EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32004R0990

Nõukogu määrus (EÜ) nr 990/2004, 17. mai 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 151/2003, millega Venemaalt pärineva teatava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks

OJ L 182, 19.5.2004, p. 5–17 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
OJ L 142M , 30.5.2006, p. 6–18 (MT)

No longer in force, Date of end of validity: 27/08/2005

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/990/oj

19.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/5


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 990/2004,

17. mai 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 151/2003, millega Venemaalt pärineva teatava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”) (1), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjoni esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Komisjon kehtestas otsusega nr 303/96/ESTÜ (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Venemaalt pärineva teatava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordi suhtes (edaspidi “esialgne uurimine”). Kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu määr oli 40,1 %. Sama komisjoni otsusega kiideti heaks kõnealuse impordiga seoses pakutud kohustus.

(2)

Vastavalt Euroopa raua- ja terasetööstuse konföderatsiooni (European Confederation of Iron and Steel Industries – Eurofer) poolt ühenduse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmisharu nimel esitatud taotlusele algatas komisjon aegumise läbivaatamise kooskõlas komisjoni otsuse nr 2277/96/ESTÜ (3) (edaspidi “algotsus”) artikli 11 lõikele 2. Samal ajal algatas komisjon uurimise ka omal initsiatiivil vastavalt algotsuse artikli 11 lõikele 3, et uurida meetmete vormi asjakohasust (4).

(3)

Pidades silmas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu aegumist 23. juulil 2002 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 963/2002 (5), et dumpinguvastased menetlused, mis on algatatud algotsusest lähtuvalt ja on jätkuvalt kehtivad, jäävad kehtima ja nende suhtes kohaldatakse algmääruse sätteid alates 24. juulist 2002. Samuti kohaldatakse alates 24. juulist 2002 algmääruse sätteid kõigi menetluses olevatest dumpinguvastastest uurimistest tulenevate dumpinguvastaste meetmete suhtes.

(4)

Põhjenduses 2 osutatud aegumise läbivaatamise tulemusel kinnitas nõukogu jaanuaris 2003 määrusega (EÜ) nr 151/2003 (6) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, mis kehtestati komisjoni otsusega nr 303/96/ESTÜ. Meetmete vormi käsitlev vahepealne läbivaatamine jätkus pärast aegumise läbivaatamise lõpetamist.

2.   Läbivaatamise põhjendused

2.1.   Ainult dumpingut käsitlevad vahepealsed läbivaatamised

(5)

Komisjon sai algotsuse artikli 11 lõike 3 alusel kaks taotlust osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks, mille suhtes vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 963/2002 artikli 1 lõikele 3 kohaldati algmääruse artikli 11 lõiget 3.

(6)

Taotluse esitasid OOO VIZ – STAL (VIZ STAL) ning Novolipetski raua ja terase korporatsioon (Novolipetsk Iron and Steel Corporation, edaspidi “NLMK”) (VIZ STAL ja NLMK – edaspidi “taotlejad”); mõlemad on Venemaa eksportivad tootjad. Mõlemat taotlust põhjendati väitega, et taotlejad vastasid turumajandusliku seisundi nõuetele ning et nende dumpingumarginaalid olid oluliselt vähenenud. Sellest tulenevalt väitsid nad, et meetme jätkuv rakendamine selle praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(7)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et tõendusmaterjali vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt, ning algatas teate avaldamisega augustis 2002 algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel uurimise VIZ STAL suhtes (7) ja seejärel, oktoobris 2002 algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel uurimise NLMK suhtes (8). Mõlemad läbivaatamised käsitlesid vaid dumpingut.

(8)

Komisjon teavitas ametlikult nii taotlejaid kui ka ekspordiriigi esindajaid vahepealsete läbivaatamiste algatamisest ning andis kõigile huvitatud isikutele võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Taotlejad esitasid oma seisukohad kirjalikult. Kõigile isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada, anti selleks võimalus.

(10)

Komisjon saatis taotlejatele ja ühele ühenduse sidusimportijale küsimustiku, millele kõnealused isikud vastasid algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(11)

Lisaks saatis komisjon mõlemale taotlejale turumajandusliku seisundi taotluse vormi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7.

(12)

Komisjon otsis ja kontrollis ka kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute ruumidesse:

 

Eksportivad tootjad Venemaal:

VIZ STAL, Jekaterinburg

NLMK, Lipetsk

 

Sidusimportija (seotud VIZ STALiga)

Duferco Commerciale S.p.A., Genova

Dumpingut käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juuli 2001 – 30. juuni 2002 (edaspidi “uurimisperiood”).

2.2.   Ainult meetmete vormi käsitlev vahepealne läbivaatamine

(13)

Nagu mainitud eespool põhjenduses 2, otsustas komisjon algatada vahepealse läbivaatamise, et uurida kehtivate meetmete vormi asjakohasust (“ex-officio läbivaatamine”). Seoses sellega leiti, et kohustuse täitmise kontrollimisel on tuvastatud jõustamisega seotud probleeme, mis mõjutavad meetmete heastavat toimet. Selle menetluse algatamine ja osa kõnealuse läbivaatamisega seotud uurimisest teostati samaaegselt aegumise läbivaatamisega, mille tulemusena kehtestati olevasolevad meetmed nõukogu määrusega (EÜ) nr 151/2003. Komisjon teavitas mõlema uurimise algatamisest ametlikult ühenduse tootmisharu, importijaid, tarnijaid ja teadaolevalt asjassepuutuvaid kasutajaid, samuti ekspordiriigi esindajaid, ning andis huvitatud isikutele võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(14)

Nagu on mainitud määruse (EÜ) nr 151/2003 põhjenduses 6, sai komisjon eespool nimetatud uurimiste jooksul asjaomastelt eksportivatelt tootjatelt, nimelt VIZ STAL-ilt ja NLMK-lt, kaks taotlust ainult dumpingu aspekte käsitleva vahepealse läbivaatamise algatamiseks, nagu on selgitatud käesoleva määruse põhjenduses 6. Kuna mõlema läbivaatamise ajal tuli uurida dumpingu aspekte, mis võivad lõpuks mõjutada ex-officio läbivaatamisele kuuluvate meetmete taset, peeti vajalikuks kõnealune läbivaatamine koos ainult dumpingut käsitlevate vahepealsete läbivaatamistega lõpetada, et oleks võimalik arvesse võtta eksportivate tootjate suhtes muutunud majanduslikke olusid.

2.3   Ühised järeldused

(15)

Kuna kolm kõnealust läbivaatamist käsitlesid sama dumpinguvastast meedet, peeti tõrgeteta haldamise huvides asjakohaseks need üheaegselt lõpetada.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(16)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgse uurimise käigus, s.t Venemaalt pärinevad suundorienteeritud struktuuriga külmvaltsitud elektrotehnilise räniterase lehed ja ribad laiusega üle 500 mm (edaspidi “suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras” või “vaatlusalune toode”), mis kuuluvad CN-koodide 7225 11 00 ja ex 7226 11 00 alla (uus CN-kood alates 1.1.2004). Seda toodet kasutatakse selliste elektromagnetiliste seadmete ja paigaldiste tootmisel nagu toite- ja jaotustrafod.

(17)

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase küllaltki keerukas tootmisprotsessis orienteeritakse kristallstruktuurid ühes suunas, mis ühtib lehe või lindi valtsimise suunaga ja mis võimaldab terasel juhtida magnetvälja kõrge kasuteguriga. Vaatlusalune toode peab vastama magnetilise induktsiooni, kordusteguri ja hüstereesiakadude suurima lubatava väärtusega seotud nõuetele. Üldjuhul kaetakse toote mõlemad küljed õhukese isolatsioonikihiga.

