Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009O0009

    Euroopa Keskpanga suunis, 7. mai 2009 , millega muudetakse suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2009/9)

    ELT L 123, 19.5.2009, p. 94–98 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2012; kehtetuks tunnistatud 32012O0027

    ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2009/390/oj

    19.5.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 123/94


    EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

    7. mai 2009,

    millega muudetakse suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta

    (EKP/2009/9)

    (2009/390/EÜ)

    EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige artikli 105 lõike 2 esimest ja neljandat taanet,

    võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 17, 18 ja 22,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu võttis vastu 26. aprilli 2007. aasta suunise EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta; (1) seda kohaldatakse TARGET2 suhtes, mida iseloomustab ühtne tehniline platvorm, nn ühisplatvorm.

    (2)

    Suunist EKP/2007/2 tuleb muuta a) võttes arvesse ühisplatvormi uuendust ja vajadust määratleda kasutusele võetud süsteemidevaheline arveldus ja b) et tagada juurdepääs TARGET2-le avaliku sektori krediidiasutustele, mille järelevalve toimub, arvestades nende konkreetset institutsioonilist olemust ühenduse õiguses, riigi pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

    Artikkel 1

    Suunise EKP/2007/2 II, III ja IV lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.

    Artikkel 2

    Jõustumine

    1.   Käesolev suunis jõustub 8. mail 2009.

    2.   Artiklit 1 kohaldatakse alates 11. maist 2009.

    Artikkel 3

    Adressaadid ja rakendusmeetmed

    1.   Käesolevat suunist kohaldatakse kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

    2.   Euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad edastavad EKP-le meetmete kava käesoleva suunise järgimiseks hiljemalt 11. maiks 2009.

    Frankfurt Maini ääres, 7. mai 2009

    EKP nõukogu nimel

    EKP president

    Jean-Claude TRICHET


    (1)  ELT L 237, 8.9.2007, lk 1.


    LISA

    1.

    Suunise EKP/2007/2 II lisa muudetakse järgmiselt:

    artiklis 1 asendatakse mõiste „krediidiasutus (credit institution)” järgmisega:

    „—

    „krediidiasutus”(credit institution) – a) krediidiasutus [sisesta panganduse direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti a ja teatud juhtudel artikli 2 kohased siseriiklikud sätted] tähenduses, mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus; või b) muu krediidiasutus asutamislepingu artikli 101 lõike 2 mõistes, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel.”

    2.

    Suunise EKP/2007/2 III lisa muudetakse järgmiselt:

    mõistete nimekirjas asendatakse mõiste „krediidiasutus (credit institution)” järgmisega:

    „—

    „krediidiasutus”(credit institution) – a) krediidiasutus panganduse direktiivi artikli 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses, mille suhtes teostab järelevalvet pädev ametiasutus; või b) muu asutus asutamislepingu artikli 101 lõike 2 tähenduses, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel.”

    3.

    Suunise EKP/2007/2 IV lisa muudetakse järgmiselt:

    1)

    punkti 1 lisatakse järgmised mõisted:

    „—

    „süsteemidevaheline arveldus” (cross-system settlement) – debiteerimiskorralduse reaalajaline arveldus, mille puhul toimuvad maksed ühelt kõrvalsüsteemi arveldavalt pangalt arvelduskorra nr 6 alusel teise kõrvalsüsteemi arveldavale pangale arvelduskorra nr 6 alusel;

    „staatiliste andmete (haldus)moodul” – ühisplatvormi moodul, milles kogutakse ja arhiveeritakse staatilisi andmeid.”;

    2)

    punktis 3 lisatakse alapunkt 7:

    „7.

    Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, millega neil on kahepoolsed lepingud, teatavad selle kõrvalsüsteemi nime ja panga tunnuskoodi, millega kavatsetakse süsteemidevahelist arveldust teostada, ning kuupäeva, mil süsteemidevaheline arveldus konkreetse kõrvalsüsteemiga peaks algama või lõppema. See teave salvestatakse staatiliste andmete (haldus)moodulis.”;

    3)

    punkti 4 alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

    „3.

