31.12.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/82

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1339/2008,

16. detsember 2008,

millega luuakse Euroopa Koolitusfond

(uuesti sõnastamine)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 150,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ülemkogu istungil Strasbourgis 8. ja 9. detsembril 1989 soovitati nõukogul komisjoni ettepaneku põhjal 1990. aasta alguses vastu võtta Kesk- ja Ida-Euroopa riikide Euroopa Koolitusfondi loomiseks vajalikud otsused. 7. mail 1990 võttis nõukogu sel eesmärgil vastu määruse (EMÜ) nr 1360/90.

(2)	Nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1360/90 (millega luuakse Euroopa Koolitusfond) (3) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna määrusesse tehakse täiendavaid muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(3)	18. detsembril 1989 võttis nõukogu vastu määruse (EMÜ) nr 3906/89 (Ungari Vabariigile ja Poola Rahvavabariigile antava majandusabi kohta), (4) millega nähakse ette abi ka koolitusalal, et toetada majandus- ja sotsiaalreformi Ungaris ja Poolas.

(4)	Nõukogu on asjakohaste õigusaktide alusel laiendanud nimetatud abi teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele.

(5)

27. juulil 1994 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2063/94, (5) millega muudeti määrust (EMÜ) nr 1360/90, et laiendada Euroopa Koolitusfondi tegevust riikidele, mis saavad abi 19. juuli 1993. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2053/93 (abi andmise kohta uutele iseseisvunud riikidele ja Mongooliale majanduse ümberkujundamiseks ja taastamiseks) (6) (TACISe programmi) alusel.

(6)

17. juulil 1998 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1572/98, (7) millega muudeti määrust (EMÜ) nr 1360/90, et laiendada Euroopa Koolitusfondi tegevust Vahemere piirkonna mitteliikmesriikidele ja piirkondadele, mis saavad oma majandus- ja ühiskondliku struktuuri ümberkujundamiseks abi rahalistest ja tehnilistest meetmetest nõukogu 23. juuli 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1488/96 (Euroopa-Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta) (8) kohaselt.

(7)

5. detsembril 2000 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2666/2000 (mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist) (9) ja millega muudeti määrust (EMÜ) nr 1360/90, et laiendada Euroopa Koolitusfondi tegevust määrusega (EÜ) nr 2666/2000 hõlmatud Lääne-Balkani riikidele.

(8)

Välisabiprogrammid, mis on seotud Euroopa Koolitusfondi tegevusega hõlmatud riikidega, tuleb asendada uute välissuhetepoliitika vahenditega, peamiselt vahendiga, mis on loodud nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend) (10) ja vahendiga, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) (11).

(9)	Toetades oma välissuhete poliitika raames inimkapitali arendamist, aitab Euroopa Liit kaasa majanduse arengule nendes riikides, pakkudes vajalikke oskusi tootlikkuse ja tööhõive edendamiseks, ning toetab sotsiaalset ühtekuuluvust, edendades kodanike osalust.

(10)	Seoses nende riikide püüdlustega oma majandus- ja sotsiaalstruktuure ümber korraldada on pikaajalise stabiilsuse ja õitsengu ning eelkõige sotsiaalmajandusliku tasakaalu saavutamiseks oluline arendada inimkapitali.

(11)	Euroopa Koolitusfondil võiks ELi välissuhetepoliitika kontekstis olla oluline osa inimkapitali arendamisel, eelkõige hariduse ja koolituse osas elukestva õppe seisukohalt.

(12)	Oma osa täitmiseks peab Euroopa Koolitusfond tuginema ELi hariduse ja koolituse alal elukestva õppe seisukohalt saadud kogemustele ja oma asutustele, mis tegutsevad antud valdkonnas.

(13)

Ühenduses ja kolmandates riikides, sealhulgas Euroopa Koolitusfondi tegevusega hõlmatud riikides, on piirkondlikke ja/või siseriiklikke, avalik-õiguslikke ja/või eraõiguslikke üksusi, keda võiks kutsuda tegema koostööd tõhusa abi andmisel inimkapitali arendamise alal, eelkõige hariduses ja koolituses elukestva õppe seisukohast.

(14)	Euroopa Koolitusfondi staatus ja struktuur peaksid hõlbustama abi saavate riikide konkreetsete ja erinevate vajaduste paindlikku lahendamist ning võimaldama täita tema ülesandeid tihedas koostöös olemasolevate siseriiklike ja rahvusvaheliste organitega.

