(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, mis võivad vajaduse korral hõlmata kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning muude nõuandvate organite koostatud aruandeid ning samuti asjaomastes geograafilistes piirkondades või pädevusvaldkondades loodud nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid ning liikmesriikide ühiseid soovitusi.

(2)

Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(3)

Määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatakse ühise kalanduspoliitika eesmärk saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr võimaluse korral 2015. aastaks ning seejärel järk-järgult, laienedes kõikidele varudele hiljemalt 2020. aastaks.

(4)

Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega, kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013, kehtestada kättesaadava teadusnõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samas eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1139 (2) kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“). Kava eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Selleks tuleb asjaomaste kalavarude kalastussuremuse sihttase, mis on väljendatud vahemikena, saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020. 2019. aastal kohaldatavate Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude püügipiirangute kehtestamisel on asjakohane pidada silmas kava eesmärkide saavutamist.

(6)

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on märkinud, et Läänemere lääneosa räime biomass ICESi alarajoonides 20–24 jääb allapoole määruse (EL) 2016/1139 II lisa veerus A sätestatud kudekarja biomassi kaitse piirväärtusi. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõikele 2 tuleks võtta kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikul tasemel. Selleks tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika ja eelkõige kava eesmärkide saavutamise ajakava, võttes arvesse vastuvõetud parandusmeetmete oodatavat mõju, pidades samal ajal kinni eesmärgist saavutada majanduslik, sotsiaalne ja tööhõivealane kasu, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Sellest tulenevalt ja kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 3 on asjakohane, et Läänemere lääneosa räime püügi võimalused kehtestatakse tasemel, mis on väiksem määruse (EL) 2016/1139 I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse tasemete vahemikust, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi vähenemist.

(7)

Läänemere lääneosa tursavaru kohta ilmneb teadusnõuannetest, et harrastuspüük mõjutab oluliselt kõnealuse varu üldist kalastussuremust ja et seda tuleks piirata. Seetõttu on asjakohane kehtestada kaasavõetava saagi päevane piirmäär ühe kalamehe kohta. See ei piira tööndusliku kalapüügi suhtes kohaldatava suhtelise stabiilsuse põhimõtte kohaldamist.

(8)

Läänemere idaosa tursavaru kohta ei ole ICES pärast muutusi varude bioloogias veel saanud bioloogilisi piirväärtusi kindlaks määrata. Seetõttu on asjakohane määrata Läänemere idaosa tursa lubatud kogupüük kindlaks kooskõlas määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud ettevaatuspõhimõttega ja sätestada keeluaeg, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele.

(9)

Et tagada rannapüügi võimaluste täielik ärakasutamine, on asjakohane kehtestada liikmesriigile, kes on selle kohta taotluse esitanud, lõhe osas piiratud piirkondadevaheline paindlikkus ICESi alarajoonidest 22–31 selle alarajooni 32.

(10)

ICESi nõuande kohaselt on 29 % lõhesaagist valesti registreeritud, peamiselt meriforelli saagina. Kuna meriforelli püütakse Läänemeres peamiselt rannikuvetes, on asjakohane keelata meriforelli püük kaugemal kui neli meremiili ja piirata meriforelli kaaspüük kolme protsendini meriforelli ja lõhe kombineeritud püügist, et vältida lõhesaagi valesti registreerimist meriforelli saagina.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (3) eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning kalapüügivõimaluste ammendumise andmete esitamist komisjonile. Seetõttu tuleks käesolevas määruses täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(12)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 847/96 (4) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(13)

Uue teadusliku nõuande alusel tuleks norra tursiku esialgne lubatud kogupüük ICESi 3a rajoonis ning ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes kehtestada ajavahemikuks 1. novembrist 2018 kuni 31. oktoobrini 2019.

(14)

Varasematel aastatel on anšoovise lubatud kogupüük ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes kehtestatud kalendriaasta kaupa. 2018. aasta juulis avaldas ICES oma nõuande kõnealuse kalavaru jaoks ajavahemikuks 1. juulist 2018 kuni 30. juunini 2019. Need ajavahemikud tuleks kooskõlastada nii, et lubatud kogupüügi ja ICESi nõuandes käsitletud ajavahemikud langeksid omavahel kokku. Erandkorras ja üksnes ülemineku eesmärgil tuleks anšoovise lubatud kogupüüki muuta selliselt, et see hõlmaks 18 kuu pikkust ajavahemikku, mis lõpeb 30. juunil 2019.

(15)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2019. Siiski tuleks käesolevat määrust anšoovise suhtes kohaldada ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes alates 1. jaanuarist 2018. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna pikema ajavahemiku kalapüügivõimalused on suuremad, kui esialgu nõukogu määruses (EL) 2018/120 (5) kindlaks määratud. Lisaks tuleks käesolevat määrust kohaldada norra tursiku suhtes ICESi 3a rajoonis ning ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes 1. novembrist 2018 kuni 31. oktoobrini 2019. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,