(1)

2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) (3) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 oC ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5  oC-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.

(1)

2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) (3) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 oC ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5  oC-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega tunnistasid Pariisi kokkuleppe osalised, et maailma keskmise temperatuuri tõusu piiramine 1,5  oC-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutustega seotud ohtusid ja mõju, ning võtsid kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma 2030. aasta eesmärke, et kõrvaldada püüdluste puudujääk, kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) järeldustega. Seda tuleks teha võrdse kohtlemisega ning austades ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastava suutlikkuse põhimõtet riigiti erineva olukorra valguses. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS), sealhulgas selle turustabiilsusreservi muutmine on ainulaadne võimalus.

(1a)

Pariisi kokkuleppe 1,5  oC eesmärgi poole püüdlemise jätkamine on pärast IPCC 7. augusti 2021. aasta aruandes „Climate Change 2021: The Physical Science base“ (Kliimamuutused 2021: reaalteaduslik alus) tehtud järeldusi muutunud veelgi hädavajalikumaks. IPCC järelduste kohaselt jõuab ülemaailmne temperatuuri tõus 1,5  oC piirini või ületab selle kiiremini, kui varem arvati, nimelt järgmise 20 aasta jooksul. Samuti leiti, et kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid ei vähendata kohe ja ambitsioonikalt, ei ole enam võimalik piirata globaalset soojenemist ligi 1,5  oC-ni või isegi 2 oC-ni. Lisaks kinnitas IPCC oma 28. veebruari 2022. aasta aruandes „Climate Change 2022: Impacts, Adaptation and Vulnerability“ (Kliimamuutused 2022: mõju, kohanemine ja haavatavus) väga veendunult, et kliimamuutused kujutavad endast ohtu inimeste heaolule ja planeedi tervisele. Igasugused edasised viivitused kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks võetavate ülemaailmsete kooskõlastatud ennetusmeetmete puhul tähendavad, et oleme kaotamas kiiresti ahenevat võimalust tagada kõigile elamisväärne ja jätkusuutlik tulevik.

(1b)

Vajadust kiireloomuliste meetmete järele suurendab veelgi äärmuslike ilmastikutingimuste sageduse ja intensiivsuse suurenemine, mis on otseselt tingitud kliimamuutustest. ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti andmetel on maailmas registreeritud katastroofide arv ja ülemaailmse majandusliku kahju ulatus viimase 20 aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, suur osa sellest suurenemisest on tingitud kliimaga seotud katastroofide arvu märkimisväärsest kasvust.

(1c)

Seepärast peaks liit selle pakilisusega tegelema, suurendades jõupingutusi ja asudes kliimamuutuste vastases võitluses rahvusvaheliseks liidriks, võttes samal ajal arvesse võrdse kohtlemise ning ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastava suutlikkuse põhimõtteid, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõikes 2.

(1d)

Euroopa Parlament nõudis 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta  (1a) tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata ambitsioonikaid meetmeid, et piirata globaalset soojenemist 1,5  oC-ni ja vältida elurikkuse ulatuslikku kadumist, sealhulgas tegeledes vasturääkivustega liidu praeguses kliima- ja keskkonnaalast hädaolukorda käsitlevas poliitikas ning tagades, et kõik asjakohased tulevased seadusandlikud ja eelarve-ettepanekud on kõigiti kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5  oC ega kiirenda elurikkuse kadumist.

(2)

Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 2019 (4).

(2)

Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on seetõttu kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 2019 (4).

(3)

Euroopa rohelises kokkuleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist tugevdavad meetmed ja algatused , mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning selles on esitatud uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse , ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud . Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Selline üleminek mõjutab aga naisi ja mehi erinevalt ning eriti suur mõju on sellel teatavatele ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav ning kedagi ei jäetaks kõrvale.

(3)

Euroopa rohelises kokkuleppes on nähtud ette lähtepunkt liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks ja pärast seda negatiivsete heitkoguste eesmärgi saavutamiseks , nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119  (1a) artikli 2 lõikes 1. Selles on esitatud uus majanduskasvu strateegia, millega soovitakse muuta liit õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks tänapäevase , ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega , jätmata kedagi kõrvale õiglase ülemineku protsessis, milles käsitletakse ka energiaostuvõimetust . Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. See üleminek mõjutab eri sektorite töötajaid ja sugusid erinevalt ning eriti suur mõju on sellel teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele ja vähekaitstud rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed, rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed ning väikese ja väiksema keskmise sissetulekuga üksikisikud ja leibkonnad. Samuti tekitab see suuremaid probleeme teatavatele piirkondadele, eriti struktuurselt ebasoodsas olukorras olevatele ja perifeersetele piirkondadele ning saartele . Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav.

(3a)

ELi HKS on liidu kliimapoliitika nurgakivi ja selle peamine vahend kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutasuvaks vähendamiseks. Kooskõlas Glasgows toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul võetud kohustustega vaadata igal aastal läbi riiklikult kindlaksmääratud panus, peaks komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ  (1a) muutmise käigus läbi vaatama riiklikult kindlaksmääratud panuse kõigi ELi HKSiga hõlmatud sektorite arvestusse.

(4)

COVID- 19 pandeemia ränk mõju liidu kodanike tervisele, elu- ja töötingimustele ning heaolule on Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkust ja väärtust üksnes suurendanud ning näidanud , et meie ühiskond ja majandus peavad parandama oma vastupanuvõimet väliste vapustuste suhtes ning võtma varakult meetmeid nende ennetamiseks või leevendamiseks. Euroopa kodanikud on jätkuvalt kindlal arvamusel, et eelkõige tuleb seda teha seoses kliimamuutustega (5).

(4)

Arvestades, et COVID- 19 pandeemial on olnud väga tõsised tagajärjed liidu kodanike tervisele, elu- ja töötingimustele ning heaolule, on hästi rakendatud Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus üksnes kasvanud. See näitab , et tuleb parandada meie ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet väliste vapustuste suhtes ning võtta varakult meetmeid nende ennetamiseks või leevendamiseks õiglaselt ja nii, et mitte kedagi, sealhulgas energiaostuvõimetuse ohus olevaid inimesi, ei jäeta kõrvale . Euroopa kodanikud on jätkuvalt kindlal arvamusel, et eelkõige tuleb seda teha seoses kliimamuutustega (5).

(4a)

Euroopa rohelise kokkuleppe täitmine peaks kõigile tagama kvaliteetsete töökohtade loomise ja sotsiaalse progressi. Sotsiaalse vastuvõetavuse tagamiseks peaksid käesolevas direktiivis esildatud kliimaeesmärgid olema tasakaalustatud Euroopa sotsiaalõiguste sambale vastavate sotsiaalsete eesmärkidega. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava peaks olema võimalus säilitada ja luua kvaliteetseid töökohti, edendada inimväärset tööd, tõsta tööstandardeid, tugevdada sotsiaalset dialoogi ja kollektiivläbirääkimisi, võidelda diskrimineerimisega töökohal ja edendada soolist võrdõiguslikkust. Nende eesmärkide saavutamiseks peaksid õiglase ülemineku mehhanismid täiendama kõiki Euroopa rohelise kokkuleppe ja paketi „Eesmärk 55“ raames kavandatud meetmeid.

(4b)

Võttes arvesse, et üleminek kestlikule majandusele tuleb ühendada Euroopa konkurentsivõime säilitamise ja töökohtade loomisega, on Euroopa rohelise kokkuleppe edu jaoks äärmiselt oluline, et ühtset turgu ei koormataks üle ettevõtete lisakuludega, mis tekivad uue regulatiivse keskkonnaga kohanemisel.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (7) sätestas liit oma õiguses eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majanduses kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega kehtestatakse ka siduv kohustus vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

(6)

Määrusega (EL) 2021/1119 on liit sätestanud oma õiguses eesmärgi saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majanduses kliimaneutraalsus ja eesmärgi saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused . Kõnealuse määrusega kehtestatakse ka siduv kohustus vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

(7)

Heite vähendamiseks on vaja kõigi majandussektorite panust. Seepärast tuleks seada kõrgem eesmärk ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (8) kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusa ja majanduslikult tasuva vähendamise edendamiseks loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) puhul, nii et see oleks kooskõlas kõnealuse kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 2030. aasta eesmärgiga.

(7)

Heite vähendamiseks on vaja kõigi majandussektorite panust. Seepärast tuleks seada kõrgem eesmärk ka direktiiviga 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusa ja majanduslikult tasuva vähendamise edendamiseks loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) puhul, nii et see oleks kooskõlas kõnealuse kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 2030.  aasta eesmärgiga, liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga, mis tuleb saavutada hiljemalt 2050. aastaks, ja pärast seda negatiivsete heitkoguste saavutamise eesmärgiga , nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 .

(8)

ELi HKS peaks stimuleerima tootmist sellistes käitistes, mis kas osaliselt või täielikult vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seepärast tuleks muuta teatavate direktiivi 2003/87/EÜ I lisas esitatud tegevusalade kirjeldust, et tagada käitiste võrdne kohtlemine asjaomastes sektorites. Lisaks sellele ei tohiks toote tootmiseks tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd) sõltuda tootmisprotsessi laadist. Seepärast on vaja muuta teatavate võrdlusalustega hõlmatud toodete ning protsesside ja heite määratlust, et tagada uutele ja olemasolevatele tehnoloogiatele võrdsed tingimused. Samuti on vaja eraldada üksteisest rafineerimistehaste ja vesiniku võrdlusaluste ajakohastamine, et kajastada vesinikutootmise kasvavat tähtsust väljaspool rafineerimistehaste sektorit.

(8)

ELi HKS peaks stimuleerima tootmist sellistes käitistes, mis kas osaliselt või täielikult vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seepärast tuleks muuta teatavate direktiivi 2003/87/EÜ I lisas esitatud tegevusalade kirjeldust, et tagada käitiste võrdne kohtlemine asjaomastes sektorites. Lisaks sellele ei tohiks toote tootmiseks tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd) sõltuda tootmisprotsessi laadist. Seepärast on vaja muuta teatavate võrdlusalustega hõlmatud toodete ning protsesside ja heite määratlust, et tagada uutele ja olemasolevatele tehnoloogiatele võrdsed tingimused. Samuti on vaja eraldada üksteisest rafineerimistehaste ja vesiniku võrdlusaluste ajakohastamine, et kajastada rohelise vesiniku tootmise kasvavat tähtsust väljaspool rafineerimistehaste sektorit.

(8a)

Üksikutes sektorites ja allsektorites eelnevate võrdlusaluste kehtestamise põhimõtete kindlaksmääramisel peaks komisjon konsulteerima sidusrühmadega, sealhulgas asjaomastes sektorites ja allsektorites, kodanikuühiskonna esindajatega ja määruse (EL) 2021/1119 artiklis 3 osutatud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukoguga.

(13)

Kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri, tuleks ELi HKSi kohaselt käsitada heitkogustena ning nende heitkoguste eest tuleks tagastada LHÜsid, välja arvatud juhul, kui koguseid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ (13) säilitamiskohas või kui need on tootes püsivalt keemiliselt seotud ja tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte , milles täpsustatakse, millistel tingimustel tuleb kasvuhoonegaasid lugeda tootes püsivalt keemiliselt seotuks selliselt, et need tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu, sealhulgas vajaduse korral süsinikdioksiidi sidumise sertifikaadi saamine, võttes arvesse regulatiivseid arengusuundi süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise valdkonnas.

(13)

Kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri, tuleks ELi HKSi kohaselt käsitada heitkogustena ning nende heitkoguste eest tuleks tagastada LHÜsid, välja arvatud juhul, kui koguseid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ (13) säilitamiskohas või kui need on tootes püsivalt keemiliselt seotud ning tavapärasel kasutamisel ja kõrvaldamisel atmosfääri ei satu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte , milles täpsustatakse, millistel tingimustel tuleb kasvuhoonegaasid lugeda tootes püsivalt keemiliselt seotuks selliselt, et need tavapärasel kasutamisel ja kõrvaldamisel atmosfääri ei satu, sealhulgas vajaduse korral süsinikdioksiidi sidumise sertifikaadi saamine, võttes arvesse regulatiivseid arengusuundi süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise valdkonnas.

