EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008R1000

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1000/2008, 13. oktoober 2008 , millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

OJ L 275, 16.10.2008, p. 1–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 11 Volume 029 P. 275 - 291

No longer in force, Date of end of validity: 16/10/2013: This act has been changed. Current consolidated version: 18/10/2008

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1000/oj

16.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1000/2008,

13. oktoober 2008,

millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

Juulis 2002 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2002 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „kehtiv meede”) määraga 21 % Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärineva CN-koodi ex29214210 (TARICi koodi 2921421060) alla kuuluva sulfaniilhappe impordi suhtes ning jääktollimaksu määraga 18,3 % Indiast pärineva impordi suhtes. Kehtestatud meetmed põhinesid algmääruse artikli 5 põhjal algatatud dumpinguvastase menetluse (edaspidi „esialgne uurimine”) tulemustel.

(2)

Samal ajal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2002 (3) Indiast pärineva sama toote impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu määraga 7,1 %.

(3)

Eespool nimetatud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate menetluste raames kiitis komisjon otsusega 2002/611/EÜ (4) heaks India eksportiva tootja Kokan Synthetics and Chemicals Pvt. Ltd (edaspidi „Kokan”) pakutud hinnakohustuse.

(4)

Pärast algmääruse artikli 12 kohase absorptsioonivastase kordusuurimise läbiviimist suurendas nõukogu veebruaris 2004 määrusega (EÜ) nr 236/2004 (5) Hiinast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tõstes selle 21 protsendilt 33,7 protsendile.

(5)

Detsembris 2003 teatas Kokan komisjonile, et soovib oma kohustusest vabatahtlikult taganeda. Seetõttu tunnistati komisjoni otsus kohustuse heakskiitmise kohta komisjoni otsusega 2004/255/EÜ (6) kehtetuks.

(6)

Aprillis 2005 algatas komisjon (7) pärast Kokani esitatud taotluse saamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 ja määruse (EÜ) nr 2026/97 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (8) (edaspidi „subsiidiumivastane algmäärus”)) artiklile 19 osalise vahepealse läbivaatamise, milles piirduti Kokani pakutava järgneva kohustuse vastuvõetavuse uurimisega.

(7)

Otsusega 2006/37/EÜ (9) kiitis komisjon heaks Kokani dumpinguvastase ja tasakaalustava menetlusega seoses pakutud järgnenud kohustuse Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes.

(8)

Samal ajal muudeti määrusega (EÜ) nr 123/2006 (10) määrust (EÜ) nr 1338/2002, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes, ja määrust (EÜ) nr 1339/2002, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes, et võtta arvesse eespool nimetatud kohustuse heakskiitmist.

2.   Läbivaatamistaotlus

(9)

Pärast eelseisva aegumise teadaande (11) avaldamist sai komisjon 24. aprillil 2007 taotluse aegumise läbivaatamise kohta vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Kõnealuse taotluse esitasid kaks ühenduse tootjat (edaspidi „taotluse esitajad”), kelle toodang moodustab 100 % ühenduse sulfaniilhappe toodangust.

(10)

Taotluse esitajad väitsid ja esitasid esmapilgul usutavad tõendid dumpingu tõenäolise jätkumise ja/või kordumise ning ühenduse tootmisharule tekkiva kahju kordumise kohta seoses Hiinast ja Indiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärineva sulfaniilhappe impordiga.

(11)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumisläbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, teatas komisjon 24. juulil 2007Euroopa Liidu Teatajas  (12) algatamise kohta avaldatud teadaandes aegumisläbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

3.   Paralleelne uurimine

(12)

24. juulil 2007Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteadaandega (13) algatas komisjon vastavalt subsiidiumivastaste algmääruse artiklile 18 ka aegumisläbivaatamise Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete kohta. See uurimine veel kestab.

(13)

29. septembril 2007Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteadaandega (14) algatas komisjon vastavalt subsiidiumivastase algmääruse artiklile 19 omal algatusel osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus subsideerimise tasandiga, sest komisjoni käsutuses oli piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mille kohaselt olid meetmete kehtestamise aluseks olnud subsideerimisega seotud asjaolud muutunud ning need muutused olid püsiva iseloomuga. See uurimine veel kestab.

4.   Uurimine

4.1.   Uurimisperiood

(14)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 200631. märtsini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks oluliste trendide uurimine hõlmas ajavahemikku 2003. aastast uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

4.2.   Uurimisega seotud isikud

(15)

Komisjon teavitas teadaolevalt asjast huvitatud eksportivaid tootjaid, importijaid ja kasutajaid, eksportivate riikide esindajaid ning taotluse esitajaid ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteadaandes sätestatud tähtaja jooksul.

(16)

Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja oma ärakuulamistaotlust konkreetselt põhjendasid.

(17)

Aegumise läbivaatamise raames saadeti küsimustikud kõikidele teadaolevatele asjast huvitatud isikutele, nimelt kahele ühenduse tootjale ning kõikidele teadaolevatele eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele.

(18)

Vastused küsimustikule saadi kahelt ühenduse tootjalt ja ühelt India eksportivalt tootjalt ning ka neljalt kasutajalt. Mitte ükski Hiina eksportiv tootja, samuti mitte ükski importija ei vastanud küsimustikule ega andnud uurimise käigus endast teada.

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja ühenduse huvide kindlakstegemiseks. Sellega seoses tegi komisjon kontrollkäike järgmiste äriühingute ruumidesse:

a)

India eksportiv tootja:

Kokan Synthetics & Chemicals Pvt Ltd, Mumbai, India;

b)

ühenduse tootjad:

Ardenity, Givet, Prantsusmaa,

CUF Químicos Industriais, Estarreja, Portugal;

c)

kasutajad:

Kemira Germany GmbH, Leverkusen, Saksamaa,

Robama SA, Palafolls, Hispaania.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(20)

Läbivaatamisele kuuluv toode on sama, mis esialgsel uurimisel käsitletud toode, s.o sulfaniilhape, mida praegu liigitatakse CN-koodi ex29214210 alla. Põhiliselt on olemas kaks sulfaniilhappe klassi, mis määratletakse vastavalt nende puhtusastmele: tehniline klass ja puhastatud klass. Lisaks sellele kaubastatakse puhastatud klassi sulfaniilhapet mõnikord sulfaniilhappe soola kujul. Sulfaniilhapet kasutatakse toorainena optiliste valgendite, betoonilisandite, toiduvärvide ja spetsiaalvärvide tootmisel. Kuigi sulfaniilhappel on mitmeid eri kasutusalasid, peavad kasutajad kõiki tema klasse ja esinemiskujusid mõislikul viisil omavahel asendatavateks, enamikul rakendusaladel kasutatakse neid vaheldumisi ja seega käsitletakse neid, nagu ka esialgse uurimise puhul, ühe tootena.