2.   Samasugune toode

(18)

Tehti kindlaks, et suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisel lehtterasel, mida toodetakse ja müüakse Venemaal, on samasugused põhilised füüsilised ja tehnilised omadused kui suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisel lehtterasel, mida toodetakse Venemaal ja eksporditakse ühendusse. Seepärast peeti neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.   AINULT DUMPINGUT KÄSITLEVAD VAHEPEALSED LÄBIVAATAMISED

1.   Sissejuhatavad märkused

(19)

Nõukogu tunnistas määrusega (EÜ) nr 1972/2002 (9), et on asjakohane lubada, et Venemaa eksportijate ja tootjate puhul määratakse normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 1–6, ning muutis algmäärust vastavalt. Kooskõlas määruse (EÜ) 1972/2002 artikliga 2 peab kõnealust muudatust siiski kohaldama vaid uurimiste puhul, mis on algatatud pärast selle jõustumist, s.t alates 8. novembrist 2002. Sellest tulenevalt, kuna mõlemad taotlejate poolt nõutud vahepealsed läbivaatamised algatati enne nimetatud kuupäeva, ei kohaldata kõnealust muudatust käesolevate uurimiste puhul. Sellega seoses käsitletakse kõiki edaspidiseid viited algmäärusele viidetena määrusele, mis kehtis enne eespool nimetatud muudatust.

(20)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt võib normaalväärtust määrata vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 vaid juhul, kui taotlejad näitavad, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud kriteeriumidele, s.t et nende osas toimub vaatlusaluse samasuguse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes.

2.   Turumajanduslik seisund

(21)

Turumajandusliku seisundi taotluse vormid esitati mõlema taotleja poolt algatamisteadetes sätestatud tähtaegade jooksul.

(22)

Mõlema taotleja osas leiti, et otsuseid hindade, kulude ja sisendite kohta tehti vastavalt turusituatsioonile ilma et riik oleks oluliselt sekkunud ning et kulutused tähtsamatele sisenditele peegeldasid turuväärtusi. Äriühingutel oli üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeriti sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning mida kohaldati kõikidel eesmärkidel. Endine mitteturumajanduslik süsteem ei moonutanud oluliselt taotlejate tootmiskulusid ja finantsseisundit. Mõlema äriühingu suhtes kohaldati pankroti- ja asjaõigusakte, mis tagasid äriühingute tegevuse õiguskindluse ja stabiilsuse. Samuti tuvastati, et kursside ümberarvestust teostati turukursside alusel. Eeltoodust lähtudes leiti, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumid olid täidetud.

(23)

Komisjon teavitas taotlejaid ja ühenduse tootmisharu eespool nimetatud järeldustest ja andis neile võimaluse teha märkusi. Huvitatud isikutelt ei saadud mingeid märkusi. Eeltoodut silmas pidades järeldati, et mõlemale taotlejale tuleb anda turumajanduslik seisund.

3.   NLMK

(24)

Kuigi kõnealune taotleja nõudis käesoleva vahepealse läbivaatamise algatamist, ei esitanud ta seejärel komisjonile dumpingumarginaali arvutamiseks olulist teavet. Eelkõige oli kohapealsete uurimiste käigus võimatu kontrollida tootmiskulusid. Lisaks sellele ei olnud küsimustiku vastustes esitatud teave piisavalt tõendatud ning keelduti olulisele teabele juurdepääsu võimaldamisest. Mõnel juhul esitati eksitavat teavet. Näiteks nagu NLMK tunnistas, olid küsimustiku vastustes majandusaasta 2001 kohta, mis kattus uurimisperioodi kuue kuuga, esitatud tootmiskulud tegelikkusest 50 % väiksemad. Äriühingul ei õnnestunud tegelikult oma küsimustiku vastuses esitatud tootmiskulude õigsust põhjendada ega tõendada. Nendel asjaoludel ei olnud küsimustiku vastuseid võimalik korralikult kontrollida ning esitatud andmed tunnistati ebausaldusväärseteks.

(25)

NLMK-le teatati, et esitatud teave ei olnud kontrollitav ning seetõttu ei olnud võimalik seda kasutada. Taotlejale anti võimalus esitada täiendavaid selgitusi. Lisaks anti taotlejale võimalus oma arvamust avaldada. NLMK ei esitanud aga kindlaksmääratud tähtaja jooksul ühtegi rahuldavat selgitust.

(26)

Seega tunnistas NLMK eelkõige kulude kontrollimisega seotud probleeme, kuid väitis, et tootmiskulude kindlaksmääramiseks tuleks kasutada teise uurimise käigus sarnase toote kohta kogutud andmeid. NLMK viitas 2002. aasta mais algatatud dumpinguvastasele uurimisele (10), mis käsitles muuhulgas ka Venemaalt pärinevate teatava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise räniterase lehtede ja ribade (lehtvaltstoodete), laiusega mitte üle 500 mm, importi (“väike suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras”). NLMK oli kõnealuse uurimisega hõlmatud ning oli esitanud vastused küsimustikule. Seetõttu väitis NLMK, et kõnealuse menetluse raames esitatud teavet tootmiskulude kohta tuleks kasutada tootmiskulude kindlaksmääramisel ka käesoleva läbivaatamise raames. NLMK väitis, et mõlema toote, s.t väikse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase ja vaatlusaluse toote sarnasuse tõttu on kulud tegelikult identsed.

(27)

Väikse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast käsitlev ja käesolev vahepealne läbivaatamine hõlmasid siiski erinevaid tooteid ning erinevaid uurimisperioode. Isegi kui kõnealuse kahe toote tootmiskulud on mõlema uurimise puhul tegelikult identsed – mida ei ole kinnitatud – tuleb rõhutada, et erinevate perioodide kulud ja hinnad ei pruugi olla võrreldavad. Lisaks sellele lõpetati väikest suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast käsitlev uurimine 2003. aasta veebruaris ühenduse tootmisharu kaebuse tagasivõtmise tõttu (11). Seetõttu ei ole tehtud lõppjäreldusi ega tähelepanekuid, mida oleks saanud kasutada käesoleva läbivaatamise käigus. Seepärast jõuti järeldusele, et teave, mis koguti väikest suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast käsitleva uurimise käigus, ei ole asjakohaseks aluseks normaalväärtuse kindlaksmääramiseks käesoleva menetluse raames. Seetõttu tuli NLMK väide tagasi lükata.

(28)

Pärast avalikustamist väitis NLMK, et teda oli diskrimineeritud VIZ STAL suhtes ning et NLMK kulud oleks tulnud kindlaks teha alternatiivsete allikate põhjal selle asemel, et läbivaatamistaotlus tervikuna tagasi lükata. NLMK leidis, et oleks tulnud kasutada VIZ STAL-i või ühenduse tööstusharu kulusid.

(29)

See väide oli alusetu. Erinevalt NLMK-st oli VIZ STAL-i küsimustiku vastuseid võimalik täielikult kontrollida ning parandused tehti VIZ STAL-i enda kontrollitud andmete põhjal (vt põhjendusi 40 ja 56). Kui VIZ STAL-i andmed olid asendatud muudest allikatest saadud andmetega, ei olnud see tingitud kontrollimata andmetest, vaid allpool toodud põhjendustes 41–49 ning 57–60 toodud põhjustel.

(30)

Samuti tuleb märkida, et käesoleva vahepealse läbivaatamise eesmärk oli kindlaks määrata, kas asjaomasele eksportijale iseloomulikud asjaolud olid oluliselt muutunud. Vahepealne läbivaatamine algatati NLMK taotlusel. Sellega seoses tuleb märkida, et on vastuoluline kõigepealt väita, et iseloomulikud asjaolud on muutunud ning seejärel, kui seda ei ole võimalik tõendada, väita, et selle kindlaksmääramiseks tuleks aluseks võtta teiste äriühingute andmed. Kulude ja normaalväärtuse kindlaksmääramine on äriühingule omaste dumpinguga seotud asjaolude kindlaksmääramisel oluliseks elemendiks ning selliste andmete täielik asendamine viiks nimetatud asjaolude tõttu mõttetute tulemusteni.

(31)

Eeltoodust tulenevalt ei õnnestunud äriühingul esitada tõendeid, et esialgse uurimisega dumpingumarginaali suhtes kehtestatud olukord oli muutunud nii, nagu seda väideti. Seetõttu tuli lõpetada vahepealne läbivaatamine NLMK suhtes ning tuleks jätta jõusse esialgse uurimisega kehtestatud dumpinguvastane marginaal, s.t 40,1 %.

