(1)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna nendes käsitletakse krediidiriski hinnangute (v.a väärtpaberistamise positsioonidega seotud hinnangud) sidumist krediidikvaliteedi astmetega. Selleks et tagada ühtsus nende sätete vahel, mis peaksid jõustuma ühel ajal, ning muuta isikute jaoks, kelle suhtes on nendega kehtestatud kohustusi, lihtsamaks tervikliku ülevaate saamine ja kompaktne juurdepääs, on soovitatav koondada kõik krediidiriski hinnangute (v.a väärtpaberistamise positsioonidega seotud hinnangud) sidumist krediidikvaliteedi astmetega käsitlevad määrusega (EL) nr 575/2013 nõutud regulatiivsed tehnilised standardid ühte määrusesse.

(2)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõikes 1 on ette nähtud, et kõigi krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul tuleb täpsustada, millisele sama määruse 2. jao kohasele krediidikvaliteedi astmele krediidikvaliteeti hindava asutuse antud asjaomane krediidikvaliteedi hinnang vastab („krediidikvaliteedi astmetega sidumine“). Krediidikvaliteeti hindav asutus on reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (2) kohaselt või krediidireitinguid andev keskpank, mis ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse.

(3)

Segadust võivad tekitada teatavad määruses (EÜ) nr 1060/2009 ja määruses (EL) nr 575/2013 kasutatud samalaadsed terminid ja mõisted. Inglise keeles osutab määruses (EL) nr 575/2013 credit assessment nii krediidikvaliteeti hindavate asutuste määratud reitingukategooriate tähistele kui ka konkreetsele varale reitingu andmise tegevusele. Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 3 lõike 1 punktides h ja a tehakse neil selgelt vahet, kasutades vastavalt „reitingukategooriat“ ja tegevuse tulemuseks olevat „krediidireitingut“. Kuna nimetatud konkreetsetele mõistetele osutades on vaja neid eristada ja arvestades mõlema määruse vastastikkust täiendavust, tuleks segaduse vältimiseks lähtuda määruses (EÜ) nr 1060/2009 kasutatud täpsemast terminoloogiast.

(4)

Kuna määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 4 lõike 1 kohaselt lubatakse krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada krediidireitinguid regulatiivsetel eesmärkidel üksnes juhul, kui need on andnud liidus asutatud ja kõnealuse määruse kohaselt registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuurid, peaks krediidikvaliteeti hindavate asutuste krediidikvaliteedi hinnangute sidumine krediidikvaliteedi astmetega hõlmama kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti a kohasele „krediidireitingu“ määratlusele vastavaid krediidikvaliteedi hinnanguid. Kuna määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 kohaselt nõutakse krediidikvaliteedi hinnangute sidumist krediidikvaliteedi astmetega kõikide krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul, ning kuna selliste asutuste määratlus hõlmab kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punkti 98 kohaselt ka krediidireitinguid andvaid keskpanku, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 kohaldamisalasse, peaks krediidikvaliteeti hindavate asutuste reitingukategooriate puhul krediidikvaliteedi hinnangute vastavus krediidikvaliteedi astmetele hõlmama ka kõnealuseid krediidireitinguid. Määrus (EL) nr 575/2013 takistab standardmeetodi raames teatavate varaklasside (nt omakapital) puhul krediidireitingute kasutamist. Seega tuleks krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete sidumisel hõlmata fikseeritud tulumääraga ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hindamisel ainult sellised ettevõtjad, kes sõltuvad üksnes alusvara krediidikvaliteedist.

(5)

Krediidikvaliteedi astmetega sidumise eesmärk on määrata krediidikvaliteeti hindavate asutuste reitingukategooriatele asjakohased määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud riskikaalud. Seega peaks olema iga reitingukategooria puhul võimalik lisaks riski suhtelistele erinevustele kindlaks teha ka riskide absoluuttasemed, tagades standardmeetodi raames sobivad kapitalitasemed.

