EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009D0364

2009/364/EÜ: Komisjoni otsus, 8. oktoober 2008 , mis käsitleb meedet C 33/07 (ex N 339/06 ja N 729/06), mida Saksamaa soovib rakendada riskikapitalifondi IBG Beteiligungsgesellschaft Sachsen-Anhalt mbH abil (teatavaks tehtud numbri K(2008) 5581 all) (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 111, 5.5.2009, p. 23–30 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2009/364/oj

5.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/23


KOMISJONI OTSUS,

8. oktoober 2008,

mis käsitleb meedet C 33/07 (ex N 339/06 ja N 729/06), mida Saksamaa soovib rakendada riskikapitalifondi IBG Beteiligungsgesellschaft Sachsen-Anhalt mbH abil

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 5581 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/364/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool osutatud sätetele, (1)

ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Saksamaa teatas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt 30. mai 2006. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris samal päeval, meetme esimesest osast, mis registreeriti riigiabina numbri N 339/06 all.

(2)

Komisjon palus 22. juuni 2006. aasta kirjaga lisateavet. Saksamaa vastas 13. juuli 2006. aasta kirjaga. 31. augusti 2006. aasta kirjaga palus komisjon täiendavat teavet, mille Saksamaa edastas 22. septembri 2006. aasta kirjaga. 11. oktoobril 2006. aastal palus komisjon lisateavet, mille Saksamaa edastas 6. novembri 2006. aasta kirjaga.

(3)

Saksamaa teatas 9. novembri 2006. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris samal päeval, meetme teisest osast, mille komisjon registreeris riigiabina numbri N 729/06 all. Kuna mõlema abiteatise (N 339/06 ja N 729/06) sisu kattus, tegi komisjon 6. detsembri 2006. aasta kirjas ettepaneku ühendada mõlemad dokumendid ja käsitada kogu kirjavahetust nõnda, nagu hõlmaks see mõlemat abiteatist, ning palus mõlema abiteatise kohta lisateavet. Saksamaa vastas 23. jaanuari 2007. aasta kirjaga.

(4)

28. veebruaril 2007. aastal palus komisjon lisateavet. Pärast tähtaja pikendamist vastas Saksamaa 11. aprilli 2007. aasta kirjaga. 4. mail 2007. aastal palus komisjon täiendavat teavet. Pärast tähtaja pikendamist vastas Saksamaa 29. juuni 2007. aasta kirjaga.

(5)

30. augusti 2007. aasta kirjaga teavitas komisjon Saksamaad oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus seoses riigiabiga (edaspidi. „algatamisotsus”). Algatamisotsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) Komisjon kutsus Saksamaad ja huvitatud isikuid üles märkusi esitama.

(6)

Saksamaa esitas seisukoha algatamisotsuse kohta 19. oktoobri 2007. aasta kirjaga. Pärast tähtaja pikendamist laekus komisjonile 10. detsembril 2007. aastal kiri ühe huvitatud isiku, fondi IBG Beteiligungsgesellschaft Sachsen-Anhalt mbH (edaspidi „IBG fond”) märkustega. Nimetatud märkused edastas komisjon Saksamaale 21. jaanuari 2008. aasta kirjaga. Saksamaa vastas sellele 14. veebruari 2008. aasta kirjaga.

(7)

Komisjon palus 18. aprilli 2008. aasta kirjaga ning 28. aprilli 2008. aasta ja 11. juuni 2008. aasta e-kirjadega lisateavet. Saksamaa edastas lisateabe 5. juuni 2008. aasta kirjaga ning 13. juuni 2008. aasta e-kirjaga.

