LEPING

Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta

EUROOPA ÜHENDUS

ja

ANDORRA VÜRSTIRIIK

edaspidi “lepingupool” või “lepingupooled”,

et näha ette nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (edaspidi “direktiiv”) sätestatud meetmetega samaväärsed meetmed koostöö raames, kus arvestatakse mõlema lepingupoole õigustatud huve, ning pidades silmas, et kolmandad riigid, kelle olukord sarnaneb Andorra Vürstiriigi omaga, rakendavad samuti direktiivi meetmetega samaväärseid meetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

1.   Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise koostöö raames peab Andorra Vürstiriigi territooriumil asutatud intressi maksja hoiuste intressimaksetelt, mida tasutakse Andorra Vürstiriigis füüsilisest isikust tegelikule tulusaajale, kelle elukohaks loetakse artiklis 3 ettenähtud korra kohaselt Euroopa Ühenduse liikmesriik, kinni maksu artiklis 7 täpsustatud tingimuste kohaselt.

Maks peetakse kinni, kui ei kohaldata andmete vabatahtliku avaldamise meetmeid vastavalt artiklis 9 sätestatud eeskirjadele. Artiklite 7 ja 9 kohaselt kinnipeetud maksusummadest saadav tulu jagatakse Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Andorra Vürstiriigi vahel vastavalt artiklis 8 sätestatud eeskirjadele.

Selleks et tagada käesoleva lepingu vastavus direktiiviga, täiendatakse neid meetmeid artiklis 12 sätestatud taotluse alusel toimuva teabevahetuse eeskirjadega ning artiklis 13 kirjeldatud konsultatsioonide ja läbivaatamise korraga.

2.   Lepingupooled võtavad käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud meetmed. Andorra Vürstiriik võtab eelkõige meetmeid, mis võimaldavad tagada käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike ülesannete täitmise tema territooriumil asutatud intressi maksjate poolt, olenemata intressi tootva võlanõude võlgniku asutamiskohast, ning sõnastab selgelt menetlusi ja trahve käsitlevad sätted.

Artikkel 2

Tegelik tulusaaja

1.   Käesolevas lepingus tähendab tegelik tulusaaja füüsilist isikut, kellele makstakse intressi või kellele intressimaksed on tagatud, kui ta ei esita tõendeid selle kohta, et intressi ei ole makstud või intressimaksed ei ole talle tagatud, see tähendab kui:

a)	isik tegutseb intressi maksjana artikli 4 tähenduses või

b)	isik tegutseb juriidilise isiku nimel, üksuse nimel, kelle kasumit maksustatakse ettevõtjate maksustamist käsitlevate sätete kohaselt, Euroopa Ühenduse liikmesriigis või Andorra Vürstiriigis asutatud avatud investeerimisfondi nimel või

c)	isik tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kes on tegelik tulusaaja, ning teatab intressi maksjale tegeliku tulusaaja isiku vastavalt artikli 3 lõikele 1.

2.   Kui intressi maksjal on andmeid, mille kohaselt füüsiline isik, kellele makstakse intressi või kellele intressimaksed on tagatud, ei pruugi olla tegelik tulusaaja, võtab intressi maksja mõistlikke meetmeid, et teha kindlaks tegeliku tulusaaja isik vastavalt artikli 3 lõikele 1. Kui intressi maksja ei suuda tegeliku tulusaaja isikut kindlaks teha, käsitab ta kõnealust füüsilist isikut tegeliku tulusaajana.

Artikkel 3

Tegeliku tulusaaja isik ja elukoht

1.   Intressi maksja teeb tegeliku tulusaaja isiku, s.t tema nime, eesnime ja aadressi kindlaks vastavalt Andorra Vürstiriigis kehtivatele rahapesu tõkestamist käsitlevatele sätetele.