(13a)

ELi HKSis tuleks niipalju kui võimalik vältida põhjendamatuid erandeid ja moonutavaid meetmeid. Kaugemas perspektiivis peaksid kõik sektorid liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamisele kaasa aitama ning kogu CO2 heide peaks olema asjakohaste liidu poliitikavahenditega hõlmatud. Olmejäätmete põletusrajatiste lisamine ELi HKSi aitaks ringmajandusele kaasa, soodustades ringlussevõttu, taaskasutust ja toodete parandamist ning kogu majandust hõlmavat süsinikuheite vähendamist. Kuna ringlussevõtt ja regenereerimine on juba ELi HKSiga hõlmatud, tugevdaks olmejäätmete põletusrajatiste lisamine jäätmete säästva käitlemise stiimuleid kooskõlas jäätmehierarhiaga. See täiendaks liidu jäätmealaste õigusaktide muid elemente. Lisaks looks jäätmete põletamise integreerimine ELi HKSi võrdsed tingimused piirkondadele, kes on lisanud kohaldamisalasse olmejäätmete põletamise, mis vähendab piirkondadevahelise maksukonkurentsi ohtu. Et vältida jäätmete suunamist olmejäätmete põletusrajatistest liidus asuvatesse prügilatesse, mis tekitavad metaaniheidet, ja jäätmete eksporti kolmandatesse riikidesse, millel võib olla keskkonnale ohtlik mõju, tuleks enne, kui olmejäätmete põletusrajatised alates 1. jaanuarist 2026 direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse lisatakse, koostada 31. detsembriks 2024 mõjuhinnang, millega peaks asjakohasel juhul kaasnema seadusandlik ettepanek sellise jäätmete kõrvalesuunamise ja ekspordi vältimiseks.

(13b)

Arvesse tuleks võtta kõiki kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis on kogutud ja üle kantud utiliseerimiseks süsinikdioksiidi kogumise ja utiliseerimise protsesside kaudu ja mis ei ole tootega püsivalt keemiliselt seotud, nii et need ei satu tavapärase kasutamise ja kõrvaldamise käigus atmosfääri. Kuna CO2 hinnastamine ei hõlma protsessi kõiki etappe, eelkõige jäätmete põletamisrajatiste heidet, tooks sõltuvus atmosfääri laskmise hetkel põhinevatest arvutustest kaasa heitkoguste alahindamise. Selleks et reguleerida süsiniku kogumist viisil, mis vähendab netoheidet, tagab, et kõik heitkogused võetakse arvesse ja välditakse topeltarvestust, luues samal ajal majanduslikke stiimuleid, peaks komisjon hindama, kuidas võtta arvesse selliste kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mida peetakse kogutuks ja utiliseerituks ning tootes keemiliselt seotuks toote olelusringi hindamise põhjal, näiteks kui neid kasutatakse toote valmistamiseks või kui selline proportsionaalne vähendamine aitab kaasa asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud uuenduslikule riiklikule poliitikale sektoritevahelise koostöö tagamiseks ja stimuleerimiseks, ning peaks vajaduse korral esitama seadusandliku ettepaneku, mis hõlmaks läbipaistvat, võrreldavat ja usaldusväärset metoodikat.

(13c)

Kooskõlas määrusega (EL) 2021/1119 tuleks esmatähtsaks pidada otsest heitkoguste vähendamist, millega koos tuleb kliimaneutraalsuse saavutamiseks suurendada CO2 sidumist. Keskmises perspektiivis võib CO2 sidumine juba aidata suurendada seatud eesmärki üle määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi. Seepärast peaks komisjon uurima, kuidas kasvuhoonegaaside negatiivseid heitkoguseid, mis on atmosfäärist seotud ning ohutult ja püsivalt säilitatud näiteks otsese õhust kogumise kaudu, saaks heitkogustega kauplemisel arvesse võtta ja stimuleerida, tehes muu hulgas ettepaneku selge ulatuse ja rangete kriteeriumide ning kaitsemeetmete kohta, millega tagatakse, et selline sidumine ei korva vajalikku heitkoguste vähendamist, vaid on tegelik ja püsiv.

(13d)

Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatise andmetel metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta pärineb 26 % kontinendi metaaniheitest jäätmetest. Üleilmselt tekitavad jäätmehoidlad ja prügimäed 2025. aastaks hinnanguliselt 8–10 % kogu inimtekkelisest kasvuhoonegaaside heitest. Liidu eesmärk peaks olema prügilasse ladestamist liidus märkimisväärselt vähendada ning igal juhul vältida edaspidi jäätmete põletamise lisamist ELi HKSi, mis looks ebavõrdsed tingimused ja suurendaks prügilasse ladestamist. Seepärast peaks komisjon samuti hindama kõigi jäätmekäitlusprotsesside, nagu prügilate, kääritamise, kompostimise ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise ELi HKSi lisamise võimalust ja teostatavust.

(14)

Rahvusvaheline meretransport, mis hõlmab kahe eri liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahelisi reise ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja mitte ühegi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelisi reise, on ainus transpordiliik, mida ei ole võetud arvesse liidu varasemates kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustustes. Ühes liikmesriigis algavate ja teises liikmesriigis või kolmandas riigis lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud ligikaudu 36 %. Need heitkogused moodustavad ligi 90 % liidu laevaliikluse koguheitest, sest samas liikmesriigis algavate ja lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast 26 % vähenenud. Kui praegused suundumused jätkuvad, suurenevad rahvusvahelisest meretranspordist tulenevad heitkogused tõenäoliselt ajavahemikus 2015–2030 ligikaudu 14 % ja ajavahemikus 2015–2050 ligikaudu 34 %. Kui meretranspordi mõju kliimamuutustele suureneb prognoosi kohaselt, õõnestab see oluliselt heite vähendamise jõupingutusi, mida on tehtud teistes sektorites, et kliimamuutsute vastu võidelda.

(14)

Rahvusvaheline meretransport, mis hõlmab kahe eri liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahelisi reise ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja mitte ühegi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelisi reise, on ainus transpordiliik, mida ei ole võetud arvesse liidu varasemates kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustustes. Ühes liikmesriigis algavate ja teises liikmesriigis või kolmandas riigis lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud ligikaudu 36 %. Need heitkogused moodustavad ligi 90 % liidu laevaliikluse koguheitest, sest samas liikmesriigis algavate ja lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast 26 % vähenenud. Kui praegused suundumused jätkuvad, suurenevad rahvusvahelisest meretranspordist tulenevad heitkogused tõenäoliselt ajavahemikus 2015–2030 ligikaudu 14 % ja ajavahemikus 2015–2050 ligikaudu 34 %. Kui meretranspordi mõju kliimamuutustele suureneb prognoosi kohaselt, õõnestab see oluliselt heite vähendamise jõupingutusi, mida on tehtud teistes sektorites, et kliimamuutuste vastu võidelda , ja seega 2030. aastaks kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärgi saavutamist, liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist hiljemalt 2050. aastaks ning eesmärki saavutada seejärel negatiivsed heitkogused, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1, ja Pariisi kokkuleppe eesmärki .

(14a)

Rahvusvaheline meretransport on ainus transpordiliik, mis ei kuulu liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuse raamesse, kuigi Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud kõiki majandussektoreid osalema ühises jõupingutuses, et minna kasvuhoonegaaside netonullheitele üle võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2050. aastaks, kooskõlas kohustustega, mille liit on Pariisi kokkuleppe alusel võtnud. CO2 on endiselt meretranspordi kliimamõju peamine põhjus, kui arvutada globaalse soojenemise potentsiaal 100 aasta jooksul, ning moodustab 98 %, või kui arvestada tahma, siis 91 % rahvusvahelisest kasvuhoonegaaside koguheitest CO2 ekvivalendina. Kuid Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 2020. aastal avaldatud aruande „Fourth IMO Greenhouse Gas Study“ (IMO neljas kasvuhoonegaaside uuring) kohaselt kasvas metaani (CH4) hulk 2012.–2018. aastal 87 %. Seetõttu ja kooskõlas muudatusettepanekutega, mille Euroopa Parlament võttis vastu 16. septembril 2020 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et võtta asjakohaselt arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumissüsteemi, tuleks ELi HKSi laiendamisel meretranspordile arvesse võtta nii CO2 ja CH4 heidet kui ka dilämmastikoksiide (N2O). Sellest tulenevalt peaks haldav asutus tagama, et laevandusettevõtjad jälgivad ja esitavad heite koondandmeid, sealhulgas CO2, CH4 ja N2O heite kohta, et tagada kooskõla määrusega (EL) …/… [FuelEU Maritime]. Lisaks peaks komisjon 31. detsembriks 2024 hindama muude kasvuhoonegaaside kui CO2, N2O ja CH4 heite ning globaalse soojenemise potentsiaaliga tahkete osakeste mõju ülemaailmsele kliimale ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande ja vajaduse korral esitama seadusandliku ettepaneku meretranspordist pärit heite ja tahkete osakeste lisamise kohta ELi HKSi kohaldamisalasse.

(15)

2013. aastal võttis komisjon vastu strateegia meretranspordist pärit heite järkjärguliseks integreerimiseks liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitikasse. Selle lähenemisviisi esimese sammuna kehtestas liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757 (14) meretranspordist pärit heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli süsteemi, millele järgneb merendussektori heite vähendamise eesmärkide kehtestamine ja turupõhise meetme kohaldamine. Kooskõlas kaasseadusandjate võetud kohustusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/410, (15) peaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) või liidu tegevus algama 2023. aastal ning hõlmama ettevalmistavat tööd sellise meetme vastuvõtmiseks ja rakendamiseks, millega tagatakse, et sektor aitab nõuetekohaselt kaasa Pariisi kokkuleppe raames kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, ning nõuetekohast kaalumist kõigi sidusrühmade poolt.

(15)

2013. aastal võttis komisjon vastu strateegia meretranspordist pärit heite järkjärguliseks integreerimiseks liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitikasse. Selle lähenemisviisi esimese sammuna kehtestas liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757 (14) meretranspordist pärit heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli süsteemi, millele järgneb merendussektori heite vähendamise eesmärkide kehtestamine ja turupõhise meetme kohaldamine. Kooskõlas kaasseadusandjate võetud kohustusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/410, (15) peaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) või liidu tegevus algama 2023. aastal ning hõlmama ettevalmistavat tööd sellise meetme vastuvõtmiseks ja rakendamiseks, millega tagatakse, et sektor aitab nõuetekohaselt kaasa Pariisi kokkuleppe raames kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, ning nõuetekohast kaalumist kõigi sidusrühmade poolt. Et suurendada liidu meetmete keskkonnatõhusust ning vältida kõlvatut konkurentsi ja stiimuleid kõrvalehoidmiseks, tuleks määruse (EL) 2015/757 kohaldamisala muuta, et see alates 1. jaanuarist 2024 hõlmaks 400-tonnise ja suurema kogumahutavusega laevu. Et tagada proportsionaalne halduskoormus laevade puhul, mille kogumahutavus on alla 5 000 tonni, tuleks käitajatelt nõuda üksnes niisuguse teabe esitamist, mis on asjakohane selliste laevade ELi HKSiga hõlmamiseks alates 1. jaanuarist 2027, eelkõige kütuseliik, selle süsinikutegur ja energiatihedus.

(16)

Direktiivi (EL) 2018/410 kohaselt peaks komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru IMOs ambitsioonika heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest ja kaasnevatest meetmetest, mille eesmärk on tagada meretranspordisektori nõuetekohane panus Pariisi kokkuleppega seatud eesmärkide saavutamisse. IMO kaudu tehakse jõupingutusi meretranspordist tuleneva üleilmse heite piiramiseks ning seda tuleks innustada. Kuigi IMOs tehtud hiljutised edusammud valmistavad heameelt, ei ole need meetmed Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks piisavad.

(16)

Direktiivi (EL) 2018/410 kohaselt peaks komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru IMOs ambitsioonika heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest ja kaasnevatest meetmetest, mille eesmärk on tagada meretranspordisektori nõuetekohane panus Pariisi kokkuleppega seatud eesmärkide saavutamisse. IMO kaudu tehakse jõupingutusi meretranspordist tuleneva üleilmse heite piiramiseks ning seda tuleks innustada. Kuid IMO raamistikus hiljuti tehtud edusammud ei ole Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks piisavad. Arvestades laevanduse rahvusvahelist olemust, peaks komisjon koostöös liikmesriikidega veelgi suurendama diplomaatilisi pingutusi, et teha edusamme ülemaailmse turupõhise meetme väljatöötamisel IMO tasandil.

