EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008R0450

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008, 23. aprill 2008 , millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)

OJ L 145, 4.6.2008, p. 1–64 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 02 Volume 002 P. 245 - 308

No longer in force, Date of end of validity: 29/10/2013; kehtetuks tunnistatud 32013R0952 . Latest consolidated version: 19/06/2013

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/450/oj

4.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 450/2008,

23. aprill 2008,

millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 26, 95, 133 ja 135,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus rajaneb tolliliidul. Nii ühenduse ettevõtjate kui tolli huvides on asjakohane koondada praegused tollialased õigusaktid ühenduse tolliseadustikku (edaspidi „tolliseadustik”). Lähtudes siseturu kontseptsioonist, peaks tolliseadustik sisaldama üldeeskirju ja -protseduure, mis tagavad ühenduse tasandil kehtestatud tariifi- ja muude ühise poliitika meetmete rakendamise seoses kaubavahetusega ühenduse ning väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahel, arvestades asjaomase ühise poliitikavaldkonna nõudeid. Tollialased õigusaktid tuleks viia paremini vastavusse impordimaksude kogumisega seotud sätetega, muutmata kehtivate maksusätete kohaldamisala.

(2)

Vastavalt komisjoni teatisele ühenduse finantshuvide kaitse ja asjakohase tegevuskava kohta aastateks 2004–2005 tuleks kohandada õiguslikku raamistikku ühenduse finantshuvide kaitseks.

(3)

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) põhines 1980. aastatel eri liikmesriikides kohaldatud tolliprotseduuride integreerimisel. Asjaomast määrust on pärast selle kehtestamist muudetud korduvalt ning suures ulatuses, selleks et kõrvaldada konkreetseid kitsaskohti, nagu heausksuse kaitse probleem või turvalisuse nõuete arvestamine. Edaspidiste muudatuste tegemise vajaduse tolliseadustikus tingivad viimastel aastatel nii ühenduse kui ka rahvusvahelisel tasandil toimunud tähtsad õiguslikud muudatused, nagu Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtetuks muutumine, 2003. aasta ja 2005. aasta ühinemisaktide jõustumine ning tolliprotseduuride lihtsustamise ja kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni muutmine (edaspidi „muudetud Kyoto konventsioon”; Euroopa Ühenduse ühinemine selle konventsiooniga kiideti heaks nõukogu otsusega 2003/231/EÜ (4)). Nüüd on tulnud aeg tolliprotseduurid sujuvamaks muuta ja võtta arvesse asjaolu, et elektroonilised deklaratsioonid ja elektrooniline andmetöötlus on igapäevapraktika ning deklaratsioonid paberkandjal ja nende töötlemine on erandlik. Need kõik on põhjusteks, miks olemasoleva tolliseadustiku edasisest muutmisest ei piisa ja vaja on selle põhjalikku uuendamist.

(4)

Tolliseadustikku on asjakohane lisada õiguslik raamistik tollialaste õigusaktide teatavate sätete kohaldamiseks kaubavahetusele ühenduse tolliterritooriumi selliste osade vahel, mille suhtes kohaldatakse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (5) sätteid, ja nimetatud territooriumi selliste osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata, või kaubandusele nimetatud territooriumi selliste osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata. Võttes arvesse asjaolu, et asjaomased kaubad on ühenduse kaubad, ning arvestades selle ühendusesisese kaubandusega seotud meetmete fiskaalset olemust, on põhjendatav rakendusmeetmete kaudu kõnealuste kaupade suhtes kohaldatavate tolliformaalsuste asjakohane lihtsustamine.

(5)

Seadusliku kaubanduse lihtsustamine ja pettusevastane võitlus nõuavad lihtsaid, kiireid ja standardseid tolliprotseduure ja -menetlusi. Seetõttu on asjakohane, nagu on märgitud komisjoni teatises tolli ja kaubanduse lihtsa ja paberivaba keskkonna kohta, lihtsustada tollialaseid õigusakte, et saaks kasutada tänapäevaseid vahendeid ja tehnoloogiat ning soodustada edasist tollialaste õigusaktide ühtset kohaldamist ja uudseid lähenemisi tollikontrollile, aidates seeläbi kaasa tõhusa ja lihtsa tollivormistuse tagamisele. Tolliprotseduure on vaja koondada ja viia üksteisega vastavusse ning protseduuride arvu vähendada, jättes alles ainult need, mis on majanduslikult põhjendatud, pidades silmas ettevõtluse konkurentsivõime suurendamist.

(6)

Siseturu väljakujundamine, rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute takistuste vähendamine ja suurenenud vajadus tagada turvalisus ja ohutus ühenduse välispiiril on muutnud tolli ülesannet, andes sellele juhtiva rolli tarneahelas ning muutes selle rahvusvahelise kaubanduse järelevalve ja korraldamise kaudu riikide ja ettevõtete konkurentsivõime katalüsaatoriks. Tollialased õigusaktid peavad seetõttu arvestama uut majanduslikku olukorda ning tolli uut ülesannet ja missiooni.

(7)

Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine, mis on ette nähtud tulevases Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta, on võtmetähtsusega kaubanduse hõlbustamise ning samal ajal tollikontrolli tõhususe tagamisel, vähendades seega kulusid ettevõtetele ning riski ühiskonnale. Seetõttu on vaja luua tolliseadustikus õiguslik raamistik, mille raames seda otsust saaks rakendada, eelkõige õiguslik põhimõte, et kõiki tolli- ja kaubandustehinguid tuleb teha elektrooniliselt ja et tollitoimingute informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteemid kõikides liikmesriikides peavad pakkuma ettevõtjatele samu soodustusi.

(8)

Sellise informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisega peaks kaasnema tollikontrolli ühtlustatud ja standardiseeritud kohaldamine liikmesriikide poolt tagamaks tollikontrolli samaväärse taseme ühenduse kõikides osades, et ei tekiks konkurentsivastast käitumist erinevates ühenduse sisenemis- ja väljumispunktides.

(9)

Ettevõtluse hõlbustamise huvides ning samal ajal ühenduse tolliterritooriumile toodava või sealt välja viidava kauba kontrolli vajaliku taseme tagamiseks on soovitav, et andmekaitsesätteid arvestades jagataks ettevõtjate esitatud teavet tollide vahel ning teiste asjaomase kontrolliga seotud ametitega, nagu politsei, piirivalve, veterinaar- ja keskkonnaasutused, ning et erinevate asutuste läbiviidavad kontrollid oleksid ühtlustatud, nii et ettevõtjad peaksid esitama oma teavet ainult ühe korra ja et kõnealused asutused kontrolliksid kaupu samal ajal ja samas kohas.

(10)

Teatud tüüpi ettevõtluse hõlbustamise huvides peaks kõigil isikutel olema jätkuvalt õigus määrata tolliga suhtlemiseks oma esindaja. Siiski ei tohiks enam olla võimalik piirata nimetatud esindusõigust ühe liikmesriigi õigusaktide alusel. Lisaks sellele peaks tolliesindajal, kes täidab kriteeriume volitatud ettevõtja staatuse andmiseks, olema õigus osutada oma teenuseid muus liikmesriigis kui see, kus ta on asutatud.

(11)

Lihtsustamisviiside laiaulatuslikust kasutamisest peaksid maksimaalset kasu saama seaduskuulekad ja usaldusväärsed ettevõtjad kui „volitatud ettevõtjad” ning, arvestades turvalisuse ja ohutuse tagamise nõuet, on kõnealustel ettevõtjatel kasu ka vähendatud tollikontrollist. Nad võivad seega saada tollilihtsustuse õigusega volitatud ettevõtja staatuse või turvalisuse ja ohutuse valdkonna volitatud ettevõtja staatuse. Neile võidakse anda üks või teine staatus või mõlemad korraga.

(12)

Kõiki otsuseid, see tähendab tolli poolt tollialaste õigusaktide alusel tehtud ametlikke toiminguid, millel on õiguslik tagajärg ühe või mitme isiku suhtes, samuti tolli poolt väljastatud siduvat teavet, tuleb käsitleda samade eeskirjade alusel. Kõik kõnealused otsused peavad kehtima kogu ühenduse piires ja neid peaks olema võimalik tühistada, muuta — kui ei ole sätestatud teisiti — või kehtetuks tunnistada, kui nad ei ole vastavuses tollialaste õigusaktide või nende tõlgendustega.

(13)

Vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale peab igal isikul lisaks iga tolli otsuse edasikaebamise õigusele olema õigus ärakuulamisele, enne kui teda kahjustada võiv otsus vastu võetakse.

(14)

Tolliprotseduuride sujuvamaks muutmine elektroonilises keskkonnas nõuab vastutuse jaotamist liikmesriikide tollide vahel. Siseturu kõikides osades on vaja tagada tõhusate, hoiatavate ja proportsionaalsete sanktsioonide asjakohane tase.

(15)

Selleks et oleksid tasakaalus ühelt poolt tolli vajadus tagada tollialaste õigusaktide korrektne kohaldamine ning teiselt poolt ettevõtjate õigus õiglasele kohtlemisele, tuleks tollile anda muu hulgas ulatuslikud kontrollivolitused ja ettevõtjatele kaebuse esitamise õigus.

(16)

Selleks et vähendada ühendusele, tema kodanikele ja kaubanduspartneritele suunatud riski, peaks tollikontrolli ühtlustatud kohandamine põhinema ühtsel riskijuhtimise raamistikul ja selle rakendamiseks kasutatavatel elektroonilistel süsteemidel. Kõiki liikmesriike hõlmava ühise riskijuhtimise raamistiku loomine ei tohiks takistada liikmesriike kaupa pisteliselt kontrollimast.

(17)

On vaja kehtestada tegurid, mille põhjal kohaldatakse impordi- ja eksporditollimakse ja muid kaubavahetusega seonduvaid meetmeid. Samuti on asjakohane sätestada kindlad sätted päritolutõendite suhtes ühenduses, kui see on kaubanduslikel põhjustel vajalik.

(18)

On asjakohane koondada ühte rühma kõik impordil tekkivad tollivõla juhud, mis ei kuulu vabasse ringlusse lubamise või osalise tollimaksust vabastamise ajutise lubamise tollideklaratsioonide alla, et vältida tollivõla tekkimise õigusliku aluse kindlakstegemisega seonduvaid keerukusi. Sama tuleks teha ka ekspordil tekkiva tollivõla puhul.

(19)

Kuna tolli uus roll toob kaasa vastutuse jagamise ja koostöö vajaduse riigisiseste ja piiril asuvate tolliasutuste vahel, tuleks enamikul juhtudel tollivõlga määrata kohas, kus võlgnik on asutatud, nii et asjaomase koha pädev tolliasutus saaks kõige paremini jälgida asjaomase isikuga seonduvaid meetmeid.

(20)

Lisaks tuleks muudetud Kyoto konventsiooni kohaselt vähendada selliste juhtude hulka, kus on vaja liikmesriikidevahelist halduskoostööd tollivõla tekkimise koha määramisel ja tollimaksu tagasinõudmisel.

(21)

Eeskirjad eriprotseduuride osas peaksid lubama kasutada ühte tagatist kõigi eriprotseduuride kategooriate puhul, kusjuures kõnealuse üldtagatisega hõlmataks mitmeid tehinguid.

(22)

Ühenduse ja liikmesriikide finantshuvide paremaks kaitsmiseks peaks tagatis katma ka deklareerimata või valesti deklareeritud kauba, mis sisaldub kaubasaadetises või deklaratsioonis, mille kohta tagatis on esitatud. Samal põhjusel peaks käendaja võetud kohustus katma ka impordi- või eksporditollimaksu summas, mis tuleb tasuda pärast vabastusjärgset kontrolli.

(23)

Ühenduse ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmiseks ja pettuste tõkestamiseks on asjakohane kehtestada kord, mis sisaldab järkjärgulisi meetmeid üldtagatise kohaldamiseks. Kui tegemist on suurenenud pettuseohuga, peaks olema võimalik asjaomase ettevõtja konkreetset olukorda silmas pidades üldtagatise kohaldamisest ajutiselt keelduda.

(24)

On asjakohane arvestada asjaomase isiku heausksust juhtudel, kui tollivõlg on tekkinud tollialaste õigusaktide täitmata jätmise tõttu, ning vähendada võlgniku hooletu käitumise tagajärgi võimalikult suures ulatuses.

(25)

On vaja sätestada põhimõte, kuidas määrata kindlaks ühenduse kauba staatus ja kõnealuse staatuse kaotamise asjaolud, ning määrata kindlaks juhud, mil kõnealune staatus jääb kauba ühenduse territooriumilt ajutiselt väljaviimise korral muutmata.

(26)

Neil juhtudel, kui ettevõtja on eelnevalt esitanud kauba kõlblikkuse riskipõhiseks kontrollimiseks vajamineva teabe, on üldjuhul asjakohane tagada kauba kiirendatud vabasse ringlusse lubamine. Maksu- ja kaubanduspõhimõtete kontrollimisi peaks eelkõige läbi viima tolliasutus, kes on vastutavad piirkonnas, kus asuvad ettevõtja valdused.

(27)

Tollideklaratsioonide esitamise eeskirju ja kauba tolliprotseduurile suunamise eeskirju tuleks ajakohastada ja sujuvamaks muuta, nõudes eelkõige tollideklaratsioonide esitamist üldjuhul elektrooniliselt ning vaid ühes lihtsustatud deklaratsiooni vormis.

(28)

Kuna muudetud Kyoto konventsioon eelistab tollideklaratsioonide esitamist, registreerimist ja kontrollimist enne kauba saabumist ja sellest lähtuvalt on tollideklaratsiooni esitamise koht erinev kohast, kus kaup füüsiliselt asub, on asjakohane pakkuda keskse tollivormistuse võimalust kohas, kus asjaomane ettevõtja on asutatud. Keskne tollivormistus peaks hõlmama lihtsustatud deklaratsioonide kasutamise, täieliku deklaratsiooni ja nõutud dokumentide esitamise kuupäeva edasilükkamise, perioodiliste deklaratsioonide esitamise ja tasumise edasilükkamise võimalusi.

(29)

Et aidata kaasa neutraalsete konkurentsitingimuste tagamisele ühenduse piires, on asjakohane sätestada ühenduse tasemel eeskirjad, mis reguleerivad kauba hävitamist või muud kõrvaldamist tolli poolt, s.o küsimusi, mis oleks varem nõudnud siseriiklikke õigusakte.

(30)

On asjakohane esitada ühtsed ja lihtsad eeskirjad eriprotseduuride jaoks (transiit, ladustamine, eriotstarbeline kasutamine või töötlemine) ja lisada neile lühike kokkuvõte iga eriprotseduuri kategooria eeskirjade kohta, nii et asjaomasel ettevõtjal või pädeval tollitöötajal oleks lihtne valida õige protseduur, vältida vigu ja vähendada vabasse ringlusse lubamise järgseid sissenõudmisi ja tagasimaksmisi.

(31)

Tuleks lihtsustada mitmete eriprotseduuride lubamist ühe tagatise alusel ja ühe järelevalvet teostava tolliasutuse poolt ning kehtestada lihtsad eeskirjad tollivõla tekkimise kohta kõnealustel juhtudel. Keskse põhimõttena peaks eriprotseduuri alla kuuluva kauba või kõnealusest kaubast valmistatud toodete tolliväärtuse määramine toimuma tollivõla tekkimise ajal. Siiski peaks olema ka võimalik, kui see on majanduslikult põhjendatud, määrata kauba tolliväärtus ajal, mil kaup suunatakse eriprotseduurile. Samu põhimõtteid tuleks rakendada tavaliste käitlemistoimingute korral.

(32)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 648/2005 (millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) tolliseadustikku sisse viidud turvalisust käsitlevate meetmete hulga suurenemist arvestades peaks kauba paigutamine vabatsooni olema tolliprotseduur ning kaup peaks läbima tollikontrolli vabatsooni sisenemisel ja kauba kohta tuleks teha vastav arvestuskanne.

(33)

Arvestades et re-eksport ei ole enam vajalik, tuleks seestöötlemise peatamise protseduur ühendada tollikontrolli all töötlemisega ja seestöötlemise tagasimakse protseduur kaotada. Kõnealune ainus seestöötlemise protseduur peaks hõlmama ka kauba hävitamist, välja arvatud juhul, kui kauba hävitamise viib läbi toll või see toimub tolli järelevalve all.

(34)

Turvalisusega seonduvaid meetmeid, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud kauba suhtes, tuleks samamoodi rakendada ühendusevälise kauba re-ekspordi suhtes. Samu põhieeskirju tuleks rakendada igat tüüpi kauba suhtes, arvestades võimalust teha vajaduse korral erandeid kaubale, mis läbivad ühenduse tolliterritooriumi ainult transiidina.

(35)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord (7).

(36)

On asjakohane sätestada käesoleva tolliseadustiku rakendusmeetmete vastuvõtmine. Kõnealused meetmed tuleks vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklites 4 ja 5 sätestatud korralduskomitee menetlusele ja regulatiivkomitee menetlusele.

(37)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata kindlaks käesoleva tolliseadustiku tõhusaks kohaldamiseks vajalikud tingimused ja kriteeriumid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid või täiendada käesolevat määrust, lisades uusi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(38)

Tõhusa otsusetegemise protsessi tagamiseks on asjakohane läbi vaadata küsimused, mis puudutavad tollialaseid õigusakte käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega või nende alusel loodud komiteedes, töörühmades ja paneelides võetava ühenduse seisukoha ettevalmistamist.

(39)

Tollialaste õigusaktide lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks on mitmed praegu eraldiseisvates ühenduse õigusaktides sisalduvad sätted läbipaistvuse saavutamiseks inkorporeeritud käesolevasse tolliseadustikku.

Seetõttu tuleks koos määrusega (EMÜ) nr 2913/92 kehtetuks tunnistada järgmised määrused:

nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3925/91 (ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste lõpetamise kohta) (8) ning nõukogu 11. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1207/2001 (millega nähakse ette Euroopa Ühenduse ja teatavate riikide vahelist kaubavahetuse enamsoodustusrežiimi reguleerivate sätete kohaste ühenduse päritolutõendite väljastamise ja koostamise ning teatavate heakskiidetud eksportija tunnistuste väljastamise lihtsustamise kord) (9).

(40)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ühenduse tolliterritooriumile toodava või kõnealuselt territooriumilt välja viidava kauba suhtes kohaldatavate eeskirjade ja protseduuride sätestamist tolliliidu kui siseturu keskse samba efektiivse toimimise huvides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

SISUKORD

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

1. PEATÜKK

Tollialaste õigusaktide reguleerimisala, tolli missioon ja mõisted

2. PEATÜKK

Isikute õigused ja kohustused seoses tollialaste õigusaktidega

1. jagu

Teabe esitamine

2. jagu

Tolliesindamine

3. jagu

Volitatud ettevõtja

4. jagu

Tollialaste õigusaktide kohaldamisega seonduvad otsused

5. jagu

Karistused

6. jagu

Kaebused

7. jagu

Kauba kontrollimine

8. jagu

Dokumentide ja muu teabe säilitamine; tasud ja kulud

3. PEATÜKK

Valuuta konverteerimine ja tähtajad

II JAOTIS

TEGURID, MILLE ALUSEL KOHALDATAKSE IMPORDI- JA EKSPORDITOLLIMAKSU JA MUID KAUBAVAHETUSE SUHTES ETTE NÄHTUD MEETMEID

1. PEATÜKK

Ühine tollitariifistik ja kauba tariifne klassifitseerimine

2. PEATÜKK

Kauba päritolu

1. jagu

Mittesooduspäritolu

2. jagu

Sooduspäritolu

3. PEATÜKK

Kauba tolliväärtus

III JAOTIS

TOLLIVÕLG JA TAGATISED

1. PEATÜKK

Tollivõla tekkimine

1. jagu

Tollivõlg impordil

2. jagu

Tollivõlg ekspordil

3. jagu

Ühised sätted impordil ja ekspordil tekkiva tollivõla kohta

2. PEATÜKK

Võimaliku või olemasoleva tollivõla tagatis

3. PEATÜKK

Tollimaksu sissenõudmine ja tasumine ning impordi- ja eksporditollimaksu summa tagasimaksmine ja vähendamine

1. jagu

Impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaksmääramine, tollivõlast teatamine ja arvestuskande tegemine

2. jagu

Impordi- või eksporditollimaksu summa tasumine

3. jagu

Impordi- või eksporditollimaksu summa tagasimaksmine ja vähendamine

4. PEATÜKK

Tollivõla lõppemine

IV JAOTIS

ÜHENDUSE TOLLITERRITOORIUMILE TOODUD KAUP

1. PEATÜKK

Sisenemise ülddeklaratsioon

2. PEATÜKK

Kauba saabumine

1. jagu

Kauba toomine ühenduse tolliterritooriumile

2. jagu

Kauba esitamine, mahalaadimine ja läbivaatamine

3. jagu

Tolliformaalsused pärast kauba esitamist

4. jagu

Transiidiprotseduuri alusel veetav kaup

V JAOTIS

TOLLISTAATUSE, KAUBA TOLLIPROTSEDUURILE SUUNAMISE, ÕIGSUSE KONTROLLIMISE, KAUBA VABASTAMISE JA KÕRVALDAMISE ÜLDEESKIRJAD

1. PEATÜKK

Kauba tollistaatus

2. PEATÜKK

Kauba suunamine tolliprotseduurile

1. jagu

Üldsätted

2. jagu

Standardtollideklaratsioonid

3. jagu

Lihtsustatud tollideklaratsioonid

4. jagu

Kõikide tollideklaratsioonide suhtes kohaldatavad sätted

5. jagu

Muu lihtsustamine

3. PEATÜKK

Õigsuse kontrollimine ja kauba vabastamine

1. jagu

Õigsuse kontrollimine

2. jagu

Kauba vabastamine

4. PEATÜKK

Kauba kõrvaldamine

VI JAOTIS

VABASSE RINGLUSSE LUBAMINE JA IMPORDITOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

1. PEATÜKK

Vabasse ringlusse lubamine

2. PEATÜKK

Imporditollimaksudest vabastamine

1. jagu

Tagasitoodud kaup

2. jagu

Merekalapüük ja muud meresaadused

3. jagu

Rakendusmeetmed

VII JAOTIS

ERIPROTSEDUURID

1. PEATÜKK

Üldsätted

2. PEATÜKK

Transiit

1. jagu

Välis- ja sisetransiit

2. jagu

Ühenduse transiit

3. PEATÜKK

Ladustamine

1. jagu

Ühissätted

2. jagu

Ajutine ladustamine

3. jagu

Tolliladustamine

4. jagu

Vabatsoonid

4. PEATÜKK

Erikasutus

1. jagu

Ajutine import

2. jagu

Lõppkasutus

5. PEATÜKK

Töötlemine

1. jagu

Üldsätted

2. jagu

Seestöötlemine

3. jagu

Välistöötlemine

VIII JAOTIS

KAUBA VÄLJAVIIMINE ÜHENDUSE TOLLITERRITOORIUMILT

1. PEATÜKK

Tolliterritooriumilt välja viidav kaup

2. PEATÜKK

Eksport ja re-eksport

3. PEATÜKK

Eksporditollimaksudest vabastamine

IX JAOTIS

TOLLISEADUSTIKU KOMITEE JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

Tolliseadustiku komitee

2. PEATÜKK

Lõppsätted

LISA

VASTAVUSTABELID

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

1. PEATÜKK

Tollialaste õigusaktide reguleerimisala, tolli missioon ja mõisted

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega sätestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi „tolliseadustik”), millega kehtestatakse ühenduse tolliterritooriumile toodava või sealt välja viidava kauba suhtes kohaldatavad üldeeskirjad ja protseduurid.

Ilma et see piiraks rahvusvahelist õigust ja konventsioone ning teistes valdkondades kohaldatavaid ühenduse õigusakte, kohaldatakse tolliseadustikku ühetaoliselt kogu ühenduse territooriumil.

2.   Teatavaid tollialaste õigusaktide sätteid võidakse konkreetseid valdkondi reguleerivate õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide raames kohaldada ka väljaspool ühenduse tolliterritooriumi.

3.   Teatavaid tollialaste õigusaktide sätteid, sealhulgas nendega ette nähtud lihtsustusi, kohaldatakse kaubavahetusele ühenduse tolliterritooriumi selliste osade vahel, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2006/112/EÜ sätteid, ja nimetatud territooriumi selliste osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata, või kaubandusele nimetatud territooriumi selliste osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades esimeses lõigus osutatud sätted ja lihtsustatud formaalsused nende rakendamiseks, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Nimetatud meetmete puhul võetakse samuti arvesse eriasjaolusid, mis on seotud vaid üht liikmesriiki hõlmava kaubavahetusega.

Artikkel 2

Tolli missioon

Toll vastutab eelkõige ühenduse rahvusvahelise kaubanduse haldamise eest ja aitab seeläbi kaasa õiglase ja avatud kaubanduse arendamisele, siseturu välisaspektide, ühise kaubanduspoliitika ja ühenduse muude ühiste poliitikate rakendamisele ning üldisele tarneahela turvalisusele. Toll võtab meetmeid, mille eesmärk on eelkõige järgmine:

a)

ühenduse ja selle liikmesriikide finantshuvide kaitsmine;

b)

ühenduse kaitsmine ebaausa ja illegaalse kaubanduse eest, samal ajal seadusliku ettevõtluse toetamine;

c)

vajaduse korral tihedas koostöös teiste pädevate asutustega ühenduse ja tema residentide turvalisuse ja ohutuse ning keskkonnakaitse tagamine;

d)

nõuetekohase tasakaalu säilitamine tollikontrolli ja seadusliku kaubanduse hõlbustamise vahel.

Artikkel 3

Tolliterritoorium

1.   Ühenduse tolliterritooriumi alla kuuluvad järgmised territooriumid koos territoriaalvete, sisevete ja õhuruumiga:

Belgia Kuningriigi territoorium;

Bulgaaria Vabariigi territoorium;

Tšehhi Vabariigi territoorium;

Taani Kuningriigi territoorium, välja arvatud Fääri saared ja Gröönimaa;

Saksamaa Liitvabariigi territoorium, välja arvatud Helgolandi saar ja Büsingeni territoorium (Saksamaa Liitvabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline 23. novembri 1964. aasta leping);

Eesti Vabariigi territoorium;

Iirimaa territoorium;

Kreeka Vabariigi territoorium;

Hispaania Kuningriigi territoorium, välja arvatud Ceuta ja Melilla;

Prantsuse Vabariigi territoorium, välja arvatud Uus-Kaledoonia, Mayotte, Saint-Pierre ja Miquelon, Wallis ja Futuna saared, Prantsuse Polüneesia ning Prantsuse Lõuna- ja Antarktika-territooriumid;

Itaalia Vabariigi territoorium, välja arvatud Livigno ja Campione d’Italia haldusüksused ning Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest, mis jääb Ponte Tresa ja Porto Ceresio vahelisel alal rannajoone ja riigipiiri vahele;

Küprose Vabariigi territoorium vastavalt 2003. aasta ühinemisakti sätetele;

Läti Vabariigi territoorium;

Leedu Vabariigi territoorium;

Luksemburgi Suurhertsogiriigi territoorium;

Ungari Vabariigi territoorium;

Malta territoorium;

Madalmaade Kuningriigi territoorium Euroopas;

Austria Vabariigi territoorium;

Poola Vabariigi territoorium;

Portugali Vabariigi territoorium;

Rumeenia territoorium;

Sloveenia Vabariigi territoorium;

Slovaki Vabariigi territoorium;

Soome Vabariigi territoorium;

Rootsi Kuningriigi territoorium;

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Kanalisaarte ja Mani saare territoorium.

2.   Järgmisi väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvaid territooriume koos nende territoriaalvete, sisevete ja õhuruumiga käsitatakse ühenduse tolliterritooriumi osana, võttes arvesse nende suhtes kohaldatavaid konventsioone ja lepinguid:

a)

PRANTSUSMAA

Monaco territoorium, nagu on määratletud 18. mail 1963 Pariisis alla kirjutatud tollikonventsioonis (Journal officiel de la République française (Prantsuse Vabariigi Teataja), 27. september 1963, lk 8679);

b)

KÜPROS

Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade territooriumid Akrotiris ja Dhekelias, nagu on määratletud 16. augustil 1960 Nicosias alla kirjutatud Küprose Vabariigi asutamislepingus (United Kingdom Treaty Series No 4 (1961) Cmnd. 1252).

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas tolliseadustikus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„toll” — liikmesriikide tolliadministratsioonid, mis vastutavad tollialaste õigusaktide kohaldamise eest, ning muud asutused, mis on siseriikliku õiguse alusel volitatud kohaldama teatavaid tollialaseid õigusakte;

2.

„tollialased õigusaktid” — järgmiste õigusaktide kogu:

a)

käesolev tolliseadustik ning ühenduse tasandil ja vajaduse korral siseriiklikul tasandil vastu võetud sätted selle rakendamiseks;

b)

ühine tollitariifistik;

c)

ühenduse tollimaksuvabastuste süsteemi aluseks olevad õigusaktid;

d)

tollialaseid sätteid sisaldavad rahvusvahelised lepingud niivõrd, kuivõrd need on ühenduses kohaldatavad;

3.

„tollikontroll” — tolli teostatavad eritoimingud, mille eesmärk on tagada tollialaste õigusaktide ja muude ühenduse tolliterritooriumi ja muude territooriumide vahel liikuva kauba sisenemist, väljumist, transiiti, edasitoimetamist, ladustamist ja lõppkasutust ning ühendusevälise kauba ja lõppkasutusprotseduurile suunatud kauba tolliterritooriumil liikumist ja olemasolu käsitlevate õigusaktide nõuetekohane rakendamine;

4.

„isik” — füüsiline isik, juriidiline isik ja mis tahes isikute ühendus, mis ei ole juriidiline isik, kuid mis võib ühenduse või siseriikliku õiguse kohaselt sooritada õigustoiminguid;

5.

