JOL_2007_205_R_0035_01

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - JOL_2007_205_R_0035_01 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document JOL_2007_205_R_0035_01

Help

Nõukogu määrus (EÜ) nr 894/2007, 23. juuli 2007 , São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta
São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vaheline Kalandusalane Partnerlusleping

ELT L 205, 7.8.2007, p. 35–58 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

7.8.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 205/35

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 894/2007,

23. juuli 2007,

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus ning São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik on pidanud läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle ja parafeerinud selle lepingu, mis annab ühenduse kaluritele püügivõimalusi São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

(2)	Ühenduse huvides on kõnealune protokoll heaks kiita.

(3)	Tuleks määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vaheline kalandusalane partnerlusleping kiidetakse ühenduse nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Partnerluslepingu protokolliga kindlaks määratud kalapüügivõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt:

Kalapüügiliik	Laeva tüüp	Liikmesriik	Kalalaevatunnistused või kvoot
Tuunipüük	Tuunikülmutusseinerid	Hispaania	13
Tuunipüük	Tuunikülmutusseinerid	Prantsusmaa	12
Tuunipüük	Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Hispaania	13
Tuunipüük	Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Portugal	5

Kui kõnealuste liikmesriikide kalalaevatunnistuste taotlused ei hõlma kõiki partnerluslepingu protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta teiste liikmesriikide kalalaevatunnistuste taotlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad lepingu alusel, teatavad komisjonile kõikide São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis püütud kalaliikide kogused komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (1) ettenähtud korras.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO

(1) EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vaheline

KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIK VABARIIK,

edaspidi „São Tomé ja Príncipe”

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ning São Tomé ja Príncipe vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni,

OLLES OTSUSTANUD kohaldada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (edaspidi „ICCAT”) tehtud otsuseid ja soovitusi,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et kõnealune koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi São Tomé ja Príncipe valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määrata asjaomased vahendid selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning kaasata sellesse protsessi majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond;

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalapüüki São Tomé ja Príncipe vetes, ning samuti need, mis käsitlevad ühenduse toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks nimetatud vetes,

OLLES OTSUSTANUD teha tihedamat majanduskoostööd kalatööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades selleks ühisettevõtteid, mis hõlmavad mõlema lepinguosalise ettevõtteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja kord, millega reguleeritakse:

—	majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostööd kalandussektoris, et rakendada kalavarude kaitse ja säästva kasutamise eesmärgil São Tomé ja Príncipe vetes vastutustundlikku kalapüüki ning arendada São Tomé ja Príncipe kalandussektorit,

—	ühenduse kalalaevade São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse pääsemise tingimusi,

—	kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd São Tomé ja Príncipe vetes, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga,

—	äriühingute koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes majandustegevust kalandussektoris ja sellega seotud valdkondades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„São Tomé ja Príncipe ametiasutused” — São Tomé ja Príncipe valitsus;

b)	„ühenduse ametiasutused” — Euroopa Komisjon;

c)	„São Tomé ja Príncipe kalastusvöönd” — veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad São Tomé ja Príncipe suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

d)	„kalalaev” — laev, mis on varustatud seadmestikuga mere elusvarude kaubanduslikuks kasutamiseks;

e)	„ühenduse laev” — ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

f)	„ühiskomisjon” — komisjon, mis koosneb ühenduse ning São Tomé ja Príncipe esindajatest, kelle ülesanded on esitatud käesoleva lepingu artiklis 9;

g)	„ümberlaadimine” — püügisaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas või merel ühelt kalalaevalt teisele kalalaevale;

h)	„erakorralised asjaolud” — asjaolud, mis ei ole seotud loodusjõudude tegevusega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis oma loomu poolest takistavad kalapüüki São Tomé ja Príncipe vetes;

i)	„AKV meremees” — meremees, kes pärineb muust kui Euroopa riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on São Tomé ja Príncipe meremeeste puhul tegemist AKV meremeestega;

j)	„kaaspüük” — kõik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni 1. lisas loetlemata liikide püütud kogused.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest ning võttes arvesse sama geograafilise piirkonna eri arenguriikide vahel sõlmitud kokkuleppeid, sealhulgas vastastikuseid kalanduskokkuleppeid.

2. Lepinguosalised teevad koostööd São Tomé ja Príncipe valitsuse kinnitatud valdkondliku kalanduspoliitika rakendamiseks ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmete vastuvõtmist teineteisega konsulteerima.

3. Lepinguosalised teevad nii üheskoos kui ühepoolse algatuse korras koostööd käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste eelhindamistel, jooksvatel hindamistel ja järelhindamisel.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

5. AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötingimuste suhtes. Eeskätt on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Lepingu kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ning São Tomé ja Príncipe jälgida kalavarude seisundi arengut São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis.

