Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009IP0117

Romide sostiaalne olukord ja nende tööturule juurdepääsu parandamine ELis Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2009 . aasta resolutsioon romide sotsiaalse olukorra ja nende tööturule juurdepääsu parandamise kohta ELis (2008/2137(INI))

OJ C 87E , 1.4.2010, p. 60–69 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

1.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 87/60


Kolmapäev, 11. märts 2009
Romide sostiaalne olukord ja nende tööturule juurdepääsu parandamine ELis

P6_TA(2009)0117

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2009. aasta resolutsioon romide sotsiaalse olukorra ja nende tööturule juurdepääsu parandamise kohta ELis (2008/2137(INI))

2010/C 87 E/12

Euroopa Parlament,

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 3, 6, 7, 29 ja 149, eelkõige nõuet, et liikmesriigid tagavad võrdsed võimalused kõikidele liidu kodanikele;

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 13, mis võimaldab ühendusel võtta asjakohaseid meetmeid, et võidelda diskrimineerimisega muuhulgas rassilise või etnilise päritolu alusel;

võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni romide olukorra kohta Euroopa Liidus (1), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni romi naiste olukorra kohta Euroopa Liidus (2), 31. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta (3) ja 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni etnilise päritolu alusel Itaalias romide loenduse kohta (4);

võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis (5);

võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, (6) ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (7);

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist „Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas” (KOM(2008)0412) (komisjoni teatis uue sotsiaalmeetmete kava kohta);

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (KOM(2008)0426);

võttes arvesse oma 17. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta (8);

võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks (9);

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 1. veebruari 1995. aasta rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa Nõukogu 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;

võttes arvesse ÜRO 10. detsembri 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastast konventsiooni;

võttes arvesse 27. novembril 2003. aastal vastu võetud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) tegevuskava romide ja sintide olukorra parandamise kohta OSCE piirkonnas;

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2007. aasta aruannet rassismi ja ksenofoobia kohta liikmesriikides;

võttes arvesse 2. veebruari 2005. aasta romide kaasamise aastakümne deklaratsiooni ja romide haridusfondi loomist 12. mail 2005. aastal;

võttes arvesse komisjoni 2005. aasta aruannet „Romide olukord laienenud Euroopa Liidus”;

võttes arvesse kõrgetasemelise nõuandva ekspertrühma, kes tegeleb rahvusvähemuste sotsiaalse integreerimise ja tööturul täieliku osaluse küsimustega, 2007. aasta aprilli aruannet, mis käsitleb rahvusvähemusi tööturul ja nende paremat sotsiaalset kaasatust;

võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste erivoliniku 2006. aasta lõpparuannet „Romide, sintide ja rändrahvaste inimõiguste olukord Euroopas”;

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Vähemuste integreerimine - romid” (10) (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus);

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0038/2009),

A.

arvestades, et pärast ELi hiljutisi laienemisi on sotsiaalse integratsiooni vajadus loonud uusi väljakutseid, millega tuleb tegeleda uute demograafiliste ja majandusolude kontekstis, ning arvestades, et kuigi nende väljakutsetega tuleb toime tulla kõikides liikmesriikides, on Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriigid rohkem mõjutatud viimase kahekümne aasta jooksul toimunud struktuuri-, majanduslikest ja sotsiaalsetest muutustest; märgib seetõttu, et haavatavad ühiskonnarühmad, näiteks romid, on kõige ohustatumas olukorras;

B.

arvestades, et liikmesriikides, kus tööstussektorid on kokku kukkunud, on arengupotentsiaal piirkondades langenud ning selle tulemusena on just paljud romid vaesuse kiire suurenemise tõttu surutud ühiskonna äärealadele; arvestades, et parlament märgib ja kordab, et romide õigus riiklikule ja liidu kodakondsusele on selles protsessis devalveerunud ning et laienemisest tekkinud eelised ei ole asjakohaselt nendeni jõudnud, põhjustades nende eraldatuse süvenemise mitmel viisil ja suurendades nende mitmekordse diskrimineerimise ohtu;

C.

arvestades, et strateegilises poliitilises rünnakus võrdsete õiguste edendamiseks romidele peab arvestama äärmiselt keerulise sotsiaalse olukorraga, sest romid, Euroopa suurim rahvusvähemus, kannatavad kõigi teistele rühmadele iseloomulike ebasoodsate tingimuste all, ning arvestades, et seda võitlust saaks kõige tõhusamalt toetada kõikehõlmava romi-strateegia ja kooskõlastatud vahendite kogumi abil, mis hõlmab eri valdkondade poliitikat, ning toetusega nende rahastamisel;

D.

arvestades, et rändajad kujutavad endast eraldi etnilist nähtust, mida võiks õigustatult käsitleda eraldi küsimusena nii inimõiguste kui ka sotsiaalsest ja tööturu aspektist;

E.