    Maksekorraldus loetakse aktseptituks, kui:

    a)

    maksekorraldus vastab võrguteenuse osutaja kehtestatud reeglitele;

    b)

    maksekorraldus vastab kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemi vorminõuetele ja tingimustele;

    c)

    arveldav pank on kantud punkti 3 alapunktis 1 osutatud arveldavate pankade nimekirja;

    d)

    süsteemidevahelise arvelduse puhul on asjaomane kõrvalsüsteem kantud kõrvalsüsteemide nimekirja, millega võib süsteemidevahelist arveldust teostada;

    e)

    kui arveldava panga TARGET2s osalemine on peatatud, tuleb saada peatatud osalusega arveldava panga arveldava keskpanga selge nõusolek.”;

    4)

    punkti 6 alapunkti 1 alajaotus f asendatakse järgmisega:

    „f)

    arvelduskord nr 6 (sihtotstarbega likviidsus ja süsteemidevaheline arveldus).”;

    5)

    punkti 8 alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

    „5.

    Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub liidesühendusega mudeli osas arvelduskorda nr 6, peab arveldav keskpank avama oma TARGET2 osasüsteemis arveldavatele pankadele ühe või mitu allkontot, mida kasutatakse likviidsuse eraldamiseks ja, asjakohastel juhtudel, süsteemidevaheliseks arvelduseks. Allkontod tuvastatakse nendega seotud maksemooduli konto panga tunnuskoodi (BIC) ning asjaomast allkontot eristava kontonumbri abil. Kontonumber koosneb maa koodist ning kuni 32 märgist (kooskõlas panga kontonumbri asjakohase riigisisese struktuuriga).”;

    6)

    punkt 14 asendatakse järgmisega:

    „14.   Arvelduskord nr 6 - Eraldatud likviidsus ja süsteemidevaheline arveldus

    1.

    Arvelduskorda nr 6 võib kasutada nii liidesühendusega kui ka integreeritud mudeli puhul kooskõlas allpool olevate alapunktidega 4–13 ja 14–18. Integreeritud mudelis peab asjaomane kõrvalsüsteem oma arveldavate pankade poolt eraldatud vajaliku likviidsuse kogumiseks kasutama peegelduvat kontot. Liidesühendusega mudelis peab arveldav pank avama vähemalt ühe allkonto, mis on seotud konkreetse kõrvalsüsteemiga.

    2.

    Asjakohase taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga nende maksemooduli kontode, teatud juhtudel allkontode, krediteerimisest ja debiteerimisest.

    3.

    Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad süsteemidevahelist arveldust arvelduskorra nr 6 alusel, peavad toetama süsteemidevahelise arvelduse makseid, kui need on algatatud asjaomastes kõrvalsüsteemides. Kõrvalsüsteemis saab süsteemidevahelist arveldust algatada ainult selle enda töötlustsüklis ning arvelduskord nr 6 peab maksekorralduse kõrvalsüsteemi jõudmisel töötama. Süsteemidevahelist arveldust tuleb arvelduskorra nr 6 alusel võimaldada nii päeval kui ka öösel. Kahe kõrvalsüsteemi vahelise arvelduse võimalus salvestatakse staatiliste andmete (haldus)moodulis.

    A.   Liidesühendusega mudel

    4.

    Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 6, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute kahe ja/või mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist järgmiselt:

    a)

    võimaldades arveldaval pangal ette rahastada oma tulevasi arvelduskohustusi likviidsuse ülekandmise teel oma maksemooduli kontolt oma allkontole (edaspidi „eraldatud likviidsus”) enne töötlemist kõrvalsüsteemis;

    b)

    arveldades kõrvalsüsteemi maksekorraldused pärast kõrvalsüsteemi töötluse lõppu; lühikese positsiooniga arveldavate pankade puhul debiteeritakse nende allkontosid (sellisel kontol olevate vahendite piires) ja krediteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ning pika positsiooniga arveldavate pankade puhul krediteeritakse nende allkontosid ja debiteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot.

    5.

