a)

väärisgaasid;

b)

2008. aasta integreeritud õppus (IFE 08/OSI).

a)

Rahvusvaheline seiresüsteem on tänaseks saavutanud taseme, kus töös on umbes 2/3 seirejaamadest. Süsteemi loomist peetakse esmatähtsaks ning eesmärk on saavutada 2008. aasta alguseks olukord, kus töös on kuni 90 % seirejaamadest. Ajutise tehnilise sekretariaadi seismilised põhi- ja abijaamad registreerisid Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahejuhtumi ning andsid lepingule allakirjutanud riikidele usaldusväärseid arvandmeid kõnealuse sündmuse aja, asukoha ja suuruse kohta. Seismiliste jaamade süsteem on tänaseks saavutanud ligikaudselt 80 % ulatuses nõutava taseme.

b)

Siiski tuleb tõhustada selliste jaamade tegevuse taset, mis on lepingu jõustumise ajal võimelised teostama seiret asjaomaste väärisgaaside olemasolu kohta atmosfääris. Praeguseks on tööd alustanud või ehitamisel 10 prototüüpjaama, mis on 25 % lepingu jõustumise ajaks ettenähtud jaamade arvust. Kõnealused jaamad annavad ajutise tehnilise sekretariaadi väärisgaaside katseprojekti raames katselisi ja esialgseid mõõtmistulemusi. Tuletatakse meelde, et kõnealune uurimistegevus ja arenguprogramm põhinevad neljal tehnoloogial, mille kasutamiseks on ettepaneku teinud järgmised neli riiki: Prantsusmaa, Venemaa, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahejuhtumi järgselt on mitmed lepingule allakirjutanud riigid, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigid, väljendanud oma arvamust, et ajutise tehnilise sekretariaadi võimekust teostada väärisgaaside olemasolu alast seiret tuleks tugevdada.

c)

Väärisgaaside seire on peamine ja väga tundlik tehnoloogia maa ja vee all teostatud tuumaplahvatuste avastamiseks. Väärisgaaside seire on koos radionukliidsete osakeste järelevalvega ainus kontrollitehnoloogia, mis omab potentsiaali anda eksimatuid tõendeid tuumaplahvatuse toimumisest.

d)

Ajutise tehnilise sekretariaadi praeguse ja tulevase väärisgaaside taseme mõõtmisvõimekuse kvaliteedi ja täpsuse tagamiseks on silmapaistvalt tähtis teada „väärisgaaside fooni” taset, mille olemasolu võib eeldada maailma teistes piirkondades, kus praegu jaamasid ei ole. Seetõttu tuleb välja töötada väärisgaaside mõõtmissüsteemi poolt avastatud sündmuste liigitusmeetod. Selle saavutamiseks ja praeguseks teadmata arvandmete osas vastuse saamiseks on parimaks viisiks väärisgaaside taseme kohapealsed mõõtmised. Ajutise tehnilise sekretariaadi väärisgaaside katseprojekti jaamad koguvad praegu andmeid Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Aasias ja Okeaanias. Samas on Lõuna-Aasias, Pärsia lahe piirkonnas ja Lõuna-Aafrikas tuumarajatised, kuid ei ole andmeid kiirgusksenooni fooni kohta. Lisaks on Euroopas vaja läbi viia mõõtmised spetsiifilistes asukohtades, nt radiofarmatseutiliste tehaste või tuumaelektrijaamade lähistel.

e)

Sel eesmärgil tuleks läbi viia mõõtmised tuumaelektrijaamade või radiofarmatseutiliste tehaste lähistel, et saada andmeid teoreetiliste kiirgusmudelite, keskmist kiirgust käsitleva aruandluse ja reaalsete katsemõõtmiste tulemuste põhjal saadud kiirgustasemete omavahelise erinevuse kohta. Lisaks tuleb uurida väärisgaaside fooni taset maailma teistes piirkondades, kus praegu jaamasid ei ole.