arvestades, et romi elanikkonna integreerimine ühiskonda ei ole mitte ühe-, vaid mitmepoolne protsess, ning et romid on vaja aktiivselt kaasata otsuste tegemisse, kui töötatakse välja sotsiaalse kaasamise poliitikat;

F.

arvestades, et romide elutingimused, nende tervislik seisund ja haridustase määravad ära nende sotsiaalse olukorra ja olukorra tööturul ning kujutavad endast sageli ettekäänet nende eraldatusele ülejäänud ühiskonnarühmadest ja rassismile, ning arvestades, et see kõik takistab elukvaliteedi paranemist ega võimalda kasutada kõige põhilisemaid inimõigusi ja kodanikuõigusi;

G.

arvestades, et kehv transpordiinfrastruktuur, riiklike haldusasutuste ja teenuste, eriti kvaliteetsete haridusasutuste ja tervishoiuteenuste puudus ning ettevõtete ümberpaigutamine sunnivad noori majanduslikel põhjustel mujale kolima, süvendades piirkondlikku ebavõrdsust ja getostumist;

H.

arvestades, et on hädavajalik just enne Lissaboni protsessi teise perioodi lõppu hinnata romide sotsiaalset olukorda ja tööhõiveperspektiive ning otsustada, mida selles suhtes ette võtta;

I.

tunnistades struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide tähtsust integratsiooni edendamisel ja märkides, et romide sotsiaalsete probleemide keerukuse tõttu ei ole mõeldav, et neid saaks lahendada ainult struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide projektisüsteemide abil;

J.

arvestades, et varasema hea tava tunnustamine on kahtlemata oluline, kuid arvestades, et selle kehtivus on ajas ja ruumis piiratud;

K.

arvestades, et paljud romide kogukonnad kalduvad jääma paikseks, selle asemel et liikuda piirkondadesse, kus võiksid olla suuremad töö saamise võimalused,

Romid tööturul: juurdepääs või tõrjutus?

1.

on seisukohal, et on vaja kooskõlastatud lähenemist romi kogukonna töö- ja elutingimuste parandamiseks, millel on kolm eesmärki:

romide majanduslike võimaluste suurendamine;

inimkapitali arendamine; ja

sotsiaalse kapitali ja kogukonna arengu tugevdamine;

2.

juhib tähelepanu asjaolule, et romidele suunatud tegevuspoliitikaga on mitmetel juhtudel nende olukorda parandatud; nõuab, et kõikides ELi ja liikmesriikide meetmetes, mis eriti mõjutavad romisid, osaleksid otsuste tegijatena romi kogukonna sidusrühmad, et austataks nende organiseerumisvõimet ja vastutustunnet selle eest;

3.

märgib, et ebavõrdne juurdepääs teenustele ja ebasoodsam sotsiaalmajanduslik olukord, mille all kannatavad romi lapsed, jätab varajase arengu ja kvaliteetse hariduse nende haardeulatusest välja; märgib, et see ebasoodne olukord mõjutab omakorda negatiivselt nende emotsionaalset, sotsiaalset, füüsilist ja isiklikku arengut, samuti edaspidiseid võimalusi tööturul ning seepärast nende kaasamist ülejäänud ühiskonda;

4.

märgib, et haridussüsteemid on valikulised ja vaatamata liikmesriikide jõupingutustele kaotada segregatsioon, suurendavad paljud ja erinevad süsteemid, mis on näiliselt mõeldud segregatsiooniga võitlemiseks, ebavõrdsust ühiskonnarühmade vahel ja seavad väga ebasoodsasse olukorda vaesed inimesed, eriti romid, kes satuvad allakäiguspiraali; rõhutab seetõttu vajadust kindla suunitlusega hariduspoliitika järele, mis oleks suunatud romi peredele ja ergutaks aktiivselt osalema;

5.

rõhutab, et kuigi noorte romide arv kesk- ja kõrghariduses on teatavates liikmeriikides suurenenud, on nende haridustase ikkagi veel ELi keskmisest oluliselt madalam; juhib tähelepanu ühelt poolt tööjõu puudusele ja teiselt poolt romide väheste oskustega seotud kõrgele tööpuuduse tasemele; nõuab seetõttu, et liikmesriigid ja EL toetaksid esmajärjekorras romisid nende kvalifikatsiooni tõstmisel; juhib tähelepanu asjaolule, et mis puudutab tõendatud kvalifikatsiooni puudumist, saab romide olukorda tööturul parandada ka luues süsteemi nende praktiliste oskuste tunnistamiseks;

6.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid romi naistele ja tüdrukutele võrdse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja kasutaksid stiimuleid (nt erialase arengu võimalused) kvaliteetsete õpetajate meelitamiseks sotsiaalmajanduslikult mahajäänumates piirkondades ja eriti suure romi elanikkonnaga maapiirkondades asuvatesse koolidesse;

7.