2.   Samasugune toode

(21)

Samuti nagu leiti esialgsel uurimisel, kinnitasid ka praegused uurimised, et sulfaniilhape on üksnes tooraine ning selle kvaliteet ja peamised füüsilised omadused on päritolumaast sõltumatult ühesugused. Seega leiti, et asjaomasel tootel ning asjaomase eksportiva tootja toodetud ja oma siseturul müüdavatel ja kolmandatesse riikidesse imporditavatel toodetel ning ühenduse tootjate toodetud ja ühenduse turul müüdavatel toodetel on samad põhilised füüsilised ja keemilised omadused ja peamiselt samad kasutusviisid, ning seega loetakse need samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.   DUMPINGU JÄTKUMISE JA/VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(22)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas uurimisperioodi ajal toimus dumpingut ning kas meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise.

1.   Sissejuhatavad märkused

(23)

Tuleks märkida, et kuna ühendus laienes 2004. aastal 25 liikmesriigini ning 2007. aastal 27 liikmesriigini, siis ole võimalik eelmise uurimise ja praeguse aegumisläbivaatamise andmeid ekspordimahu ja turuosa kohta otseselt võrrelda.

1.1.   India

(24)

Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks ja arvestades tõsiasja, et Kokan esindab 100 % Indiast pärinevat importi, esitatakse asjakohane teave väärtusvahemikena või indekseeritud kujul.

(25)

Käesolev uurimine põhineb uurimise käigus täielikku koostööd teinud eksportiva India tootja kontrollitud vastustel küsimustikule. Kõnealuselt äriühingult saadud teabe ja Eurostati andmete põhjal selgub, et uurimisperioodil tuli kogu vaatlusaluse toote import kõnealuselt eksportivalt tootjalt.

(26)

Selgus, et uurimisperioodil imporditi Indiast ühendusse ligikaudu 800–1 000 tonni sulfaniilhapet, mis moodustab ühenduse kogutarbimisest umbes 8–10 %. Esialgse uurimise kohaselt moodustas import Indiast 1 712 tonni.

1.2.   Hiina

(27)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud koostööd, tuli dumpingu olemasolu uurimine rajada teabele, mis pärines komisjonile kättesaadavatest muudest allikatest. Lähtudes algmääruse artiklist 18, kasutati impordimahtude ja hindade kindlakstegemiseks ametlikke Eurostati andmeid.

(28)

Olemasoleva teabe põhjal tehti kindlaks, et uurimisperioodi jooksul imporditi Hiinast ühendusse 1 482 tonni sulfaniilhapet ehk ligikaudu 15 % ühenduse kogutarbimisest. Esialgse uurimisperioodi jooksul ulatus import Hiinast 2 950 tonnini.

2.   Dumpingu jätkumise tõenäosus

2.1.   India

(29)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 kasutati dumpingumarginaali määramisel sama metoodikat nagu eelmise uurimise käiguski. Esialgse uurimise käigus tuvastati dumpingumarginaal 24,6 %.

a)   Normaalväärtus

(30)

Normaalväärtuse määramiseks tehti kõigepealt kindlaks, kas koostööd tegeva eksportiva tootja kogu vaatlusaluse toote omamaine müük oli tüüpiline võrreldes tema ekspordimüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 loeti omamaine müük tüüpiliseks, kui omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % äriühingu kogu ekspordimahust ühendusse. Uurimine näitas, et omamaine müük oli tüüpiline.

(31)

Seejärel selgitati välja vaatlusaluse toote liigid, mida eksportiv tootja, kelle üldine omamaine müük loeti tüüpiliseks, müüs siseturul, ning mis olid identsed või otseselt võrreldavad tooteliikidega, mida eksporditi ühendusse. Erinevate tooteliikide määratlemiseks kasutati järgmisi kriteeriumeid: klass (puhas või tehniline), vorm (pulbriline hape või naatriumsool) ja happe kontsentratsioon.

(32)

Iga tooteliigi puhul, mida eksportiv tootja müüs siseturul ning mille suhtes tuvastati, et see on otseselt võrreldav tooteliigiga, mida müüdi ekspordiks ühendusse, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tooteliigi omamaine müük loeti piisavalt tüüpiliseks juhul, kui vaatlusaluse tooteliigi omamaise müügi kogumaht moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % võrreldava tooteliigi kogu ekspordi müügimahust ühendusse. Uurimine näitas, et kolmest asjaomase eksportiva tootja eksporditavast tooteliigist kahte müüdi omamisel turul tüüpilises koguses.

(33)

Ühtlasi uuriti ka seda, kas kõnealuse äriühingu omamaist müüki võis lugeda tavapäraseks kaubandustegevuseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(34)

Nimetatud asjaolu uurimiseks tehti kindlaks mõlema uurimisperioodil kasumiga ja tüüpilistes kogustes sõltumatutele ostjatele siseturul müüdud tooteliigi kogused. Kuna nende tooteliikide puhul müüdi siseturul üle 80 % kasumlikult ja kuna nende kaalutud keskmine müügihind oli võrdne või kõrgem kui kaalutud keskmised tootmiskulud, siis arvutati nende tooteliikide normaalväärtus välja kõikide omamaiste müügihindade kaalutud keskmise põhjal, mida sõltumatud kliendid maksid või maksavad vaatlusaluse tooteliigi eest vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1.

(35)

Selle tooteliigi puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, tuli normaalväärtus tuletada. Tuletatud normaalväärtuse arvutamiseks lisati vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6 uurimisperioodi keskmistele tootmiskuludele koostööd tegeva eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulud ning uurimisperioodi jooksul tavapärase kaubandustegevuse tulemusena samasuguse toote müügist siseturul saadav kaalutud keskmine kasum.

b)   Ekspordihind

(36)

Uurimine näitas, et India eksportiv tootja eksportis ühenduses ainult sõltumatutele klientidele.

(37)

Seetõttu määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8, nimelt tegelikult makstud või makstava ekspordihinna põhjal.

c)   Võrdlus

(38)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna põhjal. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks tehti vajalikud kohandused hindu ja hinnavõrreldavust mõjutavates erinevustes vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Nimetatud kohandused tehti transpordi- ja kindlustuskulude osas.

d)   Dumpingumarginaal

(39)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi uurimisperioodil ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse tootele vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(40)

Kõnealune võrdlus näitas, et uurimisperioodil ühendusse eksportinud koostööd tegev India eksportiv tootja ei kasutanud dumpingut.

(41)

Kuna uurimisperioodil koostööd teinud eksportija puhul dumpingut ei tuvastatud, siis tuleks märkida, et nagu põhjenduses 7 mainitud, kehtis uurimisperioodi ajal hinnakohustus, mille kohaselt pidi asjaomane eksportiv tootja pidama ühendusse eksportimisel kinni teatavast hinnatasemest. Leiti, et teatavad tehingud tehti veidi kõrgemal tasemel, kui kõnealuse äriühingu minimaalne impordihind ette nägi, kuid suurem osa müügist toimus minimaalse impordihinna piires.

