EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007E0468

Nõukogu ühismeede 2007/468/ÜVJP, 28. juuni 2007 , Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuste toetamise kohta selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

OJ L 176, 6.7.2007, p. 31–38 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/joint_action/2007/468/oj

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/31


NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/468/ÜVJP,

28. juuni 2007,

Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuste toetamise kohta selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mille III peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest, mida tuleb võtta nii Euroopa Liidus kui kolmandates riikides.

(2)

Euroopa Liit viib ELi strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mida juhivad mitmepoolsed institutsioonid.

(3)

ÜRO peaassamblee poolt 10. septembril 1996 vastu võetud Üldisele Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingule (Comprehensive Nuclear Test Ban Treaty – CTBT) allakirjutanud riigid on otsustanud luua juriidilise isiku staatusega ettevalmistuskomisjoni, et CTBTd kuni Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (Comprehensive Nuclear Test Ban Treaty Organisation – CTBTO) asutamiseni tõhusalt ellu viia.

(4)

Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta. (1)

(5)

CTBT kiire jõustumine ja ülemaailmne rakendamine ning CTBTO ettevalmistuskomisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemi tugevdamine on massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia olulised eesmärgid.

(6)

CTBTO ettevalmistuskomisjon taotleb samasid eesmärke, mis on välja toodud põhjendustes 4 ja 5, ning tegeleb juba vahendite kindlaksmääramisega, mille abil saaks tema kontrollisüsteemi parimal võimalikul viisil tugevdada kontrollisüsteemi rakendamisega seotud allakirjutanud riikide töötajatele õigeaegselt antava ekspertteabe ja koolituse kaudu. Seetõttu on kohane teha CTBTO ettevalmistuskomisjonile ülesandeks käesoleva ühismeetme tehniline rakendamine.

(7)

Nõukogu võttis 20. märtsil 2006 vastu ühismeetme 2006/243/ÜVJP Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuste toetamise kohta kontrollialase koolituse ja suutlikkuse arendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames. (2)

(8)

2006. aasta oktoobris Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolt korraldatud tuumakatsetus tõi veelgi selgemalt esile CTBT kiire jõustumise tähtsuse ning CTBTO järelevalve- ja kontrollisüsteemi kiirendatud arendamise vajaduse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

1.   Massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia mõnede osade viivitamatu ja praktilise rakendamise eesmärgil toetab Euroopa Liit Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevust, et edendada järgmisi eesmärke:

a)

CTBTO järelevalve- ja kontrollisüsteemi võimekuse tugevdamine, sealhulgas radionukliidide avastamise valdkonnas;

b)

CTBTO järelevalve- ja kontrollisüsteemi toimimise tõhustamine, sealhulgas testides ja kinnitades kohapealse kontrolli menetlusi.

2.   Euroopa Liidu toetatavatel projektidel on järgmised konkreetsed eesmärgid:

a)

nad toetavad võimekuse arendamist väärisgaasi järelevalve ja kontrolli valdkonnas;

b)

nad toetavad kohapealse kontrolli valdkonnas toimuva 2008. aasta integreeritud õppuse (IFE08/OSI) ettevalmistamist, läbiviimist ja hindamist.

Projektide läbiviimisest saavad kasu kõik Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingule (CTBT-le) allakirjutanud riigid.

Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva ühismeetme rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud.

2.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektid viib läbi CTBTO ettevalmistuskomisjon. Nimetatud komisjon täidab seda ülesannet peasekretäri/kõrge esindaja kontrolli all, kes abistab eesistujariiki. Selleks lepib peasekretär/kõrge esindaja CTBTO ettevalmistuskomisjoniga kokku vajalikes korraldustes.

3.   Eesistujariik, peasekretär/kõrge esindaja ja komisjon teavitavad teineteist korrapäraselt projektide edenemisest, tehes seda kooskõlas oma volitustega.

Artikkel 3

1.   Artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide rakendamise lähtesumma on 1 670 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatavaid kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele Euroopa Ühenduse menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise summad ei jää ühenduse omandisse.