kutsub liikmesriike üles parandama romi naiste juurdepääsu kutseharidusele ning sobitama kutseharidust kohaliku tööturu vajadustega, et anda romi naistele tööturul nõutavad oskused;

8.

märgib, et valdav enamus romidest ülikoolilõpetajaid ei pöördu pärast ülikoolist lahkumist oma kogukonda tagasi ning et mõned neist eitavad oma päritolu või ei võeta neid oma kogukonnas vastu, kui nad soovivad tagasi pöörduda;

9.

soovitab koostada tervikliku programmipaketi, et edendada ja motiveerida romidest ülikoolilõpetajate kogukonda tagasi pöördumist ja töötamist oma kogukonnas ning selle huvides;

10.

on veendunud, et mõnes liikmesriigis mõjutavad romi kodanikud rahvastikupüramiidi konkreetsel viisil; märgib, et romi laste osakaal on elanikkonna hulgas suur, samas kui sündinute eeldatav eluiga on tervelt 10 aastat lühem kui enamikul rahvastikust;

11.

on seisukohal, et kuigi liikmesriigid on kasutanud suurel määral ELi ja liikmesriikide vahendeid, et aidata pikaajaliselt töötutel tööd leida, ei ole ELi tasandil veel ühtset lahendust leitud: liikmesriigid tegelevad selle olukorra lahendamisega väga erinevatel viisidel ja väga erinevas ulatuses ning need ei ole andnud võimalusi tööturule pikemas perspektiivis naasta, samas on nende meetmed, näiteks avaliku tööhõive programmid, veelgi süvendanud romide häbimärgistamist; nõuab seetõttu, et nii EL kui ka liikmesriigid muudaksid oma poliitika terviklikuks lähenemiseks, milles tegeldaks nende ilmajätmise kõigi aspektidega;

12.

kutsub liikmesriike üles kohandama kutsekoolituskavasid kohalike tööturgude nõudmistega ja andma stiimuleid tööandjatele, kes annavad tööd oskusteta inimestele (sealhulgas romidele) ning pakuvad neile koolitust ja võimalusi saada praktilisi kogemusi otse töökohal;

13.

kutsub liikmesriike ja kohalikke asutusi üles esitama iga-aastaseid soopõhise eristusega hinnanguid uuesti tööleasumise määra kohta pikaajaliselt töötute hulgas (mis seega hõlmab romisid), kes on läbinud tööturukoolituse, ning saadud kogemuste põhjal töötama välja kohalikule suutlikkusele ja majanduslikele vajadustele vastavaid uusi metoodikaid ja algatama uusi koolituskavasid;

14.

kutsub liikmesriike üles kasutama ELi vahendeid, et kaitsta traditsioonilisi romide tegevusi;

15.

kiidab heaks komisjoni seisukoha, et täiskasvanud romid on oma mitmeti ebasoodsa olukorra tõttu tööjõu hulgas ja elukestvas õppes alaesindatud, sageli ei ole neil juurdepääsu info- ja sidetehnoloogiale ning nad on pikaajaliselt töötute ja madala prestiižiga kutsealadel üleesindatud, mis takistab oluliselt nende naasmist tööturule; kutsub seetõttu tulemuslikult rakendama direktiivi 2000/78/EÜ, millega keelatakse diskrimineerimine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal;

16.

peab oluliseks ühenduse spetsiaalsete meetmete võtmist romide kutsekoolitusprogrammide edendamiseks;

17.

juhib liikmesriikide tähelepanu sellele, et selline sotsiaalne kahestumine võib sundida paljusid romidest tööotsijaid minema seaduslikust majandusest varimajandusse ning et ELi ja liikmesriigi tasandil on vaja teha kooskõlastatud pingutusi, et meelitada need töötajad tagasi seaduslikku tööhõivesse, kus kehtivad töö- ja sotsiaalkaitsealased õigused;

18.

on seisukohal, et tuleks astuda samme kaasava sotsiaal- ja majanduspoliitika edendamiseks, sealhulgas ad hoc meetmete abil inimväärsete elamistingimuste võimaldamiseks;

19.

juhib eriti tähelepanu asjaolule, et kvalifitseerimata ja väljaõppeta tööjõu liikuvuse toetamine võib põhjustada diskrimineerimise mitmesuguste vormide poolt juba äärmiselt ohustatud romi naiste suurema diskrimineerimise, ning takistada nende edasisi edusamme tööturul;

20.

kutsub liikmesriikide valitsusi üles suurendama romi naiste majanduslikku sõltumatust, edendades füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise lihtsust ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamise meetmeid, juurdepääsu mikrokrediidile ja soodustades teenusmajandust nende asundustes, laiendades seeläbi romi naiste teadmisi ja kogemusi;

21.

kutsub liikmesriikide valitsusi üles looma ettevõtjatele, kes võtavad tööle romi naisi soodustuste süsteeme, muu hulgas maksusoodustuse kaudu;

22.