2.   Intressi maksja teeb tegeliku tulusaaja elukoha kindlaks sätete kohaselt, mis varieeruvad vastavalt sellele, millal on tekkinud intressi maksja ja intressi saaja vahelised suhted. Tegeliku tulusaaja elukohaks loetakse riik, kus ta alaliselt elab, arvestades allpool sätestatud tingimusi:

a)	kui lepingusuhted on tekkinud enne 1. jaanuari 2004, teeb intressi maksja tegeliku tulusaaja elukoha kindlaks Andorra Vürstiriigis kehtivate rahapesu tõkestamist käsitlevatele sätete kohaselt;

b)

kui lepingusuhted on tekkinud või on tehinguid tehtud lepingut sõlmimata alates 1. jaanuarist 2004, teeb intressi maksja tegeliku tulusaaja elukoha kindlaks ametlikus isikut tõendavas dokumendis märgitud elukoha alusel või vajadusel mis tahes tegeliku tulusaaja esitatud dokumentaalse tõendi alusel järgmise korra kohaselt: füüsiliste isikute puhul, kes esitavad Euroopa Ühenduse liikmesriigis väljaantud ametliku isikutunnistuse, kuid deklareerivad oma elukohana mõne kolmanda riigi, tehakse isiku elukoht kindlaks selle kolmanda riigi pädeva ametivõimu väljastatud elukohatõendi või elamisloa põhjal, mille kõnealune füüsiline isik deklareerib oma elukohana. Sellise tõendi või elamisloa puudumisel loetakse isiku elukohaks see Euroopa Ühenduse liikmesriik, kes väljastas ametliku isikutunnistuse.

Artikkel 4

Intressi maksja

Käesolevas lepingus tähendab intressi maksja ettevõtjat, kes on asutatud Andorra Vürstiriigis ja kes maksab intressi või tagab intressi maksmise vahetult tegelikule tulusaajale olenemata sellest, kas ta on intressi tootva võlanõude võlgnik või ettevõtja, kellele võlgnik või tegelik tulusaaja on teinud ülesandeks intressi maksmise või intressi maksmise tagamise.

Artikkel 5

Pädev ametivõim

1.   Käesolevas lepingus tähendab lepingupoole pädev ametivõim I lisas loetletud isikuid ja asutusi.

2.   Kolmandate riikide puhul on pädev ametivõim selline isik või asutus, kes vastab maksustamisalastes kahe- või mitmepoolsetes lepingutes toodud määratlusele või sellise määratluse puudumisel muu isik või asutus, kes on pädev väljastama residentsuse tõendeid.

Artikkel 6

Intressimakse

1.   Käesolevas lepingus tähendab intressimakse:

a)

kontole makstud või krediteeritud intressi, mis tuleneb igasugusest võlanõudest olenemata sellest, kas nõue on tagatud hüpoteegiga või kas sellega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist, ning eelkõige tulu riigi võlakirjadest või muudest võlakirjadest, kaasa arvatud selliste võlakirjadega seotud ülekursid ja lisatasud; makse hilinemise eest määratud trahve ei loeta intressimakseteks;

b)	punktis a osutatud võlanõuete müügi, tagasimaksmise või väljaostmise korral kogunenud või kapitaliseeritud intressi;

c)

intressimaksetest vahetult või direktiivi artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuse vahendusel saadavat tulu, mida jaotavad: i) Euroopa Ühenduse liikmesriigis või Andorra Vürstiriigis asutatud investeerimisfondid, ii) direktiivi artikli 4 lõikes 3 ettenähtud võimalust kasutavad üksused ja iii) väljaspool artiklis 17 osutatud territooriumi asutatud investeerimisfondid;

d)

järgmistes ettevõtjates ja üksustes osaluse müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadavat tulu, kui nad investeerivad rohkem kui 40 % oma varadest otse või muude investeerimisfondide või allnimetatud üksuste kaudu punktis a nimetatud võlanõuetesse: i) Euroopa Ühenduse liikmesriigis või Andorra Vürstiriigis asutatud investeerimisfondid, ii) direktiivi artikli 4 lõikes 3 ettenähtud võimalust kasutavad üksused, iii) väljaspool artiklis 17 osutatud territooriumi asutatud investeerimisfondid.