(32)

Selle alusel on dumpingumarginaal, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse piiril:

NLMK, Lipetsk:

40,1 %

4.   VIZ STAL

4.1.   Dumping

a)   Normaalväärtus

(33)

VIZ STAL-i puhul kontrolliti kõigepealt, kas tema samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline võrreldes kogu tema asjaomase toote eksportmüügiga ühendusse. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt ning kuna VIZ STAL-i omamaise müügi kogumaht oli 5 % suurem tema eksportmüügist ühendusse, leiti, et samasuguse toote omamaine müük oli tüüpiline.

(34)

Seejärel määrati kindlaks need taotleja poolt omamaisel turul müüdud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase liigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad ühendusse eksportimiseks müüdud liikidega.

(35)

Kõigi taotleja poolt omamaisel turul müüdud ja ühendusse eksportimiseks müüdud liikidega otseselt võrreldavate tooteliikide puhul kontrolliti, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Teatava liigi suundorientuuritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealust liiki lehtterase omamaise müügi kogumaht vastas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5-le protsendile ühendusse eksporditud võrreldavat liiki suundorientuuritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase müügi kogumahust.

(36)

Kontrollimaks seda, kas iga liigi omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavakaubanduse raames, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Omamaist müüki peeti tulutoovaks, kui netomüügi väärtus oli võrdne iga asjaomase tooteliigi tootmiskuludega või ületasid neid (tulutoov müük). Juhtudel, mil tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust ja juhtudel, mil selle tooteliigi kaalutud keskmine hind oli ühiku tootmiskuludega võrdne või nendest kõrgem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati uurimisperioodil toimunud kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmise alusel olenemata sellest, kas müük oli tulutoov või mitte. Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli kuni 80%, kuid 10 % või rohkem kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(37)

Juhtudel, mil tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust omamaisel turul, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(38)

Selle alusel leiti, et vaatlusaluse toote omamaist müüki ei teostatud tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse artikli 2 lõike 1 tähenduses.

(39)

Kui konkreetse tooteliigi normaalväärtuse määramisel ei saanud kasutada omamaiseid hindu, tuli normaalväärtus kindlaks määrata arvestuslikult. Seepärast uuriti, kas normaalväärtuse arvutamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 ja artikli 2 lõikele 3 saab kasutada päritoluriigi tootmiskulusid või teiste päritoluriigi tootjate omamaiseid hindu.

(40)

VIZ STAL-i poolt esitatud vaatlusaluse toote tootmiskulusid tuli korrigeerida, võttes arvesse vaatlusaluse toote eri liikide erinevaid tootmiskulusid. Leiti, et teatud toote omadused avaldasid mõju teatud tooteliigi kuludele ja hindadele. Seetõttu ei olnud võimalik kasutada VIZ STAL-i esitatud andmeid tootmiskulude kohta ning seetõttu tuli teha järeldused kättesaadavate faktide põhjal. Muu usaldusväärsema meetodi puudumisel leiti, et eri liiki suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmiskulude erinevuste suhe peaks olema sama nende liikide müügihindade erinevuste suhtega. Seetõttu hinnati iga toodetava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase liigi kulusid võttes aluseks teatavat liiki suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase keskmiste omamaiste hindade erinevuse võrreldes suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase kõikide liikide keskmise omamaise hinnaga.

(41)

Lisaks sellele märgitakse, et VIZ STAL sõlmis oma toorainetarnijaga pikaajalise lepingu, mis oli jõus uurimisperioodi ajal. Sellelt tarnijalt ostetud tooraine oli kuumvaltsitud plaat. Vastavalt kõnealusele lepingule oli tarnijal uurimisperioodil eksportivale tootjale tooraine tarnimise ainuõigus. Tarnija tootis eritellimusel valmistatud kuumvaltsitud plaati vastavalt eksportiva tootja spetsifikatsioonidele. Eksportiv tootja oli kohustatud ostma kogu oma tarnija kuumvaltsitud plaadi toodangu, isegi juhul, kui see ei vastanud nõutud standarditele. Ostuhinnad olid eelnevalt teataval tasemel kinnitatud ning olenemata tarnitud tooraine kvaliteedist tagatud. Lisaks leiti, et tehnikud, kelle tööandjaks oli asjaomane eksportiv tootja, teostasid tarnija juures regulaarseid kvaliteedikontrolle.

(42)

Kuigi uurimise käigus ei avastatud nende kahe äriühingu vahel otseseid osalusi aktsiakapitalis ega juhtimisõigusi, tuli uurimise käigus kogutud andmete põhjal järeldada, et asjaomase eksportiva tootja ja tema tarnija vaheline seos oli märkimisväärselt tugev. Seega ei piirdunud VIZ STAL-i ja tema tarnija vaheline seos vaid müügiga, vaid ulatus lihtsast müügitehingust kaugemale. VIZ STAL-il oli kontroll kuumvaltsitud plaadi toodangu üle selle tarnija tootmiskohas, millest nähtus, et kõnealused äriühingud olid omavahel seotud ka kuumvaltsitud plaadi tootmise etapis. Seetõttu oli VIZ STAL-i ja tema toorainetarnija vaheline suhe nii müügisuhe kui tootmissuhe, s.t tunduvalt kaugeleulatuvam kui lihtne ostja-müüja suhe.

(43)

Eespool osutatud lepingu põhjal järeldati, et uurimisperioodi ajal ei olnud VIZ STAL vaba hankima lähtematerjali teistelt tarnijatelt, vaid sõltus ainult ühest tarnijast. Seetõttu pidi VIZ STAL ostma ka madalama kvaliteediga kuumvaltsitud plaati isegi siis, kui tooraine ei vastanud vaatlusaluse toote tootmise nõutud standarditele. Samas ei olnud võimalik kuumvaltsitud plaadi hindu vastavalt tarnitud toote kvaliteedile kohandada, kuna hinnad olid eelnevalt kinnitatud. Veelgi enam, VIZ STAL-i toorainetarnija ei olnud vaba varustama kuumvaltsitud plaadiga teisi kliente, kuna ta oli seotud kohustusega toota vaid VIZ STAL-i tarbeks VIZ STAL-i poolt kehtestatud erikvaliteediga.

(44)

Järgnevalt uuriti, kas nimetatud poolte vahelisi hindu võis pidada usaldusväärseks. Sellega seoses märgiti et VIZ STAL-i ja tema toorainetarnija vahelised ostuhinnad olid uurimisperioodi jooksul nendevahelisest pikaajalisest lepingust tulenevalt kunstlikul tasemel. Uurimine näitas samuti, et kuumvaltsitud plaadi hinnad olid läbi teinud ebahariliku arengu ning jäänud samale tasemele kogu uurimisperioodi vältel, olenemata ostetud toodangu kvaliteedist või teistest turutingimustest nagu energiahindade kõikumised, mis on kuumvaltsitud plaadi tootmisel üks kõige olulisemaid komponente. Peale selle leiti, nagu märgitud põhjendustes 42 ja 43, et VIZ STAL-i ja tema toorainetarnija vaheline suhe oli tunduvalt kaugeleulatuvam kui lihtne ostja-müüja suhe. Seetõttu leidis komisjon, et kuumvaltsitud plaadi ostuhinnaga seotud kulud ei kajastunud nõuetekohaselt VIZ STAL-i arvepidamises algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses ning seetõttu tuli neid kohandada.

(45)

Pärast avalikustamist väitis VIZ STAL, et ta on oma kuumvaltsitud plaadi tarnijast täiesti sõltumatu ning et mõlemad pooled on kuumvaltsitud plaadi osas tegelikult vabad oma äripartnereid valima. Kõnealune väide oli siiski vastuolus uurimise käigus saadud teabega ning tuli seetõttu tagasi lükata. Samuti väitis VIZ STAL, et sarnased kokkulepete sõlmimised olid seda tüüpi tootmisharus tavapärased. Kõnealuse väite kinnituseks ei esitatud mingeid tõendeid ning seetõttu ei olnud seda võimalik käesoleva uurimise tulemustega kinnitada. Igal juhul ei peetud selliste kokkulepete olemasolu antud kontekstis oluliseks. Lisaks sellele tuleks selliseid lepinguid ja nende mõju vaatlusaluse toote kuludele ning hinnale uurida iga üksiku juhtumi puhul eraldi.