leiab, et on vaja arvestada asjaolu, et tegelikkuses on romi asulate likvideerimist raske saavutada ELi vahendeid nende eeskirjade alusel kasutades, mida praegu Euroopa Regionaalarengufondile kohaldatakse, sest pärast 2004. aastat liitunud liikmesriikides on minimaalne elanikkonna arv, kelle asulad on eluasemeeelarvest vahendite saamiseks abikõlblikud, just täpselt selline, et sellega ei jõuta nendeni, kes elavad kõige halvemates tingimustes ja kõige väiksemates asulates;

23.

rõhutab asjaolu, et romide sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamiseks on vaja kõikehõlmavat lähenemist ja pikaajalist kooskõlastatud lahendust, mis hõlmaks eluaseme-, haridus-, tervishoiu- ja tööturupoliitikat; teeb seetõttu komisjonile ja liikmesriikidele ettepaneku, et kõiki romide olukorra parandamiseks kavandatud meetmeid tuleks pidada regionaalarengu ja sotsiaalse kaasamise toetamiseks väljatöötatud meetmete lahutamatuks osaks;

24.

on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kasutama struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide suhtes kohaldatavate eeskirjade läbivaatamist, mis annab rohkem võimalusi keerukamate programmide rakendamiseks, võimaldades erinevate fondide vahel üle kanda üle 10 % vahenditest;

25.

märgib ettepanekut võtta vastu uus kõikehõlmav direktiiv, et võidelda vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise vastu väljaspool töökohta, ning nõuab direktiivi 2000/43/EÜ tulemuslikku rakendamist; leiab, et komisjon peaks sotsiaalmeetmete kavast juhindudes määratlema konkreetsed eesmärgid ja töötama välja tasakaalustatud programmid, mille eesmärk on kaotada romide diskrimineerimine ja häbimärgistamine ning romi kogukondade kuritegelikuks pidamine;

26.

rõhutab, et põhiline eeldus romide sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja neile tööturule juurdepääsu parandamiseks on neile võrdsete sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste andmine; kutsub sellega seoses liikmesriike ja kandidaatriike üles töötama välja strateegiat eesmärgiga parandada romide osalemist valimistel nii valijatena kui ka kandidaatidena kõikidel tasanditel;

27.

kinnitab komisjoni teatises uue sotsiaalmeetmete kava kohta ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses mitmel erineval põhjusel soovitatud mikrokrediitide tähtsust, mis võivad minimaalseid vahendeid pakkudes aidata kõige vaesematel võtta isiklikku vastutust, arendada ärioskusi ja loomingulisi võimeid, sealhulgas andes laenu, et katta füüsilisest ettevõtjast isikuna tegutsemise kulud;

28.

toetab ELi institutsioonide ettepanekut, et võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades tuleks avalikus teenistuses töötavate romide arvu suurendada; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et nimetatud olukorra võimaldamiseks ei piisa sellest, et valitsused rakendavad seda edendavat personali- ja tööjõu koolitamise poliitikat, vaid on vaja ka spetsiaalseid jõupingutusi ja aktiivset toetust, mis aitaks saada sellele põhimõttele üldsuse heakskiitu;

29.

rõhutab, et sotsiaalteenuste turg, tervishoid, majapidamisabi, ühiskondlik toitlustamine ja lastehoiu tugiteenuste valdkond võivad pakkuda uusi töökohti töötutele romidele, eriti naistele; rõhutab siiski, et sotsiaalteenuste turul on vajalik pidev side teenuste tarbija ja pakkuja vahel, ning seepärast saab romide tööhõive suurenemine nendes valdkondades olla võimalik ainult ühiskondliku vastuvõetavuse kontekstis, kuid selline tööhõive ka edendab ühiskondlikku vastuvõetavust;

30.

kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et kaotada rassiviha ja üleskutsed romide diskrimineerimisele ning nendevastasele vägivallale meedias ning igasuguses sidetehnoloogias, ning nõuab tungivalt, et massimeedia paneks aluse heale tavale personali töölevõtmisel nii, et see peegeldaks elanikkonna koosseisu tervikuna;

31.

märgib, et romi naised tegutsevad sageli varimajanduses ja nende tööhõive tase on väga madal ning on seisukohal, et mitmekordse diskrimineerimise, kõrge töötuse määra ja vaesuse kaotamiseks tuleks suunatud poliitikas keskenduda sellele, et luua romi naiste jaoks tegelik juurdepääs tööturule, mis on nende sotsiaalse ja perekondliku staatuse parandamise eeltingimus;

32.

on seisukohal, et romi naiste tööhõivet tuleks edendada ka sotsiaalse toetuse süsteemide tööd soosiva tegevuse ning asjakohaste koolituse ja spetsialiseerumise võimaluste kaudu, et valmistada neid pikemas perspektiivis ette tööks, millega nad saaksid elatist teenida ning mis võimaldaks neil ühitada töö- ja pereelu; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, mis aitavad suurendada lastehoiu võimalusi romi laste jaoks isegi juhul, kui nende ema on teiste lastega kodus;

