EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008R1001

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1001/2008, 13. oktoober 2008 , millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes

OJ L 275, 16.10.2008, p. 18–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 11 Volume 032 P. 162 - 175

No longer in force, Date of end of validity: 16/10/2013: This act has been changed. Current consolidated version: 30/04/2010

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1001/oj

16.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/18


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1001/2008,

13. oktoober 2008,

millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 2,

pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

2002. aasta augustis kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1514/2002 (2) (edaspidi „esialgne uurimine”) lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Korea Vabariigist ja Malaisiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatud toruliitmike (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordile. Malaisia suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksumäärad on 59,2 % Anggerik Laksana Sdn Bhd puhul ja 75 % kõigi muude äriühingute puhul ning Korea Vabariigi suhtes kehtiv maksumäär on 44 % kõigi äriühingute puhul.

(2)

Väljaspool käesolevat menetlust on praegu jõus nõukogu määrusega (EÜ) nr 964/2003 (3) kehtestatud dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ekspordile (58,6 %) ja Taist pärit ekspordile (58,9 %), v.a kahele Tai äriühingule, ning Taiwanist pärit ekspordile, olenemata sellest, kas need deklareeriti Taiwanist pärinevatena või mitte. Hiinast pärit vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud meetmeid laiendati samade toodete impordile Indoneesiast (nõukogu määrus (EÜ) nr 2052/2004), (4) Sri Lankalt (nõukogu määrus (EÜ) nr 2053/2004) (5) ja Filipiinidelt (nõukogu määrus (EÜ) nr 655/2006), (6) olenemata sellest, kas need deklareeriti Indoneesiast, Sri Lankalt ja Filipiinidelt pärinevatena või mitte.

2.   Läbivaatamise taotlus

(3)

Pärast seda kui avaldati teade Korea Vabariigist ja Malaisiast pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu eelseisva lõppemise (7) kohta, sai komisjon algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse nende meetmete läbivaatamiseks.

(4)

23. mail 2007 esitas Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) taotluse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, kõnealusel juhul enam kui 50 % ühenduse teatavate toruliitmike kogutoodangust.

(5)

Taotlust põhjendati väitega, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas aegumise läbivaatamise (8) kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2.

3.   Uurimine

(7)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitanud ühenduse tootjaid, teisi ühenduse tootjaid, asjaomaste riikide eksportivaid tootjaid, importijaid/hulgimüüjaid, kasutajaid ja nende asjaomaseid ühendusi ning mõlema ekspordiriigi valitsuse esindajaid läbivaatamise algatamisest.

(8)

Kõigile kõnealustele isikutele ja neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid, saatis komisjon küsimustiku.

(9)

Komisjon andis ka kõikidele huvitatud isikutele võimaluse teha algatamisteates määratud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist.

(10)

Võttes arvesse Korea Vabariigi eksportivate tootjate ja vaatlusaluse toote importijate/hulgimüüjate ja ühenduse tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Otsustamaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks saatis komisjon välja väljavõttelise uuringu küsimustikud, milles küsiti konkreetset teavet iga ühenduse tootja, eksportiva tootja ja importija keskmise müügimahu ja hindade kohta. Üheltki Korea eksportivalt tootjalt vastust ei saadud ning importijatelt laekus üksteist vastust. Väljavõttelise uuringu küsimustiku täitis ainult neli ühenduse tootjat. Seetõttu otsustati, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(11)

Küsimustiku täitis neli ühenduse tootjat, ent üks neist saatis pooliku vastuse ja kirjale, milles nõuti lisateavet poolikult täidetud küsimustiku tõttu, ta ei vastanud. Mis puutub Malaisiasse, siis saadi küsimustikule kaks vastust: üheks vastajaks oli uus äriühing ja teiseks äriühing, mis hiljem keeldus kontrollkäigust. Korea eksportivad tootjad küsimustikule ei vastanud. Kaks importijat vastasid küsimustikule.

