Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021R0241

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 12. veebruar 2021, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu

ELT L 57, 18.2.2021, p. 17–75 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/03/2024

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/241/oj

18.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/17


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/241,

12. veebruar 2021,

millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitele 120 ja 121 peavad liikmesriigid teostama oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ning pidades silmas nõukogu sõnastatavaid üldsuuniseid. ELi toimimise lepingu artikli 148 kohaselt rakendavad liikmesriigid tööhõivepoliitikat, milles võetakse arvesse tööhõivesuuniseid. Seega on liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ühistes huvides.

(2)

ELi toimimise lepingu artiklis 175 on muu hulgas sätestatud, et liikmesriigid koordineerivad oma majanduspoliitikat niisugusel viisil, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 174 seatud eesmärgid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

(3)

ELi toimimise lepingu artiklis 174 on sätestatud, et oma igakülgse harmoonilise arengu edendamiseks töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Lisaks on selles sätestatud, et iseäranis taotleb liit eri piirkondade arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades. Pingutused erinevuste vähendamiseks peaksid eelkõige kasu tooma saartele ja äärepoolseimatele piirkondadele. Liidu poliitika rakendamisel tuleks arvesse võtta piirkondade erinevat lähtepositsiooni ja eripära.

(4)

Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“), sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted raamistikuks, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Lisaks meetmetele, mis tugevdavad konkurentsivõimet, majanduskasvu potentsiaali ja riigi kestlikku rahandust, tuleks kehtestada ka solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel ja rikkuse õiglasel jaotamisel põhinevatele reformidele, et luua kvaliteetseid töökohti ja kestlikku majanduskasvu, tagada võrdsed võimalused ja sotsiaalkaitse ning nende kättesaadavus, kaitsta vähekaitstud rühmi ja parandada kõigi liidu kodanike elatustaset. Liikmesriigid töötavad nende reformide toetamiseks välja riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad, pidades samal ajal silmas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (4) (edaspidi "Pariisi kokkulepe"), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 (5) kehtestatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimise raames vastu võetud riiklikke energia- ja kliimakavasid, õiglase ülemineku kavasid ja noortegarantii rakenduskavasid ning ÜRO kestliku arengu eesmärke. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada, kui see on asjakohane, koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

(5)

Komisjon on 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias ning 2020. aasta Euroopa poolaasta kevad- ja suvepaketis rõhutanud, et Euroopa poolaasta peaks aitama kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisele.

(6)

COVID-19 puhang 2020. aasta alguses muutis majanduslikke, sotsiaalseid ja eelarveväljavaateid liidus ja mujal maailmas, nõudes kiiret ja kooskõlastatud reageerimist nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega ja asümmeetrilise mõjuga liikmesriikide jaoks. COVID-19 kriis nagu ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et tugevatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete, kestlike ja vastupidavate majandus- ning finants- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel šokkidele tulemuslikumalt ning õiglasel ja kaasaval viisil reageerida ja neist kiiremini taastuda. Vastupidavuse puudumine võib põhjustada ka šokkide negatiivset ülekanduvat mõju liikmesriikide vahel või liidu piires tervikuna, tekitades seetõttu liidus lähenemise ja ühtekuuluvusega seotud probleeme. Kulutuste vähendamine sellistes sektorites nagu haridus-, kultuuri- ja loomesektor ning tervishoius võib töötada majanduse kiire taastumise saavutamisele vastu. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus ja ühiskond sellest kriisist taastuvad, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse ja sotsiaalstruktuuride vastupidavusest. Kestlikud ja majanduskasvu soodustavad reformid ja investeeringud liikmesriikide majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ning mis tugevdavad vastupidavust, suurendavad tootlikkust ja liikmesriikide konkurentsivõimet, on seetõttu olulised, et suunata nende majandus tagasi õigele teele ning vähendada liidus ebavõrdsust ja erinevusi.

(7)

Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on selles erilises olukorras oluline investeeringuid toetada, et kiirendada majanduse taastumist ja tugevdada selle pikaajalist kasvupotentsiaali. Hästi toimiv siseturg ning investeerimine keskkonnahoidlikusse ja digitehnoloogiasse, innovatsiooni ja teadustegevusse, sealhulgas teadmistepõhisesse majandusse, puhtale energiale üleminekusse, eluasemete energiatõhususe suurendamisse ja muudesse olulistesse majandussektoritesse on olulised, et saavutada õiglane, kaasav ja kestlik majanduskasv, aidata luua töökohti ja saavutada 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsus.

(8)

COVID-19 kriisiga seoses on vaja tugevdada kehtivat raamistikku, mille alusel antakse liikmesriikidele toetust, ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks luua taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi „rahastu“) tagamaks tõhusat ja märkimisväärset rahalist abi, et hoogustada reformide läbiviimist ning sellega seotud avaliku sektori investeeringuid. Rahastu peaks olema sihtotstarbeline vahend, mille eesmärk on leevendada liidus COVID-19 kriisi kahjulikku mõju ja tagajärgi. See peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel. Avaliku sektori investeerimiskavade, sealhulgas rahastamisvahendite, toetuste ja muude vahendite abil võiks stimuleerida ka erainvesteeringuid, kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega.

(9)

Samuti peaksid rahastu abil elluviidavad reformid ja investeeringud aitama muuta liitu peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks ning suurendada seeläbi avatud majanduse kõrval liidu strateegilist autonoomsust. Rahastu abil elluviidavad reformid ja investeeringud peaksid looma ka Euroopa lisaväärtust.

(10)

Taastumine tuleks saavutada ning liidu ja selle liikmesriikide vastupidavust tuleks suurendada selliseid meetmeid toetades, mis on seotud Euroopa jaoks oluliste poliitikavaldkondadega, nimelt järgmise kuue sambaga: rohepööre; digipööre; arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv, sealhulgas majanduslik ühtekuuluvus, töökohad, tootlikkus, konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ning hästi toimiv siseturg tugevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (VKEd); sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; tervishoid ning majanduslik, sotsiaalne ja institutsiooniline vastupidavus, sealhulgas selleks, et suurendada kriisile reageerimise suutlikkust ja kriisiks valmisolekut; ning järgmise põlvkonna, laste- ja noortepoliitika, nagu näiteks haridus ja oskused.

(11)

Rohepööret peaksid toetama keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja suutlikkuse, sealhulgas elurikkuse, energiatõhususe, hoonete renoveerimise ja ringmajandusega seotud reformid ja investeeringud, mis aitavad samal ajal kaasa liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, edendavad kestlikku majanduskasvu, loovad töökohti ja säilitavad energiajulgeoleku.

(12)

Digitehnoloogiate, -taristu ja -protsessidega seotud reformid ja investeeringud suurendavad liidu konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil ning aitavad muuta liitu peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu ka vastupidavamaks, innovaatilisemaks ja sõltumatumaks. Reformid ja investeeringud peaksid eelkõige edendama teenuste digiteerimist, digi- ja andmetaristu, klastrite ja digitaalse innovatsiooni keskuste ning avatud digilahenduste arendamist. Digipööre peaks stimuleerima ka VKEde digiteerimist. Digitehnoloogiatesse tehtavate investeeringute puhul tuleks järgida koostalitlusvõime, energiatõhususe ja isikuandmete kaitse põhimõtteid, võimaldada VKEde ja idufirmade osalemist ning edendada avatud lähtekoodiga lahenduste kasutamist.

(13)

Aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu, sealhulgas majandusliku ühtekuuluvuse, töökohtade loomise, tootlikkuse, konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni ning tugevate VKEdega hästi toimiva siseturuga seotud reformide ja investeeringute eesmärk peaks olema suurendada kasvupotentsiaali ja võimaldada liidu majanduse kestlikku taastumist. Need reformid ja investeeringud peaksid edendama ka ettevõtlust, sotsiaalmajandust, kestliku taristu ja transpordi arendamist ning industrialiseerimist ja taasindustrialiseerimist ning leevendama COVID-19 kriisi mõju majandusele.

(14)

Sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega seotud reformid ja investeeringud peaksid ühtlasi aitama võidelda vaesuse ja töötuse vastu, et liikmesriikide majandus taastuks, ent samas ei jäetaks kedagi kõrvale. Need reformid ja investeeringud peaksid tooma kaasa kvaliteetsete ja stabiilsete töökohtade loomise, ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade kaasamise ja lõimimise ning võimaldama tugevdada sotsiaaldialoogi, -taristut ja -teenuseid ning sotsiaalkaitse- ja hoolekandesüsteeme.

(15)

COVID-19 kriis on toonud esile ka selle, kui olulised on tervishoiu ning majandusliku, sotsiaalse ja institutsioonilise vastupidavusega seotud reformid ja investeeringud, mille eesmärk on muu hulgas suurendada kriisiks valmisolekut ja kriisile reageerimise suutlikkust, eelkõige äritegevuse ja avalike teenuste järjepidevuse ning tervishoiu- ja hooldussüsteemide kättesaadavuse ja suutlikkuse suurendamise kaudu, et parandada avaliku halduse ja riiklike süsteemide tõhusust, vähendades seejuures halduskoormust, ning et parandada kohtusüsteemide tõhusust ning pettuste ennetamist ja rahapesuvastast järelevalvet.

(16)

Väga olulised on järgmise põlvkonna, laste ja noortega seotud reformid ja investeeringud, et edendada haridust ja oskusi, sealhulgas digioskusi, aktiivse tööjõu oskuste täiendamist, ümberõpet ja ümberkvalifitseerumist, töötute integratsiooniprogrammi, laste ja noorte juurdepääsu ja võimalustesse investeerimise poliitikat seoses hariduse, tervishoiu, toitumise, töökohtade ja eluasemega ning põlvkondadevahelist lõhet ületavat poliitikat vastavalt lastegarantii ja noortegarantii eesmärkidele. Need meetmed peaksid tagama, et COVID-19 kriisi mõju ei kahjusta eurooplaste järgmist põlvkonda püsivalt ning põlvkondadevaheline lõhe ei muutu veelgi sügavamaks.

(17)

Praegu ei ole ühegi instrumendiga ette nähtud otsest rahalist toetust, mis oleks seotud tulemuste saavutamise ning liikmesriikide reformide rakendamise ja avaliku sektori investeeringutega, mille eesmärk on lahendada Euroopa poolaasta raames, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambast ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest lähtuvalt kindlaks tehtud probleeme, ning püsivalt suurendada tootlikkust ning liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust.

(18)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Rahastust eraldatav tagastamatu rahaline toetus peaks olema sui generis liidu toetuse vormis, mis arvutatakse igale liikmesriigile ette nähtud maksimaalse rahalise toetuse alusel ning võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskava hinnangulist kogukulu, ning selle väljamaksmine peaks põhinema sellel, mil määral on saavutatud taaste- ja vastupidavuskavas esitatud eesmärgid ja sihid. Seetõttu tuleks nimetatud toetus kehtestada kooskõlas käesolevas määruses esitatud valdkondlike normidega ja vastavalt lihtsustamisreeglitele, mis kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (6)(edaspidi „finantsmäärus“) artikli 125 lõikes 1 sätestatud kuludega sidumata maksete suhtes. Seepärast tuleks käesolevas määruses kehtestada erinormid ja -menetlus, kohaldades finantsmääruse kohaseid eelarve haldamise üldpõhimõtteid, mis puudutavad käesoleva määrusega ette nähtud tagastamatu rahalise toetuse eraldamist, rakendamist ja kontrolli. Kuludega sidumata maksed peaksid olema maksed, mida komisjon teeb liikmesriikidele kui toetusesaajatele, olenemata sellest, millises rahalise toetuse vormis liikmesriik lõplikule vahendite saajale hüvitist maksab. Liikmesriikidel peaks olema õigus kasutada kõiki rahalise toetuse vorme, sealhulgas lihtsustatud kuluvõimalusi. Ilma et see piiraks komisjoni õigust võtta pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti või rahastust või muudest liidu programmidest topeltrahastamise korral meetmeid, ei tohiks maksete puhul toetusesaaja tegelikult kantud kulusid kontrollida.

(19)

Kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 (7) ja selles eraldatud vahendite piires tuleks rahastu raames viia ellu taaste- ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses (EL) 2020/2094 sätestatud tähtaegadest kinnipidamine.

(20)

Rahastust tuleks toetada projekte, mis järgivad liidu rahastamise täiendavuse põhimõtet. Rahastust ei tohiks katta jooksvaid riiklikke kulutusi, välja arvatud asjakohastelt põhjendatud juhtudel.

(21)

Eduka digipöörde eeltingimus on küberturvalisuse kõrge tase ja tehnoloogia usaldusväärsuse tagamine liidus. Euroopa Ülemkogu kutsus oma 1. ja 2. oktoobri 2020 järeldustes liitu ja selle liikmesriike üles kasutama täielikult ära 29. jaanuaril 2020 vastu võetud 5G küberturvalisuse meetmepaketti ning eelkõige kohaldama liidu koordineeritud riskihindamistes kriitilise tähtsusega ja tundlikena määratletud põhivarade puhul kõrge riskiga tarnijate suhtes asjakohaseid piiranguid. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et võimalikke 5G tarnijaid tuleb hinnata ühiste objektiivsete kriteeriumide alusel.

(22)

Koostoime edendamiseks rahastu ning programmi „InvestEU“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse programm „InvestEU“ ja muudetakse määrust (EL) 2015/1017 („InvestEU määrus“), ja tehnilise toe instrumendi vahel, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (8), võivad taaste- ja vastupidavuskavad kooskõlas käesoleva määrusega sisaldada teatava ülemmäära piires makseid programmi „InvestEU“ liikmesriikide osadesse ja tehnilise toe instrumenti.

(23)

Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning kliimamuutustega tegelemise olulisust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastu kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üleüldise eesmärgi saavutamisele, milleks on pühendada 30 % liidu eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele. Selleks peaksid rahastust toetatavad ja liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadesse lisatud meetmed aitama kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, ning sellest tulenevate probleemide lahendamisele ning nendega seotud summa peaks käesoleva määruse lisas esitatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt moodustama taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 %. Sama meetodit tuleks kasutada meetmete suhtes, mida ei saa vahetult siduda ühegi käesoleva määruse lisas loetletud konkreetse sekkumisvaldkonnaga. Liikmesriigi ja komisjoni kokkuleppel peaks olema mõne investeeringu puhul võimalik suurendada kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsienti 40 %-le või 100 %-le, nagu taaste- ja vastupidavuskavas selgitatud, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mis investeeringu mõju kliimaeesmärkidele põhjendatult suurendavad. Selleks peaks olema võimalik kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsienti suurendada mõne investeeringu puhul kuni 3 %ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest. Rahastust tuleks toetada meetmeid, mis järgivad täielikult liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukodu määruse(EL) 2020/852 (9) artikli 17 tähenduses.

(24)

Võttes arvesse elurikkuse järsu vähenemise vastu võitlemise tähtsust, peaks käesolev määrus aitama kaasa elurikkusega seotud meetmete integreerimisele liidu poliitikavaldkondadesse.

(25)

Liikmesriigid peaksid tagama oma taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate meetmete vastavuse põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Komisjon peaks andma liikmesriikidele selle kohta tehnilisi suuniseid. Neid suuniseid ei tohiks mõjutada määruse (EL) 2020/852 artikli 3 punktis d osutatud delegeeritud õigusaktide jõustumine.

(26)

Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvad meetmed, mida rahastust toetatakse, peaksid eraldivõetuna moodustama vähemalt 20 % taaste- ja vastupidavuskavas digieesmärkide kulutusteks ette nähtud summast. Selleks peaksid liikmesriigid arvutama digieesmärkide toetuskoefitsiendi metoodika alusel, mis kajastab seda, mil määral rahastust makstav toetus aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele. Üksikute meetmete koefitsiendid tuleks kindlaks määrata käesoleva määruse lisas kehtestatud sekkumisvaldkondadele alusel. Sama meetodit tuleks kasutada meetmete suhtes, mida ei saa vahetult siduda ühegi sekkumisvaldkonnaga. Liikmesriigi ja komisjoni kokkuleppel peaks mõne investeeringu puhul olema võimalik neid koefitsiente suurendada 40 %-le või 100 %-le, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mis suurendavad meetmete mõju digieesmärkidele.

(27)

Et määrata kindlaks, mil määral taaste- ja vastupidavuskava meetmed kliima- ja digieesmärkide saavutamisele kaasa aitavad, peaks olema võimalik neid meetmeid vastavat metoodikat järgides arvesse võtta mõlema eesmärgi puhul.

(28)

COVID-19 kriis on eriti mõjutanud naisi, sest nad moodustavad kogu liidus tervishoiutöötajatest suurema osa ning peavad tasustamata hooldamistöö oma töökohustustega tasakaalu viima. Eriti keeruline on üksikvanemate olukord, kellest 85 % on naised. Käesoleva määruse alusel esitatavate taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise ja rakendamise käigus tuleks arvesse võtta ja edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi kõigile ning nende eesmärkide peavoolustamist. Investeerimine tugevasse hooldustaristusse on oluline ka selleks, et tagada sooline võrdõiguslikkus ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine, et ehitada üles vastupidavad ühiskonnad, võidelda ebakindlate tingimustega sektorites, kus enamik töötajatest on naised, hoogustada töökohtade loomist, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning avaldada positiivset mõju sotsiaalmajanduse koguproduktile (SKP), sest see võimaldab rohkematel naistel teha tasustatud tööd.

(29)

Tuleks luua mehhanism, mis tagaks seose rahastu ja usaldusväärse majandusjuhtimise vahel ning võimaldaks komisjonil teha nõukogule ettepaneku peatada rahastu kulukohustused või maksed kas täielikult või osaliselt. Komisjoni kohustus teha peatamisettepanek tuleks peatada, kui rakendatakse stabiilsuse ja kasvu pakti nn üldist vabastusklauslit ning nii kaua, kuni seda tehakse. Ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võetavate meetmete olulist finantsmõju arvestades tuleks rakendamisvolitused anda nõukogule, kes peaks tegutsema komisjoni ettepaneku alusel. Et lihtsustada otsuste tegemist, mida majanduse juhtimise raames on vaja tulemusliku tegutsemise tagamiseks, tuleks kulukohustuste peatamiseks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust. Euroopa Parlamendi pädev komisjon peaks saama kutsuda Euroopa Komisjoni selle mehhanismi kohaldamist käsitlevale arutelule struktureeritud dialoogi raames, et Euroopa Parlament saaks väljendada oma seisukohti. Et komisjon saaks Euroopa Parlamendi seisukohti nõuetekohaselt arvesse võtta, peaks struktureeritud dialoog toimuma nelja nädala jooksul pärast seda, kui komisjon on Euroopa Parlamenti nimetatud mehhanismi kohaldamisest teavitanud.

(30)

Rahastu erieesmärk peaks olema rahalise toetuse andmine, et saavutada taaste- ja vastupidavuskavades esitatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid. Erieesmärki tuleks püüda saavutada tihedas koostöös liikmesriikidega.

