EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018R0330

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/330, 5. märts 2018, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes

C/2018/1274

OJ L 63, 6.3.2018, p. 15–43 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force: This act has been changed. Current consolidated version: 06/03/2018

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/330/oj

6.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 63/15


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/330,

5. märts 2018,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Kehtivad meetmed

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1331/2011 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „asjaomane riik“) pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes.

(2)

Individuaalselt nimetatud äriühingute puhul jäävad kehtivad dumpinguvastased tollimaksud vahemikku 48,3–71,9 % ja jääktollimaks on 71,9 %.

1.2.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(3)

Pärast teate (3) avaldamist teatavate Hiina RVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta sai komisjon taotluse algatada määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamine.

(4)

Taotluse esitas Euroopa Liidu roostevabast terasest õmblusteta torude tootmisharu (edaspidi „ESTA“ või „taotluse esitaja“), kelle toodang moodustab üle 50 % liidu teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude kogutoodangust.

(5)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(6)

Olles veendunud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 10. detsembril 2016Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) teada aegumise läbivaatamise algatamisest alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(7)

17. veebruaril 2017 algatati Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote suhtes uurimine meetmetest kõrvalehoidmise kohta Indiast lähetatud impordi vahendusel (5). Selle uurimise tulemusel ei laiendatud meetmeid Indiast pärit impordile (6).

1.3.   Huvitatud isikud

(8)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid läbivaatamisega seotud uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Komisjon andis aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajale, teadaolevatele liidu tootjatele, kasutajatele ja importijatele, Hiina RV eksportivatele tootjatele ja Hiina ametivõimudele ning kutsus neid üles koostööd tegema.

(9)

Lisaks märkis komisjon, et kavatseb kasutada kolmanda turumajandusliku riigina (edaspidi „võrdlusriik“) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA“). Seepärast teavitas komisjon uurimise algatamisest USA tootjaid ja kutsus neid üles uurimises osalema.

(10)

Peale selle saatis komisjon kirjad kõigile teadaolevatele roostevabast terasest õmblusteta torude tootjatele Korea Vabariigis, Ukrainas, Indias, Jaapanis, Norras ja Türgis ning palus neil läbivaatamises koostööd teha.

(11)

Kõigil huvitatud isikutel oli võimalik esitada algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul läbivaatamise algatamise kohta märkusi ja taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Äriühingu Zhejiang Jiuli Hi-Tech Metals Co. Ltd taotlusel toimusid ärakuulamised ärakuulamise eest vastutava ametniku juures 14. detsembril 2017 ja 19. jaanuaril 2018. Taotlus kolmandaks ärakuulamiseks saadi 30. jaanuaril 2018 ning ärakuulamise eest vastutav ametnik võttis selles vastu. Ärakuulamine toimus 5. veebruaril 2018.

1.3.1.   Väljavõtteline uuring

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

a)   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(13)

Komisjon andis algatamisteates teada, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi, ja kutsus huvitatud isikuid üles esitama kehtestatud tähtaja jooksul märkusi. Valimi moodustamise aluseks võeti samasuguse toote tootmis- ja müügimahud liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võttes seejuures arvesse geograafilist jaotust. Valim moodustati suurimatest äriühingutest, mis paiknesid Rootsis, Prantsusmaal ja Hispaanias ning kuulusid kolme suurimasse liidu tootjate kontserni.

(14)

Üks kaebuse esitaja, Tubacex Group, soovitas komisjonil kaasata valimisse oma suurima, Hispaanias asuva tootja asemel oma suuruselt teise tootja, kes asub Austrias. See ettepanek tehti põhjusel, et teatavaid kõnealuse tootja tooteliike läbivaatamisega seotud uurimisperioodil asjaomasest riigist ei imporditud.

(15)

Võttes aga arvesse, et kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustab komisjon valimi suurima tootmis- ja müügimahu põhjal, ning kuna samasuguse toote määratlus hõlmas kõnealuseid tooteliike, otsustati seda taotlust mitte rahuldada. Peale selle leidis komisjon, et algselt väljavalitud valim oli täiesti tüüpiline ja hõlmas piisavalt tooteliike, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 13.

(16)

Muid märkusi liidu tootjate esialgse valimi kohta ei esitatud ja seepärast kinnitati see lõpliku valimina.

b)   Importijate väljavõtteline uuring

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul kui on, moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave.

(18)

Väljavõttelise uuringu protsessi ajal esitasid küsitud teabe kaks sõltumatut importijat ja seepärast ei peetud sõltumatute importijate väljavõttelist uuringut vajalikuks.

c)   Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(19)

Kümme eksportivat tootjat tagastasid väljavõttelise uuringu vormid. Kõigepealt kaasas komisjon neist valimisse kaks, lähtudes nende ekspordist liitu ja tootmismahust. Pärast ühe valimisse kaasatud tootja loobumist moodustas komisjon uue valimi, asendades loobunud eksportiva tootja järjekorras järgmisega, nii et valim koosnes uuesti kahest eksportivast tootjast, lähtuvalt nende ekspordist liitu ja tootmismahust.

1.3.2.   Küsimustikud

(20)

Komisjon saatis küsimustikud kahele valimisse kaasatud eksportivale tootjale, teadaolevatele tootjatele võimalikes võrdlusriikides, kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale ning kõigile teadaolevatele liidu turul tegutsevatele importijatele ja kasutajatele. Küsimustikule vastasid kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat, neli võrdlusriigi tootjat ja kolm valimisse kaasatud liidu tootjat. Küsimustikule esitas vastuse ainult üks põhjenduses 18 nimetatud sõltumatu importija. Küll aga esitasid vastuse küsimustikule viis täiendavat sõltumatut importijat (neist neli tegutsesid ka kasutajatena).

1.3.3.   Kontrollkäigud

(21)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosus ning hinnata, kas meetmete kehtestamine oleks liidu huvidega vastuolus. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

 

Liidu tootjad:

AB Sandvik Materials Technology, Sandviken, Rootsi;

Tubacex Tubos Inoxidables S.A.U., Bilbao, Hispaania;

Salzgitter Mannesmann Stainless Tubes France SAS, Saint-Florentin, Prantsusmaa.

 

Liidu importijad ja importijad/kasutajad:

Arcus Nederland BV, Dordrecht, Madalmaad;

VRV S.p.A., Ornago, Itaalia;

Mangiarotti S.p.A., Sedegliano, Itaalia.

 

Hiina RV eksportivad tootjad:

Zhejiang Jiuli Hi-Tech Metals Co. Ltd, Huzhou;

Shanghai Baoluo Stainless Steel Tube Co. Ltd (BSS), Shanghai.

1.4.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(22)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

(23)

Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.5.   Avalikustamine

(24)

Komisjon avalikustas kõigile huvitatud isikutele olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti kehtivad dumpinguvastased meetmed jõusse jätta. Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada avalikustamise kohta märkusi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(25)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid arvesse, kui see oli asjakohane.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(26)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit roostevabast terasest õmblusteta torud (välja arvatud külgeühendatud liitmikega torud gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites) (edaspidi „vaatlusalune toode“), mis praegu kuuluvad CN-koodide 7304 11 00, 7304 22 00, 7304 24 00, ex 7304 41 00, 7304 49 10, ex 7304 49 93, ex 7304 49 95, ex 7304 49 99 ja ex 7304 90 00 (TARICi koodid 7304410090, 7304499390, 7304499590, 7304499990 ja 7304900091) alla.

2.2.   Samasugune toode

(27)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

vaatlusalune toode;

toode, mida eksportivad tootjad toodavad ja müüvad Hiina RV siseturul;

toode, mida toodab ja müüb valitud tootja võrdlusriigis, ja

toode, mida toodab ja müüb liidus liidu tootmisharu.

(28)

Komisjon järeldas, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

(29)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et tootevalikusse olid ekslikult hõlmatud tuuma- ja sõjaliseks kasutuseks ette nähtud eritooted ning et need tooted oleks tulnud uurimisest välja jätta või teise võimalusena oleks tulnud algatada tootevaliku läbivaatamine selliste toodete väljajätmiseks.

(30)

Komisjon juhtis tähelepanu asjaolule, et kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 9 oli tootevalik sama kui esialgses uurimises. Tootevalikusse kuulus suur hulk tooteliike, millel olid samad või sarnased tehnilised ja füüsikalised põhiomadused. Et määrata kindlaks, kas tegemist on toodetega, mis on sarnased, nii et need kuuluvad sama toote alla, tuleb kohtupraktika (7) kohaselt hinnata, kas neil on samad tehnilised ja füüsikalised omadused, samad põhilised lõppkasutusalad ning sama hinna ja kvaliteedi suhe. Samuti tuleks hinnata nende toodete vastastikust asendatavust ja seda, kas need on konkureerivad tooted. Uurimise tulemusena leiti, et kõik tooteliigid on valmistatud roostevabast terasest, kasutades õmblusteta torude tootmise protsessi ja seega sarnaseid masinaid, nii et tootjad saavad vastavalt nõudlusele ühelt tootevariandilt teisele ümber lülituda. Ehkki kõik eri tooteliigid ei ole otse vastastikku asendatavad, konkureerivad tootjad seega paljude eri tooteliikide tellimuste pärast. Peale selle toodavad ja müüvad neid tooteliike nii liidu tootmisharu kui ka Hiina eksportivad tootjad, kasutades sarnast tootmismeetodit. Seepärast puudus alus leida, et tuuma- ja sõjaliseks kasutuseks ette nähtud tooted ei moodustanud osa tootevalikust.

(31)

Tootevaliku võimaliku läbivaatamise korral oleks tegemist eraldi uurimisega ja seega ei jääks see käesoleva uurimise käsitlusalasse. Peale selle ei teinud Hiina eksportiv tootja ise midagi sellise tootevaliku läbivaatamise algatamiseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

3.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(32)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiina RVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

3.1.   Dumping

3.1.1.   Võrdlusriik

(33)

Algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi oma kavatsuse kohta kasutada USAd turumajandusliku kolmanda riigina normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina RV puhul. Komisjon nimetas võimaliku võrdlusriigina ka Indiat, võttes arvesse tema tootjate suurt arvu ja suuremahulist eksporti liitu. Lisaks nimetati algatamisteates teiste võimalike võrdlusriikidena Jaapanit, Korea Vabariiki, Norrat, Türgit ja Ukrainat.

(34)

Taotlused teha koostööd saadeti India, Jaapani, Korea Vabariigi, Norra, Türgi, Ukraina ja USA teadaolevatele tootjatele. Riikides, mille puhul tootjaid teada polnud, paluti teavet tootjate kohta riigi ametiasutustelt. Vastused küsimustikule saadi ühelt India eksportivalt tootjalt ja kolmelt USA eksportivalt tootjalt.

Võrdlusriigi valik

(35)

Mis puudutab valikut India ja USA vahel, siis valis komisjon India järgmistel põhjustel: Indias oli üle 20 teadaoleva omamaise tootja ja seega tulenesid hinnad India turul tegelikust konkurentsist. India tootja kasutas sama tootmismeetodit kui see, mida valdavalt kasutas Hiina tootmisharu, ning tema tootevalik oli Hiina ekspordiga sarnasem kui USA tootevalik. Peale selle ei valitud esialgses uurimises teadlikult USAd, sest nagu on kirjeldatud esialgset uurimist käsitleva ajutise määruse (8) põhjenduses 48, toetusid USA tootjad peamise tooraine ja lõpptoodangu puhul oma ELi emaettevõtetest pärit impordile ning USAs oli neil vaid piiratud tootmistegevus, mille põhieesmärk oli täita eri- või kiirtellimusi. USA tootjatel olid kõrged tootmiskulud, mis kajastasid nende konkreetset tootmisolukorda, ja need kulud tähendasid kõrgeid omamaiseid hindu USA turul.

(36)

India tootja vastas küsimustikule ja esitas kogu taotletud lisateabe. Põhjenduses 45 esitatud põhjustel loeti esitatud andmed õigeks.

Huvitatud isikute märkused võrdlusriigi valiku kohta

(37)

Liidu tootmisharu ütles, et eelistaks USA valimist võrdlusriigiks. Tema väitel moonutas Hiina suuremahuline eksport Indiasse hindu India omamaisel turul ja sellest tulenevalt ei olnud India sobilik võrdlusriik.

