 

I lisa punktid 4.1–4.6

 

 

 

I lisa punktid 4.1–4.6

I lisa punkt 4.7

 

 

 

I lisa punkti 5 sissejuhatav osa

 

 

 

 

 

 

I lisa punktid 5.1 kuni punkti 5.3 alapunkt b

 

 

 

I lisa punktid 5.1–punkti 5.3 alapunkt b

I lisa punkti 5.3 alapunktid c–e

 

 

 

I lisa punkt 5.4

 

 

 

I lisa punkt 5.4

 

 

 

I lisa punkti 6.1 alapunktid a ja b

 

 

 

I lisa punkti 6.1 alapunktid a ja b

I lisa punkti 6.1 alapunkt c

 

 

 

I lisa punktid 6.2 kuni punkti 6.4 alapunkt b

 

 

 

I lisa punktid 6.2 kuni punkti 6.4 alapunkti b alapunkt ii

I lisa punktid 6.2 kuni punkti 6.4 alapunkti b alapunkt iii

 

 

 

I lisa punkti 6.4 alapunkt c kuni punkti 6.6 alapunkt c

 

 

 

I lisa punkti 6.4 alapunkt c kuni punkti 6.6 alapunkt c

I lisa punkti 6.6 alapunkti c viimane lause

 

 

 

I lisa punktid 6.7 ja 6.8

 

 

 

I lisa punktid 6.7 ja 6.8

I lisa punktid 6.9 ja 6.10

 

 

 

II lisa

 

 

 

 

 

 

III lisa

 

 

 

II lisa

II lisa punkt 13

 

 

 

IV lisa sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 3 punkt 9

 

 

 

IV lisa punktid 1–11

 

 

 

III lisa

 

 

 

IV lisa punkt 12

 

 

 

 

 

 

V lisa punkti 1 alapunkt a

 

 

 

IV lisa punkti 1 alapunkt a

IV lisa punkti 1 alapunkt b

 

 

 

V lisa punkti 1 alapunktid b–g

 

 

 

IV lisa punkti 1 alapunkt id c–h

 

 

 

V lisa punktid 2–5

 

 

 

IV lisa punktid 2–5

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 2

 

 

Artikli 51 punkt 1

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 3

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 4

 

 

Artikli 57 lõige 1

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 8

 

 

Artikli 4 lõike 1 kolmas lõik

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 10

 

 

Artikli 51 punkt 3

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 11

 

 

Artikli 51 punkt 2

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 12

 

 

Artikli 51 punkt 4

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 15

 

 

Artikli 51 punkt 5

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 16

 

 

Artikli 3 punkt 33

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 17

 

 

Artikli 3 punkt 34

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 18

 

 

Artikli 3 punkt 35

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 19

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 20

 

 

Artikli 3 punkt 36

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 21

 

 

Artikli 51 punkt 6

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 22

 

 

Artikli 51 punkt 7

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 23

 

 

Artikli 51 punkt 8