(46)

VIZ STAL vaidlustas komisjoni järelduse, et kuumvaltsitud plaadi ostuhinnad ei järginud turu tüüpilisi hinnakõikumisi, väites, et ostetud toode oli erikvaliteediga ning võrreldes teiste kuumvaltsitud plaadi liikidega kehtisid sellele erilised turutingimused. Väideti ka, et suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmiseks kasutatava kuumvaltsitud plaadi hinnaareng ühenduses sarnanes hinnaarenguga Venemaal. VIZ STAL väitis ka seda, et kuumvaltsitud plaadi hindade võrdlemine energiahindadega, eriti maagaasi hinnaga, ei oleks asjakohane, kuna VIZ STAL-i toorainetarnija poolt kasutatav peamine tooraine on kivisüsi. Üldjoontes vaidlustas VIZ STAL igasugused energia- ja terasetoodete hindade kujunemise vahelised seosed.

(47)

Teavet eri liiki kuumvaltsitud plaatide kvaliteedi ja turutingimuste erinevuste kohta ei esitatud ei küsimustiku vastustes ega kohapealse kontrollimise käigus, kuigi uurimisperioodi ajal ostetud kuumvaltsitud plaadi liigi detailset tootekirjeldust nõuti spetsiaalselt enne kohapealset kontrollimist. VIZ STAL-i poolt pärast kohapealset kontrollimist, s.t kaugelt väljaspool algatamisteates sätestatud tähtaega esitatud teavet ei olnud enam võimalik kontrollida ning seetõttu tuli see tagasi lükata. Igal juhul märgitakse, et kuumvaltsitud plaatide hinnad ühenduses kõikusid uurimisperioodil märkimisväärselt ning et muud liiki kuumvaltsitud plaatide hinnad maailmaturul kõikusid samuti oluliselt. Need arengud osutasid, et kuumvaltsitud plaatidele kinnitatud hinnad Venemaa siseturul ei järginud turu tüüpilisi hinnakõikumisi, vaid neid mõjutasid VIZ STAL-i ja tema toorainetarnija vahelised suhted.

(48)

Seoses energiahindadega tuleb märkida, et VIZ STAL-i toorainetarnija ei esitanud küsimustiku vastuseid ning seetõttu teda uurimise käigus ei uuritud. Samuti ei esitanud VIZ STAL oma väite kinnituseks mingeid tõendeid. Seetõttu ei olnud käesoleva uurimisega võimalik kinnitada, et VIZ STAL-i toorainetarnija tõepoolest kasutas kuumvaltsitud plaatide tootmisel olulise tootmissisendina kivisütt. Samuti ei esitanud VIZ STAL mingeid tõendeid selle kohta, et energia- ja terasehindade kõikumine ei ole üksteisega seotud. Seetõttu on ootuspärane, et energiahindade kõikumised peaksid vaba turu normaaltingimustes avaldama mõju kuumvaltsitud plaadi hindadele.

(49)

Eespool nimetatut arvesse võttes ei peetud esitatud kuumvaltsitud plaatide hindu usaldusväärseteks. Seepärast tuli kuumvaltsitud plaatide hindu korrigeerida. Sellest tulenevalt pidi komisjon käesoleva taotleja puhul kuumvaltsitud plaatide hinnad kindlaks määrama teiste sama riigi tootjate või eksportijate kulude põhjal või, juhul kui selline teave ei osutunud kättesaadavaks või kui seda ei olnud võimalik kasutada, mõnel muul põhjendatud alusel. Nagu märgitud põhjendustes 24–31, ei osutunud võimalikuks kindlaks määrata kulusid, sealhulgas mõne muu teadaoleva Venemaa kuumvaltsitud plaatide tootja kuumvaltsitud plaatide tootmisega seotud kulusid. Kuna komisjonile ei olnud teada vaatlusaluse toote ühtegi teist tootjat ega kuumvaltsitud plaatide ühtegi teist tootjat Venemaal, pidi VIZ STAL-i puhul kuumvaltsitud plaatide tootmiskulud kindlaks määrama muu põhjendava teabe alusel. Muu usaldusväärse teabe puudumisel oli taotleja tootmiskulusid võimalik tuvastada vaid ühenduse kuumvaltsitud plaatide hindade põhjal.

(50)

Pärast avalikustamist väitis VIZ STAL lisaks, et kuumvaltsitud plaatide hindu ühenduses tuleks korrigeerida vastavalt füüsikaliste omaduste, tootmisprotsessi, transpordikulude ja müügitingimuste erinevustele.

(51)

Mis puutub füüsikaliste omaduste erinevusse, siis neid võeti arvesse sellega, et ühenduse keskmise kuumvaltsitud plaatide hinna määramisel jäeti välja kõrge kvaliteediga kuumvaltsitud plaatide liigid, mida Venemaal ei toodeta. Seetõttu ei olnud edasine hindade korrigeerimine põhjendatud.

(52)

Venemaa ja ühenduse erinevate tootmisprotsessidega seoses väitis VIZ STAL, et ühenduses kasutatav tehnoloogia nõudis rohkem energiat, tekitas rohkem jäätmeid ning oli kõrgema tootlikkusega. Kuigi ühenduses peamiselt kasutatav tootmisprotsess nõudis tõepoolest rohkem energiat, leiti, et see tekitas oluliselt vähem jäätmeid. Seepärast loeti nende erinevate tootmisprotsesside üldine tõhusus võrdseks ning sarnaseid tootmiskulusid nõudvaks. Seetõttu ei olnud edasine hindade korrigeerimine põhjendatud.

(53)

Seoses müügitingimuste erinevusega väitis VIZ STAL, et ühenduse hinnad on kehtestatud “monopolistlikul” tasemel, kusjuures VIZ STAL ei selgitanud, mil määral see avaldas mõju hinnale või hindade võrdlemisele. Lisaks tehti kindlaks, et müügitingimused olid mõlemal turul sarnased, s.t mõlemal siseturul müüs kuumvaltsitud plaate vaid üks tootja. Venemaal mõjutasid hindu lisaks ka asjaomase eksportiva tootja ja tema toorainetarnija vahelised suhted. Seetõttu ei olnud hindade korrigeerimine põhjendatud.

(54)

Kuumvaltsitud plaatide ostude transpordikuludega seonduvalt ei olnud hindade korrigeerimised põhjendatud, kuna ühenduse tootmisharu hinnad arvestati tehasest hankimise tasandil, s.t transpordikulusid välja arvates.

(55)

Pärast avalikustamist väitis ühenduse tootmisharu, et energiahinnad (eriti gaas) Venemaa siseturul ei kujune vaba turu jõudude koosmõju tulemusel ja seda peab VIZ STAL-i tootmiskulude kindlaksmääramisel arvesse võtma. Sellega seoses märgitakse, et komisjon andis ühenduse tootmisharule võimaluse teha märkusi kahele Venemaa eksportivale tootjale turumajandusliku seisundi andmise kohta. Ühenduse tootmisharu ei juhtinud tähelepanu vajadusele uurida normaalväärtuse kindlaksmääramisel Venemaa gaasihindade mõju (vaata põhjendus 23). Kuigi Venemaa gaasihinnad ei pruugi olla kõigis piirkondades ja kõigile klientidele ühtsed, ei olnud selles hilises menetluse staadiumis võimalik energiahindade küsimust üksikasjalikumalt uurida. Igal juhul näitas uurimine, et VIZ STAL-i otsene energiasisend suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmisel ei olnud märkimisväärne ning mõjutas seetõttu tootmiskulusid väga vähe. Mis puutub VIZ STAL-i kuumvaltsitud plaatide tarnijasse ja nagu märgitud põhjenduses 48, käesoleva vahepealse läbivaatamise käigus seda äriühingut otseselt ei uuritud ning ei tehtud mingeid järeldusi tarnija põhisisendi kulude usaldusväärsuse kohta. Kuna VIZ STAL-i ja tema toorainetarnija vahelised hinnad leiti olevat ebausaldusväärsed ning need asendati ühenduse turul kasutatavate hindadega, oli igasugune energiasisendiga seotud võimalik hindade moonutamine juba kõrvaldatud.