(38)

Komisjon märkis, et India omamaiste hindade väidetavad moonutused ei olnud põhjendatud. Samuti täheldas komisjon, et igal juhul kasutas India tootja valdavalt kohapeal valmistatud toorainet ja et tema omamaine müük oli kasumlik. Seepärast ei osutanud miski sellele, et India tootja omamaised hinnad oleksid väidetavate moonutuste tõttu ebatavaliselt madalad.

(39)

Hiina eksportivad tootjad väitsid, et Hiina RV WTOga ühinemise protokolli 15. jagu on alates 11. detsembrist 2016 aegunud ning seepärast ei ole võrdlusriigi metoodika enam õigustatud.

(40)

Komisjon tuletas meelde, et kooskõlas kohaldatava alusmääruse artikli 2 lõikega 7 määratakse normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi andmete alusel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(41)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis üks Hiina eksportiv tootja kahtluse alla India võrdlusriigiks valimise ja väitis, et lõplikes järeldustes ei olnud India valimine piisavalt põhjendatud. Esiteks väitis ta, et India ei ole sobilik võrdlusriik, sest India tootevalik ei olnud piisavalt võrreldav Hiina eksportiva tootja ekspordiga liitu. Teiseks väitis ta, et kuna India tootja juurde ei tehtud kontrollkäiku, siis ei saa komisjon tagada, et India omamaine müük ei hõlmanud sõjaliseks ja tuumakasutuseks ette nähtud eritooteid. Kolmandaks väitis ta, et vastavalt komisjoni esialgsetele järeldustele Hiinast pärit valandeid käsitlevas dumpinguvastases uurimises (9) on rauamaagi hinnad Indias moonutatud. Sellise väidetava moonutuse tulemusel olid dumpingu arvutamisel kasutatud normaalväärtused väidetavalt liialdatud. Neljandaks väitis ta, et India normaalväärtused olid ebatavaliselt suured, nagu näitab asjaolu, et Hispaania müügihinnad liidus olid keskmiselt madalamad kui India keskmised hinnad. Hiina eksportiv tootja väitis, et kui võrdlusriigina oleks kasutatud Hispaaniat, siis oleks dumpingumarginaal olnud negatiivne.

(42)

Komisjon märkis, et India võrdlusriigiks valimise põhjuseid on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 35 ning et Hiina eksportiv tootja ei vaidlustanud ühtegi kõnealust põhjust. Samuti ei nõudnud Hiina eksportiv tootja, et võrdlusriigiks oleks tulnud valida mõni teine riik. Mis puudutab konkreetseid väiteid, siis tootevaliku võrreldavust käsitlev esimene argument lükati tagasi, sest võimalikest kasutatavatest võrdlusriikidest oli Indias suurim hulk tooteliike, mis olid võrreldavad liitu suunatud Hiina ekspordiga tervikuna, nagu on selgitatud põhjenduses 35. Individuaalne võrreldavuse tase konkreetse Hiina eksportiva tootjaga ei saa India võrdlusriigiks valimist kehtetuks muuta, sest hinnang tehti kogu riigi tasandil. Teiseks juhtis komisjon tähelepanu sellele, et nagu on selgitatud põhjenduses 30, moodustasid tuuma- ja sõjaliseks kasutuseks ette nähtud tooted osa tootevalikust, seega ei saa see asjaolu India võrdlusriigiks valimist kehtetuks muuta. Eraldi küsimust eri tooteliikide nõuetekohase võrdlemise kohta on käsitletud allpool põhjendustes 60 ja 66. Kolmandaks ei olnud väide, et rauamaagi väidetav hinnamoonutus mõjutas normaalväärtust, põhjendatud. Igal juhul ei kasutatud rauamaaki vaatlusaluse toote vahetu toorainena, samuti ei esitatud mingeid tõendeid võimaliku kaudse mõju kohta India omamaistele hindadele. Peale selle oli Hiina eksportiva tootja viidatud komisjoni uurimises rauamaagi hinnamoonutust käsitlev väide, vastupidi, tagasi lükatud. Seepärast lükati väide rauamaagiga seotud moonutuse kohta tagasi. Neljandaks ei olnud asjaolu, et mõne teise võrdlusriigi valimine oleks konkreetse Hiina eksportiva tootja jaoks soodsam olnud, põhjendatud alus võrdlusriigi valimiseks või tagasilükkamiseks. Lisaks põhines Hiina eksportiva tootja esitatud võrdlus Hispaaniaga laiade tootekategooriate keskmistel hindadel ja selles ei võetud arvesse konkreetseid tooteliike. Seega ei näidanud andmed, et India hinnad oleksid ebatavaliselt kõrged. Seepärast lükati see väide tagasi. Igal juhul ei oleks Hispaaniat üksi olnud võimalik võrdlusriigiks valida, sest tegemist on liidu liikmesriigiga. Komisjon märkis, et alternatiivne võimalus valida võrdlusriigiks liit tervikuna ei oleks muutnud järeldust dumpingu jätkumise kohta. See on tingitud asjaolust, et Hiina hinnad lõid tõendatult liidu hindu alla, nagu on selgitatud põhjenduses 126.

(43)

Seepärast järeldas komisjon, et ükski väide ei muutnud kehtetuks India võrdlusriigiks valimist, ja kinnitas, et India oli asjakohane võrdlusriik.

(44)

Pärast täiendavaid selgitusi kordas Hiina eksportiv tootja oma vastuseisu India kasutamisele võrdlusriigina ja võrdlusriigi meetodi kasutamisele üldiselt. Lisaks oma varasematele väidetele väitis Hiina eksportiv tootja veel, et kuna India tootja juurde ei tehtud kontrollkäiku, siis muudab see India valimise võrdlusriigiks kehtetuks.

(45)

Komisjon märkis, et kontrollkäik ei olnud võrdlusriigi valimisel eeltingimus ning et see võib olla asjakohane vaid India tootja esitatud andmete õigsuse hindamiseks. Pärast hoolikat hindamist jõudis komisjon järeldusele, et India tootja esitatud andmed on kooskõlalised ja täielikud ning et India tootja on varem esitanud komisjonile uurimise jaoks korrektseid andmeid. Seepärast loeti Indiast saadud andmed uurimisel õigeks aluseks, kuigi kontrollkäiku ei tehtud. Muud väited lükati juba tagasi põhjendustes 40, 42 ja 43 ning seepärast ei muutnud need komisjoni järeldusi.

(46)

Pärast põhjenduses 53 esitatud täiendavaid selgitusi väitis Hiina eksportiv tootja, et Euroopa Liit oli valitud veel üheks võrdlusriigiks, kuid huvitatud isikutele ei antud võimalust selle valiku kohta märkusi esitada.

(47)

Komisjon selgitas, et võrdlusriigiks on India ja teist võrdlusriiki ei ole. Nagu on selgitatud põhjendustes 51 ja 53 kasutati teistelt tootjatelt saadud küsimustiku vastuseid normaalväärtuse kindlakstegemiseks ainult vajaduse korral, kuna võrdlusriigis Indias ei toimunud müüki kategoorias „mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks“.

3.1.2.   Normaalväärtus

(48)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 2 uuris komisjon kõigepealt, kas India tootja samasuguse toote omamaine kogumüük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline võrreldes Hiina RV koguekspordiga liitu, st kas sellise omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu.

(49)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need võrdlusriigi omamaisel turul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida Hiina RV eksportivad tootjad müüsid ekspordiks liitu. Komisjon uuris, kas kõigi nimetatud tooteliikide omamaine müük võrdlusriigis oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2.

(50)

Leiti, et omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. Analüüs näitas, et India omamaine müük oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind ületas tootmiskulusid. Seega põhines normaalväärtus iga tooteliigi puhul tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati iga tooteliigi kaalutud keskmise hinnana kogu omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(51)

Nende eksporditud tooteliikide puhul, millel võrreldav omamaine müük võrdlusriigis puudus, määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi kõige sarnasema tooteliigi omamaise hinna põhjal. Tooteliikidevaheliste erinevuste kajastamiseks võeti normaalväärtuse kindlaksmääramisel arvesse tooteliigi omadusi, mis on määratletud toote kontrollnumbriga: tootekategooria, välisdiameeter, seinapaksus, teraseklass, katsetamine, toru ots, viimistlus ja pikkus. Neid omadusi kajastati koefitsientidena, mida kohaldati kõige sarnasema tooteliigi omamaisele hinnale Indias. Vajaduse korral kasutati teiste tootjate poolt küsimustiku vastustes esitatud teavet, et määrata kindlaks i) koefitsiendid ja ii) normaalväärtuse määramise alused tootekategoorias „mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks“. Kahe omaduse puhul (katsetamine ja toru ots) suurendavat koefitsienti ei kohaldatud, mille tulemusel määrati konservatiivsem normaalväärtus.

(52)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis üks Hiina eksportiv tootja, et India tootja tootevalik ei hõlmanud kõiki tootekategooriaid, teraseklasse ja läbimõõte, mis sisaldusid Hiinast liitu suunatud ekspordis. Seepärast väitsid nad, et India kodumaise müügi põhjal määratud normaalväärtus ei ole korrektne.

(53)

Komisjon selgitas, et alati, kui konkreetse tooteliigi puhul Indias kodumaine müük puudus, kasutati teistelt tootjatelt saadud küsimustiku vastuseid. Hiina eksportiva tootja osutatud tootekategooriate, teraseklasside ja läbimõõtudega toodete kodumaise müügi puudumisel kasutas komisjon normaalväärtuse kindlakstegemiseks selliste tooteliikide normaalväärtust, mis olid liidu tootjate küsitluse vastustes puuduvatele tooteliikidele kõige sarnasemad. Need konkreetsed tooteliigid tehti Hiina eksportivale tootjale teatavaks ning peamiselt oli tegemist tootekategooriaga „mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks“.

(54)

Pärast neid lisaselgitusi väitis Hiina eksportiv tootja, et komisjon valis tootekategooriale „mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks“ kõige sarnasemad tooted selliselt, et see suurendas dumpingumarginaali. Teiseks väitis ta, et komisjon oleks pidanud avaldama, milliste liidu tootjate andmeid kasutati. Kolmandaks väitis ta, et lisaselgitused ei teinud selgemaks, kas liidu tootmisharu andmeid kasutati kõigi eksporditud tooteliikide normaalväärtuse kindlakstegemiseks selles tootekategoorias või ainult mõne toote puhul. Viimaseks nõudis ta, et kõik konkreetse teraseklassiga tooted (13 % Cr) tuleks dumpinguarvutustest välja jätta, kuna selle teraseklassiga toodete eksport oli tegelikult selliste toodete edasimüük, mida Hiina eksportiv tootja ise ei tootnud.

(55)

Komisjon selgitas, et kõige sarnasemad tooteliigid valiti mitme kokkusobiva omaduse alusel, mida on selgitatud põhjenduses 60. Igal tooteliigile kõige sarnasem tooteliik oli Hiina eksportivale tootjale teatavaks tehtud. Teiseks, Hiina eksportiv tootja ei esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Kolmandaks, Hiina eksportivale tootjale antud lisaselgitustes kinnitati, et Indias ei toimunud Hiina eksportiva tootja osutatud konkreetse tootekategooria, teraseklassi ja läbimõõduga toodete kodumaist müüki. Seepärast kasutatigi selliste tooteliikide müügi puhul teistelt tootjatelt saadud andmeid. Hiina eksportiva tootja suhtes rakendatud normaalväärtusi kasutati kõigi kõige sarnasemate toodete puhul selles tootekategoorias. Viimaseks, komisjonil oli õiguslik kohustus määrata kõigi liitu eksporditud kaupade normaalväärtus ja seega ei olnud võimalik kõnealust tootekategooriat dumpinguarvutustest välja jätta. Isegi kui selle tootekategooria eksport oleks dumpinguarvutustest välja jäänud, ei oleks see muutnud tulemust, et dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seepärast lükati need väited tagasi.

3.1.3.   Ekspordihind

(56)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 määrati ekspordihind kindlaks tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal esimesele sõltumatule kliendile.