(31)

Komisjon peaks esitama 31. juuliks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahastu rakendamise kohta läbivaatamisaruande. Selleks peaks komisjon võtma arvesse ühiseid näitajaid ning käesolevas määruses sätestatud taaste ja vastupidavuse tulemustabelit ja muud olemasolevat asjakohast teavet. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib paluda Euroopa Komisjonil tutvustada käesoleva määrusega sätestatud taaste- ja vastupidavusdialoogi raames läbivaatamisaruande peamisi järeldusi.

(32)

Selleks et taaste- ja vastupidavuskavad aitaksid tagada rahastu eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas paketis. Rahastamiskõlblikud peaksid olema meetmed, mis on käivitatud alates 1. veebruarist 2020. Taaste- ja vastupidavuskavad peaksid olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, samuti nende probleemide ja prioriteetidega, mis on esitatud nõukogu kõige hiljutisemas soovituses euroala majanduspoliitika kohta nendele liikmesriikidele, mille rahaühik on euro. Samuti peaksid taaste- ja vastupidavuskavad olema kooskõlas riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega, noortegarantii rakenduskavaga ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks taaste- ja vastupidavuskavades sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Sellised meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihtmäärad, eesmärgid ja panused. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaalaste standardite ja prioriteetidega. Taaste- ja vastupidavuskavades tuleks ka järgida rahastu horisontaalseid põhimõtteid.

(33)

Taaste- ja vastupidavuskava ei tohiks mõjutada õigust sõlmida kollektiivlepinguid või nende täitmist tagada või kollektiivselt tegutseda kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning liidu ja liikmesriikide õiguse ja tavadega.

(34)

Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused saavad olla reformide ja investeeringute elluviimisel olulisteks partneriteks. Siinkohal tuleks nendega vastavalt riigi õigusraamistikule nõuetekohaselt konsulteerida ja nad tuleks kaasata.

(35)

Kui liikmesriik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 472/2013 (10) artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta raames järelevalvest ja hindamisest või tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 (11) kohast järelevalvet, peaks käesolevat määrust olema võimalik selle liikmesriigi suhtes kohaldada nimetatud määrustes kindlaks tehtud probleemide ja kindlaks määratud prioriteetide korral.

(36)

Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, peaks nõukogul olema võimalik Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. Asjakohaste tõendite tagamiseks peaks see arutelu põhinema võimaluse korral komisjoni käsutuses Euroopa poolaasta raames oleval strateegilisel ja analüütilisel teabel ning kui see on olemas, varasemate aastate kavade rakendamist käsitleval teabel.

(37)

Selleks et tagada otstarbekas rahaline toetus, mis vastab liikmesriikide tegelikele vajadustele võtta ette ja viia ellu taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformid ja investeeringud, on asjakohane kehtestada maksimaalne rahaline toetus, mida neil on rahastu kaudu võimalik tagastamatu rahalise toetusena saada. 70 % maksimaalse tagastamatu rahalise toetuse summast tuleks arvutada, võttes aluseks liikmesriigi rahvaarvu, SKP pöördväärtuse elaniku kohta ja suhtelise töötusmäära. 30 % sellest maksimaalse rahalise toetuse summast tuleks arvutada, võttes aluseks liikmesriigi rahvaarvu, SKP pöördväärtuse elaniku kohta ning võrdselt reaalse SKP muutuse 2020. aastal ja reaalse SKP kumulatiivse muutuse ajavahemikul 2020 - 2021, tuginedes nende andmete puhul, mis ei ole arvutamise ajal kättesaadavad, kuid mida tuleb 30. juuniks 2022 ajakohastada vastavalt tegelikele tulemustele, komisjoni 2020. aasta sügise prognoosidele.

(38)

On vaja kehtestada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade kohta ettepanekute esitamise kord ja näha ette nende sisu. Liikmesriigid peaksid esitama oma taaste- ja vastupidavuskavad üldjuhul ametlikult hiljemalt 30. aprilliks ning nad võivad need esitada ühe tervikliku dokumendina koos riikliku reformikavaga. Rahastu kiire rakendamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus esitada taaste- ja vastupidavuskava projekt alates eelneva aasta 15. oktoobrist.

(39)

Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on asjakohaselt põhjendatud. See kava peaks täpsustama, võttes arvesse selles sisalduvaid meetmeid, kuidas see vastab liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale mitmekülgselt ja piisavalt hästi tasakaalustatud viisil, aidates sealjuures asjakohaselt kaasa kõigi kuue samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase riigi eriomaseid probleeme. Taaste- ja vastupidavuskavas tuleks esitada üksikasjalikud seire- ja rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid ning hinnanguline kulu, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse, ühiskonna ja institutsioonilisele vastupidavusele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning COVID-19 kriisi majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamisele, aidates kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele ning soodustades seeläbi liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist. Taaste- ja vastupidavuskava peaks sisaldama ka rohepöörde, sealhulgas elurikkuse, ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust selle kohta, kuidas see aitab tulemuslikult kaasa Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigi probleemide ja seatud prioriteetide, sealhulgas eelarveaspektide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (12) artikli 6 kohaselt esitatud soovituste käsitlemisele. Taaste- ja vastupidavuskava peaks ka sisaldama selgitust selle kohta, kuidas on sellega tagatud, et ükski selles sisalduv reformide ja investeeringute elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“). Taaste- ja vastupidavuskavas tuleks näha ette eeldatav soolise võrdõiguslikkuse ja kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamine ning kokkuvõte riikide sidusrühmadega läbiviidud konsultatsioonide kohta.

Taaste- ja vastupidavuskava peaks sisaldama selgitust selle kohta, millised on liikmesriigi kavad, süsteemid ja konkreetsed meetmed, et ära hoida, avastada ja kõrvaldada huvide konflikte, korruptsiooni ja pettust ning vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest. Taaste- ja vastupidavuskava võib sisaldada ka piiriüleseid või mitut riiki hõlmavaid projekte. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.

(40)

Rahastut tuleks rakendada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, kaasa arvatud pettuste, sh maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, korruptsiooni ja huvide konfliktide tulemuslik vältimine ja selle eest vastutusele võtmine.

(41)

Komisjon peaks iga liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava hindama ning tegema liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon peaks täielikult austama riikide vastutust taaste- ja vastupidavuskava eest ja võtma seetõttu arvesse liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid. Komisjon peaks hindama liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust käesolevas määruses loetletud kriteeriumide alusel. Komisjon peaks hindama esitatud taaste- ja vastupidavuskavasid ja, kui see on asjakohane, nende ajakohastatud versioone, kahe kuu jooksul taaste- ja vastupidavuskavade ametlikust esitamisest. Vajaduse korral peaksid liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida, et seda tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra.

(42)

Käesoleva määruse lisas tuleks esitada asjakohased suunised, millele tuginedes saaks komisjon taaste- ja vastupidavuskavu läbipaistvalt ja õiglaselt hinnata ning määrata kindlaks rahalise toetuse vastavalt käesolevas määruses sätestatud eesmärkidele ja muudele asjakohastele nõuetele. Läbipaistvuse ja tõhususe huvides tuleks luua taaste- ja vastupidavuskavade kohta esitatud ettepanekute hindamise süsteem. Kriteeriumid, mis puudutavad riigipõhiseid soovitusi ja liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali tugevdamist, töökohtade loomist ning majandusliku, sotsiaalse ja institutsionaalse vastupidavuse suurendamist ning aitavad kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, peaksid saama hindamisel kõige kõrgema hinde. Positiivse hinnangu saamise eeltingimuseks peaks olema ka rohe- ja digipöörde tulemuslik toetamine.

(43)

Selleks et aidata kaasa kvaliteetsete taaste- ja vastupidavuskavade koostamisele ning abistada komisjoni liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade ning nendes seatud eesmärkide saavutamise määra hindamisel, tuleks ette näha ekspertide arvamuse ja asjaomase liikmesriigi taotluse korral ka kogemusnõustamise ja tehnilise toe kasutamine. Liikmesriigid võivad taotleda toetust ka tehnilise toe instrumendist. Liikmesriike tuleks innustada suurendama koostoimet teiste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega.

(44)

Lihtsustamise tagamiseks peaksid rahalise toetuse kindlaksmääramise kriteeriumid olema lihtsad. Rahaline toetus tuleks kindlaks määrata liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu alusel.

(45)

Nõukogu peaks kiitma taaste- ja vastupidavuskava hinnangu heaks rakendusotsusega, mis põhineb komisjoni ettepanekul, mille ta peaks püüdma vastu võtta nelja nädala jooksul alates ettepaneku vastuvõtmisest. Kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, tuleks liikmesriigile juhul, kui kavas sisalduvate reformide ja investeeringute hinnanguline kogukulu on võrdne maksimaalse rahalise toetuse summaga või sellest suurem, eraldada maksimaalne rahaline toetus. Seevastu juhul, kui hinnanguline kogukulu on väiksemad kui maksimaalne rahaline toetus, tuleks liikmesriigile eraldada summa, mis on võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukuluga. Kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta hindamiskriteeriumidele rahuldaval määral, ei tohiks liikmesriigile rahalist toetust anda. Nõukogu rakendusotsust tuleks muuta komisjoni ettepanekul, et lisada sellesse 2022. aasta juuni tegelike tulemuste alusel arvutatud ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus. Nõukogu peaks võtma asjakohase muutmisotsuse vastu põhjendamatu viivituseta.

(46)

Selleks et tagada rahalise toetuse koondumine esimestele COVID-19 kriisi järgsetele aastatele ja tagada vastavus selle rahastu jaoks kättesaadavatele rahasummadele, tuleks raha teha kättesaadavaks kuni 31. detsembrini 2023. Selleks peaks olema võimalik 70 % tagastamatu rahalise toetuse summast siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022 ja 30 % ajavahemikus 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023. 31. detsembriks 2021 võib liikmesriigi poolt koos taaste- ja vastupidavuskavaga esitatud taotluse korral maksta eelmaksena välja kuni 13 % liikmesriigile ette nähtud rahalisest toetusest, ja kui see on asjakohane, kuni 13 % laenust, tehes seda võimalikult suures ulatuses kahe kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on võtnud juriidilise kohustuse.

(47)

Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale peaks olema võimalik anda rahalist toetust laenuna, tingimusel et liikmesriigi asjakohaselt põhjendatud taotluse alusel sõlmitakse komisjoniga laenuleping. Riikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist toetavaid laene tuleks anda kuni 31. detsembrini 2023 ning neid tuleks anda tähtaegadega, mis kajastavad selliste kulutuste pikemaajalist laadi. Nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 (13) artikli 3b lõiget 2 kohaselt tuleks tagasimaksed kavandada kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega viisil, mis tagaks kohustuste pideva ja prognoositava vähenemise. Need tähtajad võivad liidu poolt laenude rahastamiseks kapitaliturgudelt laenuks võetud rahaliste vahendite tähtaegadest erineda. Seetõttu on vaja ette näha võimalus teha erand finantsmääruse artikli 220 lõikes 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt ei tohi finantsabiks antavate laenude tähtaega muuta.

(48)

Laenutoetuse taotlus peaks olema põhjendatud suuremate finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate lisareformide ja -investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks, ning seega taaste- ja vastupidavuskava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus, mis eraldatakse tagastamatu toetusena. Laenutoetuse taotlust peaks olema võimalik esitada koos taaste- ja vastupidavuskavaga. Kui laenutoetuse taotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada üle vaadatud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas täiendavad eesmärgid ja sihtmäärad. Selleks et tagada vahendite koondumine esimestele kriisijärgsetele aastatele, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2023. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenutoetuste kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 6,8 % tema 2019. aasta kogurahvatulust Eurostati 2020. aasta mai andmete kohaselt. Ülemmäära peaks olema võimalik tõsta erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele. Komisjon peaks hindama laenutoetuse taotlust kahe kuu jooksul. Komisjoni ettepanekul peaks nõukogul olema õigus kiita see hinnang heaks kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud rakendusotsusega, mida nõukogu peaks püüdma vastu võtta nelja nädala jooksul alates komisjoni ettepaneku esitamisest.

(49)

Rakendamisperioodi jooksul peaks liikmesriigil olema võimalik esitada põhjendatud taotlus taaste- ja vastupidavuskava muuta, kui objektiivsed asjaolud seda õigustavad. Kui komisjon leiab, et liikmesriigi esitatud põhjused sellist muudatust õigustavad, peaks ta uut taaste- ja vastupidavuskava hindama kahe kuu jooksul. Vajaduse korral peaksid liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida, et seda tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra. Nõukogu peaks kiitma hinnangu uue taaste- ja vastupidavuskava kohta heaks rakendusotsusega, mis põhineb komisjoni ettepanekul ja mida ta peaks püüdma vastu võtta nelja nädala jooksul alates ettepaneku vastuvõtmisest.

(50)

Liidu institutsioonid peaksid rahastu sujuva ja kiire rakendamise tagamiseks tegema kõik endast oleneva, et käsitlemisaega lühendada.

(51)

Rahastu tõhusa ja lihtsa finantsjuhtimise huvides peaks liidu rahaline toetus taaste- ja vastupidavuskavadele põhinema heakskiidetud taaste- ja vastupidavuskavades esitatud eesmärkide ja sihtide tulemuste saavutamisel. Selleks tuleks täiendav laenutoetus siduda täiendavate eesmärkide ja sihtidega lisaks neile, mis on vajalikud rahalise toetuse (st tagastamatu rahaline toetus) saamiseks.

(52)

Rahaliste vahendite väljamaksmine rahastust sõltub taaste- ja vastupidavuskavades esitatud eesmärkide ja sihtide rahuldavast saavutamisest liikmesriikide poolt, kui nendele kavadele antud hinnang on nõukogu poolt heaks kiidetud. Enne rahalise toetuse ja, kui see on asjakohane, laenu väljamaksmist lubava otsuse vastuvõtmist peaks komisjon paluma majandus- ja rahanduskomitee arvamust selle kohta, kas liikmesriigid on eesmärgid ja sihid rahuldaval määral saavutanud, tuginedes komisjoni esialgsele hinnangule. Selleks et komisjon saaks majandus- ja rahanduskomitee arvamust oma hinnangus arvesse võtta, tuleks see arvamus esitada nelja nädala jooksul alates komisjoni esialgse hinnangu kättesaamisest. Majandus- ja rahanduskomitee püüab saavutada oma aruteludes konsensust. Kui üks või mitu liikmesriiki leiab erandjuhul, et asjaomaste eesmärkide ja sihtide rahuldavast saavutamisest esineb tõsiseid kõrvalekaldeid, võivad nad paluda, et Euroopa Ülemkogu eesistuja edastaks selle küsimuse arutamiseks Euroopa Ülemkogu järgmisel kohtumisel. Asjaomased liikmesriigid peaksid sellest viivitamata teavitama ka nõukogu ning nõukogu peaks omakorda viivituseta teavitama Euroopa Parlamenti. Sellisel erandjuhul ei tohiks otsust, millega antakse luba rahalise toetuse ja, kui see on asjakohane, laenu väljamaksmise kohta teha enne, kui Euroopa Ülemkogu järgmisel kohtumisel on küsimust ammendavalt arutatud. See protsess ei tohiks üldjuhul kesta kauem kui kolm kuud alates ajast, kui komisjon palus majandus- ja rahanduskomitee arvamust.

(53)

Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks nii, et samal ajal järgitakse rahastu tulemuspõhist olemust, tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, vahendite tagasinõudmist ja rahalise toetusega seotud lepingute lõpetamist. Prognoositavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid saama esitada maksetaotlusi kaks korda aastas. Makseid tuleks teha osamaksetena ja nende aluseks peaks olema komisjoni positiivne hinnang asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava elluviimisele. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et rahastust toetatavate meetmete jaoks eraldatud vahendeid kasutatakse kooskõlas liidus ja liikmesriikides kohaldatava õigusega. Eriti peaksid nad tagama pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise ning rahastust ja muudest liidu programmidest topeltrahastamise vältimise. Rahalise toetuse maksete peatamine ja rahalise toetusega seotud lepingute lõpetamine, samuti rahalise toetuse vähendamine ja tagasinõudmine peaks olema võimalik juhul, kui asjaomane liikmesriik ei ole taaste- ja vastupidavuskava rahuldaval viisil rakendanud või kui seoses rahastust toetatavate meetmetega esineb selliseid raskeid rikkumisi, st pettust, korruptsiooni või huvide konflikte või kui rahalisi toetusi käsitlevaid lepinguid on tõsiselt rikutud. Võimaluse korral tagatakse tagasinõudmine vastava summa mahaarvamisega rahastu alusel veel tegemata väljamaksetest. Kehtestada tuleks ärakuulamismenetlus selle tagamiseks, et kui komisjon teeb otsuse maksete peatamise, makstud summade tagasinõudmise või rahalist toetust käsitlevate lepingute lõpetamise kohta, on liikmesriikidel õigus esitada oma märkused. Kõik rahalise toetuse maksed liikmesriikidele tuleks teha hiljemalt 31. detsembriks 2026, välja arvatud määruse (EL) 2020/2094 artikli 1 lõike 3 teises lauses osutatud meetmete puhul ning juhul, kui vaatamata sellele, et on võetud juriidiline kohustus või on võetud vastu otsus kooskõlas määruse (EL) 2020/2094 artiklis 3 osutatud tähtaegadega, peab liit suutma täita oma kohustused liikmesriikide ees, sealhulgas liidu vastu langetatud lõpliku kohtuotsuse puhul.

(54)

Komisjon peaks tagama liidu finantshuvide tulemusliku kaitsmise. Ehkki esmane kohustus tagada rahastust rakendamine kooskõlas liidu ja liikmesriikide kohaldatava õigusega on liikmesriikidel, peaks komisjonil olema õigus saada liikmesriikidelt seoses sellega piisav kindlus. Selleks peaksid liikmesriigid tagama rahastu rakendamisel tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi toimimise ning tagastama alusetult makstud või väärkasutatud summad. Selles peaksid liikmesriigid saama tugineda oma tavapärastele riigi eelarve haldamissüsteemidele. Liikmesriigid peaksid koguma standarditud kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja teavet, mis võimaldab seoses rahastust toetatavate meetmetega ennetada, tuvastada ja kõrvaldada selliseid raskeid rikkumisi nagu pettus, korruptsioon ja huvide konflikt. Komisjon peaks tegema kättesaadavaks teabe- ja seiresüsteemi, mis hõlmab ühtset andmekaeve- ja riskihindamisvahendit, et nimetatud andmetele ja teabele juurde pääseda ja neid analüüsida, võimaldades liikmesriikidel selle laialdast rakendamist.

(55)

Komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), kontrollikoda ja, kui see on asjakohane, Euroopa Prokuratuur, peaksid teabe- ja seiresüsteemi saama kasutada vastavalt oma pädevustele ja õigustele.

(56)

Selleks et soodustada liikmesriikide korra rakendamist, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest, peaks komisjon finantsmääruse artikli 38 lõike 1 kohaselt tegema kättesaadavaks liidu eelarvest rahastatavate vahendite saajaid käsitleva teabe.