2.2.   Hiina

(42)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 kasutati dumpingumarginaali määramisel sama metoodikat nagu eelmise uurimise käiguski. Esialgse uurimise käigus tuvastati dumpingumarginaal 21 %. Juunis 2003 algatatud absorptsioonivastase kordusuurimise järel hinnati dumpingumarginaal siiski ümber ning leiti, et see on tõusnud 33,7 protsendini, nagu kirjeldatud määruses (EÜ) nr 236/2004.

e)   Võrdlusriik

(43)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei ole Hiina puhul tegemist turumajandusliku riigiga ja seetõttu tuli Hiinast pärineva impordi puhul määrata selle normaalväärtus kolmandalt turumajandusega riigilt saadud andmete põhjal.

(44)

Algatamisteadaandes käsitleti Indiat kui asjakohase turumajandusega kolmandat riiki seoses Hiina ekspordiga ühendusse. Indiat kasutati võrdlusriigina ka esialgses uurimises.

(45)

Taotluse esitajad leidsid siiski, et antud juhul oleks asjakohasem kasutada võrdlusriigina Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA”). Nad väitsid, et vastupidiselt Indiale kujundavad sulfaniilhappe hindu USAs normaalsed moonutamata turujõud. Lisaks väitsid nad, et USAs toodetakse sulfaniilhapet viisil, mis on võrreldav tootmisprotsessiga Hiinas, ning et USAs toodetavad ja müüdavad kogused on tüüpilised. Lisaks väitsid taotluse esitajad, et juurdepääs toorainele Indias ei ole võrreldav juurdepääsuga toorainele Hiinas, sest India tootjad eelistavad tänu eellubade kavale kodumaise tooraine ostmise asemel toorainet importida.

(46)

Mis puudutab soovitust kasutada võrdlusriigina USAd, siis tuleb märkida, et USA on oma turu kaitseks juba mitmeid aastaid kasutanud dumpinguvastaseid meetmeid Hiina ja India impordi vastu, nagu ka tasakaalustavaid meetmeid India impordi vastu. Seetõttu ei ole võimalik välistada, et sealsed hinnad on mõjutatud nimetatud kaubavahetuse kaitsemeetmetest.

(47)

Mis puudutab juurdepääsu toorainele, siis leiti, et India sulfaniilhappe tootjad ostavad toorainet ka siseturult. Seetõttu ei saa väita, et juurdepääs toorainele muudab India ebasobivaks võrdlusriigiks. Pealegi on Indias mitmeid sulfaniilhappe tootjaid ja turul on ka näiteks Hiinast imporditud sulfaniilhapet. Seega ei ole tõendeid, mis viitaksid konkurentsi puudumisele Indias.

(48)

Eespool kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes ja kuna puuduvad muud veenvad tõendid selle kohta, et asjaolud on pärast esialgset uurimist muutunud, otsustati, et käesoleva aegumisläbivaatamise raames on India sobiv võrdlusriik normaalväärtuse määramiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a.

f)   Normaalväärtuse määramine

(49)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati normaalväärtus võrdlusriigi koostööd teinud eksportivalt tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal. Täpsemalt põhines normaalväärtus hinnal, mida sõltumatud kliendid maksid või maksavad tavapärase kaubandustegevuse käigus samaväärse tooteliigi eest Indias.

g)   Ekspordihind

(50)

Võttes arvesse koostöö puudumist Hiina eksportivate tootjatega, tuli ekspordihind arvutada kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Eurostati ametlikud andmed leiti olevat ekspordihinna määramisel sobivaks aluseks.

h)   Võrdlus

(51)

Õiglase võrdluse tegemiseks normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel tehti vajalikud kohandused hinnavõrreldavust mõjutavates erinevustes. Nimetatud kohandused tehti transpordi- ja kindlustuskuludes vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. India tehasehinna tasemel normaalväärtust võrreldi Hiina kohandatud ekspordihinnaga samal tasemel.

i)   Dumpingumarginaal

(52)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu olemasolu, kusjuures dumpingumarginaal oli võrdne summaga, mille võrra normaalväärtus ületas ekspordihinda ühendusse müügil. Leiti, et dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina hindade CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, oli 15–20 %.

3.   Impordi areng meetmete tühistamise korral

3.1.   India

j)   Sissejuhatavad märkused

(53)

Kuna uurimisperioodil dumpingut ei tuvastatud, siis uuriti, kas Indiast pärineva impordi dumping võiks tõenäoliselt korduda, kui meetmed tühistataks. Selleks et hinnata dumpingu kordumise tõenäosust, uuriti Kokani hinnakäitumist, nimelt tema hindu muudel eksporditurgudel võrreldes ekspordihindadega ühenduses, samuti tema omamaiseid hindu, tema tootmist, tootmisvõimsust ja varusid. Kõnealune analüüs põhines küsimustikule antud vastustel ning seda teavet kontrolliti Kokani tootmisruumides uurimisperioodi ajal.

k)   Erinevus ühenduses ja Indias kehtivate hindade vahel

(54)

Ühenduse turul olid hinnad kõrgemad kui need, mida Kokan kasutas uurimisperioodi ajal siseturul. Sellist arengut tuleb siiski vaadelda lähtudes asjaolust, et asjaomase äriühingu ekspordihindade suhtes kehtis minimaalse impordihinna kohustus.

l)   Erinevus kolmandatesse riikidesse ja ühendusse eksportimisel kehtinud hindade ning India omamaiste hindade vahel

(55)

Leiti, et Kokani kehtestatud keskmine ekspordihind kolmandatele riikidele oli märkimisväärselt madalam kui keskmine ekspordihind ühendusse eksportimisel. Ühtlasi tuvastati, et nimetatud hindade puhul oli tegemist dumpinguhindadega, sest need olid palju madalamad hindadest, mida Kokan küsis India siseturul.