3.1.4.   Võrdlus ja dumpingumarginaalid

(57)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihindu. Nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12, võrreldi võrdlusriigis toodetud samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(58)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel leiti, et tegemist on dumpinguga, siis järeldati, et FOB-põhiselt väljendatud ekspordihindade suhtes korrektsioonide tegemine ei oleks mõjutanud järeldust, et tegemist on dumpinguga, sest ekspordihindade alandamine täiendavate allapoole korrigeerimistega oleks dumpingumarginaali vaid suurendanud.

(59)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et hinnavõrdlus võib olla moonutatud, sest India müük võis hõlmata tuuma- ja sõjaliseks kasutuseks ette nähtud kõrge kvaliteediga tooteid, mida võrreldi tavapäraste Hiina toodetega. Ta kritiseeris toote kontrollnumbri ülesehitust, väites, et toote kontrollnumber ei kajastanud õigesti selliseid erinevusi ja sellest tulenevalt ei olnud võrdlused õiglased. Ta palus komisjonil saata kõigile pooltele uuesti küsimustikud, milles toote kontrollnumbri ülesehitus on läbi vaadatud. Kõnealune tootja esitas samad väited liidu müügi kohta (vt põhjendus 125).

(60)

Komisjon võttis tooteliikidevahelisi erinevusi arvesse ja tagas õiglase võrdluse. Igale tooteliigile, mida tootsid ja müüsid Hiina eksportivad tootjad, võrdlusriigi tootja ja liidu tootmisharu, anti ainukordne toote kontrollnumber. Toote kontrollnumber sõltus toote peamistest omadustest, käesoleval juhul tootekategooriast, välisdiameetrist, seinapaksusest, teraseklassist, katsetamisest, toru otsast, viimistlusest ja pikkusest. Seepärast võeti toote kontrollnumbri ülesehituses üksikasjalikult arvesse iga tooteliigi tehnilist kirjeldust ja seega oli võimalik teha õiglane võrdlus. Seega ei olnud vaja toote kontrollnumbri ülesehitust muuta ja uusi küsimustikke saata. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 42, moodustasid tuuma- või sõjaliseks kasutuseks ette nähtud tooteliigid osa tootevalikust ning puudus alus nende väljajätmiseks tootevalikust. Ei olnud ühtegi märki selle kohta, et mõnd India toodet, mis oli ette nähtud tuuma- või sõjaliseks kasutuseks, oleks ebaõiglaselt võrreldud Hiina ekspordiga. Hiina eksportiv tootja ei eksportinud tegelikult selliseid tema poolt osutatud tooteliike, mille puhul võidi väidetavalt eksida tavaliste torude teraseklasside ja tuumakasutuseks ettenähtud torude teraseklassidega. Kuna sellise moonutatud võrdluse võimalus puudus, siis lükati see väide tagasi.

(61)

Selle põhjal jäi kahe valimisse kaasatud tootja kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, vahemikku [25–35 %]. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(62)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus üks Hiina eksportiv tootja esiteks selgitada oma dumpingumarginaali arvutamist, eeskätt seda, kuidas kasutati võrdlusriigi tootja toote kontrollnumbreid ja koefitsiente normaalväärtuse arvutamiseks. Teiseks taotles ta rohkem teavet India omamaiste hindade kohta, väites, et normaalväärtuste ja dumpingumarginaalide avalikustatud vahemikud ei võimaldanud tal kontrollida arvutuste õigsust ning et suuremad väärtused tulenesid moonutatud järeldustest. Kolmandaks palus ta täpsemaid selgitusi seoses India omamaisel turul müüdavate tooteliikidega, eeskätt sellega, kuidas komisjon tagas, et sõjaliseks ja tuumakasutuseks ette nähtud eritooteid ei olnud ebaõiglaselt võrreldud Hiina ekspordiga liitu.

(63)

Komisjoni vastuse peale esitas Hiina eksportiv tootja täiendavaid taotlusi ja väiteid. Neljandaks palus ta esitada liidu tootmisharu ja USA tootjate toote kontrollnumbrite täieliku loetelu, milles peaks olema täpsustatud koefitsientide kindlaksmääramine. Viiendaks väitis ta, et koefitsientide kindlaksmääramiseks ei tohiks kasutada USA tootja küsimustiku vastuseid, sest põhjenduses 35 selgitatud põhjustel ei peetud USAd sobilikuks võrdlusriigiks, ning et USA hindadel põhinevad koefitsiendid võivad olla liialdatud. Kuuendaks väitis ta, et üks tema eksporditehing on vääralt hõlmatud tema ekspordihinna arvutusse. Seitsmendaks väitis ta, et komisjon oleks pidanud iga toote kontrollnumbri normaalväärtuste ja dumpingumarginaalide kohta vahemike asemel rohkem teavet esitama. Kaheksandaks väitis ta, et n-ö süü presumptsiooni vältimiseks oleks tulnud need eksporditud tooteliigid, mille puhul võrdlusriigis puudus vastav omamaine müük, arvutusest välja jätta ja määrata toodeteks, mida ei müüdud dumpinguhinnaga. Lõpuks taotles Hiina eksportiv tootja ka tähtaja pikendamist märkuste esitamiseks avalikustatud järelduste kohta.

(64)

Esiteks esitas komisjon Hiina eksportivale tootjale normaalväärtuse kindlaksmääramise aluseks olnud toote kontrollnumbrite loetelu, sealhulgas selliste toote kontrollnumbrite loetelu, mis vastasid otseselt tema ekspordile liitu, ja kui otseselt vastavad toote kontrollnumbrid puudusid, siis teabe selle kohta, milliste toote kontrollnumbrite põhjal normaalväärtus koefitsiente kohaldades kindlaks määrati. Toote kontrollnumbrite loetelu näitas, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud India omamaine müük ei hõlmanud selliseid terase eriklasse, mis on tavaliselt ette nähtud tuuma- ja sõjaliseks kasutuseks. Samuti esitas komisjon kõigi kasutatud koefitsientide üksikasjaliku loetelu.

(65)

Teiseks esitas komisjon Hiina eksportivale tootjale kõigi eksporditud tooteliikide normaalväärtuste ja dumpingumarginaalide vahemikud. Tootja üksikasjalikke arvandmeid ei olnud võimalik ilma tema konfidentsiaalseid andmeid avalikustamata esitada, seega esitati andmed vahemikena. Vastusena konkreetsele murele seoses kõrgeimate dumpingumarginaalidega märkis komisjon, et nii kõrgeimad kui ka madalaimad dumpingumarginaalid käsitlesid vaid piiratud koguseid (vähem kui 7 % ekspordist) ja seega ei olnud see piisav kogus, et tühistada Hiina eksportiva tootja üldist dumpingumarginaali. Seega, isegi kui neid väärtusi ei oleks arvesse võetud, siis ei oleks see muutnud järeldust, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(66)

Kolmandaks selgitas komisjon seoses tooteliikide õiglase võrdlemisega, et Hiina eksportiva tootja eksporditud iga tooteliigi dumpingumarginaal määrati kindlaks sama tooteliigi ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdluse põhjal või vastava tooteliigi puudumise korral kõige sarnasema tooteliigi ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdluse põhjal, mille suhtes kohaldati koefitsiente, et kajastada toote kontrollnumbriga kindlaksmääratud omadusi. Seetõttu ei võrreldud tavapäraste tooteliikide ekspordihindu eritooteliikidega. Täpsemalt ei hõlmanud India võrreldav omamaine müük tavapäraselt sõjaliseks või tuumakasutuseks ette nähtud toodetes kasutatavaid terase eriklasse. Seepärast järeldas komisjon, et Hiina eksportiva tootja väidetud ebaõiglase võrdluse oht puudus. Igatahes, kuigi komisjonil on õiguslik kohustus määrata kindlaks iga liitu eksporditud tooteliigi normaalväärtus, tuvastati dumping ka siis, kui arvesse võeti ainult otseselt vastavaid tooteliike. See tõendab, et kõige sarnasemate tooteliikide valik või koefitsientide kindlakstegemine ei olnud dumpingu tuvastamise üldine põhjus.

(67)

Neljandaks, lisaks koefitsientide üksikasjaliku loetelu esitamisele selgitas komisjon täiendavalt ka seda, kuidas kasutati koefitsiente normaalväärtuse kindlaksmääramiseks väga sarnase tooteliigi põhjal selliste tooteliikide puhul, millel puudus otseselt vastav tooteliik võrdlusriigis. USA ja liidu toote kontrollnumbrite täielikku loetelu ja koefitsientide arvutusi ei olnud võimalik esitada, sest nende avalikustamine oleks nõudnud USA ja liidu tootjaid käsitleva tundliku äriteabe avaldamist.

(68)

Viiendaks selgitas komisjon, et koefitsiendid kehtestati protsentidena, mis kajastasid suhtelisi erinevusi tooteliikide vahel, mitte absoluutset hinnataset USAs. Seega lükati tagasi väide, et kindlaksmääratud normaalväärtus oli USA absoluutse hinnataseme tõttu liialdatud.

(69)

Kuuendaks märkis komisjon, et esiletoodud eksporditehing kajastas vaid väikest mahtu (alla 3 % ekspordist) ja seega ei oleks isegi kõnealuse tehingu väljajätmine muutnud järeldust, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(70)

Seitsmendaks esitas komisjon iga eksporditud toote kontrollnumbri kohta normaalväärtuse ja dumpingumarginaali vahemikud, nagu on selgitatud põhjenduses 65. Tootja üksikasjalikke arvandmeid ei olnud võimalik ilma tema konfidentsiaalseid andmeid avalikustamata esitada, seega esitati andmed vahemikena.

(71)

Kaheksandaks juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et ta pidi kehtestama normaalväärtuse ja määrama kindlaks dumpingu iga eksporditud tooteliigi puhul. Tegemist ei olnud n-ö süü presumptsiooniga, sest dumping tuvastati üksnes siis, kui ekspordihind oli normaalväärtusest väiksem, ning võimalikke negatiivseid dumpingumarginaale võeti üldise dumpingumarginaali arvutamisel täielikult arvesse.

(72)

Viimaseks anti ajapikendust, et vastata Hiina eksportivale tootjale esitatud uutele selgitustele, mida on kirjeldatud põhjendustes 64–70.

(73)

Pärast täiendavaid selgitusi vaidlustas Hiina eksportiv tootja jätkuvalt võrdluse teatavaid aspekte, dumpingu kindlaksmääramist ning kordas mõnda oma varasemat väidet.

(74)

Esiteks väitis ta, et võrdlusriigi hindu oleks tulnud mastaabisäästu, kauplemise mahu, madalama tootlikkuse, müügikulude, tulemimäära, kasumlikkuse ja tooraine hinna alusel korrigeerida. Teiseks väitis ta, et esitatud selgituste põhjal ei olnud tal jätkuvalt võimalik aru saada, kuidas olid normaalväärtused kindlaks määratud. Kolmandaks kordas ta oma taotlust saada kuluandmed USA ja liidu tootjate kõigi toodete kontrollnumbrite kohta või vähemalt andmete vahemiku. Lisaks nõudis ta teavet iga koefitsiendi allika kohta ja nõudis kõigi tooteomaduste avalikustamist. Neljandaks väitis ta, et tuuma- ja sõjaliseks kasutuseks ette nähtud toodete olemasolu tõttu USAs ja liidus olid koefitsiendid moonutatud. Viiendaks väitis ta, et komisjoni kohaldatud koefitsiendid olid valed. Ta esitas alternatiivsed koefitsiendid, mille kasutamine väidetavalt näitas, et tema eksport liitu ei toimunud dumpinguhinnaga. Või, teise võimalusena, nõudis ta, et komisjon kohandaks koefitsiente kasutatud tootmismeetodi alusel, seotud ostude või kasutatud toorainetüübi alusel. Kuuendaks väitis ta, et isegi kui lähtuti ainult otseselt vastavatest tooteliikidest, siis ei võetud järelduses dumpingu kohta arvesse üldisemalt madalamaid hindu Indias, tema taotletud võrdlusriigi hindade korrektsioone ega võrdlusriigi tootja konkreetset olukorda.

(75)

Komisjon uuris neid täiendavaid väiteid üksikasjalikult.