(57)

Liikmesriikidel ja komisjonil peaks olema lubatud töödelda isikuandmeid üksnes siis, kui see on vajalik eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmetega seotud vahendite kasutamise auditi ja kontrolli tagamiseks. Isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)2016/679 (14) või (EL) 2018/1725 (15), olenevalt sellest, kumb on kohaldatav.

(58)

Rakendamise tulemuslikuks seireks peaksid liikmesriigid esitama Euroopa poolaasta raames kaks korda aastas aruande taaste- ja vastupidavuskava täitmisel saavutatu kohta. Liikmesriikide koostatud aruanded peaksid nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida tuleks kasutada taaste- ja vastupidavuskavade täitmisel tehtud edusammudest aru andmiseks.

(59)

Liikmesriike tuleks innustada, et nad paluksid taaste- ja vastupidavuskavade kohta oma riiklikelt tootlikkuse komiteedelt ja sõltumatutelt eelarveasutustelt arvamust, kaasa arvatud võimalik taaste- ja vastupidavuskavade üksikasjade kontroll.

(60)

Selleks et tagada rahastu rakendamisel läbipaistvus ja vastutus, peaks komisjon edastama asjakohased dokumendid ja teabe, nimelt liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavad või nende muudatused ning komisjoni avaldatud nõukogu rakendusotsuse ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal ja võrdsetel tingimustel, eemaldades neist dokumentidest vajaduse korral tundliku või konfidentsiaalse teabe või järgides vastavaid konfidentsiaalsusnõudeid.

(61)

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib kutsuda komisjoni iga kahe kuu tagant taaste- ja vastupidavusdialoogile küsimustes, mis puudutavad rahastu rakendamist, näiteks liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad; komisjoni hinnang; läbivaatamisaruande peamised tulemused; eesmärkide ja sihtide saavutamise seis; maksete tegemise ja nende peatamise kord; muu teave ja muud dokumendid, mille komisjon on rahastu rakendamise kohta esitanud. Komisjon peaks võtma arvesse kõiki taaste- ja vastupidavusdialoogi käigus esilekerkivaid aspekte, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi resolutsioonides väljendatud seisukohti, kui need arutelule esitati.

(62)

Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva määruse alusel võetavad meetmed olema kooskõlas käimasolevate liidu programmidega ja neid täiendama, vältides samas ühe ja sama kulutuse rahastust ning muust liidu programmist topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama protsessi kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate kooskõla, sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime. Seepärast tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad esitaksid oma taaste- ja vastupidavuskavades komisjonile teabe juba saadava või kavandatava liidupoolse rahastamise kohta. Rahastu raames antav rahaline toetus peaks täiendama muudest liidu programmidest ja instrumentidest, sealhulgas programmist „InvestEU“, antavat toetust. Rahastust rahastatavate reformide ja investeerimisprojektide jaoks peaks olema õigus saada raha ka muudest liidu programmidest ja instrumentidest, tingimusel et toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu.

(63)

Komisjon peaks jälgima rahastu rakendamist ja mõõtma käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamist sihipäraselt ja proportsionaalselt. Rahastu rakendamise jälgimisel peaks komisjon tagama, et tegevuse ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks tuleks liidu rahaliste vahendite saajatele kehtestada proportsionaalsed aruandlusnõuded. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktidega kehtestama ühtsed näitajad, mida kasutatakse edusammudest aru andmisel ning rahastuga seotud seireks ja hindamiseks, ning määrama kindlaks aruandlusmetoodika rahastuga seotud sotsiaalsete kulude, sealhulgas laste ja noortega seotud kulude kohta.

(64)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (16) punktidele 22 ja 23 tuleks käesoleva määrusega loodavat taaste- ja vastupidavusrahastut hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata rahastu mõju kohapeal.

(65)

Delegeeritud õigusaktiga tuleks kehtestada spetsiaalne tulemustabel, milles esitatakse liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tehtud edusammud kõigis kuues sambas ning taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisega seotud edusammud rahastu ühiste näitajate vallas. Tulemustabel tuleks võtta kasutusele hiljemalt 2021. aasta detsembriks ja komisjon peaks seda ajakohastama kaks korda aastas.

(66)

Selleks et tagada aruandlus rahastu tulemuste, sealhulgas selle sotsiaalsete kulude kohta ja rahastu rakendamise seire, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad spetsiaalset tulemustabelit, mis näitab rakendamisel tehtud edusamme, ühiseid näitajaid, mida tuleb kasutada, ning metoodikat sotsiaalsete kulude, sealhulgas laste ja noortega seotud kulude aruandluse kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(67)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande rahastu rakendamise kohta. Aruanne peaks sisaldama teavet liikmesriikides heakskiidetud taaste- ja vastupidavuskavade raames tehtud edusammude kohta. Samuti peaks see sisaldama teavet eesmärkide ja sihtide saavutamise, maksete ja maksete peatamise ning selle kohta, kuidas aitab rahastu kaasa kliimaga seotud ja digitaalsete sihtide saavutamisele, samuti ühtsete näitajate ja kuue samba raames rahastatavate kulude kohta.

(68)

Rahastu eesmärkide saavutamise, selle vahendite kasutamise tõhususe ja lisaväärtuse kohta tuleks teha sõltumatu hindamine. Vajaduse korral tuleks hinnangule lisada käesoleva määruse muutmise ettepanek. Sõltumatus järelhindamises tuleks käsitleda ka rahastu pikaajalist mõju.

(69)

Nõukogu peaks komisjoni ettepaneku alusel võtma liikmesriikide rakendatavate taaste- ja vastupidavuskavade hindamise ning neile vastava rahalise toetuse kohta vastu rakendusotsuse. Sel eesmärgil ja käesoleva määruse ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused. Rakendamisvolitused, mis on seotud rahalise toetuse maksmisega eesmärkide ja sihtide saavutamise korral, tuleks anda komisjonile ja ta peaks neid kasutama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 182/2011 (17) sätestatud kontrollimenetlusega. Võttes arvesse võimalikku vajadust rahastust eraldatav rahaline toetus kiiresti välja maksta kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011, peaks komitee esimees kõnealuse määruse tähenduses kaaluma mis tahes rakendusakti eelnõu puhul võimalust lühendada komitee kokkukutsumise ja komitee arvamuse esitamise tähtaega.

(70)

Pärast rakendusotsuse vastuvõtmist peaksid liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik tegevuskorra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta.

(71)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse kindlaks eelkõige kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(72)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (18), ning nõukogu määruste (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (19), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (20) ja (EL) 2017/1939 (21) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni, huvide konflikte või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus liikmesriikide puhul, kes osalevad määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös, uurida liidu finantshuve kahjustavaid pettusi, korruptsiooni, huvide konflikte ja muid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (22), ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös olevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(73)

Komisjoni peaks olema võimalus osaleda teabevahetuses, et tagada liidu rahastamise nähtavus ja vajadusel tagada, et rahastu kaudu antavast toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse märkega rahastamise päritolu kohta.

(74)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(75)

Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks see jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED JA RAHASTAMINE

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi „rahastu“).

Selles sätestatakse rahastu eesmärgid, rahastamine, liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„liidu fondid“ – fondid, millele laieneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid ("ühissätete määrus 2021-2027");

2)

„rahaline toetus“ – rahastu raames tagastamatu rahaline toetus, mida liikmesriik võib saada või on juba saanud;

3)

„Euroopa poolaasta“– nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/1997 (23) artikli 2-a sätestatud menetlus;

4)

„eesmärgid ja sihid“ –reformi või investeeringu elluviimise edusammude mõõtmise vahend, kusjuures eesmärgid on kvalitatiivsed saavutused ja sihid on kvantitatiivsed saavutused;

5)

„vastupidavus“ – võime tulla toime majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste šokkide või püsivate struktuurimuutustega õiglasel, kestlikul ja kaasaval viisil; ning

6)

„ei kahjusta oluliselt“ – sellise keskkonnaeesmärgi saavutamist oluliselt kahjustava majandustegevuse mittetoetamine või teostamata jätmine, kui see on asjakohane, määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses

Artikkel 3

Kohaldamisala

Rahastu kohaldamisala hõlmab Euroopa jaoks tähtsaid poliitikavaldkondi, mis on jaotatud kuue samba vahel:

a)

rohepööre;

b)

digipööre;

c)

arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv, sealhulgas majanduslik ühtekuuluvus, töökohad, tootlikkus, konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ning hästi toimiv siseturg tugevate VKEdega;

d)

sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;

e)

tervishoid ning majanduslik, sotsiaalne ja institutsiooniline vastupidavus, sealhulgas selleks, et suurendada kriisiks valmisolekut ning kriisile reageerimise suutlikkust, ning

f)

järgmise põlvkonna, laste- ja noortepoliitika, nagu haridus ja oskused.

Artikkel 4

Üld- ja erieesmärgid

1.   Vastavalt käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud kuuele sambale ning nende loodavale sidususele ja koostoimele ning COVID-19 kriisi raames on rahastu üldeesmärk edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisile valmisolekut, kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali, leevendades selle kriisi sotsiaal- ja majandusmõju, eelkõige naistele, aidates kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, toetades rohepööret ning aidates kaasa määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 11 2030. aastaks kehtestatud liidu kliimaalaste eesmärkide saavutamisele ja 2050. aastaks kehtestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisele ning digipöördele, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, liidu majanduse kestliku kasvu ja lõimimise taastamisele ja edendamisele ning uute kvaliteetsete töökohtade loomisele ning liidu strateegilisele autonoomsusele kõrvuti avatud majandusega ning luues Euroopa lisaväärtust.

2.   Selle üldeesmärgi saavutamiseks on rahastu erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas ja läbipaistvas koostöös liikmesriikidega.

Artikkel 5

Horisontaalsed põhimõtted

1.   Rahastust antav toetus ei asenda jooksvaid riiklikke eelarvekulusid, välja arvatud asjakohaselt põhjendatud juhtudel, ja selle puhul järgitakse artiklis 9 osutatud liidupoolse rahastamise täiendavuse põhimõtet.

2.   Rahastust toetatakse ainult meetmeid, mille puhul järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Artikkel 6

Euroopa Liidu taasterahastust eraldatavad vahendid

1.   Määruse (EL) 2020/2094 artiklis 1 osutatud meetmete rakendamiseks on rahastu raames ette nähtud järgmised summad:

a)

määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud kuni 312 500 000 000 euro suurune summa 2018. aasta hindades, mis on kättesaadav tagastamatu rahalise toetuse jaoks, kui määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõigetest 4 ja 7 ei tulene teisiti.

Vastavalt määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõikes 1 sätestatule on see summa sihtotstarbeline välistulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.

b)

määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud kuni 360 000 000 000 euro suurune summa 2018. aasta hindades, mida saab kasutada liikmesriikidele käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 kohaselt laenutoetuse andmiseks, kui määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõikest 5 ei tulene teisiti.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik rahastu haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, sidusrühmadega konsulteerimist, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas kaasavat teavitustegevust, ning liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see kõik on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, ning infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil rahastu haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja seire kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid.

Artikkel 7

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest programmidest eraldatavad summad ja vahendite kasutamine

1.   Eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud vahendeid nende taotlusel kanda üle rahastule vastavalt ühissätete määruse 2021-2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustele. Komisjon haldab neid vahendeid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a. Neid vahendeid kasutatakse üksnes asjaomase liikmesriigi huvides.

2.   Liikmesriigid võivad teha ettepaneku lisada oma taaste- ja vastupidavuskavasse hinnangulise kuluna maksed tehnilise lisatoe jaoks vastavalt määruse (EL) 2021/240 artiklile 7 ja rahalise panuse liikmesriigi osa jaoks vastavalt InvestEU määruse asjakohastele sätetele. Need kulud ei tohi ületada 4 % taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud asjakohased meetmed peavad vastama käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 8

Rakendamine

Rahastut rakendab komisjon eelarve otsese täitmise raames kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglitega, eelkõige finantsmääruse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 (24).

Artikkel 9

Täiendavus ja lisarahastamine

Rahastu raames antav toetus täiendab muudest liidu programmidest ja instrumentidest antavat toetust. Reformid ja investeerimisprojektid võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja instrumentidest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu.

Artikkel 10

Rahastu ja usaldusväärse majandusjuhtimise ühendamise meetmed

1.   Komisjon teeb nõukogule ettepaneku peatada kõik kulukohustused või maksed või osa neist, kui nõukogu otsustab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 või lõikega 11, et liikmesriik ei ole oma ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks tõhusaid meetmeid võtnud, välja arvatud juhul, kui ta on kindlaks teinud tõsise majandussurutise olemasolu kogu liidus nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (25) artikli 3 lõike 5 ja artikli 5 lõike 2 tähenduses.

2.   Komisjon võib teha nõukogule ettepaneku peatada kõik kulukohustused või maksed või osa neist mis tahes järgmisel juhul:

a)

kui nõukogu võtab määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõike 3 kohaselt samas ülemäärase tasakaalustamatuse menetluses vastu kaks järjestikust soovitust põhjusel, et liikmesriik on esitanud ebapiisava parandusmeetmete kava;

b)

kui nõukogu teeb määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 10 lõike 4 kohaselt samas ülemäärase tasakaalustamatuse menetluses kaks järjestikust otsust, milles tuvastatakse, et liikmesriik on jätnud nõuded täitmata, sest ta ei ole soovitatud parandusmeetmeid võtnud;

c)

kui komisjon jõuab järeldusele, et liikmesriik ei ole võtnud meetmeid, nagu on osutatud määruses (EÜ) nr 332/2002, ning selle tulemusena otsustab mitte lubada sellele liikmesriigile antud rahalise abi väljamaksmist;

d)

kui nõukogu otsustab, et liikmesriik ei täida määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud makromajandusliku kohandamisprogrammi nõudeid või ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuses nõutud meetmeid.

Esmatähtsaks peetakse kulukohustuste peatamist; maksed peatatakse ainult juhul, kui taotletakse koheseid meetmeid, ning nõuete olulise eiramise korral.

Maksete peatamise otsust kohaldatakse pärast otsuse kuupäeva esitatud maksetaotluste suhtes.

3.   Komisjoni ettepanek kulukohustuste peatamise otsuseks loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks, välja arvatud kui nõukogu lükkab ühe kuu jooksul alates komisjoni ettepaneku esitamisest sellise ettepaneku rakendusakti kaudu kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi.

Kulukohustuste peatamist kohaldatakse kulukohustuste suhtes alates peatamise otsuse vastuvõtmisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

Nõukogu võtab otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud maksete peatamist käsitleva komisjoni ettepaneku kohta vastu rakendusaktiga.

4.   Kulukohustuste või makse peatamise ulatus ja määr peab olema proportsionaalne, selle puhul tuleb tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine ja võtta arvesse liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, eelkõige tööpuuduse määra ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taset liikmesriigis võrreldes liidu keskmisega ning peatamise mõju liikmesriigi majandusele.

5.   Kulukohustuste peatamise suhtes kohaldatakse piirangut, mis on kuni 25 % kulukohustustest või kuni 0,25 % nominaalsest SKPst, olenevalt sellest, kumb on madalam, mis tahes järgmisel juhul:

a)

esmakordne nõuete täitmata jätmine lõikes 1 osutatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses;

b)

esmakordne nõuete täitmata jätmine seoses lõike 2 punktis a osutatud parandusmeetmete kavaga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses;

c)

lõike 2 punktis b osutatud soovitatud parandusmeetmete rakendamata jätmine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses;

d)

lõike 2 punktides c ja d osutatud nõuete esmakordne täitmata jätmine.

Jätkuva nõuete täitmata jätmise korral võib kulukohustuste peatamisel esimeses lõigus sätestatud maksimaalseid protsendimäärasid ületada.

6.   Nõukogu tühistab komisjoni ettepanekul kulukohustuste peatamise käesoleva artikli lõike 3 esimeses lõigus sätestatud korras järgmistel juhtudel:

a)

kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 9 või nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt otsustanud tunnistada otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks;

b)

kui nõukogu on toetanud parandusmeetmete kava, mille liikmesriik on esitanud vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõikele 2, või ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus peatatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 5 või nõukogu on lõpetanud ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 11;

c)

kui komisjon on jõudnud järeldusele, et liikmesriik on võtnud asjakohased meetmed, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 332/2002;

d)

kui komisjon on jõudnud järeldusele, et liikmesriik on võtnud asjakohased meetmed, et rakendada määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud makromajanduslikku kohandamisprogrammi, või meetmed, mida nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohases nõukogu otsuses.

Pärast seda, kui nõukogu on kulukohustuste peatamise tühistanud, võib komisjon võtta uuesti kulukohustusi, mis on varem peatatud, ilma et see piiraks määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõigete 4, 7 ja 9 kohaldamist.

Otsuse maksete peatamise tühistamise kohta teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastavalt lõike 3 kolmandas lõigus sätestatud korrale juhul, kui on täidetud käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimused.

7.   Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli rakendamisega kursis. Kui komisjon teeb ettepaneku vastavalt lõikele 1 või 2, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ning annab üksikasjalikud andmed kulukohustuste ja maksete kohta, mis võidakse peatada.

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib paluda Euroopa Komisjoni struktureeritud dialoogi raames korraldatavale käesoleva artikli rakendamise teemalisele arutelule, et Euroopa Parlament saaks väljendada oma seisukohti. Komisjon võtab Euroopa Parlamendi seisukohti nõuetekohaselt arvesse.

Komisjon edastab kulukohustuste peatamise ettepaneku või peatamise tühistamise ettepaneku viivitamata pärast selle vastuvõtmist Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament võib paluda komisjonil ettepanekut põhjendada.

8.   Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaldamise läbi hiljemalt 31. detsembriks 2024. Komisjon koostab selleks aruande ja edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

9.   Kui liidu sotsiaalne ja majanduslik olukord muutub olulisel määral, võib komisjon teha ettepaneku käesoleva artikli kohaldamine läbi vaadata, ning Euroopa Parlament ja nõukogu võivad, toimides vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 225 või 241, nõuda komisjonilt sellise ettepaneku tegemist.

II PEATÜKK

RAHALINE TOETUS, VAHENDITE ERALDAMINE, LAENUD JA LÄBIVAATAMINE

Artikkel 11

Maksimaalne toetussumma

1.   Igale liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus arvutatakse järgmiselt:

a)

70 % puhul artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, mis on ümber arvutatud jooksevhindadesse, võetakse aluseks iga liikmesriigi rahvaarv, SKP pöördväärtus elaniku kohta ja suhteline töötusmäär, nagu on sätestatud II lisas esitatud meetodis;

b)

30 % puhul artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, mis on ümber arvutatud jooksevhindadesse, võetakse aluseks rahvaarv, SKP pöördväärtus elaniku kohta ning võrdselt reaalse SKP muutus 2020. aastal ja reaalse SKP kumulatiivne muutus 2020. ja 2021. aastal, nagu on sätestatud III lisas esitatud meetodis. Reaalse SKP muutus 2020. aastal ja reaalse SKP kumulatiivne muutus 2020. ja 2021. aastal põhineb komisjoni 2020. aasta sügise prognoosidel.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud maksimaalse rahalise toetuse arvutust iga liikmesriigi kohta ajakohastatakse 30. juuniks 2022, asendades komisjoni 2020. aasta sügise prognoosandmed tegeliku reaalse SKP muutusega 2020. aastal ja reaalse SKP kumulatiivse muutusega ajavahemikul 2020-2021.