3.   Järelevalvet lõikes 1 osutatud ELi rahalise abi nõuetekohase rakendamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon CTBTO ettevalmistuskomisjoniga rahastamislepingu, mis teostatakse toetuslepingu vormis. Rahastamislepingus sätestatakse, et CTBTO ettevalmistuskomisjon tagab ELi rahalise abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu nii kiiresti kui võimalik pärast käesoleva ühismeetme jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist protsessi käigus ilmnevatest raskustest ning teatab rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

Eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ÜVJP kõrge esindaja, annab nõukogule CTBTO ettevalmistuskomisjoni koostatud regulaarsete aruannete põhjal aru käesoleva ühismeetme rakendamise kohta. Kõnealused aruanded on aluseks nõukogu poolt läbiviidavale hindamisele. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud. Komisjon edastab teavet käesoleva ühismeetme rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Käesolev ühismeede kaotab kehtivuse

a)

15 kuu möödumisel pärast komisjoni ja CTBTO ettevalmistuskomisjoni vahelise rahastamislepingu sõlmimisest või

b)

12 kuu möödumisel ühismeetme vastuvõtmisest, kui nimetatud aja jooksul ei ole rahastamislepingut sõlmitud.

Artikkel 6

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 28. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GABRIEL


(1)  ELT L 302, 20.11.2003, lk 34.

(2)  ELT L 88, 25.3.2006, lk 68.


LISA

Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuste toetamiseks selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames antav ELi toetus

I.   Sissejuhatus

2006. aasta oktoobris Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRV) poolt teatavaks tehtud tuumakatsetused tõid lisaks lepingu kiire jõustumise tähtsusele esile ka vajaduse Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu (CTBT) kontrollisüsteemi kiireks loomiseks. Kõnealune sündmus kujutas endast ajutise tehnilise sekretariaadi kogu süsteemi hõlmavat reaalset proovilepanekut ning rõhutas potentsiaalset väärtust, mida ülemaailmne kontrollisüsteem võib CTBT-le allakirjutanud riikidele anda. Kõnealune sündmus näitas CTBT kontrollimiskorra tehnilist asjakohasust, sealhulgas kinnitatud ja tõhusate kohapealsete kontrollide tähtsust. Antud projekti ettepaneku puhul on ajutine tehniline sekretariaat kindlaks teinud järelevalve- ja kontrollivõimekuse valdkonna asjaolud, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu, võttes arvesse Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahejuhtumi käigus omandatud kogemusi. Ettepanek põhineb järgmisel kahel komponendil:

a)

väärisgaasid;

b)

2008. aasta integreeritud õppus (IFE 08/OSI).

II.   Projektide kirjeldus

1)   Väärisgaase käsitlev projekt; ajutise tehnilise sekretariaadi oskuste parandamine väärisgaaside mõõtmise valdkonnas.

a)

Rahvusvaheline seiresüsteem on tänaseks saavutanud taseme, kus töös on umbes 2/3 seirejaamadest. Süsteemi loomist peetakse esmatähtsaks ning eesmärk on saavutada 2008. aasta alguseks olukord, kus töös on kuni 90 % seirejaamadest. Ajutise tehnilise sekretariaadi seismilised põhi- ja abijaamad registreerisid Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahejuhtumi ning andsid lepingule allakirjutanud riikidele usaldusväärseid arvandmeid kõnealuse sündmuse aja, asukoha ja suuruse kohta. Seismiliste jaamade süsteem on tänaseks saavutanud ligikaudselt 80 % ulatuses nõutava taseme.

b)

Siiski tuleb tõhustada selliste jaamade tegevuse taset, mis on lepingu jõustumise ajal võimelised teostama seiret asjaomaste väärisgaaside olemasolu kohta atmosfääris. Praeguseks on tööd alustanud või ehitamisel 10 prototüüpjaama, mis on 25 % lepingu jõustumise ajaks ettenähtud jaamade arvust. Kõnealused jaamad annavad ajutise tehnilise sekretariaadi väärisgaaside katseprojekti raames katselisi ja esialgseid mõõtmistulemusi. Tuletatakse meelde, et kõnealune uurimistegevus ja arenguprogramm põhinevad neljal tehnoloogial, mille kasutamiseks on ettepaneku teinud järgmised neli riiki: Prantsusmaa, Venemaa, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahejuhtumi järgselt on mitmed lepingule allakirjutanud riigid, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigid, väljendanud oma arvamust, et ajutise tehnilise sekretariaadi võimekust teostada väärisgaaside olemasolu alast seiret tuleks tugevdada.

