EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32010O0020

2011/68/EL: Euroopa Keskpanga suunis, 11. november 2010 , raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (uuesti sõnastatud) (EKP/2010/20)

OJ L 35, 9.2.2011, p. 31–68 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 01 Volume 015 P. 232 - 269

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/12/2016; kehtetuks tunnistatud 32016O0034

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2011/68/oj

9.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/31


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

11. november 2010,

raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2010/20)

(2011/68/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 46.2 teise ja kolmanda taandega,

ning arvestades järgmist:

(1)

10. novembri 2006. aasta suunist EKP/2006/16 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta (1) on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna seoses eelkõige intressiriski maandamise ja SDR positsioonide ümberhindlusega muudetakse suunist veelgi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) kehtib aruandekohustus EKPSi põhikirja artikli 15 alusel.

(3)

Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 26.3 koostab EKP juhatus analüüsi ja tegevuse eesmärgil EKPS konsolideeritud bilansi.

(4)

Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 26.4 kehtestab EKP nõukogu artikli 26 kohaldamiseks reeglid, mis on vajalikud RKPde tegevuse raamatupidamise ja finantsaruandluse standardimiseks.

(5)

RKPde poolt igal aastal avaldatavates finantsaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste tasustamise ja emissioonitulu kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „RKP”– liikmesriigi, mille rahaühik on euro, keskpank;

b)   „eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgid”– eesmärgid, mille tarbeks EKP koostab I lisas loetletud raamatupidamisaruandeid kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 15 ja 26;

c)   „aruandeüksus”– EKP või RKP;

d)   „kvartaalne ümberhindluspäev”– kvartali viimane kalendripäev;

e)   „konsolideerimine”– raamatupidamismenetlus, millega koondatakse erinevate iseseisvate juriidiliste isikute finantsnäitajad nii, nagu oleks tegu ühe majandusüksusega;

f)   „sularahavahetuse aasta”– 12 kuud alates päevast, mil euro pangatähed ja mündid saavad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, seaduslikuks maksevahendiks;

g)   „pangatähtede jaotamise alus”– protsentuaalsed väärtused, mis tulenevad EKP osa arvessevõtmisest euro pangatähtede koguemissioonis, mille suhtes kohaldatakse RKP osa kapitali märkimise aluses vastavalt 13. detsembri 2010. aasta otsusele EKP/2010/29 euro pangatähtede emissiooni kohta (2);

h)   „krediidiasutus”– a) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (3) artikli 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti a mõistes, vastavalt rakendussätetele riigi õiguses, mille üle teostab järelelvalvet pädev ametiasutus; või b) muu krediidiasutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel.

2.   Muud käesolevas suunises kasutatud tehnilised mõisted on määratletud II lisas.

Artikkel 2

Kohaldamise ulatus

1.   Käesolevat suunist kohaldatakse EKP ja RKPde suhtes eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgil.

2.   Käesolevat suunist kohaldatakse EKPSi põhikirjaga kehtestatud eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse korra ulatuses. Seega ei kohaldata seda RKPde riigisisestele aruannetele ega finantsaruannetele. Et saavutada kooskõla ja võrreldavus eurosüsteemi ja riikide normide vahel, soovitatakse RKPdel järgida oma riigisiseses aruandluses ja finantsaruannetes võimalikult suurel määral käesolevas suunises sätestatud eeskirju.

Artikkel 3

Raamatupidamise põhimõtted

Raamatupidamises kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)   tegelik majanduslik olukord ja läbipaistvus: raamatupidamismeetodid ja finantsaruandlus kajastavad tegelikku majanduslikku olukorda, on läbipaistvad ja juhinduvad järgmistest kvaliteedinõuetest: arusaadavus, asjakohasus, usaldusväärsus ja võrreldavus. Tehingute arvestusel ja esitamisel on lisaks õiguslikule vormile aluseks ka nende olemus ja tegelik majanduslik sisu;

b)   usaldatavus: varade ja kohustuste väärtuse hindamist ja tuluarvestust teostatakse usaldatavuse põhimõttest lähtudes. Käesoleva suunise mõistes tähendab see seda, et realiseerimata kasumit ei kajastata kasumiaruandes tuluna, vaid see kantakse otse ümberhindluskontole, ja et realiseerimata kahjum kajastatakse aasta lõpul kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol. Usaldatavuse põhimõttega ei ole kooskõlas varjatud reservid ja kirjete tahtlik vääritimärkimine bilansis ja kasumiaruandes;

c)   bilansipäevajärgsed sündmused: varasid ja kohustusi korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja finantsaruannete asjaomaste asutuste poolt heakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal, kui need mõjutavad varade ja kohustuste olemust bilansipäeval. Kui pärast bilansipäeva toimuvad sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olemust bilansipäeval, kuid mille mitteavaldamine mõjutaks raamatupidamisaruannete kasutajate võimet teha õigeid hinnanguid ja otsuseid, ei korrigeerita varasid ja kohustusi, kuid need sündmused avalikustatakse;

d)   olulisus: kõrvalekalded raamatupidamiseeskirjadest, sealhulgas nendest, mis mõjutavad RKPde ja EKP kasumi ja kahjumi arvestust, on lubatud ainult siis, kui on võimalik põhjendatult otsustada, et need on aruandeüksuse finantsaruannete üldises kontekstis ja esitusviisis ebaolulised;

e)   jätkuvuse põhimõte: aruanded koostatakse tegevuse jätkuvuse põhimõttel;

f)   tekkepõhine arvestuspõhimõte: tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, kui nad teenitakse või tekivad, mitte aga perioodil, kui nad laekuvad või makstakse;

g)   järjepidevus ja võrreldavus: bilansilise väärtuse hindamisel ja tulude kajastamisel kohaldatakse eurosüsteemis kriteeriume järjepidevalt ühetaolise ja pideva lähenemisviisiga, et tagada raamatupidamisaruannetes esitatud andmete võrreldavus.

Artikkel 4

Varade ja kohustuste kajastamine

Rahaline või muu vara/kohustus kajastatakse aruandeüksuse bilansis üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub aruandeüksusesse või aruandeüksusest välja;

b)

kõik vara või kohustusega seotud riskid ja kasu on suures osas tulnud üle aruandeüksusele;

c)

vara maksumust või väärtust aruandeüksuse jaoks või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

Artikkel 5

Tekkepõhine ja kassa-/arvelduspõhine arvestus

1.   Välisvaluutatehingute, välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide ja nendega seotud viitsummade kirjendamisel tuleb kasutada tekkepõhist arvestust. Tekkepõhise arvestuse kohaldamisel kasutatakse kahte erinevat meetodit:

a)

„tavaline meetod” nagu see on määratletud III ja IV peatükis ning III lisas ja

b)

„alternatiivne meetod” nagu see on määratletud III lisas.

2.   Välisvaluutas väärtpaberitehingute, sealhulgas aktsiainstrumentide, kajastamiseks võib jätkuvalt kasutada kassa-/arvelduspõhist arvestust. Seonduvad laekunud intressid sealhulgas üle- või alakurss kirjendatakse igapäevaselt alates hetketehingu arvelduspäevast.

3.   RKPd võivad kasutada kas tekkepõhist või kassa-/arvelduspõhist arvestust, et kirjendada mis tahes konkreetseid eurodes vääringustatud tehinguid, finantsinstrumente ja seonduvaid viitlaekumisi.

4.   Välja arvatud kvartali- ja aastalõpu korrigeerimised ning kirjete „Muud varad” ja „Muud kohustused” all näidatavad andmed, peavad eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil igapäevase finantsaruandluse osana esitatavad arvud kajastama ainult sularaha voogu bilansikirjetes.

II   PEATÜKK

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 6

Bilansi ülesehitus

Eurosüsteemi finantsaruandluse raames on EKP ja RKPde bilansi aluseks IV lisas esitatud bilansiskeem.

Artikkel 7

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

1.   Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui IV lisas ei ole märgitud teisiti.

2.   Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite (v.a need, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks) ja kaubeldavate väärtpaberite ning finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub kvartali ümberhindluspäeval ning turu keskmise kursi ja hinna alusel. See ei välista aruandeüksustel portfellide sagedasemat ümberhindamist sisevajaduse korral; tingimuseks on bilansikirjete aruandlus ainult kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

3.   Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud euro ja USA dollari vahetuskursist kvartali ümberhindluspäeval. Valuutavahetuse, sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste tehingute, puhul toimub ümberhindamine valuutapõhiselt. Käesolevas artiklis käsitletakse SDR positsioone, sealhulgas SDR korvi aluseks olevaid erinevaid sihtotstarbelisi välisvaluutapositsioone, ühe positsioonina. Väärtpaberite puhul toimub ümberhindamine koodipõhiselt, st sama ISIN-koodi/liigi alusel. Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid või kirjete „Muud finantsvarad” või „Mitmesugused muud varad” all kajastatavaid väärtpabereid käsitletakse eraldi positsioonidena.

4.   Ümberhindluskanded storneeritakse järgmise kvartali lõpus, välja arvatud aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjum; kvartali jooksul kajastatakse tehingud tehinguhindade ja -kurssidega.

5.   Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, loetakse eraldi positsioonideks, hinnatakse amortisatsioonikulude põhjal ja nende suhtes kohaldatakse väärtuse langusest tulenevat kulu. Sama käsitlust kohaldatakse mittekaubeldavate väärtpaberite puhul. Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, võib müüa enne nende tähtaja lõppu järgmistel juhtudel:

a)

kui müüdavat kogust ei peeta oluliseks võrreldes tähtaja lõpuni hoitavate väärtpaberite portfelli kogumahuga;

b)

kui need väärtpaberid müüakse tähtpäeva kuul;

c)

erandlikus olukorras, nagu näiteks emitendi krediidivõime olulise halvenemise korral, või tulenevalt EKP nõukogu sellekohasest rahapoliitikaotsusest.

Artikkel 8

Pöördtehingud

1.   Repolepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse tagatud sissetuleva hoiusena bilansi kohustuste poolel, kusjuures tagatist kajastav kirje jääb bilansi varade poolele. Müüdud väärtpabereid, mis kuuluvad tagasiostmisele repolepingute alusel, käsitleb aruandeüksus, kes peab need tagasi ostma, nagu oleksid kõnealused varad endiselt osa portfellist, millest need müüdi.

2.   Pöördrepolepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse bilansi varade poolel laenusumma ulatuses tagatud väljamineva laenuna. Pöördrepolepingute alusel soetatud väärtpaberite väärtust ei hinnata ümber ning neist tulenevat kasumit või kahjumit ei kajastata kasumiaruandes rahalisi vahendeid välja laenanud aruandeüksuse poolt.

3.   Väärtpaberilaenu tehingute korral jäävad väärtpaberid üleandja bilanssi. Nende tehingute kajastamine raamatupidamises toimub samal viisil nagu repotehingute puhul. Kui vastuvõtjana tegutseva aruandeüksuse poolt laenuks võetud väärtpabereid ei hoita aasta lõpu seisuga tema hoiukontol, moodustab vastuvõtja eraldise kahjumi katmiseks, kui tehingu aluseks olnud väärtpaberite turuväärtus on pärast laenutehingu lepingukuupäeva tõusnud. Kui väärtpaberid on vahepeal ära müüdud, näitab vastuvõtja väärtpaberite tagasikandmise kohustust.

4.   Tagatisega kullatehinguid käsitletakse repolepingutena. Kõnealuste tagatud tehingutega seotud kullavooge ei kajastata raamatupidamisaruannetes ning tehingu hetke- ja tähtpäevahinna vahet käsitletakse tekkepõhiselt.