f)

Et saavutada vajalik võimekuste suurendamine eespool nimetatud väärisgaaside valdkonnas, taotleb ajutine tehniline sekretariaat toetust järgmisele projektile.

g)

Mõõtmiste läbiviimist kavandatakse järgmistes piirkondades: Euroopa (1), Pärsia lahe piirkond (2), Lõuna-Aafrika (3) ja Lõuna-Aasia (4). Piirkonnas 3 ja osaliselt ka piirkonnas 1 toimuvaid mõõtmisi teostatakse eeldatavalt CEA (Prantsusmaa) seadmetega ning piirkondades 2 ja 4 ja osaliselt ka piirkonnas 1 toimuvaid mõõtmisi teostatakse eeldatavalt FOI (Rootsi) seadmetega.

h)

Käesoleva projekti läbiviimiseks vajalikud seadmed antakse tasuta CEA (Prantsusmaa) ja FOI (Rootsi) poolt, kellega ajutine tehniline sekretariaat sõlmib projekti kehtivuse ja tegevuse ajaks lepingu.

i)

Käesoleva projekti eeldatav kestus on umbes üks aasta kuni poolteist aastat.

j)

Eeldatav kulude prognoos: 960 507 eurot.

a)

Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahejuhtum rõhutas taas kohapealsete kontrollide tähtsust, mis on CTBT kontrollisüsteemi võtmetähtsusega sambaks. Kuigi rahvusvahelise seiresüsteemi ja Rahvusvahelise Andmekeskuse poolt süsteemi ajutise toimimise ja testimise raames edastatud andmed Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahejuhtumi kohta olid väga väärtuslikud ja usaldusväärsed, on lõplikku selgust vahejuhtumi kohta võimalik saada üksnes kohapealse kontrolli kaudu kindlaksmääratud asukohas. Ettevalmistuskomisjoni üheks tähtsaimaks ülesandeks on lepingu jõustumise ajaks saavutada kohapealsete kontrollide süsteemi toimimisvalmiduse kõrgeim tase.

b)

Ettevalmistuskomisjoni poliitikakujundamisorganid, eelkõige töörühm B, on korduvalt rõhutanud, et vajaliku valmidustaseme saavutamiseks on kõige tõhusam moodus kohapealsete kontrollide õppuste läbiviimine. Esimene selline suuremahuline õppus, 2008. aasta integreeritud õppus (IFE08), toimub 2008. aasta septembris Kasahstanis. Tegemist on esimese katsega jäljendada reaalset kohapealset kontrolli, integreerides kohapealsete kontrollide süsteemi peamised kolm sammast, milleks on:

c)

IFE08 kõikehõlmavad ettevalmistused ja edukas läbiviimine on kohapealsete kontrollide süsteemi lähitulevikus käivitamise eelduseks. IFE08 tulemuste hindamine ja selle käigus omandatud kogemused annavad ajutisele tehnilisele sekretariaadile vajalikud teadmised selle osas, milliseid meetmeid tuleb veel võtta, et saavutada kohapealsete kontrollide süsteemi toimimisvalmidus. IFE08 edukaks läbiviimiseks on vaja asjaomaste ressursside (rahaliste- ja inimressursside) kättesaadavust ning lepingule allakirjutanud riikide mitterahalisi sissemakseid, mis tehakse seadmete, koolituse ja logistilise abi vormis.

d)

IFE08 ettevalmistamise praeguses faasis on ajutine tehniline sekretariaat kindlaks teinud järgmised valdkonnad, milles on eriti oluline saada toetust lepingule allakirjutanud riikidelt.

e)

IFE08 läbiviimist toetava kahe projekti eeldatav kulu on järgmine:

a)

vahearuande pärast kuue kuu möödumist projektide teostamise algusest;

b)

lõpparuande hiljemalt üks kuu enne projektide teostamise lõppemist.