2. Lepinguosalised peavad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomisjonis nõu.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama otseselt, Guinea lahe piirkondliku kalanduskomitee (COREP) ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel nõu, et tagada Atlandi ookeani bioloogiliste ressursside haldamine ja säilimine ning teha koostööd nende ülesannetega seotud teadusuuringute alal.

Artikkel 5

Ühenduse laevade juurdepääs kalastusvööndile São Tomé ja Príncipe vetes

1. São Tomé ja Príncipe kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalapüük toimub vastavalt São Tomés ja Príncipes kehtivatele seadustele ja eeskirjadele. São Tomé ja Príncipe ametiasutused teatavad ühendusele kõikidest nimetatud õigusaktide muudatustest.

3. São Tomé ja Príncipe vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad São Tomé ja Príncipe ametiasutustega koostööd kõnealuste kontrollide läbiviimiseks.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, mis käsitlevad kalapüüki São Tomé ja Príncipe jurisdiktsiooni all olevates vetes.

Artikkel 6

Kalalaevatunnistused

1. Ühenduse laevad võivad São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu ja sellele lisatud protokolli kohaselt väljastatud kalalaevatunnistus.

2. Laevale kalalaevatunnistuse saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab São Toméle ja Príncipele rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisas sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest osast:

a)	ühenduse laevade juurdepääsu eest São Tomé ja Príncipe vetele ja kalavarudele ning

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude säästvaks kasutamiseks São Tomé ja Príncipe vetes.

2. Eelneva lõike 1 punktis a nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada São Tomé ja Príncipe valitsuse kinnitatud valdkondliku kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle elluviimiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.

3. Ühenduse antav rahaline toetus makstakse iga aasta välja vastavalt protokollis sätestatud korrale, võttes arvesse käesoleva lepingu ja protokolli sätteid, millega nähakse ette toetussumma võimalik muutmine järgmistel juhtudel:

a)	erakorralised asjaolud;

b)	püügivõimaluste vähendamine ühenduse laevadele vastastikuse kokkuleppega, mille põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamismeetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c)	püügivõimaluste suurendamine ühenduste laevadele, kui parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt kalavarude seisukord seda võimaldab;

d)	São Tomé ja Príncipe kalanduspoliitika elluviimiseks antava rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e)	käesoleva lepingu lõpetamine artikli 13 sätete kohaselt;

f)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 12.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja seonduvates sektorites. Lepinguosalised peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised kohustuvad soodustama kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi oma ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised kannustavad asutama eelkõige vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid, kooskõlas São Tomé ja Príncipe ning ühenduse kehtivate õigusaktidega.

Artikkel 9

Ühiskomisjon

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 7 lõikes 2 viidatud ühe- ja mitmeaastaste kavade koostamine ning nende elluviimise hindamine;

b)	vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste, eelkõige püügiandmete statistilise analüüsi arutamiseks;

c)	tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

d)	vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine;

e)	mis tahes muud ülesanded, mis lepinguosalised määravad kindlaks vastastikusel kokkuleppel.

2. Ühiskomisjon tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja São Tomés ja Príncipes ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 10

Geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt São Tomé ja Príncipe territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel saab seda lisaks pikendada nelja aasta kaupa, kui lepingut ei lõpetata kooskõlas artikliga 13.

Artikkel 12

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks teatab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 13

Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada erakorraliste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse kehtivusaja või iga täiendava kehtivusaja möödumist.

3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste-vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 14

Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 15

Siseriiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse laevad teostavad São Tomé ja Príncipe vetes kalapüüki kooskõlas São Tomés ja Príncipes kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega, kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole teisiti ette nähtud.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Alates käesoleva lepingu jõustumisest tunnistatakse sellega kehtetuks ning asendatakse Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe vaheline São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise leping, mis jõustus 25. veebruaril 1984. aastal.

Protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelises São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2006 kuni 31. maini 2010, kohaldatakse siiski kõnealuse protokolli artikli 1 lõikes 1 kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ja see protokoll on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelises São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus 1. juunist 2006 kuni 31. maini 2010

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Lepingu artiklis 5 nimetatud kalapüügivõimalused neljaks aastaks alates 1. juunist 2006 on järgmised:

siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni lisas 1):

—	tuunikülmutusseinerid: 25 laeva;

—	triivõngejadaga kalapüügilaevad: 18 laeva.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3. Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas toodud tingimustel väljastatud kalalaevatunnistus.