2.   MEETME KIRJELDUS

(8)

IBG fond on riiklik riskikapitalifond, mille on loonud ja mida rahastab Saksi-Anhalti liidumaa. IBG fondi eesmärk on pakkuda Saksi-Anhalti liidumaal asutatud tehnoloogiale orienteeritud uuenduslikele, arengu alg- või kasvuetapis olevatele VKEdele riskikapitali. Saksi-Anhalti liidumaal on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt õigus saada abi. (3)

(9)

Alates 1. juulist 2007 haldab IBG fondi fondihaldur GOODVENT Beteiligungsmanagement GmbH & Co. KG (edaspidi „fondihaldur”), kes valiti avaliku, mittediskrimineeriva hankemenetluse teel. Riiklik rahastamine moodustab ligikaudu 130 miljonit eurot. Meede kehtib kuni 31. detsembrini 2013.

(10)

IBG fond pakub järgmisi investeeringuid:

a)

aktiivne osalus kuni 1,5 miljonit eurot VKE kohta 12 kuu pikkuseks ajavahemikuks, kusjuures 30 % vahenditest pakuvad sõltumatud erainvestorid tingimustel, mis vastavad IBG fondi tingimustele;

b)

aktiivne osalus kuni 10 miljonit eurot VKE kohta, sealhulgas konverteerimisoptsioonid nagu konverteeritavad ja optsioonivõlakirjad, mida samas suurusjärgus, samadel tingimustel ja sama riskiga (samaväärselt) pakuvad erainvestorid;

c)

passiivne osalus (edaspidi „IBG fondi passiivne osalus”) kuni 5 miljonit eurot ettevõtja kohta, mis laekub erainvestoritest sõltumata ainult IBG fondist ja mida säilitatakse kuni kümme aastat;

d)

IBG fondi olemasoleva passiivse osaluse konverteerimine aktiivseks osaluseks, mis toimub erainvestoritega võrdsetel alustel.

(11)

Aktiivse osaluse ja konverteerimismeetmete puhul tegi komisjon algatamisotsuses kindlaks, et tegu ei ole riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses investorite (4) või IBG fondihalduri (5) kasuks. Riigiabi olemasolu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses IBG fondi (6) või sihtettevõtja kasuks ei suudetud välistada. Komisjon jõudis siiski järeldusele, et meede on kooskõlas ühenduse suunistega väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta (7) (edaspidi „suunised”) ning on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt ühisturuga kokkusobiv.

(12)

IBG fondi passiivset osalust hinnati algatamisotsuses eraldi, kuna Saksamaa arvates on tegu turutingimustega kooskõlas oleva krediiditootega ja mitte riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses; samas kahtles komisjon, kas IBG fondi passiivset osalust saab majanduslikult liigitada krediiditootena või omakapitaliinstrumendina.

3.   AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(13)

Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse, et selgitada, kas IBG fondi passiivse osaluse saab majanduslikult liigitada krediiditoodete hulka nagu arvab Saksamaa või on see omakapitaliinstrument. Juhul kui IBG fondi passiivse osaluse näol oleks tõepoolest olnud tegu krediiditootega, oleks otsustamisel küsimuse üle, kas see hõlmab riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses sihtettevõtjate kasuks, olnud määravaks komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta (8) (edaspidi „1997. aasta teatis”), mida kohaldatakse mõõteparameetrina turuintressimäära puhul. (9)

(14)

Algatamisotsuses oli komisjon seisukohal, et juhul kui IBG fondi passiivne osalus liigitatakse krediiditootena, ei looks see soodustatud ettevõtjatele mingeid eeliseid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, sest vastaks 1997. aasta teatise kohaselt turutingimustele. Seevastu juhul, kui IBG fondi passiivne osalus liigitatakse omakapitalina, ei oleks võimalik välistada riigiabi olemasolu sihtettevõtjate kasuks, kuna on võimalik, et meetmega kõrvaldati riskikapitalituru turutõrge.

(15)

Selleks et teha kindlaks, kas IBG fondi passiivse osaluse puhul on tegu krediiditoote või omakapitaliinstrumendiga, hinnati algatamisotsuses suuniste punkti 4.3.3 kohaselt vahendi majanduslikku sisu ja võeti arvesse investori riski astet, võimalikku investori kantavat kahjumit, kasumist sõltuvate tasude suhet fikseeritud tasudesse, investori järku sihtettevõtte pankroti korral ning samuti investeerimisvahendi kohta kehtivate riiklike õigusnormide, regulatiivsete eeskirjade, finants- ja raamatupidamiseeskirjade kohaldamist.