(12)

Komisjon otsis ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu ja kahju võimaliku jätkumise või kordumise kindlakstegemise ning ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

a)

taotluse esitanud ühenduse tootjad

Erne Fittings GmbH, Schlins, Austria

Interfit S.A, Maubeuge, Prantsusmaa

Virgilio Cena & Figli S.p.A, Brescia, Itaalia

b)

uus tootja Malaisias

Pantech Steel Industries SDN. BHD., Selangor, Malaisia

4.   Uurimisperiood

(13)

Dumpingu jätkumist ja kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(14)

Vaatlusaluseks tooteks on Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmikud (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 93 11, ex 7307 93 19, ex 7307 99 30 ja ex 7307 99 90 alla.

(15)

Vaatlusaluseid tooteid valmistatakse torude lõikamise ja stantsimise teel. Neid kasutatakse torude ühendamiseks ja neid on erineva kujuga: erinevas suuruses ja erinevast materjalist põlved, siirdmikud, torukolmikud ja otsakud. Neid kasutatakse peamiselt naftakeemiatööstuses, ehituses, energiatootmises, laevaehituses ja tööstusseadmetes. Naftakeemiatööstuses on nende puhul kasutatavaks ülemaailmseks standardiks ANSI. Muu otstarbe puhul on ühenduses kõige levinumaks standardiks DIN.

2.   Samasugune toode

(16)

Sarnaselt esialgse menetlusega on uurimine näidanud, et asjaomastes riikides toodetud, kohalikul turul müüdavatel ja/või ühendusse eksporditavatel vaatlusalustel toodetel on samasugused füüsilised, tehnilised ja keemilised omadused ning lõppkasutus nagu taotluse esitajaks olevate ühenduse tootjate müüdavatel toodetel, ja seepärast loetakse neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.   DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(17)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrolliti, kas meetmete kehtivuse lõppemine võiks tõenäoliselt põhjustada dumpingu jätkumist.

1.   Sissejuhatavad märkused

(18)

Nagu juba eespool öeldud, tuli komisjonil uurimisel tugineda muudele allikatele, sest Korea ja Malaisia eksportivad tootjad ei soostunud koostööd tegema (v.a uus äriühing). Seoses sellega ja kooskõlas algmääruse artikliga 18 kasutati impordikoguste ja -hindade kindlakstegemiseks muudest allikatest üle kontrollitud Eurostati andmeid kaheksakohalise CN-koodi kohta. Dumpingumarginaali arvutamiseks kasutati kättesaadavaid fakte, st antud juhul taotluses ja USA statistikas sisalduvat teavet.

(19)

Arvestades, et vaatlusaluse toote import Koreast ja Malaisiast ELi on väike, pidi komisjon kasutama teise riigi andmeid. Sobivaks riigiks loeti USAd, sest sealne turg on sarnase suurusega ja seal on palju kohalikke tootjaid, ent ka impordi osakaal on suur, mistõttu valitseb sealsel turul väga tihe konkurents. Lisaks on USA Koreast ja Malaisiast pärit ekspordi peamine sihtkoht.

2.   Dumpinguhinnaga import uurimisperioodil

a)   normaalväärtus

(20)

Kooskõlas algmääruse artikliga 18 ning Korea ja Malaisia eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu (v.a üks uus äriühing) võeti normaalväärtuse aluseks taotluses esitatud andmed, st tootmise hinnanguline maksumus, millele lisati Korea ja Malaisia puhul vastavalt 12,3 % ja 15,1 % müügi-, üld- ja halduskuludeks ja 5,6 % ja 6 % kasumiks (mõlemad väljendatuna protsendina käibest). Nimetatud protsendimäärasid võib lugeda üsna konservatiivseteks.

b)   ekspordihind

(21)

Kooskõlas algmääruse artikliga 18 ning Korea ja Malaisia eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu (v.a üks uus äriühing) arvutati vaatlusaluse toote ekspordihind Koreast ja Malaisiast USAsse suunduva ekspordi hindade põhjal, mis saadi USA impordistatistikast. Neid arvulisi väärtusi korrigeeriti tooteliikide lõikes vastavalt iga tooteliigi kogusele tonnides, tuginedes taotluses esitatud teabele.

c)   võrdlus

(22)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga, kusjuures mõlema väärtus oli kindlaks tehtud tehasehinna tasandil.

(23)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse nende tegurite erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Sellega seoses korrigeeriti maismaa- ja mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid.

d)   dumpingumarginaal

(24)

Arvestusliku normaalväärtuse ja arvestusliku ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu olemasolu mõlemas asjaomases riigis; dumpingumarginaal võrdus summaga, mille võrra kindlaksmääratud normaalväärtus ületas ühendusse eksportimise hinda. Leitud dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril oli Korea puhul 15,1 % ja Malaisia puhul 61,3 %.

