EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008D0166

2008/166/EÜ: Komisjoni otsus 13. november 2007 – Riigiabi C 39/06 (ex NN 94/05) – Ühendkuningriigi rakendatud kava esmakordsete aktsionäride toetamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5398 all) (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 55, 28.2.2008, p. 27–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/166(1)/oj

28.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/27


KOMISJONI OTSUS

13. november 2007

Riigiabi C 39/06 (ex NN 94/05) – Ühendkuningriigi rakendatud kava esmakordsete aktsionäride toetamiseks

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5398 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/166/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 14,

olles kutsunud huvitatud kolmandaid isikuid üles esitama märkusi vastavalt nimetatud sätetele, (2)

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

15. juuni 2004. aasta kirjas teatas Ühendkuningriigi kodanik komisjonile Shetlandi saarte nõukogu (Ühendkuningriigi riigiasutus Shetlandi saartel) antavast ebaseaduslikust abist. Komisjon palus 24. augusti 2004. aasta, 4. veebruari 2005. aasta, 11. mai 2005. aasta ja 16. detsembri 2005. aasta kirjades Ühendkuningriigil esitada teavet kõnealuse abi kohta. Ühendkuningriik saatis komisjonile täiendavat teavet 10. detsembri 2004. aasta, 6. aprilli 2005. aasta, 8. septembri 2005. aasta ja 31. jaanuari 2006. aasta kirjades.

(2)

13. septembri 2006. aasta kirjas teatas komisjon Ühendkuningriigile oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud abiga EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Ühendkuningriik esitas märkused kõnealuse abi kohta 16. oktoobri 2006. aasta kirjas.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas30. novembril 2006. (3) Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse abi kohta. Ühtki märkust ei esitatud.

II.   ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(4)

Shetlandi saarte nõukogu tegi kalandussektorile toetusmakseid kahe üldise abimeetme raames: „Abi kalapüügi ja kalatöötlemissektorile” ning „Abi kalakasvatussektorile”, mis tegelikult koosnesid mitmest alates 1970. aastast kehtivast eri tüüpi abikavast. Üks nendest kavadest oli nn esmakordsete aktsionäride kava (edaspidi „kava”). Kõnealuse kava alusel, mis kehtis alates 1982. aastast kuni 14. jaanuarini 2005, anti isiklikule rahalisele panusele vastavat toetust, et soodustada olemasolevate või uute kalalaevade aktsiate omandamist. Toetust anti üksnes kalalaeva aktsiaid mitteomavatele üle 18-aastastele isikutele.

(5)

Toetust anti 50 % ulatuses aktsiate soetuskuludest, abi ülemmäär olemasoleva laeva puhul oli 7 500 Suurbritannia naelsterlingit ja uue laeva puhul 15 000 Suurbritannia naelsterlingit. Ülejäänud 50 % tuli rahastada abisaajate oma vahenditega, mis saadi kas oma säästudest või pangalaenust. Toetuse suurus ei tohtinud olla üle 25 % laeva väärtusest.

(6)

Toetus anti tingimusel, et järgmise viie aasta jooksul kasutatakse laeva üksnes kalapüügiks ning et abisaaja säilitab oma osaluse kalalaevas viieks aastaks alates toetuse saamisest.

(7)

Komisjonil oli tõsine kahtlus, kas kasutatud laeva aktsiaid esmakordselt omandanud isikute kava alusel antud toetus vastab 1994., 1997. või 2001. aasta kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniste (4) punktis 2.2.3.3 sätestatud tingimustele. Komisjon kahtles eelkõige kava vastavuses tingimusele anda abi ainult kuni 10-aastaste (5) või kuni 20-aastaste (6) laevade puhul, mida oli võimalik kasutada veel vähemalt 10 aastat. Lisaks kahtles komisjon laeva soetamise tegelikest kuludest 25 %-ni ulatuva kava toetusemäära vastavuses, mis näis olevat mittevastavuses olemasolevate abikavade suhtes alates 1. juulist 2001 kohaldatavate 2001. aasta suunistega, milles on lubatud ainult kuni 20 % toetusemäär. (7)

Uute laevade aktsiate soetamiseks antud toetuse puhul leidis komisjon, et kavas ei olnud viidatud kalalaevastiku suuruse sihttasemele ega hügieeni- ja ohutusnõuetele ning puudus kohustus registreerida laev laevastikuregistris vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord), (8) mida on muudetud 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2369/2002, (9) artiklites 6, 7, 9 ja 10 ning III lisas sätestatud tingimustele. Lisaks ei paistnud kava sisaldavat sätteid täiendavate nõuete kohta, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2792/1999, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 2369/2002.