„ettevõtja” — isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse kaudu on ametialaselt seotud tollialaste õigusaktidega hõlmatud tegevustega;

6.

„tolliesindaja” — isik, kelle teine isik on oma suhtlemisel tolliga määranud teostama tollialaste õigusaktide kohaselt nõutavaid toiminguid ja formaalsusi;

7.

„risk” — võimalus, et ühenduse tolliterritooriumi ja väljaspool seda territooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahel liikuva kauba sisenemisel, väljumisel, transiidil, edasitoimetamisel või lõppkasutusel ning sellise kauba olemasolu korral, millel ei ole ühenduse staatust, tekib olukord, millel võivad olla järgmised tagajärjed:

a)

see takistaks ühenduse või siseriiklike meetmete korrektset kohaldamist;

b)

see kahjustaks ühenduse ja selle liikmesriikide finantshuve;

c)

see seaks ohtu ühenduse ja tema residentide turvalisuse ja ohutuse, kahjustades inimeste, loomade või taimede tervist, keskkonda või tarbijaid;

8.

„tolliformaalsused” — kõik toimingud, mille asjaomased isikud ja toll peavad läbi viima tollialaste õigusaktide järgimiseks;

9.

„ülddeklaratsioon” (sisenemise ülddeklaratsioon ja väljumise ülddeklaratsioon) — dokument, millega isik teatab ette nähtud vormis ja korras tollile enne sündmuse toimumist või selle toimumise ajal, et kaup tuuakse ühenduse tolliterritooriumile või viiakse sealt välja;

10.

„tollideklaratsioon” — dokument või toiming, millega isik avaldab ette nähtud vormis ja viisil soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile, vajaduse korral koos viitega mis tahes erikorra kohaldamiseks;

11.

„deklarant” — isik, kes esitab ülddeklaratsiooni või re-ekspordi teatise või tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel selline deklaratsioon esitatakse;

12.

„tolliprotseduur” — mõni järgmistest protseduuridest, millele võib kaupa vastavalt käesolevale tolliseadustikule suunata:

a)

vabasse ringlusse lubamine;

b)

eriprotseduurid;

c)

eksport;

13.

„tollivõlg” — isiku kohustus tasuda kehtivate tollialaste õigusaktide kohaselt konkreetsete kaupade suhtes kohaldatava impordi- või eksporditollimaksu summa;

14.

„võlgnik” — isik, kellel lasub tollivõla tasumise kohustus;

15.

„imporditollimaks” — kauba importimisel tasumisele kuuluv tollimaks;

16.

„eksporditollimaks” — kauba eksportimisel tasumisele kuuluv tollimaks;

17.

„tollistaatus” — kauba staatus ühenduse kauba või ühendusevälise kaubana;

18.

„ühenduse kaup” — kaup, mis kuulub mõne järgmise kategooria alla:

a)

täielikult ühenduse tolliterritooriumil saadud kaup, millele ei ole lisatud väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvatest riikidest või territooriumidelt imporditud kaupa. Vastavalt artikli 101 lõike 2 punktile c määratud juhtudel ei ole täielikult ühenduse territooriumil saadud kaubal ühenduse kauba tollistaatust, kui see on saadud välistransiidiprotseduurile, ladustamisprotseduurile, ajutise impordi protseduurile või seestöötlemise protseduurile suunatud kaubast;

b)

väljastpoolt ühenduse tolliterritooriumi asuvatest riikidest või territooriumidelt sellele territooriumile toodud ja vabasse ringlusse lubatud kaup;

c)

ainult punktis b kirjeldatud kaubast või punktides a ja b kirjeldatud kaubast ühenduse tolliterritooriumil saadud või toodetud kaup;

19.

„ühenduseväline kaup” — punktis 18 nimetamata kaup või kaup, mis on kaotanud ühenduse kauba tollistaatuse;

20.

„riskijuhtimine” — riski süstemaatiline kindlaksmääramine ja kõikide ohutegurite vähendamiseks vajalike meetmete rakendamine. See sisaldab rahvusvahelistel, ühenduse ja siseriiklikel allikatel ning strateegiatel põhinevaid tegevusi, nagu andmete ja informatsiooni kogumine, riski analüüsimine ja hindamine, meetmete määramine ja võtmine ning protsessi ja selle tulemuste korrapärane jälgimine ja läbivaatamine;

21.

„kauba vabastamine” — toiming, millega toll teeb kauba kättesaadavaks nende eesmärkide jaoks, mis tulenevad tolliprotseduurist, millele kaup on suunatud;

22.

„tollijärelevalve” — tolli üldine tegevus tollialaste õigusaktide ja vajaduse korral muude tollijärelevalve alla kuuluva kauba suhtes kohaldatavate normide järgimiseks;

23.

„tagasimaksmine” — mis tahes tasutud impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmine;

24.

„vähendamine” — tasumata impordi- või eksporditollimaksude tasumise kohustusest loobumine;

25.

„töödeldud toode” — kaup, mis on suunatud töötlemise protseduurile ning läbinud töötlemistoimingud;

26.

„ühenduse tolliterritooriumil asutatud isik”:

a)

füüsilise isiku puhul isik, kelle harilik viibimiskoht on ühenduse tolliterritooriumil;

b)

juriidilise isiku või isikute ühenduse puhul isik, kelle registrijärgne asukoht, peakorter või püsiv tegevuskoht asub ühenduse tolliterritooriumil;

27.

„kauba esitamine tollile” — tollile teatamine kauba saabumisest tolliasutusse või muusse kohta, mille toll on selleks määranud või heaks kiitnud, ning kõnealuse kauba kättesaadavaks tegemine tollikontrolli läbiviimiseks;

28.

„kauba valdaja” — isik, kes on kauba omanik või kellel on samaväärne õigus kauba käsutamiseks, või isik, kelle tegeliku kontrolli all kaup on;

29.

„tolliprotseduuri pidaja” — isik, kes esitab tollideklaratsiooni või kelle eest tollideklaratsioon on esitatud, või isik, kellele on antud üle eespool mainitud isiku õigused ja kohustused seoses tolliprotseduuriga;

30.

„kaubanduspoliitika meetmed” — ühise kaubanduspoliitika osaks olevad mittetariifsed meetmed rahvusvahelist kaubavahetust käsitlevate ühenduse sätetena;

31.

„töötlemistoimingud”:

a)

toimingud kaubaga, sealhulgas selle paigaldamine või kokkupanemine või selle sobitamine muu kaubaga;

b)

kauba töötlemine;

c)

kauba hävitamine;

d)

kauba parandamine, sealhulgas selle ennistamine ja kordategemine;

e)

sellise kauba kasutamine, mida ei leidu töödeldud tootes, aga mis võimaldab või hõlbustab kõnealuse toote tootmist, isegi kui kõnealune kaup täielikult või osaliselt töötlemise käigus ära kasutatakse (tootmise abivahend);

32.

„tulemimäär” — töödeldud toodete kogus või osakaal, mis on saadud teatava koguse töötlemisprotseduurile suunatud kauba töötlemisest;

33.

„sõnum” — ette nähtud vormis teatis, mis sisaldab ühe isiku, ameti või asutuse poolt teisele isikule, ametile või asutusele infotehnoloogia ja arvutivõrgu abil edastatavaid andmeid.

2. PEATÜKK

Isikute õigused ja kohustused seoses tollialaste õigusaktidega

1. jagu

Teabe esitamine

Artikkel 5

Andmete vahetamine ja säilitamine

1.   Kogu tollialaste õigusaktide kohaselt nõutav andmete, saatedokumentide, otsuste ja teatiste vahetamine tollide vahel ning ettevõtjate ja tolli vahel ning selliste andmete tollialaste õigusaktide kohaselt nõutav säilitamine peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades erandid esimesest lõigust, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Nende meetmetega määratakse kindlaks, millistel juhtudel ja tingimustel võib elektroonilise andmevahetuse asemel kasutada paberipõhiseid või muid menetlusi, võttes eelkõige arvesse järgmist:

a)

tolli arvutisüsteemide ajutise rikke võimalust;

b)

ettevõtja arvutisüsteemide ajutise rikke võimalust;

c)

paberdokumentide kasutamist sätestavaid rahvusvahelisi konventsioone ja lepinguid;

d)

reisijaid, kellel puudub otsejuurdepääs arvutisüsteemidele ja puuduvad vahendid teabe elektrooniliseks esitamiseks;

e)

praktilisi nõudeid deklaratsioonide suuliselt või muul viisil esitamiseks.

2.   Kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, võtab komisjon vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed, millega sätestatakse:

a)

tolliasutuste vahel vahetatavad tollialaste õigusaktide kohaldamiseks vajalikud sõnumid;

b)

tollialaste õigusaktide alusel vahetatavate sõnumite ühine andmerühm ja formaat.

Esimese lõigu punktis b nimetatud andmed peavad sisaldama riskianalüüsi läbiviimiseks ja tollikontrolli nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikke üksikasju, kasutades vajaduse korral rahvusvahelisi standardeid ja kaubandustava.

Artikkel 6

Andmekaitse

1.   Kogu teabe kohta, mida toll oma kohuseid täites saab ning mis on oma olemuselt konfidentsiaalne või konfidentsiaalsena esitatud, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Välja arvatud artikli 26 lõikes 2 sätestatud juhul, ei või pädevad asutused kõnealust teavet ilma seda esitanud isiku või asutuse otsese nõusolekuta avaldada.

Kõnealuse teabe avaldamine on siiski lubatud, kui toll on kohustatud või volitatud seda tegema vastavalt kehtivatele õigusaktidele, eriti mis puudutavad andmekaitset, või seoses õigustoimingutega.

2.   Konfidentsiaalsete andmete edastamine väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumide tollidele ja muudele pädevatele asutustele on lubatud üksnes sellise rahvusvahelise lepingu raames, mis tagab piisava andmekaitse taseme.

3.   Teabe avaldamine või edastamine peab toimuma täielikus kooskõlas kehtivate andmekaitse õigusaktidega.

Artikkel 7

Lisateabe vahetamine tolli ja ettevõtjate vahel

1.   Toll ja ettevõtjad võivad, eelkõige vastastikuse koostöö eesmärgil seoses riski kindlaksmääramise ja selle vastu võitlemisega, vahetada teavet, mis ei ole nõutav tollialaste õigusaktide alusel. Kõnealune teabevahetus võib toimuda kirjaliku kokkuleppe alusel ning võib sisaldada tolli juurdepääsu ettevõtjate arvutisüsteemidele.

2.   Lõikes 1 kirjeldatud koostöö raames ühe osapoole poolt teisele osapoolele esitatud teave on konfidentsiaalne, kui mõlemad osapooled ei ole teisiti kokku leppinud.

Artikkel 8

Tollipoolne teabe esitamine

1.   Iga isik võib taotleda tollilt teavet tollialaste õigusaktide kohaldamise kohta. Kõnealuse taotluse võib tagasi lükata juhul, kui see ei puuduta tegelikult kavandatava rahvusvahelise kaubavahetusega seotud tegevust.

2.   Toll on pidevalt kontaktis ettevõtjatega ja teiste rahvusvahelise kaubavahetusega seotud asutustega. Toll edendab läbipaistvust, tehes tollialased õigusaktid, üldised halduskorraldused ja taotluse vormid Interneti kaudu vabalt ja võimaluse korral tasuta kättesaadavaks.

Artikkel 9

Teabe esitamine tollile

1.   Kõik tolliformaalsuste või tollikontrolli teostamisega otseselt või kaudselt seotud isikud esitavad tollile viimase taotluse korral ja ettenähtud tähtaja jooksul ning asjakohases vormis kõik vajalikud dokumendid ja kogu vajaliku teabe ning osutavad tollile nende formaalsuste või selle kontrolli lõpuleviimiseks vajalikku abi.

2.   Asjaomane isik vastutab ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni või teatist esitades või loa või mõne muu otsuse suhtes taotlust esitades järgmise eest:

a)

deklaratsioonis, teatises või taotluses antud teabe täpsus ja täielikkus;

b)

esitatud või kättesaadavaks tehtud dokumendi autentsus;

c)

vajaduse korral kõnealuse kauba teatavale tolliprotseduurile suunamisega seotud kohustuste täitmine või lubatud toimingute tegemine.

Esimest lõiku kohaldatakse ka tolli poolt nõutava või tollile antava mis tahes teabe mis tahes muus vormis andmise suhtes.

Kui deklaratsioon, teatis, taotlus või teave esitatakse asjaomase isiku tolliesindaja poolt, on esimeses lõigus esitatud kohustused siduvad ka tolliesindaja suhtes.

Artikkel 10

Elektroonilised süsteemid

1.   Liikmesriigid teevad tolliasutustevaheliseks teabevahetuseks ning kannete ühiseks registreerimiseks ja säilitamiseks ette nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamisel, hooldamisel ja kasutamisel koostööd komisjoniga; kõnealused süsteemid hõlmavad eelkõige:

a)

otseselt või kaudselt tolliformaalsuste teostamisega seotud ettevõtjaid;

b)

taotlusi ja lube, mis on seotud tolliprotseduuride või volitatud ettevõtja staatusega;

c)

vastavalt artiklile 20 tehtud taotlusi ja eriotsuseid;

d)

artiklis 25 osutatud ühtset riskijuhtimist.

2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades järgmised aspektid:

a)

registreeritavate andmete standardformaat ja sisu,

b)

kõnealuste andmete säilitamine liikmesriikide tollide poolt,

c)

eeskirjad kõnealustele andmetele juurdepääsu andmiseks

i)

ettevõtjatele,

ii)

muudele pädevatele asutustele,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. jagu

Tolliesindamine

Artikkel 11

Tolliesindaja

1.   Iga isik võib määrata tolliesindaja.

Kõnealune esindamine võib olla kas otsene, mille puhul tolliesindaja tegutseb teise isiku nimel ja eest, või kaudne, mille puhul tolliesindaja tegutseb enda nimel, kuid teise isiku eest.

Tolliesindaja on asutatud ühenduse tolliterritooriumil.

2.   Liikmesriigid võivad kooskõlas ühenduse õigusega määrata kindlaks tingimused, mille kohaselt tolliesindaja võib osutada teenuseid liikmesriigis, kus ta on asutatud. Ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi poolt vähem rangete kriteeriumite kohaldamist, on tolliesindajal, kes täidab artikli 14 punktides a–d sätestatud kriteeriume, siiski õigus osutada selliseid teenuseid muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus ta on asutatud.

3.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades eelkõige järgmised aspektid:

a)

tingimused, mille korral lõike 1 kolmandas lõigus osutatud nõudest võib loobuda,

b)

tingimused, mille korral lõikes 2 osutatud õiguse võib anda ja seda tõestada,

c)

mis tahes lisameetmed käesoleva artikli rakendamiseks,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 12

Volitamine

1.   Tolliga suheldes teatab tolliesindaja, et ta tegutseb esindatava isiku eest, ja täpsustab, kas esindamine on otsene või kaudne.

Isik, kes ei teata, et ta tegutseb tolliesindajana, või kes teatab, et ta tegutseb tolliesindajana, ilma et ta oleks volitatud seda tegema, loetakse tegutsevaks enda nimel ja enda eest.

2.   Toll võib nõuda isikult, kes teatab, et ta tegutseb tolliesindajana, tõendite esitamist esindatava isiku volituse olemasolu kohta.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades erandid esimesest lõigust, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3. jagu

Volitatud ettevõtja

Artikkel 13

Taotlemine ja lubamine

1.   Ettevõtja, kes on asutatud ühenduse tolliterritooriumil ja kes vastab artiklites 14 ja 15 sätestatud tingimustele, võib taotleda volitatud ettevõtja staatust.

Toll annab, vajaduse korral pärast konsulteerimist teiste pädevate asutustega, kõnealuse staatuse, mille üle peetakse järelevalvet.

2.   Volitatud ettevõtja staatus hõlmab kahte liiki lube: volitatud ettevõtja „tollialased lihtsustused” ning volitatud ettevõtja „turvalisus ja ohutus”.

Esimest liiki luba võimaldab ettevõtjatel kasutada teatavaid lihtsustusi vastavalt tollialastele õigusaktidele. Teist liiki loa kohaselt on selle omanikul õigus kasutada turvalisuse ja ohutusega seonduvaid hõlbustusi.

Mõlemat liiki lube võib omada korraga.

3.   Kõikide liikmesriikide tollid tunnustavad artiklitele 14 ja 15 vastavat volitatud ettevõtja staatust, ilma et see piiraks tollikontrolli läbiviimist.

4.   Volitatud ettevõtja staatuse tunnustamise alusel ja tingimusel, et tollialastes õigusaktides sätestatud konkreetset tüüpi lihtsustusega seotud nõuded on täidetud, lubab toll ettevõtjal saada seda lihtsustust.

5.   Volitatud ettevõtja staatust võib kooskõlas vastavalt artikli 15 lõike 1 punktile g sätestatud tingimustega peatada või tühistada.

6.   Volitatud ettevõtja teatab tollile kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast staatuse andmist ja võivad mõjutada selle kehtivust või sisu.

Artikkel 14

Staatuse andmine

Kriteeriumid volitatud ettevõtja staatuse andmiseks on järgmised:

a)

varasem kinnipidamine tolli- ja maksunõuetest;

b)

äri- ja vajaduse korral transpordiandmete haldamise nõuetekohane süsteem, mis võimaldab kohase tollikontrolli läbiviimist;

c)

tõestatud maksevõime;

d)

läbiviidava tegevusega otseselt seotud praktilised pädevusstandardid või kutsekvalifikatsioon juhtudel, kui volitatud ettevõtja soovib kasutada tollialaste õigusaktide alusel ette nähtud lihtsustusi vastavalt artikli 13 lõikele 2;

e)

asjakohased turvalisus- ja ohutusstandardid juhtudel, kui volitatud ettevõtja soovib kasutada turvalisuse ja ohutusega seonduva tollikontrolli osas hõlbustusi vastavalt artikli 13 lõikele 2.

Artikkel 15

Rakendusmeetmed

1.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades järgmisi juhtumeid käsitlevad eeskirjad:

a)

volitatud ettevõtja staatuse andmine,

b)

juhtumid, mille puhul tuleb volitatud ettevõtja staatus läbi vaadata,

c)

volitatud ettevõtjatele lihtsustuste kasutamise lubade andmine,

d)

sellise tolliasutuse määratlemine, kelle pädevusse kuulub kõnealuse staatuse ning kõnealuste lubade andmine,

e)

turvalisuse ja ohutusega seonduva tollikontrolli suhtes volitatud ettevõtjatele antavate hõlbustuste liik ja ulatus,

f)

konsulteerimine teiste tollidega ja teabe esitamine teistele tollidele,

g)

tingimused, mille kohaselt volitatud ettevõtja staatus peatatakse või tühistatakse,

h)

tingimused, mille kohaselt võib teatud volitatud ettevõtjate kategooriate puhul loobuda ühenduse tolliterritooriumil registreeritud asukoha nõudest, võttes eelkõige arvesse rahvusvahelisi lepinguid,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Nimetatud meetmete puhul võetakse arvesse:

a)

artikli 25 lõike 3 alusel vastu võetud eeskirju;

b)

kutsetegevusealast osalemist tollialaste õigusaktidega hõlmatud tegevustes;

c)

praktilisi pädevusstandardeid või tööalast kvalifikatsiooni, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega;

d)

ettevõtjat, kellel on asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide alusel väljastatud mis tahes rahvusvaheliselt tunnustatud tõend.

4. jagu

Tollialaste õigusaktide kohaldamisega seonduvad otsused

Artikkel 16

Üldsätted

1.   Isik, kes taotleb, et toll teeks tollialaste õigusaktide kohaldamisega seonduva otsuse, peab tollile esitama sellise otsuse tegemiseks kogu vajaliku tolli poolt nõutava teabe.

Otsuse tegemist võivad taotleda ka mitu isikut ning otsuse võib teha ka mitme isiku kohta vastavalt tollialaste õigusaktidega ette nähtud tingimustele.

2.   Lõike 1 kohane otsus tehakse ja taotlejale teatatakse kõnealusest otsusest viivitamata ning hiljemalt nelja kuu jooksul arvates kuupäevast, mil toll sai nimetatud otsuse tegemiseks kogu vajaliku tema poolt nõutava teabe, kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

Kui tollil ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul siiski võimalik otsust teha, teatab ta taotlejale sellest enne kõnealuse ajavahemiku möödumist, esitades põhjused ja määrates järgmise tähtaja, mida ta peab vajalikuks, et teha otsus taotluse kohta.

3.   Kui otsuses või tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, jõustub otsus kuupäeval, mil taotleja otsuse kätte saab või mil see loetakse kätte saaduks. Toll täidab vastuvõetud otsused sellest kuupäevast alates, välja arvatud artikli 24 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

4.   Enne sellise otsuse vastuvõtmist, mis võib kahjustada isikut või isikuid, kellele see on suunatud, peab toll esitama oma otsuse aluseks olevad põhjendused asjaomasele isikule või isikutele, kellele tuleb anda võimalus oma seisukoha väljendamiseks, ette nähtud ajavahemiku jooksul alates kuupäevast, mil need põhjendused esitati.

Pärast kõnealuse ajavahemiku lõppemist tehakse otsus, milles on esitatud selle aluseks olevad põhjendused, asjakohases vormis asjaomasele isikule teatavaks. Otsuses tuleb viidata artiklis 23 sätestatud kaebuse esitamise õigusele.

5.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades järgmised aspektid:

a)

millistel juhtudel ja tingimustel lõike 4 esimest lõiku ei kohaldata,

b)

lõike 4 esimeses lõigus osutatud ajavahemik,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

6.   Piiramata teiste valdkondade normide kohaldamist, millega sätestatakse juhud ja tingimused, mille korral otsused on tühised või neid saab kehtetuks tunnistada, võib toll, kes otsuse tegi, selle tühistada, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada, kui see ei ole vastavuses tollialaste õigusaktidega.

7.   Käesoleva artikli lõigete 3, 4 ja 6 ning artiklite 17, 18 ja 19 sätteid kohaldatakse ka nende otsuste suhtes, mis toll on teinud ilma asjaomase isiku eelneva taotluseta, ja eriti artikli 67 lõike 3 kohaste tollivõlast teatamiste suhtes, välja arvatud juhul, kui toll tegutseb kohtuorganina.

Artikkel 17

Otsuste kehtivus kogu ühenduse piires

Kui ei ole taotletud või sätestatud teisiti, kehtivad tolli poolt tollialaste õigusaktide alusel või seoses nende kohaldamisega tehtud otsused kogu ühenduse tolliterritooriumil.

Artikkel 18

Soodsate otsuste tühistamine

1.   Toll tühistab soodsa otsuse isiku suhtes, kellele kõnealune otsus on suunatud, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

otsus on tehtud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel;

b)

taotleja teadis või oleks pidanud teadma, et teave oli ebaõige või mittetäielik;

c)

õige ning täieliku teabe korral oleks otsus olnud teistsugune.

2.   Isikule, kellele otsus oli suunatud, teatatakse selle tühistamisest.

3.   Kui kooskõlas tollialaste õigusaktidega ei ole otsuses sätestatud teisiti, loetakse otsus tühiseks esialgse otsuse jõustumise kuupäevast.

4.   Komisjon võib vastavalt artikli 184 lõikes 3 osutatud korralduskomitee menetlusele võtta meetmed käesoleva artikli rakendamiseks, eelkõige mitmele isikule suunatud otsustega seoses.

Artikkel 19

Soodsate otsuste kehtetuks tunnistamine ja muutmine

1.   Soodne otsus tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse, kui üks või mitu sellise otsuse tegemiseks ette nähtud tingimustest olid täitmata või ei ole enam täidetud, välja arvatud artiklis 18 nimetatud juhtudel.

2.   Kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, võib mitmele isikule suunatud soodsa otsuse kehtetuks tunnistada ka ainult selle isiku suhtes, kes ei täida asjaomase otsuse raames kehtestatud kohustusi.

3.   Isikule, kellele otsus oli suunatud, teatatakse selle kehtetuks tunnistamisest või muutmisest.

4.   Artikli 16 lõiget 3 kohaldatakse otsuse kehtetuks tunnistamise või muutmise suhtes.

Kui selle isiku õigustatud huvi, kellele otsus on suunatud, seda nõuab, võib toll erandjuhtudel kehtetuks tunnistamise otsuse või tehtud muudatuse jõustumise kuupäeva edasi lükata.

5.   Komisjon võib vastavalt artikli 184 lõikes 3 osutatud korralduskomitee menetlusele võtta meetmed käesoleva artikli rakendamiseks, eelkõige mitmele isikule suunatud otsustega seoses.

Artikkel 20

Siduva informatsiooniga seonduvad otsused

1.   Ametliku taotluse korral teeb toll siduva tariifiinformatsiooniga seonduvaid otsuseid (edaspidi „STI-otsus”) või siduva päritoluinformatsiooniga seonduvaid otsuseid (edaspidi „SPI-otsus”).

Selline taotlus lükatakse tagasi mis tahes järgmistel tingimustel:

a)

kui otsuse saaja esitab või on juba esitanud sama kauba suhtes taotluse samale või teisele tolliasutusele või kui seda on tehtud tema nimel, ning SPI-otsuse puhul samadel tingimustel, mis on päritolustaatuse omandamise aluseks;

b)

kui taotlus ei ole seotud STI- või SPI-otsuse mis tahes kavandatava kasutamisega või tolliprotseduuri mis tahes kavandatava kasutamisega.

2.   STI- või SPI-otsused on siduvad ainult kauba tariifse klassifitseerimise või päritolu määramise suhtes.

Kõnealused otsused on tollile siduvad otsuse saaja suhtes ainult seoses kaubaga, mille suhtes tolliformaalsused viiakse lõpule pärast otsuse jõustumise kuupäeva.

Kõnealused otsused on siduvad otsuse saajale tolli suhtes üksnes alates kuupäevast, millal isik saab teatise otsuse kohta või mil see teatis loetakse isiku poolt kätte saaduks.

3.   STI- või SPI-otsused kehtivad kolm aastat alates otsuse jõustumise kuupäevast.

4.   Kindla tolliprotseduuri raames STI- või SPI-otsuse kohaldamiseks peab otsuse saaja tõendama järgmist:

a)

STI-otsuse puhul: deklareeritud kaup vastab täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaubale;

b)

SPI-otsuse puhul: asjaomased tooted ning nende päritolustaatuse omandamise aluseks olevad tingimused vastavad täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaubale ja tingimustele.

5.   Erandina artikli 16 lõikest 6 ja artiklist 18 tühistatakse STI- või SPI-otsused, kui need põhinevad taotlejalt saadud ebaõigel või mittetäielikul teabel.

6.   STI- või SPI-otsused tunnistatakse kehtetuks vastavalt artikli 16 lõikele 6 ja artiklile 19.

Kõnealuseid otsuseid ei või muuta.

7.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed käesoleva artikli lõigete 1–5 rakendamiseks.

8.   Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, ja millega sätestatakse järgmised aspektid:

a)

STI- ja SPI-otsuste kehtivuse lõppemise tingimused ja aeg,

b)

tingimused, mille korral punktis a kirjeldatud otsust võib veel kasutada kõnealusel otsusel põhinevate siduvate lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne kõnealuse otsuse kehtivuse lõppemist, ning ajavahemik, mil neid otsuseid võib veel nõnda kasutada,

c)

tingimused, mille korral komisjon võib teha otsuseid, millega taotletakse, et liikmesriigid tunnistaksid siduva informatsiooniga seonduva otsuse kehtetuks või muudaksid seda ning annaksid erinevat siduvat informatsiooni võrreldes muude sama küsimust käsitlevate otsustega,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

9.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades tingimused, mille korral tuleb teha siduva informatsiooniga seonduvaid muid otsuseid, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5. jagu

Karistused

Artikkel 21

Karistuste kohaldamine

1.   Iga liikmesriik sätestab karistused ühenduse tollialaste õigusaktide täitmata jätmise eest. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Halduskaristuse kohaldamisel võib see muu hulgas olla ühes või mõlemas järgmises vormis:

a)

tolli poolt määratud rahatrahv, sealhulgas kriminaalkaristuse asemel kohaldatav trahv;

b)

igasuguste asjaomasele isikule antud lubade kehtetuks tunnistamine, peatamine või muutmine.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile lõikes 1 ette nähtud kehtivad siseriiklikud sätted ja teatavad viivitamatult kõigist järgnevatest neid puudutavatest muudatustest kuue kuu jooksul alates käesoleva artikli kohaldamise kuupäevast, nagu see on määratud vastavalt artikli 188 lõikele 2.

6. jagu

Kaebused

Artikkel 22

Kohtuotsused

Artiklid 23 ja 24 ei kehti kaebuste kohta, mille esitamise eesmärk on tollialaste õigusaktide kohaldamisega seonduva kohtuotsuse või kohtuorganina tegutseva tolli tehtud otsuse tühistamine, kehtetuks tunnistamine või muutmine.

Artikkel 23

Kaebuse esitamise õigus

1.   Igal isikul on õigus esitada kaebusi kõigi tolli otsuste suhtes, mis on seotud tollialaste õigusaktide kohaldamisega ning mis puudutavad kõnealust isikut otseselt ja isiklikult.

Õigus esitada kaebus on ka igal isikul, kes on taotlenud, et toll teeks otsuse, ja ei ole oma taotluse alusel artikli 16 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul otsust saanud.

2.   Kaebuse esitamise õigust võib täide viia vähemalt kahes järgus:

a)

esitada kaebuse algul tollile või kohtule või muule liikmesriigi poolt selleks määratud asutusele;

b)

seejärel kõrgemalseisvale sõltumatule asutusele, milleks vastavalt liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele võib olla kohus või samaväärne eriorgan.