5.   Pöördtehinguid, sealhulgas väärtpaberilaenutehinguid, mis on tehtud automatiseeritud väärtpaberilaenuprogrammi raames, kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui asjaomase RKP või EKP arvele on kantud sularahatagatis.

Artikkel 9

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kaubeldavate aktsiainstrumentide (aktsiad või aktsiafondid) suhtes, olenemata sellest, kas tehinguid teeb vahetult aruandeüksus või tema esindaja, v.a pensionifondide tehingud, tehingud kapitaliosaluste, investeeringutega tütarettevõtetesse või oluliste osalusega.

2.   Välisvaluutas vääringustatud aktsiainstrumendid, mis esitatakse „Muu vara” all, ei ole üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat valuutavahetuskasumit ja -kahjumit võib arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.

3.   Aktsiaportfelle hinnatakse ümber kooskõlas artikli 7 lõikega 2. Ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Aktsiafondide puhul teostatakse ümberhindamine netopõhiselt, mitte aktsiate kaupa. Erinevaid aktsiaid või erinevaid aktsiafonde omavahel ei tasaarveldata.

4.   Tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga.

5.   Maakleritasu võib kajastada vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes.

6.   Dividendinõude summa kajastatakse aktsia maksumuse all. Pärast nimekirja sulgemist käsitletakse dividendinõude summat eraldi kirjena kuni dividendi väljamakseni.

7.   Dividenditulu perioodi lõpu seisu ei esitata, kuna see kajastub juba aktsiainstrumentide turuhinnas, v.a aktsia noteerimise puhul pärast dividendimakset.

8.   Märkimisõigusi käsitletakse emiteerimisel eraldi varana. Soetusmaksumuse arvutamise aluseks on olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind, soetatavate optsioonide tehinguhind ning olemasolevate ja uute aktsiainstrumentide vaheline proportsioon. Samas võib märkimisõiguse hinna aluseks olla ka märkimisõiguse väärtus turul, olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind ja aktsiainstrumendi turuhind enne märkimisõiguste emissiooni.

Artikkel 10

Väärtpaberite intressiriski maandamine tuletisinstrumentide abil

1.   Väärtpaberi intressiriski maandamine tuletisinstrumendi abil tähendab tuletisinstrumendi kujundamist selliselt, et selle õiglase väärtuse muutus tasaarvestaks maandatava riskiga väärtpaberi intressimäära muutmisest tuleneva õiglase väärtuse muutuse.

2.   Maandatud riskiga ja riski maandavaid instrumente tuleb käsitleda kooskõlas käesolevas suunises sätestatud üldreeglite, hindamisreeglite, tuluarvestuse ja instrumentide suhtes kohaldatavate üksiknõuetega.

3.   Erandina artikli 3 punktist b, artikli 7 lõikest 3, artikli 13 lõigetest 1 ja 2, artikli 14 lõike 1 punktist b ning lõike 2 punktist d ja artikli 15 lõikest 2 võib maandatud riskiga väärtpaberi ja riski maandava instrumendi hindamisel kohaldada järgmist asenduskäsitlust:

a)

iga kvartali lõpus hinnatakse väärtpaber ja tuletisinstrument ümber ning kajastatakse bilansis turuväärtusega. Maandatud riskiga ja riski maandavatest instrumentidest tuleneva realiseerimata kasumi/kahjumi netosumma suhtes kohaldatakse järgmist asümmeetrilist hindamist:

i)

realiseerimata netokahjum kantakse aasta lõpus kasumi ja kahjumi kontole ning soovitav on see maandatud riskiga instrumendi järelejäänud kehtivusaja jooksul amortiseerida ja

ii)

realiseerimata netokasum kantakse ümberhindluskontole ja storneeritakse järgmisel ümberhindluse kuupäeval;

b)

juba omatava väärtpaberi riski maandamine: kui maandatud riskiga väärtpaberi hind erineb väärtpaberi turuhinnast riski maandamise alguses, kohaldatakse järgmist käsitlust:

i)

väärtpaberi realiseerimata kasum sel kuupäeval kantakse ümberhindluskontole, samas kui realiseerimata kahjum kantakse kasumi ja kahjumi kontole; ja

ii)

punkti a sätteid kohaldatakse turuväärtuse muutuste suhtes, mis leiavad aset pärast riski maandamise algust;

c)

amortiseerimata üle- ja alakursside vahe, nagu see on riski maandamise päeval, on soovitav amortiseerida maandatud riskiga instrumendi järelejäänud kehtivusaja jooksul.

4.   Kui riski maandamise arvestus lõpetatakse, hinnatakse aruandeüksuse raamatupidamisse jäänud väärtpaberit ja tuletisinstrumenti eraldi instrumentidena alates päevast, mil arvestus lõpetati kooskõlas käesolevas suunises sätestatud üldreeglitega.

5.   Lõikes 3 osutatud asenduskäsitlust võib kohaldada ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

riski maandamise alguses on olemas formaalsed dokumendid, mis käsitlevad riski maandamise suhet, riski haldamise eesmärki ja riski maandamise strateegiat. Dokumendid peavad sisaldama järgmist: i) riski maandamise instrumendina kasutatud tuletisinstrumendi kindlaksmääramine; ii) seotud maandatud riskiga väärtpaberi kindlaskmääramine; iii) hinnang tuletisinstrumendi väärtpaberi intressiriskist tuleneva õiglase väärtuse muutumise tasaarvestamise tõhususele;

b)

riski maandamist peetakse väga tõhusaks ja selle tõhusust saab usaldusväärselt mõõta. Hinnata tuleb nii oodatavat kui tegelikku tõhusust. Soovitav on:

i)

mõõta oodatavat tõhusust, võrreldes maandatud riskiga instrumendi õiglase väärtuse seniseid muutusi riski maandava instrumendi väärtuse seniste muutustega või tõendades suure statilistilise seose olemasolu maandatud riskiga instrumendi õiglase väärtuse ning riski maandava instrumendi õiglase väärtuse vahel ja

ii)

tõendada tegelikku tõhusust, kui maandatud riskiga instrumendi tegeliku kasumi/kahjumi ja riski maandava instrumendi tegeliku kahjumi/kasumi vaheline suhe jääb 80 %–125 % vahele.

6.   Väärtpaberite kogumi riski maandamise suhtes kohaldatakse järgmist: sarnase intressimääraga väärtpaberid võib liita ja nende riski ühiselt maandada üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

väärtpaberitel on sarnane ajaline kehtivus;

b)

väärtpaberite kogum vastab oodatava ja tegeliku tõhususe testile;

c)

õiglase väärtuse muutus, mis tuleneb kogumi iga väärtpaberi maandatud riskist, on ligikaudu proportsionaalne väärtpaberite kogumi maandatud riskist tuleneva õiglase väärtuse üldise muutusega.

Artikkel 11

Sünteetilised instrumendid

1.   Kõik instrumendid, mis koos moodustavad sünteetilise instrumendi, tuleb eristada ja käsitleda teistest instrumentidest eraldi kooskõlas käesolevas suunises sätestatud üldreeglite, hindamisreeglite, tuluarvestuse ja instrumentide suhtes kohaldatavate erinõuetega.

2.   Erandina artikli 3 lõikest b, artikli 7 lõikest 3, artikli 13 lõikest 1 ja artikli 15 lõikest 2 võib sünteetiliste instrumentide hindamise suhtes kohaldada järgmist asenduskäsitlust:

a)

instrumentide, mis liidetult moodustavad sünteetilise instrumendi, realiseerimata kasumi ja kahjumi võib aasta lõpus tasaarveldada. Sel juhul kirjendatakse realiseerimata netokasum ümberhindluskontol. Realiseerimata kahjum kantakse kasumi ja kahjumi kontole, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol;

b)

väärtpaberid, mis on sünteetilise instrumendi osa, ei kuulu nende väärtpaberite koguomandisse, vaid neid hoitakse eraldi;

c)

realiseerimata kahjum või kasum, mis on aasta lõpus kantud kasumi ja kahjumi kontole, amortiseeritakse järgmistel aastatel eraldi.

3.   Juhul kui ühe liidetud instrumendi tähtaeg lõpeb, see müüakse, lõpeb või pööratakse täitmisele, peab aruandeüksus lõikes 2 osutatud asenduskäsitluse lõpetama ja kogu eelmistel aastatel kasumi ja kahjumi kontole krediteeritud tulu amortiseerimata ümberhindluskasumist tuleb viivitamata storneerida.

4.   Lõikes 2 osutatud asenduskäsitlust võib kohaldada ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

üksikinstrumentide juhtimine ja nende tasuvuse hindamine toimub liidetult, järgides riskijuhtimis- või investeerimisstrateegiat;

b)

esmasel käsitlemisel struktureeritakse ja määratletakse üksikinstrumendid sünteetilise instrumendina;

c)

asenduskäsitluse kasutamine kõrvaldab või vähendab oluliselt hindamise mittevastavust (valuation mismatch), mis tuleneb käesolevas suunises sätestatud üldreeglite kohaldamisest üksikinstrumentidele;

d)

dokumentatsiooni olemasolu võimaldab punktides a, b ja c sätestatud tingimuste täitmist kontrollida.

Artikkel 12

Pangatähed

1.   EKPS-i põhikirja artikli 49 rakendamiseks ei kirjendata RKP valduses olevaid teiste liikmesriikide, mille rahaühik on euro, pangatähti ringluses olevate pangatähtedena, vaid eurosüsteemisiseste saldodena. Teiste liikmesriikide, mille rahaühik on euro, pangatähtede käsitlemise kord on järgmine:

a)

RKP, kes võtab vastu teise RKP poolt emiteeritud euroala riigi vääringus pangatähti, teatab iga päev pangatähed emiteerinud RKP-le vahetamiseks esitatud pangatähtede väärtuse, välja arvatud juhul, kui vastava päeva käive on väike. Pangatähed emiteerinud RKP algatab TARGET2 kaudu piiriülese makse pangatähed vastu võtnud RKP-le; ja

b)

pangatähed emiteerinud RKP raamatupidamises korrigeeritakse eespool osutatud teate saamisel „Ringluses olevate pangatähtede” andmeid.

2.   „Ringluses olevad pangatähed” RKPde bilanssides koosneb kolmest komponendist:

a)

ringluses olevate euro pangatähtede korrigeerimata väärtus, sealhulgas euroala riigi vääringus pangatähtede väärtus eurole ülemineva RKP puhul sularahavahetuse aastal, mis arvutatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:

Meetod A

:

B = P – D – N – S

Meetod B

:

B = I – R – N

kus:

B

on „Ringluses olevate pangatähtede” korrigeerimata väärtus

P

on toodetud või trükikojast tulnud või teistelt RKPdelt saadud pangatähtede väärtus

D

on hävitatud pangatähtede väärtus

N

on RKP poolt emiteeritud riigi pangatähtede väärtus, mis on teiste RKPde valduses (millest on teatatud, kuid mida ei ole veel päritoluriiki tagasi saadetud)

I

on ringlusse lastud pangatähtede väärtus

D

on vastuvõetud pangatähtede väärtus

S

on pangatähtede väärtus varudes/varahoidlas;

b)

miinus väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede (ECI) programmiga seotud tasustamata nõuete summa ECI panga vastu, juhul kui antakse üle ECI programmiga seotud pangatähtede omand;

c)

pluss või miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisest tuleneva kohandamise summa.