33.

rõhutab, et paremad elamistingimused ja tervishoiuteenused võivad parandada romi naiste juurdepääsu tööturule ning suurendada töökoha säilitamise võimalusi;

34.

juhib tähelepanu sellele, et sotsiaal- ja tööhõivepoliitika peaks kaasa aitama iga kodaniku potentsiaali arendamisele ja vajaduste rahuldamisele ja looma rohkem võimalusi suure tööjõuressursi, näiteks eakate inimeste, puudega inimeste ning vaeste ja oskusteta inimeste, sealhulgas romide jaoks;

35.

märgib, et ka romi naiste mitmekordset diskrimineerimist tuleks tunnistada ja sellega tuleks tegeleda eelkõige romi naistele suunatud poliitikas ning et sellel peaks olema neile ja teistele pereliikmetele, eriti lastele, kahekordne, pikaajaline ja positiivne mõju;

36.

ei nõustu arvamusega, et tööandjatele või töötajatele makstavad toetused, mille eesmärk on aidata pikaajaliselt töötutel (sealhulgas paljudel romidel) tööd leida, rikuvad võrdse konkurentsi põhimõtet, sest romide taasintegreerimine on sotsiaalpoliitika eesmärk, mille täitmise nimel on vaja luua subsideeritud turuseisund; väljendab arvamust, et töökohtade subsideerimine tööturul romi naiste taasintegreerimiseks on parem kui pikaajaliselt töötute subsideerimine;

37.

tunnistab, et mõned traditsioonilised romide tegevusalad, näiteks kunst ja käsitöö, võivad aidata säilitada nende kogukonnale iseloomulikke omadusi ning parandada ka nende materiaalset olukorda ja tõsta ühiskondliku integratsiooni taset, ning peab soovitavaks toetada mõnesid spetsiifilisi kutsetegevusi;

Võitlus ellujäämise eest ühiskonna äärealadel

38.

märgib, et Euroopa Liidu kultuuriruumis on romide omapäraks tugevad peretraditsioonid; märgib, et romi perekondade kuvandil üldsuse seas on rõhk traditsioonilistel soorollidel, paljulapselisusel, mitme põlvkonna kooselul, lähestikku elavatel sugulastel ja lähedaste suhete tähtsustamisel ning seetõttu tuleks ELi ja liikmesriikide romide perekondade toetusprogrammides ära kasutada selle loomuliku tugivõrgustiku tugevaid külgi;

39.

juhib tähelepanu vajadusele säilitada ja kindlustada romide kultuuri eripära, et kaitsta nende identiteeti ja vähendada eelarvamusi selle vähemuse suhtes, ning peab seetõttu vajalikuks, et liikmesriigid ja komisjon toetaksid aktiivsemalt romi vähemuse vaimset elu;

40.

kinnitab Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomitee arvamust, et romi naistel on perehierarhias madal staatus, nad abielluvad varakult, kannatavad sageli koduvägivalla all ja on tihti prostitutsiooni ja inimkaubanduse ohvrid;

41.

on seetõttu seisukohal, et ELi ja liikmesriikide romidele suunatud programmides tuleks eesmärgiks seada iga isiku, eeskätt naiste vabastamine traditsioonilisest hierarhiast ja romi kogukonna liikmete muutmine sotsiaalmajanduslikult sõltumatuks;

42.

juhib tähelepanu sellele, et romi laste kalduvus jätta varakult kool pooleli kahjustab nende isiklikku haridust, ühiskondlikku integratsiooni ja võimalusi tööturul, samal ajal romi naiste puhul mõjutab nende füüsiline ja vaimne tervis ning asjaolu, et nad jätavad varakult kooli pooleli ka nende laste tervislikku seisundit ja haridust, aidates kaasa sotsiaalsele tõrjutusele; seepärast rõhutab teenuste tähtsust, mis suurendavad teabe andmisega romi naiste teadlikkust;

43.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid olemasolevates ja tulevastes õiguslikes raamistikes sätete olemasolu, mis takistavad ja käsitlevad romi naiste mitmesugust diskrimineerimist, eesmärgiga parandada nende sotsiaalmajanduslikku olukorda ja tagada neile juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule, lapsehooldusele ja haridusele, mis on töökoha leidmise eeldusteks;

44.

on arvamusel, et integratsiooniga tuleb alustada varajases eluetapis, et pakkuda tõhusalt alternatiive vaesusele ja sotsiaalsele tõrjutusele; seega tuleks luua institutsiooniline raamistik kogukonnapõhiste sotsiaal- ja haridusteenuste jaoks lastele ja peredele, mis vastab piirkondlikele ja isiklikele vajadustele, tagades kvaliteetsete teenuste võrdse kättesaadavuse; kutsub seega komisjoni üles toetama eelkõige romi laste varajase integratsiooni programme kõikides riikides, kus on võimalik kasutada ELi ressursse, näiteks ühinemiseelse abi rahastamisvahendit või struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde;