(76)

Esiteks, nagu on selgitatud põhjenduses 35, tulenesid India omamaised hinnad tegelikust konkurentsist ja seega peeti neid usaldusväärseteks. India omamaiste hindade moonutusi käsitlevaid väiteid juba arutati põhjenduses 42. Hiina eksportiv tootja ei põhjendanud uusi väiteid India omamaiste hindade korrigeerimise kohta ja seega lükati need tagasi.

(77)

Teiseks esitas komisjon üksikasjaliku lisateabe koefitsientide ning nende allikate ja arvutamise meetodi kohta, nagu on selgitatud põhjendustes 64–71, ja vastas järgnevalt mitmele arvutusmeetodit käsitlevale tehnilisele küsimusele (10). Nagu on märgitud põhjenduses 83, esitas komisjon ka näite, kuidas kuluandmetest koefitsienti arvutati. Näites esitati tegelikud kuluandmed vahemikena, et kaitsta konfidentsiaalsust algmääruse artikli 19 kohaselt. Seepärast järeldati, et Hiina eksportiv tootja oli saanud piisavat teavet, mis võimaldas tal normaalväärtuste kindlaksmääramise meetodit jälgida.

(78)

Kolmandaks oli taotlus saada ligipääsu USA ja liidu tootjaid käsitlevatele lisaandmetele põhjenduses 67 selgitatud põhjustel juba tagasi lükatud. Iga koefitsiendi algandmete esitamine oleks avalikustanud teabe iga tootja toodetud tooteliikide kohta. Andmete avaldamine vahemikena oleks samuti olnud ebamõistlikult koormav, arvestades äriühingutepõhiste kuluandmete suurt hulka (üle 2 000 rea ja üle 50 veeru). Pealegi märgiti, et nõutud andmed käsitlesid iga toote kontrollnumbri kulutaset. Kulutase iseenesest ei mõjutanud normaalväärtuse määramist, kuna koefitsiente kohaldati proportsionaalselt (protsentidena), mitte absoluutväärtustena. Teisisõnu, kulutasemel toote kontrollnumbri kohta ei olnud mingit seost tulemusega. Viimaseks, vahemikke kasutades ei oleks saanud saavutada koefitsientide arvutamiseks vajalikku täpsuse taset. Seda sellepärast, et vahemikena esitatud väärtuste ristkorrutamisel oleks saadud tulemused nii laias vahemikus, et need ei oleks olnud enam mõttekad. Kuigi kuluandmeid eelkirjeldatud põhjustel ei avalikustatud, avalikustati täielikult nende alusel saadud tegelikud koefitsiendid. Ka India omamaised hinnad esitati vahemikena, kuna erinevalt koefitsientide määramiseks kasutatud kuluandmetest, määrati India hindade alusel normaalväärtuse põhitase. Seepärast on õigustatud anda Hiina eksportivale tootjale juurdepääs kõnealuste andmete kontrollimiseks.

(79)

Neljandaks, nagu on selgitatud põhjenduses 30, moodustavad sõjaliseks ja tuumakasutuseks ette nähtud tooteliigid osa tootevalikust ning tootevaliku ümbermääratlemiseks puudus alus. Toote omadused kajastusid toote kontrollnumbri ülesehituses, mis tagas õiglase võrdluse tooteliikide vahel ning neid põhjuseid on selgitatud põhjendustes 60 ja 66. Moonutuste kohta ei olnud ühtegi tõendit. Samuti ei olnud märke selle kohta, et ükski väidetav moonutus oleks olnud piisav, et muuta järeldust sellekohta, et dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seega lükati tuuma- ja sõjaliseks kasutuseks ette nähtud tooteliike käsitlevad väited tagasi.

(80)

Viiendaks, võttes arvesse märkusi, vaadati läbi välisläbimõõtude ja teraseklassidega seotud koefitsiendid ja muudeti neid. Läbivaadatud koefitsiendid avalikustati ning samuti avalikustati nendest tulenevad individuaalsete dumpingumarginaalide muudatused. Kuigi nende muudatuste tagajärjel vähenes ühe Hiina eksportiva tootja dumpingumarginaal, ei olnud need muudatused siiski piisavad, et ümber lükata järeldust dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Hiina eksportiva tootja pakutud alternatiivsed koefitsiendid lükati tagasi, kuna need põhinesid liidu tootja tavapärasel hinnakirjal, mis pärines ajast, mis ei olnud hõlmatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga. Tegelikud äriühingutepõhised andmed läbivaatamisega seotud uurimisperioodist oli usaldusväärsem baas normaalväärtuse määramiseks. Nõuded korrigeerida koefitsiente tootmismeetodite, tooraine liigi ja seotud ostude järgi olid põhjendamata ja ebamäärased, kuna ükski Hiina eksportiva tootja osutatud elementidest ei mõjutanud koefitsientide määramist, ning seetõttu lükati need nõuded tagasi.

(81)

Kuuendaks ei olnud taotletud korrigeerimised põhjendatud ja miski ei osutanud sellele, et need olid piisavalt olulised dumpingu kohta tehtud järelduse tühistamiseks. India ekspordi hind liitu ei olnud oluline, kuna normaalväärtus määrati kodumaiste hindade, mitte ekspordihindade põhjal, ning igal juhul oli võrdlus toote kontrollnumbrite kaupa täpsem kui keskmiste hindade võrdlemine, kuna tegemist oli tooteliikide laia valikuga ja tooteliikide hinnad olid väga erinevad, mis keskmiste hindade puhul ei kajastuks. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(82)

Uurimise lõppjärgus palus Hiina eksportiv tootja teist ärakuulamist ärakuulamise eest vastutava ametniku juures, väites, et tema õigust kaitsele oli rikutud, kuna tema arvates ei olnud talle piisavalt selgitatud komisjoni metoodikat dumpingu kindlakstegemisel, täpsemalt seda, kuidas määrati kindlaks koefitsiendid ja kuidas neid kasutati normaalväärtuse määramisel. Ta nõudis ka, et sellel ärakuulamisel osaleksid teised huvitatud isikud, st liidu tootjad, võrdlusriigi tootja Indiast ja koostööd teinud USA tootjad. Ükski huvitatud isikutest ei võtnud kutset vastu.

(83)

Päras ärakuulamist esitas ärakuulamise eest vastutav ametnik komisjonile teatavad soovitused põhjalikumalt selgitada kasutatud metoodikat ning täiendada menetluse varasemas järgus tehtud avalikustamisi ja selgitusi. Seega tegi komisjon täiendava avalikustamise, mis piirdus nende punktidega, mida ärakuulamise eest vastutav ametnik tuvastas kui võimalikke punkte, millega oli rikutud õigust kaitsele, ning kutsus eksportivat tootjat esitama märkusi nende punktide kohta. Kõnealuse täiendava avalikustamise sisu on esitatud põhjendustes 53, 77, 78 ja 80. Eksportiva tootja märkuste järel tehtud korrigeerimine vähendas Hiina eksportivate tootjate keskmist dumpingumarginaali veelgi: dumpingumarginaal vähenes vahemikuni [25 % – 35 %], nagu on märgitud põhjenduses 61, mis on veidi vähem kui esialgu lõpliku avalikustamise etapis arvutatud [30 % – 40 %]. Dumpingumarginaali täpsel tasemel ei olnud mingit mõju eksportivatele tootjatele, kuna läbivaatamisega seotud uurimine ei mõjutanud meetmete taset, nagu on selgitatud põhjenduses 195.

(84)

Komisjon andis Hiina eksportivale tootjale piisavalt aega, et esitada märkusi neile täiendavalt avalikustatud elementide kohta.

(85)

Üks Hiina eksportiv tootja ei piirdunud oma esildises märkustega üksnes ärakuulamise eest vastutava ametniku osutatud punktide üle, mille kohta komisjon esitas lisaselgitusi. Selle seadis ta uuesti kahtluse alla komisjoni kasutatud metoodika, vaidlustades menetluse käigus juba varem antud selgitused, mis on välja toodud põhjendustes 59–83. Lisaks esitas ta reede, 26. jaanuari 2018. aasta hilisel pärastlõunal, enne märkuste esitamise tähtaega esmaspäeval 29. jaanuaril 2018, mitu uut küsimust ja nõuet, mida ei olnud varem menetluse käigus ega ärakuulamise eest vastutava ametniku juures esitatud, ning väitis, et neile küsimustele vastamata jätmine ja avalikustamata jätmine rikuks tema õigust kaitsele.

(86)

Oma vastuses neile märkustele märkis komisjon kõigepealt, et õiguslikud ja menetluslikud sammud ning läbivaatamisega seotud uurimise lõpetamise tähtajad ei luba vastu võtta jätkuvaid argumente, nõudeid ega küsimusi, mis esitatakse menetluse hilises järgus, kuna see takistaks uurimise õigeaegset lõpule viimist, eriti olukorras, kus osalistel on olnud piisavalt võimalusi ja aega oma märkusi varem esitada. See kehtis ka praeguses olukorras, kus metoodikat selgitati põhjalikult mitme ärakuulamise jooksul ja mitmes huvitatud isikutele esitatud avalikustamise dokumendis. Seetõttu palus komisjon selgesõnaliselt oma ärakuulamisjärgsetes selgitustes, et Hiina eksportiv tootja piirduks märkustega konkreetsete küsimuste kohta, mille kohta ta väitis ärakuulamise eest vastutavale ametnikule, et neis asjus on tema kaitseõigusi rikutud, ning mille kohta ta sai lisaselgitusi. Hiina eksportiv tootja ei tõendanud, kuidas tema kaitseõigusi rikuti ega näidanud, kuidas tema esitatud punktid oleksid võinud mõjutada uurimise üldisi järeldusi.

(87)

Lisaks normaalväärtuse kindlakstegemise metoodika vaidlustamisele väitis Hiina eksportiv tootja jätkuvalt, et tema dumpingumarginaal on selle võrra suurem, et on võrreldud sõjaliseks ja tuumakasutuseks ette nähtud torusid tavakasutuseks ettenähtud torudega. Nagu on selgitatud põhjenduses 79, ei ole sellist võrdlust tehtud ega ole määratud selliste tooteliikide normaalväärtust.

(88)

Lisaks nõudis eksportiv tootja esimest korda nüüd menetluse hilises järgus, et õiglase hinnavõrdluse saamiseks tuleks teha korrektsioon, kuna tema tootlikkus oli 2,5 korda suurem võrdlusriigi India tootja omast. Samuti tõi ta esile India tootja kasumimarginaali ja nõudis normaalväärtuse kohandamist allapoole, kuna India omamaine müük läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kasumlikum kui esialgses uurimises liidu tootmisharu jaoks kehtestatud sihtkasum. Mõlema väite peale kokku korrigeeritaks normaalväärtust 28 % allapoole, mis tekitaks negatiivse dumpingumarginaali.

(89)

Esimene väide esitati ajal, kui selle kontrollimine oli muutnud võimatuks. Ja isegi, kui esimene väide oleks esitatud menetluse varasemas järgus, ei olnud see tõenditega tõestatud ja ei vastanud seega alusmääruse artikli 6 lõike 8 tingimustele. Teine väide oli põhjendamatu, kuna normaalväärtus määrati kindlaks võrdlusriigi tootja omamaise müügi tegelike hindade alusel, nagu on märgitud põhjendustes 48–51, aga mitte kulude ja kasumi alusel. Võrdlusriigi tootja omamaise müügi kasumit võeti arvesse, et teha kindlaks, et omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, nagu on selgitatud põhjenduses 50. Liidu tootmisharu sihtkasum aga väljendas seda kasumit, mida oleks võidud saavutada, kui poleks olnud dumpinguhinnaga importi. Seega ei ole omamaise müügi kasumlikkus ja liidu tootmisharu sihtkasum kuidagi võrreldavad. Seepärast lükati mõlemad väited tagasi. 28 %-lise korrektsiooni ja Hiina eksportiva tootja alternatiivse dumpinguarvutuse tagasilükkamise tulemusel, ning isegi kui need oleks vastuvõetud, ei oleks see muutnud järeldust, et dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(90)

5. veebruari 2018. aasta ärakuulamisel osutas sama Hiina eksportiv tootja korduvalt WTO apellatsioonikogu otsusele, milles käsitleti tõmblukkude importi Hiinast (DS397). Ta väitis, et selle otsuse alusel oleks komisjon pidanud esitama kõik võrdlusriigi India tootja, koostööd teinud USA tootjate ja liidu tootmisharu kõigi tooteliikide kulud, hinnad ja normaalväärtused ning et kuna seda ei tehtud, siis on rikutud tema õigusi kaitsele.