c)

Väärisgaaside seire on peamine ja väga tundlik tehnoloogia maa ja vee all teostatud tuumaplahvatuste avastamiseks. Väärisgaaside seire on koos radionukliidsete osakeste järelevalvega ainus kontrollitehnoloogia, mis omab potentsiaali anda eksimatuid tõendeid tuumaplahvatuse toimumisest.

d)

Ajutise tehnilise sekretariaadi praeguse ja tulevase väärisgaaside taseme mõõtmisvõimekuse kvaliteedi ja täpsuse tagamiseks on silmapaistvalt tähtis teada „väärisgaaside fooni” taset, mille olemasolu võib eeldada maailma teistes piirkondades, kus praegu jaamasid ei ole. Seetõttu tuleb välja töötada väärisgaaside mõõtmissüsteemi poolt avastatud sündmuste liigitusmeetod. Selle saavutamiseks ja praeguseks teadmata arvandmete osas vastuse saamiseks on parimaks viisiks väärisgaaside taseme kohapealsed mõõtmised. Ajutise tehnilise sekretariaadi väärisgaaside katseprojekti jaamad koguvad praegu andmeid Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Aasias ja Okeaanias. Samas on Lõuna-Aasias, Pärsia lahe piirkonnas ja Lõuna-Aafrikas tuumarajatised, kuid ei ole andmeid kiirgusksenooni fooni kohta. Lisaks on Euroopas vaja läbi viia mõõtmised spetsiifilistes asukohtades, nt radiofarmatseutiliste tehaste või tuumaelektrijaamade lähistel.

e)

Sel eesmärgil tuleks läbi viia mõõtmised tuumaelektrijaamade või radiofarmatseutiliste tehaste lähistel, et saada andmeid teoreetiliste kiirgusmudelite, keskmist kiirgust käsitleva aruandluse ja reaalsete katsemõõtmiste tulemuste põhjal saadud kiirgustasemete omavahelise erinevuse kohta. Lisaks tuleb uurida väärisgaaside fooni taset maailma teistes piirkondades, kus praegu jaamasid ei ole.

f)

Et saavutada vajalik võimekuste suurendamine eespool nimetatud väärisgaaside valdkonnas, taotleb ajutine tehniline sekretariaat toetust järgmisele projektile.

i)

Nelja mõõtmisotstarbelise väliekspeditsiooni läbiviimine, seejuures on iga ekspeditsiooni kestus ligikaudu neli kuud. Iga ekspeditsiooni käigus registreeritakse umbes kolme nädala vältel ksenooni foon mitmes punktis, mille kaugus baaslaagrist on vahemikus 500–2 500 kilomeetrit. Lisaks tuleks igas mõõtmispunktis läbi viia detektori fooni mõõtmine. Samuti on tulevikus rahvusvahelise seiresüsteemi jaamade loomisel võimalik kasutada mõningaid mõõtmistulemusi mõõtmispunkti fooni kindlakstegemiseks. Kõiki nimetatud tegevusi viiakse läbi tihedas koostöös asjaomaste ilmaennustuse asutustega.

ii)

Mõõtmised viiakse läbi Euroopas toodetud mobiilsete väärisgaaside mõõtmisseadmetega (Rootsi SAUNA ja/või Prantsusmaa SPALAX süsteemid), mida ajutisele tehnilisele sekretariaadile laenatakse käesoleva ühismeetme kehtivusajal tasuta.

iii)

Prantsusmaa süsteem SPALAX on väga hästi toimiv süsteem, mida on mitme aasta jooksul kasutatud mitmes jaamas (sealhulgas rahvusvahelise seiresüsteemi jaamades). Kõnealusel süsteemil on olemas ka mobiilne mudel, mis annab sama täpseid andmeid. Ekspeditsioonide ajal võib sõltuvalt piirkonna logistilistest tingimustest süsteemi erinevatesse mõõtmispunktidesse transportida kas tervikuna või selle baaslaagris lahti võtta eraldi transporditavateks proovi- ja detektormooduliks.