3.   Kaebuse peab esitama selles liikmesriigis, kus otsus on tehtud või kus selle tegemist on taotletud.

4.   Liikmesriigid peavad tagama, et kaebuste menetlemine võimaldaks tolli otsuste kiiret kinnitamist või korrigeerimist.

Artikkel 24

Täitmise peatamine

1.   Kaebuse esitamine ei peata vaidlusaluse otsuse täitmist.

2.   Toll peatab aga sellise otsuse täitmise täielikult või osaliselt, kui tal on piisavalt alust arvata, et vaidlusalune otsus ei ole vastavuses tollialaste õigusaktidega või et asjaomasele isikule võidakse tekitada korvamatut kahju.

3.   Lõikes 2 nimetatud juhtudel, kui vaidlusalune otsus toob kaasa kohustuse tasuda imporditollimaks või eksporditollimaks, on kõnealuse otsuse peatamise eelduseks tagatise esitamine, välja arvatud juhul, kui dokumenteeritud hinnangu alusel on tehtud kindlaks, et tagatise andmine põhjustaks võlgnikule tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.

Komisjon võib vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu meetmed käesoleva lõike esimese lõigu rakendamiseks.

7. jagu

Kauba kontrollimine

Artikkel 25

Tollikontroll

1.   Toll võib läbi viia mis tahes tollikontrolle, mida ta peab vajalikuks.

Tollikontroll võib eelkõige seisneda kauba läbivaatamises, proovide ja näidiste võtmises, deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimises ja dokumentide olemasolu ja autentsuse kontrollimises, ettevõtjate raamatupidamise ja muude dokumentide läbivaatamises, transpordivahendite kontrollis, pagasi või muu isikute poolt või isikutega kaasas või nende juures oleva kauba läbivaatamises, ametlike päringute tegemises ning muudes sellistes tegevustes.

2.   Tollikontroll, välja arvatud pisteline kontroll, peab peamiselt põhinema elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil läbi viidud riskianalüüsidel, mille eesmärk on määrata kindlaks ja hinnata riske ning välja arendada siseriiklikul, ühenduse ja võimaluse korral rahvusvahelisel tasandil väljatöötatud kriteeriumide põhjal vajalikud vastumeetmed.

Koostöös komisjoniga arendavad liikmesriigid välja, haldavad ja kasutavad ühtset riskijuhtimise raamistikku, mis põhineb tolliadministratsioonide-vahelisel riskialase teabe vahetusel ja analüüsil ning millega muu hulgas määratakse kindlaks ühtsed riskihindamise kriteeriumid, kontrollimeetmed ja kontrolli prioriteetvaldkonnad.

Sellisel teabel ja kriteeriumitel põhinevaid kontrolle viiakse läbi ilma, et see piiraks teiste kontrollide läbiviimist kooskõlas lõigetega 1 ja 2 või muude kehtivate sätetega.

3.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võtab komisjon vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed, millega sätestatakse:

a)

ühine riskijuhtimise raamistik;

b)

ühised kriteeriumid ja prioriteetsed kontrolli valdkonnad;

c)

tolliadministratsioonide vahel riskiteabe ja riskianalüüside vahetamise kohustus.

Artikkel 26

Koostöö asutuste vahel

1.   Kui muud pädevad asutused peale tolli peavad viima sama kauba suhtes läbi muu kontrolli, mis ei ole tollikontroll, püüab toll tihedas koostöös nimetatud muude asutustega võimaldada kõnealust kontrolli teostada võimaluse korral samal ajal ja samas kohas koos tollikontrolliga (üks kontrollipunkt), seejuures on tollil selle saavutamiseks koordineeriv roll.

2.   Käesolevas jaos kirjeldatud kontrolli raames võivad toll ja muud pädevad asutused vajaduse korral ning riskide vähendamiseks ja pettuste vastu võitlemiseks vahetada omavahel ja komisjoniga andmeid, mida nad on saanud ühenduse tolliterritooriumi ja muude territooriumide vahel liikuvate kaupade sisenemise, väljumise, transiidi, edasitoimetamise, ladustamise ja lõppkasutuse, sealhulgas postiliikluse kohta, ning ühendusevälise ja lõppkasutusprotseduurile suunatud kauba tolliterritooriumil liikumise ja olemasolu kohta, ning mis tahes kontrollide tulemusi. Toll ja komisjon võivad vahetada üksteisega selliseid andmeid ka ühenduse tollialaste õigusaktide ühetaolise kohaldamise tagamiseks.

Artikkel 27

Vabastusjärgne kontroll

Toll võib pärast kauba vabastamist ja selleks, et teha kindlaks üld- või tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsus, kontrollida kõiki asjaomase kaubaga tehtavate toimingute või selle kaubaga seotud eelnevate või edasiste äritoimingute dokumente ja andmeid. Toll võib samuti asjaomast kaupa läbi vaadata ja/või võtta proove ja näidiseid, kui tal on seda võimalik veel teha.

Kõnealune kontroll võib toimuda kauba valdaja või tema esindaja, mõne muu asjaomaste toimingutega äritegevuse tõttu otseselt või kaudselt seotud isiku või muu isiku tööruumides, kelle valduses on seoses äritegevusega asjaomased dokumendid või vajalikud andmed.

Artikkel 28

Ühendusesisesed lennud ja merereisid

1.   Tollikontrolli või tolliformaalsusi viiakse kas ühendusesiseseid lende või ühendusesiseseid merereise tegevate isikute käsi- ja registreeritud pagasi suhtes läbi üksnes juhul, kui sellised kontrollid või formaalsused on sätestatud tollialastes õigusaktides.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse, ilma et see piiraks kumbagi järgmistest kontrollidest:

a)

turvalisuse ja ohutuse kontroll;

b)

keeldude ja piirangutega seotud kontrollid.

3.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu käesoleva jao rakendamise meetmed, millega sätestatakse need juhud ja tingimused, mille korral võib tollikontrolli ja tolliformaalsusi kohaldada järgmise pagasi suhtes:

a)

käsi- ja registreeritud pagas, mis kuulub järgmistele isikutele:

i)

isikud, kes lendavad õhusõidukiga, mis saabub ühendusevälisest lennujaamast ja jätkab pärast vahemaandumist ühenduse lennujaamas lendu teise ühenduse lennujaama;

ii)

isikud, kes lendavad õhusõidukiga, mis jätkab lendu ühendusevälisesse lennujaama pärast vahemaandumist ühenduse lennujaamas;

iii)

isikud, kes teevad ühel ja sama laevaga merereisi, mis koosneb järjestikustest reisietappidest, mis algavad või lõppevad ühendusevälises sadamas või mille käigus tehakse vahepeatus ühendusevälises sadamas;

iv)

isikud, kes viibivad lõbusõidulaeval või turismi- või äriotstarbelise õhusõiduki pardal;

b)

käsi- ja registreeritud pagas:

i)

mis saabub ühenduse lennujaama ühendusevälisest lennujaamast saabuva õhusõiduki pardal ja mis laaditakse ümber selles ühenduse lennujaamas teisele õhusõidukile, mis suundub ühendusesisele lennule;

ii)

mis laaditakse ühenduse lennujaamas ühendusesisesele lennule suunduvale õhusõidukile edasitoimetamiseks teise ühenduse lennujaama, kus see laaditakse ümber ühendusevälisesse lennujaama suunduvale õhusõidukile.

8. jagu

Dokumentide ja muu teabe säilitamine; tasud ja kulud

Artikkel 29

Dokumentide ja muu teabe säilitamine

1.   Tollikontrolli otstarbel säilitab asjaomane isik artikli 9 lõikes 1 nimetatud dokumente ja teavet tollile kättesaadaval ja nende poolt heaks kiidetud viisil vähemalt kolm kalendriaastat.

Muudel kui kolmandas lõigus nimetatud asjaoludel vabasse ringlusse lubatud kauba või ekspordiks deklareeritud kauba puhul algab kõnealune ajavahemik selle aasta lõpust, mil vabasse ringlusse lubamise või ekspordi tollideklaratsioon aktsepteeritakse.

Kauba puhul, mis selle lõppkasutuse tõttu lubatakse vabasse ringlusse maksuvabalt või vähendatud imporditollimaksumääraga, algab kõnealune ajavahemik selle aasta lõpust, mil tollijärelevalve asjaomase kauba üle lõpetatakse.

Kauba puhul, mis on suunatud mis tahes muule tolliprotseduurile, algab kõnealune ajavahemik selle aasta lõpust, mil kõnealune tolliprotseduur lõppeb.

2.   Ilma et see piiraks artikli 68 lõike 4 kohaldamist, tuleb juhul, kui seoses tollivõlaga läbi viidud tollikontrolli käigus selgub, et asjaomane arvestuskanne tuleb ära parandada, ning asjaomast isikut on paranduse sisseviimisest teavitatud, säilitada asjaomaseid dokumente ja teavet lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajavahemikule veel kolm aastat.

Kui on esitatud kaebus või on alustatud kohtumenetlust, siis tuleb dokumente ja teavet säilitada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul või kuni kaebuse menetlemise või kohtmenetluse lõpetamiseni, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Artikkel 30

Tasud ja kulud

1.   Toll ei nõua tasu tollikontrolli või muude tollialaste õigusaktide rakendamisega seonduvate toimingute tegemise eest pädeva tolliasutuse ametlikel lahtiolekuaegadel.

Toll võib siiski nõuda tasu eriteenuste eest või nõuda tagasi nendega seonduvaid kulusid; tasu võib nõuda eelkõige järgmiste teenuste eest:

a)

tolli personali kohalolu väljaspool tolliasutuse ametlikke lahtiolekuaegu või väljaspool tolliasutuse tööruume, kui selleks on esitatud taotlus;

b)

analüüsid ja eksperdiaruanded kauba kohta ning postitasud kauba tagastamise eest taotlejale, eriti seoses artikli 20 kohaselt vastu võetud otsustega või artikli 8 lõike 1 kohaselt esitatud teabega;

c)

kauba läbivaatamine või proovide või näidiste võtmine tõendamise eesmärgil või kauba hävitamine, kui sellega kaasnevad muud kulud kui tollipersonali kasutamisega seotud kulud;

d)

erakorralised kontrollimeetmed, kui need on vajalikud kauba liigi või võimaliku ohu tõttu.

2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades meetmed lõike 1 teise lõigu rakendamiseks, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3. PEATÜKK

Valuuta konverteerimine ja tähtajad

Artikkel 31

Valuuta konverteerimine

1.   Pädevad asutused avaldavad või teevad Internetis kättesaadavaks kohaldatava vahetuskursi, kui valuuta konverteerimine on vajalik ühel järgmistest põhjustest:

a)

kauba tolliväärtuse määramiseks kasutatavad tegurid on avaldatud muus vääringus kui selle liikmesriigi vääring, kus tolliväärtus määratakse;

b)

kauba tariifse klassifikatsiooni ning impordi- ja eksporditollimaksu suuruse, sealhulgas ühises tollitariifistikus esitatud piirväärtuste määramiseks nõutakse euro väärtust omavääringus.

2.   Kui valuuta konverteerimine on vajalik muudel kui lõikes 1 kirjeldatud põhjustel, määratakse tollialaste õigusaktide raames kohaldatav euro väärtus siseriikliku valuuta suhtes kindlaks vähemalt kord aastas.

3.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed käesoleva artikli rakendamiseks.

Artikkel 32

Tähtajad

1.   Kui tollialastes õigusaktides on ette nähtud ajavahemik, kuupäev või tähtaeg, võib asjaomast ajavahemikku pikendada või lühendada ning asjaomast kuupäeva või tähtaega edasi lükata või tuua varasemaks ainult juhul, kui see on otseselt lubatud kõnealuste sätetega.

2.   Kohaldatakse nõukogu 3. juuni 1971. aasta määruses (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad) (10) sätestatud ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavaid eeskirju, kui ühenduse tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud erisätteid.

II JAOTIS

TEGURID, MILLE ALUSEL KOHALDATAKSE IMPORDI- JA EKSPORDITOLLIMAKSU JA MUID KAUBAVAHETUSE SUHTES ETTE NÄHTUD MEETMEID

1. PEATÜKK

Ühine tollitariifistik ja kauba tariifne klassifitseerimine

Artikkel 33

Ühine tollitariifistik

1.   Tasumisele kuuluv impordi- ja eksporditollimaks põhineb ühisel tollitariifistikul.

Muid ühenduse õigusaktidega ette nähtud meetmeid, mis reguleerivad konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi, kohaldatakse vajaduse korral vastavalt kõnealuste kaupade tariifsele klassifikatsioonile.

2.   Ühise tollitariifistiku moodustavad:

a)

nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (11) sätestatud kaupade kombineeritud nomenklatuur;

b)

mis tahes muu nomenklatuur, mis täielikult või osaliselt põhineb kombineeritud nomenklatuuril või sätestab sellele lisaalajaotisi ja on kehtestatud konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega, selleks et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifseid meetmeid;

c)

kombineeritud nomenklatuuriga hõlmatud kauba suhtes kokkuleppelised või ühepoolsed tollimaksud;

d)

ühenduse ning teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumide või selliste riikide või territooriumide rühmade vahel sõlmitud lepingutes sisalduvad tariifsed soodusmeetmed;

e)

tariifsed soodusmeetmed, mille ühendus on teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumide või asjaomaste riikide või territooriumide rühmade suhtes ühepoolselt kehtestanud;

f)

ühepoolsed meetmed, millega nähakse ette teatava kauba suhtes kehtestatud tollimaksude vähendamine või nendest vabastamine;

g)

teatava kauba suhtes selle liigi või lõppkasutuse tõttu kehtestatud tariifne sooduskohtlemine punktides c–f või h kirjeldatud meetmete raames;

h)

muud tariifsed meetmed, mis on ette nähtud ühenduse põllumajandusalaste, kaubandusalaste või muude õigusaktidega.

3.   Kui asjaomane kaup vastab lõike 2 punktides d–g sätestatud meetmetes esitatud tingimustele, kohaldatakse deklarandi taotluse korral kõnealustes sätetes osutatud meetmeid, selle asemel et kohaldada nimetatud lõike punktis c sätestatud meetmeid. Asjaomase taotluse võib esitada tagantjärele, eeldusel, et asjaomastes meetmetes või käesolevas tolliseadustikus sätestatud tähtajad ja tingimused on täidetud.

4.   Kui lõike 2 punktides d–g kirjeldatud meetmete kohaldamine või kõnealuse lõike punktis h osutatud meetmetest vabastamine on piiratud teatava impordi- või ekspordimahuga, lõpetatakse kõnealuste meetmete kohaldamine või meetmetest vabastamine tariifikvootide olemasolu korral niipea, kui ette nähtud impordi- või ekspordimaht on saavutatud.

Tariifilagede saavutamisel lõpetatakse kõnealuste meetmete kohaldamine ühenduse õigusaktiga.

5.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 3 osutatud korralduskomitee menetlusele vastu meetmed käesoleva artikli lõigete 1 ja 4 rakendamiseks.

Artikkel 34

Kauba tariifne klassifitseerimine

1.   Ühise tollitariifistiku kohaldamisel seisneb kauba „tariifne klassifitseerimine” kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse.

2.   Mittetariifsete meetmete kohaldamisel seisneb kauba „tariifne klassifitseerimine” kombineeritud nomenklatuuri või mõne muu ühenduse õigusaktiga loodud ning täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril põhineva või sellesse täiendavaid alajaotisi lisava nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt kindlaks määratud alamrubriiki või madalamat alajaotist kasutatakse asjaomase alamrubriigiga seotud meetmete kohaldamiseks.

2. PEATÜKK

Kauba päritolu

1. jagu

Mittesooduspäritolu

Artikkel 35

Reguleerimisala

Artiklites 36, 37 ja 38 nähakse ette reeglid kauba mittesooduspäritolu määramiseks eesmärgiga kohaldada:

a)

ühist tollitariifistikku, välja arvatud artikli 33 lõike 2 punktides d ja e kirjeldatud meetmeid;

b)

meetmeid, mis ei kuulu tariifsete meetmete hulka ning mis on kehtestatud konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega;

c)

muid kauba päritoluga seonduvaid ühenduse meetmeid.

Artikkel 36

Päritolu määramine

1.   Kaup, mis on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil, loetakse kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt pärinevaks kaubaks.

2.   Kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik või territoorium, loetakse sellest riigist või sellelt territooriumilt pärinevaks kaubaks, kus kaup läbis viimase olulise töötluse.

Artikkel 37

Päritolutõendid

1.   Kui tollideklaratsioonis on märgitud päritolu vastavalt tollialastele õigusaktidele, võib toll nõuda deklarandilt kauba päritolu tõendamist.

2.   Kui vastavalt tollialastele õigusaktidele või muudele asjaomaseid valdkondi reguleerivatele ühenduse õigusaktidele esitatakse kauba päritolutõend, võib toll tõsise kahtluse korral nõuda lisatõendeid, mis on vajalikud tagamaks, et märgitud päritolu on kooskõlas asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud reeglitega.

3.   Päritolu tõendav dokument võib olla välja antud ühenduses, kui see on vajalik kaubanduse seisukohalt.

Artikkel 38

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed artiklite 36 ja 37 rakendamiseks.

2. jagu

Sooduspäritolu

Artikkel 39

Kauba sooduspäritolu

1.   Et kauba suhtes saaks kohaldada artikli 33 lõike 2 punktis d või e kirjeldatud meetmeid või mittetariifseid soodusmeetmeid, peab kaup vastama käesoleva artikli lõigetes 2–5 kirjeldatud sooduspäritolureeglitele.

2.   Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid lepingute alusel, mida ühendus on sõlminud teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumidega või selliste riikide või territooriumide rühmadega, sätestatakse sooduspäritolureeglid kõnealustes lepingutes.

3.   Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid, mida ühendus on vastu võtnud ühepoolselt teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumide või selliste riikide või territooriumide rühmade suhtes ning mis ei kuulu lõikes 5 kirjeldatute alla, võtab komisjon vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed, millega sätestatakse sooduspäritolureeglid.

4.   Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumi ning Ceuta ja Melilla vahelises kaubanduses kehtivaid soodusmeetmeid, mis sisalduvad 1985. aasta ühinemisakti protokollis nr 2, võetakse sooduspäritolureeglid vastu vastavalt kõnealuse protokolli artiklile 9.

5.   Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid, mis sisalduvad ühendusega assotsieerunud ülemeremaade ja territooriumide kasuks kehtestatud sooduskorras, võetakse sooduspäritolureeglid vastu vastavalt asutamislepingu artiklile 187.

6.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõigetes 2–5 kirjeldatud reeglite rakendamiseks.

3. PEATÜKK

Kauba tolliväärtus

Artikkel 40

Reguleerimisala

Kauba tolliväärtus ühise tollitariifistiku ja kaubavahetusega seonduvate, erinevaid valdkondi reguleerivates ühenduse õigusaktides sätestatud mittetariifsete meetmete kohaldamisel määratakse vastavalt artiklitele 41–43.

Artikkel 41

Tehinguväärtusel põhinev tolliväärtuse määramise meetod

1.   Kauba esmaseks tolliväärtuseks on tehinguväärtus, milleks on ühenduse tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on vajaduse korral korrigeeritud artikli 43 alusel vastu võetud meetmete kohaselt.

2.   Tegelikult makstud või makstav hind on kogu summa, mille ostja on maksnud või maksab imporditud kauba eest müüjale või kolmandale isikule müüja kasuks ja mis hõlmab kõiki imporditud kauba müügi tingimusena tehtud või tehtavaid makseid.

3.   Tehinguväärtust kohaldatakse eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:

a)

ostjal ei ole kauba käsutamisel või kasutamisel muid piiranguid peale mis tahes järgmiste piirangute:

i)

ühenduse õigusaktidega või ühenduse ametiasutuste poolt kehtestatud või ette nähtud piirangud;

ii)

kauba edasimüügi geograafilist piirkonda käsitlevad piirangud;

iii)

piirangud, mis ei mõjuta oluliselt kauba tolliväärtust;

b)

kauba müük ega hind ei sõltu mingitest tingimusest ega kaalutlustest, mille väärtust kauba väärtuse määramisel ei ole võimalik määrata;

c)

ostja poolt kauba hilisemast edasimüügist, käsutamisest või kasutamisest saadud tulud ei laeku osaliseltki otseselt või kaudselt müüjale, välja arvatud juhul, kui hinda on võimalik vastavalt artikli 43 kohaselt vastu võetud meetmetele sellekohaselt korrigeerida;

d)

ostja ja müüja ei ole teineteisega seotud või nendevaheline suhe ei mõjutanud hinda.

Artikkel 42

Tolliväärtuse määramise teisesed meetodid

1.   Kui kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 41 alusel, siis kohaldatakse selle määramiseks käesoleva artikli lõike 2 punkte a, b, c ja d nende järjekorras, kuni esimese punktini, mille alusel saab kauba tolliväärtust määrata.

Deklarandi taotluse korral muudetakse punktide c ja d kohaldamise järjekorda.

2.   Lõikele 1 vastav tolliväärtus on:

a)

identse kauba tehinguväärtus, mis on ühenduse tolliterritooriumile ekspordiks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal kui see kaup, mille väärtust määratakse;

b)

sarnase kauba tehinguväärtus, mis on ühenduse tolliterritooriumile ekspordiks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal kui see kaup, mille väärtust määratakse;

c)

väärtus, mis põhineb ühikuhinnal, millega imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud ühenduse tolliterritooriumi piires kõige suuremas üldkoguses isikule, kes ei ole müüjaga seotud;

d)

arvutatud väärtus.

3.   Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata lõike 1 alusel, määratakse see ühenduse tolliterritooriumil kättesaadavate andmete alusel, kasutades kohaseid meetodeid, mis on kooskõlas järgmistes õigusnormides sisalduvate põhimõtete ja üldsätetega:

a)

üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping;

b)

üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikkel;

c)

käesolev peatükk.

Artikkel 43

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed, millega sätestatakse järgmine:

a)

elemendid, mis tolliväärtuse määramisel lisatakse tegelikult makstud või makstavale hinnale või mida tohib kõnealusest tolliväärtusest välja jätta;

b)

elemendid, mida kasutatakse arvutatud väärtuse määramiseks;

c)

meetod tolliväärtuse määramiseks erandjuhtudel ning seoses kaubaga, mille suhtes pärast eriprotseduuri kohaldamist on tekkinud tollivõlg;

d)

mis tahes vajalikud täiendavad tingimused, sätted ja eeskirjad artiklite 41 ja 42 kohaldamiseks.

III JAOTIS

TOLLIVÕLG JA TAGATISED

1. PEATÜKK

Tollivõla tekkimine

1. jagu

Tollivõlg impordil

Artikkel 44

Vabasse ringlusse lubamine ja ajutine import

1.   Tollivõlg impordil tekib, kui ühenduseväline kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, suunatakse ühele järgmistest tolliprotseduuridest:

a)

vabasse ringlusse lubamine, sealhulgas lõppkasutust käsitlevate sätete alusel;

b)

ajutine import osalise vabastamisega imporditollimaksust.

2.   Tollivõlg tekib asjaomase tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel.

3.   Deklarant on võlgnik. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik.

Kui mõnda lõikes 1 nimetatud protseduuri puudutav tollideklaratsioon esitatakse sellise teabe põhjal, mille alusel kõiki imporditollimakse või osa nendest sisse ei nõuta, on võlgnikuks ka isik, kes andis tollideklaratsiooni koostamiseks vajalikku teavet või kes teadis või oleks pidanud teadma, et teave oli vale.

Artikkel 45

Erisätted päritolustaatuseta kauba suhtes

1.   Kui imporditollimaksu tagasimaksed või imporditollimaksust vabastamine on keelatud sellise päritolustaatuseta kauba puhul, mida kasutatakse selliste toodete valmistamisel, mille kohta ühenduse ja teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumide või selliste riikide või territooriumide rühmade vahelise sooduskorra raames koostatakse või antakse välja päritolutõend, tekib tollivõlg sellise päritolustaatuseta kauba puhul kõnealuste toodete re-ekspordi teatise aktsepteerimisel.

2.   Kui tollivõlg on tekkinud lõike 1 kohaselt, määratakse sellele võlale vastav imporditollimaksu summa samadel alustel kui tollivõla puhul, mis tekib samal päeval sellise päritolustaatuseta kauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimisel, mida kasutatakse asjaomaste toodete valmistamisel seestöötlemise protseduuri lõpuleviimiseks.

3.   Artikli 44 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis. Artiklis 179 kirjeldatud ühendusevälise kauba puhul on võlgnik siiski isik, kes esitab asjaomase re-ekspordi teatise. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest teatis esitatakse, samuti võlgnik.

Artikkel 46

Rikkumisest tulenev tollivõlg

1.   Kauba puhul, mille eest tuleb tasuda imporditollimaksu, tekib tollivõlg impordil ühel järgmistest juhtudest:

a)

jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb ühendusevälise kauba toomist ühenduse tolliterritooriumile, selle eemaldamist tollijärelevalve alt või sellise kauba liikumist, töötlemist, ladustamist, ajutist importi või käsutamist kõnealusel territooriumil;

b)

jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb kauba lõppkasutust ühenduse tolliterritooriumil;

c)

jäetakse täitmata mõni tingimus, mis on seotud ühendusevälise kauba suunamisega tolliprotseduurile või kaubale maksuvabastuse või vähendatud imporditollimaksu määra kohaldamisega kauba lõppkasutuse tõttu.

2.   Tollivõla tekkimise aeg on üks järgmistest:

a)

hetk, mil kohustust, mille mittetäitmine tollivõla põhjustab, ei täideta või enam ei täideta;

b)

hetk, mil kaup suunatakse tolliprotseduurile või võetakse vastu tollideklaratsioon tolliprotseduurile suunamise eesmärgil, kui hiljem selgub, et tingimus, mille alusel kaup asjaomasele protseduurile suunati või mille alusel asjaomasele kaubale kehtestati maksuvabastus või vähendatud imporditollimaksumäär kauba lõppkasutuse tõttu, ei ole täidetud.

3.   Lõike 1 punktides a ja b esitatud juhtudel on võlgnik üks järgmistest isikutest:

a)

isik, kes pidi asjaomase kohustuse täitma;

b)

isik, kes teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et tollialaste õigusaktide kohane kohustus ei ole täidetud, ja kes tegutses isiku nimel, kes pidi asjaomase kohustuse täitma, või kes osales tegevuses, mille tulemuseks oli kohustuse mittetäitmine;

c)

isik, kes omandas asjaomase kauba või kes seda valdas ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et tollialaste õigusaktide kohane kohustus ei ole täidetud.

4.   Lõike 1 punktis c esitatud juhtudel on võlgnik isik, kes peab täitma kauba tolliprotseduurile suunamise või kõnealusele protseduurile suunatud asjaomase kauba deklareerimise või kauba lõppkasutuse tõttu antud maksuvabastuse või vähendatud imporditollimaksu määra kehtestamise tingimused.

Kui mõne lõikes 1 kirjeldatud protseduuri suhtes on koostatud tollideklaratsioon või kui tollile on antud tollialaste õigusaktide alusel taotletavat teavet kauba tolliprotseduurile suunamist käsitlevate tingimuste kohta, mille tulemusena imporditollimaksu osaliselt või täielikult sisse ei nõuta, on võlgnik ka isik, kes esitas deklaratsiooni koostamiseks taotletud teabe ja kes teadis või ilmselt oleks pidanud teadma, et asjaomane teave oli vale.

Artikkel 47

Juba tasutud imporditollimaksu summa mahaarvamine

1.   Kui tollivõlg on tekkinud vastavalt artikli 46 lõikele 1 lõppkasutuse tõttu vähendatud imporditollimaksumääraga vabasse ringlusse lubatud kauba puhul, arvatakse kauba vabasse ringlusse lubamisel tasutud imporditollimaksu summa tollivõlale vastava imporditollimaksu summast maha.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis, kui tollivõlg on tekkinud asjaomase kauba hävitamise tagajärjel tekkinud jääkide ja jäätmete suhtes.

2.   Kui tollivõlg on tekkinud vastavalt artikli 46 lõikele 1 osalise imporditollimaksust vabastamisega ajutisele impordile suunatud kauba puhul, arvatakse osalisel vabastamisel tasutud imporditollimaksu summa tollivõlale vastava imporditollimaksu summast maha.

2. jagu

Tollivõlg ekspordil

Artikkel 48

Eksport ja välistöötlemine

1.   Ekspordil tekib tollivõlg eksporditollimaksuga maksustatud kauba suunamisel ekspordiprotseduurile või välistöötlemise protseduurile.

2.   Tollivõlg tekib tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal.

3.   Deklarant on võlgnik. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik.

Kui tollideklaratsioon on koostatud teabe põhjal, mille tulemusena asjaomast eksporditollimaksu osaliselt või täielikult sisse ei nõuta, on võlgnik isik, kes esitas deklaratsioonis nõutava teabe ning teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et asjaomane teave on vale.

Artikkel 49

Rikkumisest tulenev tollivõlg

1.   Kauba puhul, mille eest tuleb tasuda eksporditollimaksu, tekib tollivõlg ekspordil järgmistel juhtudel:

a)

jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb kauba väljaviimist;

b)

jäetakse täitmata tingimused, mille kohaselt kaupa lubati ühenduse tolliterritooriumilt välja viia täieliku või osalise eksporditollimaksust vabastamisega.

2.   Tollivõla tekkimise aeg on üks järgmistest:

a)

hetk, mil kaup tegelikult ühenduse tolliterritooriumilt ilma tollideklaratsioonita välja viidi;

b)

hetk, mil kaup saabub muusse sihtkohta kui see, kuhu seda lubati täielikult või osaliselt eksporditollimaksust vabastatuna ühenduse tolliterritooriumilt viia;

c)

kui toll ei ole võimeline määrama punktis b kirjeldatud hetke, siis kauba eksporditollimaksust vabastamise aluseks olevate tingimuste täitmist näitavate tõendite esitamiseks määratud tähtaja möödumine.