III.   ÜHENDKUNINGRIIGI MÄRKUSED

(8)

16. oktoobri 2006. aasta vastuses esitas Ühendkuningriik täiendavat teavet kava alusel antud toetuse kohta. Ühendkuningriik juhtis tähelepanu sellele, et kava alusel antud abi kogusumma oli 581 750 Suurbritannia naelsterlingit, mitte aga 8 000 000 Suurbritannia naelsterlingit, millele viitas komisjon oma otsuses algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Lisaks väitis Ühendkuningriik, et pärast 1. juulit 2001 ei ole uute laevade jaoks toetusi antud ning et seetõttu ei oma kava mittevastavuse küsimus pärast kõnealust kuupäeva tähtsust.

(9)

Kasutatud laevade aktsiate omandamisega seoses kinnitas Ühendkuningriik, et kavas ei olnud ühtegi tingimust laeva vanuse kohta ega nõuet, et laeva saaks kasutada veel vähemalt 10 aastat. Ühendkuningriik leidis siiski, et kavas oli sätestatud viieaastase toetuse nõue ning et see kujutas endast iseenesestmõistetavat kohustust jätkata laeva kasutamist kalapüügiks vähemalt kõnealuse aja jooksul.

(10)

Ühendkuningriik esitas nimekirja ajavahemikus 25. aprillist 1996 kuni 15. juulini 2003 antud kõigi 78 üksiktoetuse kohta, mis olid ette nähtud kasutatud laevade aktsiate soetamiseks, igaüks 7 500 Suurbritannia naelsterlingit, kus oli märgitud abisaajate nimed ning laevade nimed ja vanused. Toetusemäär varieerus 0,12 % ja 25 % vahel. Pärast 1. jaanuari 2001 ei ületanud abimäär 3,75 %.

(11)

Ühendkuningriik märkis, et 36 kõnealusest 78st toetusest tundusid olevat mittevastavad, kuid 28 suhtes oli pärast kahju kannatamist, asjaomase laeva sekvestreerimist, müüki või kasutusest kõrvaldamist lõpetatud või käimas tagasinõudmismenetlus. Ülejäänud kaheksast toetusest kahe puhul ei ole toetuse tagasinõudmismenetlust algatatud, kuna kahju kannatati pärast viieaastase toetuseperioodi lõppu. Seetõttu leidis Ühendkuningriik, et alles on jäänud ainult kuus võimalikku mittevastavat toetust, mis on seotud kõnealust abi saanud käigus olevate või uute laevadega.

(12)

Lõpetuseks väitis Ühendkuningriik, et kui komisjon teeb negatiivse otsuse, ei tohiks nõuda enne 2003. aasta 3. juunit antud toetuse tagastamist, kuna see oleks vastuolus õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega. Sellega seoses viitas Ühendkuningriik komisjoni 3. juuni 2003. aasta otsusele 2003/612/EÜ, mis käsitleb laene püügikvoodi ostmiseks Shetlandi saartel (Ühendkuningriik) (10) ja komisjoni 7. detsembri 2005. aasta otsusele 2006/226/EÜ (äriühingu Shetland Leasing and Property Developments Ltd. investeeringud Shetlandi saartel (Ühendkuningriik)), (11) väites, et kuni 3. juunini 2003 käsitas Shetlandi saarte nõukogu õigustatult kõnealuse toetuse maksmiseks kasutatavaid vahendeid pigem erasektori kui avaliku sektori omadena.

IV.   ABI HINDAMINE

(13)

Esiteks tuleb kindlaks määrata, kas meedet saab pidada riigiabiks ja kui saab, siis kas meede on ühisturuga kokkusobiv.

(14)

Abi anti piiratud arvule kalandussektori ettevõtetele ja on seetõttu valikulise iseloomuga. Abi andis Shetlandi saarte nõukogu riigi vahenditest äriühingutele, kes otseselt konkureerivad teiste kalandussektori äriühingutega nii Ühendkuningriigis kui ka muudes liikmesriikides. Seetõttu kahjustab kõnealune abi konkurentsi või ähvardab seda teha ja kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses.