(56)

Nagu märgitud põhjendustes 7 ja 41, kehtis uurimisperioodil Kokani ekspordi suhtes ühendusse minimaalse impordihinna kohustus, samal ajal kui muudes kolmandates riikides kehtestati klientidele hindu vabalt. Neid asjaolusid arvesse võttes näitavad viimati mainitud hinnad tõenäolist hinnataset toote eksportimisel ühendusse, kui meetmed tühistataks. Seega jõuti järeldusele, et meetmete tühistamise korral alandaks Kokan tõenäoliselt oma ekspordihindu ühendusse müügil ning dumping ühenduse turul tõenäoliselt korduks.

m)   Erinevus ekspordihindades kolmandatesse riikidesse müügil ja ühenduse turul kehtivas hinnatasemes

(57)

Ühtlasi märgitakse, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse müügil leiti olevat keskmiselt madalamad kui ühenduse tööstusharu müügihinnad ühenduse turul. See tähendab, et vaatlusaluse toote valitsev hinnatase ühenduse turul muudab selle turu India eksportiva tootja jaoks väga atraktiivseks. Sellest lähtuvalt leiti, et kehtivate meetmete tühistamise korral on kindlasti majanduslikult otstarbekas suunata müük kõrgemat hinda tõotavale ühenduse turule.

n)   Kasutamata tootmisvõimsused ja varud

(58)

Uurimine näitas, et koostööd tegev eksportiv tootja ei kogunud uurimisperioodi ajal varusid. Siiski leiti, et kõnealune äriühing oleks võimeline oma tootmist suurendama, sest uurimisperioodil oli selle rakendusaste ligikaudu 65 %. Ühtlasi märgitakse, et koostööd tegeva eksportiva tootja kasutamata tootmisvõimsus kataks rohkem kui 30 % ühenduse tarbimisest.

o)   Järeldus India kohta

(59)

Uurimine näitas selgelt, et hinnatase Indias ja muude kolmandate riikide turgudel on märkimisväärselt madalam ühenduse turu hinnatasemest. Kui kehtivad dumpinguvastased meetmed tühistatakse, tekib koostööd tegeval India eksportival tootjal tugev motiiv kasutamata tootmisvõimsus käiku lasta ning ühtlasi suunata suuremaid müügikoguseid ühenduse turule ja seega jätkata eksportimist veelgi suuremates kogustest. Eespool läbi viidud hinnang viitab sellele, et suurenenud ekspordikogused saabuksid ühendusse ülima tõenäosusega dumpinguhindadega.

3.2.   Hiina

p)   Sissejuhatavad märkused

(60)

Lisaks dumpingu avastamisele uurimisperioodil uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust, kui meetmed tühistataks. Kuna Hiina eksportivad tootjaid ei teinud koostööd, siis tehti allpool esitatud järeldused olemasolevate faktide põhjal, täpsemalt teabe põhjal, mis saadi taotluse esitajatelt vastavalt algmääruse artiklile 18, ja Eurostatilt saadud andmete põhjal.

q)   Tootmisvõimsus

(61)

Avalikult kättesaadavate andmete põhjal on Hiina praegune tootmismaht ligikaudu 22 000 tonni, mis on üle kahe korra suurem ühenduse tarbimise mahust uurimisperioodil. Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, siis ei olnud võimalik saada teavet selle kohta, kas Hiinal on vaba tootmisvõimsust. Kuid olemasoleva teabe põhjal on Hiina tootjad siiski võimelised praegu kasutatavat spetsiaalvärvide ja kemikaalide suhteliselt lihtsat partiiviisilist tootmist kasutama sulfaniilhappe tootmiseks. Lisaks sellele on ühenduse turg, nagu põhjenduses 63 märgitud, olnud juba mitmeid aastaid Hiina eksportijatele atraktiivne. Seetõttu on mõistlik eeldada, et kui olemasolevad dumpinguvastased meetmed tühistataks, siis võidakse mis tahes võimalikku kasutamata tootmisvõimsust Hiinas kasutada lisakoguste suunamiseks ühenduse turule ja/või spetsiaalvärvide ja kemikaalide tootmiselt ümberlülitumise teel suurendatud toodang suunataks ümber ühendusse.

r)   Erinevus kolmandatesse riikidesse ja ühendusse eksportimisel kehtinud hindade vahel

(62)

Olemasolevate andmete kohaselt olid Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse eksportimisel uurimisperioodil madalamad Hiina ekspordihindadest ühendusse müügil. Seega on ülimalt tõenäoline, et kui meetmed tühistataks, siis suunaksid Hiina eksportijad oma praeguse ekspordi kolmandatest riikidest ühenduse turule ning selline eksport toimuks jätkuvalt dumpinghindadega.

s)   Absorptsiooni rakendamine

(63)

Määrusest (EÜ) nr 236/2004 lähtudes leiti, et Hiina ekspordi suhtes ühendusse oli toimunud dumpinguvastaste tollimaksude absorptsioon. See tegevus näitas, et Hiina eksportivate tootjate jaoks oli ühenduse turg jätkuvalt atraktiivne. Kuna leiti, et eksport oli uurimisperioodil toimunud dumpinguhindadega, siis võib järeldada, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis dumping tõenäoliselt jätkub ning ekspordimaht tõenäoliselt kasvab.

t)   Järeldus Hiina kohta

(64)

Uurimine näitas, et Hiina eksportijad jätkasid uurimisperioodil märkimisväärsel tasemel dumpingu kasutamist. Põhjendustes 62 ja 63 esitatud järelduste põhjal tehakse järeldus, et kui kehtivad meetmed tühistataks, siis märkimisväärne dumping jätkuks. Ühtlasi järeldati, et meetmete puudumisel suureneks dumpinguhindadega import tõenäoliselt märkimisväärselt.

4.   Järeldus dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta

(65)

Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et meetmete tühistamisel jätkaksid Hiina eksportijad tõenäoliselt dumpinguhindadega eksporti ning India eksportivad tootjad tõenäoliselt kordaks dumpinguhindadega eksporti.

D.   ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(66)

Ühenduses toodavad samasugust toodet kaks tootjat, kelle toodang moodustab algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ühenduse samasuguse toote kogutoodangu.

(67)

Tuleks märkida, et esialgse uurimisega võrreldes on äriühingud Sorochimie Chimie Fine ja Quimigal SA muutnud nime, esimese nimi on nüüd Ardenity ja viimase nimi CUF Químicos Industriais.

(68)

Nimetatud kaks tootjat tegid uurimisel koostööd ja toetasid läbivaatamistaotlust. Seetõttu moodustavad nad algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ühenduse tootmisharu.

E.   OLUKORD ÜHENDUSE TURUL

1.   Tarbimine ühenduse turul

(69)

Nähtav tarbimine ühenduses tehti kindlaks, lähtudes järgmisest:

vaatlusaluse toote import ühenduse turule Eurostati andmete alusel;

ühenduse tootmisharu kogumüük ühenduse turul küsimustikele antud vastuste alusel.

(70)

Leiti, et ühenduse sulfaniilhappe tarbimine uurimisperioodil oli umbes 10 000 tonni. Vaatlusaluse perioodi jooksul täheldati tarbimise vähenemist 6 %.

Tabel 1.

Tarbimine ühenduse turul

 

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Tarbimine (tonnides)

10 684

10 443

10 899

9 939

9 997

Indeks

100

98

102

93

94

2.   Praegune import asjaomastest riikidest

(71)

Pidades silmas tõsiasja, et Kokan esindab 100 % Indiast pärinevat importi ja et ühenduse tootmisharu koosneb ainult kahest tootjast, esitatakse konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks teave tabelites 2–5 indekseeritud kujul.

