EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32022R2294

Komisjoni määrus (EL) 2022/2294, 23. november 2022, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 tervishoiuasutuste, tervishoiu inimressursside ja tervishoiuteenuste kasutamise statistika osas (EMPs kohaldatav tekst)

C/2022/8348

ELT L 304, 24.11.2022, p. 42–52 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2294/oj

24.11.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/42


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/2294,

23. november 2022,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 tervishoiuasutuste, tervishoiu inimressursside ja tervishoiuteenuste kasutamise statistika osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1 ja II lisa punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1338/2008 on sätestatud tervishoiuvaldkonna teemad, mille kohta tuleb Euroopa statistika koostamiseks esitada andmed ja metaandmed. Eelkõige tuleks rakendusmeetmetega kehtestada andmed ja metaandmed tervishoiuasutuste, tervishoiu inimressursside, tervishoiuteenuste kasutamise, individuaalsete ja kollektiivsete teenuste ning andmete esitamise vaatlusperioodide, ajavahemike ja tähtaegade kohta.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1338/2008 artikli 6 lõikele 1 algatas komisjon 2015. ja 2018. aastal prooviuuringud, mille liikmesriigid vabatahtlikult lõpule viisid. Komisjon arutas liikmesriikidega ka statistika kasutajate vajadusi. Nende prooviuuringute ja arutelude tulemusena selgus, et kogu liitu hõlmavaid andmeid on vaja, et tugevdada tervishoiualase teabe tõendusbaasi, millest on kasu rahvatervise ja sotsiaalpoliitika alaste otsuste tegemisel.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1338/2008 artikli 6 lõikele 2 viis komisjon läbi tasuvusanalüüsi, võttes arvesse tervishoiuasutusi, tervishoiu inimressursse ja tervishoiuteenuste kasutamist käsitlevate muutujate kättesaadavusest tulenevat kasu ning andmete kogumise kulu. Analüüsist järeldub, et neid muutujaid tuleks koguda, et tagada kogu liitu hõlmavate andmete võrreldavus ja kättesaadavus.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (2) artikli 7 alusel asutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad Euroopa statistika arendamiseks ja koostamiseks tervishoiuasutuste, tervishoiu inimressursside, tervishoiuteenuste kasutamise ning individuaalsete ja kollektiivsete teenuste valdkonnas, mille on osutatud määruse (EÜ) nr 1338/2008 II lisa punkti d esimeses, teises ja kolmandas taandes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse I lisas esitatud mõisteid.

Artikkel 3

Vajalikud andmed

Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) andmed II lisas loetletud muutujate, karakteristikute ja jaotuste kohta.

Artikkel 4

Metaandmed

Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) vajalikud selgitavad metaandmed ja kvaliteediaruanded, mis käsitlevad eelkõige järgmist:

a)

andmeallikad ja nende katvus;

b)

kasutatud koostamismeetodid;

c)

teave selliste liikmesriikide tervishoiuasutuste, tervishoiu inimressursside ja tervishoiuteenuste kasutamise iseärasuste kohta, mis kalduvad kõrvale I lisas esitatud määratlustest ja II lisas sätestatud muutujatest;

d)

teave I ja II lisas nimetatud statistiliste mõistete muutuste kohta.

Artikkel 5

Vaatlusperiood

1.   Vaatlusperiood on kalendriaasta.

2.   Esimene vaatlusaasta on 2021.

3.   Erandina lõikest 2 on II lisa punktides 1, 6 ja 7 osutatud tervishoiuvaldkonna tööhõivet, haiglaravi ja kirurgilisi protseduure käsitlevate andmete esimene vaatlusaasta 2023.

Artikkel 6

Andmete ja metaandmete esitamine komisjonile (Eurostat)

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) igal aastal artiklites 3 ja 4 osutatud andmed ja selgitavad metaandmed 14 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

2.   Erandina lõikest 1 esitavad liikmesriigid II lisa punktides 6 ja 7 osutatud haiglaravi ja kirurgiliste protseduuride andmed ja selgitavad metaandmed 20 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

3.   Andmed ja selgitavad metaandmed edastatakse komisjonile (Eurostat) ühtse kontaktpunkti kaudu või tehakse kättesaadavaks viisil, mis võimaldab komisjonil (Eurostatil) need andmed elektrooniliselt kätte saada.

