LEPING

Euroopa Ühenduse ja San Marino Vabariigi vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”,

ja

SAN MARINO VABARIIK, edaspidi “ San Marino”

edaspidi “lepingupool” või “lepingupooled”,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

1.   Ühenduse ja San Marino vahelise käesoleva lepingu eesmärk on tugevdada ja laiendada olemasolevaid tihedaid suhteid lepingupoolte vahel kehtestades nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta, edaspidi “direktiiv”, sätestatud meetmetega samaväärsed meetmed intresside suhtes, mida makstakse tegelikust tulusaajast füüsilisele isikule, kes on Euroopa Ühenduse liikmesriigi resident.

2.   San Marino võtab vajalikud meetmed ja näeb eelkõige ette menetlused ja trahvid, mis võimaldavad tagada käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike ülesannete täitmise tema territooriumil asutatud intressi maksjate poolt, olenemata intressi tootva võlanõude võlgniku asutamiskohast.

Artikkel 2

Tegelik tulusaaja

1.   Käesolevas lepingus tähendab “tegelik tulusaaja” füüsilist isikut, kellele makstakse intressi või kellele intressimaksed on tagatud, kui ta ei esita tõendeid selle kohta, et intressi ei ole makstud või intressimaksed ei ole talle tagatud, see tähendab kui:

a)	isik tegutseb intressi maksjana artikli 4 tähenduses; või

b)	tegutseb juriidilise isiku, investeerimisfondi või võrreldava või võrdväärse väärtpaberitesse investeeriva üksuse nimel või

c)	tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kes on tegelik tulusaaja, ja teeb intressi maksjale kooskõlas artikliga 3 teatavaks tegeliku tulusaaja isiku.

2.   Kui intressi maksjal on andmeid, mille kohaselt isik, kellele makstakse intressi või kellele on intressimaksed tagatud, ei pruugi olla tegelik tulusaaja ega isik, kellele kohaldatakse lõike 1 punkte a ja b, võtab intressi maksja mõistlikke meetmeid, et teha kooskõlas artikliga 3 kindlaks tegeliku tulusaaja isik. Kui intressi maksja ei suuda tegeliku tulusaaja isikut kindlaks teha, käsitab ta kõnealust isikut tegeliku tulusaajana.

Artikkel 3

Tegeliku tulusaaja isik ja elukoht

Artiklis 2 määratletud tegeliku tulusaaja isiku ja elukoha kindlakstegemiseks peab intressi maksja vastavalt San Marino liigkasuvõtmist ja rahapesu tõkestamist käsitlevatele õigusaktidele arvestust tegeliku tulusaaja perekonnanime, eesnime ning aadressi ja elukoha staatust käsitlevate andmete üle. 1. jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingute või nende puudumisel tehtud tehingute korral, kui Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi “liikmesriik”) poolt väljastatud passi või isikutunnistust esitav füüsiline isik teatab, et ta on muu riigi kui liikmesriigi või San Marino elanik, tehakse elukoht kindlaks residentsuse tõendi põhjal, mille väljastab selle riigi pädev ametivõim, mille elanik isik väidab end olevat. Kui sellist tõendit ei esitata, loetakse elukohariigiks liikmesriik, kes on välja andnud passi või muu isikut tõendava dokumendi.

Artikkel 4

Intressi maksja

Käesolevas lepingus tähendab San Marino “intressi maksja” pankasid San Marino pangaseaduse kohaselt, samuti ettevõtjaid, sealhulgas San Marinos elavaid või asutatud füüsilisi või juriidilisi isikuid, seltsinguid ja välisriigi äriühingute püsivaid tegevuskohti, kes kas või mõnikord võtavad vastu, valdavad, investeerivad või kannavad üle kolmandate osapoolte varasid või üksnes maksavad intressi või tagavad intressi maksmise oma majandustegevuse käigus.