2.1.   Impordi maht ja asjaomase impordi turuosa uurimisperioodil

(72)

Hiinast ja Indiast pärineva impordi maht ja turuosa muutusid vastavalt allpool esitatud tabelite andmetele. Teave impordi mahu kohta põhineb Eurostati andmetel.

Tabel 2.

Import asjaomastest riikidest

Import (indeks)

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Hiina

100

106

128

86

84

India

100

54

59

56

60

Asjaomased riigid kokku

100

81

95

72

73

Allikas: Eurostat

Tabel 3.

Asjaomaste riikide turuosa

Turuosa (indeks)

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Hiina

100

109

126

92

90

India

100

55

58

60

64

Asjaomased riigid kokku

100

83

94

77

78

(73)

Import asjaomastest riikidest vähenes vaatlusalusel perioodil 27 %. Asjaomaste riikide turuosa vähenes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul 22 %.

(74)

Kumbagi riiki eraldi vaadeldes vähenes impordimaht Indiast 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel 40 % ning India impordi turuosa vähenes 36 %.

(75)

Impordimaht Hiinast vähenes vaatlusalusel perioodil 16 % ning samal perioodil vähenes turuosa 10 %.

2.2.   Vaatlusaluse toote impordi hinna muutumine ja hinnakäitumine

Tabel 4.

Asjaomase imporditud toote hinnad

Ühikuhinnad (eurot/tonn)

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Hiina

773

876

1 138

1 128

1 040

Indeks

100

113

147

146

135

India (indekseeritud)

100

85

96

110

111

Asjaomased riigid kokku

956

910

1 131

1 180

1 138

Indeks

100

95

118

123

119

Allikas: Eurostat

(76)

Asjaomase Hiinast pärineva impordi keskmine hind tõusis vaatlusalusel perioodil 35 %. Samal perioodil tõusis asjaomase Indiast pärineva impordi keskmine hind 11 %.

(77)

Hinna allalöömise taseme väljaarvutamiseks uurimisperioodil võrreldi ühenduse tootmisharu tehasehindu müügi puhul sõltumatutele tarbijatele asjaomase riigi impordi hindade CIF-väärtusega ühenduse tollipiiril, mida nõuetekohaselt korrigeeriti, et peegeldada kauba hinda mahalaadimisel. Korrigeerimiseks suurendati nii Hiina kui ka India puhul hindu tavalise tollimaksu ja impordijärgsete kulude võrra ning Hiina puhul veel ka dumpinguvastase tollimaksu võrra. Võrdlus näitas, et Hiina ja India toote korrigeeritud hinnad ei olnud ühenduse tootmisharu hindadest madalamad.

3.   Import muudest kolmandatest riikidest

Tabel 5.

Import muudest kolmandatest riikidest

Muud riigid

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Import (indeks)

100

80

100

97

97

Turuosa (indeks)

100

82

98

104

104

Keskmised hinnad (eurot/tonn)

935

927

1 100

1 255

1 285

Indeks

100

99

118

134

137

Allikas: Eurostat

(78)

Impordi maht muudest kolmandatest riikidest vähenes vaatlusalusel perioodil vaid 3 %. Kuigi nõudmine vähenes, tõusis nende turuosa siiski 0,7 protsendipunkti võrra. Peamine eksportiv riik, nimelt USA, andis vaatlusalusel perioodil suurema osa kõnealusest impordist.

(79)

Muudest kolmandatest riikidest pärineva sulfaniilhappe hind oli veidi madalam kui ühenduse tootmisharu hind ja järgis alates 2005. aastast India hinnatrende.

4.   Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord

a)   Sissejuhatavad märkused

(80)

Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks esitatakse teave kahe ühenduse tootmisharu moodustava äriühingu kohta indekseeritud kujul.

(81)

Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt uuriti kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

b)   Ühenduse tootmisharuga seotud andmed

—   Tootmine, olemasolev tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

Tabel 6.

Tootmine, olemasolev tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine

 

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Võimsus tonnides (indeks)

100

100

100

105

112

Toodang tonnides (indeks)

100

119

115

115

117

Tootmisvõimsuse rakendamine (indeks)

100

119

115

109

105

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele

(82)

Ühenduse tootmisharu toodangu tase uurimisperioodil oli 17 % kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses registreeritud tase. Ka ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %, sest üks ühenduse tootja suurendas oma võimsust seadmetesse investeerimise teel, et toota puhta klassi sulfaniilhapet. Need kaks tegurit koos tõid kaasa ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusastme üldise suurenemise vaatlusalusel perioodil. Veel tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu saavutas uurimisperioodil rahuldava tootmisvõimsuse rakendamise taseme (vahemikus 75–80 %).

—   Varud

(83)

Ühenduse tootmisharu aastalõpu toodanguvarude tase vähenes vaatlusalusel perioodil 22 %. Toodanguvarude tase langes tunduvalt 2004. ja 2005. aastal, kuid suurenes 2006. aastal ja uurimisperioodil.

Tabel 7.

Lõppvarud (kogus)

 

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Varud tonnides (indeks)

100

35

38

64

78

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele

—   Müügimaht, turuosa ja kasv

(84)

Ühenduse tootmisharu müügimaht uurimisperioodil oli 5 % kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Kuna vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tarbimine 6 % (vt põhjendus 70), suurenes ühenduse tootmisharu turuosa samal ajavahemikul 12 %. Konkreetselt kasvas ühenduse turuosa vaatlusalusel perioodil 7 protsendipunkti võrra. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli ühenduse tootmisharu turuosa rohkem kui 50 %.

Tabel 8.

Müügimaht ja turuosa

 

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Müügimaht tonnides (indeks)

100

114

107

105

105

Turuosa % (indeks)

100

116

105

113

112

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele

(85)

Tuleb märkida, et ühenduse tarbimise vähenemine 2006. aastal ja uurimisperioodil mõjutas mõnevõrra ühenduse tootmisharu kasvu. Turuosa kasvu saab peaaegu võrdselt seletada müügimahtude suurenemise ja vähenenud tarbimisega vaatlusaluse perioodi lõpus.

—   Ühenduse hindu mõjutavad tegurid

(86)

Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad tõusid vaatlusalusel perioodil olulisel määral ehk 26 %. Alates 2005. aastast täheldatud arengud tunduvad kajastavat 2004. aastal vastu võetud absorbtsioonivastaseid meetmeid. Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad tõusid 2004. ja 2005. aasta vahel tunduvalt ning on pärast seda püsinud üsna stabiilsena. Nimetatud tõus oli siiski aeglasem kui aniliini hinna tõus, mis on sulfaniilhappe tootmise kõige olulisem tooraine. Benseeni derivaat aniliin moodustas uurimisperioodil umbes 50 % tootmise kogukuludest, aniliini hinna tõus 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel oli ligikaudu 45 %.

Tabel 9.