(91)

Komisjon märkis, et otsusega öeldi, et tuleb avalikustada normaalväärtuse määramise metoodika ainult Hiina eksportiva tootja eksporditaud tooteliikide puhul, millega tagatakse ekspordi täielik hõlmatus. Otsuses ei osutatud sellele, et kõigi huvitatud isikute kogu tegevust käsitlev konfidentsiaalne teave tuleks teha teatavaks eksportivale tootjale. Seepärast lükati see väide tagasi.

(92)

5. veebruari 2018. aasta ärakuulamisel väitis seesama Hiina eksportiv tootja jätkuvalt, et ka komisjoni läbivaadatud koefitsiendid on valed. Ta vaidlustas teraseklasside läbivaadatud koefitsiendid ja kõige väiksemate läbimõõtude koefitsiendid. Ta väitis, et kõik USA eksportivate tootjate andmete alusel määratud koefitsiendid oleks pidanud põhinema standardsetel kuludel. Ta esitas alternatiivse dumpinguarvutuse, kasutades alternatiivseid koefitsiente, mille tulemuseks oli negatiivne dumping 28 %-lise korrektsiooni tõttu, nagu on selgitatud põhjendustes 88–89.

(93)

Komisjon lükkas jätkuvalt kõnealused alternatiivsed koefitsiendid tagasi, kuna need põhinesid standardsetel hinnakirjadel erinevast ajavahemikust kui läbivaatamisega seotud uurimisperiood, nagu on selgitatud põhjenduses 80. Komisjon kinnitas, et dumpinguvastastes uurimistes peab kasutama tegelikke kulusid, mis tähendab, et standardseid kulusid tuleb kohandada koguste ja hindade lahknevustega. Lisaks olid läbivaadatud koefitsiendid suures plaanis kooskõlas Hiina eksportiva tootja esitatud alternatiivsete koefitsientidega. Igal juhul ei oleks alternatiivsed koefitsiendid üksi, isegi kui need oleks vastuvõetud, muutnud järeldust, et dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

3.2.   Hiina RVst pärineva dumpingu jätkumise tõenäosus

(94)

Lisaks järeldusele dumpingu esinemise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi täiendavaid elemente: Hiina RV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, Hiina RV tootjate hinnakäitumine muudel turgudel ning liidu turu atraktiivsus.

3.2.1.   Hiina RV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(95)

Kahe valimisse kaasatud Hiina tootja tootmisvõimsuse rakendusaste leiti jäävat vahemikku [40–60 %]. Kahe valimisse kaasatud tootja vaba tootmisvõimsus leiti jäävat vahemikku [40 000 – 50 000 tonni]. See vastab [30–50 %] liidu tarbimisest. Peale selle tehti kindlaks, et kavas oli rajada lisavõimsust.

(96)

Taotluse esitaja hinnangul moodustas kõigi Hiina RV tootjate tootmisvõimsus kokku üle ühe miljoni tonni. Valimisse kaasatud tootjate tootmisvõimsuse rakendusastme põhjal hinnati seega, et kogu vaba tootmisvõimsus Hiina RVs on ligikaudu 500 000 tonni, mis ületab liidu tarbimist rohkem kui neljakordselt. Isegi kui teiste eksportivate tootjate tootmisvõimsuse rakendusastmed oleksid olnud suuremad kui valimisse kaasatud tootjatel, siis oleks kogu Hiina vaba tootmisvõimsus siiski olnud märkimisväärne ja ületanud liidu kogutarbimist.

(97)

Hiina omamaise tootmise, impordi ja ekspordi põhjal moodustas omamaine kogutarbimine Hiina RVs taotluse esitaja hinnangul 310 000 tonni. Kuna vaba tootmisvõimsus vastas rohkem kui 150 % Hiina hinnangulisest omamaisest tarbimisest, siis ei peetud tõenäoliseks, et omamaine tarbimine Hiina RVs võiks suureneda üle 150 % ja suure vaba tootmisvõimsuse ära kasutada.

(98)

Seepärast järeldati, et on olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida on võimalik vähemalt osaliselt suunata liidu turule juhul, kui Hiina RV suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda.

3.2.2.   Hiina RV hinnakäitumine muudel turgudel

(99)

Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtisid dumpinguvastased meetmed Euraasia Majandusliidus (Valgevene, Kasahstan ja Venemaa) ning Ukrainas. Need meetmed näitasid, et Hiina tootmisharu tervikuna tegeleb muudel turgudel vaatlusaluse toote dumpinguga.

(100)

Peale selle leiti, et Hiina ekspordi hind kõigisse kolmandatesse riikidesse oli üldiselt madalam kui ekspordihind liitu. Hiina ekspordistatistika põhjal olid Hiina keskmised ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse 23 % madalamad kui ekspordihinnad liitu.

(101)

Komisjon järeldas, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunaksid Hiina eksportivad tootjad dumpinguhinnaga ekspordi tõenäoliselt ümber liitu.

3.2.3.   Liidu turu atraktiivsus

(102)

Liidu turu suurus oli üle 100 000 tonni ning hinnangute kohaselt oli see maailmas Hiina järel suuruselt teine turg ning suurem kui USA turg. Seega oli liidu turg Hiina eksportijatele atraktiivne juba oma suuruse tõttu.

(103)

Teiseks leiti, et Hiina keskmised ekspordihinnad liitu olid oluliselt kõrgemad Hiina keskmistest ekspordihindadest muudele turgudele, mis tõendas täiendavalt liidu turu atraktiivsust. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 100, olid Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse 23 % madalamad kui ekspordihinnad liitu.

(104)

Kolmandaks piirasid sellistel muudel turgudel nagu Venemaal ja Ukrainas kehtivad dumpinguvastased meetmed nende turgude valikut, kuhu Hiina sai eksporti suunata. Seepärast on tõenäoline, et kui meetmetel lastaks aeguda, siis suunataks Hiina eksport uuesti liidu turule ja see saavutaks tõenäoliselt peaaegu sama suure turuosa kui enne meetmete kehtestamist (18 %).

(105)

Kokkuvõttes leidis komisjon, et meetmete kõrvaldamise korral oleks liidu turg Hiina eksportijatele tõenäoliselt väga atraktiivne sihtkoht.

3.3.   Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(106)

Uurimine näitas, et Hiina import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. Samuti tõendas uurimine, et vaba tootmisvõimsus Hiina RVs oli väga suur võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kui meetmetel lastakse aeguda, suunatakse see vaba tootmisvõimsus tõenäoliselt vähemalt osaliselt liidu turule.

(107)

Peale selle kohaldati muudel turgudel Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ja Hiina ekspordihinnad muudel turgudel olid madalamad kui hinnad liidus. Kolmandate riikide turule suunatud Hiina RV ekspordiga seotud hinnakäitumine toetab liitu suunatud dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lubatakse aeguda.

(108)

Samuti näitas liidu turu atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest ning asjaolu, et muud turud jäävad dumpinguvastaste meetmete tõttu suletuks, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis suunatakse Hiina eksport tõenäoliselt liidu turule.

(109)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et suure tõenäosusega tooks dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamine kaasa märkimisväärses koguses dumpinguhinnaga impordi Hiina RVst liitu.

4.   OLUKORD LIIDU TURUL

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(110)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootsid liidus samasugust toodet 23 teadaolevat tootjat, kellest mõned olid üksteisega seotud. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(111)

Taotluse esitaja esitatud andmete põhjal tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang ligikaudu 117 000 tonni.

(112)

Uurimises valimisse kaasatud äriühingute arvele langes 54 % liidu toodangust ja 55 % liidu müügist. Valimi andmeid peeti liidu tootmisharu olukorrale tüüpiliseks.

4.2.   Liidu tarbimine

(113)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võttis komisjon aluseks i) liidu tootmisharu müügimahu liidu turul, lähtudes taotluse esitaja esitatud andmetest, ja ii) kolmandatest riikidest pärit impordi, lähtudes Eurostati andmebaasist. Nimetatud andmebaasist saadi kõige täpsemad andmed, sest lisaks tavalise korra alusel toimunud impordile sisaldas see ka seestöötlemise protseduuri alusel toimunud importi.

(114)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu kogutarbimine

108 152

116 718

111 324

104 677

Indeks (2013 = 100)

100

108

103

97

Allikas: küsimustiku vastused, taotluse esitaja andmed ja Eurostati andmebaas.

(115)

Kuigi 2014. aastal kasvas liidu tarbimine 8 %, vähenes see seejärel 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 11 %. See vähenemine tulenes peamiselt investeeringute kahanemisest nafta- ja gaasitööstuses, mis on üks peamine kasutav tootmisharu.

4.3.   Asjaomasest riigist pärit import

4.3.1.   Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(116)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasist pärit teabe põhjal (10-numbrilisel tasemel). Eurostati andmebaasis esitatud impordi päritoluriikide jaotuse põhjal oli aga selge, et mõned andmebaasis esitatud riigid ei olnud teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude tootjad. Seepärast jäeti sellistest riikidest pärit import käesolevast uurimisest välja, sest see ei ole vaatlusaluse tootega ilmselgelt seotud. Avatud toimikus tehti asjakohased üksikasjad huvitatud isikutele kontrollimiseks kättesaadavaks. Hiina RVd, Indiat, Ukrainat ja teisi roostevabast terasest õmblusteta torusid tootvaid riike käsitlevaid andmeid ei olnud vaja parandada.

(117)

Ka impordi turuosa tehti kindlaks parandatud Eurostati andmete põhjal.

(118)

Hiina RVst pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Hiina RVst pärit impordi kogumaht (tonnides)

2 437

1 804

1 951

2 317

Indeks (2013 = 100)

100

74

80

95

Turuosa (%)

2,3

1,5

1,8

2,2

Hiina RVst pärit impordi maht, v.a seestöötlemine

1 173

1 120

1 014

820

Indeks (2013 = 100)

100

95

86

70

Turuosa (%)

1,1

1

0,9

0,8

Allikas: küsimustiku vastused, taotluse esitaja andmed ja Eurostati andmebaas.

(119)

Vaatlusalusel perioodil oli Hiina RVst pärit impordi maht väike. Kogu vaatlusalusel perioodil oli kogu Hiina RVst pärit impordi turuosa ligikaudu 2 %. Kui seestöötlemist mitte arvestada, siis oli impordi turuosa kogu vaatlusalusel perioodil ligikaudu 1 %. Seestöötlemise protseduuri alusel imporditud mahud reeksporditi valmistoodete, näiteks soojusvahetitena.

(120)

Import on püsinud sellel madalal tasemel alates algsete meetmete kehtestamisest 2011. aastal ja seega võib eeldada, et see tuleneb kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest.

4.3.2.   Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine

(121)

Sissejuhatava märkusena täpsustatakse, et vaatlusaluse toote keskmised hinnad ei pruugi olla tooteliikide kaupa tüüpilised, tulenevalt nende laiast valikust ja suurtest hinnaerinevustest. Sellest hoolimata on need järgnevalt esitatud.

Tabel 3

Hiina RVst pärit impordi keskmised hinnad

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Hiina RVst pärit impordi keskmine hind (eurot/tonn)

5 288

6 911

6 604

4 615

Indeks

100

131

125

87

Tavaline protseduur (eurot/tonn)

5 711

6 146

6 442

5 420

Indeks

100

108

113

95

Seestöötlemise protseduur (eurot/tonn)

4 895

8 162

6 780

4 174

Indeks

100

167

138

85

Allikas: TARICi andmebaas.

(122)

Hiina RVst pärit impordi keskmised hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 13 %.

(123)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas koostööd tegevate eksportivate tootjate toodang 56 % Hiinast pärit impordist ja selle turuosa oli ligikaudu 1 %.