(16)

IBG fondi passiivse osaluse majandusliku loomuse hindamisel tegi komisjon kindlaks järgmised võimalikud erinevused standardsete krediiditoodete ja IBG fondi passiivse osaluse vahel:

a)   alluvussuhe: sihtettevõtja pankroti korral on IBG fondi passiivsel osalusel eesõigus omakapitali suhtes, kuid alles pärast laene ja muid võlakohustusi;

b)   garantiid: IBG fondi passiivne osalus on osaliselt (vähemalt 10 % ulatuses) garanteeritud, mis on siiski oluliselt madalam välisfinantseerimise puhul nõutavast tasemest;

c)   tagasimaksmine: IBG fondi passiivse osalusega seotud tagasimakseid tehakse kaks korda aastas, samas kui standardsete krediiditoodete puhul makstakse kapital koos intressidega tagasi tavaliselt kord kuus;

d)   informatsiooni- ja kontrolliõigused: informatsiooni- ja kontrolliõiguste puhul tuvastati erinevused, ehkki standardsed laenulepingud sisaldavad muu hulgas sätteid omaniku ja kontrolli vahetumise kohta;

e)   lepingu lõpetamise õigus: tundub, et lepingu lõpetamise puhul eksisteerivad teatavad erinevused;

f)   tasu: kasumile orienteeritud ühekordse tasu tõttu ei suudetud sajaprotsendilise kindlusega kindlaks teha, et fikseeritud tasu on ülekaalukas tasukomponent.

(17)

Seetõttu kahtles komisjon, kas IBG fondi passiivset osalust saab liigitada krediiditootena, ning kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama.

4.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(18)

Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (10) artikli 20 lõike 2 kohaselt laekusid komisjonile pärast Euroopa Liidu Teatajas üleskutse avaldamist (11) ühe huvitatud isiku, IBG fondi märkused, kes esitas põhjalikud argumendid selle kohta, et IBG fondi passiivne osalus tuleb liigitada krediiditootena.

a)   Alluvussuhe

(19)

IBG fond selgitab passiivse osaluse alluvussuhet. Alluvussuhtes lepiti kokku vabatahtlikult ning see ei ole seadusega ette nähtud. Põhimõtteliselt ei ole ebatavaline, et krediiditoodetele antakse erinevad järgud. Ettevõtete ostu-müügitehingute rahastamise puhul jagatakse nõuded praktiliselt alati eesõigusega ja allutatud nõueteks. IBG fond juhib oma märkustes tähelepanu sellele, et ehkki passiivne osalus võib olla allutatud laenudele ja muudele võlakohustustele, on see alati eesõigusega omakapitali suhtes ning ei osale mitte mingil juhul sihtettevõtja kahjumis.

b)   Garantiid

(20)

IBG fond selgitab, et passiivne osalus on 10–30 % ulatuses selle väärtusest tagatud sihtettevõtja osanike garantiide abil. Garantii täpne summa sõltub väidetavalt konkreetsest juhtumist, eelkõige varast, mille osanik on ettevõttele eelnevalt üle kandnud, näiteks omakapitali või intellektuaalomandi õiguste kujul. Krediiditooted võivad sõltuvalt konkreetsest juhtumist esineda erineval kujul. Praktikas on väidetavalt olemas isegi 0 % garantii (niinimetatud tagatiseta laenu puhul), mis ei tee krediiditootest veel automaatselt omakapitaliinstrumenti.

c)   Tagasimaksmine

(21)

IBG fondi andmetel on tagasimaksmise meetodid IBG fondi passiivse osaluse puhul sarnased krediiditoodetega. Standardlaenude puhul ei maksta kapitali koos intressidega, sõltuvalt ettevõtte likviidsusest, ilmtingimata tagasi kord kuus. Tagasimaksmine kord poolaastas või kvartalis on väidetavalt sama tavaline kui kord kuus. Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, BGB) kohaselt makstakse intresse aasta lõpus, kuid samas on võimalik kokku leppida teistsugune kord.