Artikkel 2

Rahaline toetus — maksekord

1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus hõlmab artiklis 1 osutatud ajavahemikku, toetuse selle osa suuruseks on 552 500 eurot aastas, mis vastab võrdlusalusele 8 500 tonni aastas, millele lisandub erisumma, mille suuruseks on 1 105 000 eurot aastas ja mis on määratud São Tomé ja Príncipe kalandussektori kalanduspoliitika raames tehtud algatuste elluviimiseks. See erisumma on lepingu artiklis 7 ette nähtud rahalise toetuse lahutamatuks osaks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4, 5 ja 7 toodud tingimustel.

3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus on 663 000 eurot aastas.

4. Kui ühenduse laevad ületavad neile São Tomé ja Príncipe vetes kehtestatud püügikoguse, mis on 8 500 tonni aastas, suurendatakse 552 500 euro suurust rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada võrdlusalusele vastavat summat kahekordselt (1 105 000 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse (17 000 tonni), makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 15. mail 2007 ning 31. juulil 2007., 2008., 2009. aastal.

6. Rahalise toetuse kasutamine on artiklis 6 toodud tingimustel São Tomé ja Principe ametiasutuste ainupädevuses.

7. Rahaline toetus makstakse São Tomé ja Príncipe ametiasutuste määratud rahandusasutuses São Tomé ja Príncipe riigikassa arveldusarvele.

Artikkel 3

Koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas — teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama São Tomé ja Principe vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Protokolli kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ning São Tomé ja Príncipe jälgida kalavarude seisundi arengut São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama piirkondlikku koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas, eeskätt Guinea lahe piirkondliku kalanduskomitee (COREP) raames.

4. Vastavalt lepingu artiklile 4 peavad lepinguosalised Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomisjonis allpiirkonna tasandil nõu ja võtavad vastastikusel kokkuleppel meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste kokkuleppeline läbivaatamine

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, kui artikli 3 lõikes 4 nimetatud teaduskohtumise arvamuse kohaselt ei kahjusta see suurendamine São Tomé ja Príncipe ressursside säästlikku kasutamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud 552 500 euro suurust rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis. Euroopa Ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla suurem kui 552 500 euro suuruse summa kahekordne väärtus. Kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse 8 500 tonni (ehk 17 000 tonni), makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku artiklis 1 osutatud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis.

3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist vastastikusel kokkuleppel, tingimusel, et järgitakse artiklis 3 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vajalik rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 5

Uued kalapüügivõimalused

Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui artiklis 1 osutatud tegevus, peab ühendus nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas São Tomé ja Príncipega nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajadusel protokolli ja selle lisasse muudatusi.

Artikkel 6

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine erakorraliste asjaolude puhul

1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki São Tomé ja Príncipe majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada artikli 2 lõikes 1 ette nähtud rahalise toetuse maksmise. Otsus peatamise kohta tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste-vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

2. Rahalise toetuse maksmine algab uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalandustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja olukord võimaldab tavapärast kalapüüki jätkata.

3. Rahalise toetuse peatamise ajal kehtinud ühenduse laevadele antud kalalaevatunnistuste kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 7

Vastutustundliku kalapüügi edendamine São Tomé ja Príncipe vetes

1. Käesoleva protokolli artiklis 2 nimetatud rahalisest toetusest (663 000 eurot) 50 % (s.o 331 500 eurot) suunatakse igal aastal São Tomé ja Príncipe valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames teostatavate algatuste toetamiseks.

São Tomé ja Príncipe kasutab vastavat summat lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kalandussektori jätkusuutliku ja vastutustundliku haldamise tagamise eesmärgil São Tomé ja Príncipe poolt kinnitatud kalanduspoliitika prioriteetide alusel kindlaksmääratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks vastavalt järgmisele lõikele 2.

2. Eelmise lõike sätete elluviimiseks lepivad lepinguosalised São Tomé ja Príncipe ettepanekul lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomisjonis kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises:

a)	aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel ülaltoodud lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid igal aastal algatuste jaoks kasutatakse;

aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada São Tomé ja Príncipe riikliku kalanduspoliitika prioriteetide või muude poliitiliste suundadega, millel on seos vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

c)	kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele;

d)	käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahalise toetuse kogusumma protsendimäära võimalik muutmine, mida kohaldatakse käesoleva protokolli kohaldamise aastale järgnevatel aastatel.

3. Mis tahes mitmeaastase sektoripõhise programmi muudatusettepanek või erisummade kasutamine iga aasta algatuste jaoks peab ühiskomisjonis saama mõlema poole heakskiidu.

4. Igal aastal otsustab São Tomé ja Príncipe, kui suur summa lõikes 1 nimetatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase kava elluviimiseks. Esimesel protokolli jõustumise aastal peab selle summa suuruse ühendusele teatama mitmeaastasele sektorisisesele programmile heakskiidu saamisel ühiskomisjoni poolt. Iga järgmise aasta puhul teatab São Tomé ja Príncipe selle summa ühendusele hiljemalt eelneva aasta 1. maiks.