Müügihinnad

 

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Keskmine müügihind (indeks)

100

104

124

125

126

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele

—   Tööhõive ja tootlikkus

(87)

2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul vähenes tööhõive 9 %, samal ajal kui toodang suurenes, mis näitab ühenduse tootmisharu tootlikkuse ja konkurentsivõime suurenemist. Kuid keskmised kulud töötaja kohta kasvasid samal ajavahemikul 15 %.

Tabel 10.

Tööhõive ja tootlikkus

 

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Tööhõive (indeks)

100

96

96

98

91

Tootlikkus (indeks)

100

125

120

117

129

Keskmine tööjõukulu (indeks)

100

82

94

106

115

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele

—   Kasumlikkus

Tabel 11.

Kasumlikkus

 

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Indeks

100

–1 286

1 519

335

191

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele

(88)

Ühenduse tootmisharu kasumlikkus, välja arvatud 2005. aastal, oli ligikaudu või vähem kui 1 % käibest. Olulist kahjumit täheldati 2004. aastal, samas oli ühenduse tootmisharu 2005. ja 2006. aastal ning uurimisperioodil kasumis. Võttes arvesse, et ühenduse tootmisharu kasumlikkus oli 2003. aastal märkimisväärselt madal, tähendas vaatlusalusel perioodil täheldatud nähtav kasv, et kasumlikkuse tase on ikka veel tunduvalt madalam tasemest, mis oleks seda liiki tööstusharu puhul vastuvõetav.

(89)

Samas täheldatakse, et ühenduse tootmisharu kasumlikkust mõjutas toormaterjali hindade muutumine. 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes keskmine tootmiskulu 25 %. Nagu mainiti põhjenduses 86, on aniliin sulfaniilhappe tootmisel otsustava tähtsusega koostisosa ja tema arvele langeb ligikaudu pool tootmiskuludest. Arvestades tõsiasja, et aniliini hind tõusis 2004. aastal tunduvalt, ei suutnud ühenduse tootmisharu panna oma kliente seda hinnatõusu katma ja kandis kahju. Ühenduse tootmisharu olukord paranes 2005. aastal, kui aniliini hind stabiliseerus ja ühenduse tootmisharu sai tõsta sulfaniilhappe hindu toorainehinna tõusu katmiseks vajalikul määral. 2006. aastal ja uurimisperioodil, kui aniliini hind uuesti tõusis, langes ühenduse tootmisharu kasumlikkus tasemele, mis oli alla 1 % käibest.

—   Investeeringud, investeeringute tasuvus ja kapitali kaasamise võime

Tabel 12.

Investeeringud, investeeringute tasuvus

 

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Investeeringud (indeks)

100

39

57

255

305

Investeeringute tasuvus (indeks)

100

–1 779

2 498

420

224

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele

(90)

Ühenduse tootmisharu jätkas investeeringute tegemist sulfaniilhappe tootmisse kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. 2006. aastal ja uurimisperioodil investeeris üks ühenduse tootja lisaks olemasoleva põhivara hooldamisega seotud investeeringutele tootmisvõimsuse suurendamisse, et toota puhta klassi sulfaniilhapet. Kuid tuleb märkida, et eeldatavalt saavutab see uus tootmisvõimsus täisvõimsuse alles 2008. aastal.

(91)

Kuna ühenduse tootmisharu sai vaatlusalusel perioodil väikest kasumit, on jäänud väga väikeseks ka investeeringute tasuvus, mis näitab maksude mahaarvamise eelset tulemust protsendina sulfaniilhappe tootmises kasutatud varade keskmist põhikapitali jääkmaksumust aruandeperioodi alguses ja lõpus, olles uurimisperioodil ligikaudu 2 %.

(92)

Uurimine näitas, et raske majanduslik olukord on mõjutanud negatiivselt ühenduse tootmisharu kapitalinõudeid. Kuigi üks ühenduse tootjatest on suure kontserni osa, ei täideta kapitalinõudeid alati soovitud tasemel, sest selle kontserni sees jagatakse finantsressursse üldiselt kõige kasumlikumatele üksustele.

—   Rahavoog

(93)

Rahavoog vähenes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul oluliselt ehk 85 %, kuid jäi sellest hoolimata positiivseks. Rahavoog ei järgi kasumlikkuse trendi, sest seda mõjutasid mitterahalised artiklid, nagu kulum ja varude liikumine.

Tabel 13.

Rahavoog

Rahavoog

2003

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Indeks

100

41

64

32

15

Allikas: ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele

5.   Järeldus

(94)

2003. aasta ja uurimisperioodi vahel arenes enamik ühenduse tootmisharuga seotud näitajatest positiivselt: müügimaht, tootmisvõimsuse rakendamine, tootmismaht, lõppvarud, tootlikkus, investeeringud ja investeeringute tasuvus. Kuid tootmisharu kasumlikkus jäi uurimisperioodil allapoole 1 % käibest.

(95)

2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni on ühenduse tootmisharu oma sulfaniilhappe ühikuhinna tõusust märkimisväärset kasu saanud. Kuid müügihinna tõus ei suutnud siiski täielikult kompenseerida tootmiskulude kasvu ja seetõttu kasumimarginaal vähenes.

(96)

Lisaks sellele takistas ühenduse tarbimise vähenemine 2006. aastal ja uurimisperioodil mõnevõrra ühenduse tootmisharu toibumist.

(97)

Kokkuvõtteks on tõestatud, et dumpinguvastaste meetmete kasutuselevõtt andis ühenduse tootmisharule võimaluse oma olukorda stabiliseerida, kuid mitte täielikult toibuda kahjulikust olukorrast, sest dumpinghindadega import Hiinast jätkus, samuti nagu toormaterjali hindade kasv, mille kompenseerimiseks ei saanud ühenduse tootmisharu oma klientide kulutusi suurendada. Siiski näitas uurimine, et vaatlusalusel perioodil hakkas ühenduse tootmisharu investeerima uutesse seadmetesse.

(98)

Eespool kirjeldatud analüüsi valguses selgus ühest küljest, et mahulised näitajad arenesid vaatlusalusel perioodil positiivselt. Teisest küljest aga näitasid ühenduse tootmisharuga seotud majanduslikud näitajad, nagu kasumlikkus ja rahavoog, et ühenduse tootmisharu on ikka veel haavatavas majanduslikus olukorras. Sellest järeldub, et ühenduse tootmisharu ei olnud täielikult toibunud kahjustava dumpingu tagajärgedest.

F.   KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

1.   Üldised märkused

(99)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 analüüsiti kahju kordumise tõenäosust olemasolevate meetmete tühistamise korral. Selles osas uuriti eriti asjaomase riigi ekspordimahtude ja -hindade võimalikku arengut ning samuti nende võimalikku mõju ühenduse tootmisharu olukorrale meetmete puudumisel.