Artikkel 5

Pädev ametivõim

1.   Käesolevas lepingus tähendab lepingupoole pädev ametivõim I lisas loetletud isikuid ja asutusi.

2.   Kolmandate riikide pädev ametivõim tähendab nende riikide sellist ametivõimu, kes on pädev kahe- või mitmepoolsete lepingute tähenduses, või nende puudumisel, kes on pädev väljastama residentsuse tõendit.

Artikkel 6

Intressimakse

1.   Käesolevas lepingus tähendab intressimakse:

a)

kontole makstud või krediteeritud intressi, mis tuleneb igasugusest võlanõudest olenemata sellest, kas nõue on tagatud hüpoteegiga või kas sellega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist, ning eelkõige tulu riigi võlakirjadest või muudest võlakirjadest, kaasa arvatud selliste võlakirjadega seotud ülekursid ja lisatasud; makse hilinemise eest määratud trahve ei loeta intressimakseteks;

b)	punktis a osutatud võlanõuete müügi, tagasimaksmise või väljaostmise korral kogunenud või kapitaliseeritud intressi;

c)

intressimaksetest vahetult või direktiivi artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuse vahendusel saadavat tulu, mida jaotavad: i) investeerimisfondid või võrreldavad või samaväärsed väärtpaberitesse ühiselt investeerivad üksused, mis on asutatud artiklis 19 osutatud territooriumil, ii) üksused, mille asukoht on liikmesriigis ja mis kasutavad direktiivi artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust ning teatavad sellest intressi maksjale, iii) investeerimisfondid või võrreldavad või samaväärsed väärtpaberitesse ühiselt investeerivad üksused, mis on asutatud väljaspool artiklis 19 osutatud territooriumil;

d)

järgmistes ettevõtjates ja üksustes osaluse müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadav tulu, kui nad investeerivad rohkem kui 40 % oma varadest otse või muude investeerimisfondide või allnimetatud üksuste kaudu punktis a nimetatud võlanõuetesse: i) investeerimisfondid või võrreldavad või samaväärsed väärtpaberitesse ühiselt investeerivad üksused, mis on asutatud artiklis 19 osutatud territooriumil, ii) üksused, mille asukoht on liikmesriigis ja mis kasutavad direktiivi artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust ning teatavad sellest intressi maksjale, iii) investeerimisfondid või võrreldavad või samaväärsed väärtpaberitesse ühiselt investeerivad üksused, mis on asutatud väljaspool artiklis 19 osutatud territooriumil.

San Marino võib punktis d osutatud tulu lugeda intressimakseks üksnes ulatuses, milles see vastab tulule, mis on otse või kaudselt saadud punktides a ja b määratletud intressimaksetest.

2.   Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punktide c ja d kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa tulust saadakse intressimaksetest, loetakse kogu tulu intressimakseks.

3.   Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punkti d kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa varast on investeeritud võlanõuetesse või kõnealuses punktis määratletud osalusse, loetakse see suuremaks kui 40 %. Kui intressi maksja ei suuda teha kindlaks tegeliku tulusaaja realiseeritud tulu, loetakse tuluks osaluse müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud summa.

4.   Lõike 1 punktides b ja d nimetatud tulude puhul võib San Marino nõuda oma territooriumil asuvatelt intressi maksjatelt, et nad muudaksid intressi aasta- või lühema perioodi põhiseks ja käsitleda sellist intressi intressimaksena ka siis, kui selle ajavahemiku jooksul ei toimu müüki, tagasimaksmist või väljaostmist.

5.   Erandina lõike 1 punktidest c ja d võib San Marino jätta intressimakse määratlusest välja nimetatud punktides osutatud tulu, mis tema territooriumil asutatud ettevõtjad või üksused said, kui kõnealused üksused ei ole lõike 1 punktis a osutatud võlanõuetesse investeerinud üle 15 % oma varast.

Kui San Marino kõnealust võimalust kasutab, muutub see pärast teisele lepingupoolele teatamist mõlema lepingupoole jaoks siduvaks.