iv)

Rootsi SAUNA süsteem on juba kasutusel olnud mitme väliekspeditsiooni käigus ning on seega kõrgelt hinnatud. Süsteem annab andmeid, mille avastamiskünnis on nelja asjaomase isotoobi osas sarnane rahvusvahelise seiresüsteemi (SAUNA-II) omaga ning andmeid on seetõttu võimalik otse kasutada rahvusvahelise seiresüsteemi mõõtmisstsenaariumis. Iga ekspeditsiooni käigus paigaldatakse baaslaager ühte asukohta ja mobiilsed katsemõõtmised viiakse läbi selle lähedal asuvas kahes või kolmes mõõtmispunktis.

v)

Iga mõõtmisekspeditsiooni läbiviimine eeldab:

ettevalmistusi ja hoolikat logistikat (seadmete hooldus, logistiline planeerimine, kokkulepped kohalike institutsioonidega, transport jne);

paigaldamist, kalibreerimist ja andmete kogumist;

seadmete kalibreerimist, pakkimist, transporti tagasi koju;

andmete analüüsi.

vi)

Kõnealuse projekti eeldatavad kuluelemendid sisaldavad:

personali- (sealhulgas logistikaküsimustega tegelev ajutine abitöötaja) ja reisikulusid;

seadmetega seotud kulusid (nt proovide võtmise sammaste või samaväärse valmistamine, katkestamatu toiteallikaga varustamine);

tarvikutega seotud kulusid (nt elekter ja heelium);

teenuste ja varuosadega seotud kulusid;

seadmete transpordiga seotud kulusid;

kohaliku transpordi ja logistikaga seotud kulusid;

hindamisseminariga seotud kulusid.

g)

Mõõtmiste läbiviimist kavandatakse järgmistes piirkondades: Euroopa (1), Pärsia lahe piirkond (2), Lõuna-Aafrika (3) ja Lõuna-Aasia (4). Piirkonnas 3 ja osaliselt ka piirkonnas 1 toimuvaid mõõtmisi teostatakse eeldatavalt CEA (Prantsusmaa) seadmetega ning piirkondades 2 ja 4 ja osaliselt ka piirkonnas 1 toimuvaid mõõtmisi teostatakse eeldatavalt FOI (Rootsi) seadmetega.

h)

Käesoleva projekti läbiviimiseks vajalikud seadmed antakse tasuta CEA (Prantsusmaa) ja FOI (Rootsi) poolt, kellega ajutine tehniline sekretariaat sõlmib projekti kehtivuse ja tegevuse ajaks lepingu.

i)

Käesoleva projekti eeldatav kestus on umbes üks aasta kuni poolteist aastat.

j)

Eeldatav kulude prognoos: 960 507 eurot.

2)   Kohapealset kontrolli käsitlev projekt; 2008. aasta integreeritud õppuse ettevalmistamise toetamine.

a)

Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahejuhtum rõhutas taas kohapealsete kontrollide tähtsust, mis on CTBT kontrollisüsteemi võtmetähtsusega sambaks. Kuigi rahvusvahelise seiresüsteemi ja Rahvusvahelise Andmekeskuse poolt süsteemi ajutise toimimise ja testimise raames edastatud andmed Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahejuhtumi kohta olid väga väärtuslikud ja usaldusväärsed, on lõplikku selgust vahejuhtumi kohta võimalik saada üksnes kohapealse kontrolli kaudu kindlaksmääratud asukohas. Ettevalmistuskomisjoni üheks tähtsaimaks ülesandeks on lepingu jõustumise ajaks saavutada kohapealsete kontrollide süsteemi toimimisvalmiduse kõrgeim tase.

b)

Ettevalmistuskomisjoni poliitikakujundamisorganid, eelkõige töörühm B, on korduvalt rõhutanud, et vajaliku valmidustaseme saavutamiseks on kõige tõhusam moodus kohapealsete kontrollide õppuste läbiviimine. Esimene selline suuremahuline õppus, 2008. aasta integreeritud õppus (IFE08), toimub 2008. aasta septembris Kasahstanis. Tegemist on esimese katsega jäljendada reaalset kohapealset kontrolli, integreerides kohapealsete kontrollide süsteemi peamised kolm sammast, milleks on:

i)

väljaõppe saanud inspektorid (umbes 50);

ii)

kohapealsete kontrollide seadmed;

iii)

kohapealsete kontrollide käsiraamatu testimine.