Artikkel 12

Rahalise toetuse eraldamine

1.   Iga liikmesriik võib esitada oma taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks taotluse talle ette nähtud, artiklis 11 osutatud maksimaalse rahalise toetuse ulatuses.

2.   Kuni 31. detsembrini 2022 teeb komisjon eraldamiseks kättesaadavaks 70 % artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, mis on ümber arvutatud jooksevhindadesse.

3.   Alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 teeb komisjon eraldamiseks kättesaadavaks 30 % artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, mis on ümber arvutatud jooksevhindadesse.

4.   Lõigete 2 ja 3 kohane toetuse eraldamine ei piira artikli 6 lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 13

Eelmaksed

1.   Komisjon teeb, tingimusel et nõukogu on hiljemalt 31. detsembriks 2021 vastu võtnud artikli 20 lõikes 1 osutatud rakendusotsuse ja kui liikmesriik on koos oma taaste- ja vastupidavuskavaga esitanud sellekohase taotluse, eelmakse, mis moodustab rahalisest toetusest kuni 13 % ja kui see on kohaldatav, eelmakse, mis moodustab laenust kuni 13 %, nagu on sätestatud artikli 20 lõigetes 2 ja 3. Erandina finantsmääruse artikli 116 lõikest 1 teeb komisjon vastava makse võimaluse korral kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta on võtnud artiklis 23 osutatud juriidilise kohustuse.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohase eelmakse korral korrigeeritakse vastavalt artikli 20 lõike 5 punktis a või h osutatud makstavat rahalist toetust ja, kui see on asjakohane, laenu, proportsionaalselt.

3.   Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt rahalise toetusena antava eelmaksesumma ületab 30. juuniks 2022 13 % artikli 11 lõike 2 kohaselt arvutatud maksimaalsest rahalisest toetusest, vähendatakse järgmist artikli 24 lõike 5 kohaselt lubatavat makset ja vajaduse korral järgmisi makseid seni, kuni ülemäärane summa on tasaarveldatud. Kui järelejäänud maksed ei ole piisavad, makstakse ülemäärane summa tagasi.

Artikkel 14

Laenud

1.   Kuni 31. detsembrini 2023 võib komisjon anda liikmesriigile, kes seda taotleb, taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks laenu.

2.   Liikmesriik võib laenutoetust taotleda artiklis 18 osutatud taaste- ja vastupidavuskava esitamisega samal ajal või mõnel muul ajal kuni 31. augustini 2023. Viimasel juhul lisatakse taotlusele läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas täiendavad eesmärgid ja sihid.

3.   Liikmesriigi laenutoetuse taotlus sisaldab järgmist:

a)

laenutoetuse andmise põhjused, mis on seotud lisareformide ja -investeeringute tõttu suurenevate finantsvajadustega;

b)

lisareformid ja -investeeringud kooskõlas artikliga 18;

c)

taaste- ja vastupidavuskava suuremad kulud võrreldes rahalise toetuse summaga, mis taaste- ja vastupidavuskavale eraldatakse artikli 20 lõike 4 punkti a või b kohaselt.

4.   Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale ettenähtud laenutoetus ei tohi olla suurem kui vajaduse korral läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava kogukulu ja artiklis 11 osutatud maksimaalse rahalise toetuse vahe.

5.   Liikmesriigi maksimaalne laenutoetuse maht ei tohi olla suurem kui 6,8 % riigi 2019. aasta kogurahvatulust jooksevhindades.

6.   Erandina lõikest 5 võib laenutoetuse summat vahendite olemasolu korral erandlikel asjaoludel suurendada.

7.   Laen makstakse osamaksetena vastavalt eesmärkide ja sihtide täitmisele kooskõlas artikli 20 lõike 5 punktiga h.

8.   Komisjon hindab laenutoetuse taotlust kooskõlas artikliga 19. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku alusel kooskõlas artikli 20 lõikega 1 vastu rakendusotsuse. Asjakohasel juhul tehakse taaste- ja vastupidavuskavas vastavad muudatused.

Artikkel 15

Laenuleping

1.   Enne liikmesriigiga laenulepingu sõlmimist hindab komisjon, kas

a)

laenutoetuse taotlemise põhjendus ja selle summa on lisareformide ja -investeeringute tegemiseks mõistlik ja põhjendatud ning

b)

lisareformid ja -investeeringud vastavad artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.

2.   Kui komisjon leiab, et laenutoetuse taotlus vastab lõikes 1 osutatud kriteeriumidele, ja artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsus võetakse vastu, sõlmib komisjon liikmesriigiga laenulepingu. Lisaks finantsmääruse artikli 220 lõikes 5 sätestatud punktidele peab laenuleping sisaldama järgmisi punkte:

a)

laenusumma eurodes, sealhulgas artikli 13 kohaselt eelmaksena antava laenu summa, kui see on kohaldatav;

b)

keskmine laenutähtaeg; selle tähtaja suhtes ei kohaldata finantsmääruse artikli 220 lõiget 2;

c)

hinnakujundusvalem ja ajavahemik, mille jooksul on laenusumma kättesaadav;

d)

osamaksete maksimumarv ja tagasimaksegraafik;

e)

muud punktid, mis on vajalikud laenu rakendamiseks seoses asjaomaste reformide ja investeerimisprojektidega kooskõlas artikli 20 lõikes 3 osutatud otsusega.

3.   Kooskõlas finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktiga e kannavad käesolevas artiklis osutatud laenude andmiseks vajalike rahaliste vahendite laenuks võtmise kulud toetust saavad liikmesriigid.

4.   Komisjon kehtestab käesoleva artikli kohaselt antud laenudega seotud laenuandmistehingute haldamiseks vajaliku korra.

5.   Käesoleva artikli kohaselt laenu saav liikmesriik avab saadud laenu haldamiseks eraldi konto. Ühtlasi kannab ta kõigi seonduvate laenude põhisumma ja intressid kooskõlas lõike 4 kohaselt kehtestatud korraga kakskümmend tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva komisjoni osutatud kontole.

Artikkel 16

Läbivaatamisaruanne

1.   Hiljemalt 31. juuliks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahastu rakendamise läbivaatamise kohta aruande.

2.   Läbivaatamisaruanne sisaldab järgmist:

a)

hinnang selle kohta, mil määral on taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine kooskõlas käesoleva määruse kohaldamisalaga ning aitab kaasa käesoleva määruse üldeesmärgi saavutamisele, pidades silmas artiklis 3 osutatud kuut sammast, sealhulgas selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskavadega vähendatakse naiste ja meeste ebavõrdsust;

b)

kvantitatiivne hinnang selle kohta, kui palju aitavad taaste- ja vastupidavuskavad saavutada

i)

kliimasihti, milleks on vähemalt 37 %,

ii)

digisihti, milleks on vähemalt 20 %,

iii)

igaüht artiklis 3 osutatud kuuest sambast;

c)

taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise seis ning tähelepanekud ja suunised, mis esitatakse liikmesriikidele enne, kui nad taaste- ja vastupidavuskavasid kooskõlas artikli 18 lõikega 2 ajakohastavad.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamisaruande koostamisel võtab komisjon arvesse artiklis 30 osutatud tulemustabelit, artiklis 27 osutatud liikmesriikide poolt kaks korda aastas esitatavaid aruandeid ning artiklis 24 osutatud makse-, peatamis- ja lõpetamismenetlustest tulenevat asjakohast teavet taaste- ja vastupidavuskavade eesmärkide ja sihtide täitmise kohta.

4.   Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib paluda komisjonil tutvustada artiklis 26 osutatud taaste- ja vastupidavusdialoogi raames läbivaatamisaruande peamisi järeldusi.

III PEATÜKK

TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAD

Artikkel 17

Rahastamiskõlblikkus

1.   Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostab iga liikmesriik artiklis 3 sätestatud kohaldamisalas riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Kavas esitatakse liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava. Rahastu raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide elluviimiseks ja avaliku sektori investeeringute tegemiseks ulatusliku ja sidusa meetmepaketi kaudu, mis võib ka sisaldada erasektori investeeringute soodustamiseks mõeldud avaliku sektori kavasid.

2.   Rahastamiskõlblikud on meetmed, millega alustatakse alates 1. veebruarist 2020 ja mis vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

3.   Taaste- ja vastupidavuskavad peavad lähtuma riigi probleemidest ja prioriteetidest, mis on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta raames, ning probleemidest ja prioriteetidest, mis on esitatud kõige hiljutisemas soovituses, mille nõukogu on andnud euroala majanduspoliitika kohta liikmesriikidele, mille rahaühik on euro. Taaste- ja vastupidavuskavad peavad lähtuma ka teabest, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/1999 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse õiglase ülemineku fond („õiglase üleminekufondi määrus“) kohastesse õiglase ülemineku territoriaalsetesse kavadesse, noortegarantii rakenduskavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.

4.   Taaste- ja vastupidavuskavades järgitakse artiklis 5 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

5.   Kui liikmesriik on Euroopa poolaasta raames järelevalvest ja hindamisest vabastatud määruse (EL) nr 472/2013 artikli 12 alusel või kui tema üle tehakse järelevalvet määruse (EÜ) nr 332/2002 kohaselt, kohaldatakse käesolevat määrust liikmesriigi suhtes seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks tehtud nimetatud määrustes sätestatud meetmetega.

Artikkel 18

Taaste- ja vastupidavuskava

1.   Liikmesriik, kes soovib saada rahalist toetust vastavalt artiklile 12 esitab komisjonile artikli 17 lõike 1 kohase taaste- ja vastupidavuskava.

2.   Kui komisjon on artikli 12 lõikes 3 osutatud summa eraldamiseks kättesaadavaks teinud, võib liikmesriik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taaste- ja vastupidavuskava ajakohastada ja selle esitada, et võtta arvesse artikli 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ajakohastatud maksimaalset rahalist toetust.

3.   Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava esitatakse ametlikult üldjuhul hiljemalt 30. aprilliks ja selle võib esitada koonddokumendis, millesse kuulub ka riiklik reformikava. Liikmesriik võib esitada taaste- ja vastupidavuskava projekti eelneva aasta 15. oktoobrist.

4.   Taaste- ja vastupidavuskava peab olema asjakohaselt põhjendatud. Eeskätt peab see sisaldama järgmisi punkte:

a)

selgitus selle kohta, kuidas vastab taaste- ja vastupidavuskava, võttes arvesse selles sisalduvaid meetmeid, liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale mitmekülgselt ja piisavalt hästi tasakaalustatud viisil, aidates sealjuures asjakohaselt kaasa kõigi artiklis 3 osutatud sammaste rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme;

b)

selgitus selle kohta, kuidas aitab taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või märkimisväärse osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ja kohasel juhul vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 6 asjaomasele liikmesriigile antavates soovitustes, ning probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;

c)

üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas tugevdatakse taaste- ja vastupidavuskavaga liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali ja uute töökohtade loomist ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise kaudu, ning leevendatakse COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju, soodustades Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, millega suurendatakse liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;

d)

selgitus selle kohta, kuidas on taaste- ja vastupidavuskavaga tagatud, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeeringute elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“);

e)

kvalitatiivne selgitus selle kohta, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed eeldatavasti kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, ning sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VI lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada kokku kuni 3 %ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkidele usutavalt suurendatakse, nagu seda on taaste- ja vastupidavuskavas selgitatud;

f)

selgitus selle kohta, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed eeldatavasti kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VII lisas sätestatud digitaliseerimise meetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib digieesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil suurendatakse investeeringu mõju digieesmärkidele;

g)

asjakohasel juhul digivõimekusse ja digitaalsesse ühendatusesse tehtavate investeeringute julgeolekualane enesehindamine, mis põhineb objektiivsetel ühistel kriteeriumidel ja mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuprobleemid ja kirjeldatakse, kuidas need probleemid lahendatakse, et täita asjakohaseid liidu ja riigi õigusnorme;

h)

teave selle kohta, kas taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed puudutavad piiriüleseid ja mitut riiki hõlmavaid projekte;

i)

kavandatavad eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks ning investeeringute tegemiseks, mis tuleb lõpule viia hiljemalt 31. augustiks 2026;

j)

kavandatavad investeerimisprojektid ja seonduv investeerimisperiood;

k)

esitatud taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud reformide ja investeeringute hinnanguline kogukulu (edaspidi ka „taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu“), mille kohta on olemas asjakohane põhjendus, ja selgitused selle kohta, kuidas see on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga;

l)

asjakohasel juhul teave liidu poolt eraldatud või eraldatava rahasumma kohta;

m)

kaasnevad meetmed, mis võivad olla vajalikud;

n)

selgitus, kuidas on taaste- ja vastupidavuskavas tagatud sidusus; ja selgitus selle kohta, kuidas on see kooskõlas artiklis 17 osutatud põhimõtete, kavade ja programmidega;

o)

selgitus selle kohta, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskava meetmed kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 2. ja 3. põhimõttega ning ÜRO kestliku arengu viienda eesmärgiga ja kohasel juhul liikmesriigi soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga eeldatavasti suurendada soolist võrdõiguslikkust ja kõigile võrdseid võimalusi ning neid eesmärke peavoolustada;

p)

liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava tõhusa seire ja rakendamise kord, sealhulgas kavandatud eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad;

q)

taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamiseks ning, kui see on asjakohane, elluviimiseks nende konsultatsioonide kokkuvõte, mis on läbi viidud kooskõlas riigisisese õigusraamistikuga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude sidusrühmadega, ning selgitus selle kohta, kuidas on sidusrühmade seisukohti taaste- ja vastupidavuskavas arvesse võetud;

r)

selgitus selle kohta, millist süsteemi rakendatakse liikmesriigis rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ja mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest;

s)

vajaduse korral artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud laenutoetusetaotlus ja täiendavad eesmärgid ning nende üksikasjad ning

t)

muu asjakohane teave.

5.   Liikmesriigid võivad taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamisel paluda komisjonil korraldada heade tavade vahetamine, et seda soovivad liikmesriigid saaksid ära kasutada teiste liikmesriikide kogemusi. Liikmesriigid võivad ühtlasi taotleda tehnilise toe instrumendi kaudu tehnilist tuge. Liikmesriike innustatakse suurendama koostoimet teiste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega.

Artikkel 19

Komisjoni hinnang

1.   Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava või, kui see on asjakohane, siis selle artikli 18 lõike 1 või 2 kohaselt liikmesriigi poolt esitatud ajakohastatud versiooni kahe kuu jooksul alates kava ametlikust esitamisest ning esitab kooskõlas artikli 20 lõikega 1 nõukogu rakendusotsuse kohta ettepaneku. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel teeb komisjon liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon võib esitada tähelepanekuid ja küsida lisateavet. Liikmesriik esitab nõutud lisateabe ja võib taaste- ja vastupidavuskava vajaduse korral, sealhulgas ka pärast taaste- ja vastupidavuskava ametlikku esitamist muuta. Liikmesriik ja komisjon võivad vajaduse korral kokku leppida, et hindamise tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra.

2.   Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning liikmesriigile eraldatava summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames liikmesriigi kohta kättesaadavat analüütilist teavet ning liikmesriigi esitatud põhjendusi ja üksikasju, nagu on osutatud artikli 18 lõikes 4, ning kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas eelkõige liikmesriigi riiklikus reformikavas ning riiklikus energia- ja kliimakavas, õiglase ülemineku määruse kohases õiglase ülemineku territoriaalses kavas ja noortegarantii rakenduskavas sisalduvat teavet ning kui see on asjakohane, teavet tehnilise toe instrumendi kaudu saadud tehnilise toe kohta.

3.   Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume, mida rakendatakse kooskõlas V lisaga:

Asjakohasus:

a)

kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi kuue artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust;

b)

kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ning asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt liikmesriigile esitatud soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;

c)

kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti mõjusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;

d)

kas taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“); komisjon annab liikmesriikidele selleks tehnilisi suuniseid;

e)

kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VI lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada komisjoni nõusolekul kokku kuni 3 %ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkide saavutamiseks usutavalt suurendatakse;

f)

kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad mõjusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VII lisas sätestatud digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib digieesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil suurendatakse investeeringu mõju digieesmärkidele;

Tulemuslikkus:

g)

kas taaste- ja vastupidavuskaval on liikmesriigile eeldatavasti püsiv mõju;

h)

kas liikmesriikide pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagavad eeldatavasti taaste- ja vastupidavuskava tõhusa seire ja elluviimise;

Tõhusus:

i)

kas põhjendused, mille liikmesriik on taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa kohta esitanud, on mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga;

j)

kas liikmesriigi pakutud tegevuskord tagab eeldatavasti rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise, sealhulgas tegevuskord, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest;

Sidusus:

k)

kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimisel sidus tegevus.

4.   Kui liikmesriik on taotlenud artiklis 14 osutatud laenu, hindab komisjon, kas laenutaotlus vastab artikli 15 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, ja eelkõige seda, kas laenutaotlusega seotud lisareformid ja -investeeringud, mille jaoks taotlus esitati, vastavad lõike 3 kohastele hindamiskriteeriumidele.

5.   Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, peab ta seda lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul asjakohaselt põhjendama.

6.   Liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel võivad komisjoni abistada eksperdid.

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus

1.   Komisjoni ettepanekul kiidab nõukogu liikmesriigi poolt kooskõlas artikli 18 lõikega 1 esitatud taaste- ja vastupidavuskavale või, kui see on asjakohane, siis kooskõlas artikli 18 lõikega 2 esitatud kava ajakohastatud versioonile antud hinnangu rakendusotsusega heaks.

2.   Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, sätestatakse nõukogu rakendusotsust käsitlevas komisjoni ettepanekus reformid ja investeerimisprojektid, mille liikmesriik peab ellu viima, sealhulgas eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt arvutatud rahaline toetus.

3.   Kui liikmesriik taotleb laenutoetust, sätestatakse nõukogu rakendusotsust käsitlevas komisjoni ettepanekus ka artikli 14 lõigetes 4 ja 6 osutatud laenutoetuse summa ning lisareformid ja -investeerimisprojektid, mille kõnealuse laenu saav liikmesriik peab ellu viima, sealhulgas täiendavad eesmärgid ja sihi.

4.   Lõikes 2 osutatud rahaline toetus määratakse kindlaks liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu alusel, mida on hinnatud artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel. Rahalise toetuse summa määratakse kindlaks järgmiselt:

a)

kui taaste- ja vastupidavuskava vastab artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalse rahalise toetusega võrdne või sellest suurem, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga;

b)

kui taaste- ja vastupidavuskava vastab artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa on väiksem kui liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukuluga;

c)

kui taaste- ja vastupidavuskava artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ei vasta, siis liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata.