Artikkel 7

Andmeallikad

1.   Andmed kogutakse peamiselt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 17a osutatud haldusdokumentidest ning need hõlmavad kogu liikmesriiki.

2.   Kui haldusandmed ei ole kättesaadavad või nende kvaliteet või katvus on ebapiisav, aktsepteeritakse muude allikate, meetodite või uuenduslike lähenemisviiside kasutamist, kui need võimaldavad koostada võrreldavaid ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavaid andmeid.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. november 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 70.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).


I LISA

Artiklis 2 nimetatud määratlused

1

„Praktiseerivad arstid“ – arstid, kes on lõpetanud meditsiiniteaduskonna või muude sarnaste asutuste meditsiiniõpingud ja kellel on tegevusluba. Praktiseerivad arstid osutavad teenuseid üksikpatsientidele, peredele ja kogukondadele. Siia alla kuuluvad ka internid ja arst-residendid, kes on lõpetanud meditsiiniõpingud meditsiiniteaduskondades või sarnastes asutustes ning kes osutavad teenuseid teiste arstide järelevalve all.

2

„Praktiseerivate arstide kategooria“ – arstide peamine praktiseerimisvaldkond.

3

„Perearstid“ – arstid, kes vastutavad üksikisikutele, perekondadele ja kogukondadele pideva ja tervikliku arstiabi osutamise eest.

4

„Muud üldarstid (mittespetsialistid)“ – arstid, kes ei piirdu oma tegevuses konkreetsete haiguskategooriate või ravimeetoditega. Nad ei tööta spetsialiseerumisvaldkonnas.

5

„Pediaatrid“ – arstid, kes tegelevad laste arengu, ravi ja haigustega.

6

„Sünnitusarstid“ – arstid, kes on spetsialiseerunud rasedusele ja sünnitusele. „Günekoloogid“ – arstid, kes on spetsialiseerunud naistele ja tütarlastele iseloomulikele funktsioonidele ja haigustele, eelkõige reproduktiivsüsteemi mõjutavatele funktsioonidele ja haigustele.

7

„Psühhiaatrid“ – arstid, kes on spetsialiseerunud psüühikahäirete ennetamisele, diagnoosimisele ja ravile.

8

„Mittekirurgiliste spetsialistide rühm“ – arstid, kes on spetsialiseerunud füüsiliste häirete ja haiguste diagnoosimisele ja mittekirurgilisele ravile.

9

„Kirurgiaspetsialistide rühm“ – arstid, kes on spetsialiseerunud kirurgiliste meetodite kasutamisele haiguste ja häirete ravis.

10

„Mujal liigitamata spetsialistid“ – arstid, kes ei liigitu mõistete 5–9 alla.

11

„Täpsemalt määratlemata arstid“ – arstid, keda ei saa liigitada teistesse kategooriatesse (mõisted 3–10).

12

„Praktiseerivad ämmaemandad“ – isikud, kellel on tunnustatud kvalifikatsioon ämmaemanda erialal ning kellel on tegevusluba praktiseerimiseks ja teenuste osutamiseks otse patsientidele. Ämmaemand on sünnitusabi spetsialist või abiämmaemand. Ämmaemandad hoolitsevad naiste eest ja nõustavad neid raseduse ja sünnituse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil. Ämmaemandad osutavad sünnitusabi iseseisvalt või koostöös arstide, õdede ja teiste tervishoiutöötajatega ning nõustavad ja abistavad lapsevanemaid imikute eest hoolitsemise küsimustes. Abiämmaemandad osutavad sünnitusabi või abistavad sünnitusel arste või ämmaemandaid. Abiämmaemandad pakuvad sünnituseelset ja sünnitusjärgset hooldust ning juhendavad lapsevanemaid imiku eest hoolitsemisel.