45.

märgib, et erikoolides on liiga palju romi lapsi, et suur osa neist on saadetud sellistesse koolidesse põhjuseta, enamasti diskrimineerimise tõttu; juhib tähelepanu sellele, et on diskrimineeriv, kui lapsi, kes ebaseaduslikult on liigitatud vaimse puudega lasteks, sunnitakse käima erikoolis, ja et sellega rikutakse tõsiselt nende põhiõigust kvaliteetsele haridusele, et see põhjustab raskusi edasiõppimisel ning töö leidmisel, tuues tõenäoliselt kaasa veel rohkem tegevusetust tööturul, mis ühtlasi koormab eelarvet;

46.

kiidab heaks Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse, et väikelaste arengu huvides on vajalikud keerukad abivormid, mis on suunatud tervele perekonnale ja on kohandatud vastavalt perekonna vajadustele ning pakuvad olukorraga arvestavat praktilist abi, näiteks programm „kindel algus”;

47.

nõustub Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusega, et romide kogukonnal – nende demograafiliste näitajate tõttu – on sotsiaaltoetusi keerulisem saada; rõhutab, et sotsiaaltoetuste eesmärk on tasakaalustada koormust või selle puudumist, mida põhjustab isiku elukorraldus, laste kasvatamine või mõni muu sotsiaalselt kasulik kohustus;

48.

kiidab heaks Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse, et ametlikul tööturul osalemise toetamise nimel tuleks pakkuda lisatoetust neile, kes vahetavad töökohta; rõhutab, et deklareeritud töö peab olema kasulik nii töötajatele kui ka tööandjatele;

49.

rõhutab, et see aeg aktiivsest elust, mil romid on olnud tõrjutud, takistab nende juurdepääsu tervishoiuteenustele ja on põhjuseks nende olukorrale vanemas eas, ning tööelu varajase alustamise, pideva töötuse, töökaitse puuduse, varimajanduses tehtud „nähtamatu” töö tõttu, mis on sageli füüsiliselt koormav, kuid mis ei anna õigust pensionile, puudub neil korralik pension ja võimalus väärikalt vananeda;

50.

soovitab komisjonil haarata initsiatiiv ja asuda välja selgitama, kuidas saaks kõige tõhusamalt toetada Euroopa Liidu suurima vähemuse sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist integratsiooni, ning rõhutab, et on vaja koostööd komisjoni ja liikmesriikide valitsuste vahel, et võtta konkreetseid meetmeid keerukate riikidevaheliste romi probleemide lahendamiseks;

Järeldused

51.

on arvamusel, et romi keele ja kultuuri säilitamine on ühenduse väärtus; kuid ei poolda ideed, et romid peaksid olema riigitu Euroopa rahva liikmed, sest sellega vabastatakse liikmesriigid vastutusest ja seatakse kahtluse alla võimalus integratsiooniks;

52.

juhib liikmesriikide tähelepanu ohule, et ülemääraste meetmete võtmine romi kogukondade suhtes võib tuua kaasa selle vähemuse niigi dramaatilise olukorra halvenemise ja ohustada nende integratsiooni muutusi;

53.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd valitsusväliste organisatsioonidega (VVOdega), romi kogukondade ja juhtidega, et töötada ühiselt välja vastuvõetav romide sotsiaalse kaasamise kava ja rakendada seda tihedas partnerluses;

54.

kutsub liikmesriike üles välja töötama ja rakendama projekte, mille eesmärk on võidelda romide negatiivse stereotüübiga kõikidel tasanditel, mida saaks toetada struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest ja ka eriprogrammidega, näiteks programm „Progress”, ja algatustega, näiteks kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 ja saabuv vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010;

55.

märgib, et kuigi romide sotsiaalse ja majandusliku olukorra parandamine oli laienemisprotsessis üks olulisi kaalutlusi, on edusammud olnud üldiselt piiratud; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles eelnevaid ja praegusi programme ja algatusi üle vaatama ning nende tulemusi hindama; on arvamusel, et Euroopa Liidul on kohustus paremini ja tähelepanelikumalt koordineerida sotsiaalse kaasatuse vahendeid, mis peaks aitama kaasa vaesuse vastu võitlemisel, romidele juurdepääsu edendamisel parematele, pikaaegsematele ja püsivamatele töökohtadele, sillutama teed pingutustele sotsiaalse kaasatuse ja kaitsesüsteemide tõhusamaks muutmisel, poliitilise kogemuse ja üksteiselt õppimise analüüsile ja looma süsteemi parimate tavade ühtseks analüüsimiseks;

56.