III   PEATÜKK

KASUMI KAJASTAMINE

Artikkel 13

Kasumi kajastamine

1.   Kasumi kajastamise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)

realiseeritud kasum ja realiseeritud kahjum kajastatakse kasumiaruandes;

b)

realiseerimata kasumit ei kajastata kasumina, vaid kirjendatakse vahetult ümberhindluskontol;

c)

aasta lõpul realiseerimata kahjum kajastatakse kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol;

d)

kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel tagasi uue realiseerimata kasumi arvel;

e)

ühe väärtpaberi, valuuta või kulla positsioonide realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata muude väärtpaberite või valuutade või kulla realiseerimata kasumiga;

f)

aasta lõpul väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kasumiaruandes ning seda ei kanta järgmistel aastatel tagasi, välja arvatud juhul, kui väärtuse langus kahaneb ning selle kahanemise saab seostada tuvastatava sündmusega, mis toimus pärast väärtuse languse esmast kirjendamist.

2.   Üle- või alakurss, mis tuleneb emiteeritud ja ostetud väärtpaberitest, arvutatakse ja esitatakse intressitulu osana ning amortiseeritakse väärtpaberite järelejäänud eluea jooksul lineaarmeetodil või sisemise tasuvusläve meetodil (internal rate of return, IRR). Sisemise tasuvusläve meetod on kohustuslik nullkupongiga väärtpaberite puhul, mille järelejäänud tähtaeg on soetamise hetkel üle ühe aasta.

3.   Finantsvarade ja kohustuste välisvaluutas vääringustatud viitlaekumisi ja -võlgu, nt intressivõlgu ja amortiseeritud üle/alakursse, arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises igapäevaselt vastavalt viimaste suhtes kehtivatele kurssidele. Finantsvarade ja kohustuste eurodes vääringustatud viitsummasid arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises vähemalt kord kvartalis. Muud viitsummad arvutatakse ja kajastatakse raamatupidamises vähemalt kord aastas.

4.   Sõltumata viitsummade arvutamise sagedusest, kuid arvestades artikli 5 lõikes 4 viidatud eranditega, esitavad aruandeüksused andmeid kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

5.   Välisvaluutades vääringustatud viitsummad arvutatakse ümber kande tegemise päeva vahetuskursiga ning võetakse arvesse valuutapositsioonis.

6.   Üldiselt võib viitsummade arvutamiseks aasta jooksul kasutada kohalikku tava, nt võib neid arvutada kvartali viimase pangapäevani või viimase kalendripäevani. Samas on aasta lõpul kohustuslikuks arvestuskuupäevaks 31. detsember.

7.   Valuuta väljavool, mis toob kaasa selle valuuta positsiooni muutuse, võib põhjustada realiseeritud vahetuskursikasumi või -kahjumi.

Artikkel 14

Tehingukulud

1.   Tehingukulude suhtes kohaldatakse järgmisi üldeeskirju:

a)

kulla, välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite puhul kasutatakse müüdud instrumentide soetusmaksumuse arvutamiseks igapäevaselt keskmise kulu meetodit, arvestades vahetuskursi- ja/või hinnakõikumiste mõju;

b)

vara/kohustuse keskmist soetusmaksumust/kurssi vähendatakse/suurendatakse realiseerimata kahjumi võrra, mis on aasta lõpus kasumiaruandesse kantud;

c)

kupongväärtpaberite soetamise korral käsitletakse ostetud kupongitulu nõuet eraldi. Välisvaluutas vääringustatud väärtpaberid on kõnealuse valuuta positsiooni osa, kuid ei mõjuta keskmise hinna määramisel vara maksumust või hinda ega kõnealuse valuuta maksumust.

2.   Väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a)

tehingud kajastatakse tehinguhinnaga ja esitatakse raamatupidamisaruannetes puhashinnas;

b)

depoo- ja haldustasusid, arvelduskonto tasusid ja muid kaudseid kulusid ei loeta tehingukuludeks ning kantakse kasumiaruandesse. Neid ei käsitleta konkreetse vara keskmise kulu osana;

c)

tulu kajastatakse brutosummas, kusjuures kinnipeetavaid ja muid makse, mis kuuluvad tagastamisele, arvestatakse eraldi;

d)

väärtpaberi keskmise soetusmaksumuse arvutamiseks: i) liidetakse kõik päeva jooksul toimunud ostutehingud soetusmaksumuses eelmise päeva seisule, et arvutada välja uus kaalutud keskmine hind enne sama päeva müügitehingute arvesse võtmist, või ii) kajastatakse väärtpaberite üksikud ostu- ja müügitehingud jooksvalt tehingute toimumise järjekorras, et arvutada välja korrigeeritud keskmine hind.

3.   Kulla ja välisvaluuta suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a)

välisvaluutatehingud, millega ei kaasne vastava valuutapositsiooni muutus, arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga ning need ei mõjuta kõnealuse valuutapositsiooni soetusmaksumust;

b)

välisvaluutatehingud, millega kaasneb vastava valuutapositsiooni muutus, arvutatakse ümber eurodesse lepingupäeva vahetuskursiga;

c)

välisvaluutas või kullas vääringustatud väärtpaberite pöördtehingute põhisummade arveldamine ei ole aluseks muudatuste tegemisele vastavas valuuta- või kullapositsioonis;

d)

tegelikud sularahalaekumised ja -maksed arvutatakse ümber arvelduse toimumise päeva vahetuskursiga;

e)

kui tegemist on pika positsiooniga, lisatakse päeva jooksul toimunud valuutade ja kulla netosissevoog päeva keskmise maksumuse alusel eelmise päeva seisule iga valuuta ja kulla kohta, saades uue kaalutud keskmise kursi/kulla hinna. Netoväljavoo puhul on realiseeritud kasumi või kahjumi arvutamise aluseks vastava valuuta- või kullapositsiooni keskmine maksumus eelmisel päeval, nii et keskmine maksumus püsib muutumatuna. Keskmise kursi/kulla hinna erinevused päeva jooksul toimunud sisse- ja väljavoo vahel annavad samuti tulemuseks realiseeritud kasumi või kahjumi. Kui valuuta- või kullapositsioon on negatiivne, kohaldatakse eespool kirjeldatud lähenemist vastupidiselt. Seega mõjutab netoväljavoog kohustuse positsiooni keskmist maksumust, samas kui netosissevoog vähendab positsiooni suurust vastavalt kehtivale kaalutud keskmisele valuutakursile/kulla hinnale, mille tulemuseks on realiseeritud kasum või kahjum;

f)

valuutatehingute kulud ja muud üldkulud kantakse kasumi ja kahjumi kontole.

IV   PEATÜKK

BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE RAAMATUPIDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 15

Üldeeskirjad

1.   Välisvaluuta tähtpäevatehingud, vääringute vahetustehingute tähtpäevaosad ja muud valuutainstrumendid, mis hõlmavad ühe vääringu vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse keskmise soetusmaksumuse ning kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsioonide hulka.

2.   Intressimäära vahetustehingute, futuuride, tähtpäevatehingute, muude intressitoodete ja optsioonide arvestamine ja ümberhindamine toimub ükshaaval. Neid instrumente käsitletakse bilansikirjetest eraldi.

3.   Bilansivälistest instrumentidest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse ja käsitletakse bilansiinstrumentidega sarnasel viisil.

Artikkel 16

Välisvaluuta tähtpäevatehingud

1.   Tähtpäeva ostu- ja müügitehinguid kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu hetkekursiga. Müügitehingu realiseeritud kasumit ja kahjumit arvutatakse valuutapositsiooni keskmise maksumuse alusel tehingupäeval vastavalt ostu ja müügi igapäevase tasaarveldamise meetodile.

2.   Hetkekursi ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

3.   Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

4.   Tähtpäevatehingute tehingupäeva hetkekurss mõjutab valuutapositsiooni.

5.   Tähtpäevapositsioonide väärtust hinnatakse koos sama valuuta hetkepositsiooniga, tasaarvestades võimalikud erinevused, mis võivad ilmneda ühe valuutapositsiooni piires. Netokahjumi jääk debiteeritakse tulude ja kulude kontole, kui see ületab ümberhindluskontol kajastatud eelmist ümberhindluskasumit. Puhaskasumi jääk krediteeritakse ümberhindluskontole.

Artikkel 17

Valuutavahetustehingud

1.   Ostu- ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansikontodel vastaval arvelduspäeval.

2.   Ostu- ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tehingu hetkekursiga.

3.   Müügitehingud kajastatakse tehingu hetkekursiga. Seega ei teki kasumit ega kahjumit.

4.   Hetke- ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse nii ostu kui ka müügi puhul tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

5.   Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

6.   Välisvaluutapositsioon muutub ainult seoses välisvaluutas vääringustatud viitsummadega.

7.   Tähtpäevapositsiooni väärtust hinnatakse koos hetkepositsiooniga.

Artikkel 18

Futuurid

1.   Futuurid kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Esialgne marginaal kajastatakse sularahas deponeerimisel eraldi varana. Kui deponeeritakse väärtpaberina, jääb see bilansis muutumatuks.

3.   Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole ning need mõjutavad valuutapositsiooni. Sama menetlust kohaldatakse ka avatud positsiooni sulgemispäeval, sõltumata sellest, kas üleandmine toimub või mitte. Kui üleandmine toimub, tehakse ostu- või müügikanne turuhinnaga.

4.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 19

Intressimäära vahetustehingud

1.   Intressivahetustehingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Nii laekunud kui ka väljamakstud jooksvad intressimaksed kajastatakse tekkepõhiselt. Ühe intressivahetustehingu maksed võib arveldada netos, kuid arvestatud intressitulu ja -kulu aruandlus toimub brutosummas.

3.   Intressivahetustehingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Soovitav on kasumiaruandes aasta lõpus kajastud realiseerimata kahjum amortiseerida järgnevate aastate jooksul; intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute puhul peaks amortiseerimine algama tehingu väärtuspäevast ja olema lineaarne. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

4.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 20

Intressimäära tähtpäevalepingud

1.   Intressimäära tähtpäevalepingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Hüvitus, mida üks pool peab arvelduspäeval teisele maksma, kantakse arvelduspäeval tulude ja kulude kontole. Makseid ei kajastata tekkepõhiselt.

3.   Kui intressimäära tähtpäevalepingud on välisvaluutas, mõjutavad hüvitusmaksed valuutapositsiooni. Hüvitusmaksed arvutatakse arvelduspäeva hetkekursiga ümber eurodesse.

4.   Kõik intressimäära tähtpäevalepingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

5.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 21

Tähtpäevatehingud väärtpaberitega

Tähtpäevatehinguid väärtpaberitega kajastatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:

1)

Meetod A:

a)

tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga;

b)

kaubeldud väärtpaberite positsiooni keskmine maksumus ei muutu arveldamiseni; müügi tähtpäevatehingute kasum ja kahjum arvutatakse arvelduspäeval;

c)

arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse ja ümberhindluskonto jääk, kui on, krediteeritakse tulude ja kulude kontole. Ostetud väärtpaber kajastatakse tähtpäeval hetkehinna alusel (tegelik turuhind), kusjuures erinevus algsest tähtpäevahinnast kajastatakse realiseeritud kasumi või kahjumina;

d)

välisvaluutas vääringustatud väärtpaberite puhul ei muutu valuuta netopositsiooni keskmine maksumus, kui aruandeüksusel juba on kõnealuse valuuta positsioon. Kui tähtpäevatehinguga ostetud võlakiri on vääringus, mille positsiooni aruandeüksusel ei ole ja ta peab seda vääringut ostma, kohaldatakse artikli 14 lõike 3 punktis e sätestatud valuutaostueeskirju;

e)

tähtpäevapositsioone hinnatakse ükshaaval vastavalt tehingu järelejäänud kestusele turu tähtpäevakursi alusel. Ümberhindluskahjum debiteeritakse aasta lõpus kasumiaruandesse ning ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud.