    Arvelduskorra nr 6 pakkumise korral peab

    a)

    arveldav keskpank avama vähemalt ühe kõrvalsüsteemi allkonto iga arveldava panga kohta;

    b)

    kõrvalsüsteemi keskpank avama tehnilise konto kõrvalsüsteemile i) vahendite krediteerimiseks, mis on kogutud lühikese positsiooniga arveldavate pankade allkontodelt, ning ii) vahendite debiteerimiseks, kui krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade määratud allkontosid.

    6.

    Arvelduskorda nr 6 saab kasutada nii päevaseks kui ka öiseks kõrvalsüsteemi arvelduseks. Viimasel juhul algab uus tööpäev viivitamata pärast kohustusliku reservi nõude täitmist. Pärast seda arvestatakse asjaomaste kontode debiteerimisi ja krediteerimisi uue tööpäeva väärtuses.

    7.

    Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pakuvad arvelduskorra nr 6 kohaselt ning seoses likviidsuse eraldamisega järgmisi likviidsuse ülekandmise teenuseid allkontodele ja allkontodelt:

    a)

    püsikorraldused, mida arveldavad pangad võivad esitada või muuta tööpäeva jooksul igal ajal ICN kaudu (kui see on kasutusel). Püsikorraldused, mis on esitatud tööpäeval pärast tööperioodi alguse teadet, kehtivad ainult järgmisel tööpäeval. Juhul kui on esitatud mitu püsikorraldust erinevate allkontode krediteerimiseks, arveldatakse need väärtuse järjekorras, alustades suurimast. Juhul kui öiseks arveldamiseks on esitatud püsikorraldusi, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse need korraldused pärast kõigi korralduste proportsionaalset vähendamist.

    b)

    jooksvad korraldused, mida võivad esitada ainult arveldav pank (ICM kaudu) või asjaomane kõrvalsüsteem XML sõnumiga arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel (mis on ajaliselt määratletud ajavahemikuna teadete „tööperioodi algus” ja „tööperioodi lõpp” vahel) ning mis arveldatakse ainult siis, kui kõrvalsüsteemi töötlemistsükkel ei ole veel alanud. Kui kõrvalsüsteemis on esitatud jooksev korraldus, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse see osaliselt;

    c)

    SWIFTi sõnumis MT 202 sisalduvad korraldused, mida võib esitada ainult arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel ning ainult päeval. Need korraldused arveldatakse viivitamata. Töötsükli kestel arveldatud korraldustest kõrvalsüsteemi ei teavitata.

    8.

    Arvelduskord nr 6 algab teatega „tööperioodi algus” ja lõpeb teatega „tööperioodi lõpp”; mõlemad saadetakse kõrvalsüsteemist. Kõrvalsüsteemi öiseks arveldusperioodi alustamiseks saadab teate „tööperioodi algus” kõrvalsüsteemi keskpank. Teade „tööperioodi algus” käivitab allkontodele likviidsuse ülekandmiseks esitatud püsikorralduste arveldamise. Teate „tööperioodi lõpp” alusel kantakse likviidsus allkontodelt automaatselt tagasi maksemooduli kontole.

    9.

    Arvelduskorra nr 6 kohaselt külmutatakse allkontodele eraldatud likviidsus kõrvalsüsteemi töötlemistsükli ajaks (mis algab teatega „töötsükli algus” ja lõpeb teatega „töötsükli lõpp”; mõlemad saadab kõrvalsüsteem) ja vabastatakse pärast seda. Külmutatud jääk võib muutuda töötlemistsükli ajal süsteemidevahelise arvelduse maksete tulemusel.

    10.

    Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis arveldatakse maksekorraldused eraldatud likviidsuse arvel, kasutades üldjuhul 5. algoritmi (vastavalt II lisa I liitele).

    11.

    Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis võib arveldava panga eraldatud likviidsust suurendada, krediteerides teatavad laekuvad maksed otse selle allkontodele (st kupongimaksed ja väljaostumaksed). Sellisel juhul tuleb likviidsus kõigepealt krediteerida tehnilisel kontol ja seejärel debiteerida seda kontot enne likviidsuse krediteerimist allkontol (või maksemooduli kontol).