5. Kui mitmeaastase valdkondliku kava elluviimise tulemuste iga-aastane hinnang seda nõuab, võib Euroopa Ühendus nõuda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse ümberjaotamist, et viia kava elluviimiseks tegelikult eraldatavate rahaliste vahendite hulk kooskõlla saavutatud tulemustega.

Artikkel 8

Erimeelsused — protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomisjonis, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe poole algatusel peatada, kui pooli vastandav erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomisjoni nõupidamisel vastastikust kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks esitab huvitatud pool vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised konsultatsioone vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Kokkuleppelise lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Protokolli kohaldamise peatamine maksete mittesooritamise tõttu

Kui ühendus ei soorita artiklis 2 ette nähtud makseid, võib artikli 6 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

a)	São Tomé ja Príncipe pädevad asutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja sooritab vajadusel makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva;

b)	kui São Tomé ja Príncipe pädevad asutused pole käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 5 ette nähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus protokolli kohaldamine peatada. Sellest teavitavad nad viivitamatult Euroopa Komisjoni;

c)	protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10

Siseriiklike õigusaktide kohaldamine

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Majandusühenduse ja São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise lepingu lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli lisaga.

Artikkel 12

Jõustumine

1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele sel eesmärgil vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Neid kohaldatakse alates 1. juunist 2006.

LISA

Ühenduse laevade kalapüügi tingimused São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis

I PEATÜKK

KALALAEVATUNNISTUSTE TAOTLEMISE JA VÄLJAANDMISE KORD

1. JAGU

Kalalaevatunnistuste väljaandmine

1. Kalalaevatunnistus São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kalastamiseks antakse üksnes abikõlblikele ühenduse laevadele.

2. Laev on abikõlblik juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud kalapüügikeeldu São Tomés ja Príncipes. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid São Tomé ja Príncipe seadustega, st nad peavad olema täitnud kõik São Tomé ja Príncipe ning ühenduse vahelistest kalastuslepingust tulenevad varasemad kohustused.

3. Ühenduse pädevad asutused esitavad São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile elektroonilisel teel taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda; seda tuleb teha vähemalt 15 tööpäeva enne kalalaevatunnistuse soovitud alguskuupäeva.

4. Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on antud 1. liites. São Tomé ja Príncipe ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed selleks, et kalalaevatunnistuse taotluste raames saadud andmete töötlemine toimuks konfidentsiaalselt. Neid andmeid kasutatakse üksnes kalastamise lepingu täitmiseks.

5. Kalalaevatunnistuse taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

—	tõend, et kalalaevatunnistuse kehtivusaja eest on kindlaksmääratud avanss tasutud;

—	(mis tahes muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide kohta).

6. Kalalaevatunnistuse tasu makstakse artikli 2 lõikes 7 osutatud São Tomé ja Príncipe ametiasutuste arveldusarvele.

7. Kalalaevatunnistuse tasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

8. Kõikide laevade kalalaevatunnistused väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Gabonis asuva delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 5 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale São Tomé ja Príncipe ministeeriumile.

9. Kalalaevatunnistus antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

10. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva kalalaevatunnistust siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue kalalaevatunnistusega ning viimase eest ei pea kalalaevatunnistuse tasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

11. Asendatud kalalaevatunnistusega laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalalaevatunnistuse Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale São Tomé ja Príncipe ministeeriumile.

12. Uus kalalaevatunnistus jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud kalalaevatunnistuse kalanduse eest vastutavale São Tomé ja Príncipe ministeeriumile. Euroopa Komisjoni Gabonis asuvat delegatsiooni tuleb kalalaevatunnistuse asendamisest teavitada.

13. Kalalaevatunnistus peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalalaevatunnistust taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse São Tomé ja Príncipe ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt São Tomé ja Príncipe ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab São Tomé ja Príncipe pädev asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sellisel juhul võib laevaomanik saada selle nimekirja kinnitatud koopia, mida hoitakse laeva pardal kalalaevatunnistuse asemel kuni viimase väljasandmiseni.

2. JAGU

Kalalaevatunnistusi reguleerivad tingimused — kalalaevatunnistuse tasud ja ettemaksed

1. Kalalaevatunnistuste kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

2. Kalalaevatunnistuse tasu on 35 eurot iga São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade puhul.

3. Kalalaevatunnistused väljastatakse pärast seda, kui siseriiklikele pädevatele asutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

—	5 250 eurot iga tuunipüügiseineri kohta, mis vastab kalalaevatunnistuse tasule 150 tonni eest aastas,

—	1 925 eurot triivõngejadaga kalapüügilaeva kohta, mis vastab kalalaevatunnistuse tasule 55 tonni aastas.

4. Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks möödunud aasta püügikoguse tonnides, nagu on kindlaks määranud punktis 5 osutatud teadusinstituudid.

5. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate kalalaevatunnistuse tasude lõpliku arvestuse hiljemalt n + 1 aasta 31. juuliks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kinnitamisel liikmesriikides kontrolliks pädevate teadusasutuste poolt, nagu näiteks IRD (Institut de Recherche pour le Développement), IEO (Instituto Español de Oceanografia), IPIMAR (Instituto Português de Investigaçao Maritima), ning see toimub Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel.

6. Nimetatud lõplik arvestus edastatakse samaaegselt São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile ja laevaomanikele.

7. Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad (koguste eest, mis ületavad tuunipüügiseinerite puhul 150 tonni ja triivõngejadaga kalapüügilaevade puhul 55 tonni) São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele hiljemalt n + 1 aasta 31. augustiks arveldusarvele, millele on osutatud käesoleva peatüki 1. jao lõikes 6, summas 35 eurot tonni kohta.

8. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

II PEATÜKK

KALASTUSVÖÖNDID

1. Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest.

2. Kogu kalastustegevus erandeid tegemata on keelatud São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühiseks kasutamiseks määratud vööndis, mis on piiratud liites 3 esitatud koordinaatidega.

III PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1. Käesolevas lisas mõistetakse São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis toimuva ühenduse laeva püügireisi kestuse all:

—	ajavahemikku laeva São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse sisenemisest kuni sellest lahkumiseni,

—	ajavahemikku laeva São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni ja/või lossimiseni.

2. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel São Tomé ja Príncipe vetes kalastada, saadavad oma püügiaruanded São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile, et ametiasutustel oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mille kinnitavad pädevad teadusinstituudid vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 4 sätestatud menetlusele. Väljapüügist teatamise kord on järgmine:

2.1.

Kalalaevatunnistuse aastase kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 2. jao tähenduses sisaldavad püügiaruanded andmeid igal püügireisil saadud saagikoguse kohta. Püügiaruannete originaalid füüsilisel kandjal saadetakse São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile hiljemalt 45 päeva pärast nimetatud ajavahemikul toimunud viimase püügireisi lõppu.

2.2.	Laevad täidavad püügivormi vastavalt liites 2 esitatud püügipäeviku näidisele. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool São Tomé ja Príncipe kalastusvööndit”.

2.3.	Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

3. Ühe lepinguosalise taotlusel võib ühiskomisjon koguneda kalastustegevust puudutavate andmete võrdlemiseks.

4. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on São Tomé ja Príncipe valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva kalalaevatunnistus peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni.

IV PEATÜKK

ÜMBERLAADIMINE

Lepingupooled teevad koostööd, et parandada ümberlaadimise võimalusi São Tomé ja Príncipe sadamates.

1. Ümberlaadimine:

Ühenduse tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud korraldada ümberlaadimise São Tomé ja Príncipe sadamas või reidil, kohaldatakse kalalaevatunnistuse tasu puhul soodustust 5 eurot tonni kohta São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis püütud koguste puhul lisa I peatüki 2. jao lõikes 2 osutatud summast.

Samasugust mehhanismi kohaldatakse ühenduse mis tahes laeva puhul kuni väljapüütud koguste lõpliku arvestuse 50 % ulatuseni (nii nagu see on määratud käesoleva lisa III peatükis) alates käesoleva protokolli esimesest jõustumisaastast.

2. Ümberlaaditud koguste kontrollimise kord määratakse ühiskomisjoni esimese istungi käigus.

3. Hinnang:

Rahaliste soodustuste ulatuse ja lõplikule püügikogusele kohaldatava maksimaalse protsendimäära määrab kindlaks ühiskomisjon lähtuvalt toimunud ümberlaadimiste sotsiaalmajanduslikust mõjust kõnealusel aastal.

V PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1. Tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga püügilaevade laevaomanikud kohustuvad kasutama AKV riikidest pärinevaid isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

—	tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalastusvööndis,

—	triivõngejadaga püügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalastusvööndis.

2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt São Tomé ja Príncipe meremehi.

3. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamise osas.

4. AKV riikide meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

5. AKV riikide meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate kokkuleppel. Seejuures ei tohi AKV riikide meremeeste palgatingimused olla halvemad kui nende päritoluriikide teiste laevameeskondade puhul ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6. Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

7. Kui aga AKV meremeeste töölevõtmisest keeldumiseks on muu kui eelmises punktis nimetatud põhjus, peavad asjaomased ühenduse laevaomanikud maksma iga São Tomé ja Príncipe vetes viibitud püügipäeva eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 dollarit päevas. Nimetatud summa tuleb tasuda hiljemalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 7 sätestatud tähtajal.