13

„Praktiseerivad õed“ – isikud, kellel on tunnustatud kvalifikatsioon õenduse erialal ning kellel on tegevusluba praktiseerimiseks ja teenuste osutamiseks otse patsientidele. Õde on õendusspetsialist või abiõde. Õendusspetsialistid vastutavad patsientide hoolduse kavandamise ja haldamise eest, sealhulgas teiste tervishoiutöötajate juhendamise eest, ning töötavad iseseisvalt või koos arstide ja teiste tervishoiutöötajatega ennetus- ja ravimeetmete praktilisel rakendamisel. Abiõed töötavad üldiselt arstide, õdede ja muude tervishoiutöötajate juhendamise all ning aitavad rakendada eelnimetatute poolt kehtestatud tervishoiu-, ravi- ja suunamiskavasid.

14

„Praktiseerivad hambaarstid“ – isikud, kellel on tunnustatud kvalifikatsioon stomatoloogia erialal ning kellel on tegevusluba praktiseerimiseks ja teenuste osutamiseks otse patsientidele. Hambaarstid diagnoosivad ja ravivad hammaste, igemete ja suupiirkonna haigusi, vigastusi ja väärarenguid. Nad taastavad normaalse suufunktsiooni, kasutades mitmesuguseid ravimeetodeid, nagu kirurgia ja muud spetsiaalsed tehnikad, ning annavad nõu suutervise kohta. Siia alla kuuluvad ka internid ja hambaarst-residendid, kes on lõpetanud meditsiiniõpingud meditsiini- ja hambaravi teaduskondades või sarnastes asutustes ning kes osutavad teenuseid teiste hambaarstide järelevalve all.

15

„Praktiseerivad proviisorid“ – isikud, kellel on tunnustatud kvalifikatsioon farmaatsia erialal ja kellel on tegevusluba. Proviisorid kombineerivad ja väljastavad ravimeid arstide, hambaarstide või muude volitatud tervishoiutöötajate väljastatud retsepti alusel. Proviisorid valmistavad, väljastavad või müüvad patsientidele ravimeid ning annavad nõu.

16

„Meditsiinieriala lõpetanu“ – isikud, kes on andmeid esitavas riigis lõpetanud meditsiiniteaduskonnas või samalaadsetes asutustes meditsiini eriala, st kes on lõpetanud üldarsti õppe.

17

„Stomatoloogia eriala lõpetanu“ – isikud, kes on andmeid esitavas riigis omandanud tunnustatud kvalifikatsiooni hambaarstiteaduses.

18

„Farmaatsia eriala lõpetanu“ – isikud, kes on andmeid esitavas riigis omandanud tunnustatud kvalifikatsiooni farmaatsia valdkonnas.

19

„Ämmaemanda eriala lõpetanu“ – isikud, kes on andmeid esitavas riigis omandanud ämmaemanda tunnustatud kvalifikatsiooni.

20

„Õenduse eriala lõpetanu“ – isikud, kes on andmeid esitavas riigis omandanud tunnustatud kvalifikatsiooni õenduse erialal.

21

„Haiglad“ – tegevusloaga asutused, kes osutavad eelkõige meditsiini-, diagnostika- ja raviteenuseid, mis hõlmavad hospitaliseeritud patsientidele osutatavaid arsti-, õendus- ja muid tervishoiuteenuseid ning spetsiaalseid erimajutusteenuseid, ning kes võivad pakkuda ka päevaravi, ambulatoorset ravi ja koduhooldusteenuseid.

22

„Haiglaravivoodid“ – voodikohad, mis on regulaarselt olemas ja mille juurde kuulub personal ning mis on vastuvõetud patsientide raviks kohe kättesaadavad. See mõiste hõlmab nii hõivatud kui ka vabu voodikohti. Siia ei kuulu transpordiraamid ja päevaravivoodid (päevaravi ja ambulatoorne ravi), ajutised ja lühiajalised voodikohad. Haiglaravivoodeid saab jagada raviliikide (mõisted 23 ja 24) ja ravi funktsiooni (mõisted 25–28) järgi.

23

„Somaatiline ravi“ – kehaga seotud tervishoiuteenus, mis erineb psühhiaatrilisest ravist.

24

„Psühhiaatriline ravi“ – psüühikaga seotud tervishoiuteenus, nt vaimse tervise ja käitumuslike häiretega tegelemine.