5.   Lõikes 2 osutatud komisjoni ettepanekus sätestatakse ka järgmine:

a)

rahaline toetus, mis makstakse osamaksetena välja, kui liikmesriik on taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid rahuldavalt täitnud;

b)

rahaline toetus ja, kui see on asjakohane, laenutoetuse summa, mis makstakse eelmaksena artikli 13 kohaselt pärast taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmist;

c)

reformide ja investeerimisprojektide kirjeldus ning taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa;

d)

tähtaeg, mis ei tohiks olla hilisem kui 31. august 2026, mille jooksul tuleb saavutada nii investeerimisprojektide kui ka reformide lõplikud eesmärgid ja sihid;

e)

taaste- ja vastupidavuskava seire- ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas kui asjakohane, artikliga 22 kooskõla tagamise meetmed;

f)

kavandatud eesmärkide ja sihtide täitmisega seotud asjakohased näitajad;

g)

komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord; ning

h)

asjakohasel juhul osamaksetena makstava laenu summa ning laenu maksmisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid.

6.   Lõike 5 punktis e osutatud seire ja rakendamise kord ja ajakava, lõike 5 punktis f osutatud kavandatud eesmärkide ja sihtide täitmisega seotud asjakohased näitajad, lõike 5 punktis g osutatud kord, mille kohaselt pääseb komisjon täielikult alusandmetele juurde, ning vajaduse korral lõike 5 punktis h osutatud laenu maksmisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid esitatakse üksikasjalikult tegevuskorras, milles liikmesriik ja komisjon lepivad kokku pärast lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmist.

7.   Nõukogu võtab lõikes 1 osutatud rakendusotsused vastu üldjuhul nelja nädala jooksul pärast komisjoni ettepaneku vastuvõtmist.

8.   Komisjoni ettepanekul muudab nõukogu põhjendamatu viivituseta artikli 20 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusotsust, et lisada sellesse artikli 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus.

Artikkel 21

Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava muutmine

1.   Kui liikmesriigil ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik oma taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle asjakohaseid eesmärke ja sihte, osaliselt või täielikult täita, võib ta esitada komisjonile põhjendatud taotluse teha ettepanek artikli 20 lõigetes 1 ja 3 osutatud nõukogu rakendusotsuseid muuta või need asendada. Selleks võib liikmesriik esildada muudetud või uue taaste- ja vastupidavuskava. Liikmesriik võib sellise ettepaneku ettevalmistamiseks taotleda tehnilise toe instrumendi kaudu tehnilist tuge.

2.   Kui komisjon on seisukohal, et liikmesriigi esitatud põhjustel on taaste- ja vastupidavuskava muutmine põhjendatud, hindab ta muudetud või uut taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas artikliga 19 ja teeb kooskõlas artikli 20 lõikega 1 kahe kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist ettepaneku uue nõukogu rakendusotsuse kohta. Vajaduse korral võivad liikmesriik ja komisjon kokku leppida, et seda tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra. Nõukogu võtab uue rakendusotsuse vastu üldjuhul nelja nädala jooksul pärast komisjoni ettepaneku vastuvõtmist.

3.   Kui komisjon on seisukohal, et taaste- ja vastupidavuskava muutmine ei ole liikmesriigi esitatud põhjustel põhjendatud, lükkab ta taotluse tagasi tähtaja jooksul, millele on osutatud lõikes 2, olles andnud liikmesriigile võimaluse esitada ühe kuu jooksul pärast komisjoni järeldustest teadaandmist oma tähelepanekud.

IV PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 22

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Liikmesriigid kui rahastu kaudu toetuse saajad või laenu võtjad võtavad rahastu rakendamisel liidu finantshuvide kaitsmiseks ning selle tagamiseks, et rahastust toetatavate meetmetega seotud vahendeid kasutatakse kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega, kõik asjakohased meetmed, mis puudutavad eelkõige pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti ärahoidmist, avastamist ja kõrvaldamist. Selleks näevad liikmesriigid ette tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning alusetult makstud või väärkasutatud summade tagasinõudmise. Liikmesriigid võivad tugineda oma tavapärastele riigieelarve haldamise süsteemidele.

2.   Artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingutes nähakse ette liikmesriikide kohustused:

a)

korrapäraselt kontrollida, et eraldatud vahendeid on nõuetekohaselt kasutatud kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega ning et kõik taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmed on nõuetekohaselt ellu viidud kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega, eelkõige seoses pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamisega;

b)

võtta asjakohaseid meetmeid, et liidu finantshuve kahjustavat pettust, korruptsiooni ja huvide konflikte, nagu need on määratletud finantsmääruse artikli 61 lõigetes 2 ja 3, ära hoida, avastada ja kõrvaldada, ning võtta ebaseaduslikult omastatud vahendite tagasinõudmiseks õiguslikke meetmeid, sealhulgas kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete puhul;

c)

lisada maksetaotlusele

i)

liidu vahendite haldaja kinnitus, et vahendeid on kasutatud ettenähtud otstarbel, et koos maksetaotlusega edastatud teave on täielik, täpne ja usaldusväärne ning et kehtestatud kontrollisüsteemid annavad vajaliku kindluse, et vahendeid on hallatud kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega, eeskätt reeglitega, mis on kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega kehtestatud huvide konflikti, pettuse, korruptsiooni ja rahastust ning muudest liidu programmidest topeltrahastamise ärahoidmise kohta; ning

ii)

tehtud auditite, sealhulgas avastatud puuduste ja võetud parandusmeetmete kokkuvõte;

d)

koguda auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmetega seotud vahendite kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks järgmisi standardseisse kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja tagada nendele juurdepääs:

i)

lõpliku vahendite saaja nimi;

ii)

töövõtja ja alltöövõtja nimi, kui lõplik vahendite saaja on avaliku sektori hankeid käsitlevate liidu või liikmesriikide õiguse tähenduses avaliku sektori hankija;

iii)

vahendite saaja või töövõtja tegelikult kasu saava omaniku (saavate omanike),nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (26) artikli 3 punktis 6, eesnimi (-nimed), perekonnanimi (-nimed) ja sünniaeg;

iv)

kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimiseks võetavate meetmete loetelu ning avaliku sektori toetuse kogusumma nendeks meetmeteks, ning tuues välja rahastust ning muudest liidu fondidest makstud summad;

e)

anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus kasutada neile finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õigusi ning kehtestada kõigile lõplikele vahendite saajatele, kellele on taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete jaoks vahendeid makstud, ja kõigile muudele nende elluviimises osalevatele isikutele või üksustele kohustus anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus kasutada neile finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õigusi ning kehtestada kõigile väljamakstud vahendite lõplikele saajatele samad kohustused;

f)

säilitada andmeid kooskõlas finantsmääruse artikliga 132;

3.   Liikmesriigid ja komisjon töötlevad käesoleva artikli lõike 2 punktis d osutatud isikuandmeid üksnes seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate auditi- ja kontrollimenetlustega, mis puudutavad artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingute täitmisega seotud vahendite kasutamist, ja üksnes nende menetluste kestuse ajal. Komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 319 antakse rahastu kohta aru finantsmääruse artiklis 247 osutatud integreeritud finants- ja vastutusaruannetes ning eraldi iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes.

4.   Komisjon teeb liikmesriikidele kättesaadavaks integreeritud ja koostalitlusvõimelise teabe- ja seiresüsteemi, mis hõlmab ühtset andmekaeve- ja riskihindamisvahendit, et pääseda juurde vajalikele andmetele ja neid analüüsida, et tagada selle süsteemi üldine rakendamine liikmesriikide poolt, sealhulgas tehnilise toe instrumendi abil.

5.   Artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingutes nähakse ühtlasi ette, et liidu finantshuve kahjustava, liikmesriikide poolt kõrvaldamata jäetud pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti esinemise või nimetatud lepingutest tulenevate kohustuste raske rikkumise korral on komisjonil õigus rahastust antavat toetust proportsionaalselt vähendada ning nõuda sisse kõik summad, mis tuleb liidu eelarvesse tagasi maksta, või nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist.

Tagasinõutava ja vähendatava või ennetähtaegse tagasimakse summa suuruse üle otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti või kohustuste rikkumise raskusastet. Enne vähendamist või ennetähtaegse tagasimaksmise nõudmist antakse liikmesriigile võimalus esitada oma tähelepanekud.

Artikkel 23

Rahalise toetuse sidumine kulukohustustega

1.   Kui nõukogu on artikli 20 lõikes 1 osutatud rakendusotsuse vastu võtnud, sõlmib komisjon liikmesriigiga lepingu, millega võetakse finantsmääruse tähenduses individuaalne juriidiline kohustus. Liikmesriigi juriidiline kohustus ei ole 2021. ja 2022. aastal suurem kui artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud rahaline toetus ning 2023. aastal suurem kui artikli 11 lõikes 2 osutatud ajakohastatud rahaline toetus.

2.   Eelarvelised kulukohustused võivad põhineda üldistel kulukohustustel ja asjakohasel juhul võib need jagada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.

Artikkel 24

Rahalise toetuse ja laenu maksmise ja maksete peatamise ning nendega seotud lepingute lõpetamise reeglid

1.   Käesoleva artikli kohaselt tehakse liikmesriigile rahalise toetuse makseid, ja kui see on kohaldatav, laenumakseid kooskõlas eelarveassigneeringutega ja kättesaadavate vahendite olemasolu korral kuni 31. detsembrini 2026.

2.   Kui kooskõlas artikliga 20 heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavas esitatud, kokkulepitud eesmärgid ja sihid on täidetud, esitab liikmesriik komisjonile rahalise toetuse ja vajaduse korral laenu väljamaksmiseks asjakohaselt põhjendatud taotluse. Selliseid maksetaotlusi võivad liikmesriigid komisjonile esitada kaks korda aastas.

3.   Komisjon annab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest esialgse hinnangu selle kohta, kas artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjaomased eesmärgid ja sihid on täidetud rahuldavalt. Eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise korral eeldatakse, et liikmesriik ei ole varem rahuldavalt täidetud eesmärkide ja sihtidega seotud meetmeid muutnud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 20 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid.

4.   Kui komisjoni esialgne hinnang asjaomaste eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise kohta on positiivne, esitab ta oma järeldused majandus- ja rahanduskomiteele ning palub esitada arvamuse selle kohta, kas need eesmärgid ja sihid on täidetud rahuldavalt. Komisjon võtab majandus- ja rahanduskomitee arvamust oma hinnangus arvesse.

5.   Kui komisjon annab positiivse hinnangu, võtab ta põhjendamatu viivituseta vastu otsuse, mille kohaselt võib rahalise toetuse ja, kui see on kohaldatav, siis laenu kooskõlas finantsmäärusega välja maksta. Selline otsus võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

6.   Kui komisjon teeb lõikes 5 osutatud hindamise tulemusel kindlaks, et artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuses sätestatud eesmärke ja sihte ei ole täidetud rahuldavalt, peatatakse kogu rahalise toetuse, ja kui see on kohaldatav, laenu, või selle osa maksmine. Liikmesriik võib ühe kuu jooksul alates komisjoni hinnangust teada saamisest esitada oma tähelepanekud.

Toetuse maksmine taastatakse vaid juhul, kui asjaomane liikmesriik on võtnud artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuses sätestatud eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise tagamiseks vajalikud meetmed.

7.   Erandina finantsmääruse artikli 116 lõikest 2 hakatakse maksetähtaega arvestama kuupäevast, mil liikmesriiki teavitatakse käesoleva artikli lõike 5 kohasest väljamaksete heakskiitmise otsusest, või kuupäevast, mil teatatakse maksete taastamisest vastavalt käesoleva artikli lõike 6 teisele lõigule.

8.   Kui liikmesriik ei ole kuue kuu jooksul alates toetuse maksmise peatamisest vajalikke meetmeid võtnud, vähendab komisjon rahalise toetuse, ja kui see on kohaldatav, laenu summat proportsionaalselt, olles andnud liikmesriigile võimaluse esitada kahe kuu jooksul alates komisjoni järelduste saamisest oma tähelepanekud.

9.   Kui liikmesriik ei ole 18 kuu jooksul alates artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise kuupäevast ühegi asjaomase eesmärgi ega sihi täitmiseks reaalseid edusamme teinud, lõpetab komisjon artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingud ning vabastab rahalise toetuse summa kulukohustusest, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamist. Kõik artikli 13 kohased eelmaksed nõutakse täielikult tagasi. Komisjon teeb otsuse rahalise toetusega seotud lepingute lõpetamise kohta, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1, ja kui see on kohaldatav, siis eelmakse tagasinõudmise kohta, pärast seda, kui on andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates sellest, kui on edastanud liikmesriigile oma hinnangu reaalsete edusammude puudumise kohta.

10.   Erakorraliste asjaolude ilmnemisel võib lõikele 5 vastava rahalise toetuse, ja kui see on kohaldatav, laenu väljamaksete heakskiitmise otsuse vastuvõtmise kuni kolme kuu võrra edasi lükata.

V PEATÜKK

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 25

Läbipaistvus

1.   Komisjon edastab põhjendamatu viivituseta, samal ajal ja võrdsetel tingimustel Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide ametlikult esitatud taaste- ja vastupidavuskavad ning artikli 20 lõikes 1 osutatud rakendusotsuse ettepanekud, nagu need on komisjoni poolt avalikustatud.

2.   Teave, mille komisjon edastab seoses käesoleva määruse ja selle rakendamisega nõukogule või mõnele selle ettevalmistavale organile, tehakse samal ajal kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, kohaldades vajaduse korral konfidentsiaalsuskorda. Nõukogu ettevalmistavates organites peetud arutelude asjakohaseid tulemusi jagatakse Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga.

3.   Liikmesriik võib paluda komisjonil eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid. Sellisel juhul lepib komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kokku, kuidas tehakse eemaldatud teave neile kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega konfidentsiaalsel viisil kättesaadavaks.

4.   Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ülevaate, millised on tema esialgsed järeldused liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate asjakohaste eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise kohta.

5.   Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib paluda Euroopa Komisjonil esitada artiklis 26 osutatud taaste- ja vastupidavusdialoogi raames teavet taaste- ja vastupidavuskavade hindamise seisu kohta.

Artikkel 26

Taaste- ja vastupidavusdialoog

1.   Et tõhustada liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel dialoogi ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda Euroopa Komisjoni iga kahe kuu järel arutama järgmisi küsimusi:

a)

taaste- ja kohanemisvõime ning vastupidavuse olukord liidus ning käesoleva määruse alusel vastu võetud meetmed;

b)

liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad;

c)

liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade hindamine;

d)

artikli 16 lõikes 2 osutatud läbivaatamisaruande peamised järeldused;

e)

liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate eesmärkide ja sihtide täitmise seis;

f)

makse-, peatamis- ja lõpetamismenetlused, sealhulgas kõik liikmesriikide poolt eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise tagamiseks tehtud tähelepanekud ja võetud parandusmeetmed;

g)

muu asjakohane teave ja muud asjakohased dokumendid, mille Euroopa Komisjon on rahastu rakendamise kohta Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile esitanud.

2.   Euroopa Parlament võib lõikes 1 osutatud küsimuste kohta arvamust avaldada resolutsioonides.

3.   Komisjon võtab arvesse kõiki taaste- ja vastupidavusdialoogi käigus, sealhulgas võimalikes Euroopa Parlamendi resolutsioonides, väljendatud seisukohtadega seotud üksikasju.

4.   Taaste- ja vastupidavusdialoog põhineb artiklis 30 osutatud taaste ja vastupidavuse tulemustabelil.

VI PEATÜKK

ARUANDLUS

Artikkel 27

Liikmesriigi aruandlus Euroopa poolaasta raames

Liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames taaste- ja vastupidavuskava täitmisel, sealhulgas artikli 20 lõikes 6 osutatud tegevuskorra ja artiklis 29 lõikes 4 osutatud ühiste näitajate kohaldamisel, tehtud edusammude kohta aruande kaks korda aastas. Selleks kajastatakse liikmesriikide aruandeid asjakohaselt riiklikes reformikavades, mille abil antakse aru taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul elluviimisel tehtud edusammudest.

VII PEATÜKK

VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS, SEIRE JA HINDAMINE

Artikkel 28

Koordineerimine ja vastastikune täiendavus

Komisjon ja liikmesriigid soodustavad oma kohustusele vastaval moel koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise rahastu ning muude liidu programmide ja vahendite, sealhulgas tehnilise toe instrumendi vahel, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Selleks teevad nad järgmist:

a)

tagavad nii kavandamise kui ka rakendamise ajal liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil eri vahendite vahel vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega;

b)

optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist, ning

c)

tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes vastutavad liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil rakendamise ja kontrolli eest, et saavutada rahastu eesmärgid.

Artikkel 29

Rakendamise seire

1.   Komisjon jälgib rahastu rakendamist ja mõõdab artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamist. Rahastu raames korraldatava tegevuse elluviimise seire peab olema sihipärane ja proportsionaalne.

2.   Komisjoni tulemusaruannete süsteem tagab, et tegevuse elluviimise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.   Komisjon annab aru tagantjärele kulutuste kohta, mida on rahastust iga artiklis 3 osutatud samba puhul tehtud. Selline aruandlus põhineb heakskiidetud taaste- ja vastupidavuskavades esitatud hinnanguliste kulude jaotusel.

4.   Komisjonil on õigus võtta 2021. aasta detsembri lõpuks vastu käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 33 delegeeritud õigusakte, milles

a)

sätestatakse ühised näitajad, mille abil antakse aru edusammudest ning tehakse rahastu üld- ja erieesmärkide saavutamise seiret ja hinnatakse seda; ning

b)

määratakse kindlaks metoodika, mille alusel anda aru rahastust tehtud sotsiaalkulutuste, sealhulgas laste ja noortega seotud kulutuste kohta.

5.   Liikmesriigid annavad komisjonile ühiste näitajate kohta aru.

Artikkel 30

Taaste ja vastupidavuse tulemustabel

1.   Komisjon koostab taaste ja vastupidavuse tulemustabeli (edaspidi „tulemustabel“), milles esitatakse liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tehtud edusammud artiklis 3 osutatud kõigis kuues sambas. Tulemustabel on rahastu tulemusaruandluse süsteem.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakt, milles määratakse kindlaks tulemustabeli üksikasjalikud elemendid, mille abil kajastada lõikes 1 osutatud taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise arengut.

3.   Tulemustabelis esitatakse ka taaste- ja vastupidavuskavade täitmisel seoses artikli 29 lõikes 4 osutatud ühiste näitajatega tehtud edusammud.

4.   Tulemustabel võetakse kasutusele 2021. aasta detsembriks ja komisjon ajakohastab seda kaks korda aastas; see tehakse üldsusele kättesaadavaks veebisaidil või internetiportaalis.

Artikkel 31

Aastaaruanne

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahastu rakendamise kohta igal aastal aruande.

2.   Aastaaruanne sisaldab teavet rahastu raames liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega seoses tehtud edusammude kohta, sealhulgas teavet eesmärkide ja sihtide täitmise seisu ning maksete ja nende peatamise kohta.