3.   Impordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

a)   sissejuhatavad märkused

(25)

Lisaks dumpingu olemasolu analüüsile uurimisperioodil uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust. Korea ja Malaisia eksportivate tootjate (v.a arvatud üks uus äriühing) koostöö puudumise tõttu ja võttes arvesse avaliku teabe puudumist toruliitmike tööstuse kohta, tuginevad edaspidi esitatud järeldused kooskõlas algmääruse artikliga 18 eeskätt faktidele, mis on kättesaadavad, st Eurostati andmetele, läbivaatamise taotlusele ja USA statistikale.

b)   Korea ja Malaisia tootmisvõimsus

(26)

Nii Korea kui ka Malaisia hinnanguline tootmisvõimsus on 35 300 tonni ja ekspordivõimsus 20 000 tonni. See on üle veerandi ühenduse tarbimisest.

c)   Korea ja Malaisia hinnad ühendusse eksportimisel

(27)

Nagu juba sissejuhatavates märkustes öeldud, on vaatlusaluse toote eksport kahest asjaomasest riigist ühendusse sisuliselt olematu. Mis puutub eksporti kolmandatesse riikidesse, siis väidetakse taotluses, et vaatlusalust toodet eksporditakse USAsse dumpinguhinnaga.

d)   järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(28)

Lähtuvalt eespool nimetatud asjaoludest, st kõrgetest dumpingumarginaalidest, kõnealuste riikide ülisuurest vabast tootmisvõimsusest ja suurest ekspordivõimsusest, võib järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamisel jätkuks dumpinguhindadega import nendest riikidest ELi. Hoolimata nende ekspordile kehtestatud kõrgetest dumpinguvastastest tollimaksudest, mille tõttu eksport sisuliselt lakkas, ei nõudnud ükski Malaisia eksportivatest tootjatest vahepealset läbivaatamist. Lisaks tuleks meeles pidada, et Korea eksportivad äriühingud ei teinud koostööd esialgses uurimises. Koostööst hoidumine käesolevas uurimises viitab asjaolule, et need eksportivad tootjad ei tahtnud või ei suutnud näidata, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumpingut ei toimu.

D.   ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(29)

Kolm äriühingut tegid uurimisel täiel määral koostööd. Need äriühingud asuvad Prantsusmaal (Interfit), Austrias (Erne Fittings) ja Itaalias (Virgilio Cena). Austria kontsernil on ka seotud ettevõte Saksamaal (Siekmann Fittings). Uurimise tulemusel selgus, et taotluse esitanud ja täielikku koostööd tegeva kolme kõnealuse ühenduse tootja toodang moodustab üle 50 % ühenduse toruliitmike toodangust ja seepärast moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

E.   OLUKORD ÜHENDUSE TURUL

1.   Tarbimine ühenduse turul

(30)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks taotluse esitanud ühenduse tootjate ja teiste ühenduse tootjate müügi (andmed esitati taotluses) ning asjaomastest riikidest ja kolmandatest riikidest pärit impordi (Eurostati andmed) kogumahu põhjal.

(31)

Nende andmete kohaselt kasvas vaatlusalusel perioodil ühenduse tarbimine 26 %, s.o 58 561 tonnilt 2002. aastal 73 519 tonnini uurimisperioodi jooksul. Toruliitmikke kasutatakse eeskätt naftakeemiatööstuses, ehituses, energiatootmises, laevaehituses ja tootmisseadmetes, mis terasetööstuse kasvu arvestades võib seletada nimetatud tõusu.

(32)

Tabel 1

Tarbimine ühenduses

Ühenduse tarbimine

2002

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood (UP)

Tonnides

58 561

62 122

64 480

56 255

65 667

73 519

Indeks

100

106

110

96

112

126

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

6

4

–14

16

13

Allikad: Eurostat, taotlus, ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

2.   Import asjaomastest riikidest

a)   maht ja turuosa

(33)

Malaisiast ja Koreast pärit impordi maht vähenes 404 tonnilt 11 tonnini. See näib olevat alates 2002. aasta veebruaris kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu tulemus. Nende turuosa on minimaalne.