25

„Aktiivravi“– tervishoiuteenused, mille peamine eesmärk on leevendada sümptomeid või vähendada haiguse või vigastuse tõsidust või kaitsta haiguse või vigastuse süvenemise või komplikatsioonide tekkimise eest, mis võiks ohustada elu või normaalset talitlusvõimet.

26

„Taastusravi“ – teenused, mis stabiliseerivad, parandavad või taastavad keha ja selle häirunud funktsioone, kompenseerivad keha puuduvat või piiratud talitlusvõimet ja struktuure, parandavad tegevus- ja toimetulekuvõimet ning väldivad kahjustuste ja meditsiiniliste komplikatsioonide teket ja riske.

27

„Pikaajaline hooldus (tervis)“ – mitmesugused meditsiini- ja isikuhooldusteenused, mille põhieesmärk on leevendada valu ja kannatusi ning vähendada või ohjeldada terviseseisundi halvenemist patsientidel, kes vajavad pikaajalist hooldust.

28

„Mujal liigitamata somaatiliseks raviks ette nähtud haiglaravivoodid“ – haiglaravivoodid, mis ei ole liigitatud kui voodid aktiivravi, taastusravi või pikaajalise hoolduse jaoks.

29

„Haiglaravivoodid psühhiaatrilise ravi jaoks“ – voodikohad haiglates, kus majutatakse vaimse tervise probleemidega patsiente. Siia ei kuulu pikaajaliseks sotsiaalseks hoolduseks mõeldud voodikohad.

30

„Pikaajalise hooldusravi asutused“ – asutused, mis eelkõige pakuvad pikaajalist hooldusravi, mis hõlmab õendus-, järelevalve- või muid teenuseid, mida hooldatavad isikud vajavad, kusjuures märkimisväärne osa pakutavatest teenustest ja hooldusest on segu tervishoiu- ja sotsiaalteenustest ning tervishoiuteenused hõlmavad enamjaolt õendusteenuseid ja isikuhooldusteenuseid.

31

„Pikaajalise hooldusravi asutuste voodikohad“ – pikaajalise hooldusravi asutustes asuvad voodikohad, mis on kättesaadavad pikaajalist hooldust vajavatele isikutele.

32

„Magnetresonantstomograaf (MRI seade)“ – kujutise reprodutseerimise tehnikaga seadmed, mis on ette nähtud keha sisemiste struktuuride visualiseerimiseks, kasutades selleks magnet- ja elektromagnetvälju, mis tekitavad vesinikuaatomite resonantsefekti. Nende aatomite tekitatud elektromagnetkiirgus registreeritakse ja seda töötleb kehastruktuuride kujutiste tegemiseks spetsiaalne arvuti.

33

„Kompuutertomograaf (KT-seade)“ (tuntakse ka kompuuter-aksiaaltomograafi nime all) – kombineerib mitme nurga all tehtud röntgenipildid arvuti abil, et luua läbilõikevaateid ja vajaduse korral kolmemõõtmelisi kujutisi keha siseorganitest ja -struktuuridest.

34

„Ambulatoorne ravi“ – tervishoiuteenuste osutamine otse ambulatoorsetele patsientidele, kes ei vaja statsionaarset ravi; sealhulgas ravi osutamine nii üld- ja eriarstikabinettides kui ka asutustes, mis on spetsialiseerunud päevaravile ja koduhooldusteenuste pakkumisele.

35

„Vaktsineerimine gripi vastu“ – vaktsineerimine, mis kaitseb gripiviirustega nakatumise eest.

36

„Rinnavähi sõeluuringu (mammograafia) programm“ – organiseeritud sõeluuringuprogramm, mis on ette nähtud rinnavähi varajaseks avastamiseks kahepoolse mammograafia abil.

37

„Emakakaelavähi sõeluuringuprogramm“ – organiseeritud sõeluuringuprogramm emakakaelavähi varajaseks avastamiseks.

38

„Statsionaarne patsient“ – patsient, kes saab ravi ja/või hooldust tervishoiuasutuses, kes on ametlikult hospitaliseeritud ja vajab üleöö haiglas viibimist. „Statsionaarne ravi“ – statsionaarse patsiendi ravi.