3.   Lõike 1 punktis a esitatud juhtudel on võlgnik üks järgmistest isikutest:

a)

isik, kes pidi asjaomase kohustuse täitma;

b)

isik, kes teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et asjaomane kohustus ei ole täidetud, ja kes tegutses isiku nimel, kes pidi selle kohustuse täitma;

c)

isik, kes osales kohustuse mittetäitmiseni viinud tegevuses ja kes teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et tollideklaratsiooni ei esitatud, kuigi selle oleks pidanud esitama.

4.   Lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel on võlgnik isik, kes peab täitma tingimusi, mille alusel kaupa lubati ühenduse tolliterritooriumilt välja viia täieliku või osalise eksporditollimaksudest vabastamisega.

3. jagu

Ühised sätted impordil ja ekspordil tekkiva tollivõla kohta

Artikkel 50

Keelud ja piirangud

1.   Tollivõlg impordil või ekspordil tekib ka siis, kui tegemist on kaupadega, mille suhtes kohaldatakse mis tahes liiki impordi- või ekspordikeelde või -piiranguid.

2.   Tollivõlga ei teki aga ühelgi järgmistest juhtudest:

a)

kui ühenduse tolliterritooriumile tuuakse ebaseaduslikult sisse võltsitud raha;

b)

kui ühenduse tolliterritooriumile tuuakse sisse narkootilisi ja psühhotroopseid aineid peale nende, mis on sisse toodud pädevate asutuste range kontrolli all meditsiinilistel või teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks.

3.   Siiski loetakse tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavate karistuste puhul tollivõlg tekkinuks, kui liikmesriigi õiguse alusel on karistuste määramise aluseks tollimaks või tollivõla olemasolu.

Artikkel 51

Mitu võlgnikku

Kui ühele tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasumise eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad solidaarselt kogu asjaomasest võlast tuleneva maksusumma ulatuses.

Artikkel 52

Üldeeskirjad impordi- või eksporditollimaksu summa arvutamiseks

1.   Impordi- või eksporditollimaksu summa määratakse eeskirjade alusel, mida kohaldati asjaomase kauba tollimaksusumma arvutamisel ajal, kui asjaomase kauba suhtes tekkis tollivõlg.

2.   Kui tollivõla tekkimise aega ei ole võimalik täpselt määrata, loetakse tollivõla tekkimise ajaks aeg, mil toll otsustab, et kaup on olukorras, mis toob kaasa tollivõla tekkimise.

Kui tollile kättesaadava teabe põhjal on võimalik tuvastada, et tollivõlg on tekkinud enne, kui toll on teinud kõnealuse otsuse, loetakse tollivõla tekkimise ajaks kõige varasem aeg, mille kohta saab tuvastada tollivõla olemasolu.

Artikkel 53

Erieeskirjad imporditollimaksu summa arvutamiseks

1.   Kui ühenduse tolliterritooriumil on tolliprotseduurile suunatud kauba suhtes tekkinud ladustamise või tavapärase käitluse kulud, ei võeta kõnealuseid kulusid või väärtuse kasvu imporditollimaksusumma arvutamisel arvesse, kui deklarant esitab kõnealuste kulude kohta piisavad tõendid.

Toimingutes kasutatud ühendusevälise kauba tolliväärtust, kogust, liiki ja päritolu võetakse imporditollimaksu summa arvutamisel arvesse.

2.   Kui tolliprotseduurile suunatud kauba tariifne klassifikatsioon ühenduse tolliterritooriumil tavapärase käitlemise tulemusena muutub, kohaldatakse deklarandi taotluse korral tolliprotseduurile suunatud kauba suhtes esialgset tariifset klassifikatsiooni.

3.   Kui tollivõlg on tekkinud seestöötlemise protseduuri tulemusena saadud töödeldud toodetele, määratakse sellisele võlale vastav imporditollimaksu summa deklarandi taotluse korral seestöötlemisele suunatud kauba suhtes asjaomase kauba kohta esitatud tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal kehtinud tariifse klassifikatsiooni, kauba tolliväärtuse, koguse, liigi ja päritolu alusel.

4.   Kui tollialastes õigusaktides sätestatakse kauba tariifne sooduskohtlemine või impordi- või eksporditollimaksust osaliselt või täielikult vabastamine vastavalt artikli 33 lõike 2 punktidele d–g ning artiklitele 130–133, artiklitele 171–174 või vastavalt nõukogu 28. märtsi 1983. aasta määrusele (EMÜ) nr 918/83 (millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem), (12) kohaldatakse asjaomast tariifset sooduskohtlemist või tollimaksust vabastamist ka juhtudel, kui tollivõlg on tekkinud vastavalt käesoleva määruse artiklitele 46 või 49, tingimusel, et kohustuse täitmata jätmine, mille tõttu tekkis tollivõlg, ei kujutanud endast pettusekatset.

Artikkel 54

Rakendusmeetmed

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades järgmised aspektid:

a)

kauba suhtes kohaldatava impordi- ja eksporditollimaksu arvutamise eeskirjad,

b)

muud teatavate protseduuride erieeskirjad,

c)

erandid artiklitest 52 ja 53, eelkõige selleks, et hoida ära artikli 33 lõike 2 punktis h osutatud tariifsete meetmetega seotud rikkumisi,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 55

Tollivõla tekkimise koht

1.   Tollivõlg tekib kohas, kus esitatakse artiklites 44, 45 ja 48 osutatud tollideklaratsioon või re-ekspordi teatis, või kohas, kus tuleb esitada artikli 110 lõikes 3 osutatud lisadeklaratsioon.

Igal muul juhul on tollivõla tekkimise koht seal, kus tollivõla põhjustanud asjaolud ilmnevad.

Kui kõnealust kohta ei ole võimalik määrata, tekib tollivõlg kohas, kus toll otsustab, et kaup on olukorras, mis toob kaasa tollivõla tekkimise.

2.   Kui kaup on suunatud tolliprotseduurile, mis on lõpetamata, ja kohta ei saa määratud tähtaja jooksul lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määrata, tekib tollivõlg kohas, kus kaup asjaomasele protseduurile suunati või selle protseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumile toodi.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tähtaja, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Kui tollile kättesaadava teabe põhjal on selgunud, et tollivõlg võib samaaegselt olla tekkinud mitmes kohas, loetakse tollivõla tekkimise kohaks koht, kus tollivõlg esimesena tekkis.

4.   Kui toll avastab, et tollivõlg on tekkinud artikli 46 või 49 kohaselt mõnes teises liikmesriigis ja sellele võlale vastav impordi- või eksporditollimaksu summa on väiksem kui 10 000 eurot, loetakse tollivõlg tekkinuks liikmesriigis, kus see avastati.

2. PEATÜKK

Võimaliku või olemasoleva tollivõla tagatis

Artikkel 56

Üldsätted

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse tekkinud või tekkida võivate tollivõlgade tagatiste suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.

2.   Toll võib nõuda tagatise esitamist, et tagada tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasumine. Kui asjakohaste sätetega on nii sätestatud, võib nõutav tagatis katta ka muud teiste kehtivate asjakohaste sätetega sätestatud maksud.

3.   Kui toll nõuab tagatise esitamist, nõutakse seda võlgnikult või isikult, kellest võib saada võlgnik. Toll võib samuti lubada, et tagatise esitab muu isik kui see, kellelt seda nõutakse.

4.   Ilma et see piiraks artikli 64 kohaldamist, nõuab toll iga konkreetse kauba või deklaratsiooni kohta ainult ühe tagatise esitamist.

Teatava deklaratsiooni kohta esitatud tagatis kehtib kõikide deklaratsioonis nimetatud või selle alusel vabastatud kaupade tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude summa kohta, sõltumata sellest, kas tollideklaratsioon on õige või mitte.

Kui tagatist pole vabastatud, võidakse seda tagatud summa piires kasutada ka asjaomaste kaupade vabastusjärgse kontrolli järel tasutavate impordi- või eksporditollimaksude ja muude maksude summade sissenõudmiseks.

5.   Käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud isiku taotluse korral võib toll vastavalt artikli 62 lõigetele 1 ja 2 lubada üldtagatise esitamist kahte või enamat toimingut, tollideklaratsiooni või tolliprotseduuri hõlmavale tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa katmiseks.

6.   Riikidelt, piirkondlikelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning teistelt avalik-õiguslikelt organisatsioonidelt ei nõuta tagatist tegevuste suhtes, millega nad on hõivatud kui riigiasutused.

7.   Toll võib tagatise esitamise nõudest loobuda, kui tagatav impordi- või eksporditollimaksusumma ei ületa nõukogu 22. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1172/95 (ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta) (13) artiklis 12 sätestatud deklaratsioonidele esitatavat statistilist läve.

8.   Tolli aktsepteeritud või lubatud tagatis kehtib eesmärgil, milleks see on esitatud, kogu ühenduse territooriumil.

9.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades järgmised aspektid:

käesoleva artikli rakendamise tingimused,

muud kui käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud juhtumid, mille puhul tagatist ei nõuta,

erandid käesoleva artikli lõikest 8,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 57

Kohustuslik tagatis

1.   Kui tagatise esitamine on kohustuslik ning kui lõike 3 kohaselt vastu võetud eeskirjadest ei tulene teisiti, määrab toll tagatissumma tasemel, mis on võrdne tollivõlale vastavast impordi- või eksporditollimaksust või muudest maksudest tuleneva täpse summaga, kui seda summat on võimalik tagatise nõudmise ajal kindlalt määrata.

Kui täpset summat ei ole võimalik määrata, määratakse tagatiseks tolli hinnangul tekkinud või tekkida võiva tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu või muude maksude maksimaalne summa.

2.   Kui üldtagatis esitatakse tollivõlgadele vastavate impordi- või eksporditollimaksude ja muude maksude summa kohta, mis on ajas muutuv, määratakse sellise tagatise suurus tasemel, mis võimaldab tollivõlgadele vastavate impordi- või eksporditollimaksude ja muude maksude summa katmist igal ajal, ilma et see piiraks artikli 62 kohaldamist.

3.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks.

Artikkel 58

Valikuline tagatis

Kui tagatise esitamine on valikuline, nõuab toll sellist tagatist igal juhul, kui toll leiab, et tollivõlale vastavate impordi- või ekspordimaksude või muude maksude summa tasumine ettenähtud ajal ei ole kindel. Toll määrab selle summa nii, et see ei ületa artiklis 57 osutatud taset.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades, millal tagatis on valikuline, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 59

Tagatise esitamine

1.   Tagatise võib esitada ühes järgmises vormis:

a)

sularahasissemakse või mis tahes muu sissemaksega võrdne maksevahend, mida toll tunnustab, kas eurodes või selle liikmesriigi vääringus, kus tagatist nõutakse;

b)

käendaja võetud kohustus;

c)

muus tagatise vormis, mis annab piisava kindluse, et tollivõlale vastavate impordi- või eksporditollimaksude ja muude maksude summa tasutakse.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud tagatise vormid, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Sularahasissemakse või sellega võrdseks loetava makse vormis esitatud tagatise andmine toimub kooskõlas sätetega, mis kehtivad selles liikmesriigis, kus tagatist nõutakse.

Artikkel 60

Tagatise valik

Isik, kellelt nõutakse tagatise esitamist, võib valida artikli 59 lõikes 1 sätestatud tagatise vormide vahel.

Toll võib siiski keelduda aktsepteerimast valitud tagatise vormi, kui see on vastuolus kõnealuse tolliprotseduuri nõuetekohase käiguga.

Toll võib nõuda, et teatud ajavahemiku jooksul jäädaks valitud tagatise vormi juurde.

Artikkel 61

Käendaja

1.   Artikli 59 lõike 1 punktis b osutatud käendaja peab olema kolmas isik, kes on asutatud ühenduse tolliterritooriumil. Käendajal peab olema tagatist nõudva tolli heakskiit, välja arvatud juhul, kui käendaja on ühenduses vastavalt kehtivatele ühenduse sätetele akrediteeritud krediidiasutus, finantsasutus või kindlustusselts.

2.   Käendaja võtab endale kirjalikult kohustuse tasuda tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude tagatud summa.

3.   Toll võib keelduda käendaja või esitatud tagatise vormi heakskiitmisest, kui tema hinnangul ei taga kumbki kindlalt tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude summa tasumist ettenähtud aja jooksul.

Artikkel 62

Üldtagatis

1.   Artikli 56 lõikes 5 osutatud luba antakse ainult neile isikutele, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a)

nad on asutatud ühenduse tolliterritooriumil;

b)

nad on pidanud varem kinni tolli- ja maksunõuetest;

c)

nad kasutavad regulaarselt tolliprotseduure või toll teab, et nad on suutelised täitma nimetatud protseduuridega seotud kohustusi.

2.   Kui tagatis tuleb esitada tollivõlgade ja muude tekkida võivate maksude eest, võib ettevõtjal lubada kasutada vähendatud summaga üldtagatist või saada tagatisest vabastus tingimusel, et on täidetud vähemalt järgmised kriteeriumid:

a)

äri- ja vajaduse korral transpordiandmete haldamise nõuetekohane süsteem, mis võimaldab nõuetekohase tollikontrolli läbiviimist;

b)

tõestatud maksevõime.

3.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed, mis hõlmavad käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 alusel lubade andmist.

Artikkel 63

Täiendavad sätted, mis on seotud tagatiste kasutamisega

1.   Juhtudel, kui tollivõlg võib tekkida eriprotseduuride raames, kohaldatakse lõikeid 2 ja 3.

2.   Kooskõlas artikli 62 lõikega 2 lubatud tagatisest vabastamist ei kohaldata kaupade suhtes, millega kaasneb suurem pettuseohu võimalus.

3.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed:

a)

käesoleva artikli lõike 2 rakendamiseks;

b)

artikli 62 lõikes 2 osutatud vähendatud summaga üldtagatise kasutamise ajutiseks keelamiseks;

c)

erandlikes olukordades, et keelata ajutiselt üldtagatise kasutamine sellise kauba suhtes, mille puhul on kindlaks tehtud, et see on üldtagatise kasutamisel seotud ulatusliku pettusega.

Artikkel 64

Täiendav või asendustagatis

Kui toll teeb kindlaks, et esitatud tagatis ei taga või ei taga enam kindlalt või piisavalt tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude summa tasumist ettenähtud aja jooksul, nõuab ta artikli 56 lõikes 3 nimetatud isikult, et see omal valikul esitaks täiendava tagatise või asendaks algse tagatise uuega.

Artikkel 65

Tagatise vabastamine

1.   Toll vabastab tagatise viivitamata, kui tollivõlg või muude maksude maksmise kohustus on lõppenud või seda ei saa enam tekkida.

2.   Kui tollivõlg või muude maksude maksmise kohustus on lõppenud osaliselt või see võib tekkida ainult osa suhtes sellest summast, mille tasumine on tagatud, vabastatakse asjaomase isiku taotluse korral vastav osa tagatisest, välja arvatud juhul, kui kõnealune summa sellist toimingut ei õigusta.

3.   Komisjon võib vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu meetmed käesoleva artikli rakendamiseks.

3. PEATÜKK

Tollimaksu sissenõudmine ja tasumine ning impordi- ja eksporditollimaksu summa tagasimaksmine ja vähendamine

1. jagu

Impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaksmääramine, tollivõlast teatamine ja arvestuskande tegemine

Artikkel 66

Impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaksmääramine

1.   Toll, kes vastutab koha eest, kus tollivõlg tekib või loetakse tekkinuks kooskõlas artikliga 55, määrab tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa niipea, kui on saanud vajaliku teabe.

2.   Ilma et see piiraks artikli 27 kohaldamist, võib toll aktsepteerida deklarandi määratud tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa.

Artikkel 67

Tollivõlast teatamine

1.   Tollivõlast teatatakse võlgnikule vormis, mis on ette nähtud kohas, kus tollivõlg tekkis või loetakse tekkinuks vastavalt artiklile 55.

Esimeses lõigus kirjeldatud teatist ei esitata järgmistes olukordades:

a)

kui kuni impordi- või eksporditollimaksu summa lõpliku kindlaksmääramiseni on kehtestatud ajutine kaubanduspoliitika meede tollimaksu vormis;

b)

kui tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa ületab artikli 20 kohaselt tehtud otsuse alusel määratud summa;

c)

kui esialgne otsus jätta tollivõlast teatamata või teatada sellest väiksema impordi- või eksporditollimaksu summaga kui tasumisele kuuluv impordi- või eksporditollimaksu summa tehti üldsätete alusel, mis on hiljem kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud;

d)

juhtudel, kui toll vabastatakse tollialaste õigusaktide kohaselt tollivõlast teatamisest.

Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed käesoleva lõike teise lõigu punkti d rakendamiseks.

2.   Kui tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa on võrdne tollideklaratsiooni kantud summaga, on kauba vabastamine tolli poolt samaväärne võlgnikule tollivõlast teatamisega.

3.   Kui ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 2, teatatakse tollivõlast võlgnikule neljateistkümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil tollil on võimalik tasumisele kuuluv impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaks määrata.

Artikkel 68

Tollivõlaga seotud piirangud

1.   Ühestki tollivõlast ei teatata võlgnikule pärast tollivõla tekkimise kuupäevale järgneva kolmeaastase perioodi lõppu.

2.   Kui tollivõlg tekib sellise toimingu tagajärjel, mille alusel võis selle toimingu tegemise ajal algatada kriminaalasja, pikendatakse lõikes 1 sätestatud kolmeaastast tähtaega kümne aastani.

3.   Kui artikli 23 alusel esitatakse kaebus, peatatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtajad kaebuse menetluse ajaks alates kaebuse esitamise kuupäevast.

4.   Kui tollivõla tasumise kohustus vastavalt artikli 79 lõikele 5 taaskehtestatakse, loetakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtajad peatatuks alates artikli 84 alusel tagasimaksmise või vähendamise taotluse esitamise kuupäevast seniks, kuni tehakse otsus tagasimaksmise või vähendamise kohta.

Artikkel 69

Arvestuskande tegemine

1.   Artiklis 66 osutatud toll teeb vastavalt siseriiklikele õigusaktidele arvestuskande selle artikli kohaselt kindlaksmääratud tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa kohta.

Esimest lõiku ei kohaldata artikli 67 lõike 1 teises lõigus osutatud juhtudel.

Tollil ei ole vaja teha arvestuskannet impordi- või eksporditollimaksu summa kohta, mis vastavalt artiklile 68 vastab tollivõlale, millest ei saa enam võlgnikule teatada.

2.   Liikmesriigid määravad impordi- või eksporditollimaksu summa arvestuskande tegemise üksikasjaliku praktilise korra. Nimetatud korras võib olla erinevusi vastavalt sellele, kas tollivõla tekkimise asjaolusid silmas pidades on toll sellest tuleneva maksusumma tasumises kindel.

Artikkel 70

Arvestuskande tegemise aeg

1.   Kui tollivõlg tekib tollideklaratsiooni aktsepteerimise tagajärjel, millega kaup suunatakse mingile tolliprotseduurile, välja arvatud ajutisele impordile osalise imporditollimaksudest vabastamisega, või mõne muu samaväärse õigusliku mõjuga toimingu tagajärjel, märgib toll tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa arvestusdokumentidesse neljateistkümne päeva jooksul pärast kauba vabastamist.

Tingimusel, et tasumine on tagatud, võib impordi- või eksporditollimaksu kogusumma kohta, mis on seotud tolli poolt määratud ajavahemikul, mis ei ületa 31 päeva, ühele ja samale isikule vabastatud kaubaga, teha ühe arvestuskande nimetatud perioodi lõpus. Selline arvestuskanne tehakse neljateistkümne päeva jooksul pärast nimetatud tähtaja möödumist.

2.   Kui kaupa võib vabastada teatavate tingimuste alusel, mis reguleerivad kas tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa määramist või selle sissenõudmist, tehakse arvestuskanne neljateistkümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil tasumisele kuuluv impordi- või eksporditollimaksu summa määratakse või nimetatud tollimaksu tasumisele kuulumise kohustus kinnitatakse.

Kui tollivõlg on seotud ajutise kaubanduspoliitika meetmega tollimaksu vormis, tehakse arvestuskanne tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa kohta kahe kuu jooksul alates lõpliku kaubanduspoliitika meetme kehtestamise määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Kui tollivõlg tekib lõikes 1 sätestamata juhtudel, tehakse tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa arvestuskanne neljateistkümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil tollil on võimalik määrata kõnealuse impordi- või eksporditollimaksu summa ja teha otsus.

4.   Lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis tasumisele kuuluva või tasuda jääva impordi- või eksporditollimaksu summa suhtes, kui ei ole tehtud tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa arvestuskannet vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 või kui tasumisele kuuluv tollimaks on määratud ja märgitud arvestuskannetesse väiksemas summas kui tasumisele kuuluv summa.

5.   Lõigetes 1, 2 ja 3 ette nähtud arvestuskande tähtajad ei kehti ettenägematus olukorras või vääramatu jõu puhul.

Artikkel 71

Rakendusmeetmed

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades arvestuskande tegemise eeskirjad, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. jagu

Impordi- või eksporditollimaksu summa tasumine

Artikkel 72

Tasumise üldised tähtajad ja tasumistähtaegade peatumine

1.   Võlgnik tasub kooskõlas artikliga 67 teatatud tollivõlale vastavad impordi- või eksporditollimaksu summad tolli poolt ette nähtud tähtaja jooksul.

Ilma et see piiraks artikli 24 lõike 2 kohaldamist, ei tohi nimetatud tähtaeg olla pikem kui kümme päeva alates tasumisele kuuluva tollivõla teatamisest võlgnikule. Arvestuskannete summeerimise korral artikli 70 lõike 1 teises lõigus ette nähtud tingimustel määratakse tollimaksusumma tasumiseks selline tähtaeg, mille puhul võlgnikul ei jää tasumiseks pikem aeg kui tollimaksusumma tasumise edasilükkamise puhul kooskõlas artikliga 74.

Toll võib võlgniku taotlusel nimetatud tähtaega pikendada, kui tasumisele kuuluv impordi- või eksporditollimaksu summa on määratud artiklis 27 osutatud vabastusjärgse kontrolli käigus. Ilma et see piiraks artikli 77 lõike 1 kohaldamist, ei pikendata tähtaega rohkem, kui võlgnikul on vaja selleks, et võtta oma kohustuse täitmiseks vajalikud meetmed.

2.   Kui võlgnikul on õigus mõnele artiklites 74–77 ette nähtud maksusoodustusele, tuleb tasumisele kuuluv tollimaksusumma tasuda enne nimetatud soodustusega ette nähtud tähtaja või tähtaegade lõppemist.

3.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasumise tähtaja peatamise tingimused järgmistes olukordades:

a)

kui esitatakse artikli 84 kohane tollimaksu vähendamise taotlus,

b)

kui kaup tuleb konfiskeerida, hävitada või riigile loovutada,

c)

kui tollivõlg on tekkinud artikli 46 kohaselt ja võlgnikke on rohkem kui üks,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Eelkõige kehtestatakse nende meetmetega peatumisaeg, võttes arvesse mis tahes formaalsuste lõpetamiseks või tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa sissenõudmiseks mõistlikku aega.

Artikkel 73

Tasumine

1.   Tasumine toimub sularahasissemaksena või mis tahes muu samaväärse toimega makseviisiga, sealhulgas varasema enammakse arvelt kooskõlas siseriikliku õigusega.

2.   Võlgniku asemel võib tasuda kolmas isik.

3.   Võlgnik võib igal juhul maksta kogu impordi- või eksporditollimaksu summa või osa sellest, ilma et ta peaks ootama tasumiseks määratud tähtaja möödumist.

Artikkel 74

Tasumise edasilükkamine

Ilma et see piiraks artikli 79 kohaldamist, lubab toll asjaomase isiku nõudmisel ja tagatise esitamisel tasumisele kuuluva tollimaksusumma tasumise edasilükkamist mis tahes järgmistel viisidel:

a)

eraldi iga impordi- või eksporditollimaksu summa suhtes, mille kohta on tehtud arvestuskanne kooskõlas artikli 70 lõike 1 esimese lõiguga või artikli 70 lõikega 4;

b)

ühiselt kõigi impordi- või eksporditollimaksu summade suhtes, mille kohta tolli poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei ületa 31 päeva, on tehtud arvestuskanne kooskõlas artikli 70 lõike 1 esimeses lõiguga;

c)

ühiselt kõigi impordi- või eksporditollimaksu summade suhtes, mis moodustavad ühekordse arvestuskande kooskõlas artikli 70 lõike 1 teise lõiguga.

Artikkel 75

Edasilükatud tasumise tähtajad

1.   Tähtaeg, mille võrra tasumist võib artikli 74 alusel edasi lükata, on 30 päeva.

2.   Kui tasumine lükatakse edasi kooskõlas artikli 74 punktiga a, algab tähtaeg kuupäevast, mis järgneb võlgnikule tollivõla teatamise kuupäevale.

3.   Kui tasumine lükatakse edasi kooskõlas artikli 74 punktiga b, algab tähtaeg kuupäevast, mis järgneb summeerimise tähtajale. Seda vähendatakse päevade arvu võrra, mis vastab poolele summeerimise tähtaja päevade arvust.

4.   Kui tasumist lükatakse edasi kooskõlas artikli 74 punktiga c, algab tähtaeg kuupäevast, mis järgneb kõnealuse kauba vabastamise tähtajale. Seda vähendatakse päevade arvu võrra, mis vastab poolele kõnealuse tähtaja päevade arvust.

5.   Kui lõigetes 3 ja 4 osutatud tähtaegades on paaritu arv päevi, on vastavalt lõigetele 3 ja 4 30-päevasest tähtajast lahutatavate päevade arv võrdne poolega madalamast lähimast paarisarvust.

6.   Kui lõigetes 3 ja 4 osutatud tähtajad on kalendrinädalad, võivad liikmesriigid sätestada, et impordi- või eksporditollimaksu summa, mille tasumine edasi lükatakse, tuleb tasuda hiljemalt kõnealusele kalendrinädalale järgneva neljanda nädala reedel.

Kui need tähtajad on kalendrikuud, võivad liikmesriigid sätestada, et impordi- või eksporditollimaksu summa, mille tasumine edasi lükatakse, tuleb tasuda kõnealusele kalendrikuule järgneva kuu kuueteistkümnendaks päevaks.

Artikkel 76

Rakendusmeetmed

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades eeskirjad tasumise edasilükkamiseks juhtudel, kui kooskõlas artikliga 109 esitatakse lihtsustatud tollideklaratsioon, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 77

Muud tollimaksu tasumise soodustused

1.   Toll võib võlgnikule tollimaksu tasumisel anda mõne muu soodustuse kui tasumise edasilükkamine, tingimusel, et esitatakse tagatis.

Kui soodustused antakse vastavalt esimesele lõigule, arvutatakse impordi- või eksporditollimaksu summalt krediidiintress. Krediidiintressi määr on Euroopa Keskpangas enne kõnealuse poolaasta esimest kalendripäeva toimunud kõige viimase põhilise refinantseerimistoimingu puhul kohaldatud intressimäära („viiteintress”) ja ühe protsendipunkti summa.

Liikmesriigi puhul, kes ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, on eespool nimetatud viiteintressimäär asjaomase riigi keskpanga poolt määratud samaväärne intressimäär. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuse poolaasta esimesel kalendripäeval kehtinud viiteintressi järgmise kuue kuu jooksul.

2.   Toll võib loobuda tagatise või krediidiintressi nõudest, kui võlgniku olukorrale antud dokumenteeritud hinnangu alusel on tehtud kindlaks, et selle nõudmine tekitaks tõenäoliselt tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.

3.   Komisjon võib vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu meetmed lõigete 1 ja 2 rakendamiseks.

Artikkel 78

Makse sissenõudmine ja viivised

1.   Kui tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tasutud, kasutab toll summa tasumise tagamiseks kõiki asjaomase liikmesriigi õiguse alusel tema käsutuses olevaid vahendeid.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades meetmed erimenetluse raames käendajatepoolse tasumise tagamiseks, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Viivis arvestatakse impordi- või eksporditollimaksu summalt alates ettenähtud tähtaja möödumise kuupäevast kuni tasumise kuupäevani.

Viivisemäär on Euroopa Keskpangas enne kõnealuse poolaasta esimest kalendripäeva toimunud kõige viimase põhilise refinantseerimistoimingu puhul kohaldatud intressimäära („viiteintress”) ja kahe protsendipunkti summa.

Liikmesriigi puhul, kes ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, on eespool nimetatud viiteintressimäär asjaomase riigi keskpanga poolt määratud samaväärne intressimäär. Sellel juhul kohaldatakse kõnealuse poolaasta esimesel kalendripäeval kehtinud viiteintressi järgmise kuue kuu jooksul.

3.   Kui tollivõlast on vastavalt artikli 67 lõikele 3 teatatud, tuleb lisaks impordi- või eksporditollimaksu summale tasuda ka viivis alates tollivõla tekkimise kuupäevast kuni teatamise kuupäevani.

Viivisemäär sätestatakse kooskõlas lõikega 2.

4.   Toll võib loobuda viivise sissenõudmisest, kui võlgniku olukorrale antud dokumenteeritud hinnangu alusel on tehtud kindlaks, et selle nõudmine tekitaks tõenäoliselt tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.

5.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades juhud (aja ning koguste näol), millal toll võib loobuda viivise sissenõudmisest, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3. jagu

Impordi- või eksporditollimaksu summa tagasimaksmine ja vähendamine

Artikkel 79

Tagasimaksmine ja vähendamine

1.   Kui tagasimaksmisele või vähendamisele kuuluv summa ületab teatava summa, tuleb käesolevas jaos sätestatud tingimuste kohaselt impordi- ja eksporditollimaksu summad tagasi maksta või neid tuleb vähendada järgmistel põhjustel:

a)

enam määratud impordi- või eksporditollimaksu summad;

b)

defektne kaup või lepingu tingimustele mittevastav kaup;

c)

pädevate asutuste eksimus;

d)

õigluse põhimõte.