VI PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

1. Ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCAT meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta.

2. Tuunipüügiseinerid annavad kogu kaaspüügi São Tomé ja Príncipe kalandusdirektoraadi käsutusse, kes vastutab kaaspüügi vastuvõtmise ja lossimise eest.

3. Eelmise punkti tõhusa rakendamise vahendite või mõne alternatiivse lahenduse suhtes lepivad lepinguosalised ühiselt kokku lepingu artiklis 9 nimetatud ühiskomisjoni esimesel koosolekul. Ühiskomisjon analüüsib kõiki võimalusi, sealhulgas võimalust panna vastavatele seineritele kohustus tasuda väikesemahulise kalapüügi toetamiseks loodud São Tomé ja Príncipe kalandusdirektoraadi fondile iga-aastast tasu, mis vastab teatavale osale kaaspüügi väärtusest.

VII PEATÜKK

VAATLEJAD

1. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kalastada, võtavad alltoodud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalastusorganisatsiooni määratud vaatlejad.

1.1.	Pädeva asutuse taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale selle asutuse määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida São Tomé ja Príncipe vetes välja püütud koguseid.

1.2.

Pädev asutus koostab nimekirja laevadest, kes peavad vaatleja pardale võtma ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Neid nimekirju ajakohastatakse. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3.	Kalalaevatunnistuse väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib São Tomé ja Príncipe pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3. Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6. Kui vaatleja võetakse pardale väljaspool piirkonda, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub piirkondlikust kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

8. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva São Tomé ja Príncipe vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1.	vaatleb laevade püügitegevust;

8.2.	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3.	võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4.	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5.	kontrollib São Tomé ja Príncipe kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6.	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.7.	edastab kohasel viisil oma pädevale asutusele kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11. Pardal olles peab vaatleja:

11.1.

tegema kõik selleks, et tema pardalevõtmine või pardalolek ei segaks ega piiraks püügitegevust,

11.2.

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevatele asutustele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kellel on õigus aruandele lisada mis tahes märkused, mida ta vajalikuks peab, kinnitades need oma allkirjaga. Kui vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

13. Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

14. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab pädev asutus.

15. Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate asjaosaliste riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad São Tomé ja Príncipe vetes kalalaevatunnistust omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale São Tomé ja Príncipe pädevate asutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VIII PEATÜKK

KONTROLL

1. Kooskõlas käesoleva lisa I peatüki 1. jao punktiga 13 haldab ja ajakohastab Euroopa Ühendus nende laevade nimekirja, millele on käesoleva protokolli kohaselt kalalaevatunnistus välja antud. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele São Tomé ja Príncipe ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Pärast Euroopa Komisjoni poolt São Tomé ja Príncipe ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate (millele osutatakse käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3) kättesaamist lisab São Tomé ja Príncipe pädev asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sellisel juhul võib laevaomanik saada selle nimekirja kinnitatud koopia, mida hoitakse laeva pardal kalalaevatunnistuse asemel kuni viimase väljasandmiseni.

3. Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine

3.1.	Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele São Tomé ja Príncipe ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades ühtlasi oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest.

3.2.	Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teatamine toimub faksi (+ 239 222 828) või e-posti teel (dpescas1@cstome.net), selle puudumisel raadio teel (kutsungikood hommikul kl 8.00 kuni 10.00, 12.00 Hz, pärastlõunal kl 14.00 kuni 17.00, 8.634 Hz).

3.3.	Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks São Tomé ja Príncipe pädevat asutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

3.4.	Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress ka püügiloa väljastamisel.

4. Kontrollimenetlused

4.1.	São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad São Tomé ja Príncipe ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

4.2.	Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

4.3.	Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5. Laevaseire satelliitsüsteem

5.1.

Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse 4. liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil. Kõnealused sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast seda, kui São Tomé ja Príncipe valitsus on Euroopa Komisjoni Gabonis asuvat delegatsiooni teavitanud kalalaevade satelliitsüsteemiga laevaseirekeskuse töölehakkamisest São Tomés ja Príncipes.

6. Laeva peatamine

6.1.	São Tomé ja Príncipe pädevad asutused teavitavad São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni ja laeva lipuriiki 24 tunni jooksul.

6.2.	Lipuriigile ja komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7. Laeva peatamise protokoll

7.1.	Laeva kapten kirjutab São Tomé ja Príncipe pädeva asutuse koostatud protokollile pärast selle sisuga tutvumist alla.