Andorra Vürstiriik võib siiski soovi korral intressimakse määratluses arvestada punktis d nimetatud tulusid üksnes sel määral, mil need vastavad punktides a ja b määratletud intressimaksetest otse või kaudselt saadavale tulule.

2.   Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punktide c ja d kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa tulust saadakse intressimaksetest, loetakse kogu tulu intressimakseks.

3.   Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punkti d kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa varast on investeeritud võlanõuetesse või nimetatud lõikes määratletud osalusse, loetakse see suuremaks kui 40 %. Kui intressi maksja ei suuda teha kindlaks tegeliku tulusaaja realiseeritud tulu, loetakse tuluks osaluse müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud summa.

4.   Lõike 1 punktides b ja d nimetatud tulude puhul võib Andorra Vürstiriik nõuda oma territooriumil asuvatelt intressi maksjatelt, et nad muudaksid intressi aasta- või lühema perioodi põhiseks ja käsitleda sellist intressi intressimaksena ka siis, kui selle ajavahemiku jooksul ei toimu müüki, tagasimaksmist või väljaostmist.

5.   Tulusid, mis pärinevad ettevõtjatest või üksustest, kes on investeerinud kuni 15 % oma varast võlanõuetesse lõike 1 punkti a tähenduses, ei loeta intressimakseteks lõike 1 punktide c ja d tähenduses.

6.   Alates 1. jaanuarist 2011 on lõike 1 punktis d ja lõikes 3 osutatud määr 25 %.

7.   Lõike 1 punktis d ja lõikes 5 nimetatud määrad määratakse kindlaks lähtudes asjaomaste ettevõtjate või üksuste fonditingimustes või põhikirjas kehtestatud investeerimispõhimõtetest, nende puudumisel asjaomaste ettevõtjate või üksuste varade tegelikust koosseisust.

Artikkel 7

Maksu kinnipidamine

1.   Kui tegeliku tulusaaja elukoht on mõnes Euroopa Ühenduse liikmesriigis, peab Andorra Vürstiriik käesoleva lepingu kolme esimese kohaldamisaasta jooksul maksuna kinni 15 %, kolme järgmise aasta jooksul 20 % ja seejärel 35 % tulust.

2.   Intressi maksja peab maksu kinni järgmisel viisil:

a)	kui tegemist on intressimaksetega artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses, siis makstud või krediteeritud intressisummalt;

b)	kui tegemist on intressimaksetega artikli 6 lõike 1 punktide b või d tähenduses, siis neis punktides osutatud intresside või tulude summalt või samaväärse toimega maksu kaudu, mida saaja tasub kogu müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud tulult;

c)	kui tegemist on intressimaksetega artikli 6 lõike 1 punkti c tähenduses, siis selles lõikes osutatud tulude summalt;

d)	kui Andorra Vürstiriik kasutab artikli 6 lõikes 4 ettenähtud võimalust, siis aastapõhiseks arvestatud intresside summalt.

3.   Lõike 2 punktide a ja b kohaldamisel arvutatakse kinnipeetav summa proportsionaalselt ajavahemikuga, mil tegelikul tulusaajal võlanõue oli. Kui intressi maksja ei suuda kindlaks teha tema nõudeõiguse ajalist kestust oma käsutuses oleva teabe põhjal, siis loeb ta tegeliku tulusaaja õigustatud subjektiks kogu võlanõude olemasolu ajaks, välja arvatud juhul kui tegelik tulusaaja esitab tõendi võlanõude omandamise kuupäeva kohta.

4.   Muud intressimakselt makstavad ja kinnipeetavad maksud kui käesolevas lepingus ettenähtud maks arvatakse maha samalt intressimakselt lõigete 1 ja 3 kohaselt arvutatud kinnipeetavast maksust.

5.   Kui artiklis 10 ei ole sätestatud teisiti, ei takista maksu kinnipidamine Andorra Vürstiriigis asutatud intressi maksja poolt tegeliku tulusaaja residendiriigist Euroopa Ühenduse liikmesriigil tulu maksustamist vastavalt oma siseriiklikule õigusele.