Lisaks sellele, kui impordi- või eksporditollimaksu summa on tasutud ja vastav tollideklaratsioon tunnistatakse kehtetuks, tuleb kooskõlas artikliga 114 nimetatud summa tagasi maksta.

2.   Kui toll ise avastab artikli 84 lõikes 1 osutatud ajavahemike jooksul, et impordi- või eksporditollimaksu summa tuleb tagasi maksta või seda tuleb vähendada vastavalt artiklile 80, 82 või 83, teeb toll nimetatud tagasimaksed või vähendamised omal algatusel, kui otsustamispädevuse eeskirjadest ei tulene teisiti.

3.   Tagasimaksmist või vähendamist ei lubata, kui tollivõlast teatamine toimus võlgniku pettuse tulemusena.

4.   Tagasimakstavalt summalt ei pea asjaomane toll intressi maksma.

Intressi tuleb siiski maksta, kui tagasimaksmise otsust ei täideta kolme kuu jooksul pärast nimetatud otsuse tegemist, välja arvatud kui tähtajast kinnipidamine ei sõltunud tollist.

Sellistel juhtudel makstakse intressi alates kolmekuulise tähtaja möödumisest kuni tagasimaksmise kuupäevani. Intressimäär kehtestatakse kooskõlas artikliga 77.

5.   Kui pädev asutus on lubanud tagasimaksmist või vähendamist ekslikult, taaskehtestatakse esialgne tollivõlg niivõrd, kui selle tasumine artikli 68 alusel ei ole aegunud.

Sellistel juhtudel tuleb lõike 4 teise lõigu alusel makstud intress tagasi maksta.

Artikkel 80

Enam määratud impordi- või eksporditollimaksu summa tagasimaksmine ja vähendamine

Impordi- või eksporditollimaksu summa makstakse tagasi või seda vähendatakse sel määral, mil tollivõlale vastav summa, millest esialgu teatati, ületab tasumisele kuuluva summa, või kui tollimaks teatati võlgnikule vastuolus artikli 67 lõike 1 punktiga c või d.

Artikkel 81

Defektne kaup või lepingu tingimustele mittevastav kaup

1.   Imporditollimaksu summa makstakse tagasi või seda vähendatakse, kui tollivõla teatamine on seotud kaubaga, mida importija ei ole vastu võtnud, sest vabastamise ajahetkel oli see kaup defektne või ei vastanud lepingu tingimustele, mille alusel see imporditi.

Defektseks kaubaks loetakse kaupa, mis on kahjustunud enne selle vabastamist.

2.   Imporditollimaksu tagasimaksmist või selle vähendamist lubatakse tingimusel, kui kaupa ei ole kasutatud, välja arvatud juhul, kui selle esialgne kasutamine oli vajalik tegemaks kindlaks, et see kaup on defektne või ei vasta lepingu tingimustele, ja tingimusel, et see on eksporditud ühenduse tolliterritooriumilt.

3.   Asjaomase isiku taotluse korral lubab toll suunata kauba selle eksportimise asemel seestöötlemise protseduurile, sealhulgas hävitamiseks, või välistransiidi, tolliladustamise või vabatsooniprotseduurile.

Artikkel 82

Tagasimaksmine või vähendamine pädevate asutuste eksimuse tõttu

1.   Muudes olukordades kui artikli 79 lõike 1 teises lõigus ning artiklites 80, 81 ja 83 osutatud olukorrad makstakse impordi- või eksporditollimaksu summa tagasi või vähendatakse seda, kui pädevate asutuste vea tõttu oli esialgu teatatud tollivõlale vastav summa väiksem kui tasumisele kuuluv summa, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused:

a)

võlgnikul ei oleks olnud võimalik nimetatud viga avastada;

b)

võlgnik tegutses heausksena.

2.   Kui sooduskohtlemine on kaubale määratud halduskoostöö süsteemi alusel, milles osalevad väljaspool ühenduse tolliterritooriumi oleva territooriumi või riigi asutused, loetakse nende asutuste väljaantud ebaõigeks osutunud tõend eksimuseks, mida ei oleks olnud võimalik lõike 1 punkti a tähenduses avastada.

Ebaõige tõendi väljaandmist ei loeta veaks, kui tõend põhineb eksportija esitatud ebaõigetel faktidel, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et tõendi välja andnud asutused olid või oleksid pidanud olema teadlikud, et kaup ei vasta sooduskohtlemise kohaldamise tingimustele.

Võlgnikku loetakse heauskseks, kui ta suudab näidata, et asjaomase kauplemise ajal pööras ta suurt tähelepanu selle tagamisele, et kõik sooduskohtlemise tingimused oleksid täidetud.

Võlgnik ei saa toetuda heausksuse ettekäändele, kui komisjon on Euroopa Liidu Teatajas avaldanud teatise, kus avaldatakse kahtlust, kas abi saav riik või territoorium kohaldab sooduskohtlemist nõuetekohaselt.

Artikkel 83

Õiglusega seonduv tagasimaksmine ja vähendamine

Muudel kui artikli 79 lõike 1 teises lõigus ning artiklites 80, 81 ja 82 osutatud juhtudel makstakse impordi- või eksporditollimaksu summa tagasi või seda vähendatakse õigluse huvides, kui tollivõlg tekib tollialastes õigusaktides sätestatud eriasjaoludel, mille puhul võlgnikku ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses.

Artikkel 84

Tagasimaksmise ja vähendamise kord

1.   Artikliga 79 kooskõlas olevad tagasimaksmise või vähendamise taotlused esitatakse asjakohasele tolliasutusele järgmiste ajavahemike jooksul:

a)

enam määratud tollimaksu, pädevate asutuste eksimuse või õiglusega seonduvate juhtumite puhul kolme aasta jooksul alates tollivõla teatamise kuupäevast;

b)

defektse kauba või lepingu tingimustele mittevastava kauba puhul ühe aasta jooksul alates tollimaksu teatamise kuupäevast;

c)

tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise puhul kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatavates eeskirjades määratud tähtaja jooksul.

Esimese lõigu punktides a ja b määratud tähtaega pikendatakse, kui taotleja tõendab, et taotluse esitamist ettenähtud tähtaja jooksul takistasid ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud.

2.   Kui artikli 23 alusel on esitatud kaebus tollivõla teatamise kohta, peatatakse käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus määratud asjakohane tähtaeg alates kaebuse esitamise kuupäevast kuni kaebuse menetlemise lõpuni.

Artikkel 85

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed käesoleva jao rakendamiseks. Asjaomaste meetmetega sätestatakse eelkõige juhud, mil komisjon otsustab vastavalt artikli 184 lõikes 3 osutatud korralduskomitee menetlusele, kas impordi- või eksporditollimaksu summa vähendamine või tagasimaksmine on põhjendatud.

4. PEATÜKK

Tollivõla lõppemine

Artikkel 86

Lõppemine

1.   Ilma et see piiraks artikli 68 ning tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa sissenõudmata jätmist käsitlevate kehtivate sätete kohaldamist, kui võlgniku maksevõimetus on kohtulikult tuvastatud, lõpeb impordil või ekspordil tekkiv tollivõlg mis tahes järgmisel viisil:

a)

impordi- või eksporditollimaksu summa tasutakse;

b)

impordi- või eksporditollimaksu summat vähendatakse kooskõlas lõikega 4;

c)

tollimaksude tasumist nõudvale tolliprotseduurile deklareeritud kaupa käsitlev tollideklaratsioon on kehtetuks tunnistatud;

d)

kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaksud, konfiskeeritakse;

e)

kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaksud, arestitakse ning samal ajal või järgnevalt konfiskeeritakse;

f)

kaup, millelt tuleb tasuda impordi- ja eksporditollimaksud, hävitatakse tollijärelevalve all või loovutatakse riigile;

g)

kauba kadumine või tollialastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmine tuleneb sellest, et nimetatud kaup on oma liigi tõttu või ettenägematutest asjaoludest või vääramatust jõust tingituna või tolli korralduse tagajärjel täielikult hävinud või pöördumatult kahjustatud; käesoleva punkti kohaldamisel loetakse kaup pöördumatult kahjustatuks, kui keegi ei saa seda enam kasutada;

h)

tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 46 või 49 ja täidetud on järgmised tingimused:

i)

kohustuse täitmata jätmine, mille tõttu tekkis tollivõlg, ei mõjutanud oluliselt asjaomase tolliprotseduuri läbiviimist ega kujutanud endast pettusekatset;

ii)

kõik kauba olukorra normaliseerimiseks vajalikud formaalsused täidetakse tagantjärele;

i)

kaup, mis on oma lõppkasutuse tõttu lastud vabasse ringlusse maksuvabalt või vähendatud imporditollimaksumääraga, on eksporditud tolli loal;

j)

ta tekkis vastavalt artiklile 45 ja kui nimetatud artiklis osutatud tariifseks sooduskohtlemiseks vajalikud formaalsused tühistatakse;

k)

kui käesoleva artikli lõikest 5 ei tulene teisiti, kui tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 46 ja tollile esitatakse piisav tõend, et kaupa ei ole kasutatud või tarbitud ja kaup on ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud.

2.   Konfiskeerimise korral, nagu on osutatud lõike 1 punktis d, ja tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavate karistuste kohaldamisel ei loeta tollivõlga lõppenuks, kui liikmesriigi õigusaktide alusel määratakse tollimaksude või tollivõla olemasolu alusel karistusi.

3.   Kui vastavalt lõike 1 punktile g loetakse tollivõlg lõppenuks kauba puhul, mis lubatakse maksuvabalt või vähendatud impordimaksumääraga vabasse ringlusse lõppkasutuse tõttu, käsitatakse nende hävimise tagajärjel tekkinud jääke või jäätmeid ühendusevälise kaubana.

4.   Kui mitu isikut vastutavad tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasumise eest ja vähendamine on lubatud, lõpeb tollivõlg ainult selle isiku või nende isikute suhtes, kellele on antud vähendamise luba.

5.   Lõike 1 punktis k osutatud juhul ei lõpe tollivõlg isiku või isikute suhtes, kes üritasid petta.

6.   Kui tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 46, lõpeb see isiku suhtes, kelle käitumises ei ilmnenud pettuse katset ja kes andis oma panuse võitluses pettuse vastu.

7.   Komisjon võib vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu meetmed käesoleva artikli rakendamiseks.

IV JAOTIS

ÜHENDUSE TOLLITERRITOORIUMILE TOODUD KAUP

1. PEATÜKK

Sisenemise ülddeklaratsioon

Artikkel 87

Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise kohustus

1.   Ühenduse tolliterritooriumile toodud kauba kohta esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon, välja arvatud ajutiselt imporditud transpordivahendite ning transpordivahendite ja nendega veetava kauba puhul, mis läbivad ainult ühenduse tolliterritooriumi territoriaalveed või õhuruumi ilma nimetatud territooriumil peatumata.

2.   Kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon pädevale tolliasutusele enne kauba ühenduse tolliterritooriumile toomist.

Toll võib lubada, et sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise asemel esitatakse teade ja sisenemise ülddeklaratsiooni andmetega võimaldatakse tutvuda ettevõtja arvutisüsteemi vahendusel.

3.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades järgmised aspektid:

a)

muud kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juhtumid, mille korral võidakse sisenemise ülddeklaratsiooni nõudest loobuda või seda kohandada, ja tingimused, mille puhul sellest nõudest võib loobuda või seda kohandada,

b)

tähtaeg, mille jooksul enne kauba toomist ühenduse tolliterritooriumile sisenemise ülddeklaratsioon tuleb esitada või kättesaadavaks teha,

c)

eeskirjad punktis b osutatud tähtaja erandite ja kõrvalekallete kohta,

d)

eeskirjad, mille alusel määratakse vastav pädev tolliasutus, kus sisenemise ülddeklaratsioon tuleb esitada või kättesaadavaks teha ning kus tuleb läbi viia riskianalüüs ja riskipõhine sisenemiskontroll,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Nimetatud meetmete vastuvõtmisel arvestatakse järgmist:

a)

eriasjaolusid;

b)

nimetatud meetmete kohaldamist teatavate kaubavedude, transpordiviiside või ettevõtjate suhtes;

c)

rahvusvahelisi lepinguid, millega sätestatakse julgeoleku erikord.

Artikkel 88

Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamine ja selle eest vastutav isik

1.   Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamisel kasutatakse elektroonilisi andmetöötlusvahendeid. Võib kasutada kaubanduse, sadama või transpordi teavet, kui see sisaldab sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke üksikasju.

Toll võib erandolukorras aktsepteerida paberkandjal sisenemise ülddeklaratsioone tingimusel, et nende puhul kohaldatakse sama riskijuhtimise taset kui elektroonilise andmetöötluse vahenditega tehtud sisenemise ülddeklaratsioonide puhul ja et on võimalik täita teiste tolliasutustega peetava andmevahetuse nõudeid.

2.   Sisenemise ülddeklaratsiooni esitab isik, kes toob kauba ühenduse tolliterritooriumile või kes vastutab kauba ühenduse tolliterritooriumile vedamise eest.

3.   Olenemata lõikes 2 osutatud isiku kohustustest võib sisenemise ülddeklaratsiooni esitada üks järgmistest isikutest:

a)

importija või kauba saaja või muu isik, kelle nimel või kelle eest lõikes 2 osutatud isik tegutseb;

b)

iga isik, kes saab kõnealuse kauba pädevale tollile esitada või esitada lasta.

4.   Kui sisenemise ülddeklaratsiooni esitab muu isik kui selle transpordivahendi kasutaja, millega kaup ühenduse tolliterritooriumile tuuakse, esitab nimetatud isik pädevale tolliasutusele manifesti, lähetusteatise või lastinimekirja vormis saabumisteatise, mis sisaldab teavet, mida nõutakse, et oleks võimalik kindlaks teha kogu veetav kaup, mis tuleb kajastada sisenemise ülddeklaratsioonis.

Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed, millega nähakse ette teave, mis peab sisalduma saabumisteatises.

Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud saabumisteatise suhtes.

Artikkel 89

Sisenemise ülddeklaratsiooni parandused

1.   Sisenemise ülddeklaratsiooni esitanud isikul lubatakse pärast selle esitamist muuta kõnealusel taotlusel ühte või mitut selles deklaratsioonis sisalduvat üksikasja.

Selliseid parandusi ei ole siiski võimalik teha pärast järgmisi asjaolusid:

a)

toll on teatanud isikule, kes on esitanud sisenemise ülddeklaratsiooni, et ta kavatseb kaupa kontrollida;

b)

toll on tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged;

c)

toll on lubanud kauba ära viia kohast, kus see esitati.

2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades eelkõige järgmised aspektid:

a)

kriteeriumid, mis annavad aluse paranduste tegemiseks pärast kauba äraviimist,

b)

andmeelemendid, mida võib parandada,

c)

tähtaja, mille jooksul võib pärast kauba äraviimist lubada teha parandusi,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 90

Sisenemise ülddeklaratsiooni asendav tollideklaratsioon

Pädev tolliasutus võib loobuda sisenemise ülddeklaratsiooni esitamisest kauba suhtes, mille kohta on esitatud tollideklaratsioon enne artikli 87 lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud tähtaja möödumist. Sellisel juhul sisaldab tollideklaratsioon vähemalt sisenemise ülddeklaratsioonis nõutavaid andmeid. Tollideklaratsioonil on kuni selle aktsepteerimiseni kooskõlas artikliga 112 sisenemise ülddeklaratsiooni staatus.

2. PEATÜKK

Kauba saabumine

1. jagu

Kauba toomine ühenduse tolliterritooriumile

Artikkel 91

Tollijärelevalve

1.   Ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup kuulub tollijärelevalve alla alates selle saabumisest ja toll võib seda kontrollida. Vajaduse korral kehtivad kauba suhtes keelud ja piirangud, mis on muu hulgas õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohast, inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks, keskkonna kaitsmiseks, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse kaitsmiseks ning tööstus- või kaubandusomandi kaitsmiseks, sealhulgas uimastite lähteainete, teatud intellektuaalomandiõigusi rikkuvate kaupade ja ühendusse saabuva sularaha kontroll, samuti kalavarude kaitse ja majandamise ning kaubanduspoliitika meetmete rakendamine.

Kaup jääb järelevalve alla niikaua, kui see on vajalik selle tollistaatuse määramiseks ning seda ei või sealt ära viia ilma tolli loata.

Kui kauba tollistaatus ühenduse kaubana on kindlaks tehtud, ei kuulu see enam tollijärelevalve alla, ilma et see piiraks artikli 166 kohaldamist.

Ühenduseväline kaup jääb tollijärelevalve alla seniks, kuni selle tollistaatus muutub või see re-eksporditakse või hävitatakse.

2.   Tollijärelevalve all oleva kauba valdaja võib tolli loal mis tahes ajal eelkõige kauba tariifse klassifikatsiooni, tolliväärtuse või tollistaatuse määramiseks selle läbi vaadata ja sellest proove võtta.

Artikkel 92

Kauba toimetamine asjakohasesse kohta

1.   Isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile toob, toimetab selle viivitamata tolli määratud trassi mööda ja kooskõlas tolli juhistega, kui need on olemas, tolli määratud tolliasutusse või mis tahes muusse tolli määratud või heakskiidetud kohta või vabatsooni.

Vabatsooni toodud kaup tuuakse otse sellesse vabatsooni kas meritsi või õhuteed pidi või maitsi ilma mõnd muud ühenduse tolliterritooriumi osa läbimata, kui vabatsoon külgneb liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise maismaapiiriga.

Kaup esitatakse tollile vastavalt artiklile 95.

2.   Isik, kes on võtnud vastutuse kauba veo eest pärast kauba ühenduse tolliterritooriumile toomist, vastutab lõikes 1 ette nähtud kohustuse täitmise eest.

3.   Veel väljaspool ühenduse tolliterritooriumi olevat kaupa, mis võib sellest hoolimata kuuluda liikmesriigi tollikontrolli alla väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva asjaomase riigi või territooriumiga sõlmitud lepingu tõttu, koheldakse samamoodi nagu ühenduse tolliterritooriumile toodud kaupa.

4.   Lõige 1 ei välista kirjade, postkaartide ja trükiste või nende muudel andmekandjatel säilitatavate elektrooniliste ekvivalentide, või reisijatel kaasas olevate kaupade, piirialadel või torujuhtmete ja kaablite kaudu, samuti muul majanduslikult ebaolulise liikluse vahendusel transporditavate kaupade suhtes mis tahes erisätete kohaldamist tingimusel, et seeläbi ei takistata tollijärelevalvet ja võimalusi tollikontrolliks.

5.   Lõiget 1 ei kohaldata transpordivahendite ja nendega veetava kauba suhtes, mis läbivad ühenduse tolliterritooriumi territoriaalveed või õhuruumi ilma sellel territooriumil peatumata.

Artikkel 93

Ühendusesisesed lennu- ja laevaliinid

1.   Artikleid 87–90, artikli 92 lõiget 1 ja artikleid 94–97 ei kohaldata kauba suhtes, mis on kahe ühenduse tolliterritooriumil asuva punkti vahel meritsi või õhuteed pidi transportimise käigus ajutiselt ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud, tingimusel, et kaupa veetakse lennu- või regulaarlaevaliini otsetrassi mööda ilma väljaspool ühenduse tolliterritooriumi peatumata.

2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades lennu- ja regulaarlaevaliine käsitlevad erisätted, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 94

Kauba toimetamine eriasjaoludel

1.   Kui ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel ei ole artikli 92 lõikes 1 ette nähtud kohustust võimalik täita, teatab kohustatud isik või tema nimel tegutsev isik olukorrast viivitamata tollile. Kui kaup ei ole ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel täielikult hävinud, teatatakse tollile ka selle täpne asukoht.

2.   Kui artikli 92 lõikes 5 osutatud laev või õhusõiduk on ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel sunnitud ajutiselt maabuma või maanduma ühenduse tolliterritooriumil ja artikli 92 lõikes 1 kehtestatud kohustuse täitmine ei ole võimalik, teatab selle laeva või õhusõiduki ühenduse tolliterritooriumile toonud isik või tema nimel tegutsev isik olukorrast viivitamata tollile.

3.   Toll määrab, millised meetmed võetakse, et võimaldada tollijärelevalvet lõikes 1 osutatud kauba ja lõikes 2 nimetatud olukorras laeva või õhusõiduki või nende pardal oleva kauba üle ning tagada vajaduse korral selle toimetamine edasi tolliasutusse või muusse tolli poolt määratud või heakskiidetud kohta.

2. jagu

Kauba esitamine, mahalaadimine ja läbivaatamine

Artikkel 95

Kauba esitamine tollile

1.   Üks järgmistest isikutest esitab tollile ühenduse tolliterritooriumile toodud kauba viivitamata selle saabumisel ette nähtud tolliasutusse või muusse tolli poolt määratud või heakskiidetud kohta või vabatsooni:

a)

isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile tõi;

b)

isik, kelle nimel või kelle nimel kauba territooriumile toonud isik tegutseb;

c)

isik, kes on võtnud vastutuse kauba ühenduse tolliterritooriumile toomisele järgneva veo eest.

2.   Olenemata lõikes 1 osutatud isiku kohustustest võib tema asemel kauba esitada üks järgmistest isikutest:

a)

iga isik, kes viivitamata suunab kauba tolliprotseduurile;

b)

isik, kellel on ladustamisrajatise pidamise luba või kes tegutseb vabatsoonis.

3.   Kaupa tollile esitav isik osutab sisenemise ülddeklaratsioonile või kauba suhtes esitatud tollideklaratsioonile.

4.   Lõige 1 ei välista kirjade, postkaartide ja trükiste ning nende muudel andmekandjatel säilitatavate elektrooniliste ekvivalentide või reisijatega kaasas olevate kaupade ning piirialadel või torujuhtmete ja kaablite kaudu, samuti muul majanduslikult ebaolulise liikluse vahendusel transporditavate kaupade suhtes mis tahes erisätete kohaldamist tingimusel, et seeläbi ei takistata tollijärelevalvet ja võimalusi tollikontrolliks.

Artikkel 96

Kauba mahalaadimine ja läbivaatamine

1.   Kaup laaditakse transpordivahendilt maha või teisele transpordivahendile ainult tolli loal tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas.

Sellist luba ei nõuta siiski otsese ohu korral, mis nõuab kogu või osa kauba viivitamatut mahalaadimist. Sellisest olukorrast teatatakse viivitamata tollile.

2.   Kauba kontrollimiseks, proovide ja näidiste võtmiseks või kaupa vedava transpordivahendi kontrollimiseks võib toll igal ajal nõuda kauba mahalaadimist või selle lahtipakkimist.

3.   Tollile esitatud kaupa ei tohi kohast, kus see tollile esitati, ilma tolli loata ära viia.

3. jagu

Tolliformaalsused pärast kauba esitamist

Artikkel 97

Ühendusevälise kauba tolliprotseduurile suunamise kohustus

1.   Ilma et see piiraks artiklite 125–127 kohaldamist, suunatakse tollile esitatud ühenduseväline kaup tolliprotseduurile.

2.   Kui ei ole teisiti ette nähtud, võib deklarant vabalt valida, millisele tolliprotseduurile ta kauba suunab selle protseduuri tingimuste kohaselt, sõltumata kauba liigist või kogusest või päritolu-, lähte- või sihtkohariigist.

Artikkel 98

Ajutisele ladustamisele suunatud kaup

1.   Välja arvatud juhtudel, kui kaup suunatakse viivitamata tolliprotseduurile, mille suhtes on tollideklaratsioon aktsepteeritud, või kaup on paigutatud vabatsooni, loetakse tollile esitatud ühenduseväline kaup vastavalt artiklile 151 ajutisele ladustamisele suunatuks.

2.   Kui tuvastatakse, et tollile esitatud ühendusevälise kauba kohta ei ole sisenemise ülddeklaratsiooni, esitab kauba valdaja viivitamata sellise deklaratsiooni, ilma et see piiraks artikli 87 lõikes 2 sätestatud kohustuse ja artikli 87 lõike 3 alusel vastu võetud meetmetega kehtestatud erandite või loobumise kohaldamist.

4. jagu

Transiidiprotseduuri alusel veetav kaup

Artikkel 99

Transiidiprotseduuri alusel saabuva kauba suhtes kehtiv vabastus

Artiklit 92, välja arvatud selle lõike 1 esimest lõiku, ja artikleid 95–98 ei kohaldata, kui ühenduse tolliterritooriumile tuuakse kaup, mis on juba suunatud transiidiprotseduurile.

Artikkel 100

Ühendusevälise kauba suhtes pärast transiidiprotseduuri lõppemist kohaldatavad sätted

Artikleid 96, 97 ja 98 kohaldatakse transiidiprotseduuri alusel liikuva ühendusevälise kauba suhtes, kui kõnealune kaup on juba esitatud ühenduse tolliterritooriumil asuvale sihtkoha tolliasutusele kooskõlas transiiti reguleerivate eeskirjadega.

V JAOTIS

TOLLISTAATUSE, KAUBA TOLLIPROTSEDUURILE SUUNAMISE, ÕIGSUSE KONTROLLIMISE, KAUBA VABASTAMISE JA KÕRVALDAMISE ÜLDEESKIRJAD

1. PEATÜKK

Kauba tollistaatus

Artikkel 101

Eeldus, et kaubal on ühenduse kauba tollistaatus

1.   Ilma et see piiraks artikli 161 kohaldamist, eeldatakse, et ühenduse tolliterritooriumil oleval kaubal on ühenduse kauba tollistaatus, kui ei ole kindlaks tehtud, et see ei ole ühenduse kaup.

2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades järgmised aspektid:

a)

juhud, mil käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeldust ei kohaldata,

b)

vahendid, mille abil võib ühenduse kauba tollistaatust kindlaks teha,

c)

juhud, mil täielikult ühenduse territooriumil saadud kaubal ei ole ühenduse kauba tollistaatust, kui see on saadud välistransiidiprotseduurile, ladustamisprotseduurile, ajutise impordi protseduurile või seestöötlemise protseduurile suunatud kaubast,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 102

Ühenduse kauba tollistaatuse kaotamine

Ühenduse kaubast saab ühenduseväline kaup järgmistel juhtudel:

a)

kui kaup viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja, niivõrd kui sisetransiidi eeskirju või artikli 103 kohaselt sätestatud meetmeid ei kohaldata;

b)

kui kaup on suunatud välistransiidiprotseduurile, ladustamisprotseduurile või seestöötlemise protseduurile, niivõrd kui tollialased õigusaktid seda lubavad;

c)

kui kaup on suunatud lõppkasutusprotseduurile ja sellele järgnevalt loovutatud riigile või kui kaup hävitatakse ja järele jäävad jäätmed;

d)

kui kauba vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon tunnistatakse kehtetuks pärast kauba vabastamist vastavalt meetmetele, mis on vastu võetud artikli 114 lõike 2 teise lõigu kohaselt.

Artikkel 103

Ühenduse tolliterritooriumilt ajutiselt välja viidav ühenduse kaup

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades tingimused, mille alusel võib ühenduse kaupa viia ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise ja ajutiselt sellelt territooriumilt välja, ilma et kauba suhtes kohaldataks tolliprotseduuri ja ilma et kauba tollistaatus muutuks, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. PEATÜKK

Kauba suunamine tolliprotseduurile

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 104

Kauba deklareerimine ja ühenduse kauba tollijärelevalve

1.   Kõikide kaupade kohta, mida soovitakse tolliprotseduurile suunata, välja arvatud vabatsooni protseduurile suunatav kaup, esitatakse kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon.

2.   Ekspordile, ühenduse sisetransiidile või välistöötlemisele deklareeritud ühenduse kaup kuulub tollijärelevalve alla alates lõikes 1 osutatud tollideklaratsiooni aktsepteerimisest kuni kauba väljaviimiseni ühenduse tolliterritooriumilt, selle loovutamiseni riigile või selle hävitamiseni või tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseni.

Artikkel 105

Pädevad tolliasutused

1.   Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, määravad liikmesriigid kindlaks nende territooriumil asuvate erinevate tolliasutuste asukohad ja pädevuse.

Liikmesriigid tagavad, et nendele asutustele määratakse põhjendatud ja asjakohased ametlikud lahtiolekuajad, võttes arvesse transpordi ja kauba liiki ning tolliprotseduuri, millele kaup on suunatud, et rahvusvahelisi vedusid mitte takistada ega kahjustada.

2.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed, millega määratletakse pädevate tolliasutuste erinevad ülesanded ja kohustused, määrates eelkõige kindlaks järgmised asutused:

a)

sisenemise, impordi-, ekspordi- või väljaviimise tolliasutused;

b)

tolliasutused, mis täidavad kauba tolliprotseduurile suunamisega seotud formaalsusi;

c)

tolliasutused, mis annavad lube ja kontrollivad tolliprotseduure.

Artikkel 106

Keskne tollivormistus

1.   Toll võib anda isikule loa esitada või teha kättesaadavaks tema registreeritud asukoha eest vastutavale tolliasutusele tollideklaratsiooni nende kaupade kohta, mis esitatakse teisele tolliasutusele. Sellistel juhtudel loetakse tollivõlg tekkinuks tolliasutuses, kellele esitati või tehti kättesaadavaks tollideklaratsioon.

2.   Tolliasutus, kellele esitati või tehti kättesaadavaks tollideklaratsioon, viib läbi deklaratsiooni kontrollimise, mis tahes tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa sissenõudmise ja kauba vabastamisega seotud formaalsused.

3.   Ilma et see mõjutaks tema enda läbiviidavat turvalisuse ja ohutuse kontrolli, teostab tolliasutus, kuhu kaup esitatakse, mis tahes läbivaatamise, mille kohta tolliasutus, kellele esitati või tehti kättesaadavaks tollideklaratsioon, on esitanud põhjendatud taotluse, ning võimaldab kauba vabastamise, võttes arvesse sellest tolliasutusest saadud teavet.