(16a)

Kõrvalehoidmiseks tehtavad sadamakülastused väljaspool ELi asuvatesse naaberriikidesse võivad tõsiselt ohustada ELi HKSi tõhusust seoses meretranspordiga, kuna see ei vähenda laevanduse koguheidet. Sellised kõrvalehoidmiseks tehtavad sadamakülastused võivad üldisi heitkoguseid isegi suurendada, eriti kui niisugune kõrvalehoidmine toob kaasa pikemad reisid madalamate keskkonnastandarditega riikidesse ja sealt tagasi. Seepärast peaks komisjon jälgima meretranspordi peatüki rakendamist ja võimalikke suundumusi seoses äriühingutega, kes püüavad vältida käesoleva direktiivi nõuete järgimist, ja andma selle kohta alates… [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumisele järgnev aasta] iga kahe aasta tagant aru ning vajaduse korral esitama seadusandliku ettepaneku, et käsitleda tõendeid kõrvalehoidmiseks tehtavate sadamakülastuste kohta.

(17)

Euroopa rohelises kokkuleppes teatas komisjon oma kavatsusest võtta täiendavaid meetmeid meretranspordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks meetmekogumi abil, mis võimaldab liidul saavutada oma heitkoguste vähendamise eesmärgid. Sellega seoses tuleks direktiivi 2003/87/EÜ muuta, et lisada meretransport ELi HKSi, nii et see sektor aitaks kaasa liidu kõrgemate kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele; viimase kohaselt peavad arenenud riigid jätkama juhtrollis ning seadma endale kogu majandust hõlmavaid heitkoguste vähendamise eesmärke, samal ajal kui arenguriike tuleb innustada liikuma aja jooksul kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või sihttasemete seadmise suunas (16). Võttes arvesse, et väljaspool Euroopat toimuvate rahvusvaheliste lendude heitkogustele peaks olema alates 2021. aasta jaanuarist kehtestatud üleilmse turupõhise meetme abil ülempiir, samas kui puuduvad meetmed, millega piirataks või hinnastataks meretranspordi heitkoguseid, peaks ELi HKS hakkama hõlmama osa liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelistest reisidest tulenevatest heitkogustest ning kolmas riik saab otsustada ülejäänud heitkoguste suhtes võetavate asjakohaste meetmete üle. ELi HKSi laiendamine meretranspordisektorile peaks seega hõlmama poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevas sadamas, selliste laevade heitkoguseid , mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, ning heitkoguseid , mis tekivad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres seistes. Seda lähenemisviisi on peetud otstarbekaks viisiks, kuidas lahendada ühiste, kuid diferentseeritud kohustuste ja võimaluste küsimust, mis on olnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kontekstis pikaajaline probleem. Kattes osa liidu ja kolmandate riikide vahel toimuvate nii saabuvate kui ka väljuvate reiside heitkogustest, tagatakse ELi HKSi tõhusus , eelkõige kuna meetme keskkonnamõju on suurem kui üksnes ELi-siseseid reise hõlmava kohaldamisala puhul ning samal ajal piiratakse süsteemist kõrvalehoidmiseks tehtavate sadamakülastuste ja ümberlaadimistoimingute väljapoole liitu üleviimise riski. Selleks et tagada sektori sujuv kaasamine ELi HKSi , tuleks laevandusettevõtjate poolt tagastatavate LHÜde osakaalu ajavahemiku 2023–2025 teatatud tõendatud heitkoguste suhtes järk-järgult suurendada. Kui võrreldes meretranspordi tõendatud heitkogustega tagastatakse nendel aastatel vähem LHÜsid , siis tuleks pärast seda, kui tõendatud heitkoguste ja tagastatud LHÜde vahe on igal aastal kindlaks tehtud , tunnistada vastav arv LHÜsid kehtetuks, et kaitsta süsteemi keskkonnaalast terviklikkust. Alates 2026. aastast peaksid laevandusettevõtjad tagastama kõigile nende eelneva aasta teatatud tõendatud heitkogustele vastava arvu LHÜsid.

(17)

Merendussektori kasvuhoonegaaside heide moodustab liidu heitest ligikaudu 2,5  %. Otsustava tegevuse puudumine IMO raamistikus on aeglustanud innovatsiooni ja sektori heitkoguste vähendamiseks vajalike meetmete võtmist. Euroopa rohelises kokkuleppes teatas komisjon oma kavatsusest võtta täiendavaid meetmeid meretranspordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks meetmekogumi abil, mis võimaldab liidul saavutada oma heitkoguste vähendamise eesmärgid. Sellega seoses tuleks direktiivi 2003/87/EÜ muuta, et lisada meretransport ELi HKSi, nii et see sektor aitaks õiglasel määral kaasa liidu kõrgemate kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele; viimase kohaselt peavad arenenud riigid jätkama juhtrollis ning seadma endale kogu majandust hõlmavaid heitkoguste vähendamise eesmärke, samal ajal kui arenguriike tuleb innustada liikuma aja jooksul kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või sihttasemete seadmise suunas (16). Laevandusettevõtjad peaksid LHÜde tagastamist täielikult rakendama alates 2024. aastast ja tagastama sellise arvu LHÜsid, mis vastab kõigile nende eelmisel aastal teatatud tõendatud heitkogustele. Võttes arvesse, et väljaspool Euroopat toimuvate rahvusvaheliste lendude heitkogustele peaks olema alates 2021. aasta jaanuarist kehtestatud üleilmse turupõhise meetme abil ülempiir, samas kui puuduvad meetmed, millega piirataks või hinnastataks meretranspordi heitkoguseid, peaks ELi HKS hakkama selliseid heitkoguseid hõlmama , nähes rangetel tingimustel ette erandid, kui kolmandad riigid võtavad vastutuse selliste heitkoguste eest või kui on kehtestatud IMO turupõhine meede, et katta osa liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelistest reisidest tulenevatest heitkogustest ning kolmas riik saab otsustada ülejäänud heitkoguste suhtes võetavate asjakohaste meetmete üle. Alates 2027. aastast peaks ELi HKSi laiendamine meretranspordisektorile seega hõlmama kolmandatesse riikidesse suunduvate ja sealt väljuvate reiside heitkoguseid, nähes samal ajal ette erandid, mis hõlmavad poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, ja poolt selliste laevade heitkogustest , mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevas sadamas, rangetel tingimustel , eelkõige juhul, kui kolmandas riigis on kehtestatud CO2 hinnastamise mehhanism või kui kolmas riik on kehtestanud liidu ja ühe või mitme kolmanda riigi vahelise kahe- või mitmepoolse lepinguga direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25 kohaselt ELi HKSiga seotud CO2 hinnastamise mehhanismi, et piirata ja vähendada heitkoguseid tasemeni , mis on vähemalt samaväärne ELi HKSiga, mis tähendab siduvat mehhanismi meretranspordi kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks, vähendamiseks ja hinnastamiseks , mille tulemuseks on heitkoguste absoluutvähenemine, mis on vähemalt samaväärne olukorraga, kus 100 % kõnealustest heitkogustest kuuluks ELi HKSi , või kui kolmas riik on vähim arenenud riik või väike arenev saareriik , mille SKP elaniku kohta ei ole võrdne liidu keskmisega ega ületa seda ning mille puhul sellised heitkogused arvatakse Pariisi kokkuleppe kohaselt riiklikult kindlaksmääratud panuste hulka .

(17a)

Kliimamuutuste kahjulik mõju puudutab inimõiguste austamist, sealhulgas õigust toidule, veele, kanalisatsioonile, tervisele, inimväärsele eluasemele ja elule. Pariisi kokkuleppes on kliimameetmete kolmanda samba teemaks kahju, mis ebaproportsionaalselt mõjutab vähekaitstud olukorras elavaid inimesi, põlisrahvaid, naisi, lapsi ja puuetega inimesi. Kliimamuutuste mõju eest on kõige vähem kaitstud väikese ning madalama keskmise sissetulekuga riigid ja vähim arenenud riigid. Kuigi nende panus atmosfääris leiduvatesse kasvuhoonegaasidesse on väga väike või isegi tähtsusetu, on nad kliimamuutustest sageli rohkem mõjutatud, eelkõige oma infrastruktuuri seisukorra ja elanikkonna elutingimuste tõttu. Need riigid on praegu kohutavas olukorras, kuna kasvuhoonegaaside heidet maailmas ei suudeta piirata, mistõttu kasvavad nende kohanemisvajadused ja -kulud, millele lisandub COVID-19 pandeemiast ja sellega seotud nn võlapandeemiast põhjustatud avaliku sektori finantskriis.

(17b)

Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid koostöös kolmandate riikidega soodustama direktiivi 2003/87/EÜ meretransporti käsitlevate sätete heakskiitmist ja tugevdama rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Samal ajal peaksid komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament tegema koostööd, et tugevdada ülemaailmseid meetmeid Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kaudu.

(17c)

Pariisi kokkuleppe rakendamiseks on vaja märkimisväärseid rahalisi vahendeid ning liit on jätkuvalt pühendunud sellele, et aidata kaasa arenenud riikide eesmärgile mobiliseerida alates 2020. aastast arenguriikide toetuseks ühiselt eri allikatest 100 miljardit USA dollarit. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 24. konverentsil vastu võetud otsus seada alates 2025. aastast suurem eesmärk, mis ületab praegust kohustust, on samm õiges suunas, kuid arenenud riikide tegelikud lubadused jäävad ühisest eesmärgist ikka veel kaugele maha ning sellest tulenev lünk tuleks täita. Liit ja selle liikmesriigid peaksid suurendama pingutusi, et mobiliseerida arenguriikide jaoks rahvusvahelist kliimarahastust ning koostama rahvusvahelise tegevuskava, milles määratakse kindlaks iga arenenud riigi õiglane osa 100 miljardi USA dollari suurusest rahalisest kohustusest ja esitatakse nende lubaduste täitmise mehhanismid. Tärkava turumajandusega riigid peaksid alates 2025. aastast aitama kliimamuutuste vastu võitlemise rahvusvahelisi meetmeid rohkem rahastada.

(17d)

Komisjon peaks abistama arenguriike ja suurendama nende toetamist, sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu, et tugevdada nende võimet kliimamuutustega kohaneda ja edendada nende vastupanuvõimet kliimamuutustele. Liidu ühine lubadus toetada arenguriikides kliimameetmeid suurendaks tema mõju ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel, samal ajal kui Rohelise Kliimafondi kaudu antav panus julgustaks ka teisi riike eraldama sellesse fondi osa oma CO2 hinnastamise kavadest saadavast tulust. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse CO2 heite vähendamise vajadust arenguriikides, hinnates kasvuhoonegaaside heitkoguseid sektorites, mis vastavad ELi HKSi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga hõlmatud sektoritele.

(17e)

EL ja selle liikmesriigid on suurimad kliimameetmete rahastajad. Kliimameetmete rahastamine on väga oluline, kuna paljudes arenguriikides on tingimuslikud riiklikult kindlaksmääratud panused, mille saavutamine sõltub rahalisest toetusest. Komisjon peaks toetama arenguriike nende tööstuse CO2 heite vähendamisel, eelkõige sektorites, mis vastavad ELi HKSi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga hõlmatud sektoritele, et hõlbustada kogu majandust hõlmavate heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Vähim arenenud riikide vajadustega tegelemine peaks olema prioriteet, kasutades ELi HKSi saastekvoote kliimameetmete ja eelkõige kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks.

(17f)

Jääklassi laevastike uuendamine ja uuendusliku tehnoloogia arendamine, mis vähendab selliste laevade heitkoguseid talvetingimustes, võtab aega ja nõuab rahalist toetust. Praegu tekitavad jääklassi kuuluvad laevad jääoludes sõitmist võimaldava konstruktsiooni tõttu nii avatud vees kui ka jääoludes sõitmisel rohkem heitkoguseid kui sarnase suurusega laevad, mis on ette nähtud sõitmiseks ainult avatud vees. Keskmiselt tarbivad jääklassi laevad avatud vees sõites umbes 2–5 % rohkem kütust kui sarnase suurusega laevad, mis on ette nähtud sõitmiseks ainult avatud vees. Seepärast tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada lipu suhtes neutraalset meetodit, et võtta arvesse jääolusid liidu põhjapoolsetes osades, mis võimaldaks laevandusettevõtjatel kuni 31. detsembrini 2029 vähendada saastekvoote, mida laevandusettevõtjad tagastavad oma laeva jääklassi või jääoludes navigeerimise või mõlema alusel. Selle tulemusena peaksid laevandusettevõtjad alates 2030. aastast olema kohustatud tagastama saastekvoodid, mis vastavad 100 %-le iga vastava aasta kohta teatatud tõendatud heitkogustest, olenemata nende laevade jääklassist ja jääoludes navigeerimisest. Ookeanifondi kaudu tuleks eritoetust anda ka innovatsioonile, mis on seotud jääklassi laevade CO2 heite vähendamisega.