(22)

Põhisumma tagasimaksmise puhul viitab IBG fond Saksa tsiviilseadustikule, mille kohaselt tuleb see tagasi maksta laenulepingu lõpetamise korral, juhul kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud. IBG fondi passiivne osalus vastab väidetavalt Saksa tsiviilseadustiku sätetele, ilma et sisaldaks sellest erinevaid sõlmitavaid kokkuleppeid.

d)   Informatsiooni- ja kontrolliõigused

(23)

IBG fond esitab täiendavad argumendid IBG fondi passiivse osaluse ja krediiditoodete informatsiooniõiguste ning omaniku ja kontrolli vahetumise sätete sarnasuse kohta. Väidetavalt on tavaline, et laenulepingute puhul lepitakse kokku omaniku ja kontrolli vahetumise sätetes. Väidetavalt nõuavad võlausaldajad seda eriti pangalaenude ning projektide ja ettevõtete ostu-müügitehingute rahastamise korral. Kõnealuseid krediidivorme ja IBG fondi passiivset osalust ühendab see, et mõlemad on pikaajalised ja nende eest tuleb tasuda alles lepingu lõpetamisel. Vastutasuks nõuavad võlausaldajad üsna põhjalikke lepinguid, mis annaksid neile õiguse lõpetada laenuleping varem, juhul kui võlgnik rikub lepingut.

(24)

Pangalaenude jaoks on Saksa erapanku esindav katusorganisatsioon Saksamaa pankade liit (Bundesverband Deutscher Banken) väidetavalt koostanud erilise tüüplepingu, mis sisaldab põhjalikku omaniku ja kontrolli vahetumise sätet. Projektide ja ettevõtete ostu-müügitehingute rahastamise osas viitab IBG fond Saksamaa mitmetele asjakohastele märkustele, milles arutleti ja tunnustati põhjalikke kontrolliga seotud sätteid võlausaldajate jaoks.

e)   Lepingu lõpetamise õigus

(25)

IBG fond esitab täiendavad argumendid IBG fondi passiivse osaluse ja krediiditoodete sarnasuse kohta lepingu lõpetamise eelduste kontekstis. Lepingu rikkumise, kokkulepitud tingimuste mittetäitmise, ebaõigete andmete või kontrolli vahetumise korral võivad nii sihtettevõtjad kui ka IBG fond lepingu lõpetada. Kui lepingu lõpetamisega seotud eriterminoloogia erineb IBG fondi passiivse osaluse puhul standardlaenude terminoloogiast, siis on see üksnes vahend väljendamaks eripära standardlaenuga võrreldes.

f)   Tasu

(26)

IBG fond selgitab IBG fondi passiivse osaluse tasusüsteemi, mille puhul fikseeritud tasu on aastase kogutasu (13 %) ülekaalukas komponent. Kogutasu koosneb fikseeritud intressimääraga komponendist, mida arvutatakse sihtettevõtja krediidiriskireitingu alusel ja makstakse investeeringu tasuvusest sõltumatult, ning kasumist sõltuvast komponendist, mida makstakse teatava tasuvusmäära ületamise korral. Kasumist sõltuv komponent on väidetavalt alati 250 baaspunkti võrra madalam fikseeritud intressimääraga komponendist. Lisaks aastasele kogutasule (13 %) makstakse ühekordset fikseeritud tasu, mida arvutatakse protsendimäärana passiivse osaluse nominaalsummast ja mis ei sõltu investeeringu tasuvusest.

g)   Raamatupidamisarvestus ja maksustamine

(27)

IBG fond selgitab põhjalikult, et IBG fondi passiivset osalust käsitatakse Saksa õiguse (tsiviil- ja maksuõigus, raamatupidamiseeskirjad) ja rahvusvaheliste raamatupidamiseeskirjade (IFRS, IAS) kohaselt tüüpilise passiivse osalusena ja seega krediiditootena.