(34)

Tabel 2

Import asjaomastest riikidest

Import asjaomastest riikidest

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Tonnides

404

22

54

94

17

11

Indeks

100

5

13

23

4

3

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

–95

8

10

–19

–1

Ühenduse tarbimise turuosa protsentides

1

0,04

0,08

0,17

0,03

0,01

Allikas: Eurostat

b)   impordihindade kujunemine ja hinna allalöömine

(35)

Kuivõrd import asjaomastest riikidest on väga piiratud ja võttes arvesse eri liiki toodete suurt valikut, ei saa Eurostati hindu lugeda detailse analüüsi jaoks usaldusväärseks allikaks.

(36)

Koostöö puudumise tõttu asjaomaste riikidega arvutati allalöömise marginaalid taotluses kasutatud metoodika abil, st võrreldes vaatlusaluste riikide ekspordihindu USAsse eksportimisel ja taotluse esitajate poolt ühenduse turul kehtestatud hindu. Allalöömismarginaal on Korea puhul 25,2 % ja Malaisia puhul 53,3 %.

3.   Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord

a)   tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(37)

Ühenduse tootmisharu tootmine kasvas vaatlusalusel perioodil 5 %, samas kui tarbimine kasvas 26 %.

(38)

Tabel 3

Tootmismaht

Tootmismaht

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Tonnides

46 454

43 504

47 155

40 881

49 300

48 922

Indeks

100

94

102

88

106

105

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

–6

8

–14

18

–1

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

(39)

Vaatlusalusel perioodil suurenes ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus 6 %, hoolimata mõningasest langusest 2003. aastal.

(40)

Tabel 4

Tootmisvõimsus

Tootmisvõimsus

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Tonnides

89 400

87 800

89 700

90 300

94 800

95 000

Indeks

100

98

100

101

106

106

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

–2

2

1

5

0

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

(41)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste 1 %.

(42)

Tabel 5

Tootmisvõimsuse rakendamine

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Protsentides

52

50

53

45

52

51

Indeks

100

95

101

87

100

99

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

–5

6

–14

13

–1

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

b)   müügimaht ja -hinnad

(43)

Ühenduse tootmisharu müük sõltumatutele klientidele ühenduse turul kasvas 2002. aastast uurimisperioodini 11 %.

(44)

Tabel 6

Ühenduse tootmisharu müük sõltumatutele isikutele

Ühenduse tootmisharu müük sõltumatutele isikutele

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Tonnides

34 968

34 893

38 401

32 841

36 908

38 750

Indeks

100

100

110

94

106

111

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

–0,2

10

–16

12

5

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

(45)

Vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu kehtestatud keskmised müügihinnad järk-järgult suurenesid. Summaarne kasv 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel oli 63 %. Kasvu põhjuseks on osaliselt peamise toormaterjali – terastorude – maksumuse suurenemine ja osalt ka kahe ühenduse tootja keskendumine kallimatele eriliikidele.

(46)

Tabel 7

Ühenduse tootmisharu müügihind

Ühenduse tootmisharu müügihind

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Eurot tonni kohta

1 553

1 652

1 783

2 133

2 217

2 528

Indeks

100

106

115

137

143

163

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

6

8

23

5

20

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

c)   turuosa

(47)

Ühenduse tootmisharu üldine turuosa vähenes 2002. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 7 protsendipunkti.

(48)

Tabel 8

Ühenduse tootmisharu müügi turuosa

Ühenduse tootmisharu müügi turuosa

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Turuosa protsendina

60 %

56 %

60 %

58 %

56 %

53 %

Allikas: Eurostat ja ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

d)   kasv

(49)

Samal ajal kui ühenduse tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 26 %, suurenes ühenduse tootmisharu müük turul ainult 11 % võrra ja ühenduse tootmisharu müügi osa turul vähenes 7 protsendipunkti. Niisiis ei kaasnenud ühenduse tarbimise kasvutendentsiga vastavat suurenemist ühenduse tootmisharu läbimüügis.

e)   kasumlikkus ja investeeringutasuvus

(50)

Vaatlusalusel perioodil tegi kasumlikkus, mida väljendatakse protsendina sõltumatutele isikutele toimunud müügi netoväärtusest, läbi järgmise arengu:

(51)

Tabel 9

Kasumlikkus

Kasumlikkus

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Protsent müügi netoväärtusest

2 %

1 %

4 %

1 %

6 %

10 %

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

(52)

Ühenduse tootmisharu kasumlikkus kasvas samas tempos ühenduse tootmisharu müügihindade kasvuga. Hoolimata olulisest langusest 2003. ja 2005. aastal kerkis üldine kasumlikkus 10 protsendini. Selle põhjuseks oli keskendumine suurema lisandväärtusega toodete tootmisele vaatlusalusel perioodil, mil ühenduse tootmisharu keskmine kasum oli 4 %.

(53)

Investeeringutasuvus, väljendatuna kasumina/kahjumina investeeringute raamatupidamislikust puhasväärtusest, järgis kasumlikkusega sama arengusuunda.

(54)

Tabel 10

Investeeringutasuvus

Investeeringutasuvus

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Protsentides

6

2

11

4

18

37

Indeks

100

37

184

62

310

618

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

–63

147

– 122

248

309

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

f)   rahavoog

(55)

2002. ja 2005. aasta vahelisel perioodil rahavoog kõikus märkimisväärselt ja suurenes oluliselt 2006. aastal ja uurimisperioodi jooksul. Rahavoo suurenemine näitab, et tootmisharu hakkas taastuma.

(56)

Tabel 11

Rahavoog

Rahavoog

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Eurodes

1 310 693

3 826 570

2 378 520

1 233 797

7 559 501

10 040 180

Indeks

100

292

181

94

577

766

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

192

– 110

–87

483

189

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

g)   investeeringud ja kapitali kaasamise võime

(57)

Ühenduse tootmisharu investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 65 %. Lõviosa investeeringutest tehti masinatesse, et suurendada tootlikkust. Ükski uuritud äriühingutest ei maininud, et tal oleks raskusi kapitali kaasamisega.

(58)

Tabel 12

Investeeringud

Investeeringud

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Eurodes

5 839 416

5 824 908

3 438 352

7 422 926

9 986 636

9 643 822

Indeks

100

100

59

127

171

165

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

–0,2

–41

68

44

–6

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

h)   varud

(59)

Järgmine tabel näitab, et lõppvarude kõver jäi stabiilseks; sellest hoolimata võib vaatlusalusel perioodil täheldada väikest, ligikaudu 1 % langust.

(60)

Tabel 13

Varud

Lõppvarude maht

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Tonnides

7 233

7 115

7 449

7 206

7 580

7 190

Indeks

100

98

103

100

105

99

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

–2

5

–3

5

–5

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

i)   tööhõive, tootlikkus ja tööjõukulud

(61)

Pärast 5 % langust 2003. aastal vähenes tööhõive vaatlusalusel perioodil 2 %.

(62)

Tabel 14

Tööhõive

Tööhõive

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Töötajate arv

760

725

719

692

729

741

Indeks

100

95

95

91

96

98

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

–5

–0,8

–3

5

2

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

(63)

Koos tootmise kasvuga ja tööhõive vähenemisega suurenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 8 %.

(64)

Tabel 15

Tootlikkus

Tootlikkus

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Tonni töötaja kohta

61

60

66

59

68

66

Indeks

100

98

107

97

111

108

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

–2

9

–11

14

–3

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

(65)

Ühenduse tootmisharu tööjõukulud suurenesid vaatlusalusel perioodil järk-järgult. Tööjõukulude summaarne kasv vaatlusalusel perioodil oli 22 %. Tööjõukulud kasvasid peamiselt äriühingus, mis muutis oma tootevalikut, keskendudes laialdaselt kasutatavate toodete asemel spetsialiseeritud toodetele, mis nõuavad kõrgemat erialast kvalifikatsiooni.

(66)

Tabel 16

Tööjõukulud

Tööjõukulu/palgad

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Eurodes

28 941 652

28 436 139

29 607 915

29 754 664

33 069 402

35 312 821

Indeks

100

98

102

103

114

122

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

–2

4

1

11

8

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

4.   Muude tegurite mõju

a)   ühenduse tootmisharu eksport

(67)

Ühenduse tootmisharu toruliitmike eksport vaatlusalusel perioodil ei olnud väga stabiilne, esines suuri kõikumisi. Üldjoontes vähenes eksport kolmandatesse riikidesse 15 %, eeskätt euro ja USA dollari ebasoodsa vahetuskursi tõttu.