(15)	Euroopa Koolitusfond peaks olema juriidiline isik, samas peaks ta säilitama tihedad koostöösuhted komisjoniga ning pidama kinni ühenduse ja selle institutsioonide üldistest poliitilistest ja tööalastest kohustustest.

(16)	Euroopa Koolitusfondil peaks olema tihedad sidemed Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop), üleeuroopalise kõrghariduse liikuvusprogrammiga (Tempus) ja muude ühenduse algatatud programmidega, mille eesmärk on koolitusfondi tegevusega hõlmatud riikidele koolitusabi andmine.

(17)

Riikidele, kes ei ole Euroopa ühenduste liikmesriigid, kuid kes jagavad ühenduse ja liikmesriikide huvi Euroopa Koolitusfondi tegevusega hõlmatud riikidele abi andmise vastu inimkapitali arendamise valdkonnas, eelkõige hariduse ja koolituse alal elukestva õppe seisukohalt, peaks Euroopa Koolitusfond olema avatud nende ja ühenduse vahel sõlmitud lepingutes kehtestatava korra alusel.

(18)	Kõik liikmesriigid, Euroopa Parlament ja komisjon peaksid olema juhatuses esindatud, et fondi toimimist tõhusalt jälgida.

(19)

Et tagada fondi täielikku autonoomiat ja sõltumatust, tuleks sellele anda autonoomne eelarve, mille tulud tulevad eelkõige ühenduse toetustest. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis puudutab ühenduse toetust ja muid Euroopa Liidu üldeelarvest tulevaid subsiidiume. Raamatupidamisdokumentide auditit peaks teostama kontrollikoda.

(20)

Koolitusfond on ühenduse asutatud asutus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (12) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 185 lõike 1 tähenduses ning peaks sellele vastavalt võtma vastu oma finantseeskirjad.

(21)

Koolitusfondi suhtes tuleks kohaldada komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (13) (edaspidi „raamfinantsmäärus”).

(22)	Et võidelda pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tuleks koolitusfondi suhtes piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (14).

(23)	Koolitusfondi suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (15).

(24)	Koolitusfondis isikuandmete töötlemise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (16).

(25)	Vastavalt 29. oktoobril 1993. aasta riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil toimunud kohtumisel liikmesriikide valituste esindajate ühisel kokkuleppel vastu võetud otsusele Euroopa ühenduste teatavate institutsioonide ja talituste ja Europoli asukoha kohta (17) on fondi asukoht Itaalias Torinos.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt abi kolmandatele riikidele inimkapitali arendamise valdkonnas, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)	Käesolev määrus järgib Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle artiklis 43 tunnustatud põhiõigusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1.   Käesolevaga asutatakse Euroopa Koolitusfond (edaspidi „fond”). Fondi eesmärk on ELi välissuhetepoliitika raames aidata kaasa inimkapitali arendamise tõhustamisele järgmistes riikides:

a)	riikides, mis on toetuskõlblikud määruse (EÜ) nr 1085/2006 ja hilisemate sellega seotud õigusaktide alusel;

b)	riikides, mis on toetuskõlblikud määruse (EÜ) nr 1638/2006 ja hilisemate sellega seotud õigusaktide alusel;

c)

muudes riikides, mis on kindlaks määratud juhatuse otsusega, mille aluseks on ettepanek, mida toetavad kaks kolmandikku juhatuse liikmetest, ja komisjoni arvamus, ning ühenduse instrument või rahvusvaheline leping, mis sisaldab inimkapitali arendamise komponenti, ning niivõrd, kui olemasolevad ressursid võimaldavad.

Punktides a, b ja c osutatud riike nimetatakse edaspidi „partnerriigid”.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „inimkapitali arendamine” tööd, mis aitab kaasa kõigi inimeste oskuste ja pädevuste elukestvale arengule kutseharidus- ja -koolitussüsteemide parandamise kaudu.