c)

IFE08 kõikehõlmavad ettevalmistused ja edukas läbiviimine on kohapealsete kontrollide süsteemi lähitulevikus käivitamise eelduseks. IFE08 tulemuste hindamine ja selle käigus omandatud kogemused annavad ajutisele tehnilisele sekretariaadile vajalikud teadmised selle osas, milliseid meetmeid tuleb veel võtta, et saavutada kohapealsete kontrollide süsteemi toimimisvalmidus. IFE08 edukaks läbiviimiseks on vaja asjaomaste ressursside (rahaliste- ja inimressursside) kättesaadavust ning lepingule allakirjutanud riikide mitterahalisi sissemakseid, mis tehakse seadmete, koolituse ja logistilise abi vormis.

d)

IFE08 ettevalmistamise praeguses faasis on ajutine tehniline sekretariaat kindlaks teinud järgmised valdkonnad, milles on eriti oluline saada toetust lepingule allakirjutanud riikidelt.

i)

Transport

IFE08 läbiviimiseks on vaja transportida 20–30 tonni seadmeid Viinist Kasahstani piiripunkti. Lisaks peab IFE08 asukohta reisima 80 isikut (40 inspektorit ja 40 teist isikut, sealhulgas õppuse juhtkond, kontrollirühm, vaatlejad ja hindajad). Lepingule allakirjutanud riikide poolt tõenäoliselt heakskiidetavas IFE08 eelarves nähakse ette kokkuhoid, mis saavutatakse seadmete maatranspordi kasutamisega. Ajutise tehnilise sekretariaadi hinnangul toob see endaga siiski kaasa tõsiseid puudusi, eelkõige transpordi kestuse ja usaldusväärsuse osas ning kohapealsete kontrollide seadmete ohutuse ja julgeoleku osas. Kohapealsete kontrollide ekspertide nõuanderühm (mis abistab ajutist tehnilist sekretariaati IFE08 ettevalmistamisel) kinnitas kõnealust hinnangut oma 5.–6. detsembri 2006. aasta koosolekul. Seetõttu taotleb ajutine tehniline sekretariaat toetust, et kasutada seadmete ja personali õhutransporti Kasahstani ja sealt tagasi. Võttes arvesse IFE08 logistilisi ja operatiivvajadusi ning vastuvõtjariigiga sõlmitud kokkuleppeid, võib osutuda vajalikuks kasutada õhutranspordi organiseerimisel äriühinguid, mis ei ole registreeritud ELis.

ii)

Tegutsevate baaslaagrite asutamine

IFE08 käigus peab ajutine tehniline sekretariaat asutama kaks baaslaagrit kontrollimiste piirkonnast eemalasuval Semipalatinski endise nõukogude tuumakatsetuskoha territooriumil. Esimene baaslaager on mõeldud kontrollirühma majutamiseks, teine baaslaager IFE08 hindajate ja vaatlejate majutamiseks. Kõnealused baaslaagrid on varustatud vajaliku infrastruktuuriga nagu kontorid, sidevahendid jne, toimivad IFE08 peakorterina ning täidavad olulist ülesannet kontrollipiirkonnas tehtava tegevuse läbiviimisel ja selle üle kontrolli teostamisel. Ajutine tehniline sekretariaat suudab kindlaks määrata ressursid, mis on vajalikud, et asutada esimene baaslaager, mis on mõeldud kontrollirühma majutamiseks. Korraline eelarve ei võimalda siiski asutada teist baaslaagrit. Seetõttu tuleks teise baaslaagri asutamiseks kasutada ressursse, mida ei saa katta IFE08 eelarvest. Kaugelasuva infrastruktuuri kasutamine toob endaga kaasa ajakaotuse transpordi käigus, sellega seonduvad täiendavad kulud ning õppuste läbiviimise eesmärgil kasulikult kasutatavate töötundide arvu vähenemise.

iii)