6.   Pärast 31. detsembrit 2010 on lõike 1 punktis d ja lõikes 3 osutatud määr 25 %.

7.   Lõike 1 punktis d ja lõikes 5 nimetatud määrad määratakse kindlaks, lähtudes asjaomaste ettevõtjate või üksuste fonditingimustes või põhikirjas kehtestatud investeerimispõhimõtetest, nende puudumisel asjaomaste ettevõtjate või üksuste varade tegelikust koosseisust.

Artikkel 7

Maksu kinnipidamine

1.   Kui tegeliku tulusaaja elukoht on liikmesriigis, on San Marino poolt kinnipeetava maksu määr esimesel kolmel aastal alates käesoleva lepingu kohaldamise kuupäevast 15 %, järgneval kolmel aastal 20 % ja pärast seda 35 % tulust.

2.   Intressi maksja peab maksu kinni järgmisel viisil:

a)	kui tegemist on intressimaksetega artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses, siis makstud või krediteeritud intressisummalt;

b)	kui tegemist on intressimaksetega artikli 6 lõike 1 punktide b või d tähenduses, siis neis punktides osutatud intresside või tulude summalt või samaväärse toimega maksu kaudu, mida saaja tasub kogu müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud tulult;

c)	kui tegemist on intressimaksetega artikli 6 lõike 1 punkti c tähenduses, siis selles punktis osutatud tulude summalt;

d)	kui San Marino kasutab artikli 6 lõikes 4 ettenähtud võimalust, siis aastapõhiseks arvestatud intresside summalt.

3.   Lõike 2 punktide a ja b kohaldamisel arvutatakse kinnipeetav summa proportsionaalselt ajavahemikuga, mil tegelikul tulusaajal võlanõue oli. Kui intressi maksja ei suuda kindlaks teha tema nõudeõiguse ajalist kestust oma käsutuses oleva teabe põhjal, siis loeb ta tegeliku tulusaaja õigustatud subjektiks kogu võlanõude olemasolu ajaks, välja arvatud juhul kui tegelik tulusaaja esitab tõendi võlanõude omandamise kuupäeva kohta.

4.   Muid samade intressimaksete suhtes kohaldatavaid makse kui käesoleva lepingu alusel kinnipeetav maks, eelkõige maks, mille San Marino peab kinni San Marinos makstavatelt intressidelt, krediteeritakse käesoleva artikli kohaselt arvutatud kinnipeetava maksu summa ulatuses.

5.   San Marino Vabariigis asuva intressi maksja kehtestatud kinnipeetav maks ei takista tegeliku tulusaaja residendiriigist liikmesriigil maksustada tulu oma siseriiklike õigusnormide kohaselt. Kui maksumaksja deklareerib selle liikmesriigi maksuhaldurile, kus on tema elukoht, tulu intressidest, mida on maksnud San Marinos asuv intressi maksja, maksustatakse seda tulu sama määra järgi, mida kohaldatakse seal saadud intresside suhtes.

Artikkel 8

Tulu jaotamine

1.   Artiklis 7 nimetatud maksu kinnipidamisest saadud tulust jääb San Marinole 25 % ning 75 % neist tuludest kannab ta üle liikmesriigile, mille elanik tegelik tulusaaja on.

2.   Sellised ülekanded tehakse liikmesriigile ühe maksena hiljemalt kuue kuu jooksul pärast San Marino maksuaasta lõppu.

3.   San Marino võtab vajalikud meetmed, et tagada tulude jaotamise süsteemi nõuetekohane toimimine.

Artikkel 9

Andmete vabatahtlik avaldamine

1.   San Marino sätestab menetluse, mis võimaldab artiklis 2 määratletud tegelikul tulusaajal vältida artiklis 7 määratletud lepingualuse maksu kinnipidamist, andes San Marinos asutatud intressi maksjale selge volituse edastada intressimakseid käsitlev teave asjaomase riigi pädevale ametivõimule. Selline volitus hõlmab kõiki intressimakseid, mida asjaomane intressi maksja on tegelikule tulusaajale tasunud või talle koheselt taganud.