Juhul kui maksumaksja deklareerib selle Euroopa Ühenduse liikmesriigi maksuhaldurile, kus on tema elukoht, tulu intressidest, mida on maksnud Andorra Vürstiriigis asutatud intressi maksja, maksustatakse seda tulu sama määra järgi, mida kohaldatakse selles liikmesriigis saadud intresside suhtes.

Artikkel 8

Tulu jaotamine

1.   Artiklis 7 nimetatud maksu kinnipidamisest saadud tulust jääb Andorra Vürstiriigile 25 % ning 75 % neist tuludest kannab ta üle Euroopa Ühenduse liikmesriigile, mille elanik tegelik tulusaaja on.

2.   Selliseid ülekandeid tehakse igal kalendriaastal igale liikmesriigile ühe maksena hiljemalt selle kalendriaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul, mil maks kinni peeti.

Andorra Vürstiriik võtab vajalikud meetmed, et tagada tulude jaotamise süsteemi nõuetekohane toimimine.

Artikkel 9

Andmete vabatahtlik avaldamine

1.   Andorra Vürstiriik sätestab menetluse, mis võimaldab tegelikel tulusaajatel vältida artiklis 7 osutatud maksu kinnipidamist, kui tegelik tulusaaja esitab oma intressi maksjale oma elukohaliikmesriigi pädeva ametivõimu poolt tema nimele välja antud tõendi, mis vastab käesoleva artikli lõikele 2.

2.   Tegeliku tulusaaja taotlusel väljastab tema elukohaliikmesriigi pädev ametivõim talle tõendi, milles on märgitud järgmised andmed:

a)	tegeliku tulusaaja perekonnanimi, eesnimi, aadress ja maksukohustuslase number või sellise puudumisel sünniaeg ja sünnikoht;

b)	intressi maksja nimi või nimetus ja aadress;

c)	tegeliku tulusaaja kontonumber või selle puudumisel võlanõuet tõendava dokumendi andmed.

Selline tõend kehtib kuni kolm aastat. See antakse igale tegelikule tulusaajale, kes seda taotleb, kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

Artikkel 10

Topeltmaksustamise vältimine

1.   Tegeliku tulusaaja residendiriigist Euroopa Ühenduse liikmesriik tagab artiklis 7 osutatud maksu kinnipidamisest tuleneda võiva topeltmaksustamise vältimise vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

2.   Kui tegeliku tulusaaja intressidelt on Andorra Vürstiriigis artikli 7 kohaselt peetud kinni maks, võimaldab tegeliku tulusaaja residendiriigist Euroopa Ühenduse liikmesriik talle siseriiklike õigusnormide kohaselt maksukrediiti kinnipeetud maksuga võrdses summas. Kui kinnipeetud summa ületab maksusummat, mis kuulub tasumisele tema siseriikliku õiguse kohaselt, mis käsitleb intresside kogusummat, millelt maks kinni peetakse, maksab residendiriigist liikmesriik kinnipeetud maksu ülemäärase summa tegelikule tulusaajale tagasi.

3.   Kui lisaks artiklis 7 nimetatud kinnipeetavale maksule on tegeliku tulusaaja intressidelt kinni peetud muud liiki maks ja kui residendiriigist Euroopa Ühenduse liikmesriik võimaldab sellise kinnipeetava maksu osas maksukrediiti oma siseriiklike õigusnormide või topeltmaksustamise vältimise lepingute kohaselt, krediteeritakse selline kinnipeetav maks enne lõikes 2 osutatud menetluse rakendamist.

4.   Tegeliku tulusaaja residendiriigist Euroopa Ühenduse liikmesriik võib asendada lõigetes 2 ja 3 osutatud maksukrediidi artiklis 7 nimetatud kinnipeetud maksu tagasimaksmisega.