(18)

Meretransporditegevusi puudutavaid direktiivi 2003/87/EÜ sätted tuleks regulaarselt läbi vaadata, võttes arvesse rahvusvahelist arengut ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutusi, sealhulgas 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet ja edaspidi iga viie aasta järel tehtavaid ülemaailmseid kokkuvõtteid, mille eesmärk on anda teavet järgnevate riiklikult kindlaks määratavate panuste jaoks. Eelkõige peaks komisjon mis tahes ajal enne 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet – ja seega hiljemalt 30. septembriks 2028 – esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande IMOs üleilmse turupõhise meetme üle peetavate läbirääkimiste edenemise kohta. Komisjon peaks oma aruandes analüüsima IMO vahendeid ja vajaduse korral hindama, kuidas rakendada neid liidu õiguses direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamise kaudu. Komisjon peaks vajaduse korral lisama oma aruandesse ettepanekud .

(18)

Meretransporditegevusi puudutavaid direktiivi 2003/87/EÜ sätted tuleks regulaarselt läbi vaadata, võttes arvesse rahvusvahelist arengut ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutusi, sealhulgas 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet ja edaspidi iga viie aasta järel tehtavaid ülemaailmseid kokkuvõtteid, mille eesmärk on anda teavet järgnevate riiklikult kindlaks määratavate panuste jaoks. Eelkõige peaks komisjon mis tahes ajal enne 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet – ja seega hiljemalt 30. septembriks 2028 – esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande IMOs üleilmse turupõhise meetme üle peetavate läbirääkimiste edenemise kohta. Komisjon peaks oma aruandes analüüsima IMO vahendeid ja vajaduse korral hindama, kuidas rakendada neid liidu õiguses direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamise kaudu. Juhul kui IMO tasandil on vastu võetud üleilmne turupõhine meede, mille tulemusel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja mis on vähemalt võrreldav liidu meetmetest tuleneva vähendamisega, peaks komisjon kaaluma liidu meetmete kohaldamisala proportsionaalset vähendamist, et vältida topeltkoormuse tekkimist, säilitades samal ajal ELi HKSi kohaldamisalas vähemalt 50 % selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvasse sadamasse, ning 50 % selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast sadamast ning saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse, tunnistades samal ajal liidu suveräänsust reguleerida oma osa rahvusvahelistest laevareisidest tulenevas heites kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustustega. Juhul kui IMO tasandil ei ole tehtud piisavalt edusamme või kui IMO tasandil on vastu võetud üleilmsed meetmed, mis ei ole Pariisi kokkuleppega kooskõlas ega ole vähemalt võrreldavad liidu meetmetest tulenevate meetmetega, peaks komisjon direktiivi 2003/87/EÜ muutmise teel säilitama liidu meetmed, et katta 100 % selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvasse sadamasse, ning 100 % selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast sadamast ning saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse.

(19)

Komisjon peaks vaatama läbi direktiivi 2003/87/EÜ toimimise meretranspordi valdkonnas direktiivi kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, sealhulgas seoses võimalike kõrvalehoidmisviisidega, ning seejärel tegema ettepaneku meetmete kohta, millega tagada direktiivi tulemuslikkus.

(19)

Komisjon peaks vaatama läbi direktiivi 2003/87/EÜ toimimise meretranspordi valdkonnas direktiivi kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, sealhulgas seoses võimalike kõrvalehoidmisviisidega, ning seejärel tegema ettepaneku meetmete kohta, millega tagada direktiivi tulemuslikkus kooskõlas liidu eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks ning eesmärgiga saavutada seejärel negatiivsed heitkogused, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 ja Pariisi kokkuleppe eesmärkides .

(20)

ELi HKSi nõuete täitmise eest vastutav isik või organisatsioon peaks olema laevandusettevõtja, kes on määratletud kui laeva omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes sellise vastutuse võtmisel on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis. See määratlus põhineb määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis d esitatud mõiste „ettevõtja“ määratlusel ja on kooskõlas IMO poolt 2016. aastal loodud üleilmse andmekogumissüsteemiga. Kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ võib laevandusettevõtja lepingu alusel pidada sellist üksust , mis on otseselt vastutav laeva CO2 heitkoguseid mõjutavate otsuste eest, vastutavaks käesoleva direktiivi nõuete täitmisega seotud kulude eest. See üksus oleks tavaliselt üksus, mis vastutab laeva kütuse, marsruudi ja kiiruse valiku eest .

(20)

ELi HKSi nõuete täitmise eest vastutav isik või organisatsioon peaks olema laevandusettevõtja, kes on määratletud kui laeva omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes sellise vastutuse võtmisel on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis. See määratlus põhineb määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis d esitatud mõiste „ettevõtja“ määratlusel ja on kooskõlas IMO poolt 2016. aastal loodud üleilmse andmekogumissüsteemiga. Siiski ei ole laevandusettevõtja alati vastutav kütuse ostmise või käitusalaste otsuste eest, mis mõjutavad laeva kasvuhoonegaaside heidet. Selle vastutuse saab võtta laevandusettevõtjast erinev muu üksus lepingupõhise kokkuleppe alusel. Sel juhul tuleks põhimõttest „saastaja maksab“ täielikuks kinnipidamiseks ja tõhususmeetmete ning puhtamate kütuste kasutuselevõtu soodustamiseks nendesse lepingutesse lisada siduv klausel, mille eesmärk on kulukohustuste üleandmine nii, et üksus , mis on lõppkokkuvõttes vastutav laeva kasvuhoonegaaside heitkoguseid mõjutavate otsuste eest, vastutavaks käesoleva direktiivi nõuete täitmisega seotud laevandusettevõtja makstavate kulude katmise eest. See üksus oleks tavaliselt üksus, mis vastutab laeva kütuse valiku ja ostmise või laeva käitamise eest , mis puudutab näiteks laevaga veetava lasti või marsruudi ja kiiruse valikut .

(20a)

Et üleminek heitevabale laevandusele oleks tulemuslik, on vaja integreeritud käsitlusviisi ning sobivat ja soodsat keskkonda, milles innustada nii laevadel kui ka sadamates tehtavaid uuendusi. Soodne keskkond hõlmab avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehnoloogilisi ja operatiivmeetmeid laevade ja sadamate energiatõhususe parandamiseks, taastuvatest energiaallikatest toodetud (sh CO2 heite hinnavahe lepingute abil) säästvate alternatiivkütuste (nt vesiniku ja ammoniaagi) ning heitevaba jõuseadmetehnoloogia kasutuselevõttu, sh sadamates vajaliku tankimis- ja laadimistaristu olemasolu. ELi HKSi kohase meretranspordiga seotud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadud tulu abil tuleks luua ookeanifond laevade energiatõhususe suurendamiseks ja investeeringute toetamiseks meretranspordi süsinikuheite vähendamisse, sh seoses lühimereveo ja sadamatega ning tööjõu koolituse ja ümberkoolitusega. Lisaks tuleks (EL) … /… [FuelEU Maritime] kohaselt määratud trahvidest saadud tulu eraldada ookeanifondile sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046  (1a) artikli 21 lõikele 5 ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3gab lõikele 1. Komisjon peaks tagama, et nõuetekohaselt kaalutakse selliste uuenduslike projektide toetamist, mis aitavad kaasa määruse (EL) …/… [FuelEU Maritime] kasutuselevõtule ja rakendamisele, ja ka niisuguste projektide toetamist, millel on positiivne mõju elurikkusele ning mis aitavad vähendada müra-, õhu- ja merereostuse ohtu.

(21)

Laevandusettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks iga laevandusettevõtja eest vastutama üks liikmesriik. Komisjon peaks avaldama esialgse nimekirja laevandusettevõtjatest, kes tegelesid ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluva merendustegevusega, ja märkima selles ära igale laevandusettevõtjale määratud haldava asutuse. Nimekirja tuleks ajakohastada vähemalt iga kahe aasta järel , et määrata laevandusettevõtjale vajaduse korral uus haldav asutus. Liikmesriigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema kõnealune liikmesriik. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema liikmesriik, kus laevandusettevõtjal on viimase kahe seireaasta jooksul olnud suurim hinnanguline arv sadamakülastusi seoses direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate reisidega. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtja puhul, kes ei ole eelnenud kahel seireaastal teinud ühtegi direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvat reisi, peaks haldav asutus olema liikmesriik, kust laevandusettevõtja alustas oma esimest kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat reisi. Komisjon peaks iga kahe aasta järel avaldama ja ajakohastama direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate laevandusettevõtjate nimekirja, milles on esitatud igale laevandusettevõtjale määratud haldav asutus. Selleks et tagada laevandusettevõtjate võrdne kohtlemine, peaksid liikmesriigid järgima oma vastutusalasse kuuluvate laevandusettevõtjate haldamisel ühtlustatud eeskirju kooskõlas komisjoni kehtestatavate üksikasjalike eeskirjadega.

(21)

Laevandusettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks iga laevandusettevõtja eest vastutama üks liikmesriik. Komisjon peaks avaldama esialgse nimekirja laevandusettevõtjatest, kes tegelesid ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluva merendustegevusega, ja märkima selles ära igale laevandusettevõtjale määratud haldava asutuse. Nimekirja tuleks ajakohastada regulaarselt ja vähemalt kord aastas , et määrata laevandusettevõtjale vajaduse korral uus haldav asutus. Liikmesriigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema kõnealune liikmesriik. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema liikmesriik, kus laevandusettevõtjal on viimase kahe seireaasta jooksul olnud suurim hinnanguline arv sadamakülastusi seoses direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate reisidega. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtja puhul, kes ei ole eelnenud kahel seireaastal teinud ühtegi direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvat reisi, peaks haldav asutus olema liikmesriik, kust laevandusettevõtja alustas oma esimest kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat reisi. Komisjon peaks igal aastal avaldama ja ajakohastama direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate laevandusettevõtjate nimekirja, milles on esitatud igale laevandusettevõtjale määratud haldav asutus. Selleks et tagada laevandusettevõtjate võrdne kohtlemine, peaksid liikmesriigid järgima oma vastutusalasse kuuluvate laevandusettevõtjate haldamisel ühtlustatud eeskirju kooskõlas komisjoni kehtestatavate üksikasjalike eeskirjadega.

(24)

Tuginedes samalaadsetest keskkonnakaitsega seotud ülesannetest saadud kogemustele, peaks Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) või muu asjaomane organisatsioon vajaduse korral ja kooskõlas oma volitustega abistama komisjoni ja haldavaid asutusi direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisel. Arvestades EMSA kogemusi määruse (EL) 2015/757 rakendamisel ja tema IT-vahendeid, võiks EMSA aidata haldavaid asutusi eelkõige seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest merendustegevustest tulenevate heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolliga, hõlbustades teabevahetust või töötades välja suuniseid ja kriteeriume.

(24)

Tuginedes samalaadsetest keskkonnakaitsega seotud ülesannetest saadud kogemustele, peaks Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) või muu asjaomane organisatsioon vajaduse korral ja kooskõlas oma volitustega abistama komisjoni ja haldavaid asutusi direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisel. Arvestades EMSA kogemusi määruse (EL) 2015/757 rakendamisel ja tema IT-vahendeid, peaks EMSA aitama haldavaid asutusi eelkõige seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest merendustegevustest tulenevate heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolliga, hõlbustades teabevahetust või töötades välja suuniseid ja kriteeriume.

(26)

Selleks, et saavutada heite vähendamise eesmärk, mille liit on seadnud 2030. aastaks , on vaja vähendada ELi HKSiga hõlmatud sektorite heitkoguseid 61 % võrreldes 2005. aasta tasemega . ELi HKSi LHÜde üldkogust tuleb vähendada, et anda vajalik pikaajaline CO2 hinnasignaal ja edendada CO2 heite vähendamist sellises ulatuses. Selleks tuleks lineaarset vähendamistegurit suurendada, võttes arvesse ka meretranspordist pärit heitkoguste lisamist. Viimati nimetatud heitkogused tuleks tuletada meretransporditegevustest pärit heitkogustest, mis on teatatud liidus 2018. ja 2019. aasta kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/757, mida on alates 2021. aastast kohandatud lineaarse vähendamisteguri alusel.