(68)

Tabel 17

Ühenduse tootmisharu eksport

Ühenduse tootmisharu eksport

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Tonnides

10 893

8 003

9 358

8 410

11 890

9 278

Indeks

100

73

86

77

109

85

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

–27

12

–9

32

–24

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustikule antud kontrollitud vastused

b)   muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja hinnad

(69)

Määrusega (EÜ) nr 964/2003 kehtestati dumpinguvastane tollimaks toruliitmike impordile Hiina Rahvavabariigist (58,6 %) ja Taist (58,9 %). Meetmeid rakendatakse Hiinast pärit ja ühest järgmisest riigist tarnitud vaatlusaluste toodete suhtes: Filipiinid, Indoneesia, Sri Lanka ja Taiwan. Hoolimata Hiina päritolu toodete impordi suhtes kehtivatest meetmetest, kasvab eksport Hiinast ELi pidevalt.

(70)

Toruliitmike impordi kogumaht muudest kolmandatest riikidest peale asjaomaste riikide enam kui kahekordistus vaatlusalusel perioodil, tõustes 9 654 tonnilt 2002. aastal 24 105 tonnini uurimisperioodi lõpus.

(71)

Toruliitmike ühendusse importimise maht kolmandatest riikidest, v.a Korea ja Malaisia, muutus järgmiselt:

(72)

Tabel 18

Import muudest kolmandatest riikidest

Import muudest kolmandatest riikidest

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Tonnides

9 654

12 453

11 488

13 344

19 020

24 105

Indeks

100

129

119

138

197

250

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

29

–10

19

59

53

Allikas: Eurostat

(73)

Kolmandatest riikidest, v.a asjaomastest riikidest, pärit impordi turuosa kerkis 33 protsendini ELi tarbimisest. See tähendab 99-protsendilist tõusu vaatlusalusel perioodil, mille tulemusena kerkis turuosa 16 protsendilt 33 protsendini.

(74)

Tabel 19

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Turuosa protsendina

16 %

20 %

18 %

24 %

29 %

33 %

Indeks

100

122

108

144

176

199

Muutus võrreldes eelmise aastaga

100

22

–14

36

32

23

Allikas: Eurostat ja taotluse esitanud tootjate esitatud teave turu kohta

(75)

Tabel 20

Põhiimport ELi

Import muudest kolmandatest riikidest tuhandetes tonnides

2002

2003

2004

2005

2006

UP

Hiina

859

1 428

1 772

2 236

5 846

8 339

Taiwan

1 101

2 372

1 894

2 540

4 774

5 854

Vietnam

1 835

1 214

767

694

1 224

1 475

India

1 522

1 569

1 537

1 763

1 552

2 096

Tai

676

1 508

778

558

1 622

2 334

c)   toibumine dumpingu mõjudest

(76)

Enamiku eespool esitatud näitajate positiivne areng näitab seda, et 2002. aastast kuni 2007. aasta keskpaigani on ühenduse tootmisharu majanduslik olukord osaliselt taastunud nendest asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust.

5.   Järeldus ühenduse tootmisharu olukorra kohta

(77)

Kehtivad meetmed on ühenduse tootmisharu olukorda alates 2002. aastast osaliselt parandanud. Ühenduse tootmisharul õnnestus suurendada müügimahtu ja hindu. Positiivset arengutendentsi näitasid sellised majandustegurid nagu tootmine, tootmisvõimsus, kasumlikkus, investeeringud, investeeringutasuvus ja tootlikkus. See näitab, et ühenduse tootmisharu tegi jõupingutusi oma konkurentsivõime parandamiseks. Selle tulemusena on ühenduse tootmisharu müük ühenduses olnud kasumlik 2002. aastast saadik.

(78)

Ühenduse tootmisharu ei suutnud aga ära kasutada ühenduse tarbimise märkimisväärset kasvu ja mõned positiivsed tegurid tulenevad ka olulise Ühendkuningriigis asuva ühenduse tootja kadumisest – tema tegevuse võtsid üle kaks äriühingut, kes toetavad taotlust.