(15)

Ühendkuningriigi väitel kohaldati kahte põhjenduses 4 osutatud üldkava enne Ühendkuningriigi ühinemist Euroopa Majandusühendusega. Komisjon märgib siiski, et esitatud teabe kohaselt kehtestati esmakordsete aktsionäride kava alles 1982. aastal. Igal juhul ei saanud Ühendkuningriik varasemate andmete puudumise tõttu tõendada, et abimeetmed olid olemas juba enne Ühendkuningriigi ühinemist Euroopa Majandusühendusega. Lisaks kinnitas Ühendkuningriik, et abikavasid on aastate jooksul muudetud ja et kõnealustest muudatustest ei ole komisjoni EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 (endise artikli 93 lõike 3) kohaselt teavitatud. Seetõttu tuleb abi käsitada uue abina.

(16)

Määrusega (EÜ) nr 659/1999 ei ole sätestatud aegumistähtaega, mis on seotud sellise abi uurimisega, mis on ebaseaduslik selle määruse artikli 1 punkti f tähenduses, see tähendab mis on määratud, ilma et komisjonil oleks olnud võimalust jõuda otsusele kõnealuse abi kokkusobivuses ühisturuga. Kuid kõnealuse määruse artiklis 15 on sätestatud, et komisjonil on kümne aasta jooksul õigus abi tagasi nõuda ja et aegumistähtaeg algab päevast, millal ebaseaduslik abi abisaajale antakse ja selle tähtaja katkestab igasugune komisjoni võetud meede. Seda arvestades leiab komisjon, et käesoleval juhul ei ole mõtet uurida selle aegumistähtaja piiresse jäävat abi, see tähendab abi, mis on antud rohkem kui kümme aastat tagasi alates hetkest, kui komisjon sellega seoses mingeid meetmeid võttis.

(17)

Komisjon leiab, et käesoleval juhul see tähtaeg katkestati komisjoni poolt 24. augustil 2004 Ühendkuningriigile esitatud teabenõudega. See aegumistähtaeg kehtib seega abi suhtes, mis on abisaajatele antud enne 24. augustit 1994. Seetõttu hindab komisjon ainult abi, mis anti ajavahemikus 24. augustist 1994 jaanuarini 2005.

(18)

Riigiabi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab mõnele EÜ asutamislepinguga ette nähtud erandile. Kalandussektorile antava riigiabi puhul võib riigiabimeetmeid pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui need vastavad kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniste tingimustele. 2004. aasta suuniste punkti 5.3 teise lõigu kohaselt „hinnatakse ebaseaduslikku abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses vastavalt abiprogrammi käivitanud haldusakti jõustumise ajal kehtinud suunistele”. See on samuti kooskõlas üldeeskirjadega, mis on sätestatud komisjoni teatises ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kehtivate eeskirjade kindlaksmääramise kohta. (12) Seetõttu tuleb kõnealuse abi hindamisel võtta aluseks abi kokkusobivus 1994., 1997. või 2001. aasta suunistega.

(19)

Uue laeva aktsiate omandamiseks antud abiga seoses juhtis komisjon oma otsuses algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus tähelepanu sellele, et enne 1. juulit 2001 antud abi saab pidada ühisturuga kokkusobivaks. Pärast seda kuupäeva ei näinud kava tingimused olevat enam kooskõlas kohaldatavate tingimustega ja seetõttu oli komisjonil tekkinud tõsiseid kahtlusi pärast nimetatud kuupäeva antud mis tahes sellise abi kokkusobivuses.

(20)

Ühendkuningriigi esitatud andmete põhjal saab kindlaks teha, et pärast 1. juulit 2001 ei ole uue laeva aktsiate omandamiseks abi antud ning et kava on alates 14. jaanuarist 2005 kehtetu.

(21)

1994., 1997. ja 2001. aasta suuniste punkti 2.2.3.3 kohaselt võib abi pidada ühisturuga kokkusobivaks ainult siis, kui laeva saab kasutada veel vähemalt 10 aastat. Lisaks sellele peab laev 1994. ja 1997. aasta suuniste kohaselt olema vähemalt 10 ning 2001. aasta suuniste kohaselt vähemalt 20 aastat vana.