3.   Oma eesmärgi saavutamiseks võib fond anda partnerriikidele abi, et:

a)	hõlbustada kohanemist tööstuse muudatustega, eriti kutse- ja ümberõppe abil;

b)	parandada esialgset ja täiendkutseõpet, et hõlbustada kutsealale pääsu ja naasmist tööjõuturule;

c)	hõlbustada kutseõppe kättesaadavust ning ergutada koolitajate ja koolitatavate, eelkõige noorte liikuvust;

d)	stimuleerida koolitusalast koostööd haridus- ja koolitusasutuste ning ettevõtjate vahel;

e)	arendada teabe ja kogemuste vahetamist liikmesriikide koolitussüsteemidele ühistes küsimustes;

f)	suurendada töötajate kohanemisvõimet, eelkõige suurema osaluse kaudu hariduses ja koolituses elukestva õppe perspektiivis;

g)	kavandada, käivitada ja ellu viia haridus- ja koolitussüsteemide reforme, et arendada tööalast konkurentsivõimet ja seost tööturuga.

Artikkel 2

Ülesanded

Artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja tegutsedes juhatusele antud volituste piires ning järgides ühenduse tasandil kehtestatud üldjuhiseid, täidab fond järgmisi ülesandeid:

a)	pakub teavet, analüüsib poliitikat ja annab nõu inimkapitali arendamise küsimustega partnerriikides;

b)	edendab riiklike ja kohalike tööturgude teadmisi oskuste vajaduse kohta ja oskuste vajaduse analüüsi;

c)	toetab partnerriikides asjaomaseid huvirühmi suutlikkuse tõstmisel inimkapitali arendamise alal;

d)	aitab kaasa teabe- ja kogemustevahetusele partnerriikides inimkapitali arendamise ümberkorraldamisega seotud rahastajate vahel;

e)	toetab inimkapitali arendamise valdkonnas ühenduse abi kohaletoimetamist partnerriikidesse;

f)	levitab inimkapitali arendamise küsimustes teavet, toetab koostöövõrgustike loomist ning heade tavade ja kogemuste vahetust nii ELi ja partnerriikide vahel kui ka partnerriikide endi vahel;

g)	komisjoni palvel aitab analüüsida partnerriikidele antava koolitusabi üldist tõhusust;

h)	võtab käesoleva määruse üldraames kohustusi, mille suhtes on kokku leppinud juhatus ja komisjon.

Artikkel 3

Üldsätted

1.   Fond on juriidiline isik ja tal on kõigis liikmesriikides kõige ulatuslikum õigusaktidega juriidilisele isikule omistatav õigus- ja teovõime. Eelkõige võib fond omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks. Fond on mittetulunduslik asutus.

2.   Fondi asukoht on Itaalias Torinos.

3.   Fond teeb komisjoni toetusel koostööd muude asjaomaste ühenduse asutustega. Eelkõige teeb fond koostööd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop) kummagi ameti iga-aastasele tööprogrammile lisatud ühise aastase tööprogrammi raames eesmärgiga edendada mõlema ameti tegevuse vahelist koostoimet ja vastastikust täiendavust.

4.   Euroopa tasandi tööturu osapoolte esindajaid, kes osalevad juba aktiivselt ühenduse institutsioonide töös, ning koolituse valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid võib vajaduse korral kutsuda fondi töös osalema.

5.   Euroopa ombudsman teostab fondi üle halduskontrolli asutamislepingu artiklis 195 sätestatud tingimuste kohaselt.

6.   Fond võib sõlmida koostöölepinguid teiste ELis ja ülemaailmsel tasandil inimkapitali arendamise valdkonnas tegutsevate asjakohaste organitega. Juhatus võtab sellised lepingud vastu direktori esitatud eelnõu alusel pärast seda, kui komisjon on esitanud oma arvamuse. Nendes sisalduv töökorraldus peab olema vastavuses ühenduse õigusega.

Artikkel 4

Läbipaistvus

1.   Fond tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme ja järgib eelkõige lõikeid 2 kuni 4.

2.   Fond avalikustab kuue kuu jooksul juhatuse nimetamisest:

a)	fondi töökorra ja juhatuse töökorra;

b)	fondi iga-aastase tegevusaruande.

3.   Juhatus võib lubada kohastel juhtudel huvitatud poolte esindajatel osaleda vaatlejatena fondi organite koosolekutel.

4.   Fondi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

Juhatus võtab vastu kõnealuse määruse kohaldamise praktilise korra.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

1.   Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 4 sätete kohaldamist, ei avalda fond kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mida ta on saanud ja mida on põhjendatult palutud käsitleda konfidentsiaalsena.