Artikkel 11

Käibevõlakirjad

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise kuupäevast alates ja seni kui Andorra Vürstiriik peab kinni artiklis 7 ettenähtud maksu ja vähemalt üks liikmesriik kohaldab samasugust kinnipeetavat maksu, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2010, ei loeta võlanõueteks artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses riigisiseseid ja rahvusvahelisi võlakirju ning muid käibevõlakirju, mis on esmakordselt emiteeritud enne 1. märtsi 2001 või mille esialgsed emissiooniprospektid on enne nimetatud kuupäeva heaks kiitnud pädev ametivõim nõukogu direktiivi 80/390/EMÜ tähenduses või Andorra Vürstiriigi või kolmanda riigi asjaomased ametivõimud, tingimusel et alates 1. märtsist 2002 ei ole neid võlakirju kordagi täiendavalt emiteeritud.

2.   Niikaua kuni vähemalt üks Euroopa Ühenduse liikmesriik kohaldab samuti samaväärseid sätteid, kohaldatakse käesolevat artiklit jätkuvalt ka pärast 31. detsembrit 2010 selliste käibevõlakirjade suhtes:

—	mis sisaldavad brutointressiklauslit ja varajase väljaostmise klausleid ja

—	mille artiklis 4 määratletud intressi maksja on asutatud Andorra Vürstiriigis ja

—	mille puhul kõnealune intressi maksja maksab intressi otse või tagab intressimakse Euroopa Ühenduse liikmesriigis elavale tegelikule tulusaajale.

—	mis sisaldavad brutointressiklauslit ja varajase väljaostmise klausleid ja

—	mille emitendist intressi maksja on asutatud Andorra Vürstiriigis ja

—	mille puhul kõnealune intressi maksja maksab intressi otse või tagab intressimakse Euroopa Ühenduse liikmesriigis elavale tegelikule tulusaajale.

Kui 1. märtsil 2002 või pärast seda toimub riigi või seotud ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitva või rahvusvahelise lepinguga tunnustatud üksuse eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendav emissioon, loetakse kogu selliste võlakirjade emissioon, mis koosneb esialgsest emissioonist ja täiendavatest emissioonidest, võlanõudeks artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses.

Kui eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendava emissiooni teostab 1. märtsil 2002 või pärast seda eelmises lõigus nimetamata emitent, käsitatakse seda täiendavat emissiooni võlanõudena artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses.

3.   Käesolev artikkel ei takista Euroopa Ühenduse liikmesriikidel ja Andorra Vürstiriigil lõikes 1 osutatud võlakirjadest saadud tulu maksustamist kooskõlas oma õigusaktidega.

Artikkel 12

Teabevahetus taotluse alusel

1.   Andorra Vürstiriigi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide pädevad ametivõimud vahetavad käesoleva lepinguga hõlmatud tulu osas teavet käitumise kohta, mis kujutab endast taotluse saanud riigi õigusaktide kohaselt maksupettust või sarnast õigusrikkumist. “Sarnase õigusrikkumise” all mõistetakse üksnes sama raskusastmega õigusrikkumist kui käitumine, mida taotluse saanud liikmesriigi õigusaktide alusel loetakse maksupettuseks.

Kuni Andorra Vürstiriik ei ole maksupettuse mõistet lülitanud oma siseriiklikku õigusesse, kohustub ta taotluse saanud riigina esimeses lõigus nimetatud teabevahetuse eesmärgil lugema maksupettuseks käitumise, millega pettuse teel on tekitatud kahju taotluse esitanud riigi maksuhalduri varalistele huvidele ja mis kujutab endast Andorra Vürstiriigi õigusaktide kohaselt pettust.

Vastuseks nõuetekohaselt põhjendatud taotlusele esitab taotluse saanud liikmesriik teabe käesolevas artiklis eespool nimetatud käitumise juhtumite kohta, mille puhul on taotluse esitanud riigis alustatud või võidakse alustada kriminaal- või muu uurimine.

2.   Otsustades, kas taotluse alusel võib teavet edastada, peab taotluse saanud riik kohaldama taotluse esitanud riigi õigusaktide alusel kohaldatavaid aegumistähtaegu taotluse saanud riigi aegumistähtaegade asemel.

