EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R1097

Nõukogu määrus (EL) 2019/1097, 26. juuni 2019, millega muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate kalapüügivõimaluste osas

ST/10082/2019/INIT

OJ L 175, 28.6.2019, p. 3–10 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1097/oj

28.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/3


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1097,

26. juuni 2019,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate kalapüügivõimaluste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2019/124 (1) on määratud 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.

(2)

Läänepiirkonna vete mitmeaastase kavaga, (2) mis jõustus 26. märtsil 2019, tunnistati kehtetuks euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamise kava (3). Nõukogu määruse (EL) 2019/124 IIA lisas sätestatud püügikoormuse piirangud kehtestati kõnealuse taastamiskava kohaselt. Kuna asjaomaseid kalavarusid majandatakse kooskõlas läänepiirkonna vete mitmeaastase kavaga, mille kohaselt kehtestatakse püügi piirnormid sellise kalastussuremuse sihttaseme saavutamiseks, mis vastab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (FMSY) vahemikele, ei ole edaspidi enam vaja kõnealuste kalavarude püügiga tegelevatele laevastikele kehtestada püügikoormuse piiranguid. Seetõttu tuleks määruse (EL) 2019/124 IIA lisa kehtetuks tunnistada.

(3)

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) esitas teadusliku nõuande merlangi (Merlangius merlangus) püügi kohta ICESi 7a rajoonis (Iiri meri). Kõnealuse kalavaru kaaspüügi lubatud kogupüük (TAC) 2019. aastaks on kehtestatud selleks, et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, ning vajaduse vahel saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, võttes arvesse seda, et segapüügi puhul on raske püüda ühel ajal kõiki varusid FMSY-tasemel. ICESi ajakohastatud teaduslik analüüs merlangi seisundi kohta ICESi 7a rajoonis ja selle vältimatu kaaspüügi kohta muudes püügipiirkondades nägi ette praeguse olukorra säilitamise, hinnates vastava püügi suuruseks 1 385 tonni. Selle teadusliku analüüsi kohaselt tuleks TACi muuta nii, et see kajastaks kogust, mis minimeerib ohu kehtestada varajane püügikeeld, samal ajal võimaldades kudekarja biomassil jätkuvalt taastuda. TACi tase peaks hoidma ära ka kõnealuse kalavaru kalastussuremuse suurenemise ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks.

(4)

2018. aasta detsembris leppisid asjaomased liikmesriigid kokku selles, et teevad koostööd loodepiirkonna vete liikmesriikide rühmades ja samuti tihedat koostööd loodepiirkonna vete nõuandekomisjoniga, et valmistada ette kaaspüügi vähendamise mitmeaastane kava. Kõnealune kava peaks tagama, et selektiivsete meetmetega või püügi vältimise meetmetega vähendatakse kõnealuse viie kalavaru, sealhulgas Iiri mere merlangi kaaspüüki, mille puhul ICES soovitas 2019. aastaks nullpüüki. Komisjon on teatanud, et kavatseb esitada kõnealune kava kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) täiskogu istungile 2019. aasta juulis, et hinnata kava tulemuslikkust. Kui STECFi hinnang näitab, et kaaspüügi vähendamise kavaga ei saavutata soovitud tulemust vähendada kalastussuremust kaaspüügil, on komisjon teatanud, et kavatseb asjaomaste varude kalastussuremuse vähendamiseks kaaluda alternatiivseid meetmeid.

(5)

ICESi 28. märtsi 2019. aasta nõuande kohaselt ei tohiks norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püük funktsionaalses üksuses 31 ICESi 8c rajoonis ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 ületada 0,7 tonni. Norra salehomaari püügi võimalused funktsionaalses üksuses 31 ICESi 8c rajoonis tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(6)

28. märtsil 2019 avaldas ICES nõuande hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügi kohta ICESi 3a rajoonis ja 4a rajooni idaosas (Skagerrak ja Kattegat ning Põhjamere põhjaosa Norra süvikus). Kõnealuse nõuande põhjal ja pärast Norraga konsulteerimist on asjakohane kehtestada liidu hariliku süvameregarneeli kvoodiks ICESi 3a rajoonis 2 304 tonni, mis on kooskõlas FMSY-ga.