2.   Tegelikult tulusaajalt selgesõnalise volituse saamisel peab intressi maksja esitama vähemalt järgmised andmed:

a)	käesoleva lepingu artikli 3 kohaselt kindlaks tehtud tegeliku tulusaaja isik ja elukoht, millele on võimalusel lisatud tegeliku tulusaaja elukohajärgse liikmesriigi poolt määratud maksukohustuslase number;

b)	intressi maksja nimi ja aadress;

c)	tegeliku tulusaaja kontonumber või kui see puudub, siis intresside aluseks oleva võlanõude andmed, ja

d)	käesoleva lepingu artikli 6 kohaselt arvutatud intressimakse summa.

3.   San Marino pädev ametivõim edastab lõikes 2 nimetatud andmed tegeliku tulusaaja elukohariigist liikmesriigi pädevale ametivõimule. Andmed edastatakse automaatselt vähemalt kord aastas kuue kuu jooksul pärast San Marino maksuaasta lõppu kõigi kõnealuse aasta jooksul tehtud intressimaksete kohta.

Artikkel 10

Topeltmaksustamise vältimine

1.   Tegeliku tulusaaja residendiriigist liikmesriik tagab artiklis 7 osutatud maksu kinnipidamisest tuleneda võiva topeltmaksustamise vältimise vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

2.   Kui tegeliku tulusaaja intressidelt on San Marinos artikli 7 kohaselt maks kinni peetud, võimaldab tegeliku tulusaaja residendiriigist liikmesriik talle siseriiklike õigusnormide kohaselt maksukrediiti kinnipeetud maksuga võrdses summas. Kui kinnipeetud summa ületab maksusummat, mis kuulub tasumisele tema siseriikliku õiguse kohaselt, mis käsitleb intresside kogusummat, millelt artikli 7 kohaselt peetakse kinni maks, maksab residendiriigist liikmesriik kinnipeetud maksu ülemäärase summa tegelikule tulusaajale tagasi.

3.   Kui lisaks artiklis 7 nimetatud kinnipeetavale maksule on tegeliku tulusaaja intressidelt kinni peetud muud liiki maks ja kui residendiriigist liikmesriik võimaldab sellise kinnipeetava maksu osas maksukrediiti oma siseriiklike õigusnormide või topeltmaksustamise vältimise lepingute kohaselt, krediteeritakse selline kinnipeetav maks enne lõikes 2 osutatud menetluse rakendamist.

4.   Tegeliku tulusaaja residendiriigist liikmesriik võib asendada lõigetes 2 ja 3 osutatud maksukrediidi artiklis 7 nimetatud kinnipeetud maksu tagasimaksmisega.

Artikkel 11

Üleminekusätted käibevõlakirjade kohta

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise kuupäevast alates ja seni kui vähemalt üks liikmesriik samuti kohaldab sarnaseid sätteid ning hiljemalt kuni 31. detsembrini 2010 ei loeta riigisiseseid ja rahvusvahelisi võlakirju ning muid käibevõlakirju, mis on esmakordselt emiteeritud enne 1. märtsi 2001 või mille esialgsed emissiooniprospektid on enne nimetatud kuupäeva heaks kiitnud emiteeriva riigi pädev ametivõim, võlanõueteks artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses, tingimusel et selliseid käibevõlakirju ei ole täiendavalt emiteeritud 1. märtsil 2002 ega pärast seda kuupäeva.

Niikaua kuni vähemalt üks liikmesriik kohaldab samuti käesoleva lepingu artiklile 7 sarnaseid sätteid, kohaldatakse jätkuvalt käesoleva artikli sätteid ka pärast 2010. aasta 31. detsembrit sellistele käibevõlakirjadele:

—	mis sisaldavad brutointressiklauslit ja varase väljaostmise klausleid ning

—	mille artiklis 4 määratletud intressi maksja on asutatud San Marinos ning

—	mille puhul kõnealune intressi maksja maksab intresse otse või tagab intressimakse liikmesriigis elavale tegelikule tulusaajale.