5.   SAKSAMAA MÄRKUSED

5.1.   Märkused algatamisotsuse kohta

(28)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 20 lõike 2 kohaselt ja pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaannet (12) laekusid komisjonile Saksamaa märkused. Saksamaa arvates on IBG fondi passiivne osalus tüüpiline passiivne osalus ja seda tuleb käsitada krediiditootena järgmistel põhjustel:

a)

kõnealust investeerimisvahendit käsitatakse tsiviil- ja maksuõiguse ning raamatupidamiseeskirjade kohaselt võõrkapitalina;

b)

informatsiooni- ja kontrolliõigused, samuti sätted investeeringu lõpetamise kohta on krediiditoodete asjaomaste tingimustega sarnased;

c)

sarnaselt krediiditoodetega tuleb osaluse lõpetamisel maksta põhisumma koos intressidega tagasi;

d)

fikseeritud intressimääraga komponent on ülekaalukas tasukomponent, mis viitab sellele, et IBG fondi passiivset osalust tuleb käsitada krediiditootena;

e)

IBG fondi passiivse osaluse teisejärgulisus laenude ja muude võlakohustuste suhtes on vajalik, et vältida kohest arvestuslikku pankrotti laenusaaja nõrga krediidiolukorra puhul;

f)

väidetavalt on tüüpiline, et pangad ja krediidiasutused käsitlevad vaheinvesteeringuid krediiditootena, isegi kui viimane ei ole garanteeritud.

5.2.   Märkused huvitatud isiku märkuste kohta

(29)

Oma märkustes huvitatud isiku märkuste kohta nõustub Saksamaa IBG fondi arvamusega ja kordab oma järeldusi algatamisotsuse kohta esitatud märkustes. Lisaks rõhutab Saksamaa, et IBG fondi passiivne osalus on väljastatud turutingimustega kooskõlas ega sisalda riigiabi, sest on kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (13) (edaspidi „2008. aasta teatis”).

(30)

Järgnenud kirjavahetuse käigus komisjoniga selgitas Saksamaa, et IBG fondi reitingusüsteemi hindas nõustamisettevõte Price Waterhouse Coopers ning selle alusel liigitatakse sihtettevõtjad „väga headeks” (AAA) ja „nõrkadeks/finantsraskustes olevateks” (CCC), kusjuures CCC rühma liigitatud ettevõtjaid ei rahastata. IBG fondi passiivse osaluse vähest garantiid ja järku võetakse arvesse sihtettevõtjate krediidiriski hindamisel.

(31)

Reitingusüsteemi põhjal määratakse kindlaks riskile vastavad intressimäärad. Passiivse osaluse eest tasutakse alati fikseeritud intressimäära alusel, mis koosneb IBORist ja asjakohasest marginaalist. Viimane võib ettevõtte reitingust olenevalt olla 100–650 baaspunkti. Nende ettevõtjate suhtes, mida ei ole IBG fondi reitingusüsteemis hõlmatud, kohaldatakse vähemalt 400 baaspunkti suurust marginaali, mis ei tohi olla väiksem sellest, mida kohaldataks emaettevõtja suhtes.

6.   ABI HINDAMINE

6.1.   Õiguspärasus

(32)

Saksamaa teatas meetmest enne selle rakendamist ja seega täitis EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikest 3 tulenevat kohustust. Meede jõustub alles pärast komisjoni heakskiitu.