(7)

22. veebruaril 2019 esitas ICES ajakohastatud nõuande põhjaatlandi süsika (Pollachius virens) püügi kohta Põhjameres. Selle nõuande kohaselt ja pärast Norraga konsulteerimist tuleks põhjaatlandi süsika TACi vastavalt muuta, et see oleks kooskõlas FMSY-ga.

(8)

ICESi 12. aprilli 2019. aasta nõuande kohaselt ei tohiks kilu (Sprattus sprattus) püük 3a rajoonis (Skagerrak ja Kattegat) ja 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ajavahemikul 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 ületada 138 726 tonni. Kilu TACiks 3a rajoonis kehtestati 26 624 tonni. Kilu püügivõimaluste kindlaks määramisel ICESi 2a rajooni liidu vetes ja 4. alapiirkonnas tuleks arvesse võtta ICESi 3a rajooni jaoks juba kindlaks määratud TACi ning FMSY-d. Selleks et tagada püügivõimaluste täielik ärakasutamine, on asjakohane näha kilu puhul ette piirkondadevaheline paindlikkus ICESi 3a rajoonist ICESi 2a ja 4. alapiirkonda.

(9)

Anšoovise (Engraulis encrasicolus) TAC ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) 34.1.1 liidu vetes ajavahemikul 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 on kuni selle ajavahemiku kohta teadusliku nõuande esitamiseni null. ICES esitab kõnealuse kalavaru kohta oma nõuande alles 2019. aasta juuni lõpus, kuigi kalapüük jätkub ka suveperioodil. Tagamaks, et püügitegevus saab jätkuda ajani, mil TAC viimase teadusliku nõuande alusel kehtestatakse, tuleks ajutiseks TACiks kehtestada 4 902 tonni, tuginedes 2018. aasta kolmanda kvartali püügile. Tulevikus muudetakse TACi vastavalt ICESi teaduslikule nõuandele.

(10)

Komisjon võttis 13. märtsil 2019 Põhjamere liikmesriikide rühma ühise soovituse alusel vastu delegeeritud määruse (EL) 2019/906 (4). Kõnealuse määrusega muudetakse määruse (EL) nr 1380/2013 (5) artikli 15 lõike 5 punktis c lossimiskohustusega seoses ette nähtud vähese tähtsusega erandeid atlandi tursa (Gadus morhua) ja merlangi (Merlangius merlangus) puhul, kuna nende liikide suuremas koguses soovimatu püügi suhtes kohaldatakse lossimiskohustust kooskõlas FMSY-ga ning need ei ole sellest kohustusest enam vabastatud. Seetõttu tuleks asjaomaseid TACe nende muudatuste arvesse võtmiseks muuta ja need tuleks jätkuvalt kehtestada kooskõlas FMSY-ga. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (6) artikliga 5 peavad liikmesriigid tagama tõhusa kontrolli lossimiskohustuse täitmise üle, hoides seeläbi ära asjaomastele varudele avalduva püügisurve suurenemise.

(11)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma 21. erikohtumisel 2018. aastal vastu soovituse 18–02 Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Kõnealune majandamiskava põhineb alalise uuringute ja statistikakomitee nõuandel koostada varude mitmeaastane majandamiskava 2018. aastaks, kuna kalavaru praegune seisund ei nõua enam hariliku tuuni varude taastamise kavas kehtestatud erakorralisi meetmeid (soovitus 17–17, millega muudetakse soovitust 14–04). Majandamiskavas võetakse arvesse eri tüüpi püügivahendite ja -tehnika eripära. Seepärast on asjakohane vaadata läbi sätted püügikoormuse piirangute ja maksimaalse koguse kohta tuunikasvandustes.