2.   Juhatuse liikmete ja direktori suhtes kehtib asutamislepingu artiklis 287 sätestatud ametisaladuse pidamise kohustus.

3.   Fondi poolt selle asutamisakti kohaselt kogutud teabe suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 6

Õiguskaitsemeetmed

Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud fondi otsuste peale võidakse asutamislepingu artiklite 195 ja 230 alusel esitada kaebus ombudsmanile või algatada kohtuasi Euroopa Ühenduste Kohtus.

Artikkel 7

Juhatus

1.   Fondil on juhatus, kuhu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kolm komisjoni esindajat ja samuti kolm hääleõiguseta eksperti, kelle nimetab Euroopa Parlament.

Lisaks võivad juhatuse koosolekutel vaatlejana osaleda kolm partnerriikide esindajat.

Esindajat võib asendada samal ajal ametisse nimetatud asendusesindaja.

2.   Liikmesriigid ja komisjon nimetavad oma esindajad ja nende asendusliikmed juhatusse.

Partnerriikide esindajad nimetab komisjon kõnealuste riikide esitatud kandidaatide nimekirja põhjal, võttes aluseks nende kogemused ja erialased teadmised fondi töövaldkondades.

Liikmesriigid, Euroopa Parlament ja komisjon püüavad saavutada juhatuses meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse.

3.   Esindajate ametiaeg on viis aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada veel üheks ametiajaks.

4.   Juhatuse esimeheks on üks komisjoni esindajatest. Esimehe ametiaeg lõpeb siis, kui lõpeb tema liikmesus juhatuses.

5.   Juhatus võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 8

Hääletuskord ja esimehe ülesanded

1.   Igal liikmesriigi esindajal on juhatuses üks hääl. Komisjoni esindajatel on kokku üks hääl.

Juhatuse otsuste vastuvõtmiseks on nõutav selle hääleõigusega liikmete kahekolmandikuline häälteenamus, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

2.   Juhatus otsustab hääleõigusega liikmete ühehäälse otsusega fondi keeli reguleerivate eeskirjade üle, arvestades vajadust tagada kõikidele huvitatud pooltele juurdepääs fondi tööle ja osalemine selles.

3.   Esimees kutsub juhatuse kokku vähemalt ühe korra aastas. Järgmisi koosolekuid võib kokku kutsuda juhatuse hääleõigusega liikmete lihthäälteenamuse taotlusel.

Esimees teavitab juhatust muust fondi töösse puutuvast asjakohasest ühenduse tegevusest ja sellest, mida komisjon fondilt järgmisel aastal tegevuse osas ootab.

Artikkel 9

Juhatuse volitused

Juhatusel on järgmised ülesanded ja volitused:

a)	nimetada ametisse ja vajaduse korral vabastada ametist direktor vastavalt artikli 10 lõike 5 sätetele;

b)	teostada direktori üle distsiplinaarvõimu;

c)	võtta direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjoni arvamuse saamist vastu fondi iga-aastane tööprogramm vastavalt artikli 12 sätetele;

d)	koostada igal aastal fondi kulude ja tulude kalkulatsioon ning edastada see komisjonile;

e)	võtta aasta eelarvemenetluse lõppedes vastu fondi ametikohtade loetelu eelnõu ja lõplik eelarve vastavalt artikli 16 sätetele;

f)	võtta artiklis 13 sätestatud menetluse kohaselt vastu fondi iga-aastane tegevusaruanne ning saata see ühenduse institutsioonidele ja liikmesriikidele;

g)	võtta direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjoni arvamuse saamist vastu fondi töökord;

h)	võtta direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjoni arvamuse saamist vastu fondi suhtes kehtivad finantseeskirjad vastavalt artiklile 19;

i)	võtta vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kord vastavalt käesoleva määruse artiklile 4.

Artikkel 10

Direktor

1.   Fondi direktori nimetab juhatus viieks aastaks komisjoni esitatud ja vähemalt kolmest kandidaadist koosneva nimekirja alusel. Enne ametisse nimetamist palutakse juhatuse valitud kandidaadil esineda Euroopa Parlamendi pädeva(te) komitee(de) ees avaldusega ning vastata selle (nende) liikmete esitatud küsimustele.