(124)

Komisjon hindas hinna allalöömist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrreldes kolme valimisse kaasatud liidu tootja tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks ning vastavaid kaalutud keskmisi CIF-hindu liidu piiril imporditud tooteliigi kohta, millega valimisse kaasatud tootjate tooteid müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul ja mida oli asjakohaselt kohandatud vastavalt impordijärgsetele kuludele. Hindu võrreldi toimunud tehingutes tooteliikide kaupa, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(125)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et hinnavõrdlus võib olla moonutatud, sest liidu müük hõlmas tuuma- ja sõjaliseks kasutuseks ette nähtud kõrge kvaliteediga tooteid, mida võrreldi tavapäraste Hiina toodetega. Ta kritiseeris tooteliikide ülesehitust, väites, et see ei kajasta nõuetekohaselt selliseid erinevusi. Tooteliikide süsteemiga tagati aga, et selliseid liidu tootmisharu toodetud erilisi tooteliike ei võrreldud Hiina eksportivate tootjate imporditud tooteliikidega. See tuleneb asjaolust, et liidu tootmisharu toodetud eritoodetele määrati teraseklassi puhul erinev kood.

(126)

Eespool kirjeldatud metoodika põhjal lõi import liidu tootmisharu hindu alla keskmiselt 44 %. Isegi kui lisada dumpinguvastased tollimaksud (mida seestöötlemise protseduuri alusel toimuva impordi puhul ei tehta), siis lõi sellise Hiina impordi keskmine hind liidu tootmisharu hindu 32 % alla.

(127)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et üks tema müügitehing oli valesti tuvastatud seestöötlemise tehinguna, kuigi see seda ei olnud. Kuna kõnealune tehing (mis oli üks kokku enam kui 100 tehingust) käsitles vähem kui 3 % tema müügimahust liitu, ei mõjutanud see oluliselt eespool põhjenduses 126 esitatud marginaale.

4.3.3.   Import kolmandatest riikidest

(128)

Alljärgnevas tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud impordi mahu ja turuosa ning keskmise hinna muutumine vaatlusalusel perioodil. Põhjenduses 121 esitatud märkus keskmiste hindade kasutamise kohta kehtib ka siinkohal.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

Riik

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

India

Maht tonnides

13 531

17 230

18 911

19 845

 

Indeks

100

127

140

147

 

Turuosa (%)

12,5

14,8

17,0

19,0

 

Keskmine hind

(eurot/tonn)

5 315

4 790

5 217

4 519

 

Indeks

100

90

98

85

Ukraina

Maht tonnides

10 170

12 535

12 201

11 870

 

Indeks

100

123

120

117

 

Turuosa (%)

9,4

10,7

11,0

11,3

 

Keskmine hind

(eurot/tonn)

7 276

6 984

6 706

6 069

 

Indeks

100

96

92

83

Korea Vabariik

Maht tonnides

3 731

3 526

3 481

3 166

 

Indeks

100

95

93

85

 

Turuosa (%)

3,4

3

3,1

3

 

Keskmine hind

(eurot/tonn)

6 614

6 124

6 537

6 599

 

Indeks

100

93

99

100

Ameerika Ühendriigid

Maht tonnides

3 062

4 647

3 280

3 113

 

Indeks

100

152

107

102

 

Turuosa (%)

2,8

4

2,9

3

 

Keskmine hind

(eurot/tonn)

15 442

12 181

14 801

15 503

 

Indeks

100

79

96

100

Jaapan

Maht tonnides

3 605

4 980

4 602

3 052

 

Indeks

100

138

128

85

 

Turuosa (%)

3,3

4,3

4,1

2,9

 

Keskmine hind

(eurot/tonn)

7 762

5 477

6 359

8 021

 

Indeks

100

71

82

103

Muud kolmandad riigid

Maht tonnides

7 267

10 257

8 740

4 019

 

Indeks

100

141

120

55

 

Turuosa (%)

6,7

8,8

7,9

3,8

 

Keskmine hind

(eurot/tonn)

6 614

6 124

6 537

6 599

 

Indeks

100

93

99

100

Kõik kolmandad riigid kokku, v.a asjaomane riik

Maht tonnides

41 366

53 175

51 215

45 065

 

Indeks

100

129

124

109

 

Turuosa (%)

38,2

45,6

46,0

43,1

 

Keskmine hind

(eurot/tonn)

7 434

6 616

6 570

6 454

 

Indeks

100

89

88

87

Allikas: TARICi andmebaas.

(129)

Muudest kolmandatest riikidest peale asjaomase riigi pärit impordi turuosa jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 43,1 %-ni liidu kogutarbimisest. Suurim turuosa kuulus Indiast pärit impordile (19 % liidu kogutarbimisest). Peale selle oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suur osa impordist pärit Ukrainast (turuosa 11,3 %).

(130)

Liidu tootmisharu hindadega võrreldes olid keskmised hinnad, millega kõnealune import liitu sisenes, suhteliselt madalad. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli ühiku keskmine müügihind eriti madal India impordi puhul (4 519 eurot/tonn).

(131)

Kaks Hiina eksportivat tootjat tegid märkuse, et India tootjate keskmine impordihind oli Hiina impordihindadest madalam. Nagu on selgitatud põhjenduses 121 eespool, ei ole keskmiste hindade näol tingimata tegemist õiglase või mõtestatud alusega hindade võrdlemiseks. Komisjoni analüüs Hiina impordi hindade allalöömise kohta (põhjenduses 126) tehti tooteliikide kaupa. Indiast liitu suunatud impordi kohta ei olnud tooteliikide kaupa esitatud andmed uurimise jaoks kättesaadavad.

4.4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1.   Üldised märkused

(132)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki majanduslikke näitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(133)

Kahju analüüsimiseks vaatles komisjon makromajanduslikke ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid eraldi. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid ESTA esitatud andmete põhjal. Andmed hõlmavad kõiki teadaolevaid liidu tootjaid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustiku vastustes esitatud kontrollitud andmete põhjal. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes tüüpilised.

(134)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, varud, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(135)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.4.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.4.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(136)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

146 346

164 008

132 541

117 034

Indeks

100

112

91

80

Tootmisvõimsus (tonnides)

242 821

249 029

247 420

248 575

Indeks

100

103

102

102

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

60

66

54

47

Indeks

100

109

89

78

Allikas: ESTA kõiki liidu tootjaid hõlmavad vastused küsimustikule.

(137)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tootmismaht 20 %, kusjuures langus oli kõige suurem 2015. aastal.

(138)

Tootmisvõimsus on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõnevõrra kasvanud – vaatlusalusel perioodil suurenes see 2 %. See kasv tuleneb investeeringutest rajatistesse ja seadmetesse, mille tagajärjel paranes veidi tõhusus.

(139)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tootmisvõimsuse rakendamine. Tootmisvõimsuse rakendamise 22 % vähenemine kajastab tootmismahu vähenemist vaatlusalusel perioodil.

4.4.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(140)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügimaht liidu turul (tonnides)

64 349

61 739

58 157

57 295

Indeks

100

96

90

89

Turuosa (%)

59,5

52,9

52,2

54,7

Indeks

100

89

88

92

Ekspordimaht (tonnides)

63 641

78 164

53 884

49 691

Indeks

100

123

85

78

Allikas: ESTA kõiki liidu tootjaid hõlmavad vastused küsimustikule.

(141)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes müügimaht liidu turul 57 295 tonni võrra, mis tähendab 11 % vähenemist vaatlusalusel perioodil. Liidu tootmisharu turuosa kahanes samal ajavahemikul 8 % ning liidu tootmisharu ekspordimaht vähenes 22 %.

4.4.2.3.   Kasv

(142)

Nagu on näha tabelis 6 eespool, siis liidu tootmisharu ei kasvanud ja selle turuosa vaatlusalusel perioodil isegi vähenes.

4.4.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(143)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

4 825

4 859

4 451

4 462

Indeks

100

101

92

92

Tootlikkus (tonni töötaja kohta)

30

34

30

26

Indeks

100

111

98

86

Allikas: ESTA kõiki liidu tootjaid hõlmavad vastused küsimustikule.

(144)

Töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil 8 %. Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, vähenes vaatlusalusel perioodil 14 %.

4.4.2.5.   Varud

(145)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Varud

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

8 065

8 906

8 294

6 470

Indeks

100

110

103

80

Lõppvarud (protsendina toodangust)

5,5

5,4

6,3

5,5

Indeks

100

99

114

100

Allikas: ESTA kõiki liidu tootjaid hõlmavad vastused küsimustikule.

(146)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenesid lõppvarud 20 % võrreldes 2013. aastaga. Tootmise tasemega võrreldes püsisid lõppvarud sel perioodil stabiilsed.

4.4.2.6.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(147)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus, nagu on selgitatud eespool jaos 3. Hiina tootjate märkimisväärne dumping kahjustas liidu tootmisharu tulemusi, sest need hinnad lõid tugevalt alla liidu tootmisharu müügihindu.

(148)

Vaatlusalusel perioodil oli Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi maht aga oluliselt väiksem kui esialgsel uurimisperioodil. Selle põhjal võib järeldada, et ka dumpingumarginaali suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud nii märgatav.

4.4.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.4.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(149)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine müügihind sõltumatutele isikutele (eurot/tonn)

9 601

9 013

9 256

8 668

Indeks

100

94

96

90

Ühiku tootmiskulu (eurot/tonn)

9 065

8 155

9 106

8 425

Indeks

100

90

100

93

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate andmed.

(150)

Müügihinnad liidus langesid vaatlusalusel perioodil 10 %. Ühiku tootmiskulu kahanes 7 %, sest tooraine, eeskätt nikli hinnad langesid. Ühiku tootmiskulu kasv 2015. aastal on seletatav tootmis- ja müügimahu vähenemisega asjaomasel aastal (tabelid 5 ja 6 eespool).

(151)

Tuleb märkida, et eespool esitatud keskmised hinnad ja keskmised ühikukulud hõlmavad mitmesuguseid teatavatele tootmisharudele müüdud kõrge kvaliteediga tooteid, mis ei konkureeri Hiina impordiga. Seepärast ei kasutatud neid tooteid impordi ja liidu tootmisharu liidus toimunud müügi hinnavõrdluses (vt põhjendus 124).

4.4.3.2.   Tööjõukulud

(152)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine palk töötaja kohta (eurodes)

63 156

64 353

64 117

61 394

Indeks

100

102

102

97

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate andmed.

(153)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta püsisid vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsed. 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenesid keskmised tööjõukulud töötaja kohta 3 %.

4.4.3.3.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(154)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest.

(155)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest) (%)

5,6

6,8

0,8

0,3

Indeks

100

123

14

5

Rahavoog (eurodes) (indeks: 2013 = 100)

100

73

60

38

Investeeringud (eurodes) (indeks: 2013 = 100)

100

76

99

102

Investeeringutasuvus (%)

35,9

35,6

6,8

3,0

Indeks

100

99

19

8

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate andmed.

(156)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu kasum. 2014. aastal kasvas tootmisharu kasum 2013. aastaga võrreldes 23 %. Aastatel 2014–2015 vähenes kasum 88 % ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suutis tootmisharu vaevu tasakaalu jõuda, kusjuures kasum vähenes veelgi (0,3 %-ni).

(157)

Netorahavoo ja investeeringutasuvuse suundumused muutusid sarnaselt kasumlikkuse suundumusega.

(158)

Valimisse kaasatud äriühingute investeeringud püsisid vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Investeeringud olid peamiselt suunatud olemasolevate tootmisliinide tõhususe suurendamiseks ning tervise-, ohutus- ja keskkonnaalasteks täiustusteks.

4.5.   Järeldus kahju kohta

(159)

Vaatlusaluse perioodi alguses kajastasid liidu tootmisharu teatavad majandusnäitajad positiivset olukorda ning näitasid jõulisi märke esialgse uurimise käigus kindlakstehtud kahjust taastumise kohta. Eeskätt saavutas liidu tootmisharu 2013. ja 2014. aastal oma sihtkasumit ületava kasumitaseme. Samuti suutis liidu tootmisharu oluliselt parandada oma toodangu taset ja tootmisvõimsuse rakendusastet ning eksportmüügi mahtu.