3.   Aastaaruanne peab sisaldama teavet ka järgmise kohta:

a)

kuidas on rahastu aidanud kaasa kliimaga seotud sihtide ja digitaalsete sihtide saavutamisele;

b)

rahastu tulemuslikkus artikli 29 lõikes 4 osutatud ühiste näitajate põhjal;

c)

rahastu artiklis 3 osutatud kuue samba raames kaetud kulutused, hõlmates sotsiaalvaldkonna kulutusi, sealhulgas neid, mis on seotud noorte ja lastega, nagu on osutatud artikli 29 lõikes 4.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud tegevuse kohta aru andmisel võib komisjon vastavalt vajadusele kasutada asjakohaseid dokumente, mille ta on vastu võtnud Euroopa poolaasta raames.

Artikkel 32

Rahastu hindamine, sealhulgas järelhindamine

1.   20. veebruari 2024. aasta esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele rahastu rakendamise kohta sõltumatu hindamisaruande ja 31. detsembriks 2028 sõltumatu järelhindamise aruande.

2.   Hindamisaruandes hinnatakse eelkõige eesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust.

3.   Vajaduse korral lisatakse hinnangule käesoleva määruse muutmise ettepanek.

4.   Järelhindamise aruandes antakse rahastu kohta üldhinnang ja esitatakse teave selle pikaajalise mõju kohta.

Artikkel 33

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 29 lõikes 4 ja artikli 30 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 19. veebruari 2021. aasta.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 29 lõikes 4 ja artikli 30 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 29 lõike 4 ja artikli 30 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

VIII PEATÜKK

TEABEVAHETUS JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Teave, teabevahetus ja avalikustamine

1.   Komisjon võib tegelda teavitamisega, sealhulgas asjaomaste riiklike ametiasutustega ühise teavitustegevuse kaudu, et tagada asjakohases taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus. Komisjon võib vajaduse korral tagada, et rahastu kaudu antavast toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse raha päritolu kajastava märke abi.

2.   Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse, näidates seda võimaluse korral liidu embleemi ja raha päritolu kajastava märke „rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ abil, eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

3.   Komisjon rakendab rahastu ning selle raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. Kohasel juhul teavitab komisjon oma tegevusest Euroopa Parlamendi esindusi ja kaasab neid. Rahastule eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 35

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 36

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,12. veebruari 2021. aasta.

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

Eesistuja

A. COSTA


(1)   ELT C 364, 28.10.2020, lk 132.

(2)   ELT C 440, 18.12.2020, lk 160.

(3)  Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. veebruari 2021. aasta otsus.

(4)   ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(7)  Nõukogu 14. detsembri 2020 määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240 , millega luuakse tehnilise toe instrument (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

(11)  Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).

(13)  Nõukogu 14. detsembri 2020 otsus (EL, Euratom) 2020/2053 mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(16)   ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(19)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(20)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(21)  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(23)  Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/2092, 16. detsember 2020, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1).

(25)  Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).


I LISA

Rahastust igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse arvutamise metoodika

Käesolevas lisas esitatakse igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse arvutamise metoodika kooskõlas artikliga 11. Metoodikas võetakse arvesse järgmist iga liikmesriigi puhul:

rahvaarv;

SKP pöördväärtus elaniku kohta;

viimase viie aasta (2015–2019) keskmine töötusmäär võrreldes liidu keskmisega;

reaalse SKP vähenemine 2020. aastal ning reaalse SKP vähenemine 2020. ja 2021. aastal kokku.

Et vältida vahendite ülemäärast koondumist, seatakse

SKP pöördväärtusele elaniku kohta ülempiiriks 150 % liidu keskmisest;

liikmesriigi töötusmäära kõrvalekaldele liidu keskmisest ülempiiriks 150 % liidu keskmisest;

jõukamate liikmesriikide (mille kogurahvatulu elaniku kohta ületab liidu keskmist) puhul töötusmäära kõrvalekaldele liidu keskmisest ülempiiriks 75 % liidu keskmisest, et võtta arvesse nende üldiselt stabiilsemat tööturgu.

Rahastust liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus (MFCi) arvutatakse järgmiselt:

MFCi = ν i × (FS)

kus:

FS (rahaline toetus) tähistab rahastu raames kättesaadavat rahastamist, millele on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis a, ning

νi on liikmesriigi i jaotusalus, mis arvutatakse järgmiselt:

νi = 0,7 κi + 0,3 αi

kus:

κi on jaotusalus, mida kohaldatakse 70 %-le artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast ning mis on esitatud II lisas; ning

αi on jaotusalus, mida kohaldatakse 30 %-le artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast ning mis on esitatud III lisas.


II LISA

Jaotusalus κi , mida kohaldatakse 70 %-le artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, arvutatakse järgmiselt:

Image 1
,

kus

Image 2
ja
Image 3
,

kus

Image 4
;

υi ≤ 0,75 liikmesriikide puhul, mille

Image 5
ja

υi ≤ 1,5 liikmesriikide puhul, mille

Image 6
.

Väärtuse leidmine (1):

Image 7
on riigi i 2019. aasta nominaalne SKP elaniku kohta;

Image 8
on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta kaalutud keskmine SKP elaniku kohta;

popi,2019 on liikmesriigi i 2019. aasta rahvaarv kokku;

popEU,2019 on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta rahvaarv kokku;

Ui,2015-2019on liikmesriigi i keskmine töötusmäär ajavahemikul 2015–2019;

UEU,2015-2019 on ELi 27 liikmesriigi keskmine töötusmäär ajavahemikul 2015–2019 (iga aasta puhul ELi 27 liikmesriigi kaalutud keskmine);

Image 9
on liikmesriigi I 2019. aasta kogurahvatulu elaniku kohta;

Image 10
on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta kaalutud keskmine kogurahvatulu elaniku kohta.


(1)  Kõik määruse andmed pärinevad Eurostatist. Andmed on 2020. aasta mai seisuga.


III LISA

Jaotusalus αi, mida kohaldatakse 30 %-le artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, leitakse järgmiselt:

Image 11

kus

Image 12
ja
Image 13

kus

Image 14
Image 15
ja
Image 16

kus

Image 17

Väärtuse leidmine:

GDPi,t on liikmesriigi i reaalne SKP aastatel t = 2019, 2020, 2021;

Image 18
on liikmesriigi i 2019. aasta SKP elaniku kohta;

Image 19
on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta kaalutud keskmine SKP elaniku kohta;

popi,2019 on liikmesriigi i 2019. aasta rahvaarv kokku;

popEU,2019 on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta rahvaarv kokku.

Reaalse SKP vähenemine 2020. aastal (δGDPi,2020–2019) ja reaalse SKP kumulatiivne vähenemine 2020. ja 2021. aastal (δGDPi,2020–2019) põhinevad komisjoni 2020. aasta sügise prognoosandmetel ning neid ajakohastatakse iga liikmesriigi puhul 30. juuniks 2022 nii, et nimetatud prognoosandmed asendatakse tegelike tulemustega, nagu need on esitatud Eurostati seeriakoodi „tec00115 (Real GDP growth rate - volume)“ kõige hilisemates kättesaadavates uuendatud andmetes.


IV LISA

Ilma et see piiraks 30. juuniks 2022 ajakohastatud arvutuste tegemist, on artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summa suhtes, mis on arvutatud ümber jooksevhindadesse, I, II ja III lisas esitatud metoodika kohaldamise tulemusel igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse osakaal ja summa järgmine:

Igale ELi liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus

 

70 % kättesaadavast summast

30 % kättesaadavast summast (orienteeruv summa, mis põhineb komisjoni 2020. aasta sügise prognoosil)

 

 

Osakaal (%) kogusummast

Summa (tuh eurodes, jooksev-hindades)

Osakaal (%) kogusummast

Summa (tuh eurodes, jooksevhindades)

Kokku

BE

1,56 %

3 646 437

2,20 %

2 278 834

5 925 271

BG

1,98 %

4 637 074

1,58 %

1 631 632

6 268 706

CZ

1,51 %

3 538 166

3,41 %

3 533 509

7 071 676

DK

0,56 %

1 303 142

0,24 %

248 604

1 551 746

DE

6,95 %

16 294 947

9,01 %

9 324 228

25 619 175

EE

0,32 %

759 715

0,20 %

209 800

969 515

IE

0,39 %

914 572

0,07 %

74 615

989 186

EL

5,77 %

13 518 285

4,11 %

4 255 610

17 773 895

ES

19,88 %

46 603 232

22,15 %

22 924 818

69 528 050

FR

10,38 %

24 328 797

14,54 %

15 048 278

39 377 074

HR

1,98 %

4 632 793

1,61 %

1 664 039

6 296 831

IT

20,45 %

47 935 755

20,25 %

20 960 078

68 895 833

CY

0,35 %

818 396

0,18 %

187 774

1 006 170

LV

0,70 %

1 641 145

0,31 %

321 944

1 963 088

LT

0,89 %

2 092 239

0,13 %

132 450

2 224 690

LU

0,03 %

76 643

0,02 %

16 883

93 526

HU

1,98 %

4 640 462

2,45 %

2 535 376

7 175 838

MT

0,07 %

171 103

0,14 %

145 371

316 474

NL

1,68 %

3 930 283

1,96 %

2 032 041

5 962 324

AT

0,95 %

2 231 230

1,19 %

1 230 938

3 462 169

PL

8,65 %

20 275 293

3,46 %

3 581 694

23 856 987

PT

4,16 %

9 760 675

4,01 %

4 149 713

13 910 387

RO

4,36 %

10 213 809

3,90 %

4 034 211

14 248 020

SI

0,55 %

1 280 399

0,48 %

496 924

1 777 322

SK

1,98 %

4 643 840

1,63 %

1 686 154

6 329 994

FI

0,71 %

1 661 113

0,41 %

424 692

2 085 805

SE

1,24 %

2 911 455

0,36 %

377 792

3 289 248

EL27

100,00 %

234 461 000

100,00 %

103 508 000

337 969 000


V LISA

Rahastu raames rakendatavad hindamissuunised

1.   Kohaldamisala

Käesolevad suunised moodustavad koos käesoleva määrusega aluse, mille põhjal komisjon saab liikmesriikide poolt taaste- ja vastupidavuskavade kohta esitatud ettepanekuid läbipaistvalt ja õiglaselt hinnata ning määrata kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja muude asjakohaste nõuetega kindlaks rahalise toetuse. Suunised on eelkõige aluseks hindamiskriteeriumide kohaldamisele, millele on osutatud artikli 19 lõikes 3, ja rahalise toetuse summa kindlaksmääramisele, millele on osutatud artikli 20 lõikes 4.

Hindamissuuniste eesmärk on

a)

anda liikmesriikide poolt taaste- ja vastupidavuskavade kohta esitatud ettepanekute hindamise kohta täpsemaid juhiseid,

b)

kirjeldada üksikasjalikumalt hindamiskriteeriume ja näha ette hindamissüsteem, mis luuakse õiglase ja läbipaistva hindamisprotsessi tagamiseks, ning

c)

määrata kindlaks seos komisjoni poolt hindamiskriteeriumide alusel tehtava hindamise ning selle rahalise toetuse summa kindlaksmääramise vahel, mis sätestatakse taaste- ja vastupidavuskavadega seoses komisjoni esitatavas nõukogu otsuse ettepanekus.

Suuniste abil on komisjonil liikmesriikide poolt taaste- ja vastupidavuskavade kohta esitatud ettepanekuid lihtsam hinnata ning suunistega tagatakse, et kavad toetavad selliseid reforme ja avaliku sektori investeeringuid, mis on rahastu eesmärkide saavutamiseks asjakohased ja suure lisaväärtusega, tagades samal ajal ka liikmesriikide võrdse kohtlemise.

2.   Hindamiskriteeriumid

Vastavalt artikli 19 lõikele 3 hindab komisjon taaste- ja vastupidavuskavasid asjakohasuse, tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususe kriteeriumi alusel. Hindamisprotsessi tulemusena paneb komisjon liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavadele iga artikli 19 lõikes 3 osutatud kriteeriumi alusel hinde, et määrata vastavalt artikli 20 lõikele 4 kindlaks eraldatava rahalise toetuse suurus.

Lihtsuse ja tõhususe huvides võib hinne olla A, B või C, nagu on sätestatud allpool.

Asjakohasuse puhul:

2.1.   Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad kaasa kõigi kuue artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust.

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

Taaste- ja vastupidavuskava aitab mitmekülgselt ja piisavalt hästi tasakaalustatud viisil rakendada kuut artiklis 3 osutatud sammast, võttes arvesse asjaomasele liikmesriigile eriomaseid probleeme ja võttes arvesse rahalist toetust ning taotletud laenutoetust.

Hinne

A –

suures ulatuses

B –

mõõdukas ulatuses

C –

väikeses ulatuses

2.2.   Taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ning asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt liikmesriigile esitatud soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ning asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohastes soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, võttes arvesse liikmesriigile ette nähtud rahalist toetust ja taotletud laenutoetust, aga ka riigi probleemide ulatust ja mahtu ning riiklikus reformikavas esitatud teavet,

ning

taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse asjaomase liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale mitmekülgne ja asjakohane lahendus,

ning

taaste- ja vastupidavuskavaga lahendatavaid probleeme peetakse liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali kestliku suurendamise seisukohast oluliseks

ning

pärast kavandatud reformide ja investeeringute elluviimist on seonduvad probleemid eeldatavasti lahendatud või nendega on eeldatavasti tegeletud nii, et neid on palju lihtsam lahendada.

Hinne

A –

taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud riigipõhistes soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale asjakohane lahendus.

B –

taaste- ja vastupidavuskava aitab osaliselt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud riigipõhistes soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale asjakohane lahendus.

C –

taaste- ja vastupidavuskava ei aita lahendada ühtegi probleemi, mis on kindlaks tehtud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning taaste- ja vastupidavuskavaga ei tagata liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale asjakohast lahendust.

2.3.   Taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsioonilist vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise kaudu, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on edendada kaasaval viisil majanduskasvu ja majanduslikku ühtekuuluvust, eelkõige kõrvaldades liikmesriikide majanduse nõrgad küljed, tugevdades liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, stimuleerides töökohtade loomist ja leevendades kriisi kahjulikku mõju,

ning

taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas laste- ja noortepoliitikat, vähendada sotsiaalset kaitsetust, aidata kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisele ja parandada sotsiaalvaldkonna tulemustabeli näitajate taset,

ning

taaste- ja vastupidavuskava eesmärk on vähendada liikmesriigi majanduse kaitsetust šokkide vastu

ning

taaste- ja vastupidavuskava eesmärk on suurendada liikmesriigi majandus- ja/või sotsiaalstruktuuride ja -asutuste võimet šokkidega kohaneda ja neile vastu pidada

ning

taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

Hinne

A –

eeldatav mõju on suur

B –

eeldatav mõju on keskmine

C –

eeldatav mõju on väike

2.4.   Taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

Ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).

Hinne

A –

ükski meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“)

C –

üks või mitu meedet kahjustavad oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“)

2.5.   Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning nende maksumuse osakaal moodustab VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 %; seda metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi lisas VI loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada komisjoni nõusolekul kokku kuni 3 %ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkidele usutavalt suurendatakse.

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

Kavandatud meetmete rakendamine aitab eeldatavasti mõjusalt kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, ja kui asjakohane, sellest tulenevate probleemide lahendamisele ning toetab sellega liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamist, järgides samal ajal eesmärki saavutada 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsus,

ning

liikmesriigid kohaldavad meetodit, mille kohaselt määratakse antavale toetusele kaal, mille puhul on arvesse võetud, kui suurel määral aitab toetus kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa. Kaal põhineb VI lisas esitatud sekkumismeetmete liikide ulatusel ja koodidel ning seda võib mõne investeeringu puhul suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkide saavutamisele usutavalt suurendatakse. Sama kaalusüsteemi kohaldatakse meetmete suhtes, mida ei saa otseselt siduda ühegi VI lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga,

ning

kavandatud meetmete rakendamisel peaks olema püsiv mõju.

Hinne

A –

suures ulatuses

B –

mõõdukas ulatuses

C –

väikeses ulatuses

2.6.   Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning nendega seotud summa moodustab VII lisas sätestatud digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %. Sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib digieesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mis suurendavad investeerimistoimingu mõju digieesmärkidele.

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

Kavandatud meetmete rakendamine aitab eeldatavasti märkimisväärselt kaasa majandus- või sotsiaalvaldkonna digipöördele

või

kavandatud meetmete rakendamine aitab eeldatavasti märkimisväärselt kaasa digipöördest tulenevate probleemide lahendamisele

ning

liikmesriigid kohaldavad meetodit, mille kohaselt määratakse antavale toetusele kaal, mille puhul on arvesse võetud, kui suurel määral aitab toetus digivaldkonna eesmärkide saavutamisele kaasa. Kaal põhineb VII lisas esitatud sekkumismeetmete liikide ulatusel ja koodidel ning seda võib mõne investeeringu puhul suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju digieesmärkide saavutamisele suurendatakse. Sama kaalusüsteemi kohaldatakse meetmete suhtes, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga;

ning

– kavandatud meetmete rakendamisel on eeldatavasti püsiv mõju.

Hinne

A

– suures ulatuses

B

– mõõdukas ulatuses

C

– väikeses ulatuses

Tulemuslikkuse puhul:

2.7.   Taaste- ja vastupidavuskaval on liikmesriigile eeldatavasti püsiv mõju.

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

Kavandatud meetmete rakendamise tulemusel toimuvad juhtimises või asjaomastes institutsioonides eeldatavasti struktuursed muutused

või

kavandatud meetmete rakendamise tulemusel toimuvad asjakohases poliitikas eeldatavasti struktuursed muutused

ning

kavandatud meetmete rakendamisel on eeldatavasti püsiv mõju.

Hinne

A –

suures ulatuses

B –

mõõdukas ulatuses

C –

väikeses ulatuses

2.8.   Liikmesriikide pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagavad eeldatavasti taaste- ja vastupidavuskava tõhusa seire ja elluviimise.

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

Liikmesriigis tehakse teatavale üksusele ülesandeks i) taaste- ja vastupidavuskava rakendamine; ii) vahe-eesmärkide ja sihtmäärade saavutamisel tehtud edusammude seire ja iii) aruandlus;

ning

kavandatud eesmärgid ja sihid on selged ja realistlikud ning eesmärkide ja sihtide täitmise hindamiseks kavandatud näitajad on asjakohased, aktsepteeritavad ja usaldusväärsed

ning

liikmesriikides reformide ja investeeringute elluviimise korraldamiseks (sh piisava personali tagamine) kavandatud üldine kord on usaldusväärne.

Hinne

A

– on olemas piisav kord tulemuslikuks rakendamiseks

B

– on olemas miinimumkord tulemuslikuks rakendamiseks

C

– kord on tulemuslikuks rakendamiseks ebapiisav

Tõhususe puhul:

2.9.   Põhjendused, mille liikmesriik on taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu kohta esitanud, on mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

Liikmeriik esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on asjakohane („mõistlikkus“);

ning

liikmesriik esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kavandatud reformide ja investeeringute laadi ja liigiga („põhjendatus“);

ning

liikmesriik esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu, mis kaetakse rahastust, ei ole kaetud liidult juba saadud või saadava rahasummaga;

ning

taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on vastavuses mõjuga, mida kavas kavandatud meetmed liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale eeldatavasti avaldavad.