IFE08 hindamisseminar

Eesmärk: tõhustada 2008. aasta detsembris läbiviidava IFE08 hindamist ja tulemuslikkust. Hindamisseminar annab ekspertidele võimaluse vaadata läbi ja arutada õppuse vahetuid tulemusi, et aidata ajutisel tehnilisel sekretariaadil koostada esialgset aruannet, mis esitatakse 2009. aastal asetleidvale töörühma B esimesele koosolekule, ning et määrata kindlaks ajutise tehnilise sekretariaadi edasiste jõupingutuste prioriteedid. Lisaks saab eeldada, et eksperdid käsitlevad seminari käigus IFE08 käigus saadud väärtuslikke kogemusi ning määratlevad esialgsed suunised õppuste järgmise tsükli läbiviimiseks. Seminaril käsitletakse järgmisi küsimusi:

logistika, sealhulgas baaslaagri asutamine ja toimimine;

meeskonna juhtimine;

suhted inspekteeritava riigiga, sealhulgas eelkõige konfidentsiaalsus ja kontrollitud juurdepääs andmetele;

visuaalne vaatlus, sealhulgas ülelendamise ajal;

seismilised küsimused;

geofüüsilised tehnoloogiad;

tervisekaitse ja ohutus;

sidepidamine;

navigatsioon.

Lisaks tuleks koostöös hindajate sekretariaadiga arutada õppuse enda hindamist.

e)

IFE08 läbiviimist toetava kahe projekti eeldatav kulu on järgmine:

250 000 eurot

(õhutransport kaubanduslikel alustel. Lahenduseks võib olla mitterahaline sissemakse nt kaubalennuki tšarterlennu kujul)

269 249 eurot

(teise tegutseva baaslaagri rent, püstipanek ja käivitamine)

152 965 eurot

IFE08 hindamisseminar

672 214 eurot

(kokku)

III.   Kestus

Projektide rakendamise eeldatav kogukestus on 15 kuud.

IV.   Abisaajad

Käesolevas ühismeetmes ettenähtud projektide (mis tugevdavad CTBTO ettevalmistuskomisjoni järelevalve- ja kontrollivõimekust) abisaajateks on kõik CTBT lepingule allakirjutanud riigid.

V.   Rakendusüksus

Projektide rakendamine tehakse ülesandeks CTBTO ettevalmistuskomisjonile. Projektide rakendamises osalevad vahetult CTBTO ettevalmistuskomisjoni ajutise tehnilise sekretariaadi töötajad, CTBTO ettevalmistuskomisjoni tegevuses osalevate allakirjutanud riikide eksperdid või töövõtjad. Töövõtjate kasutamise korral viib CTBTO ettevalmistuskomisjon käesoleva ühismeetme raames teostatavad kaupade, tööde või teenuste hanked läbi vastavalt rahastamislepingule, mis sõlmitakse Euroopa Komisjoni ja CTBTO ettevalmistuskomisjoni vahel.

Rakendusüksus koostab:

a)

vahearuande pärast kuue kuu möödumist projektide teostamise algusest;

b)

lõpparuande hiljemalt üks kuu enne projektide teostamise lõppemist.

Aruanded saadetakse eesistujariigile, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

VI.   Kolmandad osapooled

Projekte rahastatakse 100 % ulatuses käesoleva ühismeetme alusel. CTBTO ettevalmistuskomisjoni tegevuses osalevate CTBTle allakirjutanud riikide eksperte võib lugeda kolmandateks osapoolteks. Nad töötavad vastavalt CTBTO ettevalmistuskomisjoni ekspertide töö standardeeskirjadele.

VII.   Vajalike rahaliste vahendite hinnanguline suurus

ELi toetusest rahastatakse käesolevas lisas kirjeldatud projekti rakendamist täies mahus. Kulude prognoos on järgmine:

Väärisgaase käsitlev projekt:

960 507 eurot

Kohapealset kontrolli käsitlev projekt:

672 214 eurot

Kokku:

1 632 721 eurot

Lisaks on projekti sisse arvestatud ettenägematute kulude reserv 3 % abikõlblikest kuludest (kogusummas 37 279 eurot).

VIII.   Projektide kulusid kattev lähtesumma

Projekti kogumaksumus on 1 670 000 eurot.


Top