(26)

Selleks, et saavutada heite vähendamise eesmärk, mille liit on seadnud 2030.  aastaks, püüeldes samal ajal Pariisi kokkuleppe eesmärgi suunas piirata üleilmselt soojenemist 1,5  oC , on vaja märkimisväärselt vähendada ELi HKSiga hõlmatud sektorite heitkoguseid. ELi HKSi LHÜde üldkogust tuleb vähendada, et anda vajalik pikaajaline CO2 hinnasignaal ja edendada CO2 heite järkjärgulist vähendamist sellises ulatuses. Selleks tuleks iga-aastast vähendamistegurit suurendada, võttes arvesse ka meretranspordist pärit heitkoguste lisamist. Viimati nimetatud heitkogused tuleks tuletada meretransporditegevustest pärit heitkogustest, mis on teatatud liidus 2018. ja 2019. aasta kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/757, mida on alates 2021. aastast kohandatud lineaarse vähendamisteguri alusel.

(27)

Pidades silmas, et käesoleva direktiiviga muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses rakendamisperioodiga, mis algas juba 1. jaanuaril 2021, peaks prognoositavuse, keskkonnatõhususe ja lihtsuse huvides ELi HKSi järsum lineaarne vähendamistrajektoor olema sirgjoon aastast 2021 aastani 2030, et saavutada aastaks 2030 ELi HKSis heitkoguste vähendamine 61 % ulatuses, mis on sobiv vaheetapp liidu majanduse liikumisel kliimaneutraalsuse suunas aastaks 2050. Kuna suurendatud lineaarset vähendamistegurit saab kohaldada alles alates käesoleva direktiivi jõustumisele järgnevast aastast, peaks LHÜde koguse ühekordne vähendamine vähendama LHÜde üldkogust selliselt, et see vastaks olukorrale, kus kõnealust iga-aastast vähendamist oleks kohaldatud alates 2021. aastast.

(27)

Pidades silmas, et käesoleva direktiiviga muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses rakendamisperioodiga, mis algas juba 1. jaanuaril 2021, peaks prognoositavuse, keskkonnatõhususe ja lihtsuse huvides ELi HKSi järsum vähendamistrajektoor pakkuma selget suunda Pariisi kokkuleppe eesmärgi ning liidu majanduse kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt aastaks 2050. Kuna suurendatud vähendamistegurit saab kohaldada alles alates käesoleva direktiivi jõustumisele järgnevast aastast, peaks LHÜde koguse ühekordne vähendamine vähendama LHÜde üldkogust selliselt, et see vastaks olukorrale, kus kõnealust iga-aastast vähendamist oleks kohaldatud alates 2021. aastast.

(28)

Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku sektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel. See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga väikese sissetulekuga liikmesriikides , tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada täiendavad 2,5  % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest.

(28)

Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku ja erasektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse omavahendite kujul ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel , tagades samal ajal õiglase ülemineku ja võetud meetme keskkonnaalase terviklikkuse . See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Nõuete täitmise ja avaliku kontrolli tagamiseks peaksid liikmesriigid võtma vastu eelkavad selle kohta, kuidas nad kavatsevad kasutada ELi HKSi tulusid kooskõlas oma vastavate kliima- ja energiaeesmärkidega, ning esitama igal aastal aruande enampakkumistulude kasutamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999  (1a) artikliga 19. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga kõige enam mõjutatud territooriumidel , tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada täiendavad 2,5  % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest.

(28a)

Alates 2013. aastast on elektritootjad olnud kohustatud ostma kõik elektrienergia tootmiseks vajalikud LHÜd. Siiski on mõned liikmesriigid säilitanud valiku jätkata üleminekupõhist tasuta eraldamist energiasektori moderniseerimiseks ajavahemikus 2013–2020 ja 2021–2030. Ajavahemikus 2021–2030 jätkaksid selle valikuga ainult kolm liikmesriiki. Siiski leiti Euroopa Kontrollikoja eriaruandes 18/2020 „ELi heitkogustega kauplemise süsteem: lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist oleks tulnud paremini suunata“, et üleminekupõhine tasuta eraldamine ei soodustanud energiasektori süsinikdioksiidipõhisuse vähendamist ajavahemikus 2013–2020 LHÜde tasuta eraldamise õigusega riikides. Arvestades süsinikdioksiidiheite kiire vähendamise vajadust eelkõige energiasektoris ja üleminekupõhise tasuta eraldamise piiratud tõhusust, ei näi üleminekupõhine tasuta eraldamine enam energiasektori moderniseerimise eesmärgiga kooskõlas olevat. Seega tuleks see võimalus kaotada ja sellest tulenevad mis tahes LHÜd, mida ei ole asjaomastes liikmesriikides 31. detsembriks 2023 käitajatele eraldatud, tuleks lisada asjaomasele liikmesriigile enampakkumiseks antud LHÜde üldkoguse hulka või kasutada investeeringute toetuseks moderniseerimisfondi raamistikus.

(28b)

Täpselt kindlaksmääratud osa reformitud ja laiendatud ELi HKSi enampakkumistulust tuleks kasutada omavahenditena liidu eelarve rahastamiseks üldtuluna kooskõlas 16. detsembri 2020. aasta õiguslikult siduva institutsioonidevahelise kokkuleppega (mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava)  (1a) , mis sisaldab tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtmiseks, sealhulgas ELi HKSil põhinevad omavahendid, mis põhinevad piiril kohaldataval süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil (CBAM) ja OECD/G20 kokkuleppe esimesel sambal. Kõnealuse kokkuleppe kohaselt kavatsetakse sellised uued omavahendid kasutusele võtta 1. jaanuariks 2023. Uued omavahendid seoksid liidu eelarve selliste liidu poliitiliste prioriteetidega nagu Euroopa roheline kokkulepe ja liidu panus õiglasesse maksustamisesse, andes seega lisaväärtust ja panustades kliimaküsimuste peavoolustamise eesmärkidesse, taasterahastu võlgade tagasimaksmisesse ja liidu eelarve vastupanuvõimesse kui investeerimisvahendisse ja tagatistesse, mis järgivad kriteeriumi „ei kahjusta oluliselt“ ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud põhiväärtusi.

(28c)

Vastavalt nõukogu otsusele (EL, Euratom) 2020/2053  (1a) on liit õiguslikult kohustatud maksma hiljemalt 31. detsembriks 2058 tagasi kõik kohustused, mis on tekkinud seoses erakorralise ja ajutise volitusega laenata taasterahastu „NextGenerationEU“ raames rahalisi vahendeid. Selleks et järgida õiguslikult siduvat institutsioonidevahelist kokkulepet ja selle tegevuskava liidu võla tagasimaksmiseks mõeldud uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmiseks, peaks osa ELi HKSi tuludest laekuma liidu eelarvesse, et aidata katta laenukasutuse kulusid, nagu on sätestatud [nõukogu otsuses (EL, Euratom) …/…, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi] ja vältida olulist vähendamist, mis ohustaks liidu programme tulevastes mitmeaastastes finantsraamistikus.

(28d)

Tugevdatud ELi HKSi antavat märkimisväärset tulu, mille liikmesriigid peale liidu eelarvesse eraldatud osa endale jätavad, tuleks kasutada kliimamuutustega seotud üleminekuks. Laiem kohaldamisala ja mitmekesisem sekkumiste valik ei tohiks siiski kahjustada liidu eelarve ühtsust, tõhusust, terviklikkust ja demokraatlikku kontrolli.

(29)

Tuleks pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kulutõhusa tehnika abil. Selleks peaks alates 2026. aastast paiksetele käitistele tasuta LHÜde eraldamine sõltuma investeeringutest energiatõhusust suurendavasse ja heitkoguseid vähendavasse tehnikasse . Selle tagamine, et kõnealune meede oleks suunatud suurematele energiatarbijatele, vähendaks oluliselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või mikroettevõtjatele kuuluvate väiksema energiatarbimisega ettevõtete koormust. [Viide kinnitatakse, kui energiatõhususe direktiiv on läbi vaadatud]. Asjakohaseid delegeeritud akte tuleks vastavalt kohandada .

(29)

Tuleks pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kulutõhusa tehnika abil. Selleks tuleks kasutusele võtta bonus-malus süsteem tasuta eraldamise määra kindlaksmääramiseks . Käitiste puhul , mille kasvuhoonegaaside heide on asjakohastest võrdlusalustest suurem , peaks alates 2026. aastast tasuta LHÜde eraldamine varieeruma vastavalt nõuetekohaselt kehtestatud CO2 heite vähendamise kava rakendamisele . Seevastu allapoole asjakohaseid võrdlusaluseid jääva kasvuhoonegaaside heitega käitised peaksid saama stiimuli LHÜde tasuta lisaeraldamise vormis .

(30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) […/..] (51) kohane piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM) on alternatiiv LHÜde tasuta eraldamisele ning see peaks aitama vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu. Kõnealuse meetme kohaldamisalasse kuuluvatele sektoritele ja allsektoritele ei tohiks LHÜsid tasuta eraldada. Siiski on vaja üleminekuperioodi, mille jooksul tasuta LHÜd kaotatakse järk-järgult, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel kohaneda uue korraga. Tasuta eraldatavate LHÜde vähendamiseks tuleks CBAMiga hõlmatud sektorites selle mehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtu ajal rakendada LHÜde tasuta eraldamise suhtes teatavat tegurit. See tegur (CBAMi tegur) peaks olema üleminekuperioodil [CBAMi määruse] jõustumisest kuni 2025 . aastani 100 % ja 2026 . aastal 90 % ning seda tuleks vähendada igal aastal 10 protsendipunkti võrra, et jõuda kümnendaks aastaks 0 %-ni . Asjaomaseid delegeeritud õigusakte LHÜde tasuta eraldamise kohta tuleks CBAMiga hõlmatud sektorite ja allsektorite puhul vastavalt kohandada. Tasuta LHÜd, mida selle arvutuse alusel CBAMiga hõlmatud sektoritele enam ei eraldata (CBAMi nõudlus), tuleb müüa enampakkumisel ja sellest saadav tulu tuleb kanda innovatsioonifondi , et toetada innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogia, CO2 kogumise ja kasutamise, CO2 kogumise ja geoloogilise säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele CBAMiga hõlmatud sektorites. Selleks et arvestada tasuta LHÜde selle osaga, mis eraldatakse CBAMiga hõlmamata sektoritele, tuleks tasuta eraldatavatest LHÜdest maha arvatav ja enampakkumisel müüdav lõplik kogus arvutada selle alusel, kui suur on CBAMi nõudluse osakaal kõigi tasuta LHÜsid saavate sektorite tasuta eraldamise vajaduses.

(30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) […/..] (51) kohase piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM) eesmärk on pakkuda järk-järgult alternatiivi LHÜde tasuta eraldamisele ning see peaks aitama vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu ilma liidu konkurentsivõimet kahjustamata . Kõnealuse meetme kohaldamisalasse kuuluvatele sektoritele ja allsektoritele ei tohiks LHÜsid tasuta eraldada. Siiski on vaja üleminekuperioodi, mille jooksul tasuta LHÜd kaotatakse järk-järgult, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel kohaneda uue korraga. Tasuta eraldatavate LHÜde vähendamiseks tuleks CBAMiga hõlmatud sektorites selle mehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtu ajal rakendada LHÜde tasuta eraldamise suhtes teatavat tegurit. See tegur (CBAMi tegur) peaks olema üleminekuperioodil [CBAMi määruse] jõustumisest kuni 2026 . aasta lõpuni 100 % ja seda tuleks vähendada sõltuvalt määruse (EL) …/… [CBAMi määrus] artikli 36 lõike 3 punkti d rakendamisest 7 protsendipunkti võrra 2027 . aastal , 9 protsendipunkti võrra 2028. aastal, 15 protsendipunkti võrra 2029. aastal, 19 protsendipunkti võrra 2030. aastal ja 25 protsendipunkti võrra 2031. aastal , kaotades nii tasuta eraldamise aastaks 2032. Selleks et tagada liidu ekspordi konkurentsivõime, peaks määruse [CBAM] I lisas loetletud toodete tootmiseks eraldama jätkuvalt tasuta kvoote, tingimusel et sellised tooted on toodetud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, kus puuduvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga sarnased CO2 hinnastamise mehhanismid. Hiljemalt [üks aasta enne määruses [CBAM] sätestatud üleminekuperioodi lõppu] peaks komisjon esitama aruande, milles hinnatakse ELi HKSi ja CBAMi mõju I lisas loetletud ja kolmandatesse riikidesse eksportimiseks toodetud toodete tootmisele liidus ja ülemaailmsete heitkoguste muutustele, samuti hinnangu ekspordi suhtes kohaldatava erandi vastavuse kohta WTOga, hinnates eelkõige WTO nõuetele vastavuse seisukohalt 10 % kõige tõhusamate käitiste hulka kuuluvate käitiste võimalikke ekspordikohandusmehhanisme, või mis tahes muid ettepanekuid, mida komisjon peab asjakohaseks, ning esitama vajaduse korral ettepaneku asjakohaste ja WTO nõuetele vastavate õigusaktide ja meetmete kohta, mis tasakaalustavad CO2 kulud asjaomaste kolmandate riikide eri hinnastamismudelitega . Asjaomaseid delegeeritud õigusakte LHÜde tasuta eraldamise kohta tuleks CBAMiga hõlmatud sektorite ja allsektorite puhul vastavalt kohandada. Tasuta LHÜd, mida selle arvutuse alusel CBAMiga hõlmatud sektoritele enam ei eraldata (CBAMi nõudlus), tuleb müüa enampakkumisel ja sellest saadav tulu tuleb kanda kliimainvesteeringute fondi , et toetada innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogia, CO2 kogumise ja kasutamise, CO2 kogumise ja geoloogilise säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele CBAMiga hõlmatud sektorites. Selleks et arvestada tasuta LHÜde selle osaga, mis eraldatakse CBAMiga hõlmamata sektoritele, tuleks tasuta eraldatavatest LHÜdest maha arvatav ja enampakkumisel müüdav lõplik kogus arvutada selle alusel, kui suur on CBAMi nõudluse osakaal kõigi tasuta LHÜsid saavate sektorite tasuta eraldamise vajaduses.