(160)

Ent alates 2015. aastast halvenes enamik majandusnäitajaid märgatavalt. Eelkõige langes järsult liidu tootmisharu kasumlikkuse tase (vähenedes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,3 %-ni) ning oluliselt langesid nii toodangu tase ja tootmisvõimsuse rakendusaste kui ka ühiku müügihind ja tööhõive. Üldiselt halvenesid vaatlusalusel perioodil peaaegu kõigi majandusnäitajatega seotud suundumused.

(161)

Negatiivseid suundumusi saab selgitada mitme teguri kumulatiivse mõjuga ja üheskoos halvendasid need tegurid niigi ebakindlas olukorras liidu tootmisharu seisundit veelgi: jätkuv dumpinguhinnaga Hiina import, mille maht oli küll piiratum kui algse uurimise puhul, ent mille tase lõi liidu tootjate hindu oluliselt alla; investeeringute märkimisväärne kahanemine ülemaailmses nafta- ja gaasitööstuses, mis on vaatlusaluse toote suurim turg, ning kolmandatest riikidest (eeskätt Indiast, aga ka Ukrainast) pärit madala hinnaga impordi järsk suurenemine, mis avaldas liidu tootmisharule hinna ja mahu osas suurt negatiivset survet.

(162)

Pärast avalikustamist väitsid kaks Hiina eksportivat tootjat, et põhjenduses 161 nimetatud kolme põhjusliku teguri kohta oleks tulnud esitada üksikasjalikumat teavet. Neid tegureid on aga põhjalikult selgitatud ja ükski huvitatud isik ei ole osutanud sellele, et mõnel muul teguril oli märkimisväärne roll. Seepärast oli komisjon veendunud, et tema analüüs oli piisavalt terviklik.

(163)

Tegelikult tuleneb järeldus, et Hiina import mõjutas oluliselt liidu tootmisharu olukorda, mille tõendamine on nõutav alusmääruse artikli 3 lõike 6 alusel, hindade allalöömise kõrgest tasemest, mida on täpsustatud jaos 4.3.2 eespool. Üks eksportiva tootja poolt pärast avalikustamist esitatud väide, et Hiina impordi turuosa moodustas vaid 1 %, on väär, sest Hiina turuosa kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta ka seestöötlemise protseduuri alusel liidus toimunud müüki. See on tingitud asjaolust, et seestöötlemise alusel toimunud import moodustab osa vaatlusaluse toote tarbimisest ja konkureerib muu müügiga liidu turul, sealhulgas liidu tootmisharu müügiga. Põhjenduses 115 eespool on täiendavalt selgitatud, et vaatlusalusel perioodil vähenes tarbimine 3 % ning et see vähenemine tulenes peamiselt alates 2015. aastast kahanenud investeeringutest nafta- ja gaasitööstuses, mis on kõige olulisem vaatlusalust toodet kasutav tootmisharu. Selle kasutava sektori vähest nõudlust vaatlusaluse perioodi lõpuosas kinnitasid ESTA esitatud andmed, mida ei vaidlustatud ja mis tehti kättesaadavaks kõigile huvitatud isikutele. Seega mõjutas see nõudluse vähenemise põhjustanud tegur vaatlusaluse perioodi lõpuosas ka liidu tootmisharu olukorda. Samuti on Indiast ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kasvu põhjalikult käsitletud eespool jaos 4.3.3 ning tabelis 4 on esitatud üksikasjalikud andmed kõnealuse kasvu ulatuse, hindade muutumise ja turuosa suurenemise kohta. Kuigi India keskmised impordihinnad viitavad sellele, et kõnealune import lõi liidu tootmisharu hindu alla, ei saa seda kindlalt järeldada, sest nõuetekohase hinnavõrdluse tegemiseks tuleb kasutada täpsemaid andmeid ja arvesse peab võtma ka asjakohaseid tulevikusuundumusi (vt põhjendused 176–180). Igal juhul märgib komisjon, et alusmääruse artikli 11 lõikega 2 ei nõuta tollimaksude kehtivuse pikendamise tingimusena põhjusliku seose eraldi analüüsimist, kui on tõenäoline, et dumping kordub ja kahju jätkub, nagu käesolevas määruses on kindlaks tehtud. Kõigile nendele asjaoludele tuginedes ei saa järeldada, et Indiast või muudest kolmandatest riikidest pärit import on ainus tegur, mis liidu tootmisharule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahju tekitas. Asjaomase kolme teguri olemasolu ja olulisus tuleneb toimikus sisalduva ja kõigile huvitatud isikutele kättesaadavaks tehtud teabe hindamisest. Seepärast lükatakse väide, et põhjuslikku seost ei olnud piisavalt avalikustatud, tagasi.

(164)

Seega järeldas komisjon, et algsed meetmed olid liidu tootmisharu jaoks kasulikud, sest võrreldes algse uurimisperioodiga (2010) selle olukord vaatlusalusel perioodil (eriti 2013. ja 2014. aastal) teataval määral paranes. Liidu tootmisharu taastub aga aeglaselt ning on eespool nimetatud tegurite tõttu jätkuvalt ebakindlas ja haavatavas olukorras. Sellest tulenevalt leiti, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kannatas liidu tootmisharu olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5.   KAHJU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS MEETMETE KEHTETUKS TUNNISTAMISE KORRAL

(165)

Põhjenduses 164 kirjeldatud uurimise tulemusel järeldati, et liidu tootmisharu kandis kahju. Seepärast hindas komisjon, kas juhul, kui Hiina RV suhtes kehtestatud meetmetel lastaks kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 aeguda, oleks tõenäoline Hiina dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju jätkumine.

(166)

Selleks analüüsis komisjon järgmisi elemente: vaba tootmisvõimsus Hiina RVs, liidu turu atraktiivsus ning Hiina impordi tõenäoline hinnatase dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja selle mõju liidu tootmisharule.

5.1.   Vaba tootmisvõimsus Hiina RVs ja liidu turu atraktiivsus

(167)

Komisjon tegi kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüdi Hiina importi liidu turul dumpinguhinnaga, mis lõi oluliselt alla liidu tootjate hinnad. Sellest tulenevalt järeldas komisjon (eespool põhjenduses 109), et kui meetmetel lastaks aeguda, oleks dumpingu jätkumine tõenäoline.

(168)

Komisjon kinnitas põhjendustes 95–98, et Hiina RVs on olemas suur vaba tootmisvõimsus, mis hinnanguliselt ületab liidu turu kogutarbimist üle nelja korra. Sellega seoses kinnitas uurimine (vt põhjendus 102) ka seda, et kui Hiina RVd mitte arvestada, siis on liidu roostevabast terasest õmblusteta torude turg tarbimistaseme poolest suurim turg maailmas.

(169)

Peale selle leiti uurimise käigus, et Hiina eksportivad tootjad on tegelenud dumpinguga ka muudele turgudele eksportides. Selle tulemusel on mitmes riigis kehtestatud Hiina eksportivate tootjate suhtes dumpinguvastased meetmed, mistõttu Hiina ekspordile kättesaadavad turud on piiratud.

(170)

Seepärast järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, suunatakse vähemalt osa Hiina RVs olemasolevast suurest vabast tootmisvõimsusest tõenäoliselt liidu turule.

5.2.   Eeldatava impordimahu ja hinna mõju meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(171)

Jaos 5.1 kirjeldatud elementide põhjal leidis uurimises kinnitust, et dumpinguvastaste meetmete puudumise korral oleksid Hiina eksportivad tootjad väga motiveeritud oluliselt suurendama liidu turule suunatava impordi mahtu. Samuti leidis komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, oleks dumpingu jätkumine väga tõenäoline (põhjendused 106–109 eespool).

(172)

Et saada ülevaade Hiina impordi hinnatasemetest meetmete puudumise korral, uuris komisjon järgmisi elemente: i) hinnavõrdlus liitu suunatud dumpinguvastase tollimaksu vaba Hiina impordi (st seestöötlemise korra alusel toimunud impordi) hindade ja liidu tootmisharu hindade vahel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning ii) Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumine kolmandatel turgudel (kus ei ole dumpinguvastaseid meetmeid kehtestatud).

(173)

Need hinnavõrdlused näitasid, et ilma dumpinguvastase tollimaksuta olid liitu suunatud Hiina impordi hinnad keskmiselt 44 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. Peale selle näitas Hiina tootjate ekspordikäitumise analüüs, et kolmandatele turgudele suunatud Hiina ekspordi hinnad olid liitu suunatud ekspordi hindadest üldiselt veidi madalamad. Seepärast kinnitas komisjon, et Hiina eksportivate tootjate eksport oli kõigil turgudel järjekindlalt väga madala hinnaga.

(174)

Eespool kirjeldatud elementide tõttu on väga tõenäoline, et liidu turule siseneks märkimisväärses mahus Hiina dumpinguhinnaga importi, mille hinnad lööksid oluliselt alla liidu tootjate hindu. See kahjustaks liidu tootmisharu, sest sellised suured impordi lisamahud suruksid alla müügihinnad, mida liidu tootmisharu suudab saada, ning vähendaksid liidu tootmisharu müügimahtu ja ka tootmisvõimsuse rakendamist, mille tulemusel kasvaksid tema tootmiskulud. Madala dumpinguhinnaga impordi eeldatav kasv halvendaks seega täiendavalt ja oluliselt liidu tootmisharu majandustulemusi, eelkõige kasumlikkust.

(175)

Üks Hiina eksportiv tootja kahtles, kas Hiina vaatlusaluse toote import siseneks suurtes kogustes uuesti liidu turule ja süvendaks liidu tootmisharule tekitatud kahju, võttes arvesse, et praegu on seal suures koguses India importi. Sellega seoses väitis kõnealune isik, et India import on asendanud Hiina impordi ja on ebatõenäoline, et Hiina import saavutaks uuesti sellised müügimahud, sest India hinnad olid Hiina hindadest järjepidevalt madalamad. Kui Hiina hinnad kolmandatel turgudel olid vaid mõnevõrra madalamad kui Hiina hinnad liidus, siis India hinnad liidus olid oluliselt madalamad kui Hiina hinnad liidus.

(176)

Sellele vastamiseks tuleb esitada mitu argumenti.

(177)

Esiteks, nagu on nõutud alusmääruse artikli 11 lõikes 2, piirdub käesolev uurimine selle hindamisega, kas kahjustava hinnaga Hiina impordi põhjustatud dumpingu ja kahju kordumine on kõnealuste tollimaksude tühistamise korral tõenäoline. Asjaolu, et Hiina import siseneb praegu liidu turule palju väiksemas koguses kui enne meetmete kehtestamist, näitab, et tollimaksudega õnnestus edukalt uuesti kehtestada moonutamata konkurentsitingimused Hiina vaatlusaluse toote eksportijate ja liidu tootmisharu vahel. See, et India import vähendas Hiina importi, ei mõjuta komisjoni kohustust jääda käesoleva uurimise raamesse. Tõepoolest, nagu Üldkohtu kohtupraktika näitab, siis on alusmääruse artikli 11 lõike 2 põhjal ilmne, et komisjon peab üksnes kinnitama väidet, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis on dumpinguhinnaga Hiina impordi põhjustatud kahju kordumine või jätkumine tõenäoline (11). Nagu on sätestatud põhjenduses 183, on komisjoni käesolevas määruses tehtud hinnangu põhjal tõendatud, et selline tõenäosus on olemas.

(178)

Teiseks tuleb meelde tuletada, et nagu on märgitud põhjenduses 121 eespool, peab vaatlusaluse toote keskmiste hindade kasutamisel olema ettevaatlik, sest tonnihinnad on väga erinevad, ja võimaluse korral tegema hinnavõrdlusi tooteliikide kaupa. Ent kahju jätkumise tõenäosuse kindlakstegemisel ei võrrelnud komisjon Hiina müügihindu ja -mahte mitte India müügihindade ja -mahtude, vaid liidu tootmisharu müügihindade ja -mahtudega. Tegelikult ei väida komisjon, et Hiina import asendaks India impordi. Selline areng iseenesest ei suurendaks liidu tootmisharule tekitatud kahju. Hiina impordi puhul kindlaks tehtud suure hindade allalöömise marginaali (vt põhjendus 173 eespool) ja suure kasutatava vaba tootmisvõimsuse tõttu leiti aga, et kui meetmed tühistataks, siis kasvaks Hiina import märkimisväärselt ja tekitaks selle tulemusel liidu tootmisharule täiendavat kahju. Seepärast mõjuks kõnealune import laastavalt liidu tootmisharu müügimahtudele ja kasumlikkusele.