Kui kõik liikmesriigid lõpetavad käesoleva lepingu artiklile 7 sarnaste sätete kohaldamise, jätkatakse käesoleva artikli kohaldamist ainult sellistele käibevõlakirjadele:

—	mis sisaldavad brutointressiklauslit ja varase väljaostmise klausleid ning

—	mille emitendist intressi maksja on asutatud San Marinos ning

—	mille puhul kõnealune intressi maksja maksab intresse otse või tagab intressimakse liikmesriigis elavale tegelikule tulusaajale.

Kui 1. märtsil 2002 või pärast seda toimub riigi või käesoleva lepingu II lisas loetletud seotud ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitva või rahvusvahelise lepinguga tunnustatud üksuse eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendav emissioon, loetakse kogu selliste võlakirjade emissioon, mis koosneb esialgsest emissioonist ja täiendavatest emissioonidest, võlanõudeks artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses.

Kui eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendava emissiooni teostab 1. märtsil 2002 või pärast seda neljandas lõigus nimetamata emitent, käsitatakse seda täiendavat emissiooni võlanõudena artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses.

2.   Käesolev artikkel ei takista San Marinol ja liikmesriikidel jätkata kooskõlas oma õigusaktidega eespool lõikes 1 osutatud võlanõuetest saadud tulude maksustamist.

Artikkel 12

Muud kinnipeetavad maksud – seosed muude lepingutega

1.   Käesolev leping ei takistata lepingupooltel oma siseriiklike õigusaktide või topeltmaksustamist käsitlevate lepingute kohaselt pidamast kinni muud liiki maksu kui käesolevas lepingus nimetatud maks.

2.   San Marino ja liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingud ei välista maksu kinnipidamist vastavalt käesolevale lepingule.

Artikkel 13

Teabevahetus taotluse alusel

1.   San Marino ja liikmesriikide pädevad ametivõimud vahetavad teavet käitumisest, mis kujutab endast taotluse saanud riigi õigusaktide kohaselt maksupettust või sarnast õigusrikkumist käesoleva lepinguga hõlmatud tulude osas. “Sarnased õigusrikkumised” hõlmavad ainult rikkumisi, mille korral õigusvastasuse tase on samaväärne maksupettusega taotluse saanud riigi õigusaktide kohaselt ning mis rikuvad taotluse saanud riigi intresside maksustamist. Vastuseks nõuetekohaselt põhjendatud taotlusele peab taotluse saanud riik andma teavet seoses küsimustega, mida taotluse esitanud riik uurib või võib uurida kriminaalasja või muu kui kriminaalasja uurimise raames.

2.   Otsustades, kas taotluse alusel võib teavet edastada, peab taotluse saanud riik kohaldama taotluse esitanud riigi õigusaktide alusel kohaldatavaid aegumistähtaegu.

3.   Taotluse saanud riik peab esitama teavet juhtumi korral, kus taotluse esitanud riigil on põhjendatud kahtlus, et vastav käitumine kujutab endast maksupettust või sarnast õigusrikkumist. Taotluse esitanud riigi maksupettuse või sarnase õigusrikkumise põhjendatud kahtlus võib põhineda:

a)	kinnitatud või kinnitamata dokumentidel, sealhulgas, kuid mitte ainult, äridokumentidel, raamatupidamisdokumentidel või pangakonto andmetel;

b)	maksumaksja poolt antud tunnistusel;

c)	teabel, mis on saadud informaatorilt või muult kolmandalt isikult, kes on sõltumatult kinnitatud või on muul põhjusel tõenäoliselt usaldusväärne, või

d)	kaudsetel tõenditel.