6.2.   Õiguslik alus abi hindamisel

6.2.1.   IBG fondi passiivse osaluse majanduslik liigitamine

(33)

Selleks et teha kindlaks, kas IBG fondi passiivse osaluse näol on majanduslikus mõttes tegu krediiditoote või omakapitaliinstrumendiga, hinnati kõnealuseid instrumente vastavalt suunistele. Suuniste punktis 2.2 on kvaasikapitali investeerimisvahendid ja investeeritavad laenuvahendid määratletud järgmiselt:

—   „kvaasikapitali investeerimisvahendid”– vahendid, millest saadav kasum tuleneb valdaja (investor/võlausaldaja) jaoks peamiselt sihtettevõtte kasumist või kahjumist ning mis on kohustuste täitmatajätmise korral tagatiseta. See määratlus põhineb lähenemisel, mille kohaselt peetakse sisu vormist tähtsamaks;

—   „investeeritavad laenuvahendid”– laenud ja muud rahastamisvahendid, mis tagavad laenuandjale/investorile põhiosa fikseeritud miinimumtasust ning mis on vähemalt osaliselt garanteeritud. See määratlus põhineb lähenemisel, mille kohaselt peetakse sisu vormist tähtsamaks.

(34)

Suuniste punkti 4.3.3 kohaselt võtab komisjon „hindamisel […] arvesse pigem vahendi majanduslikku sisu, kui tema nimetust või selle liigitust investori poolt [ja võtab eriti arvesse] investori poolt sihtettevõttes võetud riski astet, võimalikku investori kantavat kahjumit, kasumist sõltuvate tasude suhet fikseeritud tasudesse ja investori järku ettevõtte pankroti korral [ja] investeerimisvahendi suhtes kehtivate riiklike õigusnormide, regulatiivsete eeskirjade, finants- ja raamatupidamiseeskirjade kohaldamist, kui need on selleks asjakohased.”

(35)

Pärast Saksamaa esitatud argumentide ja huvitatud isiku (IBG fond) algatamisotsuse kohta esitatud märkustes edastatud teabe hindamist tehti kindlaks järgmine.

a)   Investori riskid

(36)

Suuniste alusel arvutati IBG fondi kantud riskide ja võimaliku kahjumi suurus. Sealjuures võeti arvesse, et IBG fondi passiivne osalus, sarnaselt krediiditoodetega, ei kanna lõpetamisel – erinevalt kapitaliinvestoritest – täielikku riski. (14) IBG fondi passiivne osalus ei osale mitte mingil juhul sihtettevõtja kahjumis, nagu see on kapitaliinvesteeringu puhul; sellele on suuniste punktis 4.3.3 viidatud selgelt kui vahe tegemise kriteeriumile omakapitaliinstrumentide ja krediiditoodete vahel. Sarnaselt krediiditoodetega tuleb lepingu sätete kohaselt IBG fondi passiivse osaluse puhul maksta tagasi põhisumma koos intressidega, sealhulgas kasumist sõltuvad komponendid, ettevõtja rahavoogudest. Seetõttu võib IBG fondi passiivset osalust investori kantava riski ja võimaliku kahjumi kontekstis käsitada investeeritava laenuvahendina.

b)   Alluvussuhe

(37)

Suuniste kohaselt tuleb arvesse võtta nõuete järku pankroti korral. IBG fondi passiivne osalus allub laenudele ja muudele võlakohustustele, kuid on eesõigusega omakapitali suhtes ning ei osale mitte mingil juhul sihtettevõtja võimalikus kahjumis, mis on krediiditoote tüüpiline tunnus. Garanteerimata või osaliselt garanteeritud võlgade teisejärgulisus võrreldes eelisseisundis võlausaldajate nõuetega on tavaline. Ehkki IBG fondi passiivne osalus, mis on teisejärguline, on tõepoolest seotud suurema riskiga kui mittealluvad võlad, ei kajastu see siiski riskile vastavate intressimäärade määramisel. Nimetatud põhjustel ei piisa teisejärgulisusest teiste võlausaldajatega võrreldes, et liigitada IBG fondi passiivset osalust kvaasikapitali investeerimisvahendina.

c)   Garantiid

(38)