Kõnealuse viieaastase perioodi lõpule eelneva üheksa kuu jooksul viib komisjon välisekspertide eelneva hindamise põhjal läbi hindamise, mille käigus eelkõige hinnatakse:

—	direktori tegevust,

—	fondi kohustusi ja fondile esitatavaid nõudeid eelseisvatel aastatel.

Komisjoni ettepaneku põhjal, võttes arvesse hindamisaruannet ning üksnes juhul, kui fondi kohustused ja nõuded seda nõuavad, võib juhatus pikendada direktori ametiaega ühel korral mitte rohkem kui kolmeks aastaks.

Juhatus teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada. Kuu aja jooksul enne oma ametiaja pikendamist võidakse direktoril paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva(te) komitee(de) ees avaldusega ning vastata selle (nende) liikmete esitatud küsimustele.

Kui ametiaega ei pikendata, jääb direktor ametisse kuni oma ametijärglase ametissenimetamiseni.

2.   Direktor nimetatakse ametisse tema teenete, haldus- ja juhtimisoskuste ning fondi töövaldkonnas omandatud kogemuste ja erialateadmiste põhjal.

3.   Direktor on fondi seaduslik esindaja.

4.   Direktoril on järgmised ülesanded ja volitused:

a)	valmistada komisjoni kehtestatud üldjuhiste põhjal ette iga-aastase tööprogrammi eelnõu, fondi kulude ja tulude kalkulatsiooni eelnõu, fondi ja juhatuse töökorra eelnõu, finantseeskirjade eelnõu ning juhatuse ja kõigi juhatuse kokkukutsutud ajutiste töögruppide töö;

b)	osaleda juhatuse koosolekutel ilma hääleõiguseta;

c)	viia ellu juhatuse otsused;

d)	viia ellu fondi iga-aastane tööprogramm ning vastata komisjoni abipalvetele;

e)	täita eelarvevahendite käsutaja ülesandeid vastavalt raamfinantsmääruse artiklitele 33 kuni 42;

f)	täita fondi eelarve;

g)	töötada välja tõhus järelevalvesüsteem, mis võimaldab läbi viia artiklis 24 osutatud korrapäraseid hindamisi, ning valmistada selle põhjal ette iga-aastase tegevusaruande projekt;

h)	esitada iga-aastane tegevusaruanne Euroopa Parlamendile;

i)	tegelda kõigi personali puudutavate küsimustega ning eelkõige kasutada artiklis 21 sätestatud volitusi;

j)	määrata kindlaks fondi organisatsiooniline struktuur ja esitada see juhatusele heakskiitmiseks;

k)	esindada fondi Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees vastavalt artiklile 18.

5.   Direktor annab oma tegevusest aru juhatusele, kes võib direktori enne tema ametiaja lõppu komisjoni ettepaneku põhjal ametist vabastada.

Artikkel 11

Avalik huvi ja sõltumatus

Juhatuse liikmed ja direktor juhinduvad oma tegevuses avalikest huvidest ning on sõltumatud igasugustest välismõjudest. Selleks esitavad nad igal aastal kirjalikult kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni.

Artikkel 12

Iga-aastane tööprogramm

1.   Iga-aastane tööprogramm on vastavuses käesoleva määruse artiklites 1 ja 2 määratletud fondi eesmärgi, reguleerimisala ja ülesannetega.

2.   Iga-aastase tööprogrammi eelnõu koostatakse nelja-aastase mitmeaastase tööprogrammi raames koostöös komisjoni talitustega ning võttes arvesse nii asjaomaste riikide ja piirkondade suhtes kindlaks määratud välispoliitilisi prioriteete ja ühenduse piires hariduses ja koolituses saadud kogemusi.

3.   Iga-aastase tööprogrammi projektidele ja toimingutele lisatakse vajalike kulude kalkulatsioon ja personali- ja eelarvevahendite jaotus.

4.   Direktor esitab iga-aastase tööprogrammi eelnõu juhatusele pärast seda, kui komisjon on esitanud selle kohta oma arvamuse.

5.   Juhatus võtab iga-aastase tööprogrammi eelnõu vastu hiljemalt eelneva aasta 30. novembriks. Iga-aastase tööprogrammi lõplik vastuvõtmine toimub iga asjakohase eelarveaasta alguses.