(30a)

Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (CBAM) on mehhanism, millega käsitletakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, kohaldades liidu tolliterritooriumile imporditud kaupades sisalduvatele heitkogustele ühtset hinda. Oluline on jälgida, ennetada ja käsitleda ohtu, et liidus toodetud kaubad, mis on mõeldud eksportimiseks kolmandatesse riikidesse, asendatakse maailmaturul CO2-mahukamate kaupadega. Seetõttu peaks komisjon pidevalt jälgima ja hindama CBAMi tõhusust, pidades silmas kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu eksporditurgudel, sealhulgas liidu ekspordi arengut CBAMi sektorites ning muutusi seoses kaubavoogude ja nende kaupadega seonduvate heitkogustega maailmaturul. Kui tuvastatakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, peaks komisjon vajaduse korral esitama seadusandliku ettepaneku, et käsitleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu eksporditurgudel viisil, mis on WTO eeskirjadega kooskõlas. Lisaks peaks liit aktiivselt püüdlema rahvusvahelise CO2 klubi loomise poole ja tegema CO2 heite maksustamise mehhanismide kehtestamisel jätkuvalt rahvusvahelist koostööd. Euroopa CO2 turu edu on ülemaailmsest seisukohast kriitilise tähtsusega ja julgustab rohkemaid riike võtma kasutusele turupõhise CO2 hinnastamise. Komisjon peaks samuti analüüsima, kuidas luua seoseid teiste CO2 turgudega, tagades samal ajal, et saavutatakse liidu enda kogu majandust hõlmav kliimaeesmärk.

(31)

Selleks et võtta paremini arvesse tehnoloogia arengut ja kohandada vastavaid võrdlusaluseid asjaomasele eraldamisperioodile ning tagada samal ajal heitkoguste vähendamise stiimulid ja toetada asjakohaselt innovatsiooni, tuleks võrdlusaluste väärtuste maksimaalset kohandamismäära suurendada 1,6  %-lt 2,5  %-le aastas. Ajavahemikuks 2026–2030 tuleks seega võrdlusaluste väärtusi kohandada vahemikus 4  % kuni 50 % võrreldes ajavahemikul 2013–2020 kasutatud võrdlusalusega.

(31)

Selleks et võtta paremini arvesse tehnoloogia arengut ja kohandada vastavaid võrdlusaluseid asjaomasele eraldamisperioodile ning tagada samal ajal heitkoguste vähendamise stiimulid ja toetada asjakohaselt innovatsiooni, tuleks võrdlusaluste väärtuste maksimaalset kohandamismäära suurendada 1,6  %-lt 2,5  %-le aastas. Ajavahemikuks 2026–2030 tuleks seega võrdlusaluste väärtusi kohandada vahemikus 8  % kuni 50 % võrreldes ajavahemikul 2013–2020 kasutatud võrdlusalusega. Kohandatud võrdlusalused tuleks avaldada kohe, kui vajalik teave kättesaadavaks tehakse, ning hiljemalt … [6 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist], et neid võrdlusaluseid saaks kohaldada alates 2026. aastast.

(31a)

Märkimisväärsed kaudsed kulud, mis tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude edasikandmisest elektrihindadesse, tekitavad teatavatele sektoritele kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu. Selle ohu leevendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vastu finantsmeetmed kaudsete kulude hüvitamiseks. Need meetmed peaksid olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega ega tohiks põhjendamatult moonutada konkurentsi siseturul.

(32)

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline terviklik lähenemisviis innovatsioonile. ELi tasandil toetatakse vajalikke teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi muu hulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu, mis hõlmab märkimisväärset rahastamist ja uusi vahendeid HKSi kuuluvate sektorite jaoks. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud ülevõtmismeetmed ei takista innovatsiooni ning on tehnoloogiliselt neutraalsed.

(32)

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline terviklik lähenemisviis innovatsioonile. ELi tasandil toetatakse vajalikke teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi muu hulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu, mis hõlmab märkimisväärset rahastamist ja uusi vahendeid HKSi kuuluvate sektorite jaoks. Seetõttu peaks kliimainvesteeringute fond püüdma saavutada koostoimet programmiga „Euroopa horisont“ ja vajadusel muude liidu rahastamisprogrammidega. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud ülevõtmismeetmed ei takista innovatsiooni , hõlbustavad innovaatiliste teadustulemuste juurutamist ning on tehnoloogiliselt neutraalsed , samal ajal kui komisjon peaks tagama vajaliku tehnilise ja nõustamisabi kättesaadavuse ja tõhususe .

(32a)

Selleks et saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119, peab liit kõrvaldama märkimisväärse investeeringute puudujäägi, nagu on ette nähtud komisjoni 6. juuli 2021. aasta teatises „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“. CO2 heite vähendamise eesmärgi saavutamiseks on vaja murrangulist innovatsiooni, juba olemasoleva asjakohase tehnoloogia kasutuse laiendamist ja sertifitseeritud looduslikku süsinikdioksiidi sidumist. Selleks et toetada põhjalikku ja kogu majandust hõlmavat CO2 heite vähendamist liidus, tuleks kõiki neid kolme sammast käsitleda innovatsioonifondi kaudu, mis tuleks ümber nimetada kliimainvesteeringute fondiks.

(33)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondi kohaldamisala tuleks laiendada, et toetada innovatsiooni selliste vähese CO2 heitega tehnoloogiate ja protsesside valdkonnas, mis on seotud kütuste tarbimisega hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris. Lisaks peaks innovatsioonifond toetama investeeringuid meretranspordisektori CO2 heite vähendamisse, sealhulgas investeeringuid säästvatesse alternatiivkütustesse, nagu vesinik ja ammoniaak, mida toodetakse taastuvenergiast, ning heitevabasse jõuseadmetehnoloogiasse, nagu tuuletehnoloogia. Võttes arvesse, et määruses xxxx/xxxx [FuelEU Maritime]  (19) sätestatud trahvidest saadud tulu suunatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohase sihtotstarbelise välistuluna innovatsioonifondi, peaks komisjon tagama, et asjakohast tähelepanu pööratakse selliste uuenduslike projektide toetamisele, mille eesmärk on kiirendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste väljatöötamist ja kasutuselevõttu merendussektoris, nagu on märgitud määruse xxxx/xxxx [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 1. Selleks et tagada innovatsioonile piisav rahastamine selles laiendatud kohaldamisalas, tuleks innovatsioonifondi täiendada 50 miljoni LHÜga, mis saadakse osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks enampakkumisel müüa, ja osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks eraldada tasuta, vastavalt kummagi allika praegusele osakaalule innovatsioonifondi rahastamises.

(33)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud kliimainvesteeringute fondi kohaldamisala tuleks laiendada, et toetada selliste mittemurranguliste tehnoloogiate paigaldamist tööstusprotsessidesse, millel on suur kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaal, kuid mis ei ole turuvalmis, ning innovatsiooni selliste vähese CO2 heitega tehnoloogiate ja protsesside valdkonnas, mis on seotud kütuste tarbimisega hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris , sealhulgas ühistranspordisektoris . Samuti peaks kliimainvesteeringute fondi olema võimalik kasutada murranguliste innovaatiliste tehnoloogiate toetamiseks jäätmesektoris. Selleks et tagada innovatsioonile piisav rahastamine selles laiendatud kohaldamisalas, tuleks kliimainvesteeringute fondi täiendada 50 miljoni LHÜga, mis saadakse osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks enampakkumisel müüa, ja osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks eraldada tasuta, vastavalt kummagi allika praegusele osakaalule kliimainvesteeringute fondi rahastamises. Selleks et edendada innovatsiooni murrangulise tehnoloogia valdkonnas nii kiiresti kui võimalik, peaks komisjon tagama, et osa kliimainvesteeringute fondi kaudu kättesaadavaks tehtud rahalistest vahenditest koondatakse käesoleva direktiivi rakendamise esimestele aastatele.

(33a)

Riigisiseste säästvate taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamine etendab olulist rolli liidu kavas saada Venemaa fossiilkütustest sõltumatuks palju varem kui 2030. aastaks. Lisaks on suure hulga säästva taastuvenergia kättesaadavus vajalik, et tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine tööstusprotsessides ja majanduses tervikuna. Liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärki ja riikide suhtelist panust on vaja oluliselt suurendada. Seepärast tuleks vähemalt 12 % kliimainvesteeringute fondile eraldatud LHÜdest kasutada säästvate taastuvate energiaallikate edasiseks arendamiseks ja kasutuselevõtuks liidus kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega. Esmatähtsaks tuleks pidada kohaliku isetootmise, salvestamise ja jagamise arendamist, eelkõige taastuvenergiakogukondade kaudu.

(33b)

Toetades projekte avaliku sektori rahastamise kaudu, pakub kliimainvesteeringute fond ettevõtetele nende toodete või teenuste arendamiseks märkimisväärseid eeliseid. Kliimainvesteeringute fondist rahastatavate projektide puhul tuleks seega jagada teadmisi teiste asjaomaste projektidega ning liidus asuvate õigustatud huvi omavate teadlastega.

(35)

CO2 hinnavahelepingud on oluline vahend heitkoguste vähendamiseks tööstuses, kuna need pakuvad võimalust tagada uuenduslikesse kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse investeerijatele hind, mis kompenseerib CO2 heite vähendamise, mis ületab ELi HKSi praeguse hinnatasemega saavutatava vähendamise. Innovatsioonifondist toetatavate meetmete loetelu tuleks laiendada, et toetada projekte võistlevate pakkumismenetluste, nagu hinnavahelepingute kaudu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte sellist liiki toetust käsitlevate täpsete eeskirjade kohta.

(35)

CO2 hinnavahelepingud on oluline vahend heitkoguste vähendamiseks tööstuses uute tehnoloogiate ulatuslikuma kasutuselevõtmise kaudu , kuna need pakuvad võimalust tagada uuenduslikesse kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse investeerijatele hind, mis kompenseerib CO2 heite vähendamise, mis ületab ELi HKSi praeguse hinnatasemega saavutatava vähendamise. Kliimainvesteeringute fondist toetatavate meetmete loetelu tuleks laiendada, et toetada projekte tehnoloogianeutraalsete võistlevate pakkumismenetluste, nagu CO2 hinnavahelepingute kaudu , ning nende puhul tuleks pidada kinni geograafilise tasakaalu põhimõttest . CO2 hinnavahelepingud oleksid oluline mehhanism CO2 heite vähendamise tehnoloogiate, näiteks CO2 kogumise ja säilitamise ning CO2 kogumise ja kasutamise arendamise toetamiseks ning olemasolevate ressursside kasutamise optimeerimiseks. CO2 hinnavahelepingud pakuksid samuti kindlust tehnoloogiatesse, näiteks CO2 kogumise tehnoloogiatesse investeerijatele. Komisjon peaks korraldama mõju hindamise, keskendudes eelkõige võimalustele anda toetusi võistupakkumiste kaudu, kaasa arvatud pakutava rahastamise tasemele. Selle hindamise tulemuste põhjal peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte sellist liiki toetust käsitlevate täpsete eeskirjade kohta.