3.   Taotluse saanud riik annab teavet juhul, kui taotluse esitanud riigil on põhjendatud kahtlus, et vastav käitumine kujutab endast maksupettust või sarnast õigusrikkumist. Kui taotluse saab Andorra Vürstiriik, peavad Andorra Vürstiriigi kohtuasutused käesolevas artiklis sätestatud tingimustest lähtudes kahe kuu jooksul otsustama, kas taotlus on vastuvõetav.

4.   Taotluse esitanud riigi kahtlus, et rikkumine on toimunud, võib põhineda:

a)	kinnitatud või kinnitamata dokumentidel, sealhulgas raamatupidamisdokumentidel või pangakontodega seotud dokumentidel;

b)	maksumaksja antud tunnistustel;

c)	teabel, mis on saadud informaatorilt või muult kolmandalt isikult, kes on sõltumatult kinnitatud või on muul põhjusel tõenäoliselt usaldusväärne või

d)	kaudsetel tõenditel.

5.   Sel viisil vahetatud teave on konfidentsiaalne ja seda võib avaldada üksnes ühe lepingupoole pädevatele isikutele või ametivõimudele, kelle pädevuses on artiklis 1 osutatud intressimaksete maksustamisega seonduv, kas artiklites 7 ja 8 osutatud kinnipeetava maksu ja sellest saadava tulu või artiklis 9 osutatud andmete vabatahtliku avaldamise osas. Need isikud või ametivõimud võivad sel viisil saadud teavet avaldada kõnealuse maksustamisega seotud avalikel kohtuistungitel või kohtuotsustes.

Teavet võib muudele isikutele või ametivõimudele edastada ainult teavet andnud lepingupoole pädeva ametivõimu eelneval kirjalikul nõusolekul.

6.   Andorra Vürstiriik nõustub alustama kahepoolseid läbirääkimisi iga liikmesriigiga, kes seda soovib, et määratleda individuaalsed “sarnaste õigusrikkumiste” kategooriad vastavalt selles riigis rakendatavale menetlusele.

Artikkel 13

Konsultatsioonid ja läbivaatamine

1.   Lepingupooled konsulteerivad üksteisega vähemalt kord kolme aasta jooksul või kummagi lepingupoole taotlusel, eesmärgiga vaadata läbi ja kui lepingupooled peavad seda vajalikuks, parandada käesoleva lepingu tehnilist toimimist ning hinnata rahvusvahelist olukorda. Konsulteeritakse ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist või kiireloomulistel juhtudel võimalikult kiiresti.

Sellise hindamise alusel võivad lepingupooled omavahel konsulteerida, et teha kindlaks, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

2.   Niipea kui on olemas piisavalt kogemusi lepingu artikli 7 lõike 1 täieliku rakendamise osas, konsulteerivad lepingupooled omavahel, et uurida, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

3.   Seoses lõigetes 1 ja 2 viidatud konsultatsioonidega teavitavad lepingupooled üksteist võimalikest arengutest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist. See hõlmab ka mis tahes asjassepuutuvat lepingut ühe lepingupoole ja kolmanda riigi vahel.

4.   Kui Andorra Vürstiriigi pädevate ametivõimude ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide ühe või mitme käesoleva lepingu artikli 5 kohase pädeva ametivõimu vahel tekib lahkarvamus lepingu tõlgendamise või kohaldamise küsimustes, püüavad need ametivõimud lahendada erimeelsuse sõbralikult. Nad teavitavad viivitamata Euroopa Ühenduste Komisjoni ja teiste Euroopa Ühenduse liikmesriikide pädevaid ametivõime nende konsultatsioonide tulemustest. Komisjon võib pädeva ametivõimu taotlusel osaleda konsultatsioonidel tõlgendamise küsimustes.