2)

Meetod B:

a)

tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse;

b)

kvartali lõpus hinnatakse väärtpaber ümber netopositsiooni alusel, mis tuleneb bilansist ja bilansivälistel kontodel kajastatud sama väärtpaberi müügist. Ümberhindlussumma on võrdne erinevusega kõnealuse netopositsiooni ümberhindamisel saadud hinna ja sama positsiooni keskmise bilansilise maksumuse vahel. Kvartali lõpus kohaldatakse tähtpäevaostude suhtes artiklis 7 kirjeldatud ümberhindlusmenetlust. Ümberhindlustulem on võrdne hetkehinna ja ostukohustuste keskmise maksumuse vahega;

c)

tähtpäevamüügi tulem kajastatakse aruandeaastal, mille jooksul kohustus võeti. Kõnealune tulem on võrdne algse tähtpäevahinna ja bilansipositsiooni keskmise maksumuse või bilansiväliste ostukohustuste keskmise maksumuse vahega, kui bilansipositsioon on müügihetkel ebapiisav.

Artikkel 22

Optsioonid

1.   Optsioone kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast kasutamis- või aegumispäevani alusinstrumendi tehinguhinnaga.

2.   Välisvaluutas vääringustatud optsiooniõiguse tasu arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga. Makstud tasu kajastatakse eraldi varana, saadud tasu kajastatakse eraldi kohustusena.

3.   Optsiooni kasutamise korral kajastatakse selle alusinstrument bilansis optsiooni tehinguhinnaga pluss/miinus optsiooniõiguse tasu. Optsiooniõiguse tasu korrigeeritakse vastavalt aasta lõpul kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumile.

4.   Kui optsiooni ei kasutata, kantakse optsiooniõiguse tasu, mida on korrigeeritud vastavalt eelmise aastalõpu realiseerimata kahjumile, optsiooni tähtpäeva vahetuskursi alusel tulude ja kulude kontole.

5.   Valuutapositsiooni mõjutavad futuurilaadsete optsioonide igapäevaste kõikumiste marginaal, optsiooniõiguse tasu võimalik vähendamine aasta lõpul, alusinstrumendiga kauplemine optsiooniõiguse kasutamise päeval või optsiooniõiguse tasu optsioonitähtaja lõppemisel. Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole.

6.   Iga optsioonileping hinnatakse ümber eraldi. Kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgmiste aastate realiseerimata kasumiga. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Mis tahes optsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata mis tahes teise optsiooni realiseerimata kasumiga.

7.   Lõike 6 kohaldamisel on turuväärtuseks noteeritud hind, kui see noteeritakse börsil, väärtpaberivahendaja, maakleri või muu sarnase üksuse poolt. Kui noteeritud hind ei ole kättesaadav, määratakse turuväärtus hindamismeetodi abil. Sellist hindamismeetodit tuleb kasutada järjepidevalt ning peab olema võimalik tõendada, et meetod võimaldab leida usaldusväärse hinna, mis oleks saadud reaalse turutehingu puhul.

8.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

V   PEATÜKK

ARUANDLUSKOHUSTUS

Artikkel 23

Aruandluse vorm

1.   RKPd esitavad aruandeid eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil EKP-le vastavalt käesolevale suunisele.

2.   Eurosüsteemi aruandluse vormid peavad hõlmama kõiki IV lisas nimetatud kirjeid. IV lisas on kirjeldatud ka erinevate bilansiskeemide puhul nõutavate kirjete sisu.

3.   Erinevate avaldatud raamatupidamisaruannete vorm peab vastama järgmistele lisadele:

a)   V lisa: eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne pärast kvartali lõppu;

b)   VI lisa: eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne kvartali jooksul;

c)   VII lisa: eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss.

VI   PEATÜKK

AVALDATUD AASTABILANSID JA KASUMIARUANDED

Artikkel 24

Avaldatud bilansid ja kasumiaruanded

RKPdel soovitatakse kohandada oma avaldatud aastabilansid ja kasumiaruanded vastavalt VIII ja IX lisale.

VII   PEATÜKK

KONSOLIDEERIMISREEGLID

Artikkel 25

Üldised konsolideerimisreeglid

1.   Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid hõlmavad EKP ja RKPde bilansside kõiki kirjeid.

2.   Konsolideerimisel koostatakse aruanded ühtsetel alustel. Kõik eurosüsteemi raamatupidamisaruanded koostatakse sarnastel põhimõtetel, kohaldades samu konsolideerimisvõtteid ja -menetlusi.

3.   Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid koostab EKP. Nimetatud bilansid lähtuvad järgmisest: vajadus ühtsete raamatupidamispõhimõtete ja -võtete järele; samaaegsete aruandeperioodide vajadus eurosüsteemis; eurosüsteemisisestest tehingutest ja positsioonidest tulenevate konsolideerimise korrigeerimiste vajadus; muudatuste arvestamine eurosüsteemi koosseisus.

4.   Mis tahes iseseisvad bilansikirjed, välja arvatud RKPde ja EKP eurosüsteemisisesed saldod, agregeeritakse konsolideerimisel.

5.   RKPde ja EKP saldod kolmandate isikutega kajastatakse konsolideerimisel brutosummadena.

6.   Eurosüsteemisisesed saldod esitatakse EKP ja RKPde bilanssides vastavalt IV lisale.

VIII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Eeskirjade täiendamine, kohaldamine ja tõlgendamine

1.   EKPSi raamatupidamise ja emissioonitulu komitee (Accounting and Monetary Income Committee, AMICO) annab juhatuse kaudu nõukogule aru EKPS raamatupidamis- ja aruandluseeskirjade täiendamise, kohaldamise ja täitmise osas.

2.   Käesoleva suunise tõlgendamisel võetakse arvesse ettevalmistustööd, liidu õigusaktidega ühtlustatud raamatupidamispõhimõtteid ja üldtunnustatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.

Artikkel 27

Üleminekueeskirjad

1.   RKPd hindavad kogu oma vara ja kõik kohustused ümber selle kuupäeva seisuga, mil neist saavad eurosüsteemi liikmed. Realiseerimata kasum, mis tekkis sellel päeval või enne seda, tuleb eraldada realiseerimata ümberhindluskasumist, mis võib olla tekkinud pärast seda päeva, ja jääb RKP-le. RKPde poolt kohaldatavad turuhinnad ja kursid eurosüsteemiga liitumisel koostatud algbilansis tuleb lugeda RKPde varade ja kohustuste keskmiseks maksumuseks.

2.   On soovitatav, et enne RKP liitumist eurosüsteemiga või liitumispäeval tekkinud realiseerimata kasumit ei loeta üleminekuajal jaotatavaks ning et seda tuleks käsitleda realiseeritavana/jaotatavana üksnes seoses selliste tehingutega, mis toimuvad pärast eurosüsteemiga liitumist.

3.   Välisvaluuta- ja kullatehingute ning hinnavahe kasum ja kahjum, mis tekkis RKP vara üleminekust EKP-le, loetakse realiseerituks.

4.   Käesolev artikkel ei piira EKPSi põhikirja artikli 30 alusel tehtud otsuse kehtivust.

Artikkel 28

Kehtetuks tunnistamine

Suunis EKP/2006/16 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele tuleb käsitleda viidetena käesolevale suunisele ja lähtuda tuleb vastavustabelist XI lisas.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub 31. detsembril 2010.

Artikkel 30

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 11. november 2010

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  ELT L 348, 11.12.2006, lk 1.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26. Otsus EKP/2010/29 võeti vastu enne suunise EKP/2010/20 avaldamist.

(3)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.


I LISA

EUROSÜSTEEMI RAAMATUPIDAMISARUANDED

Aruande liik

Sisemine avaldatud

Õigusliku kohustuse alus

Aruande eesmärk

1

Eurosüsteemi päevaaruanne

Sisemine

Puudub

Peamiselt likviidsuse juhtimise eesmärgil EKPSi põhikirja artikli 12.1 rakendamiseks

Osa päevaaruande andmetest kasutatakse emissioonitulu arvutamiseks

2

Disagregeeritud nädalaaruanne

Sisemine

Puudub

Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruande koostamise alus

3

Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruanne

Avaldatud

EKPSi põhikirja artikkel 15.2

Rahandus- ja majandusanalüüsi konsolideeritud aruanne. Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruanne tuletatakse aruandepäeva päevaaruandest

4

Eurosüsteemi kuu ja kvartali finantsteave

Avaldatud ja sisemine (1)

Määrused statistiliste andmete esitamise kohta, millele vastavalt RAd andmeid esitavad

Statistiline analüüs

5

Eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss

Avaldatud

EKPSi põhikirja artikkel 26.3

Analüüsi ja tegevuse eesmärgil konsolideeritud aastabilanss


(1)  Kuuandmed sisalduvad avaldatud statistika koondandmetes, mida nõutakse Euroopa Liidu rahaloomeasutustelt (RA). Lisaks sellele peavad nii RAd kui keskpangad esitama kvartaalsed andmed, mis on detailsemad kui kuuandmed.


II LISA

SÕNASTIK

—   „Aktsiainstrumendid”: dividendi kandvad väärtpaberid st äriühingute aktsiad ning väärtpaberid, mis tõendavad investeeringut aktsiafondi.

—   „Alakurss”: väärtpaberi nimiväärtuse ja hinna vahe, kui hind on nimiväärtusest madalam.

—   „Amortisatsioon”: ülekursi/alakursi kontode või vara väärtuse süstemaatiline vähendamine ajaperioodi jooksul.

—   „Arveldus”: toiming, millega lõpevad kohustused seoses rahaliste vahendite või varade ülekandmisega kahe või enama poole vahel. Eurosüsteemisiseste tehingute mõistes tähistab mõiste arveldus eurosüsteemisisestest tehingutest tulenevate netosaldode lõppemist, millega kaasneb varade ülekandmine.

—   „Arvelduspäev”: väärtuse lõpliku ja pöördumatu üleandmise kajastamise kuupäev asjaomase arveldusasutuse raamatupidamises. Arvelduse ajastus võib olla vahetu (reaalajaline), toimuda samal päeval (päevalõpu-) või kokkulepitud kuupäeval pärast tehingu tegemise kuupäeva.

—   „Automatiseeritud väärtpaberilaenude programm (ASLP)”: finantstehing, mis ühendab repo- ja pöördrepotehinguid, kus üldtagatise vastu laenatakse konkreetne tagatis. Kõnealuste laenuandmise ja laenuvõtmise tehingute tulemusena tekib tänu kahe tehingu repokursside erinevusele tulu, st saadud marginaal. Tehingu võib teha enda nimel, st kõnealust programmi pakkuvat panka käsitletakse lõpliku osapoolena, või agendipõhise programmi alusel, st kõnealust programmi pakkuv pank tegutseb üksnes agendina ning lõplikuks osapooleks on asutus, kellega väärtpaberilaenutehing tehakse.

—   „Eraldised”: summad, mis on eraldatud enne kasumit või kahjumit mis tahes teadaoleva või oodatava kohustuse või riski katmiseks, mille maksumust ei saa täpselt kindlaks määrata (vt „Reservid”). Eraldisi tulevaste kohustuste ja kulude tarbeks ei või kasutada varade väärtuse korrigeerimiseks.

—   „Finantskohustused”: mis tahes õiguslik kohustus anda teisele ettevõttele üle sularaha või mõni muu finantsinstrument või vahetada teise ettevõttega finantsinstrumente, mis eelduste kohaselt on ebasoodne.