kutsub komisjoni üles hindama täpselt oma romisid puudutavate valdkondlike poliitikate eesmärkide ja vahendite toimet, töötades samal ajal välja selge poliitilise strateegia ja saavutades kõrge kooskõlastamise taseme; kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt, et nad pühendaksid oma integreeritud indikaatorite ja sotsiaalse kaasatuse koordineerimise avatud meetodi aruannetes tähelepanu romide muutuvale olukorrale; kutsub komisjoni üles jälgima diskrimineerimise ulatust, regulaarselt hindama romide olukorda seoses liikmesriikides ja kandidaatriikides hariduses, tööhõives, sotsiaalses olukorras, tervishoius ja elamumajanduses toimuvate muutustega;

57.

kutsub komisjoni üles paluma liikmesriikidel võtta võimalikult kiiresti kasutusele tööhõivepoliitika ebasoodsamas olukorras olevate rühmade, sealhulgas aktiivse romi elanikkonna jaoks, koos toetavate meetmetega, mis aitaks lihtsustada nende järkjärgulist integreerumist tööturule ja ületada sotsiaalkindlustussüsteemi tekitatud abitust ja sõltuvust;

58.

kutsub komisjoni üles tegema koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega ja toetama romi ekspertide akadeemilise võrgustiku loomist, mis pakuks teadusuuringute, analüüsi, tõendite kogumise ja soovituste väljatöötamise teel teaduslikke andmeid ja toetust, et analüüsida romide küsimuse kaasamisega seotud teemasid, otsustada kavade üle, kirjeldada romide probleeme täie tõsidusega nimetatud organisatsioonide koostatud kokkuvõtlike aruannete alusel, ja töötama välja kogu ELis vähemalt iga kahe aasta järel toimuvat hindamist;

59.

kritiseerib liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerinud Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni; kutsub neid liikmesriike üles ratifitseerima konventsioon viivitamata; kutsub üles liikmesriike, kes on esitanud raamkonventsiooni piiravaid deklaratsioone, mis mõjutavad romide kui rahvusvähemuse tunnustamist, need deklaratsioonid tagasi võtma;

60.

soovitab liikmesriikidel:

a)

luua ELi tasandi ekspertrühm, kuhu kuuluvad romide esindajad, et koordineerida liikmesriikide romide strateegiat ja ELi vahendite kasutamist selle edendamiseks;

b)

seada sisse partnerlussuhted mitmesuguste romide huve esindavate organisatsioonide ja liikmesriikide vastavate institutsioonide vahel;

c)

töötada välja sellised vahendid nagu sooduslaenud või riiklikud toetused ning seada põllumajandustoetuste kavandamisel oluliseks eesmärgiks selliste tingimuste loomine romi kodanikele, milles nad oleksid võimelised endale põllumajandusega elatist teenima; nii et lisaks palgatöö otsimisele põllumajanduses või selle asemel, oleksid nad altimad otsima innovatiivseid põllumajandusliku töö vorme, sealhulgas ühiskondlikud kooperatiivid, õigustades seeläbi selleks vajalike ressursside andmist;

61.

on arvamusel, et mitmes liikmesriigis pääseb (romi asulates või asulate osades) sihtrühmale hästi ligi määratlusega „mitmed ebasoodsad asjaolud”, kuid selle kategooria kaudu on raske ligi pääseda väiksematele üksustele, nagu perekond ja üksikisik;

62.

on siiski arvamusel, et vabatahtlike ja anonüümsete andmete kogumise algatamiseks ja võrreldava andmebaasi loomiseks tuleks luua õiguslikud eeltingimused, võttes asjakohaselt arvesse andmekaitset ja inimõiguste kaitse eeskirju ning vältides meetodeid, millega alandatakse inimväärikust; on seisukohal, et komisjon peaks tegema ettepaneku õigusaktidesse vajalike muudatuste tegemiseks;

63.

kutsub komisjoni üles lihtsustama romi programme (muu hulgas elamumajandus, haridus ja tööhõive) käsitleva parima tava portfelli koostamist, kontrolli ja kinnitamist, pärast sõltumatu organi teostatud analüüsi;

64.

on arvamusel, et andmebaasi loomine ei ole mitte alternatiiv hindamissüsteemile, vaid selle eeldus, mille abil saab kaaluda parimate tavade vahetamise ja vahendite kasutamise mõju; on arvamusel, et seetõttu on vajalik indikaatorite süsteem, mis hõlmaks kõiki eluvaldkondi ning mis võiks olla kõigile kasutada, mis puudutab lisaks programmide väljundi ja sisendi indikaatoritele ka sotsiaalseid tulemuse ja mõjuindikaatoreid, sealhulgas ka tingimusi rahastamiseks; soovitab seetõttu, et komisjon looks struktuurifondide raammääruses ja muud liiki riiklike toetustega seotud määrustes sellise indikaatorite süsteemi;

65.