Artikkel 14

Kohaldamine

1.   Käesoleva lepingu kohaldamine sõltub direktiivis või käesolevas lepingus hõlmatud meetmete või nendega samaväärsete meetmete vastuvõtmisest ja rakendamisest liikmesriikide sõltlas- või assotsieerunud territooriumide poolt, mida on nimetatud 19. ja 20. juunil 2000 Santa Maria da Feiras toimunud Euroopa Ülemkogule nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) esitatud aruandes, ning Ameerika Ühendriikide, Monaco, Liechtensteini, Šveitsi ja San Marino poolt, nähes ette samad rakendamiskuupäevad.

2.   Lepingupooled otsustavad ühise kokkuleppega vähemalt kuus kuud enne lõikes 6 osutatud kuupäeva, kas lõikes 1 sätestatud tingimus asjaomaste meetmete jõustumiskuupäevade kohta kolmandates riikides ning kõnealustel sõltlas- või assotsieerunud territooriumidel on täidetud. Kui lepingupooled ei otsusta, et tingimus on täidetud, määravad nad ühisel kokkuleppel uue kuupäeva lõike 6 kohaldamiseks.

3.   Ilma et see piiraks Andorra Vürstiriigi institutsioonilist korraldust, kohaldab Andorra Vürstiriik käesolevat lepingut lõikes 6 osutatud kuupäevast ja teatab sellest Euroopa Ühendusele.

4.   Käesoleva lepingu või selle osade kohaldamise võib üks lepingupool kohe peatada vastava teate edastamisega teisele lepingupoolele, kui direktiivi või selle osa Euroopa Ühenduse õiguse kohaselt kas ajutiselt või alaliselt ei kohaldata või kui Euroopa Ühenduse liikmesriik peatab oma rakendusaktide kohaldamise.

5.   Samuti võib kumbki lepingupool peatada käesoleva lepingu kohaldamise sellekohase teate esitamisega teisele lepingupoolele juhul, kui üks eespool nimetatud viiest riigist (Ameerika Ühendriigid, Monaco, Liechtenstein, Šveits või San Marino) või üks Euroopa Ühenduse liikmesriigi lõikes 1 osutatud sõltlas- või assotsieerunud territoorium lõpetab edaspidi direktiivis sätestatud meetmete või nendega samaväärsete meetmete kohaldamise. Kohaldamist ei saa peatada varem kui kaks kuud pärast teatamist. Käesoleva lepingu kohaldamine jätkub niipea, kui meetmete kohaldamine on taastatud.

6.   Lepingupooled võtavad käesoleva lepingu järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 1. juuliks 2005.

Artikkel 15

Allakirjutamine, jõustumine ja lõpetamine

1.   Lepingupooled ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma siseriikliku menetluse kohaselt. Lepingupooled teavitavad teineteist menetluse lõpuleviimisest. Käesolev leping jõustub viimasele teatele järgneva teise kuu esimesel päeval.

2.   Kumbki lepingupool võib käesoleva lepingu täitmise lõpetada, teatades sellest teisele poolele. Sellisel juhul kaotab leping kehtivuse kaksteist kuud pärast teavitamist.

Artikkel 16

Nõuded ja lõpparuanne

1.   Käesoleva lepingu lõpetamine või täielik või osaline peatamine ei mõjuta füüsiliste isikute nõudeid.

2.   Sel juhul koostab Andorra Vürstiriik enne käesoleva lepingu kohaldamise lõppu lõpparuande ja teeb Euroopa Ühenduse liikmesriikidele lõppmakse.

Artikkel 17

Territoriaalne ulatus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Andorra Vürstiriigi territooriumi suhtes.

Artikkel 18

Lisad

1.   Lepingu kaks lisa on selle lahutamatu osa.

2.   I lisas toodud pädevate ametivõimude loetelu võib kõnealuse lisa punktis a viidatud ametivõimu osas muuta Andorra Vürstiriik ning muude ametivõimude osas Euroopa Ühendus, lihtsalt teavitades sellest teist lepingupoolt.

II lisas toodud seotud üksuste loetelu võib muuta vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 19

Keeled

1.   Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja katalaani keeles, kusjuures kõik erinevates keeltes tekstid on võrdselt autentsed.