39

„Ambulatoorne patsient“ – patsient, kes saab tervishoiuasutuses meditsiiniteenuseid ja meditsiinilisi tugiteenuseid ning kes ei ole ametlikult hospitaliseeritud ega ööbi seal. „Ambulatoorne ravi“ – ambulatoorse patsiendi ravi.

40

„Päevaravi patsient” – patsient, kes saab tervishoiuasutuses kavandatud meditsiiniteenuseid ja meditsiinilisi tugiteenuseid, kes on diagnoosi määramiseks, raviks või muud liiki tervishoiuteenuse saamiseks ametlikult hospitaliseeritud, kuid kes kirjutatakse välja samal päeval. „Päevaravi“ – päevaravi patsiendi ravi.

41

„Statsionaarse patsiendi haiglast väljakirjutamine“ – statsionaarse patsiendi ametlik haiglast väljakirjutamine. Välja jäetakse terved vastsündinud.

42

„Statsionaarse patsiendi voodipäevad“ – statsionaarse patsiendi haiglas viibitud päevad. Välja jäetakse terved vastsündinud.

43

„Päevaravi patsiendi väljakirjutamine“ – päevaravi patsiendi haiglast väljakirjutamine. See on plaaniliste meditsiiniteenuste ja meditsiiniliste tugiteenuste saamiseks ametlikult haiglasse võetud ja samal päeval välja kirjutatud patsiendi koju lubamine. Välja jäetakse terved vastsündinud.

44

„Resident“ – geograafilise piirkonna alaline elanik, st i) isik, kes on elanud oma alalises elukohas katkematult vähemalt 12 kuud enne vaatluskuupäeva või ii) isik, kes saabus oma alalisse elukohta vaatluskuupäevale eelnenud 12 kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta. Kui punktis i või ii kirjeldatud tingimusi ei ole võimalik kindlaks teha, tähendab alaline elukoht seaduslikku või registreeritud elukohta.

45

„Mitteresident“ – isik, kes ei ole andmeid esitava riigi resident.

46

„Kirurgilised protseduurid“ – meditsiinilised protseduurid, mis hõlmavad sisselõiget instrumentidega ja mida tavaliselt tehakse operatsioonisaalis ja mis tavaliselt hõlmavad anesteesiat ja/või hingamisabi. Kirurgilisi protseduure võib teha kas statsionaarse, päeva- või teatavatel juhtudel ambulatoorse ravi käigus.

47

„Katarakti operatsioon“ – kirurgiline protseduur silmaläätse eemaldamiseks ja enamikul juhtudel selle asendamiseks kunstläätsega.

48

„Tonsillektoomia“ – kurgumandlite kirurgiline eemaldamine.

49

„Transluminaalne koronaarangioplastika“ – protseduur, mis avab blokeeritud koronaararterid, et parandada südamelihase verevarustust.

50

„Koronaararterite šuntimine“ – kirurgiline operatsioon, mille käigus patsiendi koronaararterite lubjastumisest tingitud blokeeringutest minnakse mööda patsiendilt võetud venoossete või arteriaalsete soontega.

51

„Koletsüstektoomia“ – kirurgiline protseduur sapipõie eemaldamiseks.

52

„Kubemesonga operatsioon“ – kubemesonga kirurgiline korrigeerimine. Kubemesong on avaus, nõrk koht või väljasopistumine kõhukelmes kubemepiirkonnas, mis jääb kõhu ja reie vahele.

53

„Keisrilõige“ – kirurgiline protseduur, kus loode väljutatakse emakast kõhukatteid ja emakaseina läbistava lõikehaava kaudu.

54

„Puusaliigese asendamine“ – kirurgiline protseduur puusaliigese vigastatud osade eemaldamiseks ja nende asendamiseks proteesiga.

55

„Põlveliigese täielik asendamine“ – kirurgiline protseduur, mille käigus asendatakse haige põlveliiges proteesiga.

56

„Rinnanäärmete osaline eemaldamine“ – rinnakoe teatud osa kirurgiline eemaldamine, kuna teatud piirkonnas on tekkinud näiteks vohand/lesioon, tsüst, tuumor või healoomuline või pahaloomuline kasvaja.

57

„Täielik mastektoomia“ – kogu rinna kirurgiline eemaldamine.