Hinne

A –

suures ulatuses

B –

mõõdukas ulatuses

C –

väikeses ulatuses

2.10.   Liikmesriigi pakutud tegevuskord peaks eeldatavasti tagama rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise, sealhulgas vältima topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest.

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

Taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud sisekontrollisüsteem põhineb töökindlatel protsessidel ja struktuuridel ning selles on ette nähtud kindlad osalejad (asutused/üksused) ning nende rollid ja kohustused sisekontrolliülesannete täitmisel; eelkõige on tagatud ülesannete asjakohane lahushoidmine;

ning

kontrollisüsteem ja muu asjakohane kord, mida rakendatakse muu hulgas taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud lõplikke vahendite saajaid käsitlevate andmete kogumiseks ja kättesaadavaks tegemiseks, eelkõige selleks, et ära hoida, avastada ja kõrvaldada rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettust ja huvide konflikte, on piisavad;

ning

taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud kord, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest, on piisav

ning

kontrolli eest vastutavatel osalejatel (organitel/üksustel) on ülesannete täitmiseks õiguslikud volitused ja haldussuutlikkus.

Hinne

A –

piisav kord

C –

puudulik kord

Sidususe puhul:

2.11.   Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimisel sidus tegevus.

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad üksteise mõju tugevdada,

või

taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis täiendavad üksteist.

Hinne

A –

suures ulatuses

B –

mõõdukas ulatuses

C –

väikeses ulatuses

3.   Rahalise toetuse summa kindlaksmääramine

Komisjoni ettepanekus määratakse kooskõlas artikliga 20 kindlaks rahalise toetuse summa, võttes arvesse liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust, mida on hinnatud artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel. Selleks kasutab komisjon järgmisi kriteeriume:

a)

kui taaste- ja vastupidavuskava vastab artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning kava hinnanguline kogukulu on liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalse rahalise toetusega võrdne või sellest suurem, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga;

b)

kui taaste- ja vastupidavuskava vastab artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning kava hinnangulise kogukulu summa on väiksem kui liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukuluga;

c)

kui taaste- ja vastupidavuskava artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ei vasta, siis liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata.

Käesoleva lõigu kohaldamisel kasutatakse järgmisi valemeid:

eespool osutatud punkti a puhul: If Ci ≥ MFCi the Member State i receives MFCi

eespool osutatud punkti b puhul: If Ci ≥ MFCi the Member State i receives Ci

kus

i on liikmesriik,

MFC on liikmesriigile antav maksimaalne rahaline toetus,

C on taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu.

Hindamisprotsessi tulemusel ja hindeid arvesse võttes:

vastab taaste- ja vastupidavuskava hindamiskriteeriumidele rahuldavalt,

kui 2. punkti kriteeriumide lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest:

kriteeriumide 2.2, 2.3, 2.5 ja 2.6 puhul A

ja muude kriteeriumide puhul

kõik A-d

või

B-sid ei ole rohkem kui A-sid ja C-sid ei ole;

ei vasta taaste- ja vastupidavuskava hindamiskriteeriumidele rahuldavalt,

kui 2. punkti kriteeriumide lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest:

kriteeriumide 2.2, 2.3. 2.5 ja 2.6 puhul muu kui A

ja muude kriteeriumide puhul

B-sid on rohkem kui A-sid

või

on vähemalt üks C.


VI LISA

Kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika

Rahastuga seotud sekkumise liikide ulatus ja koodid

 

SEKKUMISVALDKOND

Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks

Koefitsient keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks

001

Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud mikroettevõtjate põhivarasse, sh teadustaristusse

0 %

0 %

002

Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) (sh erasektori uurimiskeskused) põhivarasse, sh teadustaristusse

0 %

0 %

002a1

Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud suurettevõtjate (1) põhivarasse, sh teadustaristusse

0 %

0 %

003

Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud avaliku sektori uurimiskeskuste ja kõrgharidusasutuste põhivarasse, sh teadustaristusse

0 %

0 %

004

Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud mikroettevõtjate immateriaalsesse varasse

0 %

0 %

005

Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud VKEde (sh erasektori uurimiskeskused) immateriaalsesse varasse

0 %

0 %

005a1

Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud suurettevõtjate immateriaalsesse varasse

0 %

0 %

006

Investeeringud otseselt teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud avaliku sektori uurimiskeskuste ja kõrgharidusasutuste immateriaalsesse varasse

0 %

0 %

007

Teadus- ja innovatsioonitegevus mikroettevõtjates, sh võrgustike loomine (rakendusuuringud, tootearendus ja teostatavusuuringud)

0 %

0 %

008

Teadus- ja innovatsioonitegevus VKEdes, sh võrgustike loomine

0 %

0 %

008a1

Teadus- ja innovatsioonitegevus suurettevõtjates, sh võrgustike loomine

0 %

0 %

009

Teadus- ja innovatsioonitegevus avaliku sektori teaduskeskustes, kõrgharidusasutustes ja pädevuskeskustes, sh võrgustike loomine (rakendusuuringud, tootearendus ja teostatavusuuringud)

0 %

0 %

010

VKEde digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus)

0 %

0 %

010a1

Suurettevõtjate digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus)

0 %

0 %

010b

VKEde ja suurettevõtjate digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus) kooskõlas kasvuhoonegaaside heite vähendamise või energiatõhususe kriteeriumidega (2)

40 %

0 %

011

Valitsuse IKT-lahendused, e-teenused, rakendused

0 %

0 %

011a

Valitsuse IKT-lahendused, e-teenused ja rakendused, mis vastavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise või energiatõhususe kriteeriumidele (2)

40 %

0 %

012

Digioskuste ja e-kaasatuse jaoks mõeldud IT-teenused ja -rakendused

0 %

0 %

013

E-tervise teenused ja rakendused (sh e-hooldus, asjade internet füüsilise aktiivsuse ja intelligentse elukeskkonna jaoks)

0 %

0 %

014

VKEde ettevõtlustaristu (sh tööstuspargid ja tootmiskohad)

0 %

0 %

015

VKEde ettevõtluse arendamine ja rahvusvahelistumine, sealhulgas tulusad investeeringud

0 %

0 %

015a

Toetus suurettevõtjatele rahastamisvahendite, sealhulgas tulusate investeeringute kaudu

0 %

0 %

016

Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuse arendamine ning ettevõtjate kohanemine muutustega

0 %

0 %

017

Kõrgetasemelised tugiteenused VKEdele ja VKEde rühmadele (sh juhtimis-, turundus- ja kujundusega seotud teenused)

0 %

0 %

018

Ettevõtlusinkubatsioon ning toetus võrse- ja idufirmadele

0 %

0 %

019

Toetus innovatsiooniklastritele, mis on moodustatud muu hulgas ettevõtete, teadusorganisatsioonide ja avaliku sektori asutuste ning ettevõtlusvõrgustike vahel ja millest saavad peamiselt kasu VKEd

0 %

0 %

020

Innovatsiooniprotsessid VKEdes (protsessidest, organisatsioonist, turundusest, koosloomisest, kasutajatest ja nõudlusest lähtuv innovatsioon)

0 %

0 %

021

Tehnosiire ning ettevõtjate, uurimiskeskuste ja kõrgharidussektori vaheline koostöö

0 %

0 %

22

Teadus- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, milles keskendutakse vähese CO2 heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupidavusele ja nendega kohanemisele

100 %

40 %

023

Teadus- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, milles keskendutakse ringmajandusele

40 %

100 %

024

Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes ning toetusmeetmed

40 %

40 %

024a

Energiatõhusus ja näidisprojektid suurettevõtjates ning toetusmeetmed

40 %

40 %

024b

Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes või suurettevõtjates ning toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega (3)

100 %

40 %

025

Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed

40 %

40 %

025a

Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega (4)

100 %

40 %

025b

Uute energiatõhusate hoonete ehitamine (5)

40 %

40 %

026

Riikliku taristu energiatõhususe parandamine või selle taristu suhtes energiatõhususe meetmete võtmine, näidisprojektid ja toetusmeetmed

40 %

40 %

026a

Riikliku taristu energiatõhususe parandamine või selle taristu suhtes energiatõhususe meetmete võtmine, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega (6)

100 %

40 %

027

Toetus ettevõtjatele, kes osutavad teenuseid, millega toetatakse vähese CO2 heitega majandust ja kliimamuutustele vastupidavust, sealhulgas teadlikkuse suurendamise meetmed

100 %

40 %

028

Taastuvenergia: tuuleenergia

100 %

40 %

029

Taastuvenergia: päikeseenergia

100 %

40 %

030

Taastuvenergia: biomassienergia (7)

40 %

40 %

030a

Taastuvenergia: biomass, mille abil on võimalik kasvuhoonegaaside heidet väga palju vähendada (8)

100 %

40 %

031

Taastuvenergia: mereenergia

100 %

40 %

032

Muu taastuvenergia (sh geotermiline energia)

100 %

40 %

033

Arukad energiasüsteemid (sh nutivõrgud ja IKT-süsteemid) ning nendega seotud salvestus

100 %

40 %

034

Tõhus koostootmine, kaugküte ja -jahutus

40 %

40 %

034a0

Tõhus koostootmine ning tõhus kaugküte ja -jahutus, mille olelusringi heide on väike (9)

100 %

40 %

034a1

Kivisöel põhinevate küttesüsteemide asendamine gaasil põhinevate küttesüsteemidega kliimamuutuste leevendamise eesmärgil

0 %

0 %

034a2

Kivisütt asendava maagaasi jaotamine ja transport

0 %

0 %

035

Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: üleujutused (sealhulgas teadlikkuse suurendamine, kodanikukaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristu ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid)

100 %

100 %

036

Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: tulekahjud (sealhulgas teadlikkuse suurendamine, kodanikukaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristu ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid)

100 %

100 %

037

Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: muu, nt tormid ja põud (sealhulgas teadlikkuse suurendamine, kodanikukaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristu ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid)

100 %

100 %

038

Muude kui kliimaga seotud loodusriskide (st maavärinad) ning inimtegevusega seotud riskide (nagu näiteks tehnikaga seotud õnnetusjuhtumid) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse suurendamine, kodanikukaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristu ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid

0 %

100 %

039

Olmeveevarustus (veevõtu, vee puhastamise, hoidmise ja jaotamise taristu, tõhustamismeetmed, joogiveevarustus)

0 %

100 %

039a

Olmeveevarustus (veevõtu, vee puhastamise, hoidmise ja jaotamise taristu, tõhustamismeetmed, joogiveevarustus) kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega (10)

40 %

100 %

040

Veemajandus ja veevarude kaitse (sh vesikonna majandamine, spetsiaalsed kliimamuutustega kohanemise meetmed, korduskasutus, lekete vähendamine)

40 %

100 %

041

Reovee kogumine ja -käitlus

0 %

100 %

041a

Reovee kogumine ja -käitlus kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega (11)

40 %

100 %

042

Kodumajapidamisjäätmete käitlus: vältimis-, vähendus-, sorteerimis-, korduskasutus- ja ringlussevõtumeetmed

40 %

100 %

042a

Kodumajapidamisjäätmete käitlus: jäätmejääkide käitlus

0 %

100 %

044

Kaubandus- ja tööstusjäätmete käitlus: vältimis-, vähendus-, sorteerimis-, korduskasutus- ja ringlussevõtumeetmed

40 %

100 %

044a

Kaubandus- ja tööstusjäätmete käitlus: jäätmejäägid ja ohtlikud jäätmed

0 %

100 %

045

Ringlussevõetud materjalide toormena kasutamise soodustamine

0 %

100 %

045a

Ringlussevõetud materjalide kasutamine toormena kooskõlas tõhususkriteeriumidega (12)

100 %

100 %

046

Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine

0 %

100 %

046a

Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine kooskõlas tõhususkriteeriumidega (13)

40 %

100 %

047

Keskkonnahoidlike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamine VKEdes

40 %

40 %

047a

Keskkonnahoidlike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamine suurettevõtjates

40 %

40 %

048

Õhukvaliteedi parandamise ja müra vähendamise meetmed

40 %

100 %

049

Natura 2000 alade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine

40 %

100 %

050

Looduse ja elurikkuse kaitse, looduspärand ja loodusvarad, roheline ja sinine taristu

40 %

100 %

051

IKT: väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (sh tuumik-/tagasiühenduse võrk)

0 %

0 %

052

IKT: väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse korterelamutele teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini paigaldatud kiudoptikaga)

0 %

0 %

053

IKT: väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse elumajadele või ärihoonetele teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini paigaldatud kiudoptikaga)

0 %

0 %

054

IKT: väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse täiustatud traadita andmeside tugijaamani paigaldatud kiudoptikaga)

0 %

0 %

055

IKT: muud liiki IKT-taristu (sealhulgas suuremahulised arvutisüsteemid/-seadmed, andmekeskused, sensorid ja muud traadita seadmed)

0 %

0 %

055a

IKT: muud liiki IKT-taristu (sealhulgas suuremahulised arvutisüsteemid/-seadmed, andmekeskused, sensorid ja muud traadita seadmed) kooskõlas CO2 heite vähendamise ja energiatõhususe kriteeriumidega (2)

40 %

0 %

056

Uued või uuendatud kiirteed ja maanteed – TEN-T põhivõrk (14)

0 %

0 %

057

Uued või uuendatud kiirteed ja maanteed – TEN-T üldine võrk

0 %

0 %

058

Uued või uuendatud kõrvalmaanteede ühendused TEN-T teedevõrgu ja -sõlmedega

0 %

0 %

059

Muud uued või uuendatud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud juurdepääsuteed

0 %

0 %

060

Taastatud või ajakohastatud kiirteed ja maanteed – TEN-T põhivõrk

0 %

0 %

061

Taastatud või ajakohastatud kiirteed ja maanteed – TEN-T üldine võrk

0 %

0 %

062

Muud taastatud või ajakohastatud teed (kiirteed, riiklikud, piirkondlikud või kohalikud teed)

0 %

0 %

063

Transpordi digiteerimine: maanteetransport

0 %

0 %

063a

Transpordi digiteerimine, kui osaliselt on selle eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet: maanteetransport

40 %

0 %

064

Uued või uuendatud raudteed – TEN-T põhivõrk

100 %

40 %

065

Uued või uuendatud raudteed – TEN-T üldine võrk

100 %

40 %

066

Muud uued või uuendatud raudteed

40 %

40 %

066a

Muud uued või uuendatud raudteed, mis on elektrilised/heiteta (15)

100 %

40 %

067

Taastatud või ajakohastatud raudteed – TEN-T põhivõrk

100 %

40 %

068

Taastatud või ajakohastatud raudteed – TEN-T üldine võrk

100 %

40 %

069

Muud taastatud või ajakohastatud raudteed

40 %

40 %

069a

Muud taastatud või ajakohastatud raudteed, mis on elektrilised/heiteta (15)

100 %

40 %

070

Transpordi digiteerimine: raudteetransport

40 %

0 %

071

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS)

40 %

40 %

072

Raudteeveerem

0 %

40 %

072a

Heitevaba/elektrimootoriga (16) raudteeveerem

100 %

40 %

073

Puhta linnatranspordi taristu (17)

100 %

40 %

074

Puhta linnatranspordi veerem (18)

100 %

40 %

075

Jalgrattataristu

100 %

100 %

076

Linnatranspordi digiteerimine

0 %

0 %

076a

Transpordi digiteerimine, kui osaliselt on selle eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet: linnatransport

40 %

0 %

077

Alternatiivkütuste taristu (19)

100 %

40 %

078

Mitmeliigiline transport (TEN-T)

40 %

40 %

079

Mitmeliigiline transport (v.a linnatransport)

40 %

40 %

080

Meresadamad (TEN-T)

0 %

0 %

080a

Meresadamad (TEN-T), v.a fossiilkütuste transpordiks ettenähtud rajatised

40 %

0 %

081

Muud meresadamad

0 %

0 %

081a

Muud meresadamad, v.a fossiilkütuste transpordiks ettenähtud rajatised

40 %

0 %

082

Siseveeteed ja -sadamad (TEN-T)

0 %

0 %

082a

Siseveeteed ja -sadamad (TEN-T), v.a fossiilkütuste transpordiks ettenähtud rajatised

40 %

0 %

083

Siseveeteed ja -sadamad (piirkondlikud ja kohalikud)

0 %

0 %

083a0

Siseveeteed ja -sadamad (piirkondlikud ja kohalikud), v.a fossiilkütuste transpordiks ettenähtud rajatised

40 %

0 %

083a1

Olemasolevate lennujaamade turvalisus, ohutus ja lennuliikluse korraldamise süsteemid

0 %

0 %

084

Transpordi digiteerimine: muud transpordiliigid

0 %

0 %

084a

Transpordi digiteerimine, kui osaliselt on selle eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet: muud transpordiliigid

40 %

0 %

085

Alushariduse ja lapsehoiu jaoks vajalik taristu

0 %

0 %

086

Põhi- ja keskhariduse jaoks vajalik taristu

0 %

0 %

087

Kolmanda taseme hariduse jaoks vajalik taristu

0 %

0 %

088

Kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse jaoks vajalik taristu

0 %

0 %

089

Rändajate, põgenike ja rahvusvahelise kaitse all olevate või seda taotlevate isikute eluasemetaristu

0 %

0 %

090

Eluasemetaristu (v.a rändajate, põgenike ja rahvusvahelise kaitse all olevate või seda taotlevate isikute jaoks)

0 %

0 %

091

Muu sotsiaaltaristu, mis hõlbustab kogukonda kaasamist

0 %

0 %

092

Tervishoiutaristu

0 %

0 %

093

Tervishoiuseadmed

0 %

0 %

094

Tervishoiusektori vallasvara

0 %

0 %

095

Tervishoiuteenuste digiteerimine

0 %

0 %

096

Rändajate, põgenike ja rahvusvahelise kaitse all olevate või seda taotlevate isikute ajutine vastuvõtutaristu

0 %

0 %

097

Tööturule pääsu parandamise meetmed

0 %

0 %

098

Pikaajaliste töötute töövõimaluste edendamise meetmed

0 %

0 %

099

Eritoetus noorte tööhõive ja noorte sotsiaal-majandusliku integratsiooni jaoks

0 %

0 %

100

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ja ettevõtete asutamise toetamine

0 %

0 %

101

Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine

0 %

0 %

102

Tööturuasutuste ja -teenuste nüüdisajastamise ja tugevdamise meetmed vajalike oskuste hindamiseks ja prognoosimiseks ning õigeaegse ja vajadusekohase abi tagamiseks

0 %

0 %

103

Tööturu ja oskuste sobitamise ning tööturustaatuste vahelise liikumise toetamine

0 %

0 %

104

Tööjõu liikuvuse toetamine

0 %

0 %

105

Naiste tööturul osalemise edendamise ja tööturul esineva soopõhise segregatsiooni vähendamise meetmed

0 %

0 %

106

Töö- ja eraelu tasakaalu edendamise meetmed, sh lastehoiu ja hooldusteenuse kättesaadavuse hõlbustamine