(56)

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmise kogukulude tuvastamiseks oli vaja kindlaks määrata müügi-, üld- ning halduskulud. VIZ STAL väitis, et teatavaid enne uurimisperioodi tekkinud, kuid uurimisperioodil kirjendatud kulusid, tuleks lugeda lihtsalt raamatupidamiskuludeks ning need tuleks müügi-, üld- ja halduskuludest maha arvata. Ei ole siiski esitatud mingeid tõendeid selle kohta, kas sellised kulud enne uurimisperioodi tegelikult esinesid või mitte. Vaatlusalused kulud olid võrreldes eelmiste aastatega tõepoolest märkimisväärselt suuremad, nii et nende kulude tegelikku tekkimist uurimisperioodi ajal ei saa välistada.

(57)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 5 tuli esitatud müügi-, üld- ja halduskuludele lisada ka finantskulud. Seoses sellega leiti, et seotud isik andis VIZ STAL-ile USA dollaril põhinevat intressivaba laenu. Kuna müügi-, üld- ja halduskulud ei peegeldanud seetõttu kõiki vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid, lisati normaalsetes turutingimustes esinevad finantskulud. Saadud laenudele kohaldati turutingimustes uurimisperioodi ajal kehtinud sarnaste laenude intressimäära. Asjakohasema meetodi puudumisel määrati intressikulude kogusumma vaatlusaluse toote käibe alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5.

(58)

VIZ STAL vaidlustas müügi-, üld- ja halduskulude korrigeerimise finantskulude osas. VIZ STAL väitis, et isik, kellelt kõnealune laen pärines, oli VIZ STAL-i enamusaktsionär ning oleks selle asemel võinud valida aktsiakapitali suurendamise, mille puhul ei oleks ta kandnud mingeid finantskulusid. Teise võimalusena väitis VIZ STAL, et uurimisperioodi ajal olid toimunud tagasimaksed, ning et kohaldada oleks tulnud intressimäära, mida oleks olnud võimalik saada laenu andja omamaisel turul. Samuti väitis VIZ STAL, et osa intressikuludest (nominaalne intressimäär) oli juba lisatud müügi-, üld- ja halduskuludele ning seda ei oleks tohtinud topelt arvestada. Täiendavate finantskulude summat tuleks seega vastavalt vähendada.

(59)

Esimene väide tuli tagasi lükata, kuna kulud peavad peegeldama kõiki vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid; nagu on selgitatud põhjenduses 57, seda nõuet kõnealuse juhtumi puhul ei täidetud. Tavapärastes turutingimustes oleks VIZ STAL pidanud otsima finantse vabal turul ning oleks pidanud kandma täiendavaid finantskulusid, mis peaksid kajastuma ka kuludes. Samuti märkis ta, et laenud ja aktsiaosalus ei ole teineteisega lihtsalt asendatavad, kuna neil on täiesti erinevad tagajärjed. Näiteks laen tuleb tagasi maksta, kapitaliosa aga mitte.

(60)

Samuti leiti, et kõige asjakohasem oleks kasutada laenusaaja omamaise turu intressimäära, kuna see peegeldaks kõige paremini vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid Venemaa siseturul, mille suhtes normaalväärtus on kehtestatud. VIZ STAL ei esitanud mingeid tõendeid laenu andja omamaisel turul väidetavalt kohaldatava intressimäära kohta. Pärast avalikustamist esitas VIZ STAL mõningat lisateavet käibekapitali tagasimaksmise kohta, mida ei olnud menetluse hilise staadiumi tõttu enam võimalik kontrollida ning seetõttu tuli see tagasi lükata. Lisaks ei esitatud mingeid tõendeid ka selle kohta, et osa intressikulusid oli juba arvestatud müügi-, üld- ja halduskulude hulka või et VIZ STAL tegelikult maksis intresse. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(61)

Ühenduse tootmisharu väitis, et müügi-, üld- ja halduskulude arvestamisel tuleks arvesse võtta moonutusi varade hindamise ja amortisatsiooni osas. Samuti väideti, et müügi-, üld- ja halduskulud oleksid oluliselt suuremad kui ühenduses, eriti suuremate müügijärgsete kulude, suuremate uurimis- ja arenduskulude ning suuremate hädavajalike sidevahendite ja infotehnoloogiasüsteemidega seotud kulude tõttu.

(62)

Ühenduse tootmisharu ei esitanud eespool esitatud väidete kohta mingit tõendusmaterjali. Lisaks esitati nimetatud väited menetluse väga hilises staadiumis ja seetõttu ei olnud võimalik neid väga üksikasjalikult uurida. Seepärast tuli eeltoodud väited tagasi lükata.

(63)

Lisaks uuriti, kas normaalväärtust saab määrata teiste tootjate omamaiste hindade põhjal kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 1. Kuna teise taotleja, NLMK puhul ei olnud võimalik vaatlusaluse toote omamaiste müügihindade kohta usaldusväärset teavet saada (nagu selgitatud eespool põhjendustes 24 ja 31) ja arvestades, et Venemaa omamaisel turul ei olnud teisi koostööd tegevaid müüjaid ega tootjaid, ei olnud komisjonil võimalik saada teavet teise tootja omamaiste müügihindade kohta.

(64)

Seetõttu arvutati normaalväärtus kõigil juhtudel, mil seda kasutati, liites eksporditavate tootemudelite tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude summa ning mõistlik kasumimarginaal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(65)

Selleks uuriti, kas taotleja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulud ja realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed. Tegelikke omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kuna sarnase toote omamaise müügi mahtu võis pidada tüüpiliseks. Kuna vaatlusaluse toote omamaist müüki ei teostatud tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse tähenduses (vt põhjendus 38), ei saanud omamaist kasumimarginaali määrata algmääruse artikli 2 lõike 6 esimese lause kohaselt. Kuna teave kõnealuse uurimisega hõlmatud teiste eksportijate või tootjate müügi-, üld- ja halduskulude ega kasumimarginaali kohta ei olnud kättesaadav ja kuna VIZ STAL ei tootnud ega müünud peale suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase teisi sama üldkategooria tooteid, määrati omamaine kasumimarginaal algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt, s.t mõne muu usaldusväärse meetodi põhjal. Muu usaldusväärsema teabe puudumisel hinnati kasumimarginaaliks omamaisel turul 10 % tootmiskuludest. Arvestades investeeringuid Venemaal, mida peetakse senini alles kujuneva turumajandusega riigiks, millel on arenenumate majandusruumidega võrreldes dünaamilisemad kasvuväljavaated ja kõrgemad inflatsioonimäärad ning sellest tulenevalt suuremad ootused kapitaliinvesteeringute tootlikkusele, peeti käesoleva uurimise puhul kasutatud 10-protsendilist kasumimarginaali konservatiivseks hinnanguks.

b)   Ekspordihind

(66)

VIZ STAL-i omanik ja kontrollija oli suures osas sidusettevõte Šveitsis. Uurimisperioodi jooksul toimus kogu eksportmüük selle Šveitsi äriühingu kaudu ühenduse sidusimportijale, kes müüs vaatlusaluse toote edasi ühenduse lõpptarbijatele. Seepärast arvutati ekspordihinnad esimesele sõltumatule ühenduse kliendile edasimüügi hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9.

(67)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 korrigeeriti kõiki importimise ja ühenduse sidusimportija-poolse edasimüügi vahepeal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid, ning mõistlikku kasumimarginaali.