    12.

    Süsteemidevahelise arvelduse kahe liidesühendusega kõrvalsüsteemi vahel saab algatada ainult see kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel), mille osaleja allkontot debiteeritakse. Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi osaleja allkontol ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi osaleja allkontot.

    Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest.

    13.

    Süsteemidevahelise arvelduse liidesühendusega kõrvalsüsteemi poolt integreeritud mudelit kasutavale kõrvalsüsteemile saab algatada liidesühendusega kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel). Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa liidesühendusega kõrvalsüsteemi osaleja allkontol ja krediteerides integreeritud mudelit kasutava kõrvalsüsteemi peegelduvat kontot. Makset ei saa algatada integreeritud mudelit kasutav kõrvalsüsteem, kelle peegelduvat kontot krediteeritakse.

    Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest.

    B.   Integreeritud mudel

    14.

    Arveldavad keskpangad ja kõrvalsüsteemi keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 6 integreeritud mudeli jaoks, peavad toetama asjaomast arveldust. Kui arvelduskorda nr 6 kasutatakse integreeritud mudeli jaoks päevasel arveldusperioodil, pakutakse ainult piiratud võimalusi.

    15.

    Arvelduskorra nr 6 kohaselt ning seoses integreeritud mudeliga pakuvad kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad järgmist tüüpi likviidsuse ülekandmise teenuseid peegelduvale kontole:

    a)

    püsikorraldused päevaseks ja öiseks töötluseks kõrvalsüsteemi tehingute jaoks, mida arveldavad pangad võivad esitada või muuta tööpäeva jooksul igal ajal ICM kaudu (kui see on kasutusel). Püsikorraldused, mis on esitatud tööpäeval pärast tööperioodi alguse teadet, kehtivad ainult järgmisel tööpäeval. Juhul kui on esitatud mitu püsikorraldust, arveldatakse need väärtuse järjekorras, alustades suurimast. Juhul kui päevaseks töötluseks esitatud püsikorraldus ei ole kaetud, lükatakse see kõrvalsüsteemi öise arveldamise ajal tagasi. Juhul kui öiseks arveldamiseks on esitatud püsikorraldusi, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse need korraldused pärast kõigi korralduste proportsionaalset vähendamist;

    b)

    jooksvad korraldused, mida võivad esitada ainult arveldav pank (ICM kaudu) või asjaomane kõrvalsüsteem XML sõnumiga arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel (mis on ajaliselt määratletud ajavahemikuna teadete „tööperioodi algus” ja „tööperioodi lõpp” vahel) ning mis arveldatakse ainult siis, kui kõrvalsüsteemi töötsükkel ei ole veel alanud. Juhul kui on esitatud jooksev korraldus, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse see osaliselt;

    c)

    SWIFTi sõnumis MT 202 sisalduvad korraldused, mida võib esitada ainult päevase töötlemise ajal. Need korraldused arveldatakse viivitamata.

    16.

    Mutatis mutandis kehtivad teadete „tööperioodi algus” ja „tööperioodi lõpp” reeglid ning liidesühendusega mudeli tsükli alguse ja lõpu reeglid.

    17.

    Süsteemidevahelise arvelduse saab integreeritud mudelit kasutava kahe kõrvalsüsteemi vahel algatada ainult see kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel), kelle peegelduvat kontot debiteeritakse. Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi poolt kasutataval peegelduval kontol ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi poolt kasutatavat peegelduvat kontot. Makset ei saa algatada kõrvalsüsteem, kelle peegelduvat kontot krediteeritakse.

    Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest.

    18.

    Süsteemidevahelise arvelduse integreeritud mudelit kasutavalt kõrvalsüsteemilt liidesühendusega kõrvalsüsteemile saab algatada integreeritud mudelit kasutav kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel). Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa integreeritud mudelit kasutava kõrvalsüsteemi osaleja peegelduvat kontot ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi osaleja allkontot. Maksekorraldust ei saa algatada liidesühendusega kõrvalsüsteem, kelle osaleja allkontot krediteeritakse.

    Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest.”


    Top