4.   Taotluse esitanud riigi pädev ametivõim esitab taotluse saanud riigi pädevale ametivõimule käesoleva lepingu kohast teabetaotlust tehes selle teabe eeldatava asjakohasuse kinnituseks järgmised andmed:

a)	kontrollitava või uurimisaluse isiku andmed;

b)	selgitus soovitava teabe kohta, sealhulgas selle kohta, mis laadi teavet ja millisel kujul taotluse esitanud riik taotluse saanud riigilt soovib;

c)	maksueesmärk, mille kohta teavet otsitakse;

d)	põhjendus, miks arvatakse, et soovitav teave on kättesaadav taotluse saanud riigis või on taotluse saanud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva isiku valduses või kontrolli all;

e)	kui see on teada, isiku nimi ja aadress, kelle valduses arvatakse olevat nõutav teave;

f)

selgitus, et taotlus on taotluse esitanud riigi õigus- ja haldusnormidega kooskõlas ning et juhul, kui vastav teave kuuluks taotluse esitanud riigi jurisdiktsiooni alla, oleks taotluse esitanud riigi pädeval ametivõimul võimalik vastavalt taotluse esitanud riigi õigusaktidele või haldustavadele sellist teavet saada ning et see on käesoleva lepinguga kooskõlas;

g)	selgitus, et taotluse esitanud riik on ammendanud võimalused oma territooriumil vastavat teavet saada, välja arvatud võimalused, mis tekitavad ebaproportsionaalseid raskusi.

5.   Taotluse saanud riigi pädev ametivõim edastab taotluse esitanud riigile nõutava teabe võimalikult kiiresti.

6.   San Marino alustab kahepoolseid läbirääkimisi iga liikmesriigiga, et määratleda individuaalsed “sarnaste õigusrikkumiste” kategooriad vastavalt nendes riikides kehtivale maksukorraldusele.

Artikkel 14

Konfidentsiaalsus

Lepingupoole poolt käesoleva lepingu alusel saadud teavet käsitatakse salajasena ning seda võib avaldada ainult lepingupoole jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele või asutustele (sealhulgas kohtud ja haldusorganid), kes on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud maksude kohta esitatud kaebuste hindamise või vastuvõtmise, täitmise, menetlemise või määratlemisega. Kõnealused isikud või asutused kasutavad seda teavet ainult kõnealustel eesmärkidel. Nad võivad teavet avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuse tegemiseks. Kõnealust teavet ei tohi avaldada muudele isikutele, üksustele, asutustele ega jurisdiktsioonidele ilma taotluse saanud lepingupoole pädeva ametivõimu selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.

Artikkel 15

Konsulteerimine ja läbivaatamine

1.   Mis tahes erimeelsuse korral San Marino pädeva ametivõimu ja ühe või mitme muu I lisas viidatud pädeva ametivõimu vahel käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel, püütakse erimeelsus lahendada vastastikuse kokkuleppega. Kõnealused ametivõimud teavitavad viivitamata Euroopa Ühenduste Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid ametivõime konsultatsioonide tulemustest. Komisjon võib osaleda konsultatsioonidel tõlgendamisega seotud küsimustes mis tahes I lisas viidatud pädeva ametivõimu taotlusel.

2.   Lepingupooled konsulteerivad üksteisega vähemalt kord kolme aasta jooksul või kummagi lepingupoole taotlusel, eesmärgiga vaadata läbi ja kui lepingupooled peavad seda vajalikuks, parandada käesolevat lepingut tehnilise toimimise seisukohast ning hinnata rahvusvahelist olukorda. Konsulteeritakse ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist või kiireloomulistel juhtudel võimalikult kiiresti.

3.   Sellise hindamise alusel võivad lepingupooled omavahel konsulteerida, et teha kindlaks, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

4.   Niipea kui on olemas piisavalt kogemusi käesoleva lepingu täieliku rakendamise osas, konsulteerivad lepingupooled omavahel, et uurida, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

5.   Seoses lõigetes 1, 2 ja 3 viidatud konsultatsioonidega teavitab iga lepingupool teist lepingupoolt võimalikest arengutest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist. See hõlmab ka mis tahes asjassepuutuvat lepingut ühe lepingupoole ja kolmanda riigi vahel.