(6)

Kuna eri krediidikvaliteeti hindavates asutustes kasutatakse erinevaid meetodeid, on krediidikvaliteedi astmetega sidumise metoodika objektiivsus ja kooskõla otsustava tähtsusega, et tagada asutustele võrdsed tingimused ning krediidikvaliteeti hindavate asutuste õiglane kohtlemine. Sel põhjusel on kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tegurite kasutamise eeskirjade väljatöötamisel ning nende võrdlemisel võrdlusalusega vaja lähtuda eelmisest õigusraamistikust, nimelt krediidikvaliteeti hindavate asutuste tunnustamise 30. novembril 2010. aastal ajakohastatud suuniste („Revised Guidelines on the recognition of External Credit Assessment Institutions“) 3. osast, et nii tagada sujuv üleminek käesolevas määruses sätestatud krediidikvaliteedi astmetega sidumisele. See tagaks ka kooskõla selle valdkonna rahvusvaheliste standarditega, mida omakorda kajastatakse 2006. aasta juunis avaldatud dokumendi „Basel II: International Convergence of Capital Measurement and Capital Standards: A Revised Framework – Comprehensive Version“ (kapitali mõõtmise ja kapitalinõuete rahvusvahelise lähendamise läbivaadatud raamistik) 2. lisas.

(7)

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste kasutatavad makseviivituse määratlused võivad erineda neist, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 178, nagu on kajastatud määruses (EÜ) nr 1060/2009 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/2 (3). Sellegipoolest tuleks välisreitingu saanud riskipositsioonide puhul nõutava kapitali üldtaseme muutmata jätmise tagamiseks käesoleva määruse kohaldamisel makseviivituse määratlemiseks kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 2 punktis c osutatud võrdlusaluse kalibreerimiseks kasutatud liiki makseviivituse juhte.

(8)

Krediidikvaliteedi astmetega sidumise all peetakse silmas krediidikvaliteeti hindavate asutuste reitingukategooriate vastavust usaldatavusjärelevalve jaoks määratletud regulatiivsele skaalale. Seega tuleks seda kontseptsiooni selgelt eristada kontseptsioonist, mille kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) on määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 21 lõike 4b kohaselt kohustatud aruannet esitama, et investorid saaksid hõlpsalt võrrelda kõiki reitingu saanud üksuse kohta olemasolevaid krediidireitinguid. Samuti ei osuta käesoleva määruse kohaldamisel „krediidikvaliteedi astmetega sidumine“ muudes raamistikes, nt eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus, välja töötatud krediidikvaliteedi astmetega sidumisele, kuna need võivad põhineda teistsugusel metoodikal ja teistsugustel määratlustel.

(9)

Iga asjakohase reitingukategooriate rühma („reitinguskaala“) jaoks tuleks krediidikvaliteedi astmed siduda eraldi. Kui krediidikvaliteeti hindava asutuse reitinguskaala on kõigi riskipositsiooni klasside puhul ühesugune, ei tohiks erineda ka krediidikvaliteedi astmete vastavus, et tagada riskikaalude eristamine määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud riskipositsiooni klasside lõikes. Kui krediidikvaliteeti hindaval asutusel on mitu reitinguskaalat, siis tuleks krediidikvaliteedi astmete sidumisel arvestada seda, kuidas krediidikvaliteeti hindav asutus on need omavahel suhestanud.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 3 lõike 1 punktis x osutatud mittetellitud reitingud tuleks krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi astmetega sidumisse kaasata, tingimusel et neid reitinguid saab määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 4 lõike 1 kohaselt kasutada regulatiivsetel eesmärkidel ning Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) on kinnitanud, et nende kvaliteet ei erine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 138 kohaselt kõnealuse krediidikvaliteeti hindava asutuse tellitud krediidireitingutest.