2.   Maltakeelne tekst kinnitatakse lepingupoolte poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 viidatud keeltes.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM

Euroopa Ühenduse, Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Andorra Vürstiriigi vahel

EUROOPA ÜHENDUS,

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

ja

ANDORRA VÜRSTIRIIK

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (edaspidi “direktiiv”) sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitlevat lepingut sõlmides kirjutasid Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid ning Andorra Vürstiriik alla käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile, mis täiendab kõnealust lepingut.

1.

Käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud on seisukohal, et eespool nimetatud leping Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel ning käesolev vastastikuse mõistmise memorandum moodustavad poolte õigustatud huvide kaitsmiseks sobiva kokkuleppe. Seetõttu kohaldavad nad kokkulepitud meetmeid heas usus ja hoiduvad ühepoolsest tegevusest, mis võiks kõnealust kokkulepet põhjendamatult kahjustada. Kui leitakse mis tahes märkimisväärne erinevus 3. juunil 2003. aastal vastuvõetud direktiivi ja käesoleva lepingu reguleerimisalade vahel, eriti lepingu artiklite 4 ja 6 osas, konsulteerivad pooled teineteisega viivitamata vastavalt lepingu artikli 13 lõikele 4, et tagada lepinguga ettenähtud meetmete samaväärsuse säilitamine.

2.	Euroopa Ühendus kohustub eespool nimetatud direktiivis ettenähtud üleminekuaja jooksul alustama läbirääkimisi teiste tähtsate rahanduskeskustega, et tagada direktiivis sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamine nende jurisdiktsioonide poolt.

3.

Eespool nimetatud lepingu artikli 12 rakendamise eesmärgil kohustub Andorra Vürstiriik oma õigusaktidesse lepingu esimese kohaldamisaasta jooksul lülitama sellise maksupettuse mõiste, mis hõlmab vähemalt vale-, võltsitud või andmete poolest mittetäielike dokumentide ja väärtpaberite kasutamist kavatsusega petta maksuhaldurit hoiuste maksustamise osas. Käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud märgivad, et maksupettuse selline määratlus kehtib üksnes seoses hoiuste maksustamise vajadusega lepingu raames ning see ei piira mingil moel arenguid ja/või otsuseid, mis on maksupettusega seotud teistel asjaoludel ja teistes valdkondades.

4.	Andorra Vürstiriik ja iga seda sooviv Euroopa Ühenduse liikmesriik võib alustada kahepoolseid läbirääkimisi eesmärgiga täpsustada teabevahetuse halduskorda.

5.

Käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud deklareerivad pidulikult, et hoiuste maksustamist käsitleva lepingu allakirjutamine ning läbirääkimiste alustamine rahalepingu sõlmimiseks on olulised sammud vürstiriigi ja Euroopa Liidu vahelise koostöö süvendamisel. Selle koostöö süvendamise eesmärgil ja samaaegselt punktis 4 ettenähtud kahepoolsete läbirääkimistega alustavad Andorra Vürstiriik ja kõik Euroopa Ühenduse liikmesriigid konsultatsioone, et määratleda senisest laiem majandus- ja rahanduskoostöö rakendamisala. Kõnealused konsultatsioonid toimuvad koostöö õhkkonnas ning sealjuures võetakse arvesse jõupingutusi, mida Andorra on teinud maksustamisalaste õigusaktide lähendamise nimel ja mis on konkreetsema väljundi leidnud kõnealuse lepingu allakirjutamises. Kõnealused konsultatsioonid võiksid viia eelkõige järgmiste algatuste rakendamiseni: — kahepoolsed majanduskoostöö programmid Andorra majanduse paremaks integreerimiseks Euroopa majandusega, — kahepoolne maksustamisalane koostöö sihiga uurida tingimusi, mis võimaldaksid kaotada või vähendada liikmesriikide poolt teenuste osutamisest või finantstoodetest saadavalt tulult kinnipeetavaid makse.