4.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades eelkõige järgmisi juhtumeid käsitlevad eeskirjad:

a)

lõikes 1 osutatud loa andmine,

b)

juhtumid, mil loa andmine tuleb läbi vaadata,

c)

loa andmise tingimused,

d)

loa andmise küsimuses pädeva tolliasutuse määramine,

e)

kui see on asjakohane, konsulteerimine teiste tollidega ja teabe esitamine teistele tollidele,

f)

tingimused, mille korral luba võidakse peatada või kehtetuks tunnistada,

g)

asjaomaste pädevate tolliasutuste eriülesanded ja -vastutus, eelkõige seoses kohaldatavate kontrollidega,

h)

formaalsuste täitmise vorm ja mis tahes tähtaeg,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Nimetatud meetmete puhul võetakse arvesse järgmist:

punkti c osas, kui asjaga on seotud rohkem kui üks liikmesriik, kas taotleja täidab artiklis 14 sätestatud kriteeriume volitatud ettevõtja staatuse andmiseks;

punkti d osas, kohta, kus hoitakse taotleja tollialast keskset raamatupidamist või kus see on kättesaadav, hõlbustades auditipõhist kontrolli, ning kus vähemalt osa loaga hõlmatud tegevusest ellu viiakse.

Artikkel 107

Tollideklaratsiooni liigid

1.   Tollideklaratsiooni esitamisel kasutatakse elektroonilisi andmetöötlusvahendeid. Toll võib lubada tollideklaratsiooni esitamist deklarandi arvestuskande vormis tingimusel, et tollile on nimetatud andmed kättesaadavad deklarandi elektroonilise süsteemi kaudu ja et täidetakse nõudeid, mis on vajalikud selliste andmete igasuguseks vahetamiseks tolliasutuste vahel.

2.   Kui tollialastes õigusaktides on nii sätestatud, võib toll lubada tollideklaratsiooni esitamist paberkandjal või suuliselt või mis tahes muul viisil, mille alusel saab kauba suunata tolliprotseduurile.

3.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed käesoleva artikli rakendamiseks.

2. jagu

Standardtollideklaratsioonid

Artikkel 108

Deklaratsiooni sisu ja lisadokumendid

1.   Tollideklaratsioonid sisaldavad kõiki vajalikke andmeid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, millele kaup on deklareeritud. Elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil esitatavatel tollideklaratsioonidel on elektrooniline allkiri või muu autentsuse tõendus. Paberkandjal esitatavad deklaratsioonid peavad olema allkirjastatud.

Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed, millega sätestatakse spetsifikatsioonid, millele tollideklaratsioonid peavad vastama.

2.   Lisadokumendid, mida on vaja deklareeritud tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, tehakse tollile kättesaadavaks tollideklaratsiooni esitamise ajal.

3.   Kui tollideklaratsioon esitatakse elektrooniliste andmetöötlusevahendite abil, võib toll lubada ka lisadokumentide esitamisel neid vahendeid kasutada. Toll võib aktsepteerida nende dokumentide esitamise asemel võimalust tutvuda asjakohaste andmetega ettevõtja arvutisüsteemi vahendusel.

Toll võib deklarandi taotluse korral lubada, et nimetatud dokumendid tehakse kättesaadavaks pärast kauba vabastamist.

4.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamiseks.

3. jagu

Lihtsustatud tollideklaratsioonid

Artikkel 109

Lihtsustatud deklaratsioon

1.   Tingimusel, et käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused on täidetud, lubab toll igal isikul lasta kauba suunata tolliprotseduurile lihtsustatud deklaratsiooni alusel, milles võivad puududa teatud artiklis 108 osutatud andmed ja lisadokumendid.

2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, ning mis on seotud tingimustega, mille puhul käesoleva artikli lõikes 1 osutatud luba antakse, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Komisjon võib vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu meetmed, mis käsitlevad spetsifikatsioone, millele lihtsustatud deklaratsioonid peavad vastama.

Artikkel 110

Lisadeklaratsioon

1.   Lihtsustatud deklaratsiooni korral vastavalt artikli 109 lõikele 1 esitab deklarant lisadeklaratsiooni, mis sisaldab asjaomasel tolliprotseduuril nõutava tollideklaratsiooni täitmiseks vajalikke andmeid.

Lisadeklaratsioon võib olla üldine, perioodiline või kokkuvõtlik.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades erandid käesoleva lõike esimesest lõigust, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Lisadeklaratsioon ja artikli 109 lõikes 1 osutatud lihtsustatud deklaratsioon loetakse ühtseks jagamatuks dokumendiks, mille jõustumise kuupäev on kuupäev, mil lihtsustatud deklaratsioon vastavalt artiklile 112 aktsepteeritakse.

Kui lihtsustatud deklaratsioon asendatakse deklarandi arvestuskande tegemisega ja tolli juurdepääsuga nimetatud andmetele, jõustub deklaratsioon kauba arvestuskande tegemise kuupäeval.

3.   Kohta, kus lisadeklaratsioon vastavalt loale tuleb esitada, loetakse artikli 55 kohaldamisel kohaks, kus tollideklaratsioon on esitatud.

4. jagu

Kõikide tollideklaratsioonide suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 111

Tollideklaratsiooni esitaja

1.   Ilma et see piiraks artikli 110 lõike 1 kohaldamist, võib tollideklaratsiooni esitada iga isik, kes saab esitada või teha kättesaadavaks kõik dokumendid, mida nõutakse deklareeritavat tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks. Nimetatud isik peab suutma kõnealuse kauba pädevale tolliasutusele esitada või esitada lasta.

Kui tollideklaratsiooni aktsepteerimisega kaasnevad teatava isiku jaoks erikohustused, peab tollideklaratsiooni esitama kõnealune isik või tema esindaja.

2.   Deklarant on asutatud ühenduse tolliterritooriumil. Järgmised deklarandid ei pea siiski olema ühenduse territooriumil asutatud:

isikud, kes esitavad transiidideklaratsiooni või ajutise impordi deklaratsiooni;

isikud, kes deklareerivad kaupa juhuti, tingimusel, et toll peab seda põhjendatuks.

3.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades juhud, millal, ja tingimused, mille korral lõikes 2 osutatud nõuetest võidakse loobuda, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 112

Tollideklaratsiooni aktsepteerimine

1.   Toll aktsepteerib viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad käesolevas peatükis sätestatud tingimustele, tingimusel, et kaup, mille kohta tollideklaratsioon on tehtud, on tollile esitatud või see tehakse tollikontrolli läbiviimiseks kättesaadavaks.

Kui tollideklaratsioon asendatakse deklarandi arvestuskande tegemisega ja tolli juurdepääsuga nimetatud andmetele, loetakse deklaratsioon aktsepteerituks kauba arvestuskande tegemise hetkel. Ilma et see piiraks deklarandi õiguslikke kohustusi või turvalisuse ja ohutuse kontrollide läbiviimist, võib toll loobuda nõudest, et kaup esitatakse või tehakse tollikontrolli läbiviimiseks kättesaadavaks.

2.   Kui tollideklaratsioon esitatakse muus tolliasutuses kui see, kus kaup esitati, aktsepteeritakse deklaratsioon juhul, kui tolliasutus, kus kaup esitati, kinnitab, et kaup tehti tollikontrolli läbiviimiseks kättesaadavaks, ilma et see piiraks artikli 110 lõike 2 või käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu kohaldamist.

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, siis lähtutakse seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamisel, millele kaup on deklareeritud, ja kõigi muude impordi või ekspordiga seotud tolliformaalsuste puhul kuupäevast, mil toll tollideklaratsiooni aktsepteerib.

4.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed käesoleva artikli rakendamiseks.

Artikkel 113

Tollideklaratsiooni muutmine

1.   Taotluse korral on deklarandil lubatud tollideklaratsiooni kandeid muuta pärast seda, kui toll on tollideklaratsiooni aktsepteerinud. Muutmise tulemusena ei või tollideklaratsioon hõlmata muid kaupu peale nende, mille kohta see algselt tehti.

2.   Sellist muudatust ei lubata teha, kui seda taotletakse pärast seda, kui:

a)

toll on teatanud deklarandile, et ta kavatseb kaupa kontrollida;

b)

toll on tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged;

c)

toll on kauba vabastanud.

3.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades erandid käesoleva artikli lõike 2 punktist c, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 114

Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine

1.   Toll tunnistab deklarandi taotluse korral juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks järgmistel juhtudel:

a)

kui toll on veendunud, et kaup suunatakse viivitamata muule tolliprotseduurile;

b)

kui toll on veendunud, et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud.

Kui toll on deklarandile teatanud kauba kontrollimise kavatsusest, ei võeta tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlust vastu enne kontrolli lõpetamist.

2.   Tollideklaratsiooni ei tunnistata kehtetuks pärast seda, kui kaup on vabastatud.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades erandid käesoleva lõike esimesest lõigust, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5. jagu

Muu lihtsustamine

Artikkel 115

Tollideklaratsiooni koostamise lihtsustamine kaupade puhul, mis kuuluvad erinevatesse tariifistiku alamrubriikidesse

Kui saadetis koosneb erinevatesse tariifistiku alamrubriikidesse kuuluvatest kaupadest ja kui iga kauba käsitlemine vastavalt selle tariifistiku alamrubriigile tekitab tollideklaratsiooni koostamisel ebaproportsionaalselt palju tööd ja kulutusi sissenõutavate imporditollimaksudega võrreldes, võib toll deklarandi taotluse korral nõustuda, et imporditollimaksud tasutakse kogu saadetiselt, võttes aluseks kõrgeima impordi- või eksporditollimaksu määraga maksustatava kauba tariifistiku alamrubriigi.

Komisjon võib vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu meetmed käesoleva artikli rakendamiseks.

Artikkel 116

Tolliformaalsuste ja -kontrolli lihtsustamine

1.   Toll võib lubada tolliformaalsuste ja -kontrolli lihtsustamist, välja arvatud käesoleva peatüki 3. jaos osutatud lihtsustamine.

2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades eelkõige järgmisi juhtumeid käsitlevad eeskirjad:

a)

lõikes 1 osutatud lubade andmine,

b)

juhtumid, mil lubade andmine tuleb läbi vaadata, ning tingimused, mille kohaselt tollil tuleb nende kasutamist kontrollida,

c)

lubade andmise tingimused,

d)

tingimused, mille puhul ettevõtjale võidakse anda luba täita teatavaid tolliformaalsusi, mida peaks põhimõtteliselt täitma toll, sealhulgas impordi- ja eksporditollimaksu iseseisev hindamine, ning viia tolli järelevalve all läbi teatavaid kontrolle,

e)

kõnealuste lubade andmises pädeva tolliasutuse kindlaksmääramine,

f)

kui see on asjakohane, konsulteerimine teiste tollidega ja teabe esitamine teistele tollidele,

g)

tingimused, mille korral load võidakse peatada või kehtetuks tunnistada,

h)

asjaomaste pädevate tolliasutuste eriülesanded ja -vastutus, eelkõige seoses kohaldatavate kontrollidega,

i)

formaalsuste täitmise vorm ja mis tahes tähtpäev,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Nimetatud meetmete puhul võetakse arvesse järgmist:

turvalisuse ja ohutuse eesmärgil täidetavaid tolliformaalsusi ja teostatavat tollikontrolli seoses ühenduse tolliterritooriumile toodava või sellelt lahkuva kaubaga;

artikli 25 lõike 3 alusel vastu võetud eeskirju;

punkti d osas, kui asjaga on seotud rohkem kui üks liikmesriik, kas taotlejal on artiklis 14 sätestatud volitatud ettevõtja staatus;

punkti e osas, kohta, kus hoitakse taotleja tollialast keskset raamatupidamist või kus see on kättesaadav, hõlbustades auditipõhist kontrolli, ning kus vähemalt osa loaga hõlmatud tegevusest ellu viiakse.

3. PEATÜKK

Õigsuse kontrollimine ja kauba vabastamine

1. jagu

Õigsuse kontrollimine

Artikkel 117

Tollideklaratsiooni õigsuse kontrollimine

Toll võib tema poolt aktsepteeritud tollideklaratsiooni andmete õigsuse kontrollimiseks:

a)

vaadata läbi tollideklaratsiooni ja kõik selle lisadokumendid;

b)

nõuda deklarandilt muude dokumentide esitamist;

c)

vaadata läbi kauba;

d)

võtta kauba analüüsiks või üksikasjalikuks läbivaatamiseks proove.

Artikkel 118

Kauba läbivaatamine ja proovide ja näidiste võtmine

1.   Deklarant toimetab kauba ise või korraldab selle toimetamise kohta, kus see läbi vaadatakse ning sellest proove ja näidiseid võetakse, ning korraldab vajalikud toimingud selliseks läbivaatamiseks ning proovide ja näidiste võtmiseks. Kulud kannab deklarant.

2.   Deklarandil või tema esindajal on õigus viibida kauba kontrollimise ning proovide ja näidiste võtmise juures. Kui tollil on selleks mõistlik põhjus, nõuab ta deklarandi või tema esindaja juuresolekut kauba kontrollimisel või proovide ja näidiste võtmisel, et nimetatud isikud osutaksid tollile kontrollimise või proovide ja näidiste võtmise hõlbustamiseks vajalikku abi.

3.   Kui proove ja näidiseid võetakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele, ei ole toll kohustatud seda hüvitama, kuid tasub proovide ja näidiste analüüsi ja kontrolli kulud.

Artikkel 119

Kauba osaline läbivaatamine ning proovide ja näidiste võtmine

1.   Kui vaadatakse läbi ainult osa tollideklaratsioonis nimetatud kaupa või võetakse sellest proove ja näidiseid, kehtivad osalise läbivaatamise või proovide ja näidiste analüüsi või läbivaatamise tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes.

Kui deklarant leiab, et osalise kontrolli või võetud proovide ja näidiste analüüsi või kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa kohta ei kehti, võib ta taotleda kauba täiendavat kontrolli või uute proovide ja näidiste võtmist. Taotlus rahuldatakse tingimusel, et kaupa ei ole vabastatud, või juhul, kui kaup on vabastatud, siis tingimusel, et deklarant tõendab, et kaupa ei ole mitte mingil viisil muudetud.

2.   Kui tollideklaratsioon hõlmab kahte või enamat kaubaartiklit, loetakse lõike 1 kohaldamisel, et iga kaubaartikliga seotud andmed moodustavad eraldi deklaratsiooni.

3.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 3 osutatud korralduskomitee menetlusele vastu meetmed, millega sätestatakse kord, mida järgitakse, kui käesoleva artikli lõike 1 kohastel läbivaatamistel on saadud erinevad tulemused.

Artikkel 120

Õigsuse kontrollimise tulemused

1.   Tollideklaratsiooni õigsuse kontrollimise tulemusi kasutatakse seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, millele kaup on suunatud.

2.   Kui tollideklaratsiooni õigsust ei kontrollita, kohaldatakse lõiget 1 tollideklaratsioonis esitatud andmetest lähtudes.

3.   Tolli poolt läbiviidava õigsuse kontrollimise tulemustel on ühesugune tõenduslik jõud kogu ühenduse tolliterritooriumil.

Artikkel 121

Identifitseerimismeetmed

1.   Toll või vajaduse korral tolli poolt selleks volitatud ettevõtja võtab vajalikud meetmed kauba identifitseerimiseks, kui identifitseerimine on vajalik, et tagada nende sätete täitmine, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele nimetatud kaup on deklareeritud.

Nimetatud identifitseerimismeetmetel on ühesugune õiguslik toime kogu ühenduse tolliterritooriumil.

2.   Kaubale või transpordivahendile kinnitatud identifitseerimisvahendeid võib eemaldada või hävitada ainult toll või ettevõtja, kui tal on selleks tolli luba, välja arvatud juhul, kui need on vaja eemaldada või hävitada ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tõttu, et kaitsta kaupa või transpordivahendit.

Artikkel 122

Rakendusmeetmed

Komisjon võib vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu meetmed käesoleva jao rakendamiseks.

2. jagu

Kauba vabastamine

Artikkel 123

Kauba vabastamine

1.   Kui tingimused kauba kõnealusele protseduurile suunamiseks on täidetud, ja tingimusel, et kauba suhtes ei kohaldata mingeid piiranguid ja kauba suhtes ei kehti mingid keelud, vabastab toll kauba niipea, kui tollideklaratsiooni andmete õigsus on kontrollitud või ilma kontrollimata aktsepteeritud, ilma et see piiraks artikli 117 kohaldamist.

Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui artiklis 117 osutatud õigsuse kontrolli ei ole mõistliku tähtaja jooksul võimalik lõpule viia ja kaup ei pea enam kontrolli otstarbel kohal olema.

2.   Kõik ühes tollideklaratsioonis nimetatud kaubad vabastatakse ühel ajal.

Kui tollideklaratsioon hõlmab kahte või enamat kaubaartiklit, loetakse esimese lõigu kohaldamisel, et iga kaubaartikliga seotud andmed moodustavad eraldi tollideklaratsiooni.

3.   Kui kaup esitatakse muus tolliasutuses kui see, kus tollideklaratsioon aktsepteeriti, vahetavad asjaomased tolliasutused omavahel kaupade vabastamiseks nõutavat teavet, ilma et see piiraks asjakohase kontrolli kohaldamist.

Artikkel 124

Tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasumisest või tagatise esitamisest sõltuv vabastamine

1.   Kui kauba tolliprotseduurile suunamine tekitab tollivõla, sõltub kauba vabastamine tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasumisest või seda võlga katva tagatise esitamisest.

Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, ei kohaldata esimest lõiku siiski ajutise impordi suhtes osalise imporditollimaksudest vabastamisega.

Kui toll nõuab tagatise esitamist vastavalt sätetele, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele kaup on deklareeritud, ei lubata nimetatud kaubale kõnealust tolliprotseduuri kohaldada enne tagatise esitamist.

2.   Komisjon võib vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu meetmed, millega sätestatakse erandid käesoleva artikli lõike 1 esimese ja kolmanda lõigu suhtes.

4. PEATÜKK

Kauba kõrvaldamine

Artikkel 125

Kauba hävitamine

Toll võib nõuda tollile esitatud kauba hävitamist, kui tal on selleks mõistlik põhjus. Toll teatab sellest kauba valdajale. Kauba hävitamise kulud kannab kauba valdaja.

Artikkel 126

Tolli võetavad meetmed

1.   Toll võtab kauba suhtes vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerib ja müüb või hävitab kauba järgmistel juhtudel:

a)

kui mõnda tollialastes õigusaktides sätestatud kohustust, mis käsitleb ühendusevälise kauba toomist ühenduse tolliterritooriumile, ei ole täidetud või kaupa on tollijärelevalve eest varjatud;

b)

kui kaupa ei saa vabastada järgmistel põhjustel:

i)

deklarandist johtuvatel põhjustel ei ole saadud tolli poolt ette nähtud kauba kontrolli tähtaja jooksul läbi viia või jätkata;

ii)

dokumente, mis tuleb esitada enne kauba nõutavale tolliprotseduurile suunamist või vabastamist, ei tehtud tollile kättesaadavaks;

iii)

tasumisele kuuluvaid impordi- või eksporditollimakse ei ole ettenähtud tähtaja jooksul makstud ega nõutavat tagatist esitatud;

iv)

kauba suhtes kehtivad keelud või piirangud;

c)

kui kaup ei ole mõistliku aja jooksul pärast vabastamist ära viidud;

d)

kui pärast kauba vabastamist leitakse, et kaup ei vastanud nimetatud vabastamise tingimustele;

e)

kui kaup on loovutatud riigile kooskõlas artikliga 127.

2.   Ühendusevälist kaupa, mis on loovutatud riigile, kinni peetud või konfiskeeritud, käsitletakse ajutisele ladustamisprotseduurile suunatud kaubana.

Artikkel 127

Kauba loovutamine

1.   Tolliprotseduuri pidaja või vajaduse korral kauba valdaja võib tollilt eelnevalt saadud loa alusel ühendusevälise kauba ja lõppkasutusprotseduurile suunatud kauba riigile loovutada.

2.   Riigile loovutamine ei too kaasa riigipoolseid kulutusi. Tolliprotseduuri pidaja või vajaduse korral kauba valdaja kannab kauba hävitamise või muu kõrvaldamise kulud.

Artikkel 128

Rakendusmeetmed

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, ning mis on seotud käesoleva peatüki rakendamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

VI JAOTIS

VABASSE RINGLUSSE LUBAMINE JA IMPORDITOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

1. PEATÜKK

Vabasse ringlusse lubamine

Artikkel 129

Reguleerimisala ja mõju

1.   Ühenduseväline kaup, mis on mõeldud ühenduse turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks ühenduses, suunatakse vabasse ringlusse.

2.   Vabasse ringlusse lubamisega kaasneb:

a)

tasumisele kuuluvate mis tahes imporditollimaksude sissenõudmine;

b)

vajaduse korral muude maksude sissenõudmine, mis on sätestatud neid makse käsitlevate asjakohaste kehtivate sätetega;

c)

kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute kohaldamine niivõrd, kui neid ei tule kohaldada varasemal etapil;

d)

muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmine.

3.   Vabasse ringlusse lubamine annab ühendusevälisele kaubale ühenduse kauba tollistaatuse.

2. PEATÜKK

Imporditollimaksudest vabastamine

1. jagu

Tagasitoodud kaup

Artikkel 130

Reguleerimisala ja mõju

1.   Ühenduse tolliterritooriumilt esialgselt ühenduse kaubana eksporditud ühenduseväline kaup, mis on kolme aasta jooksul sinna tagasi toodud ja vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud, vabastatakse asjaomase isiku taotluse korral imporditollimaksudest.

2.   Lõikes 1 osutatud kolmeaastast tähtaega võib pikendada, et võtta arvesse erandlikke asjaolusid.

3.   Kui enne ühenduse tolliterritooriumilt eksportimist oli tagasitoodud kaup oma lõppkasutuse tõttu lubatud vabasse ringlusse maksuvabalt või vähendatud imporditollimaksumääraga, vabastatakse kaup lõike 1 alusel tollimaksust ainult siis, kui kaup deklareeritakse sama lõppkasutusega vabasse ringlusse lubamiseks.

Kui lõppkasutus, milleks kõnealune kaup vabasse ringlusse lubatakse, ei ole enam sama, vähendatakse imporditollimaksu summat selle summa võrra, mis tasuti kaubalt selle esmakordsel vabasse ringlusse lubamisel. Tagasimakset ei tehta, kui viimati nimetatud summa peaks ületama summat, millega tagasitoodud kaup maksustatakse vabasse ringlusse lubamisel.

4.   Kui vastavalt artikli 102 punktile b on ühenduse kaup kaotanud ühenduse kauba tollistaatuse ja lubatakse seejärel vabasse ringlusse, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 mutatis mutandis.

5.   Imporditollimaksuvabastus antakse ainult siis, kui kaup reimporditakse samas seisundis, milles see oli eksportimisel.

Artikkel 131

Juhud, mil imporditollimaksudest vabastamist ei lubata

Artiklis 130 ette nähtud imporditollimaksudest vabastamist ei lubata järgmise kauba puhul:

a)

välistöötlemise protseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud kaup, välja arvatud juhul, kui:

i)

nimetatud kaup jääb samasse seisundisse, milles see oli eksportimisel;

ii)

see on lubatud kooskõlas artikliga 134 vastu võetud eeskirjadega;

b)

kaup, mis on saanud kasu ühise põllumajanduspoliitika raames kehtestatud meetmetest, mis hõlmasid nimetatud kauba eksporti väljapoole ühenduse tolliterritooriumi, välja arvatud juhul, kui see on lubatud kooskõlas artikliga 134 vastu võetud eeskirjadega.

Artikkel 132

Kaup, mis on eelnevalt suunatud seestöötlemise protseduurile

1.   Artiklit 130 kohaldatakse mutatis mutandis töödeldud toodete suhtes, mis algselt re-eksporditi ühenduse tolliterritooriumilt pärast seestöötlemise protseduuri.

2.   Deklarandi taotlusel ja tingimusel, et ta esitab vajaliku teabe, määratakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kauba eest tasumisele kuuluv imporditollimaks kooskõlas artikli 53 lõikega 3. Re-ekspordi teatise aktsepteerimise kuupäev loetakse vabasse ringlusse lubamise kuupäevaks.

3.   Artiklis 130 sätestatud imporditollimaksuvabastust ei anta töödeldud toodetele, mis eksporditi kooskõlas artikli 142 lõike 2 punktiga b, välja arvatud juhtudel, kui on tagatud, et kaupa ei suunata seestöötlemise protseduurile.

2. jagu

Merekalapüük ja muud meresaadused

Artikkel 133

Merekalapüük ja muud meresaadused

Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 1 kohaldamist, vabastatakse järgmised saadused nende vabasse ringlusse lubamisel imporditollimaksudest:

a)

merekalapüügi- ja muud meresaadused, mis on püütud väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva riigi või territooriumi territoriaalvetest mõnes liikmesriigis registreeritud või laevaregistrisse kantud ja selle liikmesriigi lippu kandvate laevade poolt;

b)

punktis a nimetatud saadustest kalatöötlemislaevade pardal saadud tooted, mis vastavad nimetatud punktis ette nähtud tingimustele.

3. jagu

Rakendusmeetmed

Artikkel 134

Rakendusmeetmed

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, ning mis on seotud käesoleva peatüki rakendamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

VII JAOTIS

ERIPROTSEDUURID

1. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 135

Reguleerimisala

Kaupa võib suunata järgmistele eriprotseduuridele:

a)

transiit, mille alla kuulub välis- ja sisetransiit;

b)

ladustamine, mille alla kuulub ajutine ladustamine, tolliladustamine ja vabatsoonid;

c)

erikasutus, mille alla kuulub ajutine import ja lõppkasutus;

d)

töötlemine, mille alla kuulub sees- ja välistöötlemine.

Artikkel 136

Loa andmine

1.   Tolli luba nõutakse:

sees- või välistöötlemise protseduuri, ajutise impordi protseduuri või lõppkasutusprotseduuri kasutamiseks;

ladustamisrajatiste pidamiseks kauba ajutiseks ladustamiseks või tolliladustamiseks, välja arvatud juhul, kui toll ise on ladustamisrajatise pidaja.

Tingimused, mille korral on lubatud ühe või enama eespool osutatud protseduuri kasutamine või ladustamisrajatiste pidamine, esitatakse loas.

2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades eelkõige järgmisi juhtumeid käsitlevad eeskirjad:

a)

lõikes 1 osutatud loa andmine,

b)

juhtumid, mil loa andmine tuleb läbi vaadata,

c)

loa andmise tingimused,

d)

kõnealuse loa andmises pädeva tolliasutuse kindlaksmääramine,

e)

kui see on asjakohane, konsulteerimine teiste tollidega ja teabe esitamine teistele tollidele,

f)

tingimused, mille korral luba võidakse peatada või kehtetuks tunnistada,

g)

asjaomaste tolliasutuste eriülesanded ja -vastutus, eelkõige seoses kohaldatavate kontrollidega,

h)

formaalsuste täitmise vorm ja mis tahes tähtaeg,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Nimetatud meetmete puhul võetakse arvesse:

a)

esimese lõigu punkti c osas, kui asjaga on seotud rohkem kui üks liikmesriik, kas taotleja täidab artiklis 14 sätestatud kriteeriume volitatud ettevõtja staatuse andmiseks;

b)

esimese lõigu punkti d osas kohta, kus hoitakse taotleja tollialast keskset raamatupidamist või kus see on kättesaadav, hõlbustades auditipõhist kontrolli, ning kus vähemalt osa loaga hõlmatud tegevusest ellu viiakse.

3.   Kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, antakse lõikes 1 osutatud luba ainult järgmistele isikutele:

a)

ühenduse tolliterritooriumil asutatud isikud;

b)

isikud, kes tagavad vajalikul määral toimingute nõuetekohase läbiviimise ning kes esitavad kooskõlas artikliga 56 tagatise juhtudel, kui eriprotseduuril oleva kaubaga seoses võivad tekkida tollivõlg või muud maksud;

c)

ajutise impordi või seestöötlemise protseduuri korral isik, kes vastavalt kas kasutab kaupa, korraldab selle kasutamist, töötleb nimetatud kaupa või korraldab selle töötlemist.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades erandid käesoleva lõike esimesest lõigust, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, võib lõikes 1 nimetatud loa anda lisaks lõikele 3 ainult järgmiste tingimuste täitmise korral:

a)

kui toll saab teostada tollijärelevalvet, ilma et oleks vaja rakendada asjassepuutuvate majanduslike vajadustega võrreldes ebaproportsionaalseid haldusmeetmeid;

b)

kui töötlemise protseduuri luba ei kahjusta ühenduse tootjate olulisi huve (majanduslikud tingimused).

Ühenduse tootjate huve ei loeta esimese lõigu punktis b osutatud viisil kahjustatuks, välja arvatud juhul, kui on vastupidiseid tõendeid või kui tollialastes õigusaktides nähakse ette, et majanduslikud tingimused loetakse täidetuks.

Kui on tõendeid ühenduse tootjate oluliste huvide tõenäolise kahjustamise kohta, kontrollitakse majanduslikke tingimusi vastavalt artiklile 185.

Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed, millega reguleeritakse järgmisi küsimusi:

a)

majanduslike tingimuste kontrollimine;

b)

selliste juhtumite kindlaksmääramine, mille puhul on tõenäoline ühenduse tootjate oluliste huvide kahjustamine, arvestades kaubandus- ja põllumajanduspoliitika meetmeid;

c)

selliste juhtumite kindlaksmääramine, mille puhul loetakse majanduslikud tingimused täidetuks.

5.   Loaomanik teatab tollile kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast loa andmist ja võivad mõjutada loa kehtivust või sisu.