—   „Finantsvara”: mis tahes vara, mis on: a) sularaha; b) lepinguline õigus saada teiselt ettevõttelt sularaha või mõnda muud finantsinstrumenti; c) lepinguline õigus vahetada finantsinstrumente teise ettevõttega, mis eelduste kohaselt on soodne või d) teise ettevõtte aktsiainstrument.

—   „Futuurilaadne optsioon”: noteeritud optsioonid, mille puhul kõikumise marginaal makstakse või saadakse igapäevaselt.

—   „Hetkekurss”: kurss, millega tehing arveldatakse hetketehingu arvelduspäeval. Välisvaluuta tähtpäevatehingute hetkekurss on kurss, mille suhtes kohaldatakse tähtpäevatehingu punkte, et tuletada tähtpäevakurssi.

—   „Hetketehingu arvelduspäev”: päev, mil finantsinstrumendi hetketehing arveldatakse vastavalt selle finantsinstrumendi suhtes kehtivatele turutavadele.

—   „Hinnavahe”: väärtpaberi nimiväärtuse ja hinna vahe, kui hind on nimiväärtusest madalam.

—   „Intressimäära futuur”: börsil kaubeldav tähtpäevaleping. Selles lepingus lepitakse lepingukuupäeval kokku intressitoote, näiteks võlakirja, ostus või müügis, kusjuures üleandmine kokkulepitud hinnaga toimub teataval tulevasel kuupäeval. Tegelikku üleandmist tavaliselt ei toimu; leping lõpetatakse üldjuhul enne kokkulepitud tähtpäeva.

—   „Intressimäära tähtpäevaleping”: leping, milles kaks poolt lepivad kokku intressimääras, mis kuulub teataval tulevasel kuupäeval tasumisele määratletud tähtajaga tinglikult hoiuselt. Arvelduspäeval peab üks pool hüvitama teisele lepingulise intressimäära ja turuhinna vahe arvelduspäeval.

—   „Intressimäära vahetustehing”: leping, mille kohaselt vahetatakse vastaspoolega perioodiliste intressimaksete laekumisi esindavaid rahavooge kas ühes valuutas või eri valuutade tehingute puhul kahes valuutas.

—   „Kassa-/arvelduspõhine arvestus”: raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt raamatupidamissündmused kajastatakse arvelduspäeval.

—   „Keskmine maksumus”: jätkuva või kaalutud keskmise meetod, millega iga ostu maksumus lisatakse senisele bilansilisele väärtusele, saades uue kaalutud keskmise maksumuse.

—   „Keskmine turuhind”: väärtpaberi pakkumishinna ja pakutud hinna vaheline keskpunkt, mida kasutatakse kvartaalses ümberhindlusmenetluses ning mille aluseks on normaalse suurusega tehingute noteeringud tunnustatud turutegijate või tunnustatud kauplemisbörside poolt.

—   „Keskmised turukursid”: euro viitekursid, mis põhinevad üldiselt regulaarsel kooskõlastusel EKPS keskpankade ja muude keskpankade vahel, mis toimub tavaliselt 14.15 Kesk-Euroopa aja järgi, ning mida kasutatakse kvartaalses ümberhindlusmenetluses.

—   „Kohustus”: ettevõtte minevikus toimunud sündmustest tulenev praegusel hetkel kehtiv võlg, mille täitmine põhjustab eeldatavalt majanduslikku kasu tekitavate ressursside väljavoolu ettevõttest.

—   „Kulumi/amortisatsiooniarvestuse lineaarmeetod”: kulum/amortisatsioon kindlal ajavahemikul määratakse kindlaks, jagades vara maksumuse, millest on maha arvatud selle hinnanguline jääkväärtus, vara hinnangulise kasuliku tööeaga pro rata temporis põhimõttel.

—   „Laenueriõigus (Special Drawing Right, SDR)”: IMF-i poolt 1969. aastal loodud intressi kandev rahvusvaheline reservvara, mis täiendab liikmesriikide muid reservvarasid.

—   „Müügi ja tagasiostu pöördleping (pöördrepo)”: leping, mille alusel sularaha valdaja nõustub ostma vara ja samaaegselt nõustub vara nõudmisel, pärast kindlaksmääratud tähtaega või teatava ettenägematu asjaolu korral kokkulepitud hinnaga tagasi müüma. Mõnikord lepitakse repotehingus kokku kolmanda isiku kaudu (kolmepoolne repotehing).

—   „Nullkupongiga väärtpaber”: vara, millelt ei maksta kupongiintressi ja millelt saadakse tulu kapitali väärtuse kasvu kaudu, kuna vara lastakse välja või ostetakse alakursiga.

—   „Optsioon”: leping, mis annab isikule õiguse, kuid ei loo kohustust, müüa või osta kindlaksmääratud hulk antud aktsiaid, kaupa, valuutat, indeksit või võlga kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud perioodi jooksul või optsiooni tähtpäeval.

—   „Optsiooni tehinguhind”: optsioonilepingus kindlaksmääratud hind lepingu täitmiseks.

—   „Puhashind”: tehinguhind, mis ei sisalda allahinnatud/arvestatud intressi, kuid sisaldab tehingukulusid, mis moodustavad osa hinnast.

—   „Pöördtehing”: aruandeüksuse tehing vara ostmiseks (pöördrepotehing) või müümiseks (repotehing) tagasiostulepingu alusel või teostab krediiditehinguid tagatise vastu.

—   „Rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN-kood)”: number, mille on välja andnud asjaomane pädev asutus.

—   „Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid”: rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IAS), rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid ja seonduvad tõlgendused (SIC-IFRIC), nende standardite ja seonduvate tõlgenduste hilisemad muudatused ning tulevased standardid ja seonduvad tõlgendused, mis Euroopa Liit on vastu võtnud.

—   „Realiseerimata kasum/kahjum”: kasum/kahjum, mis tuleneb varade ümberhindamisest, võrreldes nende korrigeeritud soetusmaksumusega.

—   „Realiseeritud kasum/kahjum”: kasum/kahjum, mis tuleneb bilansikirje müügihinna ja selle korrigeeritud maksumuse vahelisest erinevusest.

—   „Reservid”: jaotatavast kasumist kõrvale pandud summa, mis ei ole mõeldud bilansipäeval teadaoleva kindla kohustuse, potentsiaalse kulu või vara väärtuse oodatava vähenemise katmiseks.

—   „Sihtotstarbeline portfell”: märgistatud investeeringud bilansi varade poolel tasakaalustava fondina, mis koosneb väärtpaberitest, aktsiainstrumentidest, tähtjalistest ja jooksvatest hoiustest, kapitaliosalustest ja/või investeeringutest tütarettevõtetesse. Sellele vastab tuvastatav kirje bilansi kohustuste poolel, olenemata õiguslikest või muudest kitsendustest.

—   „Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid”: märgistatud investeeringud, mida hoitakse vastaskirje fondidena, mis koosnevad väärtpaberitest, aktsiainstrumentidest, kapitaliosalustest ja/või investeeringutest tütarettevõtjatesse ja millele vastab tuvastatav kirje bilansi passiva poolel, sõltumata sellest, kas tegemist on õigusaktist tuleneva, põhikirjalise või muu piiranguga nt pensionifondid, töötuskindlustusskeemid, eraldised, kapital, reservid.

—   „Sisemine tasuvuslävi”: hinnaaland, mille juures väärtpaberi arvestuslik väärtus on võrdne tulevase rahavoo hetkeväärtusega.

—   „Sünteetiline instrument”: finantsinstrument, mis tekib kahe või enama instrumendi liitmisel eesmärgiga jäljendada muu instrumendi sularaha vooge ja hindamismeetodeid. Tavaliselt toimub see finantsvahendaja kaudu.

—   „Tagatise omandamine”: toiming, millega võetakse aruandeüksuse poolt tagatiseks saadud väärtpaberite, laenude või mis tahes vara omandiõigus alusnõude täitmise pööramise vahendina.

—   „TARGET2”: üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem vastavalt 26. aprilli 2007. aasta suunisele EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (1).

—   „Tehinguhind”: poolte vahel lepingu sõlmimisel kokkulepitud hind.

—   „Tehingukulud”: kulud, mille seotust konkreetse tehinguga on võimalik tuvastada.

—   „Tekkepõhine arvestus”: raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt kajastatakse tehingud tehingupäeval.

—   „Turuhind”: kulla, välisvaluuta või väärtpaberiinstrumendi noteeritud hind, mis tavaliselt ei hõlma arvestatud ega allahinnatud intressi, ametlikul börsil, näiteks väärtpaberibörsil, või mitteametlikul turul, näiteks vabavahetusturul.

—   „Tähtaja lõpuni hoitavad väärtpaberid”: määratud või määratlevate maksete ja tähtajaga väärtpaberid, mida aruandeüksus kavatseb hoida tähtaja lõpuni.

—   „Tähtpäev”: nimi-/põhiväärtuse täies ulatuses valdajale tasumise tähtaja kuupäev.

—   „Tähtpäevatehingud väärtpaberitega”: börsivälised lepingud, milles lepitakse kokku intressi tootva instrumendi, tavaliselt võlakirja või veksli, teatud hinnaga ostus või müügis tulevasel kuupäeval.

—   „Vahetuskursimehhanism ERM II (Exchange rate mechanism II)”: toimingud, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu (EMU) kolmandas etapis.

—   „Vahetuskurss”: ühe valuuta väärtus teiseks valuutaks konverteerimisel.

—   „Valuutavahetustehing”: samaaegne ühe valuuta ost/müük hetketehinguna teise valuuta eest (short leg) ja selle valuuta samas summas ost/müük tähtpäevatehinguna teise valuuta eest (long leg).

—   „Vara”: aruandeüksuse käsutatav varasematest sündmustest tulenev ressurss, millest oodatakse aruandeüksusele tulevikus majanduslikku kasu.

—   „Välisvaluuta tähtpäevaleping”: leping, mille alusel lepitakse kokku teatavas koguses välisvaluuta ost või müük teise (tavaliselt riigisisese) vääringu eest, kusjuures kokkulepitud hinnaga kogus kuulub üleandmisele konkreetsel tulevasel kuupäeval, mis on vähemalt kaks pangapäeva pärast lepingukuupäeva. Kõnealune tähtpäevakurss koosneb kehtivast hetkekursist pluss/miinus kokkulepitud üle-/alakurss.

—   „Välisvaluutapositsioon”: vastava valuuta netopositsioon. Käesoleva mõiste tähenduses käsitletakse SDRe eraldi valuutana; tehingud, mis toovad kaasa SDR netopositsioonide muutuse, on kas SDR-des nomineeritud tehingud või tehingud välisvaluutas, mis jäljendavad SDR korvi ülesehitust (vastavalt asjaomasele korvi mõistele ja osakaalule).

—   „Väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede (ECI) programm”: programm, mis hõlmab väljaspool euroala olevat kommertspanga depood, milles säilitatakse eurosüsteemi huvides euro pangatähti nende väljastamise ja vastuvõtmise eesmärgil.

—   „Väärtuse langus”: realiseerimisväärtuse langemine alla bilansilise jääkväärtuse.

—   „Ümberhindluskontod”: bilansikontod vara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi lõpu turuhinnaga ümberhindamise vahelise väärtuse erinevuse kajastamiseks, kui viimane on varade puhul esimesest kõrgem, ja kui viimane on kohustuste puhul esimesest madalam. Need hõlmavad erinevusi hinnanoteeringutes ja/või vabades vahetuskurssides.


(1)  ELT L 237, 8.9.2007, lk 1.