(68)

Sellega seoses tuleks märkida, et nagu märgitud põhjenduses 75, korrigeeriti ekspordihindu krediidikulude (s.t finantskulude), mis olid seotud sidusimportija poolt oma esimesele iseseisvale ühenduse kliendile antud maksetingimustega, arvessevõtmiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile g, nagu väitis VIZ STAL oma küsimustiku vastustes. Teisest küljest tuleb ekspordihindade arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 korrigeerida kõiki vaatlusaluse toote importimise ja edasimüügi vahel esinenud kulusid. Korrigeeritavad näitajad sisaldavad muuhulgas sidusimportija müügi-, üld- ja halduskulude põhjendatud marginaali. Mõnedel juhtudel võivad müügi-, üld- ja halduskulud sisaldada finantskulusid, mis tulenevad eelnimetatud maksetingimustest. Seetõttu anti finantskulude, nimelt, i) finantskulude, mis tulenevad eelosutatud maksetingimustest ning mis on maha arvatud vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile g, ja ii) finantskulude, mis moodustavad osa sidusimportija müügi-, üld- ja halduskuludest, topeltmahaarvamise vältimiseks sidusimportijale võimalus esitada kinnitavaid tõendeid selle kohta, et osa tema finantskuludest tekkisid seoses tema iseseisvatele ühenduse klientidele antud maksetingimuste rahastamisega. Sidusimportija ei esitanud siiski selle kohta põhjendatud tõendeid ning seetõttu tuleb algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt arvestuslikust ekspordihinnast maha arvata kõik sidusimportija müügi-, üld- ja halduskulud.

(69)

Pärast avalikustamist väitis VIZ STAL, et osa tekkinud ja algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g alusel ekspordihinnast maha arvatud finantskuludest olid arvestatud sidusimportija müügi-, üld- ja halduskuludesse ning et arvestusliku ekspordihinna arvutus tuleks nende kulude topelt mahaarvamise vältimiseks seetõttu uuesti läbi vaadata. Märgitakse, et asjaomane väide esitati esmakordselt pärast avalikustamist, ning et isegi seejärel ei esitatud mingeid kinnitavaid tõendeid, mis oleks võinud toetada VIZ STAL-i seisukohta. Lisaks sellele ei kinnitanud ka kontrollkäik sidusimportija valdustesse, et VIZ STAL-i poolt ühenduse sõltumatule ostjale antud krediidikulud kandis sidusimportija ning et need kuulusid seega tema müügi-, üld- ja halduskulude hulka. Järelikult tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(70)

Ühenduse sidusimportijaga seoses tuvastati uurimisel, et sidusimportija kantud amortisatsioonikuludest ei antud aru. Seega lisati need kulud üldistele müügi-, üld- ja halduskuludele. Müügi-, üld- ja halduskulud lahutati seejärel edasimüügihinnast esimesele sõltumatule ühenduse kliendile vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9. Sellega seoses lükkas komisjon tagasi metodoloogia, mida VIZ STAL rakendas müügi-, üld- ja halduskulude kogusumma vaatlusaluse toote ja “muude toodete” vahel jaotamiseks kasutatud vahekordade arvutamisel. VIZ STAL väitis, et tema sidusimportija toimis teatud muude toodetega seotud tehingute puhul agendina vahendustasu eest. Sidusimportija tulud seoses nende tehingutega koosnesid vaid ““muude toodete”” eest saadud vahendustasudest. Seetõttu väitis eksportiv tootja, et käibe alusel jaotusvahekordade arvutamiseks tuleks “muude toodete” müügi puhul kasutada tema sidusimportija raamatupidamises kirjendatud tegeliku väiksema tulu asemel hüpoteetilist suuremat käivet. Väideti ka, et hüpoteetiline käive peaks vastama nende “muude toodete” müügihinnale ühenduses. Selle tulemusena suureneks “muude toodete” ja väheneks vaatlusaluse toote müügi-, üld- ja halduskulud. VIZ STAL väitis, et see metodoloogia kajastaks õigemini ühelt poolt vaatlusaluse tootega ja teiselt poolt “muude toodetega” seotud halduskulusid.

(71)

Leiti siiski, et sidusimportija täitis “muude toodete” puhul agendi ülesandeid. Agendi ülesanded sisaldavad oma olemuselt väiksemat halduskoormust kui importija täidetavad ülesanded. Importija ostab tooteid ja müüb neid edasi enda nime all, millega kaasneb mitte ainult kõrgem halduskoormus, vaid ka kõrgem risk. Samuti peab importija üldjuhul kauba ostmiseks ka kapitali kaasama. Need tegurid peaks tavaliselt kajastuma ka importija ja agendi erineva suurusega müügi-, üld- ja halduskuludes. See erinevus ei kajastunud aga VIZ STAL-i poolt kasutatud jaotamise meetodis, mis viis põhjendamatute tulemusteni.

(72)

Ülaltoodut arvestades leiti, et müügi-, üld- ja halduskulude jaotamine tegeliku käibe alusel oleks erinevate asjassepuutuvate toodete müügi-, üld- ja halduskulude arvutamiseks kõige sobilikum meetod.

(73)

Muu usaldusväärsema teabe puudumisel hinnati mõistlikuks kasumimarginaaliks 5 %. Seda peeti sellist tüüpi ettevõtte jaoks sobivaks. Sama kasumimarginaali kasutati ka eelnevas uurimises, s.t põhjenduses 2 mainitud aegumise läbivaatamise puhul.

c)   Võrdlus

(74)

Normaalväärtuse ja eespool tuvastatud ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(75)

VIZ STAL teatas ekspordihindade kohandamisest seoses sisemaatranspordi- ja sisemaaveokulude, ekspordimaksude, kindlustuskulude, muude maksete, krediidikulude, pangatasude, impordi- ja muude maksude, tempelmaksude ja lõikamistasudega ning seda ka võimaldati, sest need kulud olid mõistlikud, täpsed ja nende kohta esitati kontrollitud tõendid.

d)   Dumpingumarginaal

(76)

VIZ STAL-i puudutavas osas võrreldi tootetüübi kaalutud keskmist normaalväärtust selle tootetüübi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11.

(77)

Võrdlus näitas dumpingu olemasolu. Dumpingumarginaal, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse piiril, on:

VIZ STAL, Yekaterinburg:

14,7 %.

4.2.   Muutunud asjaolude püsivus

(78)

VIZ STAL-i osas kontrolliti ka, kas esialgse uurimise puhul muutunud asjaolusid võib mõistlikkuse piires pidada püsivateks. Selles suhtes analüüsiti normaalväärtuse ja ka ettevõtte eksporthinna võimalikku muutumist. Erilist tähelepanu pöörati ettevõtte toodetava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase hinnatasemetele siseriiklikul ja eksportturul, ettevõtte suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmiskuludele, tootmisvõimsusele ja selle kasutamisele ja ettevõtte ekspordimahtudele ühendusse.

(79)

Alguses leiti, et esialgse uurimise ajal ei tegutsenud taotleja turumajanduse tingimustes. Nagu on näidatud põhjenduses 22, suutis taotleja siiski käesoleva vahepealse läbivaatamise jooksul esitada tõendeid, et on täitnud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimused, s.t talle anti turumajanduslik seisund. Selle tulemusel määrati antud taotleja puhul normaalväärtus ettevõtte esitatud kontrollitud andmete, mitte analoogse riigi tootjate esitatud teabe põhjal.

(80)

VIZ STAL-i puhul põhines normaalväärtus nii siseriiklikel müügihindadel kui ka arvestatud normaalväärtusel. Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase siseriiklike müügihindade kohta võis teha järelduse, et uurimisperioodi jooksul olid need suhteliselt stabiilsed. Hindade stabiilsus tulenes stabiilsest siseriiklikust nõudlusest ja tarbimisest, mille olulist muutumist pole lähitulevikus ette näha, samuti tootjate ja tarbijate piiratud arvust. Seega eeldatakse, et suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase siseriiklikud müügihinnad ei muutu tulevikus oluliselt.

(81)

Tootmiskulusid tuli tänu ebausaldusväärsetele lähteainehindadele (kuumvaltsitud plaat) kohandada (vt põhjendusi 41–49). VIZ STAL väitis, et tema suhe tarnijaga muutus pärast uurimisperioodi, s.t VIZ STAL kavatseb kuumvaltsitud plaati järjest rohkem teistelt tarnijatelt hankida, kaasa arvatud ühenduse tarnijad. Kaaluti, kas see seik võiks mõjutada VIZ STAL-i kulutusi lähteainele ja sellest tulenevalt tootmiskulusid. Järeldati siiski, et kuumvaltsitud plaadi võimalik hinnatõus ei mõjuta kuigi tõenäoliselt uurimusega kindlaks määratud normaalväärtust. Selline järeldus tehti tulenevalt sellest, et normaalväärtus tehti kindlaks korrigeeritud tootmiskulude põhjal, arvestamata ebausaldusväärset lähteainehinda. Tõeline kuumvaltsitud plaadi ostuhinna suurenemine turuväärtuseni sisaldub järelikult juba dumpingumarginaali kindlakstegemisel kasutatud normaalväärtuses. Sellest tulenevalt on mõistlik eeldada, et lähitulevikus ei muutu normaalväärtus kõnealuse taotleja jaoks oluliselt.