(179)

Kolmandaks, mis puudutab Hiina impordihindade ja India impordihindade võrdlust, siis näitab valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate andmete analüüs selgelt, et vaatlusalusel perioodil koosnes import eritoodetest (näiteks täppistorud) või oli seotud seestöötlemise korra alusel toimunud impordiga. Kui meetmed tühistataks, oleks ilmselgelt võimalik importida palju suuremat tootevalikut ja suureneks standardsemate tooteliikide import (mille maht on liidu tootmisharu jaoks suurim). Tõenäoliselt suureneks Hiina impordimaht olenemata sellest, kas India pakub konkurentsi või mitte.

(180)

Sama Hiina eksportiv tootja kasutas ka liitu suunatud India impordi keskmist hinda käsitlevaid andmeid, et selgitada, miks kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hinnad ei toeta järeldust kahju jätkumise tõenäosuse kohta. Ka siinkohal tähendab keskmiste hindade kasutamine, et komisjon ei saa selle analüüsiga nõustuda. Komisjon kasutas kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi andmeid, tuginedes tooteliikidel põhinevale mõtestatud võrdlusele.

(181)

Hiina eksportija viitas Indiaga seotud kõrvalehoidmise juhtumile, mida on mainitud põhjenduses 7. Selle väitega ei saa aga järjekordselt nõustuda, sest hinnavõrdluse põhjal saab õigeid järeldusi teha üksnes siis, kui võrdlus toimub tooteliikide kaupa. Viited keskmistele impordihindadele (isegi kui need on madalad) ei ole käesoleva meetmete aegumise läbivaatamise kontekstis mõtestatud.

(182)

Kõigil eespool toodud põhjustel lükkab komisjon seega tagasi väite, et ta ei esitanud kahju jätkumise kohta piisavalt selgitusi.

5.3.   Järeldus kahju jätkumise tõenäosuse kohta

(183)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel kasvaks tõenäoliselt oluliselt Hiina dumpinguhinnaga import, mille hinnad lööksid liidu tootmisharu hindu alla ja suurendaksid seega veelgi liidu tootmisharu kantud kahju. Selle tulemusel oleks liidu tootmisharu elujõulisus tõsiselt ohustatud.

6.   LIIDU HUVID

(184)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artiklile 21, kas Hiina RV suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvid tehti kindlaks kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, hulgimüüjate ja kasutajate huvide hindamise põhjal. Nende analüüsimine võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete võimalikku põhjendamata kahjulikku mõju asjaomastele isikutele.

(185)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõigile huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(186)

Selle põhjal uuriti, kas on mõjuvaid põhjuseid järeldada, et kehtivate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

6.1.   Liidu tootmisharu huvid

(187)

Kuigi kehtivad dumpinguvastased meetmed takistasid suuresti dumpinguhinnaga impordi jõudmist liidu turule, on liidu tootmisharu olukord jätkuvalt ebakindel, mida on kinnitanud ka teatavate kahjunäitajate negatiivsed suundumused.

(188)

Kui meetmetel lastaks aeguda, on tõenäoline, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi tõenäoline sissevool tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju. Muu hulgas põhjustaks selline impordi sissevool tõenäoliselt turuosa kaotuse, müügihindade languse, tootmisvõimsuse rakendusastme languse ja liidu tootmisharu finantsolukorra üldise tõsise halvenemise.

(189)

Seega järeldas komisjon, et Hiina RV suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

6.2.   Sõltumatute importijate ja kasutajate huvid

(190)

Esialgse uurimise käigus leiti, et tõenäoliselt ei kahjustaks meetmete kehtestamine oluliselt liidu importijate ja kasutajate olukorda. Kuus importijat (kellest neli olid ka vaatlusaluse toote kasutajad) tegid käesolevas uurimises koostööd, esitades vastused küsimustikule, ja ainult üks neist teatas, et on meetmetele vastu.

(191)

Uurimine näitas, et enamik importi toimus seestöötlemise korra alusel (mille puhul dumpinguvastast tollimaksu ei olnud vaja maksta). Peale selle olid kõnealustel importijatel sageli suured ärisegmendid, mis ei olnud vaatlusaluse tootega üldse seotud. Samuti selgitasid need importijad, et neil on vaatlusaluse toote jaoks palju teisi tarneallikaid. Lisaks näitas kasutajate kulude uurimine, et vaatlusaluse toote arvele langes (keskmiselt) alla 10 % nende lõpptoote tootmise kogukuludest.

(192)

Eelmise põhjenduse alusel leidis kinnitust, et meetmed ei olnud importijaid ja kasutajaid sisuliselt mõjutanud ning seepärast järeldas komisjon, et meetmete jätkamine ei kahjustaks olulisel määral liidu importijaid ja kasutajaid.

(193)

Üks huvitatud isik oli suure osa oma impordi hankimisel asendanud Hiina eksportivad tootjad India eksportivate tootjatega ning väitis, et meetmed ei olnud liidu tootmisharule kasulikud. Ent nagu on selgitatud jaos 4.5, siis vaadeldes kogu liidu tootmisharu olukorda, on tootmisharu tõendanud oma suutlikkust Hiina RVst pärit suurte impordikoguste puudumisel meetmetest kasu saada.

6.3.   Järeldus liidu huvide kohta

(194)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

7.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

(195)

Järeldustest, mis tehti seoses dumpingu ja kahju tõenäolise jätkumisega, tuleneb, et kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 tuleks jätkuvalt kohaldada rakendusmäärusega (EL) nr 1331/2011 kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, mida kohaldatakse teatavate Hiina RVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes.

(196)

Võttes arvesse Euroopa Kohtu hiljutist kohtupraktikat, (12) on asjakohane sätestada viivisintressi määr lõplike tollimaksude tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivate asjakohaste sätetega ei ole sellist intressimäära ette nähtud ning siseriiklike eeskirjade kohaldamine põhjustaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi sõltuvalt sellest, milline liikmesriik tollivormistuseks valitakse.

(197)

[Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu CN-koodide 7304 11 00, 7304 22 00, 7304 24 00, ex 7304 41 00, 7304 49 10, ex 7304 49 93, ex 7304 49 95, ex 7304 49 99 ja ex 7304 90 00 (TARICi koodid 7304410090, 7304499390, 7304499590, 7304499990 ja 7304900091) alla kuuluvate roostevabast terasest õmblusteta torude (välja arvatud külgeühendatud liitmikega torud gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites) impordi suhtes.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingute toodetud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmised.

Äriühing/äriühingud

Dumpinguvastase tollimaksu lõplik määr

TARICi lisakood

Changshu Walsin Specialty Steel, Co. Ltd, Haiyu

71,9 %

B120

Shanghai Jinchang Stainless Steel Tube Manufacturing, Co. Ltd, Situan

48,3 %

B118

Wenzhou Jiangnan Steel Pipe Manufacuring, Co. Ltd, Yongzhong

48,6 %

B119

I lisas loetletud äriühingud

56,9 %

 

Kõik teised äriühingud

71,9 %

B999

3.   Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid. Viivisintress, mida tuleb maksta tagasimaksmise korral, mis toob kaasa viivisintressi saamise õiguse, on Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatav määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja mis kehtib maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval ja mida suurendatakse ühe protsendipunkti võrra.

4.   Kui mõni uus Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et a) ta ei eksportinud ajavahemikul 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 (esialgsel uurimisperioodil) liitu lõikes 1 kirjeldatud toodet, b) ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, c) ta on vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportinud või tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus märkimisväärse koguse eksportimiseks liitu pärast esialgset uurimisperioodi, siis võib komisjon muuta I lisa, lisades uue eksportiva tootja koostööd tegevate, kuid esialgse uurimise valimisse mitte kaasatud äriühingute hulka, kelle suhtes seega kohaldatakse kaalutud keskmist tollimaksumäära, mis ei ületa 56,9 %.

5.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaksmääratud individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema poolt allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et Euroopa Liitu eksportimiseks müüdud ja käesoleva arvega hõlmatud [kogus] roostevabast terasest õmblusteta torusid tootis äriühing [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] [asjaomases riigis]. Kinnitan, et siinsel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Nõukogu 14. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1331/2011, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 336, 20.12.2011, lk 6).

(3)  ELT C 117, 2.4.2016, lk 10.

(4)  Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 461, 10.12.2016, lk 12).

(5)  ELT L 40, 17.2.2017, lk 64.

(6)  ELT L 299, 16.11.2017, lk 1.

(7)  Kohtuotsus, 18.4.2013, Steinel Vertrieb, C-595/11, ECLI:EU:C:2013:251, punkt 44.

(8)  ELT L 169, 29.6.2011, lk 6.

(9)  ELT L 211, 17.8.2017, lk 22.

(10)  Kirjavahetus Hiina eksportiva tootja õigusliku esindajaga 27. ja 29. detsembril 2017.

(11)  Kohtuotsus, 30.4.2015, VTZ ja teised vs. nõukogu, T-432/12, EU:T:2015:248, punkt 74.

(12)  Otsus kohtuasjas Wortmann, C-365/15, EU:C:2017:19, punktid 35–39.


I LISA

HIINA RAHVAVABARIIGI EKSPORTIVAD TOOTJAD, KES EI KUULUNUD VALIMISSE ESIALGSES UURIMISES

Nimi

TARICi lisakood

Baofeng Steel Group, Co. Ltd., Lishui,

B 236

Changzhou City Lianyi Special Stainless Steel Tube, Co. Ltd., Changzhou,

B 237

Huadi Steel Group, Co. Ltd., Wenzhou,

B 238

Huzhou Fengtai Stainless Steel Pipes, Co. Ltd., Huzhou,

B 239

Huzhou Gaolin Stainless Steel Tube Manufacture, Co. Ltd., Huzhou,

B 240

Huzhou Zhongli Stainless Steel Pipe, Co. Ltd., Huzhou,

B 241

Jiangsu Wujin Stainless Steel Pipe Group, Co. Ltd., Beijing,

B 242

Jiangyin Huachang Stainless Steel Pipe, Co. Ltd., Jiangyin

B 243

Lixue Group, Co. Ltd., Ruian,

B 244

Shanghai Crystal Palace Pipe, Co. Ltd., Shanghai,

B 245

Shanghai Baoluo Stainless Steel Tube, Co. Ltd., Shanghai,

B 246

Shanghai Shangshang Stainless Steel Pipe, Co. Ltd., Shanghai,

B 247

Shanghai Tianbao Stainless Steel, Co. Ltd., Shanghai,

B 248

Shanghai Tianyang Steel Tube, Co. Ltd., Shanghai,

B 249

Wenzhou Xindeda Stainless Steel Material, Co. Ltd., Wenzhou,

B 250

Wenzhou Baorui Steel, Co. Ltd., Wenzhou,

B 251

Zhejiang Conform Stainless Steel Tube, Co. Ltd., Jixing,

B 252

Zhejiang Easter Steel Pipe, Co. Ltd., Jiaxing,

B 253

Zhejiang Five - Star Steel Tube Manufacturing, Co. Ltd., Wenzhou,

B 254

Zhejiang Guobang Steel, Co. Ltd., Lishui,

B 255

Zhejiang Hengyuan Steel, Co. Ltd., Lishui,

B 256

Zhejiang Jiashang Stainless Steel, Co. Ltd., Jiaxing City,

B 257

Zhejiang Jinxin Stainless Steel Manufacture, Co. Ltd., Xiping Town,

B 258

Zhejiang Jiuli Hi-Tech Metals, Co. Ltd., Huzhou,

B 259

Zhejiang Kanglong Steel, Co. Ltd., Lishui,

B 260

Zhejiang Qiangli Stainless Steel Manufacture, Co. Ltd., Xiping Town,

B 261

Zhejiang Tianbao Industrial, Co. Ltd., Wenzhou,

B 262

Zhejiang Tsingshan Steel Pipe, Co. Ltd., Lishui,

B 263

Zhejiang Yida Special Steel, Co. Ltd., Xiping Town.

B 264


Top