(38)

Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks viia kooskõlla liidu kõige uuemate kliimaeesmärkidega ja nõuda, et investeeringud oleksid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega, ning kaotada toetus mis tahes investeeringutele, mis on seotud fossiilkütustega. Lisaks tuleks prioriteetsete investeeringute toetamiseks ette nähtud osa moderinseerimisfondist suurendada 80  %-ni; nõudluse poolel tuleks seada esikohale energiatõhusus ning prioriteetsete investeeringute hulka tuleks lisada ka leibkondade toetamine, et vähendada energiaostuvõimetust, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel.

(38)

Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks viia kooskõlla liidu kõige uuemate kliimaeesmärkidega ja nõuda, et investeeringud oleksid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega, ning kaotada toetus mis tahes investeeringutele, mis on seotud fossiilkütustega. Moderniseerimisfondist tuleks toetust anda üksnes neile liikmesriikidele, kes on võtnud vastu õiguslikult siduvad eesmärgid kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks, samuti meetmed kõigi fossiilkütuste järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks ajavahemikul, mis on kooskõlas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud eesmärkidega. Liidu vahendite tõhusa kasutamise tagamiseks peaks moderniseerimisfondi kättesaadavus sõltuma ka õigusriigi põhimõtte järgimisest. Lisaks tuleks prioriteetsete investeeringute toetamiseks ette nähtud osa moderinseerimisfondist suurendada 100  %-ni; nõudluse poolel tuleks seada esikohale energiatõhusus ning prioriteetsete investeeringute hulka tuleks lisada ka leibkondade toetamine, et vähendada energiaostuvõimetust, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel.

(38a)

ELi HKSi hindade tõusuga on ELi HKSist saadav tulu liikmesriikide ja liidu jaoks märkimisväärselt kasvanud. Selleks et tunnustada ELi HKSi tulude panust liidu tööstuse üleminekusse ning toetada vähekaitstud inimesi liidus, võimaldamaks neil minna üle keskkonnahoidlikele alternatiividele, tuleks kasutusele võtta ELi HKSi märgis. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et rahastamise puhul oleks selgelt märgitud, et see on pärit ELi HKSi tuludest, kuvades asjakohase märgise kõigi projektide ja tegevuste korral, mida toetatakse riiklikul tasandil või liidu fondidest.

(39)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2066 (21) on sätestatud biomassist pärit heite seiret käsitlevad eeskirjad, mis on kooskõlas taastuvenergiat käsitlevate liidu õigusaktidega kehtestatud biomassi kasutamise eeskirjadega. Kuna õigusaktides käsitletakse üksikasjalikumalt biomassi säästlikkuse kriteeriume vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (22) kehtestatud uusimatele normidele, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõikes 1 sätestatud rakendamisvolituste andmist sõnaselgelt laiendada, et see hõlmaks vajalike kohanduste vastuvõtmist biomassi, sealhulgas biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumide kohaldamiseks ELi HKSis. Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu rakendusakte , et täpsustada, kuidas võtta arvesse sellise heite säilitamist, mis on pärit nullmääraga biomassi ja muudest kui nullmääraga allikatest pärit biomassi segudest.

(39)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2066 (21) on sätestatud biomassist pärit heite seiret käsitlevad eeskirjad, mis on kooskõlas taastuvenergiat käsitlevate liidu õigusaktidega kehtestatud biomassi kasutamise eeskirjadega. Kuna õigusaktides käsitletakse üksikasjalikumalt biomassi säästlikkuse kriteeriume vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (22) kehtestatud uusimatele normidele, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõikes 1 sätestatud rakendamisvolituste andmist sõnaselgelt laiendada, et see hõlmaks vajalike kohanduste vastuvõtmist biomassi, sealhulgas biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumide kohaldamiseks ELi HKSis. Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte , et täpsustada, kuidas võtta arvesse sellise heite säilitamist, mis on pärit nullmääraga biomassi ja muudest kui nullmääraga allikatest pärit biomassi segudest.

(40)

Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused ning ringlussevõetud süsinikupõhised kütused võivad olla olulised kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektorites, kus süsinikuheidet on raske vähendada. Kui ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi kütuseid toodetakse kogutud süsinikdioksiidist käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevuse raames, tuleks heitkogused arvestada selle tegevuse alla kuuluvaks. Tagamaks, et muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised kütused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning et vältida topeltarvestust kütuste puhul, mis seda teevad, on asjakohane sõnaselgelt laiendada artikli 14 lõikes 1 sätestatud õigust, et komisjon võtaks vastu rakendusaktid , milles sätestatakse vajalikud kohandused võimaliku süsinikdioksiidi heite arvessevõtmiseks ja topeltarvestuse vältimiseks, et tagada asjakohaste stiimulite olemasolu, võttes arvesse ka nende kütuste käsitlemist direktiivi (EL) 2018/2001 alusel.

(40)

Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused ning ringlussevõetud süsinikupõhised kütused võivad olla olulised kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektorites, kus süsinikuheidet on raske vähendada. Tagamaks, et muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised kütused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning et vältida topeltarvestust kütuste puhul, mis seda teevad, on asjakohane sõnaselgelt laiendada artikli 14 lõikes 1 sätestatud õigust, et komisjon võtaks vastu delegeeritud õigusaktid , milles sätestatakse vajalikud kohandused võimaliku süsinikdioksiidi heite arvessevõtmiseks viisil, mis tagab, et arvesse võetakse kogu heide, kaasa arvatud juhul, kus selliseid kütuseid toodetakse väljaspool ELi kogutud süsinikdioksiidist ja kasutatakse käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevuses, vältides samal ajal topeltarvestust ning tagades asjakohaste stiimulite olemasolu heite kogumiseks , võttes arvesse ka nende kütuste käsitlemist direktiivi (EL) 2018/2001 alusel.

(42)

Üksnes biomassi kasutavate käitiste väljajätmine ELi HKSist on põhjustanud olukordi, kus suures koguses biomassi põletavad käitised on saanud juhuslikku kasumit, kuna nad on saanud tasuta LHÜsid, mis ületavad oluliselt tegelikke heitkoguseid. Seepärast tuleks kehtestada nullmääraga biomassi põletamise künnisväärtus, mille ületamisel arvatakse käitised ELi HKSist välja. Künnisväärtus 95 % on kooskõlas mõõtemääramatuse parameetriga, mis on esitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331  (23) artikli 2 punktis 16.

(42a)

Energiahindade tõus on kodanike, eelkõige väikese sissetulekuga perede, ja ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks suur probleem. Energiahindade tõusu peamine põhjus on meie sõltuvus fossiilkütustest. Paketis „Eesmärk 55“ tuleks sellist sõltuvust käsitleda ja püüda seda vähendada, sealhulgas parandades ELi HKSi ülesehitust. ELi HKSi turuhindade volatiilsuse piiramisel võib olla oluline roll ka turu terviklikkuse ja läbipaistvuse tugevdamisel.

(42b)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) avaldas oma lõpparuande lubatud heitkoguse väärtpaberite ja nendega seotud tuletisinstrumentide kohta 28. märtsil 2022. Komisjon peaks vajaduse korral ja võimalikult kiiresti esitama seadusandliku ettepaneku kõnealuses aruandes esitatud soovituste järgimiseks, et parandada läbipaistvust, järelevalvet ja aruandlust Euroopa lubatud heitkoguse väärtpaberite turgude ning nendega seotud tuletisinstrumentide turgude kohta. Selleks et pidevalt jälgida turu terviklikkust ja läbipaistvust, vältida väärinfot ja suunata mis tahes võimalikke kiireid meetmeid, peaks ESMA avaldama siiski korrapäraselt aruande nende turgude terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta ning esitama vajaduse korral lisasoovitusi sihipäraste paranduste tegemiseks. ESMA peaks eelkõige uurima turgude toimimist, pidades silmas mis tahes volatiilsust ja hinnamuutusi, enampakkumiste ja kauplemistoimingute toimimist turgudel, likviidsust ja kauplemismahtusid ning turuosaliste kategooriaid ja kauplemiskäitumist. Sihipärased parandused võiksid hõlmata näiteks meetmeid, mille eesmärk on parandada turuosalistele ja laiemale üldsusele kättesaadavat teavet lubatud heitkoguse väärtpaberite turgude ja nendega seotud tuletisinstrumentide turgude toimimise kohta, parandada regulatiivset aruandlust ja turujärelevalvet lubatud heitkoguse väärtpaberite turgudel ja nendega seotud tuletisinstrumentide turgudel, sealhulgas tehes üldsusele kättesaadavaks üksiktehingud, nõuda, et iga turuosaline avalikustaks oma osalused ja positsioonid motiivide ja ajavahemike kaupa, edendada turu kuritarvitamise ennetamist ja tuvastamist ning aidata säilitada lubatud heitkoguse väärtpaberite ja nendega seotud tuletisinstrumentide turgude nõuetekohast toimimist, näiteks muutuva trahviga, mis põhineb eelmise aasta keskmisel enampakkumishinnal, LHÜde kinnipidamisega, sellele järgnevate enampakkumiste koguse kohandamisega või nende kombinatsiooniga. Komisjon peaks hindama ESMA soovitusi kuue kuu jooksul pärast ESMA aruande avaldamist ja esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku nende soovituste täitmiseks.

(42c)

Ettenägematud või ootamatud turukõikumised või ülemäärased hinnašokid liidu CO2 turul, mis on tingitud näiteks ootamatutest muutustest turukäitumises või ülemäärasest spekuleerimisest, mõjutavad negatiivselt turu prognoositavust ja stabiilset investeerimiskliimat, mis on oluline CO2 heite vähendamise ja innovatsiooniinvesteeringute kavandamiseks. Seepärast tuleks ülemäärase hinnakõikumise korral kohaldatavaid meetmeid hoolikalt tugevdada, et täiustada põhjendamatute hinnamuutuste hindamist ja neile reageerimist. Sellised sihipärased parandused peaksid tagama CO2 turu jätkuva nõuetekohase toimimise, sealhulgas vahendajate ja finantsjuhtimises osalejate rolli turule likviidsuse pakkumisel ja nõuetele vastavuse osaliste, eelkõige VKEde turulepääsu, tegeledes samal ajal ettenägematu või ootamatu volatiilsuse või hinnašokkidega, mis ei ole turu põhialustega seotud.

(43a)

Võrdsete tingimuste tagamiseks ja mis tahes lünkade kaotamiseks olemasoleva ELi HKSi ja uue heitkogustega kauplemise süsteemi vahel peaks uus heitkogustega kauplemise süsteem hõlmama ka muid tarbimisse lubatud kütuseid, nagu need, mida kasutatakse kütteks protsessides tegevuste puhul, mis ei ole direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga hõlmatud, vältides samal ajal mis tahes topeltarvestust või tegeledes sellega. Lisaks lihtsustaks selline lähenemisviis reguleeritud üksuste jaoks uue heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamist, seiret, aruandlust ja kontrolli.

(44)

Selleks et kehtestada vajalik rakendusraamistik ja tagada mõistlik ajakava 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks, peaks heitkogustega kauplemine kahes uues sektoris algama 2025. aastal. Esimesel aastal peaksid reguleeritud üksused omama kasvuhoonegaaside heiteluba ning esitama andmed oma 2024 . ja 2025 . aasta heitkoguste kohta. LHÜsid tuleks hakata neile üksustele välja andma ja nende suhtes nõuete täitmise kohustust kohaldama alates 2026 . aastast. Selline järjestus võimaldab alustada heitkogustega kauplemist neis sektorites sujuvalt ja tõhusalt. Samuti võimaldaks see võtta kasutusele ELi rahastuse ja liikmesriikide meetmed, et tagada ELi heitkogustega kauplemise sotsiaalselt õiglane kasutuselevõtt neis kahes sektoris ja leevendada CO2 hinna mõju vähekaitstud leibkondadele ja transpordikasutajatele.