II LISA

Artiklis 3 osutatud muutujate loend, muutujate karakteristikud ja jaotused

Muutujad

Karakteristikud ja jaotused

1.

Andmed tervisevaldkonna tööhõive kohta

1.1.

Praktiseerivate arstide arv vanuse ja soo järgi

Arv vaatlusperioodi lõpus. Jaotus vanuse ja soo järgi.

Vanus: alla 35, 35–44, 45–54, 55–64, 65–74, 75 ja vanemad.

1.2.

Praktiseerivate arstide arv kategooriate kaupa

Arv vaatlusperioodi lõpus. Jaotus kategooriate kaupa.

Kategooriad: üldarstid, muud üldarstid (mittespetsialistid), pediaatrid, sünnitusarstid ja günekoloogid, psühhiaatrid, mittekirurgiliste spetsialistide rühm, kirurgiaspetsialistide rühm, muud mujal klassifitseerimata spetsialistid, täpsemalt määratlemata arstid.

1.3.

Praktiseerivate ämmaemandate arv

Arv vaatlusperioodi lõpus. Koguarv.

1.4.

Praktiseerivate õdede arv

Arv vaatlusperioodi lõpus. Koguarv.

1.5.

Praktiseerivate ämmaemandate arv

Arv vaatlusperioodi lõpus. Koguarv.

1.6.

Praktiseerivate proviisorite arv

Arv vaatlusperioodi lõpus. Koguarv.

2.

Andmed tervishoiuvaldkonna erialadel lõpetanute kohta

2.1.

Meditsiinieriala lõpetanute arv

Koguarv vaatlusperioodil.

2.2.

Stomatoloogia eriala lõpetanute arv

Koguarv vaatlusperioodil.

2.3.

Farmaatsia eriala lõpetanute arv

Koguarv vaatlusperioodil.

2.4.

Ämmaemanda eriala lõpetanute arv

Koguarv vaatlusperioodil.

2.5.

Õenduse eriala lõpetanute arv

Koguarv vaatlusperioodil.

3.

Andmed haiglate ja pikaajalise hooldusravi asutuste voodikohtade kohta

3.1.

Somaatiliseks raviks ette nähtud haiglaravivoodite arv

Keskmine arv vaatlusperioodi jooksul või koguarv vaatlusperioodi lõpus. Jaotus funktsioonide kaupa.

Funktsioonid: aktiivravi, taastusravi, pikaajaline ravi, mujal liigitamata funktsioon.

3.2.

Psühhiaatriliseks raviks ette nähtud haiglaravivoodite arv

Keskmine arv vaatlusperioodi jooksul või koguarv vaatlusperioodi lõpus.

3.3.

Voodikohtade arv pikaajalise hooldusravi asutustes

Keskmine arv vaatlusperioodi jooksul või koguarv vaatlusperioodi lõpus.

4.

Andmed piltdiagnostika seadmete kohta

4.1.

MRI seadmete arv

Seadmete koguarv vaatlusperioodi lõpus.

4.2.

KT-seadmete arv

Seadmete koguarv vaatlusperioodi lõpus.

5.

Andmed ambulatoorse ravi kohta

5.1.

65-aastaste ja vanemate inimeste gripi vastu vaktsineerimise määr

Gripi vastu immuniseeritud 65-aastaste ja vanemate inimeste arv vaatlusperioodil, jagatuna iga-aastase keskmise 65-aastaste ja vanemate elanike arvuga

või

nende 65-aastaste ja vanemate inimeste arv, kes on immuniseeritud gripi vastu gripihooajal, mis kestab 1. juulist kuni 30. juunini ja mis lõppes vaatlusperioodil, jagatuna 65-aastaste ja vanemate elanike arvuga vaatlusperioodi alguses.

5.2.

Nende 50–69-aastaste naiste osakaal, keda kontrolliti riikliku rinnavähi sõeluuringuprogrammi (mammograafia) raames

Osalusmäär: nende 50–69-aastaste naiste arv, keda kontrolliti 24 kuu jooksul enne vaatlusperioodi lõppu (või vastavalt igas riigis soovitatud sõeluuringute sagedusele) riikliku rinnavähi sõeluuringuprogrammi (mammograafia) raames, jagatuna organiseeritud sõeluuringuprogrammi tingimustele vastavate 50–69-aastaste naiste arvuga.