(11)

Krediidikvaliteedi astmetega sidumiseks tuleks kasutada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid tegureid, kusjuures kvalitatiivseid tegureid arvestatakse teises etapis ja olenevalt vajadusest ning eelkõige siis, kui kvantitatiivsetest teguritest ei piisa. Seetõttu peaks kvalitatiivsed tegurid olema abiks kvantitatiivsetel teguritel põhinenud esialgse vastavuse läbivaatamisel, parandamisel ja täiendamisel, juhul kui selline läbivaatamine on õigustatud ja vajalik. Sellist kaheastmelist lähenemisviisi on vaja, et aidata kaasa krediidikvaliteedi astmetega sidumise objektiivsusele ja tagada, et krediidikvaliteedi astmetega sidumine tõepoolest näitab krediidikvaliteeti hindavate asutuste reitingukategooriate vastavust usaldatavusjärelevalve jaoks kindlaks määratud regulatiivsele skaalale.

(12)

Usaldatavuse ja turu huvisid tasakaalustades tuleb vältida selliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste põhjendamatut materiaalset kahjustamist, kelle esitatav kvantitatiivne teave on piiratud, kuna nad sisenesid turule teistest hiljem. Seetõttu tuleks krediidikvaliteedi astmetega sidumisel leevendada kvantitatiivsete tegurite olulisust. Krediidikvaliteedi astmetele vastavust tuleks ajakohastada, kui see osutub pärast käesoleva määruse jõustumist kogutud kvantitatiivse teabe kajastamiseks vajalikuks.

(13)

Sama reitingukategooriaga kirjetega seotud makseviivituse määra tuleks käsitleda kõige tüüpilisema kvantitatiivse tegurina ning see tuleks arvutada sellistele kirjetele vastavate makseviivituse andmete alusel. Kui selliste kirjete kohta ei ole piisavalt makseviivituse andmeid, tuleks sellegipoolest arvutada hinnanguline makseviivituse määr, lähtudes asjaomase krediidikvaliteeti hindava asutuse arvamusest ja makseviivituse tõenditest, mis seonduvad kirjetega, millele on määratud krediidikvaliteedi astmetega sidumist läbiv reitingukategooria.

(14)

Selleks, et tagada võrreldavus kõikide krediidikvaliteeti hindavate asutuste lõikes, peaks makseviivituse arvutamine vastama teatavatele nõuetele. Näiteks tuleks seda mõõta kolmeaastase ajavahemiku jooksul, et oleks võimalik täheldada märkimisväärset hulka makseviivitusi ajal, kui risk on väga väike, ja selles tuleks arvestada väljavõtmistega, et vältida riskide alahindamist. Lisaks ei peaks see sisaldama ei avaliku sektori reitinguid ega emissioonide reitinguid, kuna esimesel juhul esineb makseviivitusi harva, ja teisel juhul selleks, et vältida makseviivituse määrade kallutamist selliste emitentide kasuks, kes on palju emiteerinud.

(15)

Makseviivituse määrad tuleks võimalusel iga reitingukategooria all arvutada nii pika vaatlusaja kui ka lühikese vaatlusaja arvestuses. Neist esimene peaks olema krediidikvaliteedi astmetega sidumise alus ning teine peaks andma varakult märku reitingukategooria riskitaseme võimalikust tõusust või langusest. Kui saadaval ei ole piisaval arvul krediidireitinguid, siis tuleks arvutada üksnes pikaajaline makseviivituse määr, sest lühiajalise makseviivituse määra arvutamisel oleks ebakindlus liiga suur. Sellisel juhul peaksid reitingukategooria riskitaseme võimalikust tõusust märku andma kvalitatiivsed tegurid.