7.2.	See allkiri ei piira õigusi ega meetmeid, mis kapten võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. Kui kapten dokumendi allkirjastamisest keeldub, peab ta seda kirjalikult põhjendama ning inspektor kannab protokolli märke „allkirjast keeldunud”.

7.3.	Kapten juhib laeva São Tomé ja Príncipe ametiasutuse osutatud sadamasse. Kui tegemist on kergekujulise rikkumisega, võib São Tomé ja Príncipe pädev asutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8. Laeva peatamise tõttu peetav nõupidamine

8.1.

Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on peetud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, São Tomé ja Príncipe pädevad asutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2.	Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9. Laeva peatamisele lahenduse leidmine

9.1.	Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse teel. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2.	Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus São Tomé ja Príncipe kalandusalaste õigusaktide alusel.

9.3.

Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis São Tomé ja Príncipe pädevate asutuste osutatud pangas, mille suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4.

Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui asjaomased isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad São Tomé ja Príncipe pädevad asutused neile ülejäänud summa.

9.5.

Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

—	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud või

—	enne kohtumenetluse lõppemist juhul, kui eespool nimetatud punktis 9.3 osutatud pangatagatis on makstud ja kui see on São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele vastuvõetav.

10. Ümberlaadimised

10.1.

Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid São Tomé ja Príncipe vetes ümber laadida, teevad seda São Tomé ja Príncipe sadamate reididel ja/või sadamates.

10.2.

Kõnealuste laevade omanikud edastavad São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne toimingu läbiviimist järgmise teabe:

—	ümberlaadimist teostama hakkavate kalapüügilaevade nimed,

—	kaubalaeva nimi, IMO number ja lipuriik,

—	ümberlaaditav tonnaaž kalaliikide kaupa,

—	ümberlaadimise kuupäev ja koht.

10.3.

Ümberlaadimist käsitatakse kui lahkumist São Tomé ja Príncipe kalastusvööndist. Laevade kaptenid peavad edastama São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või São Tomé ja Príncipe kalastusvööndist lahkuda.

10.4.

São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis ümberlaadimine muul viisil, kui ülaltoodud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

11. São Tomé ja Príncipe sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad São Tomé ja Príncipe inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

Liited

1.	Kalapüügiloa taotlusvorm

2.	ICCAT püügipäevik

3.	Kalastamise keeluala koordinaadid

4.	Sätted, mis on seotud laevade jälgimisega laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil, ning São Tomé ja Príncipe kalandusvööndi koordinaadid.

1. Liide

2. liide

RAHVUSVAHELISE ATLANDI TUUNIKALA KAITSE KOMISJONI (ICCAT) TUUNIPÜÜGIPÄEVIK

3. liide

Laiuskraad				Pikkuskraad
Kraadid	Minutid	Sekundid		Kraadid	Minutid	Sekundid
03	02	22	N	07	07	31	E
02	50	00	N	07	25	52	E
02	42	38	N	07	36	25	E
02	20	59	N	06	52	45	E
01	40	12	N	05	57	54	E
01	09	17	N	04	51	38	E
01	13	15	N	04	41	27	E
01	21	29	N	04	24	14	E
01	31	39	N	04	06	55	E
01	42	50	N	03	50	23	E
01	55	18	N	03	34	33	E
01	58	53	N	03	53	40	E
02	02	59	N	04	15	11	E
02	05	10	N	04	24	56	E
02	10	44	N	04	47	58	E
02	15	53	N	05	06	03	E
02	19	30	N	05	17	11	E
02	22	49	N	05	26	57	E
02	26	21	N	05	36	20	E
02	30	08	N	05	45	22	E
02	33	37	N	05	52	58	E
02	36	38	N	05	59	00	E
02	45	18	N	06	15	57	E
02	50	18	N	06	26	41	E
02	51	29	N	06	29	27	E
02	52	23	N	06	31	46	E
02	54	46	N	06	38	07	E
03	00	24	N	06	56	58	E
03	01	19	N	07	01	07	E
03	01	27	N	07	01	46	E
03	01	44	N	07	03	07	E
03	02	22	N	07	07	31	E

4. liide

Protokoll (laevaseire satelliitsüsteem (VMS)),

millega kinnitatakse sätted, mis on seotud ühenduse kalapüügilaevade satelliitseirega São Tomé ja Príncipe majandusvööndis

1. Käesoleva protokolli sätted täiendavad Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise partnerluslepingu protokolli (millega määratakse kindlaks São Tomé ja Príncipe rannikuvete kalanduslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2006 kuni 31. maini 2010) sätteid ja neid kohaldatakse vastavalt selle lisa VIII peatüki „Kontroll” punktile 5.

2. Kõiki üle 15 meetri pikkuseid kalapüügilaevu, mis püüavad EÜ — São Tomé ja Príncipe lepingu raames, jälgitakse satelliitsüsteemi abil nende viibimise ajal São Tomé ja Príncipe majandusvööndis.