(82)

Komisjon uuris samuti VIZ STAL-i ekspordimüügi võimalikku muutumist tulenevalt madalama maksumäära kohaldamisest. Selles suhtes leiti, et minevikus oli ettevõtte eksportmüügi kogus piiratud tänu jõusolevale esialgse uurimise ajal heaks kiidetud kohustusele. Nagu põhjenduses 96 mainitud, otsustati, et seda tüüpi kohustus pole enam sobilik. Kontrolliti ka, kas madalam maksumäär ilma koguseliste impordipiiranguteta suurendaks uurimisperioodi ajal oluliselt taotleja poolset suundorientuuritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase eksporti ühendusse valitsevatest hindadest madalamate hindadega. Kontrolli tulemusena leiti, et taotleja tootmisvõimsus oli uurimisperioodi jooksul rakendatud rohkem kui 90 % ulatuses. Uurimisega ei tuvastatud ka mingeid investeeringuplaane taotleja tootmisvõimsuse suurendamiseks. Sellest võib mõistlikult järeldada, et tootmismaht jääks stabiilseks ja ei suureneks oluliselt lähitulevikus. Samuti ei leitud ka põhjust ühenduse turu osakaalu suurenemiseks taotleja tootmismahus. Seetõttu järeldati, et kõnealuse ettevõtte lehtterase ekspordimaht ühendusse ei muutuks oluliselt.

(83)

Ekspordihindade osas meenutatakse, et jõusolev kohustus oli põhiliselt koguselise iseloomuga ja lubas taotlejal suhteliselt vabalt ettemääratud ekspordimahu piires oma ekspordihindu määrata. Kõnealuse kohustuse kaasallkirjastajad olid kohustatud järgima vaid “ühenduse turul valitsevaid hinnatasemeid”. Lõplik dumpinguvastane tollimaks oli kohaldatav ainult pärast koguselise ülemmäära saavutamist. Olenemata põhjendustes 94 ja 95 kirjeldatud komisjoni järeldustest leiti, et suurte suundorienteeritud struktuuriga elekrotehnilise lehtterase lehtede ekspordimaht Venemaalt jäi uurimisperioodi jooksul kohustuse koguselise ülemmäära piiridesse. Järelikult ei sisaldanud ekspordihind käesoleva uurimise jooksul esialgse uurimisega kindlaks määratud dumpinguvastast tollimaksu. Sellest võib järeldada, et kõnealusele ettevõttele ei avaldaks madalam dumpingumarginaal olulist käesoleval ajal kehtivaid ekspordihindu vähendavat mõju.

5.   Järeldused

(84)

Kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 ei tohi tollimaksud ületada kehtestatud dumpingumarginaali, vaid peavad olema marginaalist väiksemad, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab ühenduse tootmisharule tehtava kahju kõrvaldamiseks. Arvestades, et käesolevad vahepealsed läbivaatamised on piiratud dumpinguga seotud küsimuste läbivaatamisega, ei tohiks määratavate maksude tase olla kõrgem, kui esialgse uurimisega tuvastatud kahju tase, mida on kinnitatud ka põhjenduses 2 nimetatud aegumise läbivaatamine.

(85)

Nagu märgitud otsuse nr 303/96/ESTÜ põhjenduses 29 oli algne lõplik dumpingumarginaal suurem, kui lõplikult määratud kahju kõrvaldamise tase ja seetõttu põhines lõplik dumpinguvastane maks madalamal kahjumarginaalil, s.t 40,1 %. Kuna käesoleva vahepealse läbivaatamisega tuvastatud VIZ STAL-i dumpingumarginaal on sellest tasemest madalam, peaks muudetud dumpinguvastane tollimaks põhinema sellel madalamal dumpingumarginaalil, s.t 14,7 %.

(86)

Eespoolmainitust selgub, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 tuleks otsusega nr 303/96/ESTÜ VIZ STAL-ile määratud ja Venemaalt pärinevat suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase importi käsitleva määrusega (EÜ) nr 151/2003 kinnitatud dumpinguvastast tollimaksu muuta.

(87)

NLMK suhtes tuleks käimasolev vahepealne läbivaatamine lõpetada ja säilitada otsusega nr 303/96/ESTÜ määratud ja määrusega (EÜ) nr 151/2003 kinnitatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

(88)

Kõiki asjassepuutuvaid isikuid informeeriti põhifaktidest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek olemasolevate VIZ STAL-i puudutavate meetmete muutmiseks ja lõpetada NLMK suhtes vahepealne läbivaatamine, ning nad said võimaluse esitada oma märkused. Märkused saadi kätte ja neid arvestati vajaduse korral. Samuti anti kõigile asjassepuutuvatele isikutele pärast avalikustamist aega oma vastuväidete esitamiseks.

D.   AINULT MEETMETE VORMI KÄSITLEV VAHEPEALNE LÄBIVAATAMINE

(89)

Nagu märgitud põhjenduses 2, oli Venemaalt pärineva suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordiga seotud ainult meetme vormi käsitlev vahepealne läbivaatamine algatatud komisjoni poolt, et uurida otsusega nr 303/96/ESTÜ heaks kiidetud kohustuse sobivust ja tõhusust. Uurimine viidi läbi seoses määrusega (EÜ) nr 151/2003 taotlejate suhtes lõpetatud aegumise läbivaatamisega ja ainult dumpingut käsitlevate vahepealsete läbivaatamistega.

(90)

Sellega seoses märgitakse, et algselt heakskiidetud kohustus oli oma olemuselt koguseline kohustus, mille alusel ettevõtted võtsid endale kohustuse tagada, et nende eksport ühendusse jääks üldise koguselise ülemmäära piiridesse.

(91)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1 on kohustuste eesmärk kaotada dumpinguhinnaga impordi kahjulik mõju. See saavutatakse, kui eksportija tõstab oma hindu või lõpetab dumpinguhindadega ekspordi. Uurimised on näidanud, et algselt heaks kiidetud kohustuste liik, millega piirati vaid impordikoguseid ühendusse, ei täitnud hindade mittekahjulikule tasemele tõstmise ja seega ka ühenduse turul heade kaubandustavade järgimise taastamise eesmärki. Seega ei loetud kohustusi nende praegusel kujul sobilikuks ja tõhusaks dumpingu kahjuliku mõju kaotamise viisiks.

(92)

Algsed kohustused allkirjastasid peale käesoleva vahepealse läbivaatamise taotlejate ka Venemaa ettevõtja, kes eksportis vaatlusalust toodet esialgse uurimise ajal, ja kõnealuse kohustuse nõuetekohase järelvalve tagamiseks Venemaa ametivõimud. Nagu põhjenduses 2 nimetatud aegumise läbivaatamise ajal juba tuvastati, lõpetas kaasallkirjastanud ettevõtja (VO “Promsyrioimport”, Moskva) suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase ekspordi ühendusse pärast lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist enne 2000. aasta jaanuari. Seda ettevõtjat ei loetud seega huvitatud pooleks aegumise läbivaatamises, mis viis lõplike dumpinguvastaste tollimaksude säilitamiseni 2003. aasta jaanuaris. Samuti ei kinnitanud mainitud ettevõtja huvi suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase ühendusse eksportimise taasalustamise vastu ega taotlenud enda käsitlemist käimasoleva dumpinguvastase menetluse potentsiaalse huvitatud poolena.

(93)

Leiti ka, et silmas pidades muutunud olukorda Venemaal, mida on vahepeal hakatud täielikult tunnustama turumajandusliku riigina, ei ole Venemaa ametivõimude poolsed Venemaa eksportivate tootjate dumpinguvastase uuringu raames võetud kohustuste täitmise nõuetekohase järelvalve garantiid selles uues valguses enam ei vajalikud ega ka sobilikud.