Kui riigil sellist programmi ei ole, siis väärtust ei sisestata, vaid tehakse asjakohane märge.

5.3.

Nende 20–69-aastaste naiste osakaal, keda kontrolliti riikliku emakakaelavähi sõeluuringuprogrammi raames

Osalusmäär: nende 20–69-aastaste naiste arv, keda on 36 kuu jooksul enne vaatlusperioodi lõppu (või vastavalt igas riigis soovitatud sõeluuringute sagedusele) riikliku emakakaelavähi sõeluuringuprogrammi raames kontrollitud, jagatuna organiseeritud sõeluuringuprogrammi tingimustele vastavate 20–69-aastaste naiste arvuga.

Kui riigil sellist programmi ei ole, siis väärtust ei sisestata, vaid tehakse asjakohane märge.

6.

Andmed haiglaravi kohta

6.1.

Haiglast välja kirjutatud statsionaarsete patsientide arv

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus diagnoosi, soo, vanuserühma ja geograafilise mõõtme järgi.

Vaimse tervise ja käitumuslikke häireid ei ole vaja diagnoosi alusel jaotada ja nende kohta võib esitada grupiandmed.

Vanuserühmad: alla 1, 1–4, 5–9, 10–14, 15–19, 20–24, 25–29, 30–34, 35–39, 40–44, 45–49, 50–54, 55–59, 60–64, 65–69, 70–74, 75–79, 80–84, 85–89, 90–94, 95 ja vanemad

Geograafiline mõõde: haiglast välja kirjutatud patsiendi elukoha NUTS2 piirkond (mitteresidentide puhul: elukohariik).

6.2.

Statsionarsete patsientide voodipäevad

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus diagnoosi, soo, vanuserühma ja geograafilise mõõtme järgi.

Vaimse tervise ja käitumuslikke häireid ei ole vaja diagnoosi alusel jaotada ja nende kohta võib esitada grupiandmed.

Vanuserühmad: alla 1, 1–4, 5–9, 10–14, 15–19, 20–24, 25–29, 30–34, 35–39, 40–44, 45–49, 50–54, 55–59, 60–64, 65–69, 70–74, 75–79, 80–84, 85–89, 90–94, 95 ja vanemad

Geograafiline mõõde: haiglast välja kirjutatud patsiendi elukoha NUTS2 piirkond (mitteresidentide puhul: elukohariik).

6.3.

Haiglast välja kirjutatud päevaravi patsientide arv

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus diagnoosi, soo, vanuserühma ja geograafilise mõõtme järgi.

Vaimse tervise ja käitumuslikke häireid ei ole vaja diagnoosi alusel jaotada ja nende kohta võib esitada grupiandmed.

Vanuserühmad: alla 1, 1–4, 5–9, 10–14, 15–19, 20–24, 25–29, 30–34, 35–39, 40–44, 45–49, 50–54, 55–59, 60–64, 65–69, 70–74, 75–79, 80–84, 85–89, 90–94, 95 ja vanemad

Geograafiline mõõde: haiglast välja kirjutatud patsiendi elukoha NUTS2 piirkond (mitteresidentide puhul: elukohariik).

6.4.

Haiglast välja kirjutatud patsientide arv somaatilist aktiivravi saanud patsientide kohta

Koguarv vaatlusperioodil.

6.5.

Somaatilist aktiivravi saanud statsionaarsete patsientide voodipäevade arv

Koguarv vaatlusperioodil.

7.

Andmed kirurgiliste protseduuride kohta

7.1.

Katarakti operatsioon

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.2.

Tonsillektoomia

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.3.

Transluminaalne koronaarangioplastika

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.4.

Koronaararterite šuntimine

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.5.

Koletsüstektoomia

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.6.

Kubemesonga operatsioon

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.7.

Keisrilõikus

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.8.

Puusaliigese asendamine

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.9.

Põlveliigese täielik asendamine

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.10.

Rinnanäärmete osaline eemaldamine

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.11.

Täielik mastektoomia

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.


Top