soovitab, et komisjon kehtestaks ELi ressurssidest rahastatavate arenguprogrammide osas järjepidevamad ja ühtlasemad eeldused, mille abil võib romide sotsiaalset tõrjutust ennetada või anda sellele tagasikäik; on seisukohal, et liikmesriikide ja ELi organid peaksid kontrollima struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest rahastatavat arengut selle mõju seisukohalt, mida programm on avaldanud romide sotsiaalsele integratsioonile; soovitab samuti, et iga programmi puhul peaks valikuetapis olema prioriteediks need arengud, mille eesmärk on parandada eriti ebasoodsates asulates elavate, vaeste ja töötute romide olukorda;

66.

palub komisjonil koostöös iga liikmesriigiga töötada välja ja rakendada laiaulatusliku üldsusele ja romidele suunatud teabekampaania, milles tutvustatakse liikmesriikide programme, mis on suunatud romide elamistingimuste parandamisele ja nende pidevale rakendamisele;

67.

kutsub komisjoni üles teostama pidevat järelevalvet meetmete ja tegevuste üle, mis on suunatud romide olukorra parandamisele tööturul, ning nende mõju üle;

68.

soovib, et ressursse, mille üle otsustatakse ELi tasandil, kasutataks muu hulgas sihtprogrammideks, millesse on kaasatud eksperte selles valdkonnas pädevatest organisatsioonidest, kes annaks nõu ja tuge, et tasakaalustada romide ebasoodsat olukorda hariduses ja kutsehariduses; on arvamusel, et liikmesriigid peaksid ELi vahendite ja enda vahendite jagamisel – kui otsustatakse rahastamist valdkondades, mis ei ole seotud varajase arengu ja riikliku haridusega – kaaluma, kas omavalitsusametid, organisatsioonid jne, mis on toetust taotlenud, on täitnud oma kohustusi segregatsiooni kõrvaldamisel;

69.

palub komisjonil innustada riigiasutusi, et nad lõpetaksid romi agulite elanike väljatõstmise diskrimineeriva tegevuse ja arendaksid selle asemel muu hulgas komisjoni, Maailmapanga ja romide küsimusega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide tehnilise kompetentsuse ja järelevalvemehhanismide toetusel konkreetseid eluasemeprojekte; on veendunud, et maapiirkondades elavate romide eluasemeprobleemide lahendamine peab olema esmatähtis ülesanne ning saama eritähelepanu nõudvaks küsimuseks ja valdkonnaks, milles võetakse meetmeid;

70.

kutsub komisjoni üles pühendama eritähelepanu mitte ainult kodanikuühiskonna organisatsioonidele, vaid romide võimele ennast ise hallata ja integratsioonipoliitikat toetada, et aidata kaasa kogukondade arengule, eelkõige projektide abil, mis suurendavad romide osalust otsustamisel ja enda vastutust otsuste eest, mis on võetud nendega üheskoos;

71.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koos romide küsimusega tegelevate valitsusväliste organisatsioonidega uurima olemasolevaid poliitikaid ja programme, et õppida minevikus ebaõnnestunud projektidest;

72.

kutsub komisjoni üles toetama romide küsimusega tegelevaid valitsusväliseid organisatsioone, Euroopa Liidu, riiklikul ja kohalikul tasandil, et jälgida romidele suunatud programmide ja poliitika rakendamist, samuti ühenduse haridust demokraatia ja inimõiguste valdkonnas;

73.

teeb ettepaneku, et komisjon ja liikmesriigid asutaksid kogu ELi hõlmava foorumi, kus romisid ja nende huve esindavad valitsusvälised organisatsioonid, ühiskondlikud liikumised ja ametiühingud saaksid üksteisega alaliselt konsulteerida, et koostada suuniseid ja vahetada parimat tava, edendamaks kooskõlastatud lähenemisviisi ELi tasandil;

74.

kutsub liikmesriike üles toetama töökohtade üleviimist sinna, kus romi kogukonnad asuvad, ning romide liikumist sinna, kus töökohad asuvad;

75.

tuletab liikmesriikidele ja komisjonile meelde, et kuigi sotsiaalhoolekandel on põhiroll ebasoodsamas olukorras olevate kogukondade, näiteks romide toetamisel ja tugevdamisel, on ka eneseabi edendamine tähtis; on arvamusel, et pikaajaline eesmärk peaks olema sõltumatuse kultuuri, mitte sõltuvuse kultuuri edendamine;

76.

on seisukohal, et palju suuremat tähtsust tuleb omistada kohalike töökohtade pakkumisele ning ettevõtluse ja kohalike meistrite ergutamisele ja põhioskuste arendamisele, et neid töökohti täita, selleks et suurendada rikkust ja tõsta enesehinnangut;

*

* *

77.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.


(1)  ELT C 45 E, 23.2.2006, lk 129.

(2)  ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 283.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0035.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0361.

(5)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0467.

(6)  ELT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(7)  ELT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(8)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0286.

(9)  ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321.

(10)  ELT C 27, 3.2.2009, lk 88.


Top