(79)

Sellegipoolest saab järeldada, et üldiselt on meetmete võtmine Korea ja Malaisia suhtes ühenduse tootmisharu majanduslikku olukorda parandanud.

(80)

Pidades silmas ühenduse tootmisharu esialgset toibumist, ei saanud dumpinguhinnaga impordist põhjustatud kahju jätkumist kindlaks teha. Seepärast uuriti, kas meetmete kehtivuse lõppemise korral kahju korduks.

F.   KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(81)

Nagu juba eespool nimetatud, on Korea ja Malaisia tootjatel võimsus suunata ühenduse turule suured ekspordimahud, kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama. Taotluse kohaselt sõltuvad kõnealused riigid oluliselt eksporditurgudest: Korea 75 % ja Malaisia 84 % ulatuses. Lisaks näib, et muud eksporditurud, nagu USA ja Jaapan, ei tarbi ära kogu vaba tootmisvõimsust, sest nendesse riikidesse suunatud ekspordi maht on juba märkimisväärne ja seepärast suunataks eksport ümber ühenduse turule. Lisaks näib, et Aasia turul valitseb üleüldine liigvõimsus.

(82)

Hindade suhtes leiti USA statistika põhjal, et Malaisia ja Korea ekspordihinnad USAsse olid madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad. Ehkki toodete liikide arvukuse tõttu ei olnud võimalik üksikasjalikku analüüsi läbi viia, on tõenäoline, et need eksportijad ühtlustavad oma hinnad teiste Aasia riikide väga madalate hindadega, et kaotatud turuosa tagasi võita. Selline hinnakäitumine koos koostöövalmiduse puudumisega ja võime tarnida ühenduse turule vaatlusaluse toote märkimisväärseid koguseid viitab negatiivsele mõjule ühenduse tootmisharule.

(83)

Lisaks ei tohiks unustada, et mastaabisäästu saavutamiseks peab ühenduse tootmisharu jääma konkurentsivõimeliseks, et toota teatud hulgal standardtooteid, mis konkureerivad seega otseselt Koreast ja Malaisiast pärit importtoodetega.

(84)

Eespool öeldut silmas pidades järeldatakse, et kui meetmed kaotaksid kehtivuse, oleks tulemuseks suure tõenäosusega dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kordumine ühenduse tootmisharule.

G.   ÜHENDUSE HUVID

1.   Sissejuhatus

(85)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, nagu näiteks ühenduse tootmisharu, importijate ja hulgimüüjate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel. Kasutajad oma seisukohti ei esitanud.

(86)

Selleks et hinnata meetmete jätkamise või mittejätkamise tõenäolist mõju, nõudis komisjon teavet kõikidelt eespool nimetatud huvitatud isikutelt. Komisjon saatis väljavõttelise uuringu küsimustiku vaatlusaluse toote 64 importijale ja sai 11 vastust. Komisjon saatis küsimustiku neile üheteistkümnele äriühingule ja sai vaid kaks osalist vastust, milles ei esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et kehtivad meetmed oleks neid materiaalselt mõjutanud. On selge, et importijad on leidnud muud tarneallikad – seda näitab ka muude kolmandate riikide arvestatav turuosa (33 %). Sellest võib järeldada, et ühenduse turul on tagatud konkurentsitingimused.

(87)

Käesolev uurimine kujutab endast läbivaatamist ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud, ning tänu sellele on võimalik hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes kahjulikku mõju asjaomastele isikutele.

(88)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

2.   Ühenduse tootmisharu huvid

(89)

Ühenduse tootmisharu on tõestanud, et tegemist on struktuuriliselt elujõulise tootmisharuga. Seda kinnitas tema majandusliku olukorra areng paremuse suunas, kui praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtestamise järel oli taastatud tõhus konkurents. Ühenduse tootmisharu pingutused tootmise ratsionaliseerimiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks on toonud kaasa mõistliku kasumi vaatlusaluse perioodi kahel viimasel aastal.

(90)

Eespool öeldut silmas pidades tundub olemasolevate meetmete säilitamine vajalik, et vältida dumpinguhinnaga impordi negatiivset mõju, mis võib ohustada ühenduse tootmisharu taastumisprotsessi ja kokkuvõttes selle olemasolu üldse. Samuti tuleb arvestada, et ühenduse tootmisharu kadumine avaldaks negatiivset mõju ka järgtööstusele, mille tarnijavalik väheneks märgatavalt.