(94)

Lõpetuseks, nagu ainult meetmete vormi käsitleva vahepealse läbivaatamise algatamisteates mainitud, on kohustuse järelvalve juures ette tulnud jõustamisprobleeme, millel on olnud mõju meetmete parandavale toimele. Seda kinnitas ka käimasolev uuring. Seega leiti, et mõlema eksportiva tootja müügistruktuur ja kasutatavad müügikanalid ei võimaldanud neil tuvastada vaatlusaluse toote lõppsihtkohta. Selle tulemusena polnud võimalik kindlaks teha, kas tooted eksporditi tõepoolest uuesti või lasti ühenduses vabasse ringlusse (vt põhjendust 95). Seega polnud teada, kas kohustusega nõutavad kõnealuste eksportivate tootjate aruanded olid täielikud ja nõuetele vastavad.

(95)

Sellega seoses tuleks märkida, et pärast kohustuse heakskiitmist võeti kasutusele kaks erinevat tüüpi ekspordilitsentsi, nimelt A tüüpi litsentsid (ühenduses vabasse ringlusse laskmiseks mõeldud eksport) ja B tüüpi litsentsid (muude tollirežiimide alusel ühendusse importimiseks mõeldud eksport). Kui A tüüpi litsentside alusel eksporditud kaupade puhul tuli aastakvoodi ülemmäärast kinni pidada, siis B tüüpi litsentside puhul selliseid koguselisi piiranguid polnud. Seotud importijad, kes ei suutnud imporditud toodete lõppsihtkohta kindlaks teha, ei saanud anda piisavalt kindlaid tõendeid B tüüpi litsentsiga Venemaalt lahkunud toodete uuesti eksportimise kohta. Koostöös vastavate tolliasutustega leiti ka, et hulk selliseid importe olid deklareeritud vabaks ringluseks ja sellega oli kohustuse tõhusus ohtu seatud. Ettevõtete kasutatud menetlused osutusid kõigi kohustuses kindlaks määratud tingimuste nõuetekohaseks kohaldamiseks ebapiisavateks. Seega ei saa välistada võimalikku kohustusest kõrvalehoidmise riski.

(96)

Arvestades ülalnimetatud kaalutlusi otsustati, et kohustus oma käesoleval kujul ei ole enam asjakohane, iseäranis selle tulemusliku järelevalve koha pealt. Taotlejaid ja ka kohustuse ülejäänud kaasallkirjastajaid, nimelt VO “Promsyrioimport”-i (Moskva) ja Venemaa ametivõime teavitati komisjoni järeldustest ja neile anti võimalus esitada oma märkused.

(97)

Üks taotleja, NLMK, vaidlustas komisjoni otsuse kohustuse asjakohasuse osas. See taotleja väitis iseäranis, et: i) olemasolev litsentside süsteem välistab igasuguse võimaliku kõrvalehoidmise; ii) kohustuses määratud ülemmäärast allapoole jääv import jääks alla kahju de minimis taseme ja kindlustaks seega dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamise; ja iii) kaasallkirjastavate poolte arvu muutumine pole piisav põhjus kohustuse heakskiidu tagasivõtmiseks.

(98)

Jõusoleva kohustuse jõustamise kohta esitatud väited olid komisjoni otsusele vasturääkivad (vt põhjendused 94 ja 95) ja nende kinnitamiseks ei esitatud tõendeid. Võimalikku kohustusest kõrvalehoidmist ei saa samuti välistada. Sellest tulenevalt võib järeldada, et olemasolev kohustus ei garanteeri piisavalt dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamist ja ei ole järelikult kohane. Kaasallkirjastavate poolte arvu muutumist ei tuleks käsitleda eraldi, vaid tuleks vaadelda kohustuse heakskiitmise järel Venemaal üldiselt oluliselt muutunud olukorra kontekstis. Seega tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(99)

Taotleja väitis ka, et käesolev ainult meetmete vormi käsitlev vahepealne läbivaatamine tuleks lõpetada koos teiste vahepealsete läbivaatamistega, mis tuleb tänu Euroopa Liidu laienemisele 1. mail 2004 varem või hiljem algatada. Tuleks märkida, et 20. märtsil 2004 (12) algatatud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase importi Venemaalt käsitlev vahepealne läbivaatamine hindab ühenduse huvisid arvestades olemasolevate meetmete kohandamise vajadust eesmärgiga vältida Euroopa Liidu laienemise järsku ja ülemäära negatiivset mõju huvitatud pooltele, sealhulgas kasutajatele, turustajatele ja tarbijatele. Seega pole käesoleva ainult meetmete vormi käsitleva vahepealse läbivaatamise ja laienemise raames käimasoleva osalise vahepealse läbivaatamise vahel otsest seost. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(100)

Eeltoodust järeldub, et kohustus oma praegusel kujul ei ole enam kohane.

E.   UUED KOHUSTUSETTEPANEKUD

(101)

Tulenevalt oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamisest, mille põhjal otsustati, et olemasolevat dumpinguvastast marginaali tuleks võimaluse korral muuta, ja et koguseline kohustus selle praegusel kujul ei ole enam kohane, tegi NLMK kohustusettepaneku kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 1.

(102)

Nimetatud äriühingu koostöö tase kogu uurimise jooksul ning esitatud andmete täpsus ja usaldusväärsus oli siiski mitterahuldav (vt põhjendus 24). Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et selle ettevõtte hinnakohustuse järelvalvet oleks võimalik tõhusalt teostada. Seepärast loeti NLMK pakutud kohustuse heakskiitmist algmääruse artikli 8 lõike 3 mõistes ebapraktiliseks. Seega otsustati, et avalikustamisele järgnenud kohustusettepanekut ei tuleks heaks kiita.

(103)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati vastavalt ja põhjused, miks pakkumist ei saanud heaks kiita, avalikustati üksikasjaliselt asjaomastele taotlejatele. Konsulteeriti nõuandekomiteega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üle 500 mm laiuste Venemaalt pärinevate suundorienteeritud struktuuriga külmvaltsitud elektrotehnilise räniterase lehtede ja ribade (CN-koodid 7225 11 00 – lehed laiusega 600 mm ja rohkem, ning 7226 11 00 – lehed laiusega üle 500 mm, kuid alla 600 mm) importi käsitlevate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamine Novolipetsk Iron & Steel Corporationi suhtes (“NLMK”) on käesolevaga lõpetatud.

Artikkel 2

Nõukogu määruse (EÜ) nr 151/2003 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

1.   Üle 500 mm laiuste Venemaalt pärinevate suundorienteeritud struktuuriga külmvaltsitud elektrotehnilise räniterase lehtede ja ribade (CN-koodid 7225 11 00 – lehed laiusega 600 mm ja rohkem ning ex 7226 11 00 (TARIC-kood 7226110010) – lehed laiusega üle 500 mm, kuid alla 600 mm) impordile kehtestatakse käesolevaga lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmiste tootjate toodete osas järgmine:

Äriühing

Tollimaksumäär

TARICi lisakood

OOO Viz – Stal, 28, Kirov St., 620028 Jekaterinburg GSP-715

14,7 %

A516

Kõik teised äriühingud

40,1 %

A999

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17 mai 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. COWEN


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 42, 20.2.1996, lk 7.

(3)  EÜT L 308, 29.11.1996, lk 11. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 1000/99/ESTÜ (EÜT L 122, 12.5.1999, lk 35).

(4)  EÜT C 53, 20.2.2001, lk 13.

(5)  EÜT L 149, 7.6.2002, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1310/2002 (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 9).

(6)  EÜT L 25, 30.1.2003, lk 7.

(7)  EÜT C 186, 6.8.2002, lk 15.

(8)  EÜT C 242, 8.10.2002, lk 16.

(9)  EÜT L 305, 7.11.2002, lk 1.

(10)  EÜT C 111, 8.5.2002, lk 5.

(11)  ELT L 33, 8.2.2003, lk 41.

(12)  ELT C 70, 20.3.2004, lk 15.


Top