(16)

Krediidikvaliteedi astmetega sidumisel on olulisel kohal, kuidas krediidikvaliteeti hindav asutus on määratlenud sama reitingukategooriaga kirjetega seonduvat makseviivitust. Makseviivituse rangema määratluse tulemusel võivad makseviivituse määrad kujuneda kõrgemaks kui teiste vähem rangete makseviivituse määrade definitsioonide puhul. Seega tuleks krediidikvaliteedi astmetega sidumise täpsuse tagamiseks hinnata, milline on makseviivituse määratluse mõju makseviivituse määra arvutamisel.

(17)

Kui makseviivituse andmeid on vähe, tuleks arvestada reitingukategooria puhul vaadeldud ajavahemikku, et tagada krediidikvaliteedi astmetega sidumisel kooskõla kõigi krediidikvaliteeti hindavate asutuste lõikes. Seega võivad lühikese ajavahemiku valimisel osad kirjed kvalifitseeruda konkreetse riskitaseme alla. Siiski võib samu kirjeid iseloomustada märkimisväärselt erinev riskitase siis, kui seda hinnatakse makseviivituse määra arvutamiseks valitud kolmeaastase ajavahemiku jooksul. See tegur tuleks kindlaks teha ja seda tuleks krediidikvaliteedi astmetega sidumisel asjakohaselt arvesse võtta.

(18)

Reitingukategooria tähendus ja selle suhteline koht reitinguskaalal peaks olema abiks eriti siis, kui kvantitatiivsed tegurid ei ole kättesaadavad, kuid teada on lähedase reitingukategooria krediidikvaliteedi astmetega sidumise tulemused. Sel eesmärgil tuleks krediidikvaliteedi astmeid iseloomustada selliste näitajatega nagu emitendi finantskohustuste täitmise suutlikkus, tema tundlikkus majandusolukorra suhtes või makseviivituse ohu lähedus.

(19)

Samuti tuleks arvesse võtta reitingukategooriaga kirjete üldriski tegureid. Reitingukategooriaga kirjete suurust ja tegevuse mitmekesistamise määra tuleks käsitada aluseks oleva riskiprofiili asjakohaste näitajatena. Samuti peaks olema võimalik arvestada kvalitatiivsete teguritena muid sama reitingukategooriaga kirjetele määratud krediidivõimelisuse näitajaid, et anda lisateavet asjaomase reitingukategooria makseviivitusega seotud käitumise kohta. Erinevate krediidivõimelisuse näitajate asjakohasust, objektiivsust ja usaldusväärsust tuleks enne seda, kui neid kasutatakse krediidikvaliteedi astmetega sidumiseks, hoolikalt analüüsida.

(20)

Pidades silmas rahvusvaheliste standarditega kooskõla tagamist, tuleks krediidikvaliteedi astmetega sidumise otstarbel kasutada 2006. aasta juunis avaldatud dokumendis „Basel II: International Convergence of Capital Measurement and Capital Standards: A Revised Framework – Comprehensive Version“ (kapitali mõõtmise ja kapitalinõuete rahvusvahelise lähendamise läbivaadatud raamistik) esitatud pika- ja lühiajaliste makseviivituse määrade võrdlusaluseid. Siiski tuleks sätestada üksikasjalikumad eeskirjad, millega võtta arvesse seda, kui palju erinevaid krediidikvaliteeti hindavaid asutusi praegu ELi turul tegutseb, ja seda, et nende makseviivituse määrad võivad praeguse võrdlusaluse aluseks olnud rahvusvaheliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste mustritest oluliselt kõrvale kalduda. Täpsemalt tuleks pikaajalises võrdlusaluses määratleda vahemik, mille kaudu arvestada sellega, et iga krediidikvaliteedi astmega võivad kokku sobida erinevad väärtused.

(21)

Reitingukategooriate esialgsel sidumisel krediidikvaliteedi astmega tuleks lähtuda nende pikaajalise makseviivituse määra ja pikaajalise võrdlusaluse võrdlusest ning kvalitatiivsete tegurite antud teabest.