(22)

Kavas ei määrata kindlaks laevade vanust käsitlevaid tingimusi ning Ühendkuningriik kinnitas, et vastavust kõnealusele tingimusele ei oleks võimalik tagada ühegi muu tingimuse või meetmega. Lisaks sellele ei sisaldanud kava nõuet kasutada laevu veel vähemalt 10 aastat. Seetõttu on kava selgelt vastuolus 1994., 1997. ja 2001. aasta suunistega.

(23)

Seda vastuolu ei saa kõrvaldada kavas sätestatud nõudega säilitada osalus kalalaevas veel vähemalt viieks aastaks ja kasutada laeva sel ajal kalapüügiks. See säte tagas üksnes selle, et laevad on kasutuskõlblikud esimese viie aasta jooksul, mis moodustab ainult poole suunistes nõutavast tähtajast.

(24)

Seetõttu arvatakse, et kasutatud laeva aktsiate omandamise kava alusel antud abi on ühisturuga kokkusobimatu.

(25)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaselt peab komisjon ebaseadusliku abi kohta tehtud negatiivse otsuse tegemise korral otsustama, kas asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et abisaajalt abi tagasi saada.

(26)

Ühendkuningriik on tõstatanud küsimuse, et komisjon ei või nõuda abi tagastamist, kui tagastamine on vastuolus õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega ja väidab, et nimetatud põhimõte kehtib kõnealusel juhtumil.

(27)

Kava rahastamisel kasutati samu vahendeid kui nende toetuste rahastamisel, mille kohta tegi komisjon oma otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ negatiivsed otsused, nagu on osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 12. Kõnealustel juhtudel leidis komisjon, et nimetatud vahendeid tuleb käsitada riigi ressurssidena EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Samal ajal möönis komisjon, et kõnealuste juhtumite konkreetsetes asjaoludes tekitasid Shetlandi ametiasutused ja organid mitme sündmuse kokkulangemise teel õiguspäraseid ootusi, et asjaomane fond on oma olemuselt erafond ja mis välistas ebaseadusliku riigiabi tagastamise.

(28)

Komisjon leiab siiski, et kõnealuse juhtumi korral ei saa otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ arvesse võetud asjaolusid kohaldada samal viisil ja et õiguspäraseid ootusi ei ole tekitatud. Komisjon märgib, et eelkõige näitavad Ühendkuningriigi tegevus ja väited selgelt, et abi andmise ajal olid vastutavad ametiasutused veendunud selles, et tegelikult on kava riigiabikava ja et kõnealuse abi suhtes kehtivad riigiabieeskirjad.

(29)

Sellise järelduseni jõudmiseks juhib komisjon tähelepanu asjaolule, et hoolimata otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ käsitletud abist koostati kõnealune kava tavapärase riigiabikavana ja selles käsitletakse kaluritele antavaid otsetoetusi, mida otseselt eraldab Shetlandi saarte nõukogu. Lisaks nähtub kõnealuse juhtumi konkreetsest asjaoludest selgelt, et Ühendkuningriik leidis, et kava suhtes kohaldatakse riigiabieeskirju, kuna ta oli järjepidevalt kajastanud abikava raames tehtavaid kulutusi komisjonile ühenduse kohustuste kohaselt saadetud Ühendkuningriigi riigiabi aastaaruannetes. Õigupoolest nentis Ühendkuningriik, vastates oma 10. detsembri 2004. aasta kirjas komisjoni tõstatatud küsimustele, et „kavade raames tehtud makseid on paljude aastate jooksul märgitud riigiabi aastaaruandesse ja igal aastal saadetud komisjonile vastavalt nõuetele” ning 6. aprilli 2005. aasta kirjas, et „meie ametiasutused tegutsesid paljude aastate jooksul heas usus ja olles veendunud, et kavad on riigiabieeskirjadega kooskõlas”.

(30)

Lähtuvalt nendest väidetest ja juhtumi asjaoludest leiab komisjon, et abi tagastamise nõuet ei saa pidada ühenduse õiguse üldpõhimõttega vastuolus olevaks. Sellest tulenevalt leiab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1, et Ühendkuningriik peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et kõnealuse kava raames toetust saanutelt abi tagasi saada (hoolimata juba võetud meetmetest), ilma et see mõjutaks komisjoni 24. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 875/2007 (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004) (13) reguleerimisalasse kuuluvaid juhtumeid.