III LISA

TEKKEPÕHISE ARVESTUSE KIRJELDUS

(sealhulgas artiklis 5 nimetatud „tavaline meetod” ja „alternatiivne meetod”)

1.   Arvestus tehingupäeval

1.1.   Arvestus tehingupäeval võib toimuda „tavalisel meetodil” või „alternatiivsel meetodil”.

1.2.   Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatakse „tavalisele meetodile”.

1.2.1.   Tehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäeval. Bilansivälised raamatupidamiskanded storneeritakse arvelduspäeval ja tehingud kajastatakse bilansikontodel.

1.2.2.   Välisvaluutapositsioonid võivad muutuda kauplemispäeval. Seetõttu arvutatakse netomüügist tulenev realiseeritud kasum ja kahjum samuti tehingupäeval. Välisvaluuta ostu netosumma mõjutab valuutapositsiooni keskmist maksumust tehingupäeval.

1.3.   Artikli 5 lõike 1 punktis b osutatakse „alternatiivsele meetodile”.

1.3.1.   Vastupidiselt „tavalisele meetodile” ei toimu hilisemal kuupäeval arveldamisele kuuluvate lepinguliste tehingute igapäevast bilansivälist kirjendamist. Realiseeritud kasum kajastatakse ja uued keskmised kulud (välisvaluuta ostu korral) ja keskmised hinnad (väärtpaberite ostu korral) arvutatakse arvelduspäeval (1).

1.3.2.   Tehingute puhul, milles on kokku lepitud ühel aastal, kuid mille tähtaeg on järgneval aastal, toimub kasumi kajastamine vastavalt „tavalisele meetodile”. See tähendab, et realiseeritud müügilaekumised mõjutavad selle aasta kasumiaruannet, mille jooksul tehingu osas kokku lepiti ja ost muudab hoiuse keskmist kurssi sellel aastal, millal tehingus kokku lepiti.

1.4.   Allpool esitatud tabel kirjeldab eraldiseisvate välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite tarvis välja töötatud kahe meetodi põhilisi tunnuseid.

ARVESTUS TEHINGUPÄEVAL

„Tavaline meetod”

„Alternatiivne meetod”

Välisvaluuta hetketehingud – käsitlemine aasta jooksul

Välisvaluuta ost kirjendatakse bilansiväliselt kauplemispäeval ja see mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast.

Müügist tulenev kasum ja kahjum loetakse realiseerituks tehingu/kauplemispäeval. Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded.

Välisvaluuta ost kirjendatakse bilansiväliselt arvelduspäeval ja see mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast.

Müügist tulenev kasum ja kahjum loetakse realiseerituks arvelduspäeval. Tehingupäeval bilansis raamatupidamiskandeid ei tehta.

Välisvaluuta tähtpäevatehingud – käsitlemine aasta jooksul

Käsitletakse samamoodi nagu ülalkirjeldatud hetketehinguid, kirjendatakse tehingu hetkekursiga.

Välisvaluuta müük kirjendatakse bilansiväliselt hetketehingu arvelduspäeval ja see mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast tehingu hetkekursiga.

Välisvaluuta müük kirjendatakse bilansiväliselt hetketehingu arvelduspäeval Kasum ja kahjum loetakse realiseerituks hetketehingu arvelduspäeval.

Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded.

Perioodilõpu käsitluse kohta vt allpool.

Välisvaluuta hetke- ja tähtpäevatehingud, mis on alustatud aastal 1 ning tehingute arvelduspäev on aastal 2

Erikorda ei ole vaja, kuna tehingud kirjendatakse tehingupäeval ning kasum ja kahjum loetakse realiseerituks samal päeval.

Käsitletakse samamoodi nagu „tavaline meetod” ette näeb (2):

välisvaluuta müük kirjendatakse bilansiväliselt aastal 1, et tuua välja välisvaluuta realiseeritud kasum/kahjum majandusaasta kohta, mil tehingus kokku lepiti;

välisvaluuta ost kirjendatakse bilansiväliselt aastal 1 ja mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast;

valuutapositsiooni ümberhindlusel aasta lõpul tuleb arvesse võtta neto ostu/müügi hetketehinguid, mille arvelduspäev on järgmisel majandusaastal.

Väärtpaberitehingud – käsitlemine aasta jooksul

Ost ja müük kajastatakse bilansiväliselt tehingupäeval. Kasum ja kahjum kajastatakse samuti sellel päeval. Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded (st sama mis välisvaluuta hetketehingute puhul).

Kõik tehingud kirjendatakse arvelduspäeval; samas vt allpool käsitlus perioodi lõpul. Seega kajastatakse mõju keskmisele hinnale ostu korral ja kasumile/kahjumile müügi korral arvelduspäeval.

Väärtpaberitehingud, mis on alustatud aastal 1 ning tehingute arvelduspäev on aastal 2

Eraldi käsitlemist vaja ei ole, kuna tehingud ja nende tagajärjed on juba kauplemispäeval kirjendatud.

Realiseeritud kasum ja kahjum kajastatakse aastal 1 perioodi lõpul, st sama käsitlus, mis välisvaluuta hetketehingutel, ning aastalõpu ümberhindlusmenetlus hõlmab oste (3)

2.   Kogunenud intressi, sealhulgas üle- või alakursi igapäevane kirjendamine

2.1.   Välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide kogunenud intressi ja üle- või alakurssi arvutatakse ja kirjendatakse iga päev, tegelikust rahavoost sõltumatult. See tähendab, et kõnealuse kogunenud intressi kirjendamine mõjutab välisvaluutapositsiooni, vastupidiselt sellele, kui intress üksnes laekub või tasutakse (4).

2.2.   Arvestatud kupongiintress ja üle-/alakursi amortisatsioon arvutatakse ja kirjendatakse alates väärtpaberi ostu arvelduspäevast kuni müügi arvelduspäevani või kuni tähtpäevani.

2.3.   Allpool esitatud tabel kirjeldab viitsummade st maksmisele kuuluvate intresside ja amortiseeritud üle-/alakursi igapäevase kirjendamise mõju välisvaluutapositsioonile:

Kogunenud intresside igapäevane kirjendamine tekkepõhise arvestuse osana

Välisvaluutas instrumentide kogunenud intress arvutatakse ja kirjendatakse iga päev kirje tegemise päeva kursiga.

Mõju välisvaluuta positsioonile

Kogunenud summad mõjutavad välisvaluutapositsiooni kirjendamise ajal ja neid hiljem ei storneerita. Viitsummad on realiseeritud, kui toimub tegelik sularaha laekumine või maksmine. Arvelduspäeval puudub seega mõju välisvaluutapositsioonile, sest kogunenud summa on juba arvestatud positsioonis, mida hinnatakse ümber perioodilisel ümberhindamisel.


(1)  Välisvaluuta tähtpäevatehingute puhul muudetakse valuutapositsiooni hetketehingu arvelduskuupäeval (s.t tavaliselt kauplemispäev pluss kaks päeva).

(2)  Nagu tavaliselt võib kohaldada olulisuspõhimõtet, kui tehing ei avalda olulist mõju välisvaluutapositsioonile ja/või kasumiaruandele.

(3)  Võib kohaldada olulisuspõhimõtet, kui tehing ei avalda olulist mõju välisvaluutapositsioonile ja/või kasumiaruandele.

(4)  Viitsummade arvestamiseks on kaks erinevat meetodit. Esimene meetod on „kalendripäeva meetod”, mille puhul kajastatakse viitsummad igal kalendripäeval, olenemata sellest, kas tegu on nädalavahetuse, riigipüha või pangapäevaga. Teine meetod on „pangapäeva meetod”, mille puhul kogunenud summad kajastatakse üksnes pangapäevadel. Meetodi valiku osas ei ole eelistusi. Kui aasta viimane päev ei ole pangapäev, tuleb see kummagi põhimõtte rakendamisel kogunenud summade arvutamisse kaasata.


IV LISA

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD  (1)

VARAD

Bilansikirje (3)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (4)

1

1

Kuld ja nõuded kullas

Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või „teel”. Mittefüüsiline kuld, näiteks kulla jooksevkontode (kollektiivkontode) jääk, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: a) kullasisalduse muutmine ja b) kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe pangapäeva

Turuväärtus

Kohustuslik

2

2

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ning keskpangad väljaspool euroala

 

 

2.1

2.1

Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (International Monetary Fund, IMF)

a)

Laenuõigused reservkvoodi piires (neto)

Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata sellesse positsiooni või kirje „Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele” alla

a)

Laenuõigused reservkvoodi piires (neto)

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b)

SDRid

SDR positsioonid (bruto)

b)

SDRid

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

c)

Muud nõuded

Üldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, IMFi juhtimisel usaldusfondidesse tehtud hoiused

c)

Muud nõuded

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

2.2

2.2

Saldod pankades ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

a)

Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

a)

Saldod pankades väljaspool euroala

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b)

Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

b)

i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Kohustuslik

c)

Välislaenud (hoiused) väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muu finantsvara” all

c)

Välislaenud

Hoiused nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

d)

Muud välisvarad

Euroalavälised pangatähed ja mündid

d)

Muud välisvarad

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

3

3

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a)

Investeeringud väärtpaberitesse euroalal, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

Euroala residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

a)

i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Kohustuslik

b)

Muud nõuded euroala residentide vastu, v.a need, mis on kirjendatud vara kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

Laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugune laenuandmine

b)

Muud nõuded

Hoiused ja muu laenuandmine nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

4

4

Eurodes vääringustatud nõuded euroala välisteresidentide vastu

 

 

 

4.1

4.1

Saldod pankades, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

a)

Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud Pöördrepotehingud seoses eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamisega

a)

Saldod pankades väljaspool euroala

Nimiväärtus

Kohustuslik

b)

Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud aktsiainstrumendid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid

b)

i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind

Kohustuslik

c)

Laenud väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muu finantsvara” all

c)

Laenud väljaspool euroala

Hoiused nimiväärtuses

Kohustuslik

d)

Euroalaväliste üksuste poolt emiteeritud väärtpaberid, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muu finantsvara” all

Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga, emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast

d)

i)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

4.2

4.2

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus

Kohustuslik

5

5

Eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitika toimingutega

Kirjed 5.1–5.5: tehingud kooskõlas vastavate rahapoliitika instrumentidega, mis on kirjeldatud 31. augusti 2000. aasta suunise EKP/2000/7 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) (5) lisas I

 

 

5.1

5.1

Põhilised refinantseerimistehingud

Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.2

5.2

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.3

5.3

Tasanduse pöördtehingud

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.4

5.4

Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.5

5.5

Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud heakskiidetud tagatise vastu (püsivõimalus)

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.6

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses kõnealustele krediidiasutustele antud muu laenuga

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

6

6

Eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega, mis on aktivakirjel 7 „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid” sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muud nõuded. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega. Nõuded, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika toimingutest enne eurosüsteemiga ühinemist

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

7

7

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

 

 

 

7.1

7.1

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

Euroalal emiteeritud väärtpaberid, mida hoitakse rahapoliitika eesmärgil. Tasanduseks ostetud EKP võlasertifikaadid

a)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

b)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust (kulud, kui väärtuse langus kaetakse kohustuste kirjel 13 b) „Eraldised” kajastatud eraldistega)

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

c)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

7.2

7.2

Muud väärtpaberid

Väärtpaberid, v.a varade kirje 7.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid” ning varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all, eurodes vääringustatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid vahetus valduses, sh valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast. Aktsiainstrumendid

a)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

b)

Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

c)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

d)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind

Kohustuslik

8

8

Eurodes vääringustatud valitsussektori võlakirjad

EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud)

Hoiused/laenud nimiväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses

Kohustuslik

9

Eurosüsteemisisesed nõuded+)

 

 

 

9.1

Kapitaliosalus EKPs+)