0 %

0 %

107

Meetmed tervisliku ja hästi kohandatud töökeskkonna loomiseks, kus ohjatakse terviseriske, sh kehalise aktiivsuse edendamine

0 %

0 %

108

Digioskuste arendamise toetamine

0 %

0 %

109

Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate toetamine muutustega kohanemisel

0 %

0 %

110

Aktiivsena ja tervena vananemist edendavad meetmed

0 %

0 %

111

Alushariduse ja lapsehoiu toetamine (v.a taristu)

0 %

0 %

112

Põhi- ja keskhariduse toetamine (v.a taristu)

0 %

0 %

113

Kolmanda taseme hariduse toetamine (v.a taristu)

0 %

0 %

114

Täiskasvanuhariduse toetamine (v.a taristu)

0 %

0 %

115

Võrdsete võimaluste ja ühiskonnaelus aktiivse osalemise edendamise meetmed

0 %

0 %

116

Ebasoodsas olukorras olevate inimeste kaasamine tööhõivesse ja uuesti tööturule toomine

0 %

0 %

117

Meetmed tõrjutud rühmade (nt romad) juurdepääsu parandamiseks haridusele ja tööle ning nende sotsiaalse kaasamise edendamiseks

0 %

0 %

118

Tõrjutud rühmadega (nt romad) töötava kodanikuühiskonna toetamine

0 %

0 %

119

Konkreetsed meetmed kolmandate riikide kodanike osaluse suurendamiseks tööhõives

0 %

0 %

120

Kolmandate riikide kodanike sotsiaalse integratsiooni meetmed

0 %

0 %

121

Meetmed kvaliteetsete, kestlike ja taskukohaste teenuste võrdse ja õigeaegse kättesaadavuse parandamiseks

0 %

0 %

122

Pere- ja kogukonnapõhiste hooldusteenuste edendamise meetmed

0 %

0 %

123

Tervishoiusüsteemide kättesaadavamaks, tulemuslikumaks ja vastupidavamaks muutmise meetmed (v.a taristu)

0 %

0 %

124

Pikaajalise hoolduse kättesaadavamaks muutmise meetmed (v.a taristu)

0 %

0 %

125

Sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamise meetmed, sh sotsiaalkaitse kättesaadavuse edendamine

0 %

0 %

126

Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalse integratsiooni edendamine

0 %

0 %

127

Materiaalse puuduse vähendamine toidu ja/või materiaalse abi pakkumisega enim puudust kannatavate isikutele, sh kaasnevad meetmed

0 %

0 %

128

Riigi turismialaste väärtuste kaitse, arendamine ja edendamine ning turismiteenused

0 %

0 %

129

Kultuuripärandi kaitse, arendamine ja edendamine ning kultuuriteenused

0 %

0 %

130

Looduspärandi kaitse, arendamine ja edendamine ning ökoturism, v.a Natura 2000 alad

0 %

100 %

131

Avaliku ruumi taaselustamine ja turvalisus

0 %

0 %

131a

Territoriaalse arengu algatused, sealhulgas territoriaalsete strateegiate koostamine

0 %

0 %

132

Programme haldavate asutuste ja fondide rakendamisega seotud asutuste suutlikkuse parandamine

0 %

0 %

133

Partneritega tehtava koostöö tõhustamine nii liikmesriigis kui ka sellest väljaspool

0 %

0 %

134

Ristfinantseerimine ERFi vahenditest (toetus ESFi tüüpi meetmetele, mis on vajalikud ERFi osa rakendamiseks ja sellega vahetult seotud)

0 %

0 %

135

Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse parandamine territoriaalse koostöö projektide ja algatuste rakendamisel piiriüleses, riikidevahelises, merendusalases ja piirkondadevahelises kontekstis

0 %

0 %

135a

Interreg: piiriületuse haldamine ning liikuvus ja rände haldamine

0 %

0 %

136

Äärepoolseimad piirkonnad: kõigi juurdepääsuga seotud probleemidest ja territoriaalsest killustatusest tulenevate lisakulude hüvitamine

0 %

0 %

137

Äärepoolseimad piirkonnad: erimeetmed turu suurusega seotud teguritest tulenevate lisakulude hüvitamiseks

0 %

0 %

138

Äärepoolseimad piirkonnad: toetus kliimatingimustest ja pinnamoest tulenevate lisakulude hüvitamiseks

40 %

40 %

139

Äärepoolseimad piirkonnad: lennujaamad

0 %

0 %

140

Teave ja teabevahetus

0 %

0 %

141

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

0 %

0 %

142

Hindamine ja uuringud ning andmete kogumine

0 %

0 %

143

Liikmesriikide asutuste, toetusesaajate ja asjaomaste partnerite suutlikkuse suurendamine

0 %

0 %

01

Roheliste kutseoskuste ja töökohtade ning rohelise majanduse toetamine

100 %


(1)  Suurettevõtjad on kõik ettevõtjad, mis ei ole VKEd, sealhulgas väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad.

(2)  Kui meetme eesmärk on, et töödeldaks või kogutaks andmeid, et kasvuhoonegaaside heidet oleks võimalik vähendada ja selle tulemusel on kasvuhoonegaaside heide olelusringi jooksul tõendatult palju väiksem. Kui meetme eesmärgi kohaselt peavad andmekeskused järgima Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendit.

(3)  a) Kui meetme eesmärk on saavutada renoveerimisel keskmiselt vähemalt keskmine tase, mis on kindlaks määratud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, või b) kui meetme eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside otsest ja kaudset heidet varasema heitega võrreldes keskmiselt vähemalt 30 %.

(4)  Kui meetme eesmärk on saavutada renoveerimisel keskmiselt vähemalt keskmine tase, mis on kindlaks määratud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786. Hoonete renoveerimine hõlmab ka taristut 85.–92. sekkumisvaldkonna tähenduses.

(5)  Kui meetmete eesmärk puudutab selliste uute hoonete ehitamist, mille primaarenergiatarbimine on vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel (riigisisesed õigusaktid). Uute energiatõhusate hoonete ehitamine hõlmab ka taristut 85.–92. sekkumisvaldkonna tähenduses.

(6)  Kui meetme eesmärk on a) saavutada renoveerimisel keskmiselt vähemalt keskmine tase, mis on kindlaks määratud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, või b) vähendada kasvuhoonegaaside otsest ja kaudset heidet varasema heitega võrreldes keskmiselt vähemalt 30 %. Hoonete renoveerimine hõlmab ka taristut 85.–92. sekkumisvaldkonna tähenduses.

(7)  Kui meetme eesmärk on seotud biomassist elektri- või soojusenergia toomisega kooskõlas Euroopa Paarlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(8)  Kui meetme eesmärk on seotud kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 biomassist elektri- või soojusenergia toomisega; ning kui meetme eesmärk on vähendada käitises kasvuhoonegaaside heidet biomassi kasutamise abil vähemalt 80 % vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas. Kui meetme eesmärk on seotud kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 biomassist (v.a toidu- ja söödakultuurid) biokütuse toomisega; ning kui meetme eesmärk on vähendada käitises kasvuhoonegaaside heidet biomassi kasutamise abil vähemalt 65 % vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 V lisas.

(9)  See kehtib tõhusa koostootmise korral, kui meetme eesmärk on saavutada olelusringi jooksul tekkiv heide, mis on väiksem kui 100gCO2e/kWh, või heitsoojusest toodetud soojus-/jahutusenergia. See kehtib kaugkütte/-jahutuse puhul, kui sellega seotud infrastruktuur järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1) kui sellega seotud taristu vastab ELi energiatõhususe direktiivile või kui olemasolevat taristut on renoveeritud, et see vastaks tõhusa kaugkütte ja -jahutuse määratlusele, või kui projekt on täiustatud katsesüsteem (kontrolli- ja energiahaldussüsteemid, asjade internet) või kui selle tulemusel hakatakse kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis kasutama madalama temperatuuriga režiimi.

(10)  Kui meetme eesmärk on, et ehitatava süsteemi keskmine energiatarbimine oleks < = 0,5 kWh või taristu lekkeindeks (ILI) = 1,5 ning et renoveerimise tulemusel väheneks keskmine energiatarbimine rohkem kui 20 % või leke rohkem kui 20 %.

(11)  Kui meetme eesmärk on, et kogu ehitatava reoveesüsteemi energia netotarbimine oleks null või et kogu reoveesüsteemi uuendamisel väheneks keskmine energiatarbimine vähemalt 10 % (üksnes energiatõhususmeetmete, mitte materjali ega koormuse muutmise abil).

(12)  Kui meetme eesmärk on muuta vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete massist teiseseks toormeks.

(13)  Kui meetme eesmärk on muuta tööstusalad ja saastunud maa looduslikuks CO2 sidujaks [viide õiguslikule määratlusele].

(14)  56.–62. sekkumisvaldkonna meetmete selliste elementide jaoks, mis on seotud sekkumisega alternatiivkütuste, sealhulgas elektrisõidukite laadimise või ühistranspordi valdkonnas, võib kasutada 73., 74. ja 77. sekkumisvaldkonda.

(15)  Kui meetme eesmärk on seotud raudteeäärsete elektrifitseeritud süsteemide ja nendega seotud allsüsteemidega või kui on olemas elektrifitseerimiskava või kui raudteel saavad 10 aasta jooksul sõita rongid, mille summutitoru heide on null.

(16)  Kohaldatakse ka kaherežiimiliste rongide suhtes

(17)  Puhta linnatranspordi taristu tähendab taristut, mis võimaldab kasutada heitevaba veeremit.

(18)  Puhta linnatranspordi veerem tähendab heiteta veeremit.

(19)  Kui meetme eesmärk on kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001.


VII LISA

Rahastust rahastatavate digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika

Digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika

 

Sekkumismeetmete tabel

Kood

Sekkumisvaldkond ja sekkumismeetme liik (1)

Koefitsient digipöördeks antavate toetuste arvutamiseks

 

Sekkumisvaldkond 1: ühendatus

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) mõõde 1: ühendatus

 

051

Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (sh tuumik-/ tagasiühenduse võrk) (2)

100 %

052

Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse korterelamutele teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini paigaldatud kiudoptikaga)

100 %

053

Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse elumajadele või ärihoonetele teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini paigaldatud kiudoptikaga)

100 %

054

Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse täiustatud traadita andmeside tugijaamani paigaldatud kiudoptikaga) (3)

100 %

054a

5G-võrgu leviala, sealhulgas katkematu ühendatus piki transpordimarsruute; gigabitiühendatus (võrgud, mille sümmeetriline ühendus on vähemalt 1 Gbit/s) sotsiaal-majanduslikult olulistele üksustele, nagu koolid, transpordisõlmed ja peamised avalike teenuste osutajad

100 %

054b

Suure territoriaalse levialaga mobiilse andmeside ühendatus

100 %

 

Sekkumisvaldkond 2: digivaldkonnaga seotud investeeringud teadus- ja arendustegevusse

DESI: „ELi IKT sektor ning selle teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus“

 

009a

Investeeringud digitaalvaldkonnaga seotud teadus- ja arendustegevusse (sh tipptasemel teaduskeskused, rakendusuuringud, tootearendus, teostatavusuuringud, digivaldkonnaga seotud teadus- ja arendustegevuseks vajaliku materiaalse või immateriaalse vara soetamine)

100 %

 

Sekkumisvaldkond 3: inimkapital

DESI mõõde 2: inimkapital

 

012

Digioskuste ja e-kaasatuse jaoks mõeldud IT-teenused ja -rakendused (4)

100 %

016

Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusoskuse arendamine ning ettevõtjate kohanemine muutustega

40 %

108

Digioskuste arendamise toetamine (5)

100 %

099

Eritoetus noorte tööhõive ja noorte sotsiaal-majandusliku integratsiooni jaoks

40 %

100

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ja ettevõtete asutamise toetamine

40 %

 

Sekkumisvaldkond 4: e-valitsus, avalikud digiteenused ja kohalikud digitaalsed ökosüsteemid

DESI mõõde 5: digitaalsed avalikud teenused

 

011

Valitsuse IKT-lahendused, e-teenused, rakendused (6)

100 %

011a

Valitsuse IKT-lahendused, e-teenused ja rakendused, mis vastavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise või energiatõhususe kriteeriumidele (7)

100 %

011a

Euroopa digitaalidentiteedi süsteemi kasutuselevõtt avalikuks ja erakasutuseks

100 %

013

E-tervise teenused ja rakendused (sh e-hooldus, asjade internet füüsilise aktiivsuse ja intelligentse elukeskkonna jaoks)

100 %

095

Tervishoiuteenuste digiteerimine

100 %

063

Transpordi digiteerimine: maanteetransport

100 %

063a

Transpordi digiteerimine, kui osaliselt on selle eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet: maanteetransport

100 %

070

Transpordi digiteerimine: raudteetransport

100 %

071

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS)

100 %

076

Linnatranspordi digiteerimine

100 %

076a

Transpordi digiteerimine, kui osaliselt on selle eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet: linnatransport

100 %

084

Transpordi digiteerimine: muud transpordiliigid

100 %

084a

Transpordi digiteerimine, kui osaliselt on selle eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet: muud transpordiliigid

100 %

033

Arukad energiasüsteemid (sh nutivõrgud ja IKT-süsteemid) ning nendega seotud salvestus

40 %

011c

Kohtusüsteemide digiteerimine

100 %

 

Sekkumisvaldkond 5: ettevõtete digiüleminek

DESI mõõde 4: digitehnoloogia integreerimine

 

010

VKEde digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus)

100 %

010a

Suurettevõtjate digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus)

100 %

010b

VKEde ja suurettevõtjate digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus) kooskõlas kasvuhoonegaaside heite vähendamise või energiatõhususe kriteeriumidega (7)

100 %

014

VKEde ettevõtlustaristu (sh tööstuspargid ja tootmiskohad) (8)

40 %

015

VKEde ettevõtluse arendamine ja rahvusvahelistumine, sealhulgas tulusad investeeringud (8)

40 %

017

Kõrgetasemelised tugiteenused VKEdele ja VKEde rühmadele (sh juhtimis-, turundus- ja kujundusega seotud teenused (8)

40 %

018

Ettevõtlusinkubatsioon ning toetus võrse- ja idufirmadele (8)

40 %

019

Toetus innovatsiooniklastritele, mis on moodustatud muu hulgas ettevõtete, teadusorganisatsioonide ja avaliku sektori asutuste ning ettevõtlusvõrgustike vahel ja millest saavad peamiselt kasu VKEd (8)  (9)

40 %

020

Innovatsiooniprotsessid VKEdes (protsessist, organisatsioonist, turundusest, koosloomisest, kasutajatest ja nõudlusest lähtuv innovatsioon) (8)

40 %

021

Tehnosiire ning ettevõtjate, uurimiskeskuste ja kõrgharidussektori vaheline koostöö (8)

40 %

021a

Digitaalse infosisu tootmise ja levitamise toetamine

100 %

 

Sekkumisvaldkond 6: investeeringud digivõimekusse ja kõrgtehnoloogia kasutuselevõttu

DESI mõõde 4: digitehnoloogia integreerimine + ad hoc andmekogumine

 

055

Muud liiki IKT-taristu (sealhulgas suuremahulised arvutisüsteemid/-seadmed, andmekeskused, sensorid ja muud traadita seadmed)

100 %

055a

Muud liiki IKT-taristu (sealhulgas suuremahulised arvutisüsteemid/-seadmed, andmekeskused, sensorid ja muud traadita seadmed) kooskõlas CO2 heite vähendamise ja energiatõhususe kriteeriumidega (7)

100 %

021b

Väga spetsiifiliste tugiteenuste ja -vahendite väljatöötamine haldusasutustele ja ettevõtjatele (riiklikud kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused, küberkeskused, tehisintellekti testimise ja eksperimenteerimise vahendid, plokiahel, asjade internet jne)

100 %

021c

Investeeringud kõrgtehnoloogiasse, näiteks kõrgjõudlusega andmetöötlusse ja kvantarvutusvõimekusse / kvantkommunikatsiooni võimekusse (sealhulgas kvantkrüpteerimine); mikroelektroonika projekteerimisse, tootmisse ja süsteemi integreerimisse; Euroopa järgmise põlvkonna andmetöötlusse, sh pilvandmetöötlusse, ja servtöötlusse (taristu, platvormid ja teenused); virtuaal- ja täiendatud reaalsusse, süvatehnoloogiasse ja muusse digitehnoloogiasse. Investeeringud digitaalse tarneahela turvalisuse tagamisse.

100 %

021d

Küberturvalisuse tehnoloogiate, meetmete ja tugivahendite väljatöötamine ja kasutuselevõtt avaliku ja erasektori kasutajate jaoks

100 %

 

Sekkumisvaldkond 7: digisektori muutmine keskkonnasäästlikumaks

 

027a

Investeeringud tehnoloogiasse, oskustesse, taristusse ja lahendustesse, mis suurendavad energiatõhusust ning tagavad andmekeskuste ja -võrkude kliimaneutraalsuse

100 %


(1)  Käesolevas tabelis esitatud sekkumismeetmete kirjeldusega ei piirata konkurentsireeglite täitmist, eelkõige tagamaks, et sekkumismeetmetega ei tõrjuta välja erasektori investeeringuid.

(2)  Sealhulgas merekaablid liikmesriikides ja nende vahel ning liidu ja kolmandate riikide vahel.

(3)  Sealhulgas 5G- ja 6G-võrk.

(4)  Sealhulgas meetmed haridus- ja koolitusasutuste digiteerimise toetamiseks (kaasa arvatud investeeringud infotehnoloogia ja kommunikatsiooni taristusse), sealhulgas kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse jaoks.

(5)  See tähendab kõigi tasandite digioskusi ja hõlmab järgmist: digispetsialistide koolitamiseks mõeldud väga spetsiifilised programmid (st tehnoloogiapõhised programmid); õpetajate koolitamine, digitaalse infosisu arendamine hariduslikel eesmärkidel ja vajaliku organisatsioonilise suutlikkuse suurendamine. See hõlmab ka meetmeid ja programme, mille eesmärk on parandada põhilisi digioskusi.

(6)  Sealhulgas kõrgetasemelise tehnoloogia (nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus või tehisintellekt) kasutamine avalike teenuste osutamiseks, otsuste tegemiseks ning digitaalsete avalike teenuste ja taristu (piirkondlik, riiklik ja piiriülene) koostalitlusvõime tagamiseks.

(7)  Kui meetme eesmärk on, et töödeldaks või kogutaks andmeid, et kasvuhoonegaaside heidet oleks võimalik vähendada, ja selle tulemusel on kasvuhoonegaaside heide olelusringi jooksul tõendatult palju väiksem. Kui meetme eesmärgi kohaselt peavad andmekeskused järgima Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendit.

(8)  Digipöörde koefitsienti 40% tuleks rakendada üksnes siis, kui sekkumismeetmed keskenduvad punktidele, mis on otseselt seotud ettevõtete digiüleminekuga, sealhulgas näiteks digitaaltooted ja IKTga seotud varad.

(9)  Sealhulgas sotsiaalmajanduse üksused.


Top