Suuniste kohaselt peab krediiditoode olema vähemalt osaliselt garanteeritud. Arvesse tuleb võtta seda, et IBG fondi passiivne osalus on 10–30 % ulatuses selle väärtusest garanteeritud sihtettevõtja osanike garantiide abil. Garantiile esitatavad väiksemad nõuded tulenevad sellest, et kiiresti arenevad tehnoloogiale orienteeritud VKEd ei oma piisavalt kvaliteetseid garantiisid. Lisaks tundub, et IBG fondi passiivse osaluse madala järgu tõttu on osaline garantii asjakohane. Tasu suuruse arvutamisel võetakse asjakohaselt arvesse IBG fondi passiivse osaluse alluvussuhet ja osalist garantiid. Seetõttu tehti kindlaks, et IBG fondi passiivne osalus on suunistega kooskõlas osaliselt garanteeritud.

d)   Tasu

(39)

Suuniste kohaselt peab krediiditoote puhul fikseeritud tasu olema ülekaalukas tasukomponent. IBG fondi passiivse osaluse puhul on kasumist sõltuv komponent alati vähemalt 250 baaspunkti võrra väiksem kui fikseeritud intressimääraga komponent. Kogutasule (13 %) lisaks makstav ühekordne fikseeritud tasu ei suurenda veel fikseeritud tasu osakaalu. Seega on IBG fondi passiivse osaluse puhul fikseeritud intressimääraga komponent kooskõlas suunistes sisalduva ülekaaluka tasukomponendiga.

e)   Omaniku ja kontrolli vahetumise sätted

(40)

Pärast huvitatud isikutelt saadud põhjaliku teabe hindamist jõudis komisjon järeldusele, et informatsiooni, omaniku ja kontrolli vahetumise sätted sarnanevad IBG fondi passiivse osaluse puhul garanteerimata/osaliselt garanteeritud teisejärguliste krediiditoodete sätetega, mille alusel nõutakse tavaliselt aktiivset järelevalvet ning põhjalikku ja kiiret teavet ettevõtja majandusarengu kohta ning määratakse kindlaks erilised finantsnäitajad või sõlmitakse kokkulepped, mida ettevõtja peab järgima. IBG fondi passiivset osalust tuleb seetõttu, võttes arvesse selle informatsiooni, omaniku ja kontrolli vahetumise sätteid, käsitada krediiditootena.

f)   Lepingu lõpetamise õigus

(41)

Algatamisotsuses tunnistas komisjon, et IBG fondi eeldused lõpetada leping passiivse osaluse kaudu sarnanevad krediiditoodete eeldustega, juhul kui investeering lõpetatakse lepingu rikkumise, kokkulepitud tingimuste mittetäitmise, ebaõigete andmete või kontrolli vahetumise korral. Komisjon võttis arvesse, et terminoloogia erinevused väljendavad üksnes IBG fondi passiivse osaluse eripära standardsete krediiditoodetega võrreldes. IBG fondi passiivse osaluse lepingu lõpetamise sätted sarnanevad seega, vaatamata terminoloogilistele erinevustele, põhimõtteliselt standardsete krediiditoodete sätetega.

g)   Õiguslik käsitlus, raamatupidamisarvestus ja maksustamine

(42)

Komisjon tegi kindlaks, et IBG fondi passiivne osalus, nagu Saksamaa ja IBG fond tõendasid, on asjakohaste Saksa õigusaktide (tsiviil- ja maksuõigus, raamatupidamiseeskirjad) ning rahvusvaheliste raamatupidamiseeskirjade (IAS) kohaselt tüüpiline passiivne osalus ja seetõttu tuleb seda käsitada krediiditootena.

h)   Järeldused

(43)

Pärast IBG fondi passiivse osaluse majandusliku loomuse hindamist tuleb kõnealuste vahendite õigusalase käsitluse, raamatupidamisarvestuse ja maksustamise põhimõtteid arvesse võttes täheldada, et IBG fondi passiivset osalust saab majanduslikult liigitada krediiditootena.