(22)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 1 teise lõigu kohaselt tuleks krediidikvaliteedi astme vastavuse asjakohasust tihti läbi vaadata, sest pikaajaline makseviivituse määr võib muutuda selliseks, mis oleks tüüpiline muu krediidikvaliteedi astme jaoks. Sellel eesmärgil tuleks reitingukategooria piires esinenud hiljutisi lühiajalisi makseviivituse määrasid korrapäraselt kontrollida võrdluses nende asjakohaste võrdlusalustega („seire“ ja „käivitamise“ läved). Kui lühiajalisi võrdlusaluseid ületatakse kahe järjestikuse kaheaastase perioodi jooksul, siis võib see olla hindamisstandardite nõrgenemise märguanne, mis võib viidata sellele, et uus aluseks olev pikaajaline makseviivituse määr on tüüpiline mõne vähem soodsa krediidikvaliteedi astme jaoks. See märguanne oleks asjakohasem siis, kui ületatakse käivitusläve, mitte seireläve. Konkreetselt võiks juba ühe kõrgeimate reitingukategooriatega seonduva kirje makseviivitus käivitada seda kirjet hinnanud konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse suhtes krediidikvaliteedi astmete vastavuse läbivaatamise.

(23)

Krediidikvaliteedi astmete sidumisel uute krediidikvaliteeti hindavate asutuste hõlmamiseks tuleks vajaduse korral esitada läbivaadatud tehniliste standardite eelnõud.

(24)

Kuna igal ajal peab olema tagatud vastavus määrusele (EL) nr 575/2013, on krediidikvaliteedi astmetele vastavuse toimimist vaja pidevalt seirata.

(25)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille EBA, ESMA ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) (edaspidi „Euroopa järelevalveasutused“) ühiselt komisjonile esitasid.

(26)

Komisjon teavitas 29. märtsil 2016 Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed kavatsusest kiita rakenduslike tehniliste standardite eelnõu heaks muudatustega, et tagada usaldatavusjärelevalve tugevuse ja edasise kontsentreerumise ennetamise vajaduse vaheline tasakaal olukorras, kui krediidireitingute turg on kontsentreerunud ja kolm suurt krediidikvaliteeti hindavat asutust valitsevad 90 % turust. Komisjon rõhutas teatises eelkõige, et on vaja vältida kolme aasta möödumisel automaatset konservatiivsemat krediidikvaliteedi astmetega sidumist kõikide krediidikvaliteeti hindavate asutuste suhtes, kes on andnud välja liiga vähe reitinguid ning olenemata nende reitingute kvaliteedist, kuna selline lähenemisviis võib luua turule sisenemist takistava regulatiivse tõkke ja kahjustada väiksemate/uuemate krediidikvaliteeti hindavate asutuste konkurentsivõimet pelgalt seetõttu, et nad ei anna välja nii palju reitinguid kui suured turgu valitsevad ettevõtjad. 12. mail 2016 kinnitas Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee ametlikus arvamuses algset seisukohta ega esitanud uuesti rakenduslikku tehnilist standardit, mis vastaks komisjoni muudatusettepanekutele.

(27)

Selleks, et tagada tasakaal tugeva usaldatavusjärelevalve ja krediidireitingute turul oleva konkurentsi vahel, tuleks muuta rakenduslike tehniliste standardite eelnõus sätteid, mis võivad väikseimaid/uuemaid krediidikvaliteeti hindavaid asutusi turule teistest hiljem sisenemise tõttu põhjendamatult materiaalselt kahjustada, eriti sätteid, milles käsitletakse piiratud andmete korral konservatiivsema kohtlemise kohaldamist, uue krediidikvaliteedi astmetele vastavuse automaatset jõustumist alates 2019. aastast, samuti sätet, milles käsitletakse krediidikvaliteedi astmetele vastavuse läbivaatamist ja 2019. aastast kohaldatavaid asjaomaseid tabeleid.

(28)

EBA, ESMA ja EIOPA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke kaasnevaid kulusid ja tulusid ning palunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu arvamust,