Artikkel 137

Arvestus

1.   Välja arvatud transiidiprotseduuri puhul või kui tollialastes õigusaktides on sätestatud teisiti, peavad loaomanikud, tolliprotseduuri pidajad ja kõik kauba ladustamise, valmistamise ja töötlemisega või vabatsoonis kauba müügi ja ostmisega seotud isikud tolli poolt heakskiidetud vormis arvestust.

Nimetatud arvestusepidamine peab võimaldama tollil vaatlusalust protseduuri kontrollida, pidades eelkõige silmas kõnealusele protseduurile suunatud kauba identifitseerimist, selle tollistaatust ning liikumist.

2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, ning mis on seotud käesoleva artikli rakendamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 138

Protseduuri lõpetamine

1.   Välja arvatud transiidiprotseduuri puhul ja ilma et see piiraks artikli 166 kohaldamist, lõpetatakse eriprotseduur, kui protseduurile suunatud kaup või töödeldud toode suunatakse järgmisele tolliprotseduurile või kui kaup on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud või on jäägitult hävitatud või riigile loovutatud kooskõlas artikliga 127.

2.   Toll lõpetab transiidiprotseduuri, kui lähtetolliasutuse ja sihttolliasutuse käsutuses olevate andmete võrdlemise põhjal saab kinnitada, et protseduur on nõuetekohaselt lõpetatud.

3.   Toll võtab kõik vajalikud meetmed, et lahendada nende kaupade olukord, mille puhul ei ole protseduur ettenähtud tingimustel lõpetatud.

Artikkel 139

Õiguste ja kohustuste üleminek

Tolliprotseduuri pidaja õigused ja kohustused kauba puhul, mille suhtes kohaldati muid eriprotseduure peale transiidi, võivad tolli poolt sätestatud tingimustel minna täielikult või osaliselt üle muudele isikutele, kes täidavad asjaomase protseduuri jaoks ette nähtud tingimusi.

Artikkel 140

Kauba liikumine

1.   Vabatsoonis asuv kaup või kaup, mille suhtes kohaldatakse muid eriprotseduure peale transiidi, võib liikuda ühenduse tolliterritooriumi erinevate punktide vahel, kui nii on loas või tollialastes õigusaktides sätestatud.

2.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed käesoleva artikli rakendamiseks.

Artikkel 141

Tavalised käitlemistoimingud

Tolliladustamise protseduurile või töötlemise protseduurile suunatud või vabatsoonis oleva kaubaga võib teha tavalisi käitlemistoiminguid, mille eesmärgiks on kauba säilimine, selle esitlus- või müügikõlblikkuse parandamine või turustamiseks või edasimüügiks ettevalmistamine.

Artikkel 142

Ekvivalentkaup

1.   Ekvivalentkaup on ühenduse kaup, mida ladustatakse, kasutatakse või töödeldakse eriprotseduurile suunatud kauba asemel.

Välistöötlemise puhul peab ekvivalentkaup olema ühenduseväline kaup, mida töödeldakse välistöötlemise protseduurile suunatud ühenduse kauba asemel.

Ekvivalentkaubal on sama kaheksakohaline kombineeritud nomenklatuuri kood, sama kaubanduslik kvaliteet ja samad tehnilised omadused kui kaubal, mida see asendab.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades erandid käesoleva lõike kolmandast lõigust, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Tingimusel, et on tagatud protseduuri, eriti tollijärelevalve nõuetekohane läbiviimine, lubab toll järgmist:

a)

ekvivalentkauba kasutamist muul eriprotseduuril kui transiit, ajutine import ja ajutine ladustamine;

b)

seestöötlemise puhul ekvivalentkaubast valmistatud töödeldud toote eksporti enne selle kauba importi, mida see asendab;

c)

välistöötlemise puhul ekvivalentkaubast valmistatud töödeldud toote importi enne selle kauba eksporti, mida see asendab.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades juhtumid, mille puhul toll võib anda loa kasutada ekvivalentkaupa ajutisel importimisel, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Ekvivalentkauba kasutamine ei ole lubatud ühelgi järgmistest juhtudest:

a)

kui seestöötlemise protseduuri käigus teostatakse ainult artiklis 141 määratletud tavalisi käitlemistoiminguid;

b)

kui imporditollimaksu tagasimaksed või imporditollimaksust vabastamine on keelatud sellise päritolustaatuseta kauba puhul, mida kasutatakse seestöötlemise protseduuril selliste töödeldud toodete valmistamisel, mille kohta ühenduse ja teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumide või kõnealuste riikide või territooriumide rühmade vahelise sooduskohtlemise raames koostatakse või antakse välja päritolutõend, või

c)

kui see toob kaasa põhjendamatuid imporditollimaksusoodustusi.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades lisajuhtumid, mille puhul ekvivalentkaupa ei või kasutada, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.   Kui lõike 2 punktis b osutatud juhul tuleks töödeldud toodetelt tasuda eksporditollimaks, kui neid ei ekspordita seoses seestöötlemise protseduuriga, esitab loa omanik juhuks, kui ühenduseväline kaup ei ole artikli 169 lõikes 3 ette nähtud tähtaja jooksul imporditud, tollimaksude tasumise kindlustamiseks tagatise.

Artikkel 143

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed käesolevas jaotises esitatud protseduuride kohaldamiseks.

2. PEATÜKK

Transiit

1. jagu

Välis- ja sisetransiit

Artikkel 144

Välistransiit

1.   Välistransiidiprotseduuri korral võib ühendusevälist kaupa ühenduse tolliterritooriumil ühest kohast teise toimetada, ilma et selle puhul kohaldataks järgmist:

a)

imporditollimakse;

b)

muid asjakohaste kehtivate sätetega kehtestatud makse;

c)

kaubanduspoliitika meetmeid, kui nad ei keela kauba saabumist ühenduse tolliterritooriumile või kauba väljaviimist ühenduse tolliterritooriumilt.

2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades juhtumid ja tingimused, mille puhul ühenduse kaup tuleb suunata välistransiidiprotseduurile, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Lõikes 1 nimetatud kauba liikumine toimub ühel järgmistest viisidest:

a)

ühenduse välistransiidiprotseduuri käigus;

b)

TIR-konventsiooni kohaselt, tingimusel et kauba liikumine:

i)

algas või lõpeb väljaspool ühenduse tolliterritooriumi või

ii)

toimub kahe ühenduse tolliterritooriumil asuva punkti vahel, läbides ühenduse tolliterritooriumist väljapoole jäävat riiki või territooriumi;

c)

ATA-konventsiooni / Istanbuli konventsiooni kohaselt, kui toimub transiidiliikumine;

d)

Reini manifesti alusel (Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikkel 9);

e)

vormi 302 alusel, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepingu osapoolte vahelises relvajõudude staatuse kokkuleppes, mis on alla kirjutatud 19. juunil 1951 Londonis;

f)

kasutades postisüsteemi kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidega, kui kaupa toimetavad edasi nimetatud õigusaktide kohaste õiguste ja kohustuste valdajad või neid toimetatakse edasi nende huvides.

4.   Välistransiidi kohaldamine ei piira artikli 140 kohaldamist.

Artikkel 145

Sisetransiit

1.   Sisetransiidiprotseduuri käigus ning lõigetes 2 ja 3 ette nähtud tingimustel võib ühenduse kaupa ühenduse tolliterritooriumil toimetada ühest punktist teise kõnealusest territooriumist väljaspool asuva territooriumi kaudu, ilma et kauba tollistaatus muutuks.

2.   Lõikes 1 nimetatud kauba liikumine toimub ühel järgmistest viisidest:

a)

ühenduse sisetransiidiprotseduuri käigus, kui selline võimalus on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga;

b)

TIR-konventsiooni kohaselt;

c)

ATA-konventsiooni / Istanbuli konventsiooni kohaselt, kui toimub transiidiliikumine;

d)

Reini manifesti alusel (Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikkel 9);

e)

vormi 302 alusel, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepingu osapoolte vahelises relvajõudude staatuse kokkuleppes, mis on alla kirjutatud 19. juunil 1951 Londonis;

f)

kasutades postisüsteemi kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidega, kui kaupa toimetavad edasi nimetatud õigusaktide kohaste õiguste ja kohustuste valdajad või neid toimetatakse edasi nende huvides.

3.   Lõike 2 punktides b–f osutatud juhtudel säilitab kaup ühenduse kauba tollistaatuse ainult juhul, kui see staatus on kindlaks määratud tollialastes õigusaktides sätestatud teatavatel tingimustel ja vahenditega.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades tingimused, mille korral, ja vahendid, millega see tollistaatus võidakse kindlaks määrata, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. jagu

Ühenduse transiit

Artikkel 146

Ühenduse transiidiprotseduuri pidaja ning ühenduse transiidiprotseduuri alusel liikuva kauba vedaja ja saaja kohustused

1.   Ühenduse transiidiprotseduuri pidaja vastutab järgmise eest:

a)

nõutava teabe ja kauba puutumatul kujul esitamine sihtkoha tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks;

b)

protseduuriga seotud tollisätete järgimine;

c)

muude asjakohaste kehtivate sätete kohaselt tagatise andmine kaubaga seoses tekkida võivale tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu või muude maksude summa tasumiseks, kui tollialastes õigusaktides ei sätestata teisiti.

2.   Tolliprotseduuri pidaja kohustused loetakse täidetuks ja transiidiprotseduur lõpeb, kui protseduurile suunatud kaup ning nõutav teave on sihtkoha tolliasutusele kättesaadavad kooskõlas tollialaste õigusaktidega.

3.   Kauba vedaja või saaja, kes võtab kauba vastu, teades, et see liigub ühenduse transiidiprotseduuri alusel, vastutab samuti kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkoha tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks.

Artikkel 147

Kaup, mis läbib ühenduse välistransiidiprotseduuri käigus väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva kolmanda riigi territooriumi

1.   Ühenduse välistransiidiprotseduuri kohaldatakse kaubale, mis läbib väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva riigi territooriumi, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

see võimalus on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga;

b)

vedu nimetatud territooriumi kaudu toimub üheainsa veodokumendi alusel, mis on koostatud ühenduse tolliterritooriumil.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud juhul peatatakse ühenduse välistransiidiprotseduur ajaks, kui kaup asub väljaspool ühenduse tolliterritooriumi.

3. PEATÜKK

Ladustamine

1. jagu

Ühissätted

Artikkel 148

Reguleerimisala

1.   Ladustamisprotseduuril võib ühendusevälist kaupa ladustada ühenduse tolliterritooriumil, ilma et kohaldataks:

a)

imporditollimakse;

b)

muid asjakohaste kehtivate sätetega kehtestatud makse;

c)

kaubanduspoliitika meetmeid, kui need ei keela kauba saabumist ühenduse tolliterritooriumile või kauba väljaviimist ühenduse tolliterritooriumilt.

2.   Ühenduse kauba võib suunata tolliladustamis- või vabatsooniprotseduurile kooskõlas tollialaste õigusaktidega või konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega või selleks, et see saaks kasu imporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise otsusest.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades juhtumid ja tingimused, mille puhul ühenduse kaup võidakse suunata tolliladustamis- või vabatsooniprotseduurile, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 149

Loaomaniku ja protseduuri pidaja kohustused

1.   Loaomanik ja protseduuri pidaja vastutavad järgmise eest:

a)

tagavad, et ajutisel ladustamisel või tolliladustamisel olevat kaupa ei eemaldata tollijärelevalve alt;

b)

täidavad ajutisel ladustamisel või tolliladustamisel oleva kauba ladustamisest tulenevaid kohustusi;

c)

peavad kinni tollilao või ajutiseks ladustamiseks ette nähtud rajatiste pidamise loas sätestatud eritingimustest.

2.   Erandina lõikest 1 võib avaliku tollilao puhul loas ette näha, et lõike 1 punktis a või b nimetatud juhtudel vastutab ainult protseduuri pidaja.

3.   Protseduuri pidaja vastutab nende kohustuste täitmise eest, mis tulenevad kauba suunamisest ajutisele ladustamisele või tolliladustamisele.

Artikkel 150

Ladustamisprotseduuri kestus

1.   Tähtaeg, mille jooksul kauba suhtes võib kohaldada ladustamisprotseduuri, ei ole piiratud.

2.   Ühel järgmistest juhtudest võib toll siiski sätestada tähtaja ladustamisprotseduuri lõpetamiseks:

a)

kui ladustamisrajatise pidajaks on toll ja ladustamisrajatis on artikli 151 kohaselt kauba ajutiseks ladustamiseks kättesaadav mis tahes isikule;

b)

erandjuhtudel, eelkõige juhul, kui kauba olemus ja liik võib pikaajalise ladustamise korral ohustada inimeste, loomade või taimede tervist või keskkonda.

3.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades lõikes 2 osutatud juhtumid, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. jagu

Ajutine ladustamine

Artikkel 151

Kauba paigutamine ajutisele ladustamisele

1.   Kui järgmisi ühenduseväliseid kaupu ei ole deklareeritud muule tolliprotseduurile, peab kauba valdaja need tollile esitamise hetkel deklareerima ajutise ladustamise protseduurile:

a)

kaup, mis tuuakse ühenduse tolliterritooriumile, välja arvatud otse vabatsooni;

b)

kaup, mis tuuakse vabatsoonist ühenduse tolliterritooriumi muusse osasse;

c)

kaup, mille puhul välistransiidi protseduur on lõppenud.

Tollideklaratsioon loetakse esitatuks ja tolli poolt aktsepteerituks kauba tollile esitamise hetkest.

2.   Ajutise ladustamise protseduuri tollideklaratsiooniks on sisenemise ülddeklaratsioon või seda asendav transiididokument.

3.   Muude asjakohaste kehtivate sätete kohaselt võib toll kauba valdajalt nõuda tagatise andmist tekkida võivale tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu või muude maksude summa tasumise kohta.

4.   Kui kaupa ei saa mingil põhjusel suunata ajutise ladustamise protseduurile või ajutise ladustamise protseduuril hoida, võtab toll viivitamatult kõik meetmed olukorra lahendamiseks kauba osas. Artikleid 125–127 kohaldatakse mutatis mutandis.

5.   Komisjon võib vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu meetmed käesoleva artikli rakendamiseks.

Artikkel 152

Ajutiselt ladustatud kaup

1.   Ajutisele ladustamisprotseduurile suunatud kaupa ladustatakse üksnes ajutiseks ladustamiseks loa saanud kohtades.

2.   Ajutisele ladustamisprotseduurile suunatud kaubaga võib teha ainult selliseid käitlemistoiminguid, mis on vajalikud kauba muutmata kujul säilitamiseks, muutmata selle välimust või tehnilisi omadusi, ilma et eelöeldu piiraks artikli 91 lõike 2 kohaldamist.

3. jagu

Tolliladustamine

Artikkel 153

Ladustamine tollilaos

1.   Tolliladustamisprotseduurile suunatud ühendusvälist kaupa võib ladustada tollilt selleks protseduuriks loa saanud ja tollijärelevalve all olevates ruumides või muus kohas (edaspidi „tollilaod”).

2.   Tolliladusid võivad kauba tolliladustamiseks kasutada kõik isikud (avalik tolliladu) või seal võib kaupa ladustada tollilao pidamise loa omanik (eratolliladu).

3.   Tolliladustamisprotseduurile suunatud kauba võib ajutiselt tollilaost välja viia. Selliseks väljaviimiseks (välja arvatud vääramatu jõu puhul) peab toll eelnevalt loa andma.

Artikkel 154

Ühenduse kaup, lõppkasutus ja töötlemistoimingud

1.   Majandusliku vajaduse korral ja tollijärelevalvet kahjustamata võib toll tollilaos lubada järgmist:

a)

ühenduse kauba ladustamist;

b)

seestöötlemise protseduurile või lõppkasutusprotseduurile suunatud kauba töötlemist vastavalt kõnealuse protseduuri tingimustele.

2.   Lõikes 1 nimetatud juhtudel ei peeta kaupa tolliladustamisprotseduuril olevaks.

4. jagu

Vabatsoonid

Artikkel 155

Vabatsoonide loomine

1.   Liikmesriigid võivad määrata osa ühenduse tolliterritooriumist vabatsoonideks.

Liikmesriik määrab kindlaks iga vabatsooni piirid ning sisse- ja väljapääsud.

2.   Vabatsoonid ümbritsetakse piirdega.

Vabatsoonide piirid ning sisse- ja väljapääsud kuuluvad tollijärelevalve alla.

3.   Toll võib kontrollida vabatsooni sisenevaid või sealt väljuvaid isikuid, kaupu ja transpordivahendeid.

Artikkel 156

Ehitised ja tegevused vabatsoonis

1.   Ehitiste rajamiseks vabatsoonis peab olema tolli eelnev luba.

2.   Kui tollialased õigusaktid ei sätesta teisiti, on vabatsoonis lubatud tööstuse, kaubanduse või teenustega seotud tegevused. Sellistest tegevustest tuleb tollile eelnevalt teatada.

3.   Võttes arvesse asjaomase kauba liiki ning tollijärelevalve, turvalisus- või ohutusnõudeid, võib toll lõikes 2 nimetatud tegevuste suhtes kehtestada keelde või piiranguid.

4.   Isikutel, kes ei suuda vajalikul määral tagada tollialaste sätete järgimist, võib toll vabatsoonis tegutsemise keelata.

Artikkel 157

Kauba esitamine ja tolliprotseduurile suunamine

1.   Vabatsooni toimetatud kaup tuleb esitada tollile ning see peab läbima ettenähtud tolliformaalsused järgmistel juhtudel:

a)

kui kaup on toodud vabatsooni vahetult väljastpoolt ühenduse tolliterritooriumi;

b)

kui kaup on suunatud tolliprotseduurile, mis lõpeb või lõpetatakse kauba suunamisel vabatsooniprotseduurile;

c)

kui kaup suunatakse vabatsooniprotseduurile, et selle suhtes tehtaks imporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise otsus;

d)

kui sellised formaalsused on sätestatud muudes kui tollialastes õigusaktides.

2.   Kaupa, mis paigutatakse vabatsooni muudel kui lõikes 1 nimetatud tingimustel, ei pea tollile esitama.

3.   Ilma et see piiraks artikli 158 kohaldamist, loetakse vabatsooni toodud kaup vabatsooniprotseduurile suunatuks:

a)

kauba vabatsooni saabumise hetkel, välja arvatud juhul, kui kaup on juba suunatud muule tolliprotseduurile;

b)

transiitprotseduuri lõppemise hetkel, välja arvatud juhul, kui kaup suunatakse viivitamata järgmisele tolliprotseduurile.

Artikkel 158

Vabatsoonis olev ühenduse kaup

1.   Ühenduse kaupa võib vabatsooni tuua, seal ladustada, edasi toimetada, kasutada, töödelda ja tarbida. Sellistel juhtudel ei loeta kaupa vabatsooniprotseduurile suunatuks.

2.   Asjaomase isiku taotlusel esitab toll sertifikaadi järgmiste kaupade ühenduse kauba tollistaatuse kohta:

a)

vabatsooni toodav ühenduse kaup;

b)

ühenduse kaup, mis on vabatsoonis läbinud töötlemistoimingu;

c)

vabatsoonis vabasse ringlusse lubatud kaup.

Artikkel 159

Vabatsoonis olev ühenduseväline kaup

1.   Ühendusevälist kaupa võib selle vabatsoonis hoidmise ajal lubada vabasse ringlusse või suunata seestöötlemisele, ajutiselt importida või suunata lõppkasutusprotseduurile vastavalt kõnealuste protseduuride tingimustele.

Sellistel juhtudel ei loeta kaupa vabatsooniprotseduurile suunatuks.

2.   Kui asjaomane protseduur seda ette näeb, ei välistata käesoleva artikli lõikega 1 selliste kaupade kasutamist ega tarbimist, mis lubatakse vabasse ringlusse või imporditakse ajutiselt imporditollimaksudeta või ühise põllumajanduspoliitika või kaubanduspoliitika raames kehtestatud meetmeid rakendamata, ilma et see piiraks tarnete või pardavarude suhtes kehtivate sätete kohaldamist.

Sellise kasutuse või tarbimise juhul ei ole vabasse ringlusse lubamise ega ajutise impordi protseduuri tollideklaratsioon nõutav.

Nimetatud tollideklaratsioon on siiski nõutav, kui kauba suhtes kohaldatakse tariifikvoote või tariifilage.

Artikkel 160

Kauba vabatsoonist väljatoomine

Ilma et see piiraks muid valdkondi kui tolli reguleerivate õigusaktide kohaldamist, võib vabatsooni paigutatud kaupa ühenduse tolliterritooriumilt eksportida või re-eksportida või viia ühenduse tolliterritooriumi teise osasse.

Ühenduse tolliterritooriumi muudesse osadesse viidud kauba suhtes kohaldatakse artikleid 91–98 muttais mutandis.

Artikkel 161

Tollistaatus

Kui kaup viiakse vabatsoonist ühenduse tolliterritooriumi muudesse osadesse või suunatakse tolliprotseduurile, peetakse seda ühenduseväliseks kaubaks, kui kauba tollistaatust ühenduse kaubana ei tõenda artikli 158 lõikes 2 osutatud sertifikaat või mis tahes muu ühenduse tollialaste õigusaktidega sätestatud staatust tõendav dokument.

Eksporditollimaksude ja ekspordilitsentside või ühise põllumajandus- või kaubanduspoliitika raames kehtestatud ekspordikontrollimeetmete kohaldamisel loetakse selline kaup siiski ühenduse kaubaks, välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et kaubal puudub ühenduse kauba tollistaatus.

4. PEATÜKK

Erikasutus

1. jagu

Ajutine import

Artikkel 162

Reguleerimisala

1.   Ajutise impordi protseduuri korral võib re-ekspordiks mõeldud ühendusevälist kaupa kasutada ühenduse tolliterritooriumil täieliku või osalise tollimaksuvabastusega, kohaldamata nende suhtes:

a)

muid asjakohaste kehtivate sätetega kehtestatud makse;

b)

kaubanduspoliitika meetmeid, kui need ei keela kauba sisenemist ühenduse tolliterritooriumile või kauba väljaviimist ühenduse tolliterritooriumilt.

2.   Ajutise impordi protseduuri võib kohaldada ainult järgmiste tingimuste täitmise korral:

a)

kaup on mõeldud säilima muutmatul kujul, välja arvatud kasutamisest tingitud tavaline amortisatsioon;

b)

on võimalik tagada tolliprotseduurile suunatud kauba identifitseeritavus, välja arvatud juhul, kui kauba liiki või kavandatavat kasutust silmas pidades on ilmne, et identifitseerimismeetmete puudumine ei too kaasa protseduuri kuritarvitamist või — artiklis 142 nimetatud juhul — kui ekvivalentkauba suhtes ette nähtud tingimuste järgimine on kontrollitav;

c)

protseduuri pidaja on asutatud väljaspool ühenduse tolliterritooriumi, välja arvatud juhul, kui tollialastes õigusaktides on sätestatud teisiti;

d)

on täidetud ühenduse tollialaste õigusaktidega kehtestatud täieliku või osalise tollimaksust vabastuse nõuded.

Artikkel 163

Ajavahemik, mille jooksul võib kauba suhtes kohaldada ajutise impordi protseduuri

1.   Toll määrab ajavahemiku, mille jooksul tuleb kaup, mille suhtes on kohaldatud ajutise impordi protseduuri, re-eksportida või suunata järgmisele tolliprotseduurile. Nimetatud tähtaeg peab olema piisavalt pikk, et saavutada loas märgitud kasutamise eesmärki.

2.   Kauba suhtes võib ajutise impordi protseduuri ühel ja samal otstarbel ja sama loaomaniku vastutusel kohaldada maksimaalselt 24 kuud, isegi kui protseduur lõpetati kauba muule eriprotseduurile suunamisega ning seejärel kohaldati uuesti ajutise impordi protseduuri.

3.   Kui loas märgitud kasutamist ei ole erandkorras võimalik lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajavahemiku jooksul saavutada, võib toll loaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel nimetatud tähtaegu mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.

Artikkel 164

Ajutise impordi protseduuriga hõlmatud olukorrad

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades juhtumid ja tingimused, mille puhul võidakse kasutada ajutise impordi protseduuri ning kohaldada täielikku või osalist imporditollimaksuvabastust, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Meetmeid kehtestades võetakse arvesse rahvusvahelisi lepinguid ning kauba liiki ja kasutust.

Artikkel 165

Imporditollimaksu summa osalise imporditollimaksuvabastusega ajutise impordi korral

1.   Osalise imporditollimaksuvabastusega ajutise impordi protseduurile suunatud kauba imporditollimaksumäär on 3 % sellest imporditollimaksu summast, mis oleks tulnud kaubalt maksta, kui see oleks lubatud vabasse ringlusse päeval, mil see suunati ajutise impordi protseduurile.

Nimetatud summa makstakse iga kuu või kuu osa eest, mille jooksul kauba suhtes kohaldatakse osalise tollimaksuvabastusega ajutist importi.

2.   Imporditollimaksu summa ei tohi ületada summat, mis oleks makstud, kui kõnealune kaup oleks lubatud vabasse ringlusse päeval, mil see suunati ajutise impordi protseduurile.

2. jagu

Lõppkasutus

Artikkel 166

Lõppkasutusprotseduur

1.   Lõppkasutusprotseduuri korral lubatakse kaup vabasse ringlusse tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumääraga kauba erikasutuse tõttu. Kaup jääb tollijärelevalve alla.

2.   Lõppkasutusprotseduuri korral lõpeb tollijärelevalve järgmistel juhtudel:

a)

kui kaupa on kasutatud tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks olnud otstarbel;

b)

kui kaup eksporditakse, hävitatakse või loovutatakse riigile;

c)

kui kaupa on kasutatud muul kui tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks olnud otstarbel ja selle suhtes kohaldatud imporditollimaksud on tasutud.

3.   Kui nõutakse tulemimäära, kohaldatakse lõppkasutusprotseduuri suhtes artiklit 167 mutatis mutandis.

5. PEATÜKK

Töötlemine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 167

Tulemimäär

Kui tulemimäär ei ole konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega kindlaks määratud, määrab toll kas töötlemistoimingu tulemimäära või keskmise tulemimäära või vajaduse korral selle määra arvutamise meetodi.

Tulemimäära või keskmist tulemimäära määrates võetakse aluseks tegelik olukord, milles töötlemistoimingud läbi viiakse. Seda määra võib vajaduse korral kohandada kooskõlas artiklitega 18 ja 19.

2. jagu

Seestöötlemine

Artikkel 168

Reguleerimisala

1.   Ilma et see piiraks artikli 142 kohaldamist, võimaldab seestöötlemise protseduur kasutada ühendusevälist kaupa ühenduse tolliterritooriumil ühe või mitme töötlemistoimingu käigus, ilma et sellele kohaldataks:

a)

imporditollimakse;

b)

muid asjakohaste kehtivate sätetega kehtestatud makse;

c)

kaubanduspoliitika meetmeid, kui nad ei keela kauba sisenemist ühenduse tolliterritooriumile või kauba väljaviimist ühenduse tolliterritooriumilt.

2.   Seestöötlemise protseduuri võib kasutada kõikidel juhtudel, välja arvatud parandamine ja hävitamine, üksnes siis, kui protseduurile suunatud kaup on töödeldud toodetes identifitseeritav, ilma et see piiraks tootmise abivahendite kasutamist.

Artiklis 142 osutatud juhul võib protseduuri kasutada, kui ekvivalentkauba suhtes ette nähtud tingimuste järgimine on kontrollitav.

3.   Lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatule võib seestöötlemise protseduuri kasutada ka järgmiste kaupade puhul:

a)

kaup, millega kavatsetakse läbi viia toiminguid tagamaks selle vastavust vabasse ringlusse lubamisele seatud tehnilistele nõuetele;

b)

kaup, mis peab vastavalt artiklile 141 läbima tavalisi käitlemistoiminguid.

Artikkel 169

Tolliprotseduuri lõpetamise tähtaeg

1.   Toll määrab tähtaja, mille jooksul tuleb seestöötlemise protseduur lõpetada vastavalt artiklile 138.

Tähtaeg algab päevast, mil ühenduseväline kaup suunatakse protseduurile, ning seda määrates võetakse arvesse töötlemistoimingute läbiviimiseks ja protseduuri lõpetamiseks kuluvat aega.

2.   Loaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib toll lõike 1 alusel määratud tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.

Loas võidakse määrata, et kalendrikuu, kvartali või poolaasta jooksul algav tähtaeg lõpeb vastavalt järgmise kalendrikuu, kvartali või poolaasta viimasel päeval.

3.   Vastavalt artikli 142 lõike 2 punktile b toimuva eelneva ekspordi korral määrab toll tähtaja, mille jooksul ühenduseväline kaup tuleb protseduurile deklareerida. Nimetatud tähtaeg algab kuupäevast, mil vastavast ekvivalentkaubast saadud töödeldud toote ekspordideklaratsioon aktsepteeritakse.

Artikkel 170

Lisatöötlemiseks vajalik ajutine re-eksport

Kõik või osa seestöötlemise protseduurile suunatud kaupadest või töödeldud toodetest võib tollilt saadud loa alusel kooskõlas välistöötlemise protseduuri tingimustega lisatöötluseks ajutiselt ühenduse tolliterritooriumilt re-eksportida.

3. jagu

Välistöötlemine

Artikkel 171

Reguleerimisala

1.   Välistöötlemise protseduuri käigus võib ühenduse kaupa töötlemistoiminguteks ajutiselt ühenduse tolliterritooriumilt välja viia. Sellest kaubast saadud töödeldud tooted võib lubada vabasse ringlusse loaomaniku või muu ühenduse tolliterritooriumil asutatud isiku taotlusel, tingimusel et see isik on saanud loaomanikult nõusoleku ja loa andmise tingimused on täidetud.