Artikkel 16

Allakirjutamine, jõustumine ja lõpetamine

1.   Käesolev leping nõuab ratifitseerimist või heakskiitmist lepingupoolte poolt nende oma menetluse kohaselt. Lepingupooled teavitavad teineteist nende menetluste lõpuleviimisest. Käesolev leping jõustub viimasele teavitamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

2.   Arvestades rahvusvaheliste lepingute sõlmimist käsitlevate põhiseaduslike nõuete täitmist ning piiramata artikli 17 kohaldamist, rakendab ja kohaldab San Marino tõhusalt käesolevat lepingut 1. juulist 2005 ning teavitab sellest ühendust.

3.   Käesolev leping kehtib, kuni üks lepingupooltest selle lõpetab.

4.   Kumbki lepingupool võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele poolele. Sellisel juhul kaotab käesolev leping kehtivuse 12 kuu möödumisel teatamise kuupäevast.

Artikkel 17

Kohaldamine ja kohaldamise peatamine

1.   Käesoleva lepingu kohaldamine sõltub direktiivis või käesolevas lepingus hõlmatud meetmete või nendega samaväärsete meetmete vastuvõtmisest ja rakendamisest liikmesriikide sõltlas- või assotsieerunud territooriumide poolt, mida on nimetatud 19. ja 20. juunil 2000 Santa Maria da Feiras toimunud Euroopa Ülemkogule nõukogu (majandus- ja finantsküsimused) esitatud aruandes, samuti vastavalt Ameerika Ühendriikide, Šveitsi Konföderatsiooni, Andorra, Liechtensteini ja Monaco poolt, nähes ette samad rakendamiskuupäevad.

2.   Lepingupooled otsustavad ühise kokkuleppega vähemalt kuus kuud enne käesoleva lepingu artikli 16 lõikes 2 osutatud kuupäeva, kas eelmises lõikes sätestatud tingimust täidetakse, võttes arvesse vastavate meetmete jõustumiskuupäeva kolmandates riikides ning kõnealustel sõltlas- või assotsieerunud territooriumidel. Kui lepingupooled ei otsusta, et tingimus täidetakse, määravad lepingupooled ühisel kokkuleppel uue kuupäeva artikli 16 lõike 2 kohaldamiseks.

3.   Käesoleva lepingu või selle osade kohaldamise võib üks lepingupool otsekohe peatada vastava teate edastamisega teisele lepingupoolele, kui direktiiv või direktiivi osa kaotab kehtivuse kas ajutiselt või alaliselt kooskõlas ühenduse õigusega, või juhul, kui liikmesriik peatab oma rakendusaktide kohaldamise.

4.   Kumbki lepingupool võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise sellekohase teate esitamisega teisele lepingupoolele juhul, kui üks lõikes 1 viidatud kolmandatest riikidest või territooriumidest peatab kõnealuses lõikes viidatud meetmete kohaldamise. Kohaldamine ei peatu varem kui kaks kuud pärast teatamist. Käesoleva lepingu kohaldamine jätkub niipea, kui meetmete kohaldamine on taastatud.

Artikkel 18

Nõuded ja lõplik lahendamine

1.   Käesoleva lepingu lõpetamine või selle kohaldamise täielik või osaline peatamine ei mõjuta artikliga 10 kooskõlas olevaid füüsiliste isikute nõudeid.

2.   San Marino koostab sellisel juhul käesoleva lepingu kohaldamise perioodi lõpuks lõpliku aruande ja teeb liikmesriikidele lõppmakse.

Artikkel 19

Territoriaalne ulatus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt San Marino territooriumi suhtes.

Artikkel 20

Lisad

1.   Lisad on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

2.   I lisas toodud pädevate ametivõimude loetelu võib kõnealuse lisa punktis a viidatud isiku osas muuta San Marino ning muude isikute osas ühendus, lihtsalt teavitades sellest teist lepingupoolt.

II lisas toodud seotud üksuste loetelu võib muuta vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 21

Keeled

1.   Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik erinevates keeltes tekstid on võrdselt autentsed.

2.   Maltakeelne tekst kinnitatakse lepingupoolte poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 viidatud keeltes.

VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM

Euroopa Ühenduse, Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning San Marino Vürstiriigi vahel

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”,

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

JA

SAN MARINO VABARIIK, edaspidi “San Marino”,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Kui sõlmiti leping, mis käsitleb nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (edaspidi “direktiiv”) sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist, sõlmisid Euroopa Ühendus, Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning San Marino Vabariik käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi, mis on nimetatud lepingule lisatud.

1.

Käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud leiavad, et San Marino Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vaheline leping, millega nähakse ette direktiivis sätestatud meetmetega samaväärsed meetmed, on tasakaalustatud ja sobiv leping, millega on kaitstud mõlema lepingupoole huvid. Seega kohaldavad nad heas usus kokkulepitud meetmeid ning hoiduvad ühepoolsetest meetmetest, mis võiksid käesolevat lepingut põhjendamatult kahjustada. Kui 3. juunil 2003 vastuvõetud direktiivi ja lepingu reguleerimisalade vahel leitakse olulisi erinevusi, eelkõige lepingu artiklite 4 ja 6 osas, peavad lepingupooled vastavalt lepingu artikli 15 lõikele 1 viivitamatult omavahel nõu, et tagada lepinguga ettenähtud meetmete samaväärsus. Käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud märgivad, et lepingu artikli 13 kohaldamisel kehtib maksupettuse selline määratlus üksnes seoses hoiuste maksustamise vajadusega lepingu raames ning see ei piira mingil moel arenguid ja/või otsuseid, mis on maksupettusega seotud teistel asjaoludel ja teistes valdkondades.

2.	Ühendus alustab direktiiviga ettenähtud üleminekuaja jooksul läbirääkimisi teiste tähtsate rahanduskeskustega, et tagada ühenduse kohaldatavate meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamine nende jurisdiktsioonide poolt.

3.

Võttes arvesse, et San Marino soovib olla rohkem integreeritud Euroopa majanduskeskkonda ning et ta peab asjakohaseks ja vajalikuks enda täielikku osalemist Euroopa pangandus- ja rahandussüsteemis, alustavad San Marino ja ühendus võimalikult kiiresti konsultatsioone, eesmärgiga teha kindlaks vastava poole finantsteenustega, sealhulgas kindlustusega seonduvate usaldatavusmeetmete ja -süsteemide vastastikuse tunnustamise tingimused. Seoses sellega kohustub San Marino kõnealustes sektorites siseturu nõuetekohase toimimise säilitamiseks asjakohastes ettevõtlussektorites vastu võtma ja rakendama olemasoleva ja tulevikus vastuvõetava aquis communataire’i, sealhulgas asjakohased usaldatavusnormatiivid ning asjaomaste San Marino ettevõtjate järelevalve. Kõigi võimalike selle valdkonna kokkulepetega võib samuti ette näha, et San Marino Vabariik kohustub näiteks konkurentsi ja maksustamise küsimustes rakendama muid, nii kehtivaid kui ka tulevikus vastuvõetavaid, asjakohaseid ühenduse eeskirju.

4.

Suhete süvendamisega seoses võiks rahanduslepingute sõlmimine Euroopa Liidu liikmesriikidega (edaspidi “liikmesriigid”) ja San Marino kohustus näha selle raames ette OECD standarditele vastav teabevahetus edendada tihedamat majanduslikku ja maksustamisega seonduvat koostööd. San Marino jõupingutusi tunnustades võiks korraldada San Marino ja liikmesriikide vahel konsultatsioone, eesmärgiga kahepoolselt kõrvaldada või vähendada erinevate sissetulekute topeltmaksustamist.

5.

Ühendus ja San Marino alustavad konsultatsioone eesmärgiga: — määratleda nende tolliliidu- ja -koostöölepingus sätestatud menetluste lihtsustamise võimalused. Selles osas on San Marino valmis vastu võtma isegi Intrastat süsteemile sarnanevad arvutipõhised menetlused; — paremini uurida San Marino kodanike ja ettevõtete jaoks olemasolevaid võimalusi ühenduse teadus- ja arendusprogrammides ja -tegevustes osalemiseks.