6.2.2.   Riigiabi olemasolu IBG fondi passiivse osaluse puhul

(44)

Komisjon hindas IBG fondi passiivset osalust EÜ asutamislepingu artikli 87 kohaselt. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.” Selleks et meede kuuluks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse, peavad olema täidetud neli kriteeriumi:

a)

abi antakse riigi vahendite arvelt;

b)

abimeede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi seeläbi, et seab soodustatud isikud eelisseisundisse;

c)

eelis on valikuline, st suunatud teatud ettevõtjatele või majandusharudele;

d)

kõnealune meede kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(45)

Algatamisotsuses jõudis komisjon järeldusele, et juhul kui IBG fondi passiivset osalust on võimalik liigitada krediiditootena, saab seda 1997. aasta teatise kohaselt käsitada turutingimustele vastava krediiditootena. Vahend on turutingimustele vastav samuti 2008. aasta teatise kohaselt, kuna IBG fond hindab iga ettevõtja krediidiriski, sealhulgas alluvussuhet pankroti korral ja garantii suurust, ning kohaldab riskile vastavaid intressimäärasid.

(46)

Seetõttu võib järeldada, et IBG fondi passiivne osalus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses sihtettevõtjate kasuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Meede, mida Saksamaa soovib rakendada fondi IBG Beteiligungsgesellschaft Sachsen-Anhalt mbH abil, ei ole passiivse osaluse puhul riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 8. oktoober 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  ELT C 246, 20.10.2007, lk 20.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  Riigiabi N 459/06 – Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 – Regionaalabi kaart: Saksamaa (ELT C 295, 5.12.2006, lk 6).

(4)  Komisjon põhjendas seda sellega, et IBG fond ja erainvestorid kannavad ühesuguseid positiivseid ja negatiivseid riske, neil on samasugused eelised ja nende nõuded on sihtettevõtja pankroti korral samaväärsed; aktiivse osaluse konverteerimise korral hinnatakse IBG fondi aktiivset osalust nõuetekohaselt ning aktiivseks osaluseks konverteeritakse kogutasu (nimiväärtus, tasumisele kuuluvad fikseeritud ja ujuvintressid ning kasumiga seotud ühekordne tasu).

(5)  Komisjon põhjendas tulemust isikliku fondihalduri määramisega, kes valiti avatud hankemenetluse teel.

(6)  Komisjon käsitles IBG fondi riigiettevõttena, mis tõenäoliselt võib kapitali suurendada viisil, mida turumajanduse tingimustes tegutsevatele investoritele ei tagata.

(7)  ELT C 194, 18.8.2006, lk 2.

(8)  EÜT C 273, 9.9.1997, lk 3.

(9)  Kõnealused põhjendused on esitatud ka komisjoni varasemates otsustes: riigiabi N 344/06 – Saksamaa: „SBG” (ELT C 157, 10.7.2007, lk 8); riigiabi N 104/05 – Saksamaa: „Regio MIT Regionalfonds Mittelhessen” (ELT C 295, 26.11.2005, lk 8); riigiabi N 212/04 – Saksamaa: „ERF Riskikapitalifond – Berliin” (ELT C 95, 20.4.2005, lk 8); riigiabi N 213/04 – Saksamaa: „ERF Riskikapitalifond – Schleswig-Holstein” (ELT C 72, 24.3.2006, lk 2); riigiabi N 266/04 – Saksamaa: „ERF Riskikapitalifond – Thüringen” (ELT C 95, 20.4.2005, lk 9); riigiabi N 310/04 – Saksamaa: „ERF Riskikapitalifond – Brandenburg” (ELT C 79, 1.4.2006, lk 25).

(10)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(11)  Vt joonealune märkus 1.

(12)  Vt joonealune märkus 1.

(13)  ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.

(14)  Kapitaliinvestorid pakuvad tavaliselt pikaajalist kapitali, nõudmata sealjuures tagasimaksmist ja garantiid. Vastutasuks saavad nad osa omakapitalist ja tulu, kui nad investeeringu lõppemisel oma osaluse lõpetavad.


Top