Ainult RKP bilansikirje

Iga RKP osa EKP kapitalis vastavalt asutamislepingule ja tema osale kapitali märkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 48.2 kohaselt

Kulu

Kohustuslik

9.2

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurodes vääringustatud nõuded EKP vastu seoses välisvaluutareservide algse ja täiendava üleandmisega EKPSi põhikirja artikli 30 alusel

Nimiväärtus

Kohustuslik

9.3

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud nõuded+)

Üksnes EKP bilansikirje

Eurosüsteemisisesed nõuded RKPde vastu, mis tulenevad EKP võlasertifikaatide emissioonist

Kulu

Kohustuslik

9.4

Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+)  (2)

RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netonõue st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt 25. novembri 2010. aasta otsusele EKP/2010/23 liikmesriikide, mille rahaühik on euro, RKPde emissioonitulu jaotamise kohta (uuestisõnastamine) (6)

EKP jaoks: EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded vastavalt otsusele EKP/2010/29

Nimiväärtus

Kohustuslik

9.5

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)+)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

 

 

a)

netonõuded, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma - vt ka kohustuste kirjet 10.4 „Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)”

a)

Nimiväärtus

Kohustuslik

b)

kogutava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev nõue. See on asjakohane ainult seoses ajavahemikuga alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni arvelduseni iga aasta jaanuari viimasel tööpäeval

b)

Nimiväärtus

Kohustuslik

c)

Muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine  (2)

c)

Nimiväärtus

Kohustuslik

9

10

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (nõuded), sealhulgas kogumisel olevad tšekid

Nimiväärtus

Kohustuslik

9

11

Muud varad

 

 

 

9

11.1

Euroala mündid

Euro mündid, kui RKP ei ole seaduslik emitent

Nimiväärtus

Kohustuslik

9

11.2

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

Kulud miinus amortisatsioon

Amortisatsiooninormid:

arvutid ja seonduv riist-/tarkvara ja mootorsõidukid: 4 aastat

hoone sisseseade, mööbel ja seadmestik: 10 aastat

hoone ja kapitaliseeritud remondikulud: 25 aastat

Kulude kapitaliseerimine: piirmäärani (ilma käibemaksuta alla 10 000 eurot: ei kapitaliseerita)

Soovituslik

9

11.3

Muud finantsvarad

Kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtetesse; strateegilistel/poliitilistel kaalutlustel hoitavad aktsiad

Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid, sh aktsiad, ja muud finantsinstrumendid ja positsioonid (näiteks tähtajalised hoiused ja arvelduskontod)

Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

a)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind

Soovituslik

b)

Kapitaliosalused ja mittelikviidsed aktsiaosalused ning mis tahes muud püsiinvesteeringuna hoitavad aktsiainstumendid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Soovituslik

c)

Investeeringud tütarettevõtetesse või olulised osalused

Puhasväärtus

Soovituslik

d)

Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Soovituslik

e)

Kaubeldavad väärtpaberid, mida hoitakse tähtaja lõpuni või püsiinvesteeringuna

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Soovituslik

f)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Soovituslik

g)

Saldod pankades ja laenud

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud välisvaluuta turuhinna alusel, kui saldod või hoiused on vääringustatud välisvaluutas

Soovituslik

9

11.4

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valauutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevatehingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused kauplemispäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

9

11.5

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei kuulu laekumisele aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja makstud kogunenud intress (s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress)

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

9

11.6

Mitmesugused muud varad

Ettemaksed, laenud, muud vähem tähtsad kirjed.

Ümberhindluse vahekontod (ainult bilansikirje aasta jooksul: realiseerimata kahjum ümberhindluspäevadel aasta jooksul, mis ei ole kaetud vastavate ümberhindluskontodega kohustuste kirjel „Ümberhindluskontod”). Usalduslaenud. Klientide kullahoiustega seotud investeeringud. Mündid euroala riikide vääringutes Jooksvad kulud (akumuleeritud netokahjum), eelnenud aasta kahjum enne katmist. Pensioni netovara

Nimiväärtus või kulu

Soovituslik

Ümberhindluse vahekontod

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

Turuväärtus

Kohustuslik

Eurosüsteemi vastaspoolte kohustuste mittetäitmisest tulenevad tasumata nõuded Eurosüsteemi krediiditehingute kontekstis

Tasumata nõuded (kohustuste mittetäitmisest)

Nimiväärtus/realiseerimisväärtus (enne/pärast kahjumi arveldamist)

Kohustuslik

Kolmandate osapooltega seotud varad või nõuded, mis on tagatisena omandatud ja/või saadud kohustusi mittetäitvate Eurosüsteemi vastaspoolte antud tagatise realiseerimise raames

Varad või nõuded (kohustuste mittetäitmisest)

Kulu (konverteeritud saamise aja valuuta turukursiga, kui finantsvarad on vääringustatud välisvaluutas)

Kohustuslik

12

Aruandeaasta kahjum

 

Nimiväärtus

Kohustuslik


KOHUSTUSED

Bilansikirje (8)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (9)

1

1

Ringluses olevad pangatähed  (7)

a)

Euro pangatähed pluss/miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud kohandamiste summa vastavalt suunisele EKP/2010/23 ja otsusele EKP/2010/29

a)

Nimiväärtus

Kohustuslik

b)

Euroala siseriiklikus vääringus vääringustatud pangatähed sularahavahetuse aastal

b)

Nimiväärtus

Kohustuslik

2

2

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Punktid 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: eurodes hoiused vastavalt kirjeldusele suunise EKP/2000/7 I lisas

 

 

2.1

2.1

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

Vastavalt EKPSi põhikirjale kohustusliku reservi nõudega hõlmatud finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.2

2.2

Hoiustamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus)

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.3

2.3

Tähtajalised hoiused

Tasandustehing seoses vahendite koondamisega likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.4

2.4

Tasanduse pöördtehingud

Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

2.5

2.5

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega

Nimiväärtus

Kohustuslik

3

3

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel 7„Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”. Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega. Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid Kohustused/hoiused, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika toimingutest enne eurosüsteemiga ühinemist

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

4

4

Emiteeritud võlakirjad

Üksnes EKP bilansikirje - RKPde puhul ülemineku bilansikirje.

Võlakirjad nagu on kirjeldatud suunise EKP/2000/7 I lisas. Nullkupongiga väärtpaber, mis on emiteeritud likviidsuse vähendamise eesmärgil

Kulu

Alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

5

5

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

 

 

 

5.1

5.1

Valitsussektor

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused

Nimiväärtus

Kohustuslik

5.2

5.2

Muud kohustused

Personali, firmade ja klientide, sealhulgas kohustuslikust reservist vabastatud finantsasutuste jooksvad arved - vt kohustuste kirje 2.1 jne., arvelduskontod; samuti tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused

Nimiväärtus

Kohustuslik

6

6

Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused sealhulgas maksmise kontod ja reservihalduskontod, mis kuuluvad teistele pankadele, keskpankadele, rahvusvahelistele/riigiülestele asutustele, ssealhulgas Euroopa Komisjonile; samuti teiste hoiustajate arvelduskontod. Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamiseks.

Nende liikmesriikide, mille vääringuks ei ole euro, keskpankade TARGET2 kontode saldod

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

7

7

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

Arvelduskontod, repotehingute võlad; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavad investeerimistehingud

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

8

8

Välisvääringus vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

 

 

 

8.1

8.1

Hoiused, saldod ja muud kohustused

Arvelduskontod. Repotehingute; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute, võlad

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

8.2

8.2

ERM II laenudest tulenevad kohustused

Laenamine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

9

9

Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje

Eriarveldusühikutes vääringustatud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKPle algselt eraldatud SDRide summat

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud turukursi alusel

Kohustuslik

10

Eurosüsteemisisesed kohustused+)

 

 

 

10.1

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused+)

Üksnes EKP bilansikirje (eurodes vääringustatud)

Nimiväärtus

Kohustuslik

10.2

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurosüsteemisisesed nõuded RKPde vastu, mis tulenevad EKP võlasertifikaatide emissioonist

Kulu

Kohustuslik

10.3

Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+),  (7)

Üksnes RKP bilansikirje.

RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netokohustus, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele EKP/2010/23

Nimiväärtus

Kohustuslik

10.4

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)+)

Järgmiste allkirjete netopositsioonid:

 

 

a)

Netokohustused, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma - vt ka aktivakirjet 9.5 „Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)”

a)

Nimiväärtus

Kohustuslik

b)

Ühendatava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev kohustus. Asjakohane üksnes ajavahemikul alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni selle arveldamiseni iga aasta jaanuari viimasel tööpäeval

b)

Nimiväärtus

Kohustuslik

c)

Muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed kohustused, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine (7)

c)

Nimiväärtus

Kohustuslik

10

11

Arveldused teel

Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel

Nimiväärtus

Kohustuslik

10

12

Muud kohustused

 

 

 

10

12.1

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevatehingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

10

12.2

Viitvõlad ja ettemakstud tulud

Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu

Nmiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

10

12.3

Mitmesugused muud varad

Maksude vahekontod. Välisvaluuta krediidi- või tagatiskontod. Repotehingud krediidiasutustega seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel 11.3 „Muud finantsvarad”. Muud kohustuslikud hoiused peale reservihoiuste. Muud vähemtähtsad kirjed. Jooksvad laekumised (jaotamata netokasum), eelnenud aasta kasum enne jaotamist. Usalduskohustused. Klientide kullahoiused. Ringluses olevad mündid, juhul kui RKP on seaduslik emitent. Ringluses olevad pangatähed, mis on vääringustatud euroala riigi rahaühikutes, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui need ei kajastu passivakirjel „Eraldised”. Pensionikohustuste netoväärtus

Nimiväärtus või (tagasiostu) maksumus

Soovituslik

Klientide kullahoiused

Turuväärtus

Klientide kullahoiused: kohustuslik

10

13

Eraldised

a)

Pensionide, valuutakursi, intressimäära ja kullahinna riski ja ning muude kulude katteks nt oodatud tulevased kulutused, eraldised euroala riigi rahaühikute katteks, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui kõnealused pangatähed ei kajastu passivakirjel 12.3 „Muud kohustused/Mitmesugused muud kohustused”.

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritrakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs” (+)

a)

Maksumus/nimiväärtus

Soovituslik

b)

Rahapoliitika toimingutest tulenevate vastaspoolte riski või krediidiriski katteks

b)

Nimiväärtus (proportsionaalselt märgitud kapitali märkimise alusega vastavalt EKP nõukogu aastalõpu hinnangule)

Kohustuslik

11

14

Ümberhindluskontod

Kulla, eurodes vääringustatud igat liiki väärtpaberite, välisvaluutas vääringustatud igat liiki väärtpaberite ja optsioonide hinnakõikumistega seotud ümberhindluskontod, intressiriski tuletisinstrumentidega seotud turu väärtuse hindamisest tulenevad erinevused; valuutakursi kõikumisega seotud ümberhindluskontod iga valuuta netopositsiooni osas, sealhulgas valuuta vahetus-/tähtpäevatehingud ja SDRid.

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritrakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs” (+)

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

12

15

Kapital ja reservid

 

 

 

12

15.1

Kapital

Sissemakstud kapital - EKP kapital konsolideeritakse RKPde kapitaliosadega

Nimiväärtus

Kohustuslik

12

15.2

Reservid

Kohustuslikud reservid ja muud reservid. Jaotamata kasum

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritrakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs” (+)

Nimiväärtus

Kohustuslik

10

16

Aruandeaasta kasum

 

Nimiväärtus

Kohustuslik


(1)  RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks ühtlustada teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(2)  Ühtlustamisele kuuluvad kirjed. Vt käesoleva suunise põhjendust 5.