2.   Välistöötlemise protseduurile ei või suunata järgmisi ühenduse kaupu:

a)

kaupa, mille eksport toob kaasa imporditollimaksude tagasimaksmise või nende vähendamise;

b)

kaupa, mis enne eksportimist lubati lõppkasutuse tõttu vabasse ringlusse maksuvabalt või vähendatud imporditollimaksumääraga, kui kõnealust lõppkasutuseesmärki ei ole täidetud, välja arvatud juhul, kui kaupa tuleb parandada;

c)

kaupa, mille eksport toob kaasa eksporditoetuste maksmise;

d)

kaupa, millele antakse ekspordi tõttu ühise põllumajanduspoliitika raames muud finantssoodustust kui punktis c nimetatud eksporditoetus.

3.   Artiklitega 172 ja 173 reguleerimata juhtudel ning väärtuselise tollimaksu korral arvutatakse imporditollimaksu summa väljaspool ühenduse tolliterritooriumi läbi viidud töötlemistoimingute kulude alusel.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades sellise arvutamise eeskirjad ning eeskirjad konkreetsete tollimaksude kohta, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.   Toll määrab tähtaja, mille jooksul tuleb ajutiselt eksporditud kaup töödeldud tootena ühenduse tolliterritooriumile reimportida ning vabasse ringlusse lubada, et seda saaks täielikult või osaliselt imporditollimaksudest vabastada. Loaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib toll tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.

Artikkel 172

Tasuta parandatud kaup

1.   Kui tollile on tõendatud, et kaup parandati tasuta lepingulise või seadusjärgse garantiikohustuse või tootmis- või materjalidefekti tõttu, vabastatakse see täielikult imporditollimaksust.

2.   Kui tootmis- või materjalidefekti võeti arvesse ajal, kui kõnealune kaup esimest korda vabasse ringlusse lubati, siis lõiget 1 ei kohaldata.

Artikkel 173

Standardvahetussüsteem

1.   Standardvahetussüsteem võimaldab kooskõlas lõigetega 2–5 asendada töödeldud toote imporditud tootega (edaspidi „asendustoode”).

2.   Toll lubab standardvahetussüsteemi kasutada, kui töötlemistoiming hõlmab muu defektse ühenduse kauba parandamist peale ühise põllumajanduspoliitika raames kehtestatud meetmete alla kuuluva ühenduse kauba ja teatava põllumajandustoodete töötlemisel saadud kauba, mille suhtes kehtib erikord.

3.   Asendustootel peavad olema sama kaheksakohaline kombineeritud nomenklatuuri kood, sama kaubanduslik kvaliteet ja samad tehnilised omadused kui defektiga kaubal, kui viimast oleks parandatud.

4.   Kui defektiga kaupa on enne eksportimist kasutatud, peab ka asendustoode olema vastavalt kasutatud.

Toll loobub esimeses lõigus esitatud nõudmistest, kui asendustoode on tarnitud tasuta kas lepingulise või seadusjärgse garantiikohustuse või materjali- või tootmisdefekti tõttu.

5.   Töödeldud toodete suhtes kohaldatavaid sätteid kohaldatakse ka asendustoodete suhtes.

Artikkel 174

Asendustoodete eelnev import

1.   Toll lubab enda poolt ette nähtud tingimustel ja asjaomase isiku taotlusel importida asendustooteid enne defektiga kauba eksportimist.

Asendustoote eelneva impordi korral tuleb esitada tagatis sellise imporditollimaksu summa tasumiseks, mis tuleks maksta, kui defektiga kaupa ei eksporditaks lõikes 2 ette nähtud viisil.

2.   Defektiga kaup tuleb eksportida kahe kuu jooksul arvestades kuupäevast, kui toll aktsepteerib asendustoote vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni.

3.   Kui defektiga kaupa ei saa erandliku olukorra tõttu lõikes 2 nimetatud ajavahemiku jooksul eksportida, võib toll asjaomase isiku nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel nimetatud tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.

VIII JAOTIS

KAUBA VÄLJAVIIMINE ÜHENDUSE TOLLITERRITOORIUMILT

1. PEATÜKK

Tolliterritooriumilt välja viidav kaup

Artikkel 175

Väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise kohustus

1.   Ühenduse tolliterritooriumilt välja viidava kauba kohta tuleb enne selle ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimist esitada või teha pädevale tolliasutusele kättesaadavaks väljaveoeelne deklaratsioon.

Esimest lõiku ei kohaldata siiski kauba suhtes, mida on veetud läbi ühenduse tolliterritooriumi territoriaalvesi või õhuteed pidi ilma sellel territooriumil peatumata.

2.   Väljaveoeelne deklaratsioon võib olla üks järgmistest:

a)

asjakohane tollideklaratsioon juhul, kui ühenduse tolliterritooriumilt välja viidav kaup suunatakse tolliprotseduurile, mille jaoks on vaja esitada tollideklaratsioon;

b)

re-eksporditeatis vastavalt artiklile 179;

c)

artiklis 180 osutatud väljumise ülddeklaratsioon, kui ei ole vaja esitada tollideklaratsiooni ega re-eksporditeatist.

3.   Väljaveoeelne deklaratsioon peab sisaldama vähemalt väljumise ülddeklaratsioonis nõutavaid andmeid.

Artikkel 176

Meetmed teatavate üksikasjade kindlaksmääramiseks

1.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades järgmised aspektid:

a)

juhud ja tingimused, mille korral ühenduse tolliterritooriumilt välja viidava kauba puhul ei pea väljaveoeelset deklaratsiooni esitama,

b)

tingimused, mille korral võib väljaveoeelse deklaratsiooni nõudest loobuda või seda kohandada,

c)

tähtaeg, mille jooksul enne kauba väljaviimist ühenduse tolliterritooriumilt väljaveoeelne deklaratsioon tuleb esitada või see kättesaadavaks teha,

d)

punktis c osutatud tähtaja suhtes tehtavad erandid ja muutused,

e)

pädeva tolliasutuse kindlaksmääramine, kellele väljaveoeelne deklaratsioon tuleb esitada või kättesaadavaks teha ning kus viiakse läbi riskianalüüs ja riskipõhine ekspordi- ja väljaveokontroll,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Nimetatud meetmete vastuvõtmisel tuleb arvestada järgmist:

a)

eriasjaolusid;

b)

nimetatud meetmete kohaldamist teatavate kaubavedude, transpordiviiside või ettevõtjate suhtes;

c)

rahvusvahelisi lepinguid, millega sätestatakse julgeoleku erikord.

Artikkel 177

Tollijärelevalve ja väljaveoformaalsused

1.   Ühenduse tolliterritooriumilt välja viidav kaup kuulub tollijärelevalve alla ning võib kuuluda tollikontrolli alla. Vajaduse korral võib toll määrata vastavalt lõikele 5 vastu võetud meetmetega marsruudi, mida tuleb kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimiseks kasutada, ja tähtaja, millest tuleb seejuures kinni pidada.

2.   Ühenduse tolliterritooriumilt välja viidav kaup esitatakse selle koha pädevale tolliasutusele, kus toimub kauba väljaviimine ühenduse tolliterritooriumilt, ning kauba suhtes kohaldatakse väljaveoformaalsusi, mis vajaduse korral hõlmavad järgmist:

a)

imporditollimaksude tagasimaksmist või vähendamist või eksporditoetuste maksmist;

b)

eksporditollimaksude sissenõudmist;

c)

kehtivate sätete alusel muude maksude suhtes nõutavaid formaalsusi;

d)

keeldude ja piirangute, mis on muu hulgas õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohast, inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks, keskkonna kaitsmiseks, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse kaitsmiseks ning tööstus- või kaubandusomandi kaitsmiseks, sealhulgas uimastite lähteainete, teatud intellektuaalomandiõigusi rikkuvate kaupade ja ühendusest välja viidava sularaha kontroll, samuti kalavarude kaitse ja majandamise ning kaubanduspoliitika meetmete rakendamine.

3.   Ühenduse tolliterritooriumilt välja viidava kauba esitab tollile üks järgmistest isikutest:

a)

isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumilt ekspordib;

b)

isik, kelle nimel või kelle nimel kaupa territooriumilt eksportiv isik tegutseb;

c)

isik, kes on võtnud vastutuse kauba ühenduse tolliterritooriumilt eksportimisele eelnenud veo eest.

4.   Kauba vabastamine väljaviimiseks toimub tingimusel, et asjaomane kaup viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja samas seisukorras, kui see oli väljaveoeelse deklaratsiooni aktsepteerimise ajal.

5.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamiseks.

2. PEATÜKK

Eksport ja re-eksport

Artikkel 178

Ühenduse kaup

1.   Ühenduse tolliterritooriumilt välja viidava kauba suhtes kohaldatakse ekspordiprotseduuri.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste kaupade suhtes:

a)

kaup, mille suhtes kohaldatakse lõppkasutus- või välistöötlemise protseduuri;

b)

kaup, mis on suunatud sisetransiidiprotseduurile või viiakse ühenduse tolliterritooriumilt artikli 103 alusel ajutiselt välja.

3.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed, millega sätestatakse ekspordiprotseduurile, lõppkasutusprotseduurile või välistöötlemise protseduurile suunatud kauba suhtes kohaldatavad ekspordiformaalsused.

Artikkel 179

Ühenduseväline kaup

1.   Ühenduse tolliterritooriumilt välja viidava ühendusevälise kauba kohta tuleb esitada pädevale tolliasutusele re-eksporditeatis ning täita väljaveoformaalsused.

2.   Re-eksporditeatise suhtes kohaldatakse artikleid 104–124 mutatis mutandis.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste kaupade suhtes:

a)

välistransiidiprotseduurile suunatud kaup, mis läbib peatumata ühenduse tolliterritooriumi;

b)

kaup, mille ümberlaadimine toimub vabatsoonis või mis re-eksporditakse otse vabatsoonist;

c)

ajutise ladustamise protseduuril olev kaup, mis re-eksporditakse otse ajutiseks ladustamiseks loa saanud rajatisest.

Artikkel 180

Väljumise ülddeklaratsioon

1.   Kui kaup on määratud ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimiseks ja tollideklaratsiooni või re-eksporditeatist ei nõuta, tuleb vastavalt artiklile 175 esitada pädevale tolliasutusele väljumise ülddeklaratsioon.

2.   Väljumise ülddeklaratsiooni tegemiseks kasutatakse elektroonilisi andmetöötlusvahendeid. Kaubandus-, sadama- või transpordialaseid andmeid võib kasutada tingimusel, et need sisaldavad väljumise ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke üksikasju.

3.   Toll võib erandolukorras aktsepteerida paberkandjal väljumise ülddeklaratsioone tingimusel, et nende puhul kohaldatakse sama riskijuhtimise taset kui elektrooniliste andmetöötlusvahenditega tehtud väljumise ülddeklaratsioonide puhul ning on võimalik täita muude tolliasutustega peetava andmeside nõudeid.

Toll võib lubada, et väljumise ülddeklaratsiooni esitamise asemel esitatakse teade ja ülddeklaratsiooni andmetele võimaldatakse juurdepääs ettevõtja arvutisüsteemi vahendusel.

4.   Väljumise ülddeklaratsiooni esitab üks järgmistest isikutest:

a)

isik, kes viib kauba ühenduse tolliterritooriumilt välja või vastutab selle väljaviimise eest;

b)

eksportija või kaubasaatja või muu isik, kelle nimel või kelle eest punktis a osutatud isik tegutseb;

c)

iga isik, kes saab kõnealuse kauba pädevale tollile esitada või esitada lasta.

Artikkel 181

Väljumise ülddeklaratsiooni muutmine

Deklarandil lubatakse tema taotlusel muuta ühte või mitut väljumise ülddeklaratsiooni üksikasja pärast selle esitamist.

Parandusi ei ole võimalik teha pärast järgmisi asjaolusid:

a)

toll on teatanud isikule, kes on esitanud ülddeklaratsiooni, et ta kavatseb kaupa kontrollida;

b)

toll on tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged;

c)

toll on juba andnud loa kauba äraviimiseks.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades erandid käesoleva artikli teise lõigu punktist c, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3. PEATÜKK

Eksporditollimaksudest vabastamine

Artikkel 182

Ajutine eksport

1.   Ilma et see piiraks artikli 171 kohaldamist, võib ühenduse kaupa ühenduse tolliterritooriumilt ajutiselt eksportida ja reimpordi korral eksporditollimaksudest vabastada.

2.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu meetmed käesoleva artikli rakendamiseks.

IX JAOTIS

TOLLISEADUSTIKU KOMITEE JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

Tolliseadustiku komitee

Artikkel 183

Täiendavad rakendusmeetmed

1.   Komisjon võtab vastavalt artikli 184 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu liikmesriikide elektrooniliste tollisüsteemide ja asjakohaste ühenduse komponentide koostalitlusvõimet käsitlevad eeskirjad, mille eesmärk on parandada elektroonilisel andmevahetusel põhinevat koostööd tollide vahel, tolli ja komisjoni vahel ning tolli ja ettevõtjate vahel.

2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, sätestades järgmised aspektid:

a)

millistel tingimustel võib komisjon teha otsuseid, millega liikmesriigilt nõutakse sellise tollialaste õigusaktide raames tehtud muu kui artikli 20 lõike 8 punktis c nimetatud otsuse tühistamist või muutmist, mis erineb teistest pädevate asutuste tehtud võrreldavatest otsustest ja mis seega seab ohtu tollialaste õigusaktide ühetaolise kohaldamise,

b)

vajaduse korral mis tahes muud rakendussätted, sealhulgas juhul, kui ühendus võtab endale seoses rahvusvaheliste lepingutega kohustusi, mis nõuavad tolliseadustiku sätete kohandamist,

c)

lisajuhud ja -tingimused, mille puhul käesoleva tolliseadustiku kohaldamist võidakse lihtsustada,

võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 184

Komitee

1.   Komisjoni abistab tolliseadustiku komitee (edaspidi „komitee”).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 185

Muud küsimused

Komitee võib läbi vaadata kõik tollialaste õigusaktidega seotud küsimused, mille komitee esimees kas komisjoni algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel tõstatab ja mis käsitlevad eelkõige järgmist:

a)

tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud probleeme;

b)

ühenduse mis tahes seisukohti, mis võetakse tollialaseid õigusakte käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega või nende alusel loodud komiteedes, töörühmades ja komisjonides.

2. PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 186

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 3925/91, (EMÜ) nr 2913/92 ja (EÜ) nr 1207/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelitele.

Artikkel 187

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 188

Kohaldamine

1.   Artikli 1 lõike 3 teist lõiku, artikli 5 lõike 1 teist lõiku, artikli 5 lõike 2 esimest lõiku, artikli 10 lõiget 2, artikli 11 lõiget 3, artikli 12 lõike 2 teist lõiku, artikli 15 lõiget 1, artikli 16 lõiget 5, artikli 18 lõiget 4, artikli 19 lõiget 5, artikli 20 lõiget 7, artikli 20 lõiget 8, artikli 20 lõiget 9, artikli 24 lõike 3 teist lõiku, artikli 25 lõiget 3, artikli 28 lõiget 3, artikli 30 lõiget 2, artikli 31 lõiget 3, artikli 33 lõiget 5, artiklit 38, artikli 39 lõiget 3, artikli 39 lõiget 6, artiklit 43, artiklit 54, artikli 55 lõike 2 teist lõiku, artikli 56 lõiget 9, artikli 57 lõiget 3, artikli 58 teist lõiku, artikli 59 lõike 1 teist lõiku, artikli 62 lõiget 3, artikli 63 lõiget 3, artikli 65 lõiget 3, artikli 67 lõike 1 kolmandat lõiku, artiklit 71, artikli 72 lõike 3 esimest lõiku, artiklit 76, artikli 77 lõiget 3, artikli 78 lõike 1 teist lõiku, artikli 78 lõiget 5, artiklit 85, artikli 86 lõiget 7, artikli 87 lõike 3 esimest lõiku, artikli 88 lõike 4 teist lõiku, artikli 89 lõiget 2, artikli 93 lõiget 2, artikli 101 lõiget 2, artiklit 103, artikli 105 lõiget 2, artikli 106 lõike 4 esimest lõiku, artikli 107 lõiget 3, artikli 108 lõike 1 teist lõiku, artikli 108 lõiget 4, artikli 109 lõiget 2, artikli 109 lõiget 3, artikli 110 lõike 1 kolmandat lõiku, artikli 111 lõiget 3, artikli 112 lõiget 4, artikli 113 lõiget 3, artikli 114 lõike 2 teist lõiku, artikli 115 teist lõiku, artikli 116 lõike 2 esimest lõiku, artikli 119 lõiget 3, artiklit 122, artikli 124 lõiget 2, artiklit 128, artiklit 134, artikli 136 lõike 2 esimest lõiku, artikli 136 lõike 3 teist lõiku, artikli 136 lõike 4 neljandat lõiku, artikli 137 lõiget 2, artikli 140 lõiget 2, artikli 142 lõike 1 neljandat lõiku, artikli 142 lõike 2 teist lõiku, artikli 142 lõike 3 teist lõiku, artiklit 143, artikli 144 lõiget 2, artikli 145 lõike 3 teist lõiku, artikli 148 lõike 2 teist lõiku, artikli 150 lõiget 3, artikli 151 lõiget 5, artikli 164 esimest lõiku, artikli 171 lõike 3 teist lõiku, artikli 176 lõiget 1, artikli 177 lõiget 5, artikli 178 lõiget 3, artikli 181 kolmandat lõiku, artikli 182 lõiget 2, artikli 183 lõiget 1 ning artikli 183 lõiget 2 kohaldatakse alates 24. juunist 2008.

2.   Kõiki muid sätteid kohaldatakse alates ajast, mil kohaldatakse lõikes 1 osutatud artiklite alusel vastu võetud rakendussätteid. Rakendussätted jõustuvad kõige varem 24. juunil 2009.

Olenemata rakendussätete jõustumisest kohaldatakse käesolevas lõikes osutatud käesoleva määruse sätteid hiljemalt alates 24. juunist 2013.

3.   Artikli 30 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 23. aprill 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LENARČIČ


(1)  ELT C 309, 16.12.2006, lk 22.

(2)  Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta arvamus, nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta ühine seisukoht (ELT C 298 E, 11.12.2007, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta seisukoht.

(3)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(4)  ELT L 86, 3.4.2003, lk 21. Otsust on muudetud otsusega 2004/485/EÜ (ELT L 162, 30.4.2004, lk 113).

(5)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2008/8/EÜ (ELT L 44, 20.2.2008, lk 11).

(6)  ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(8)  EÜT L 374, 31.12.1991, lk 4. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(9)  EÜT L 165, 21.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 75/2008 (ELT L 24, 29.1.2008, lk 1).

(10)  EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

(11)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 275/2008 (ELT L 85, 27.3.2008, lk 3).

(12)  EÜT L 105, 23.4.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 274/2008 (ELT L 85, 27.3.2008, lk 1).

(13)  EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.


LISA

VASTAVUSTABELID

1.   Määrus (EMÜ) nr 2913/92

Määrus (EMÜ) nr 2913/92

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 4

Artikkel 2

Artikkel 1

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikli 4 punktid 4a–4d

Artikkel 5

Artiklid 11 ja 12

Artikkel 5a

Artiklid 13, 14 ja 15

Artikkel 6

Artikkel 16

Artikkel 7

Artikkel 16

Artikkel 8

Artikkel 18

Artikkel 9

Artikkel 19

Artikkel 10

Artikkel 16

Artikkel 11

Artiklid 8 ja 30

Artikkel 12

Artikkel 20

Artikkel 13

Artiklid 25 ja 26

Artikkel 14

Artikkel 9

Artikkel 15

Artikkel 6

Artikkel 16

Artikkel 29

Artikkel 17

Artikkel 32

Artikkel 18

Artikkel 31

Artikkel 19

Artiklid 116 ja 183

Artikkel 20

Artiklid 33 ja 34

Artikkel 21

Artikkel 33

Artikkel 22

Artikkel 35

Artikkel 23

Artikkel 36

Artikkel 24

Artikkel 36

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikkel 37

Artikkel 27

Artikkel 39

Artikkel 28

Artikkel 40

Artikkel 29

Artikkel 41

Artikkel 30

Artikkel 42

Artikkel 31

Artikkel 42

Artikkel 32

Artikkel 43

Artikkel 33

Artikkel 43

Artikkel 34

Artikkel 43

Artikkel 35

Artikkel 31

Artikkel 36

Artikkel 41

Artikkel 36a

Artikkel 87

Artikkel 36b

Artiklid 5, 88 ja 89

Artikkel 36c

Artikkel 90

Artikkel 37

Artikkel 91

Artikkel 38

Artiklid 92 ja 93

Artikkel 39

Artikkel 94

Artikkel 40

Artikkel 95

Artikkel 41

Artikkel 95

Artikkel 42

Artikkel 91

Artikkel 43

Artikkel 44

Artikkel 45

Artikkel 46

Artikkel 96

Artikkel 47

Artikkel 96

Artikkel 48

Artikkel 97

Artikkel 49

Artikkel 50

Artiklid 98 ja 151

Artikkel 51

Artiklid 151 ja 152

Artikkel 52

Artikkel 152

Artikkel 53

Artikkel 151

Artikkel 54

Artikkel 99

Artikkel 55

Artikkel 100

Artikkel 56

Artikkel 125

Artikkel 57

Artikkel 126

Artikkel 58

Artiklid 91 ja 97

Artikkel 59

Artikkel 104

Artikkel 60

Artikkel 105

Artikkel 61

Artikkel 107

Artikkel 62

Artikkel 108

Artikkel 63

Artikkel 112

Artikkel 64

Artikkel 111

Artikkel 65

Artikkel 113

Artikkel 66

Artikkel 114

Artikkel 67

Artikkel 112

Artikkel 68

Artikkel 117

Artikkel 69

Artikkel 118

Artikkel 70

Artikkel 119

Artikkel 71

Artikkel 120

Artikkel 72

Artikkel 121

Artikkel 73

Artikkel 123

Artikkel 74

Artikkel 124

Artikkel 75

Artikkel 126

Artikkel 76

Artiklid 108, 109, 110 ja 112

Artikkel 77

Artiklid 107 ja 108

Artikkel 78

Artikkel 27

Artikkel 79

Artikkel 129

Artikkel 80

Artikkel 81

Artikkel 115

Artikkel 82

Artikkel 166

Artikkel 83

Artikkel 102

Artikkel 84

Artikkel 135

Artikkel 85

Artikkel 136

Artikkel 86

Artikkel 136

Artikkel 87

Artikkel 136

Artikkel 87a

Artikkel 88

Artikkel 136

Artikkel 89

Artikkel 138

Artikkel 90

Artikkel 139

Artikkel 91

Artiklid 140 ja 144

Artikkel 92

Artikkel 146

Artikkel 93

Artikkel 147

Artikkel 94

Artiklid 62, 63, 136 ja 146

Artikkel 95

Artiklid 136 ja 146

Artikkel 96

Artikkel 146

Artikkel 97

Artikkel 143

Artikkel 98

Artiklid 143, 148 ja 153

Artikkel 99

Artikkel 153

Artikkel 100

Artikkel 136

Artikkel 101

Artikkel 149

Artikkel 102

Artikkel 149

Artikkel 103

Artikkel 104

Artikkel 136

Artikkel 105

Artikkel 137

Artikkel 106

Artiklid 137 ja 154

Artikkel 107

Artikkel 137

Artikkel 108

Artikkel 150

Artikkel 109

Artiklid 141 ja 143

Artikkel 110

Artikkel 153

Artikkel 111

Artikkel 140

Artikkel 112

Artikkel 53

Artikkel 113

Artikkel 114

Artiklid 142 ja 168

Artikkel 115

Artiklid 142 ja 143

Artikkel 116

Artikkel 136

Artikkel 117

Artikkel 136

Artikkel 118

Artikkel 169

Artikkel 119

Artikkel 167

Artikkel 120

Artikkel 143

Artikkel 121

Artiklid 52 ja 53

Artikkel 122

Artiklid 52 ja 53

Artikkel 123

Artikkel 170

Artikkel 124

Artikkel 125

Artikkel 126

Artikkel 127

Artikkel 128

Artikkel 129

Artikkel 130

Artikkel 168

Artikkel 131

Artikkel 143

Artikkel 132

Artikkel 136

Artikkel 133

Artikkel 136

Artikkel 134

Artikkel 135

Artikkel 53

Artikkel 136

Artikkel 53

Artikkel 137

Artikkel 162

Artikkel 138

Artikkel 136

Artikkel 139

Artikkel 162

Artikkel 140

Artikkel 163

Artikkel 141

Artikkel 164

Artikkel 142

Artiklid 143 ja 164

Artikkel 143

Artiklid 47 ja 165

Artikkel 144

Artiklid 47, 52 ja 53

Artikkel 145

Artiklid 48 ja 171

Artikkel 146

Artiklid 143 ja 171

Artikkel 147

Artikkel 136

Artikkel 148

Artikkel 136

Artikkel 149

Artikkel 171

Artikkel 150

Artikkel 171

Artikkel 151

Artikkel 171

Artikkel 152

Artikkel 172

Artikkel 153

Artikkel 171

Artikkel 154

Artiklid 173 ja 174

Artikkel 155

Artikkel 173

Artikkel 156

Artikkel 173

Artikkel 157

Artikkel 174

Artikkel 158

Artikkel 159

Artikkel 160

Artikkel 161

Artiklid 176, 177 ja 178

Artikkel 162

Artikkel 177

Artikkel 163

Artikkel 145

Artikkel 164

Artiklid 103 ja 145

Artikkel 165

Artikkel 143

Artikkel 166

Artikkel 148

Artikkel 167

Artiklid 155 ja 156

Artikkel 168

Artikkel 155

Artikkel 168a

Artikkel 169

Artiklid 157 ja 158

Artikkel 170

Artiklid 157 ja 158

Artikkel 171

Artikkel 150

Artikkel 172

Artikkel 156

Artikkel 173

Artiklid 141 ja 159

Artikkel 174

Artikkel 175

Artikkel 159

Artikkel 176

Artikkel 137

Artikkel 177

Artikkel 160

Artikkel 178

Artikkel 53

Artikkel 179

Artikkel 180

Artikkel 161

Artikkel 181

Artikkel 160

Artikkel 182

Artiklid 127, 168 ja 179

Artikkel 182a

Artikkel 175

Artikkel 182b

Artikkel 176

Artikkel 182c

Artiklid 176, 179 ja 180

Artikkel 182d

Artiklid 5, 180 ja 181

Artikkel 183

Artikkel 177

Artikkel 184

Artikkel 185

Artiklid 130 ja 131

Artikkel 186

Artikkel 130

Artikkel 187

Artikkel 132

Artikkel 188

Artikkel 133

Artikkel 189

Artikkel 56

Artikkel 190

Artikkel 58

Artikkel 191

Artikkel 56

Artikkel 192

Artiklid 57 ja 58

Artikkel 193

Artikkel 59

Artikkel 194

Artikkel 59

Artikkel 195

Artikkel 61

Artikkel 196

Artikkel 60

Artikkel 197

Artikkel 59

Artikkel 198

Artikkel 64

Artikkel 199

Artikkel 65

Artikkel 200

Artikkel 201

Artikkel 44

Artikkel 202

Artikkel 46

Artikkel 203

Artikkel 46

Artikkel 204

Artiklid 46 ja 86

Artikkel 205

Artikkel 46

Artikkel 206

Artiklid 46 ja 86

Artikkel 207

Artikkel 86

Artikkel 208

Artikkel 47

Artikkel 209

Artikkel 48

Artikkel 210

Artikkel 49

Artikkel 211

Artikkel 49

Artikkel 212

Artikkel 50

Artikkel 212a

Artikkel 53

Artikkel 213

Artikkel 51

Artikkel 214

Artiklid 52 ja 78

Artikkel 215

Artiklid 55 ja 66

Artikkel 216

Artikkel 45

Artikkel 217

Artiklid 66 ja 69

Artikkel 218

Artikkel 70

Artikkel 219

Artikkel 70

Artikkel 220

Artiklid 70 ja 82

Artikkel 221

Artiklid 67 ja 68

Artikkel 222

Artikkel 72

Artikkel 223

Artikkel 73

Artikkel 224

Artikkel 74

Artikkel 225

Artikkel 74

Artikkel 226

Artikkel 74

Artikkel 227

Artikkel 75

Artikkel 228

Artikkel 76

Artikkel 229

Artikkel 77

Artikkel 230

Artikkel 73

Artikkel 231

Artikkel 73

Artikkel 232

Artikkel 78

Artikkel 233

Artikkel 86

Artikkel 234

Artikkel 86

Artikkel 235

Artikkel 4

Artikkel 236

Artiklid 79, 80 ja 84

Artikkel 237

Artiklid 79 ja 84

Artikkel 238

Artiklid 79, 81 ja 84

Artikkel 239

Artiklid 79, 83, 84 ja 85

Artikkel 240

Artikkel 79

Artikkel 241

Artikkel 79

Artikkel 242

Artikkel 79

Artikkel 243

Artikkel 23

Artikkel 244

Artikkel 24

Artikkel 245

Artikkel 23

Artikkel 246

Artikkel 22

Artikkel 247

Artikkel 183

Artikkel 247a

Artikkel 184

Artikkel 248

Artikkel 183

Artikkel 248a

Artikkel 184

Artikkel 249

Artikkel 185

Artikkel 250

Artiklid 17, 120 ja 121

Artikkel 251

Artikkel 186

Artikkel 252

Artikkel 186

Artikkel 253

Artikkel 187

2.   Määrused (EMÜ) nr 3925/91 ja (EÜ) nr 1207/2001

Kehtetuks tunnistatud määrus

Käesolev määrus

Määrus (EMÜ) nr 3925/91

Artikkel 28

Määrus (EÜ) nr 1207/2001

Artikkel 39


Top