(31)

Seoses sellega tuleb märkida, et määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt peavad tõhusa konkurentsi taastamise tagamiseks kuuluma tagastatava abi hulka intressid. Intress tuleb arvutada komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (14) V peatüki kohaselt. Ühendkuningriik peab seetõttu tagama, et sellele tingimusele vastavad ka juba tagastatud või tagastamisel olevad abisummad ning kui kõnealust intressi ei ole lisatud tagastatavale abile, võtma vajalikud meetmed abisaajatelt ka asjaomase intressi sissenõudmiseks.

(32)

Komisjon palub Ühendkuningriigil saata talle tagasi lisatud küsimustik tagasinõudmismenetluse hetkeseisu kohta ja koostada tagasinõudmisega seotud abisaajate nimekiri.

V.   JÄRELDUS

(33)

Võttes arvesse IV jaos esitatud hinnangut leiab komisjon, et Ühendkuningriik on kava alusel andnud ebaseaduslikult abi, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3.

(34)

Komisjon leiab, et kava alusel kasutatud, kalalaeva aktsiate esmakordseks omandamiseks antud abi on ühisturuga kokkusobimatu.

(35)

Kuna abi uue kalalaeva aktsiate esmakordseks omandamiseks ei ole antud pärast 1. juulit 2001, peetakse kõnealust kava alusel antud abi kogu ulatuses ühisturuga kokkusobivaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Riigiabimeede, mida Ühendkuningriik on esmakordsete aktsionäride kava (edaspidi „kava”) alusel rakendanud, on ühisturuga kokkusobiv uue kalalaeva aktsiate esmakordseks omandamiseks antud abi osas.

2.   Riigiabimeede, mida Ühendkuningriik on kava alusel rakendanud, on ühisturuga kokkusobimatu kasutatud kalalaeva aktsiate esmakordseks omandamiseks antud abi osas.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 viidatud üksiktoetus ei kujuta endast abi, kui on täidetud määruses (EÜ) nr 875/2007 sätestatud tingimused.

Artikkel 3

1.   Ühendkuningriik võtab kõik vajalikud meetmed, et artikli 1 lõikes 2 viidatud kava alusel antud abi abisaajatelt tagasi saada, v.a artiklis 2 sätestatud juhul.

2.   Tagastatavalt abilt arvutatakse intressi alates kuupäevast, mil abisummad kasutajatele anti, kuni nende tegeliku tagasimaksmiseni.

3.   Intress arvutatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatüki kohaselt.

4.   Alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast tühistab Ühendkuningriik kõik artikli 1 lõikes 2 nimetatud kava alusel tasumata toetuste maksed.

Artikkel 4

1.   Artikli 1 lõikes 2 nimetatud kava alusel antud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

2.   Ühendkuningriik tagab käesoleva otsuse rakendamise nelja kuu jooksul pärast sellest teatamise kuupäeva.

Artikkel 5

1.   Kahe kuu jooksul pärast käesolevast otsusest teatamist esitab Ühendkuningriik komisjonile järgmise teabe:

a)

käesoleva otsuse artiklis 1 osutatud ja määruses (EÜ) nr 875/2007 sätestatud tingimustele mittevastava abi saanute nimekirja ja iga abisaaja saadud abi kogusumma;

b)

igalt abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

c)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus; ning

d)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.

2.   Ühendkuningriik teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete rakendamisest, kuni artikli 1 lõikes 2 viidatud kava alusel antud abi on lõplikult tagastatud.

Ühendkuningriik esitab komisjoni taotlusel viivitamata andmed käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta.

Ta esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajatelt juba tagasi saadud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 13. novembril 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2)  ELT C 291, 30.11.2006, lk 5.

(3)  ELT C 291, 30.11.2006, lk 5.

(4)  EÜT C 260, 17.9.1994, lk 3; EÜT C 100, 27.3.1997, lk 12; ja EÜT C 19, 20.1.2001, lk 7.

(5)  1994. ja 1997. aasta suunised.

(6)  2001. aasta suunised.

(7)  2001. aasta kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniste punkti 2.2.3.3 alapunkt c.

(8)  EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1421/2004 (ELT L 260, 6.8.2004, lk 1).

(9)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 49.

(10)  ELT L 211, 21.8.2003, lk 63.

(11)  ELT L 81, 18.3.2006, lk 36.

(12)  EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22.

(13)  ELT L 193, 25.7.2007, lk 6.

(14)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1935/2006 (ELT L 407, 30.12.2006).


Top