3.   Importijate/hulgimüüjate huvid

(91)

Nagu eespool nimetatud, vastas komisjoni saadetud küsimustikule vaid kaks importijat 64st. Nad ei avaldanud negatiivset arvamust meetmete võimaliku jätkumise kohta. Koostöö puudumine iseenesest kinnitab, et meetmed ei avaldanud kõnealuse sektori majandusolukorrale märgatavat negatiivset mõju. Seda kinnitab ka tõsiasi, et importijad jätkasid vaatlusaluse tootega kauplemist märkimisväärses mahus ning vaatlusalusel perioodil impordimaht koguni kasvas.

(92)

Seetõttu ollakse seisukohal, et praegu kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole vaatlusaluse toote importijate majandusolukorda negatiivselt mõjutanud. Samadel põhjustel on ka ebatõenäoline, et meetmete jätkamine võiks nende majandusolukorda tulevikus halvendada.

4.   Tarbijate huvid

(93)

Käesoleva uurimise käigus ei teatanud endast ükski kasutaja. Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt naftakeemia- ja ehitustööstuses. Nimetatud tootmisharude koostöö puudumine kinnitab, et toruliitmikud moodustavad väga väikese osa nende tootmiskuludest ja et kehtivad meetmed ei ole nende konkurentsivõimet halvendanud.

(94)

Seepärast järeldati, et kui meetmed säilitatakse samal tasemel, ei muuda see kasutajate olukorda halvemaks.

5.   Järeldus ühenduse huvide kohta

(95)

Uurimine on näidanud, et olemasolevad dumpinguvastased meetmed on võimaldanud ühenduse tootmisharul teataval määral toibuda. Kui meetmed kaotaksid kehtivuse, seab see ohtu taastumisprotsessi ning võib kaasa tuua ühenduse tootmisharu kadumise. Seega on meetmete jätkumine ühenduse tootmisharu huvides.

(96)

Peale selle näis, et olemasolevad meetmed ei avaldanud kasutajate ja importijate majandusolukorrale märkimisväärset negatiivset mõju. Seepärast järeldati, et dumpinguvastaste meetmete jätkumise vastu pole mingeid mõjuvaid põhjuseid.

H.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(97)

Kõiki asjassepuutuvaid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada olemasolevad meetmed säilitada. Neile on antud võimalus esitada pärast kõnealust teavitamist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Koreast ei saadud ühtki märkust; üks märkus saadi ühelt Malaisia äriühingult, mis aga ei andnud põhjust muuta eespool esitatud järeldusi.

(98)

Eeltoodu põhjal otsustatakse algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, et tuleks säilitada Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1514/2002 kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit ja CN-koodide ex 7307 93 11, ex 7307 93 19, ex 7307 99 30 ja ex 7307 99 90 (TARIC-koodid 7307931191, 7307931193, 7307931194, 7307931195, 7307931199, 7307931991, 7307931993, 7307931994, 7307931995, 7307931999, 7307993092, 7307993093, 7307993094, 7307993095, 7307993098, 7307999092, 7307999093, 7307999094, 7307999095, 7307999098) alla kuuluvate rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) selliste toruliitmike (v.a valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud) impordi suhtes, mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel, kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, on lõikes 1 kirjeldatud toodete puhul, mille on tootnud allpool nimetatud tootjad, järgmine:

Riik

Äriühing

Tollimaksumäär

(%)

TARICi lisakood

Malaisia

 

Anggerik Laksana Sdn Bhd,

Selangor Darul Ehsan

59,2

A324

 

Kõik muud äriühingud

75

A999

Korea Vabariik

 

Kõik äriühingud

44

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 13. oktoober 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. KOUCHNER


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2)  EÜT L 228, 24.8.2002, lk 1.

(3)  ELT L 139, 6.6.2003, lk 1.

(4)  ELT L 355, 1.12.2004, lk 4.

(5)  ELT L 355, 1.12.2004, lk 9.

(6)  ELT L 116, 29.4.2006, lk 1.

(7)  ELT C 286, 23.11.2006, lk 8.

(8)  ELT C 192, 18.8.2007, lk 15.


Top