(12)

Määruses (EL) 2019/124 sätestatud püügi piirnorme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019. Seetõttu peaks alates kõnealusest kuupäevast kohaldama ka püügi piirnorme käsitlevaid käesoleva määruse sätteid. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomased kalapüügivõimalused ei ole veel ammendatud.

(13)

Määrust (EL) 2019/124 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2019/124 muudetakse järgmiselt.

a)

Artikli 9 punkt a jäetakse välja.

b)

IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

c)

IIA lisa jäetakse välja.

d)

IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. L. GAVRILESCU


(1)  Nõukogu 30. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/124, millega määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 29, 31.1.2019, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(3)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(4)  Komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/906, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/2035, millega täpsustatakse Põhjamerel teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikus 2019–2021 (ELT L 145, 4.6.2019, lk 4).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(6)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).


LISA

1.   

Määruse (EL) 2019/124 IA lisa muudetakse järgmiselt:

1)

tabel, milles on esitatud anšoovise püügi võimalused ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes, asendatakse järgmisega:

Liik:

anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond:

9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANE/9/3411)

Hispaania

2 344  (1)

 

 

Portugal

2 558  (1)

 

 

Liit

4 902  (1)

 

 

TAC

4 902  (1)

 

Ennetuslik TAC

2)

tabel, milles on esitatud atlandi tursa püügi võimalused ICESi 4. alapiirkonnas, 2a rajooni liidu vetes ning selles osas 3a rajoonis, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, asendatakse järgmisega:

Liik:

atlandi tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

4; 2a püügipiirkonna liidu veed; 3a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

Belgia

870 (2)

 

 

Taani

4 998  (2)

 

 

Saksamaa

3 169  (2)

 

 

Prantsusmaa

1 075  (2)

 

 

Madalmaad

2 824  (2)

 

 

Rootsi

33 (2)

 

 

Ühendkuningriik

11 464  (2)

 

 

Liit

24 433  (2)

 

 

Norra

5 004  (3)

 

 

TAC

29 437

 

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

4. püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)

Liit

21 236 “;

3)

tabel, milles on esitatud merlangi püügi võimalused ICESi 4. alapiirkonnas ja 2a rajooni liidu vetes, asendatakse järgmisega:

Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

4; 2a püügipiirkonna liidu veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

320

 

 

Taani

1 385

 

 

Saksamaa

360

 

 

Prantsusmaa

2 082

 

 

Madalmaad

801

 

 

Rootsi

3

 

 

Ühendkuningriik

10 012

 

 

Liit

14 963

 

 

Norra

1 219  (4)

 

 

TAC

17 191

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

4. püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)

Liit

10 881 “;

4)

tabel, milles on esitatud merlangi püügi võimalused ICESi 7a rajoonis, asendatakse järgmisega:

Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

7a

(WHG/07A.)

Belgia

3 (5)

 

 

Prantsusmaa

43 (5)

 

 

Iirimaa

717 (5)

 

 

Madalmaad

1 (5)

 

 

Ühendkuningriik

482 (5)

 

 

Liit

1 246  (5)

 

 

TAC

1 246  (5)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

5)

tabel, milles on esitatud norra salehomaari püügi võimalused 8c rajoonis, asendatakse järgmisega:

Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

8c

(NEP/08C.)

Hispaania

2,7 (6)

 

 

Prantsusmaa

0,0 (6)

 

 

Liit

2,7 (6)

 

 

TAC

2,7 (6)

 

Ennetuslik TAC

6)

tabel, milles on esitatud hariliku süvameregarneeli püügi võimalused ICESi 3a rajoonis, asendatakse järgmisega:

Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

3a

(PRA/03A.)