2.   Asjaomaste riikide ekspordimahtude ja -hindade areng meetmete tühistamise korral

(100)

Tuletatakse meelde, et isegi dumpinguvastaste meetmete toimimise ajal oli asjaomasest riigist pärineva impordi turuosa uurimisperioodil 24,6 %.

(101)

Uurimine näitas, et koostööd tegeval India eksportival tootjal on märkimisväärne reservvõimsus, mis on rohkem kui 30 % ühenduse tarbimisest. Lisaks viitas komisjonile kättesaadav teave sellele, et praegune sulfaniilhappe tootmismaht Hiinas on ligikaudu 22 000 tonni, mis on rohkem kui kaks korda suurem ühenduse tarbimise mahust. Ühtlasi selgub sama teabe põhjal, et Hiina tootjad on võimelised spetsiaalvärvide ja kemikaalide tootmiselt hõlpsasti sulfaniilhappe tootmisele ümber lülituma. See kasutamata võimsus osutab, et nimetatud eksportivatel tootjatel on võimalus suurendada oma praegust toodangut ja suurendada seega ka sulfaniilhappe eksporti ühendusse.

(102)

Samuti märgitakse, et vaatlusalusel perioodil ühenduse tarbimine veidi vähenes ja eeldatavalt pole nõudmine lähiaastatel selline, mis suudaks katta Hiinast ja Indiast pärineva impordi võimalikku kasvu, kui meetmed lõpetataks. Sellisel juhul asendaks Hiinast ja Indiast pärineva sulfaniilhappe eksport vägagi tõenäoliselt suure osa ühenduse tootmisharu müügist, sest imporditud kauba hinnad oleksid tõenäoliselt madalamad kui ühenduse tootmisharu omad.

(103)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et ühenduse turg on nii Hiina kui ka India eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne. Nagu märgitud põhjendustes 57 ja 62, leiti, et India ja Hiina keskmine ekspordihind muudesse kolmandatesse riikidesse müügil oli tunduvalt madalam kui keskmine ekspordihind ühendusse müügil. Hoolimata sellest, et Hiina ja India ekspordihindade puhul ei tuvastatud hindade allalöömist, kui neid kohandati kehtivate dumpinguvastaste ja tavaliste tollimaksudega, leiti ikkagi, et Hiina ja India CIF-ekspordihinnad on keskmiselt oluliselt madalamad (ligikaudu 18 %) kui ühenduse tootmisharu keskmine hind. Seega on tõenäoline, et kui mingeid toimivaid meetmeid ei oleks, siis suureneks oluliselt sulfaniilhappe import asjaomastest riikidest ühendusse, kui võtta arvesse i) kasutamata tootmisvõimsusi (Indias), ii) võimalust suunata oma eksport muudest kolmandatest riikidesse ümber ühenduse turule, iii) võimalust lülituda spetsiaalvärvide ja kemikaalide tootmiselt ümber sulfaniilhappe tootmisele (Hiina) ning teha seda hindadega, mille tase oleks tunduvalt madalam ühenduse tootmisharu praegusest hinnatasemest.

3.   Järeldus kahju kordumise tõenäosuse kohta

(104)

Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et meetmete lõppemisel toimuks import asjaomasest riigist ühenduse turule väga tõenäoliselt märkimisväärses koguses ja dumpinguhindadega, mis oleksid madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad. Tõenäoliselt oleks selle tulemuseks hinnalanguse trendi toomine ühenduse turule koos eeldatava negatiivse mõjuga ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale. See omakorda annaks tagasikäigu toibumisele, mis saavutati osaliselt vaatlusalusel perioodil, tuues kaasa kahju tõenäolise kordumise.

G.   ÜHENDUSE HUVID

1.   Sissejuhatus

(105)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvi kindlaksmääramisel tugineti kõikide erinevate asjaomaste huvide hindamisele.

(106)

Tõsiasi, et käesolev uurimine on läbivaatamine, ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(107)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata järeldustele kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

2.   Ühenduse tootmisharu huvid

(108)

Võib põhjendatult eeldada, et ühenduse tootmisharu saaks praegu kehtivatest meetmetest jätkuvalt kasu ning saavutaks parema olukorra, võites tagasi turuosa ning suurendades oma kasumlikkust. Kui meetmed lõpetataks, hakkaks ühenduse tootmisharu asjaomasest riigist dumpinguhinnaga impordi suurenemise tõttu jälle kahju kandma ning tema praegune nõrk majanduslik olukord halveneks.

(109)

Selle põhjal võib järeldada, et meetmete säilitamine oleks ühenduse tootmisharu huvides.

3.   Importijate huvid

(110)

Tuletatakse meelde, et esialgsel uurimisel leiti, et meetmete kehtestamine ei omaks tõsist mõju ühenduse sulfaniilhappe importijatele. Nagu eespool nimetatud, ei osalenud ükski importija esialgses uurimises. Seega ei ole esitatud mingeid mõjuvaid põhjendusi selle kohta, et meetmete kehtestamine oleks vastuolus importijate huvidega.

4.   Kasutajate huvid

(111)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile 31 teadaolevale kasutajale, kellest ainult neli vastasid küsimustikule. Kolm vastust küsimustikule saadi ühenduse äriühingutelt, kes toodavad optilisi valgendeid, ja üks vastus saadi värvaineid tootvalt äriühingult. Kuid ühegi kasutaja esitatud andmetel meetmete mõju ja osa kohta, mis sulfaniihape moodustas nende tootmiskuludest, ei olnud olulist tähtsust.

(112)

Nende nelja tootja imporditud vaatlusaluse toote maht moodustas 47,3 % ühenduse koguimpordist. Pealegi, kuna kõnealused neli kasutajat ostavad märkimisväärses mahus sulfaniilhapet ühenduse tootmisharult, siis uurimisperioodil moodustas nende üldine osakaal ühenduse tarbimisest ligikaudu 40 %.

(113)

Kolm kasutajat esitasid ühesugused väited meetmete säilitamise vastu põhjendusega, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus ei ole sisemaise nõudluse rahuldamiseks piisav ja et meetmed kahjustavad nende tootmisahela järgmise etapi toodete konkurentsivõimet. Neljas kasutaja ei andnud vastust selle kohta, kas ta on meetmete jätkamise poolt või vastu.

(114)

Ühenduse turu varustatuse kohta võib öelda, et ühenduse tootmisharu praegune võimsus suudaks rahuldada umbes 80 % ühenduse tarbimisest. Samuti tuleks rõhutada, et ühenduse tootmisharu on investeerinud uutesse seadmetesse, et suurendada oma puhta klassi sulfaniilhappe toodangut. Igal juhul pole meetmete eesmärk takistada asjaomasest riigist pärineva importtoodangu tulekut ühenduse turule, vaid tagada, et see toimuks ilma dumpinguta ja kahjulike hindadeta. Seetõttu võib eeldada, et asjaomasest riigist pärinevat importtoodangut tuuakse jätkuvalt turule, nagu on tehtud pärast meetmete kehtestamist 2002. aastal.