Satelliitseire võimaldamiseks edastavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused ühenduse lepinguosalisele São Tomé ja Príncipe majandusvööndi koordinaadid (laius- ja pikkuskraadi).

São Tomé ja Príncipe ametiasutused edastavad kõnealuse teabe, väljendatuna kümnendkraadides, elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemi.

3. Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikatsiooniga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel punktidega 5 ja 7 ettenähtud korras. Võimaluste piires edastatakse kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmeid, nagu nimed, telefoni-, teleksi- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400).

4. Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga kuni 500 m ja usaldusvahemikuga 99 %.

5. Kui lepingu alusel kalastav laev, millele on ühenduse õigusaktide kohaselt paigaldatud satelliidipõhine seiresüsteem, siseneb São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse, siis peab lipuliikmesriigi kontrollikeskus sisenemisele järgnevad asukohateated (laeva tunnusandmed, pikkuskraad, laiuskraad, kurss ja kiirus) viivitamata, vähemalt kolmetunniste ajavahemike tagant, saatma São Tomé ja Príncipe kalapüügi seirekeskusele (FMC). Sõnumid peavad olema asukohateadetena identifitseeritavad.

6. Punktis 5 osutatud sõnumid edastatakse elektroonilisel kujul X.25 vormingus või mõnes muus turvatud vormingus. Sõnumid edastatakse reaalajas II tabelis ettenähtud vormingus.

7. Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemi seadmetes tekib rike või need lakkavad töötamast, edastab laeva kapten punktis 5 kindlaksmääratud teabe mõistliku aja jooksul faksi teel lipuliikmesriigi kontrollikeskusele ning São Tomé ja Príncipe kalapüügi seirekeskusele. Selliste asjaolude korral tuleb üldine asukohateade saata iga 9 tunni tagant. See üldine asukohateade hõlmab aruannet laeva asukoha kohta, nii nagu laeva kapten selle registreerinud on kolme tunni jooksul vastavalt punktis 5 esitatud tingimustele.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata São Tomé ja Príncipe seirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja ühe kuu jooksul. Selle tähtaja ületamisel peab kõnealune laev São Tomé ja Príncipe majandusvööndist lahkuma.

8. Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist São Tomé ja Príncipe vetes. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata São Tomé ja Príncipe laevaseirekeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9. Kui São Tomé ja Príncipe laevaseirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 ette nähtud teavet, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni pädevaid talitusi.

10. Käesolevate sätete kohaselt teisele poolele edastatud andmeid kasutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused üksnes Euroopa Ühenduse ja São Tomé ja Príncipe vahel sõlmitud lepingu raames kalastavate ühenduse laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11. Satelliitseiresüsteemi tarkvara ja riistvara peavad olema töökindlad, mitte võimaldama asukohaandmete võltsimist; nad ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täiesti automaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Satelliitseiresüsteemi on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ja segada.

Laevakaptenid tagavad, et:

—	andmeid ei muudeta,

—	satelliitseiresüsteemi antenni või antennide ees ei ole takistusi,

—	satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata,

—	satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud.

12. Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma, eesmärgiga veenduda, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise poole nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks.

13. Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad pooled nõu lepingu artiklis 9 ettenähtud ühiskomisjonis.

14. Lepinguosalised kohustuvad vajadusel kõnealused sätted üle vaatama.

VMS-teadete edastamine São Toméle ja Príncipele

Asukohateade

Andmed	Kood	Kohustuslik/valikuline	Märkused
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud teave — märgib teate algust
Saaja	AD	K	Teatega seotud teave — saaja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO-kood
Saatja	ET	K	Teatega seotud teave — saatja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO-kood
Lipuriik	FS	V
Teate tüüp	TM	K	Teatega seotud teave — teate tüüp „POS”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud teave — laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	V	Laevaga seotud teave — lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO-3-kood, millele järgneb number)
Pardatähis	XR	K	Laevaga seotud teave — laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LA	K	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides ja minutites N/S KK.mmm (WGS-84)
Pikkuskraad	LO	K	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides ja minutites E/W KK.mmm (WGS-84)
Kurss	CO	K	Laeva suund 360° skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud teave — (UTC) asukoha registreerimine (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud teave — (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud teave — märgib teate lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmeelemendi algust,

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel.

São Tomé ja Príncipe majandusvööndi piirid

São Tomé ja Príncipe seirekeskuse andmed

Seirekeskuse nimi:

SSN tel:

SSN faks:

SSN e-post:

DSPG tel:

DSPG faks:

X25 aadress =

Sisenemise/lahkumise teated:

Top

Choose the experimental features you want to try