6.   Vajaduse korral võib iga-aastast tööprogrammi aasta jooksul sama menetluse alusel korrigeerida, et tagada ühenduse poliitika suurem tõhusus.

Artikkel 13

Iga-aastane tegevusaruanne

1.   Direktor annab juhatusele oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis.

2.   Iga-aastase tegevusaruanne sisaldab finants- ja juhtimisinformatsiooni, milles võrreldakse tegevuse tulemusi iga-aastase tööprogrammiga ning seatud eesmärkidega ja esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse fondi käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisekontrollisüsteemi toimimist.

3.   Juhatus koostab eelmise finantsaasta kohta iga-aastase tegevusaruande projekti esialgse analüüsi ja annab selle kohta esialgse hinnangu.

4.   Juhatus võtab iga-aastase tegevusaruande vastu ja edastab selle koos oma analüüsi ja hinnanguga hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kontrollikoja ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pädevatele üksustele. Aruanne edastatakse samuti liikmesriikidele ning teadmiseks partnerriikidele.

5.   Direktor esitab iga-aastase tegevusaruande Euroopa Parlamendi asjakohastele komiteedele ning nõukogu ettevalmistusorganitele.

Artikkel 14

Seosed ühenduse muu tegevusega

Komisjon tagab koostöös juhatusega fondi ja muude ühenduse tasandi toimingute kokkusobivuse ja täiendavuse nii ühenduses kui partnerriikides abi andes.

Artikkel 15

Eelarve

1.   Iga eelarveaasta kohta valmistatakse ette fondi tulude ja kulude kalkulatsioon ja see esitatakse fondi eelarves, kuhu kuulub ametikohtade loetelu. Iga eelarveaasta vastab kalendriaastale.

2.   Fondi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Fondi tulud koosnevad Euroopa Liidu üldeelarve osaks olevast toetusest, osutatud teenuste eest saadud tasudest ja muudest allikatest pärit summadest, ilma et see piiraks muud liiki sissetulekute saamise võimalust.

4.   Eelarve sisaldab ka üksikasju partnerriikides endis kasutusel olevate vahendite kohta, mis on seotud fondilt rahalist abi saavate projektidega.

Artikkel 16

Eelarve koostamise kord

1.   Juhatus esitab igal aastal direktori koostatud eelnõu alusel fondi tulude ja kulude kalkulatsiooni järgmiseks eelarveaastaks. Kõnealuse kalkulatsiooni, mis sisaldab ametikohtade loetelu kava, edastab juhatus komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

2.   Komisjon kontrollib kalkulatsiooni, võttes arvesse välistegevuseks ettenähtud kavandatavaid kogusummasid, ning kannab Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti vahendid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja Euroopa Liidu üldeelarvest makstava toetuse suuruse.

3.   Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi koos „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

4.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad fondi subsiidiumiks mõeldud assigneeringud.

Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu fondi ametikohtade loetelu.

5.   Juhatus võtab vastu fondi eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

6.   Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed fondi eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Juhatus teatab nendest komisjonile.

Kui emb-kumb eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle juhatusele kuue nädala jooksul pärast projektist teatamist.

Artikkel 17

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab fondi peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas finantsmääruse artikliga 128.

2.   Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja fondi esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Direktor vastutab fondi eelarve täitmise eest.

4.   Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt finantsmääruse artiklile 129 esitatud märkused fondi esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel fondi lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

5.   Juhatus esitab fondi lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

6.   Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.   Direktor saadab hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Ta saadab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 30. aprilli aastal n + 2 kinnituse direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

11.   Direktor võtab kõik vajalikud meetmed, mida nõuavad kinnitamisotsusele lisatud märkused.

Artikkel 18

Euroopa Parlament ja nõukogu

Ilma et see piiraks artiklis 17 osutatud kontrolli ning eelkõige eelarvemenetlust ja eelarve täitmise kinnitamist, võivad Euroopa Parlament või nõukogu igal hetkel taotleda direktori ärakuulamist mõnes fondi tegevusega seotud küsimuses.

Artikkel 19

Finantseeskirjad

1.   Juhatus võtab vastu fondi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad pärast nõupidamist komisjoniga. Need ei või lahkneda raamfinantsmäärusest, välja arvatud juhul, kui fondi tegevus seda konkreetselt nõuab ja komisjon on andnud eelneva nõusoleku.