Taani

1 497

 

 

Rootsi

807

 

 

Liit

2 304

 

 

TAC

4 314

 

Analüütiline TAC“;

7)

tabel, milles on esitatud põhjaatlandi süsika püügi võimalused ICESi 3a rajoonis ja 4. alapiirkonnas ja 2a rajooni liidu vetes, asendatakse järgmisega:

Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

3a ja 4; 2a rajooni liidu veed

(POK/2C3A4)

Belgia

33

 

 

Taani

3 865

 

 

Saksamaa

9 759

 

 

Prantsusmaa

22 967

 

 

Madalmaad

98

 

 

Rootsi

531

 

 

Ühendkuningriik

7 482

 

 

Liit

44 735

 

 

Norra

48 879  (7)

 

 

TAC

93 614

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

8)

tabel, milles on esitatud põhjaatlandi süsika püügivõimalused ICESI 6. alapiirkonnas ning 5b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

6; 5b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(POK/56–14)

Saksamaa

468

 

 

Prantsusmaa

4 650

 

 

Iirimaa

418

 

 

Ühendkuningriik

3 237

 

 

Liit

8 773

 

 

Norra

940 (8)

 

 

TAC

9 713

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

9)

tabel, milles on kilu ja seotud kaaspüügi püügi võimalused 3a püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmisega:

Liik:

kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

3a

(SPR/03A.)

Taani

17 840  (9)  (10)

 

 

Saksamaa

37 (9)  (10)

 

 

Rootsi

6 750  (9)  (10)

 

 

Liit

24 627  (9)

 

 

TAC

26 624

 

Ennetuslik TAC

10)

tabel, milles on kilu ja seotud kaaspüügi püügi võimalused 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmisega:

Liik:

kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(SPR/2AC4-C)

Belgia

1 154  (11)  (12)

 

 

Taani

91 347  (11)  (12)

 

 

Saksamaa

1 154  (11)  (12)

 

 

Prantsusmaa

1 154  (11)  (12)

 

 

Madalmaad

1 154  (11)  (12)

 

 

Rootsi

1 330  (11)  (12)  (13)

 

 

Ühendkuningriik

3 809  (11)  (12)

 

 

Liit

101 102  (11)  (12)

 

 

Norra

10 000  (11)

 

 

Fääri saared

1 000  (11)  (14)

 

 

TAC

112 102  (11)

 

Analüütiline TAC

2.   

Määruse (EL) 2019/124 IV lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„Liikmesriikide nende kalalaevade arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida.“

2)

Lõike 4 tabel B jäetakse välja;

3)

Lõike 6 tabel B asendatakse järgmisega:

Tabel B  (15)

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

Hispaania

6 300

Itaalia

3 764

Kreeka

785

Küpros

2 195

Horvaatia

2 947

Malta

8 786

Portugal

350


(1)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2019 kuni 30. septembrini 2019.“;

(2)  Eritingimus: millest kuni 5 % võib püüda: 7d püügipiirkonnas (COD/*07D.).

(3)  Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(4)  Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(5)  Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.“;

(6)  Eranditult püük kontrollpüügi raames, et koguda saagi püügimahu ühikuid käsitlevaid andmeid laevadel, mille pardal on vaatlejad:

 

2 tonni funktsionaalses üksuses 25 viiel püügikorral kuus augustis ja septembris;

 

0,7 tonni funktsionaalses üksuses 31 seitsme päeva jooksul juulis.“;

(7)  Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.“;

(8)  Võib püüda põhja pool 56°30′ N (POK/*5614N).“;

(9)  Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(10)  Seda kvooti võib üle kanda 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.“

(11)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020.

(12)  Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(13)  Kaasa arvatud tobiad.

(14)  Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.“.

(15)  Portugali kasvatamise koguvõimsusest kaetakse 500 tonni (vastab kalakasvandustesse viidavale 350 tonnile) tabelis A sätestatud liidu kasutamata kasvatamisvõimsusega.“


Top