(115)

Samuti tuleks märkida, et sulfaniilhappe tootmine väljaspool ühendust piirdub ainult mõne maailma riigiga, nagu India, Hiina ja USA. Seega on oluline, et ühenduse tootmisharul võimaldatakse tegutseda tõhusates konkurentsitingimustes, et sisemaised tootevarud oleksid ka edaspidi kõikidele ühenduse kasutajatele kättesaadavad.

(116)

Kasutajate konkurentsivõime kohta tuleks märkida, et vaatamata käesoleva uurimise raames kasutajatelt saadud teabe puudulikkusele näitas esialgne uurimine, et dumpinguvastased meetmed suurendaksid sulfaniilhapet sisaldavate optiliste valgendite ja värvainete kogukulusid vähem kui 1 %.

(117)

Eespool öeldu põhjal, sarnaselt esialgsel uurimisel tehtud järeldusele, arvatakse ka aegumise läbivaatamise raames, et meetmete säilitamisel ei oleks olulist kahjulikku mõju kasutajate olukorrale.

5.   Järeldus ühenduse huvi kohta

(118)

Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis räägiksid olemasolevate dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

H.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(119)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus olemasolevate meetmete säilitamiseks ja muutmiseks. Samuti anti neile aega vastuväidete esitamiseks ja märkuste tegemiseks. Ei saadud ühtegi sellist märkust, mille põhjal oleks võinud muuta eespool esitatud järeldusi.

(120)

Pidades silmas järeldusi, mis tehti dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta seoses Hiinast pärineva sulfaniilhappe impordiga, dumpingu kordumise tõenäosuse kohta seoses Indiast pärineva impordiga ning kahju kordumise tõenäosuse ja ühenduse huvi kohta, tuleks säilitada dumpinguvastased meetmed sulfaniilhappe impordi suhtes, et ära hoida dumpinguhindadega impordi poolt ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumist.

(121)

Tollimaksu määra ei kohaldata vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud ja müünud ekspordiks ühendusse üks koostööd tegev India äriühing, kelle hinnakohustus on heaks kiidetud komisjoni otsusega 2006/37/EÜ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva CN-koodi ex29214210 (TARICi kood 2921421060) alla kuuluva sulfaniilhappe suhtes.

2.   Lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist kohaldatakse järgmist lõplikku tasakaalustavat dumpinguvastast tollimaksu:

Riik

Lõplik tollimaks (%)

Hiina Rahvavabariik

33,7

India

18,3

3.   Olenemata lõikest 1 ei kohaldata lõplikku dumpinguvastast tollimaksu impordi suhtes, mis lubatakse artikli 2 kohaselt vabasse ringlusse.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1.   Vabasse ringlusse laskmiseks deklareeritud importtooted, mille kohta on arve esitanud äriühingud, kelle hinnakohustuse on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on kantud otsuses 2006/37/EÜ esitatud nimekirja, mida pidevalt ajakohastatakse, on vabastatud artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust järgmistel tingimustel:

importtooted on tootnud, lähetanud ja nende kohta on arve esitanud ühenduse esimesele sõltumatule kliendile eespool kirjeldatud äriühing;

nendele importtoodetele on lisatud kinnitusarve, mis on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisas sätestatud andmeid ja deklaratsiooni, ja

tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarve kirjeldusele.

2.   Artiklis 1 kirjeldatud kaubale, mis on lõikes 1 loetletud tingimustel tollimaksust vabastatud, tekib vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni kinnitamise hetkel alati tollivõlg, kui ühte või enamat neist tingimustest ei ole täidetud. Lõike 1 teises taandes esitatud tingimust ei loeta täidetuks, kui kinnitusarve ei vasta lisas sätestatule või kui see ei ole autentne või kui komisjon on hinnakohustuse heakskiidu tagasi võtnud määruse või otsusega, mis osutab teatud tehingu(te)le ja tunnistab asjaomase(d) kinnitusarve(d) kehtetuks, lähtudes määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 8 lõikest 9 või subsiidiumivastase algmääruse artikli 13 lõikest 9.

3.   Importijad peavad arvestama tavalise kaubandusriskina asjaolu, et kui mis tahes osapool jätab täitmata lõikes 1 loetletud ja lõikes 2 täpsemalt määratletud tingimused, võib tekkida tollivõlg vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (15) artiklile 201. Tekkinud tollivõlg nõutakse sisse, kui komisjon tühistab hinnakohustusele antud heakskiidu.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 13. oktoober 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. KOUCHNER


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 11.

(3)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 36.

(5)  ELT L 40, 12.2.2004, lk 17.

(6)  ELT L 80, 18.3.2004, lk 29.

(7)  ELT C 101, 27.4.2005, lk 34.

(8)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1.

(9)  ELT L 22, 26.1.2006, lk 52.

(10)  ELT L 22, 26.1.2006, lk 5.

(11)  ELT C 272, 9.11.2006, lk 18.

(12)  ELT C 171, 24.7.2007, lk 18.

(13)  ELT C 171, 24.7.2007, lk 14.

(14)  ELT C 229, 29.9.2007, lk 9.

(15)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.


LISA

Kui äriühing müüb ühendusse sulfaniilhapet, mille suhtes on võetud hinnakohustus, esitatakse faktuurarvel järgmised üksikasjad.

1.

Pealkiri „HINNAKOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”.

2.

Hinnakohustuse heakskiitmist sätestava komisjoni otsuse 2006/37/EÜ artiklis 1 mainitud faktuurarve väljastanud äriühingu nimi.

3.

Faktuurarve number.

4.

Faktuurarve väljastamise kuupäev.

5.

TARICi lisakood, mille alusel toimub arvel nimetatud kauba tollivormistus ühenduse piiril.

6.

Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

tootekood (product code number – PCN), mida kasutatakse hinnakohustuse tähistamiseks (nt „PA99”, „PS85” või „TA98”);

tootekoodi tehnilised/füüsikalised omadused, s.o PA99 ja PS85 puhul valge kergesti lenduv pulber ning TA98 puhul hall kergesti lenduv pulber;

äriühingu tootekood (company product code – CPC) number (kui see on olemas);

CN-kood;

kogus (tonnides).

7.

Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

hind tonni kohta;

kohaldatavad maksetingimused;

kohaldatavad tarnetingimused;

kõik hinnaalandused ja hinnavähendid.

8.

Ühenduses asuva importijana tegutseva äriühingu nimi, kellele äriühing esitab otse faktuurarve hinnakohustuse alla kuuluvate kaupade kohta.

9.

Faktuurarve väljastanud äriühingu töötaja nimi ja järgmine allkirjastatud kinnitus:

„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [ÄRIÜHINGU NIMI] pakutud ning Euroopa Komisjoni otsusega 2006/37/EÜ heaks kiidetud kohustuse raames ja tingimuste kohaselt. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.”


Top