2.   Vastavalt finantsmääruse artikli 133 lõikele 1 kohaldab fond komisjoni arvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirju, et fondi raamatupidamisaruandeid oleks võimalik ühendada komisjoni omadega.

3.   Määrust (EÜ) nr 1073/1999 kohaldatakse fondi suhtes tervikuna.

4.   Fond järgib 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust (18). Juhatus võtab vastu vajalikud meetmed, et hõlbustada selliste sisejuurdluste läbiviimist OLAFi poolt.

Artikkel 20

Privileegid ja immuniteedid

Fondi suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 21

Personalieeskirjad

1.   Fondi töötajate kohta kehtivad eeskirjad ja õigusaktid, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes.

2.   Fond kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi.

3.   Juhatus võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 110 ja Euroopa Ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 127 sätestatud korra kohaselt.

4.   Juhatus võib võtta vastu sätted, mille kohaselt võetakse fondi juurde tööle liikmesriikidest või partnerriikidest lähetatud rahvuslikud eksperdid.

Artikkel 22

Vastutus

1.   Fondi lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab fond kõik kahjud, mida fond või selle teenistujad on oma kohustuste täitmisel põhjustanud, vastavalt liikmesriikide seaduste üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu jurisdiktsiooni alla.

3.   Teenistujate vastutust fondi ees reguleerivad fondi töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 23

Kolmandate riikide osalemine

1.   Riikidele, kes ei ole ühenduse liikmesriigid, kuid kes jagavad ühenduse ja liikmesriikide huvi artikli 1 lõikes 1 osutatud partnerriikidele inimkapitali arendamise alase abi andmise vastu, on fond avatud lepingute kaudu, mis on nende ja ühenduse vahel sõlmitud, järgides asutamislepingu artiklis 300 sätestatud korda.

Lepingutes tuleb muu hulgas täpsustada nende riikide fondi töös osalemise iseloom ja ulatus ning vastavad üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas rahalist toetust ja personali käsitlevad sätted. Sellised eeskirjad ei tohi ette näha kolmandate riikide esindatust juhatuses koos hääleõigusega ega sisaldada sätteid, mis ei ole vastavuses käesoleva määruse artiklis 21 osutatud personalieeskirjadega.

2.   Juhatus võib vajadusel otsustada kolmandate riikide osalemise ajutistes töörühmades ilma lõikes 1 osutatud lepingut sõlmimata.

Artikkel 24

Hindamine

1.   Raamfinantsmääruse artikli 25 lõike 4 kohaselt teeb fond korrapäraselt oma tegevuse eel- ja järelhindamisi, kui selle tegevusega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Nende hindamiste tulemused edastatakse juhatusele.

2.   Komisjon annab iga nelja aasta tagant juhatusega konsulteerimise järel hinnangu käesoleva määruse rakendamisele, fondi saavutatud tulemustele ja tema töömeetoditele, arvestades käesolevas määruses sätestatud eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Hindamine viiakse läbi välisekspertide poolt. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

3.   Fond võtab kõik asjakohased meetmed, et lahendada hindamise käigus avastatud probleemid.

Artikkel 25

Läbivaatamine

Pärast hindamist esitab komisjon vajaduse korral käesoleva määruse läbivaatamise ettepaneku. Kui komisjon leiab, et fondi olemasolu ei ole enam fondile seatud eesmärkide seisukohast õigustatud, võib ta teha ettepaneku käesolev määrus kehtetuks tunnistada.

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 1360/90, (EÜ) nr 2063/94, (EÜ) nr 1572/98, (EÜ) nr 1648/2003 ning määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikkel 16, nagu need on loetletud käesoleva määruse I lisas, tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  22. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 18. novembri 2008. aasta ühine seisukoht (ELT C 310 E, 5.12.2008, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2008. aasta seisukoht.

(3)  EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1.

(4)  EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11.

(5)  EÜT L 216, 20.8.1994, lk 9.

(6)  EÜT L 187, 29.7.1993, lk 1.

(7)  EÜT L 206, 23.7.1998, lk 1.

(8)  EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1638/2006.

(9)  EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1.

(10)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.

(11)  ELT L 310, 9.11.2006, lk 1.

(12)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(13)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(14)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(15)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(16)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(17)  EÜT C 323, 30.11.1993, lk 1.

(18)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

---

---

---