(3)  Esimese veeru numeratsioon viitab V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon viitab VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetesse.

(4)  Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis, st olulisena eurosüsteemi toimimise seisukohast.

(5)  EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

(6)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 17. Otsus EKP/2010/23 võeti vastu enne suunise EKP/2010/20 avaldamist.

(7)  Ühtlustamisele kuuluvad kirjed. Vt käesoleva suunise põhjendust 5.

(8)  Esimese veeru numeratsioon viitab V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon viitab VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetes.

(9)  Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis, st olulisena eurosüsteemi toimimise seisukohast.


V LISA

Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne pärast kvartali lõppu avaldamiseks kasutatav skeem

(miljonit eurot)

Varad (1)

Bilanss seisuga …

Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on

Kohustused

Bilanss seisuga …

Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on

tehingud

kvartalilõpu ümberhindlused

tehingud

kvartalilõpu ümberhindlused

1.

Kuld ja nõuded kullas

2.

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

2.1.

Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt

2.2.

Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

3.

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4.

Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1.

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2.

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5.

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1.

Põhilised refinantseerimistehingud

5.2.

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

5.3.

Tasanduse pöördtehingud

5.4.

Struktuursed pöördtehingud

5.5.

Laenamise püsivõimalus

5.6.

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6.

Eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7.

Euroala residentide eurodes vääringustatudväärtpaberid

7.1.

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

7.2.

Muud väärtpaberid

8.

Eurodes vääringustatud valitsussektori võlakirjad

9.

Muud varad

 

 

 

1.

Ringluses olevad pangatähed

2.

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1.

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2.

Hoiustamise püsivõimalus

2.3.

Tähtajalised hoiused

2.4.

Tasanduse pöördtehingud

2.5.

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3.

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4.

Emiteeritud võlakirjad

5.

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1.

Valitsussektor

5.2.

Muud kohustused

6.

Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7.

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8.

Välisvääringus vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1.

Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2.

ERM II laenudest tulenevad kohustused

9.

Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

10.

Muud kohustused

11.

Ümberhindluskontod

12.

Kapital ja reservid

 

 

 

Varad kokku

 

 

 

Kohustused kokku

 

 

 

Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.


(1)  Varade tabel võib asuda ka kohustuste tabelist eespool.


VI LISA

Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne kvartali jooksul avaldamiseks kasutatav skeem

(miljonit eurot)

Varad (1)

Bilanss seisuga

Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on tehingud

Kohustused

Bilanss seisuga …

Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on tehingud

1.

Kuld ja nõuded kullas

2.

Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

2.1.

Nõuded IMFi vastu

2.2.

Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

3.

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4.

Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1.

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2.

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5.

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1.

Põhilised refinantseerimistehingud

5.2.

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

5.3.

Tasanduse pöördtehingud

5.4.

Struktuursed pöördtehingud

5.5.

Laenamise püsivõimalus

5.6.

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6.

Eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7.

Euroala residentide eurodes vääringustatudväärtpaberid

7.1.

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

7.2.

Muud väärtpaberid

8.

Eurodes vääringustatud valitsussektori võlakirjad

9.

Muud varad

 

 

1.

Ringluses olevad pangatähed

2.

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1.

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2.

Hoiustamise püsivõimalus

2.3.

Tähtajalised hoiused

2.4.

Tasanduse pöördtehingud

2.5.

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3.

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4.

Emiteeritud võlakirjad

5.

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1.

Valitsussektor

5.2.

Muud kohustused

6.

Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7.

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8.

Välisvääringus vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1.

Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2.

ERM II laenudest tulenevad kohustused

9.

Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

10.

Muud kohustused

11.

Ümberhindluskontod

12.

Kapital ja reservid

 

 

Varad kokku

 

 

Kohustused kokku

 

 

Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.


(1)  Varade tabel võib asuda ka kohustuste tabelist eespool.


VII LISA

Eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss

(miljonit eurot)

Varad (1)

Aruandeaasta

Eelmine aasta

Kohustused

Aruandeaasta

Eelmine aasta

1.

Kuld ja nõuded kullas

2.

Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

2.1.

Nõuded IMFi vastu

2.2.

Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

3.

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4.

Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1.

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2.

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5.

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1.

Põhilised refinantseerimistehingud

5.2.

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

5.3.

Tasanduse pöördtehingud

5.4.

Struktuursed pöördtehingud

5.5.

Laenamise püsivõimalus

5.6.

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6.

Eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7.

Euroala residentide eurodes vääringustatudväärtpaberid

7.1.

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

7.2.

Muud väärtpaberid

8.

Eurodes vääringustatud valitsussektori võlakirjad

9.

Muud varad

 

 

1.

Ringluses olevad pangatähed

2.

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1.

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2.

Hoiustamise püsivoimalus

2.3.

Tähtajalised hoiused

2.4.

Tasanduse pöördtehingud

2.5.

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3.

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4.

Emiteeritud võlakirjad

5.

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1.

Valitsussektor

5.2.

Muud kohustused

6.

Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7.

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8.

Välisvääringus vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1.

Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2.

ERM II laenudest tulenevad kohustused

9.

Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

10.

Muud kohustused

11.

Ümberhindluskontod

12.

Kapital ja reservid

 

 

Varad kokku

 

 

Kohustused kokku

 

 

Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.


(1)  Varade tabel võib asuda ka kohustuste tabelist eespool.


VIII LISA

Keskpanga aastabilanss  (2)

(miljonit eurot)

Varad (4)

Aruandeaasta

Eelmine aasta

Kohustused

Aruandeaasta

Eelmine aasta

1.

Kuld ja nõuded kullas

2.

Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

2.1.

Nõuded IMFi vastu

2.2.

Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

3.

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4.

Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1.

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2.

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5.

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1.

Põhilised refinantseerimistehingud

5.2.

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

5.3.

Tasanduse pöördtehingud

5.4.

Struktuursed pöördtehingud

5.5.

Laenamise püsivõimalus

5.6.

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6.

Eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7.

Euroala residentide eurodes vääringustatudväärtpaberid

7.1.

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

7.2.

Muud väärtpaberid

8.

Eurodes vääringustatud valitsussektori võlakirjad

9.

Eurosüsteemisisesed nouded

9.1.

Kapitaliosalus EKP-s

9.2.

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded

9.3.

EKP võlakirjade emissiooniga seotud nõuded

9.4.

Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

9.5.

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)

10.

Arveldused teel

11.

Muud varad

11.1.

Euroala mündid

11.2.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

11.3.

Muud finantsvarad

11.4.

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

11.5.

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

11.6.

Mitmesugused muud varad

12.

Aruandeaasta kahjum

 

 

1.

Ringluses olevad pangatähed (1)

2.

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1.

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2.

Hoiustamise püsivoimalus

2.3.

Tähtajalised hoiused

2.4.

Tasanduse pöördtehingud

2.5.

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3.

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4.

Emiteeritud võlakirjad

5.

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1.

Valitsussektor

5.2.

Muud kohustused

6.

Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7.

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8.

Välisvääringus vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1.

Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2.

ERM II laenudest tulenevad kohustused

9.

Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

10.

Eurosüsteemisisesed kohustused

10.1.

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused

10.2.

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud kohustused.

10.3.

Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

10.4.

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)

11.

Arveldused teel

12.

Muud kohustused

12.1.

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

12.2.

Viitvõlad ja ettemakstud tulud

12.3.

Mitmesugused muud varad

13.

Eraldised

14.

Ümberhindluskontod

15.

Kapital ja reservid

15.1.

Kapital

15.2.

Reservid

16.

Aruandeaasta kasum

 

 

Varad kokku

 

 

Kohustused kokku

 

 

Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.


(1)  Ühtlustamisele kuuluvad kirjed. Vt käesoleva suunise põhjendust 5.

(2)  RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks ühtlustada teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(3)  Teise võimalusena võivad keskpangad avaldada täpseid summasid eurodes või muul viisil ümardatud summasid.

(4)  Varade tabel võib asuda ka kohustuste tabelist eespool.


IX LISA

Keskpanga avaldatud kasumiaruanne  (2)  (3)

(miljonit eurot)

31. detsembril …… lõppenud aasta kasumiaruanne

Aruandlus aasta

Eelmine aasta

1.1.

Intressitulu  (1)

 

 

1.2.

Intressikulu  (1)

 

 

1.

Puhas intressitulu

 

 

2.1.

Realiseeritud kasum/kahjum finantstehingutest

 

 

2.2.

Finantsvarade ja -positsioonide vähendamine

 

 

2.3.

Kanded eraldistest/eraldistesse valuutakursi, intressimäära ja kulla hinna riski ning krediidiriski katmiseks

 

 

2.

Finantstehingute, vähendamiste ja riskieraldiste puhastulem

 

 

3.1.

Tulu tasudelt ja eraldistelt

 

 

3.2.

Kulu seoses tasude ja eraldistega

 

 

3.

Puhastulu/kulu tasudelt ja eraldistelt

 

 

4.

Tulu aktsiatelt ja osalustest (1)

 

 

5.

Ühendatud emissioonitulu netotulem (1)

 

 

6.

Muu tulu

 

 

Puhastulu kokku

 

 

7.

Personalikulu (5)

 

 

8.

Halduskulu (5)

 

 

9.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum

 

 

10.

Pangatähtede tootmise teenused (6)

 

 

11.

Muud kulud

 

 

12.

Tulumaks ja muud valitsuse kehtestatud maksud tulult

 

 

Aruandeaasta (kahjum)/kasum

 

 


(1)  Ühtlustamisele kuuluvad kirjed. Vt käesoleva suunise põhjendust 5.

(2)  EKP kasumiaruanne on veidi erinevas vormis. Vt otsuse EKP/2010/21 III lisa.

(3)  RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks ühtlustada teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(4)  Keskpangad võivad selle asemel avaldada täpsed summad eurodes või muul viisil ümardatud summad.

(5)  Sealhulgas arvestatud reservid.

(6)  Seda kirjet kasutatakse juhul, kui pangatähtede tootmine ostetakse allhankijalt (keskpankadele pangatähti tootvate muude äriühingute teenuste maksumus). Soovitav on kanda nii riigi kui ka euro pangatähtede käibelelaskmise kulu kuludesse siis, kui selle eest esitatakse arve või see kulu on muul viisil tekkinud.


X LISA

Tühistatud suunis ja nimekiri järgnenud muutmistest

Suunis EKP/2006/16

ELT L 348, 11.12.2006, lk 1.

Suunis EKP/2007/20

ELT L 42, 16.2.2008, lk 85.

Suunis EKP/2008/21

ELT L 36, 5.2.2009, lk 46.

Suunis EKP/2009/18

ELT L 202, 4.8.2009, lk 65.

Suunis EKP/2009/28

ELT L 348, 29.12.2009, lk 75.


XI LISA

VASTAVUSTABEL

Suunis EKP/2006/16

Käesolev suunis

Artikkel 10

Artikkel 9a

Artikkel 11

Artikkel 10

Artikkel 12

Artikkel 11

Artikkel 13

Artikkel 12

Artikkel 14

Artikkel 13

Artikkel 15

Artikkel 14

Artikkel 16

Artikkel 15

Artikkel 17

Artikkel 16

Artikkel 18

Artikkel 17

Artikkel 19

Artikkel 18

Artikkel 20

Artikkel 19

Artikkel 21

Artikkel 20

Artikkel 22

Artikkel 21

Artikkel 23

Artikkel 22

Artikkel 24

Artikkel 23

Artikkel 25

Artikkel 24

Artikkel 26

Artikkel 25

Artikkel 27

Artikkel 26

Artikkel 28

Artikkel 27

Artikkel 29


Top