(44)

Selleks et kehtestada vajalik rakendusraamistik ja tagada mõistlik ajakava 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks, peaks heitkogustega kauplemine uutes sektorites algama 2025. aastal. Esimesel aastal peaksid reguleeritud üksused omama kasvuhoonegaaside heiteluba ning esitama andmed oma 2023 . ja 2024 . aasta heitkoguste kohta. LHÜsid tuleks hakata neile üksustele välja andma ja nende suhtes nõuete täitmise kohustust kohaldama alates 2025 . aastast seoses kütustega, mis on lubatud tarbimisse kaubanduslikes rakendustes, ja muude kütustega, mida kasutatakse näiteks kütteks protsessides, mis ei ole kehtiva ELi HKSiga hõlmatud . Pärast 1. jaanuariks 2026 toimuvat hindamist ja kui tingimused on sobivad, peaks komisjon püüdma laiendada seda alates 1. jaanuarist 2029 eramaanteetranspordis tarbimisse lubatud kütustele ning elamute eraküttele ja jahutusele ning vajaduse korral esitama sellekohase sihipärase läbivaatamise. Selline järjestus võimaldab alustada heitkogustega kauplemist neis sektorites sujuvalt ja tõhusalt. Samuti võimaldaks see võtta kasutusele ELi rahastuse ja liikmesriikide meetmed, et tagada ELi heitkogustega kauplemise sotsiaalselt õiglane kasutuselevõtt neis kahes sektoris ja leevendada CO2 hinna mõju vähekaitstud leibkondadele ja transpordikasutajatele.

(46)

Kahe uue sektori reguleeritud üksused ja reguleerimispunkt tuleks määratleda vastavalt nõukogu direktiiviga (EL) 2020/262 (25) kehtestatud aktsiisisüsteemile koos vajalike kohandustega, kuna kõnealuse direktiiviga on juba aktsiisi maksmise eesmärgil kehtestatud kindel kontrollisüsteem kõigi tarbimisse lubatud kütusekoguste jaoks. Kütuste lõppkasutajate suhtes nendes sektorites ei tohiks direktiivi 2003/87/EÜ kohaseid kohustusi kohaldada.

(46)

Uute sektorite reguleeritud üksused ja reguleerimispunkt tuleks määratleda vastavalt nõukogu direktiiviga (EL) 2020/262 (25) kehtestatud aktsiisisüsteemile koos vajalike kohandustega, kuna kõnealuse direktiiviga on juba aktsiisi maksmise eesmärgil kehtestatud kindel kontrollisüsteem kõigi tarbimisse lubatud kütusekoguste jaoks. Kütuste lõppkasutajate suhtes nendes sektorites ei tohiks direktiivi 2003/87/EÜ kohaseid kohustusi kohaldada.

(47)

Hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate reguleeritud üksuste suhtes tuleks kohaldada samasuguseid kasvuhoonegaaside heiteloa nõudeid nagu paiksete käitiste käitajate suhtes. On vaja kehtestada eeskirjad loa taotlemise, loa andmise tingimuste, loa sisu ja läbivaatamise ning reguleeritud üksusega seotud muudatuste kohta. Selleks et uus süsteem saaks hakata sujuvalt toimima, peaksid liikmesriigid tagama, et uue HKSi kohaldamisalasse kuuluvatel reguleeritud üksustel on süsteemi käivitumisel 2025 . aastal olemas kehtiv luba.

(47)

Uute sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate reguleeritud üksuste suhtes tuleks kohaldada samasuguseid kasvuhoonegaaside heiteloa nõudeid nagu paiksete käitiste käitajate suhtes. On vaja kehtestada eeskirjad loa taotlemise, loa andmise tingimuste, loa sisu ja läbivaatamise ning reguleeritud üksusega seotud muudatuste kohta. Selleks et uus süsteem saaks hakata sujuvalt toimima, peaksid liikmesriigid tagama, et uue HKSi kohaldamisalasse kuuluvatel reguleeritud üksustel on süsteemi käivitumisel 2024 . aastal olemas kehtiv luba.

(48)

Uue HKSi LHÜde üldkogus peaks järgima lineaarset trajektoori, et saavutada 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk, võttes arvesse hoonete ja maanteetranspordi kulutõhusat panust, milleks on heitkoguste vähendamine 2030. aastaks 43 % võrreldes 2005. aasta tasemega. LHÜde üldkogus tuleks esimest korda kehtestada 2026 . aastal, et järgida trajektoori, mis algab 2024. aastal 2024. aasta heite piirmäära väärtusest (1 109 304 000  tonni CO2), mis on arvutatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 (26) artikli 4 lõikega 2, võttes aluseks kõnealuste sektorite 2016.–2018. aasta võrdlusheite. Lineaarseks vähendamisteguriks tuleks seega kehtestada 5,15  %. Alates 2028. aastast tuleks LHÜde üldkoguse kindlaksmääramisel lähtuda 2024., 2025. ja 2026. aasta keskmistest heitkogustest ning üldkogust tuleks vähendada sama iga-aastase absoluutse vähendamise võrra, mis kehtestati alates 2024. aastast ja mis vastab 5,43  % lineaarsele vähendamistegurile võrreldes eespool kindlaks määratud trajektoori võrreldava 2025. aasta väärtusega. Kui need heitkogused on sellest trajektooriväärtusest märkimisväärselt suuremad ja erinevus ei tulene heitemõõtmismeetodite väikestest erinevustest, tuleks lineaarset vähendamistegurit kohandada, et 2030. aastaks nõutavat heitkoguste vähenemist saavutada.

(48)

Uue HKSi LHÜde üldkogus peaks järgima lineaarset trajektoori, et saavutada 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk, võttes arvesse hoonete ja maanteetranspordi kulutõhusat panust, milleks on heitkoguste vähendamine 2030. aastaks 43 % võrreldes 2005. aasta tasemega. LHÜde üldkogus tuleks esimest korda kehtestada 2025 . aastal, et järgida trajektoori, mis algab 2024. aastal 2024. aasta heite piirmäära väärtusest (1 109 304 000  tonni CO2), mis on arvutatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 (26) artikli 4 lõikega 2, võttes aluseks kõnealuste sektorite 2016.–2018. aasta võrdlusheite. Lineaarseks vähendamisteguriks tuleks seega kehtestada 5,15  %. Alates 2028. aastast tuleks LHÜde üldkoguse kindlaksmääramisel lähtuda 2024., 2025. ja 2026. aasta keskmistest heitkogustest ning üldkogust tuleks vähendada sama iga-aastase absoluutse vähendamise võrra, mis kehtestati alates 2024. aastast ja mis vastab 5,43  % lineaarsele vähendamistegurile võrreldes eespool kindlaks määratud trajektoori võrreldava 2025. aasta väärtusega. Kui need heitkogused on sellest trajektooriväärtusest märkimisväärselt suuremad ja erinevus ei tulene heitemõõtmismeetodite väikestest erinevustest, tuleks lineaarset vähendamistegurit kohandada, et 2030. aastaks nõutavat heitkoguste vähenemist saavutada.

(50)

Selleks et tagada hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise sujuv käivitumine ning võttes arvesse reguleeritud üksuste vajadust investeerida tuletisinstrumentidesse või osta LHÜsid ette, et maandada nende hinna- ja likviidsusriski, tuleks suurem kogus LHÜsid panna enampakkumisele varases etapis. Seega peaks 2026 . aastal enampakkumismaht olema 30 % suurem kui 2026 . aasta LHÜde üldkogus. See kogus oleks piisav, et tagada likviidsus nii juhul, kui heitkogused vähenevad vastavalt vähendamisvajadustele, kui ka juhul, kui heitkogused alles aegamisi vähenevad. Üksikasjalikud eeskirjad LHÜde varajase enampakkumisel müümise kohta kehtestatakse enampakkumisi käsitleva delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 4.

(50)

Selleks et tagada uute sektorite heitkogustega kauplemise sujuv käivitumine ning võttes arvesse reguleeritud üksuste vajadust investeerida tuletisinstrumentidesse või osta LHÜsid ette, et maandada nende hinna- ja likviidsusriski, tuleks suurem kogus LHÜsid panna enampakkumisele varases etapis. Seega peaks 2025 . aastal enampakkumismaht olema 30 % suurem kui 2025 . aasta LHÜde üldkogus. See kogus oleks piisav, et tagada likviidsus nii juhul, kui heitkogused vähenevad vastavalt vähendamisvajadustele, kui ka juhul, kui heitkogused alles aegamisi vähenevad. Üksikasjalikud eeskirjad LHÜde varajase enampakkumisel müümise kohta kehtestatakse enampakkumisi käsitleva delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 4.

(52)

CO2 hinna kehtestamisega maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris peaksid kaasnema tõhusad sotsiaalsed hüvitised, eriti kui arvestada praegust kütteostuvõimetuse taset. Ligikaudu 34 miljonit eurooplast teatas, et nad ei suutnud 2018. aastal oma kodu piisavalt soojana hoida, ning 2019. aastal korraldatud kogu ELi hõlmanud uuringus (27) ütles 6,9  % liidu elanikest, et kodu piisav kütmine käib neil rahaliselt üle jõu. Sotsiaalse ja jaotusliku mõju tõhusaks hüvitamiseks peaksid liikmesriigid kulutama enampakkumistest saadud tulu kliima ja energiaga seotud eesmärkidel, mis on juba kindlaks määratud olemasoleva HKSi jaoks, aga ka meetmete jaoks, mis on lisatud spetsiaalselt selleks, et tegeleda uute maanteetranspordisektori ja hoonesektoriga seotud probleemidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (28) kohaste seonduvate poliitikameetmete jaoks. Enampakkumistulu tuleks kasutada uute sektorite heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektide käsitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Seda silmas pidades pakub uus kliimameetmete sotsiaalfond liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust, et toetada Euroopa kodanikke, keda kõige rohkem mõjutab või ohustab energiaostuvõimetus või liikuvusvaesus. Fondiga suurendatakse õiglust ja solidaarsust liikmesriikide vahel ja nende sees, leevendades samas majanduse ülemineku ajal energiaostuvõimetuse või liikuvusvaesuse ohtu. See tugineb olemasolevatele solidaarsusmehhanismidele ja täiendab neid. Uue fondi vahendid vastavad põhimõtteliselt 25 % uue heitkogustega kauplemise eeldatavast tulust aastatel 2026–2032 ning nende rakendamisel võetakse aluseks kliimameetmete sotsiaalkavad, mille liikmesriigid peaksid esitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 20…/nr (29). Lisaks peaks iga liikmesriik kasutama oma enampakkumistulu muu hulgas selleks, et rahastada osa oma kliimameetmete sotsiaalkavade kuludest.

(52)

CO2 hinna kehtestamisega maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris peaksid kaasnema tõhusad sotsiaalsed hüvitised, eriti kui arvestada praegust kütteostuvõimetuse taset. Ligikaudu 34 miljonit eurooplast teatas, et nad ei suutnud 2018. aastal oma kodu piisavalt soojana hoida, ning 2019. aastal korraldatud kogu ELi hõlmanud uuringus (27) ütles 6,9  % liidu elanikest, et kodu piisav kütmine käib neil rahaliselt üle jõu. Sotsiaalse ja jaotusliku mõju tõhusaks hüvitamiseks peaksid liikmesriigid kulutama enampakkumistest saadud tulu kliima ja energiaga seotud eesmärkidel, mis on juba kindlaks määratud olemasoleva HKSi jaoks, aga ka meetmete jaoks, mis on lisatud spetsiaalselt selleks, et tegeleda uute maanteetranspordisektori ja hoonesektoriga seotud probleemidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (28) kohaste seonduvate poliitikameetmete jaoks. Enampakkumistulu tuleks kasutada uute sektorite heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektide käsitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Seda silmas pidades pakub uus kliimameetmete sotsiaalfond liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust, et toetada Euroopa kodanikke, keda kõige rohkem mõjutab või ohustab energiaostuvõimetus või liikuvusvaesus. Kliimameetmete sotsiaalfond peaks olema liidu eelarve lahutamatu osa, et säilitada eelarve ühtsus ja sidusus liidu poliitikaga ning tagada, et eelarvepädevad institutsioonid, kuhu kuuluvad parlament ja nõukogu, teostaksid tõhusat kontrolli. Fondiga suurendatakse õiglust ja solidaarsust liikmesriikide vahel ja nende sees, leevendades samas majanduse ülemineku ajal energiaostuvõimetuse või liikuvusvaesuse ohtu. See tugineb olemasolevatele solidaarsusmehhanismidele ja täiendab neid. Uue fondi vahendid vastavad põhimõtteliselt 25 % uue heitkogustega kauplemise eeldatavast tulust aastatel 2026–2032 ning nende rakendamisel võetakse aluseks kliimameetmete sotsiaalkavad, mille liikmesriigid peaksid esitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 20…/nr (29). Liidu eelarves kavandatud baaseraldisi tuleks igal aastal suurendada täiendava suurendamisega juhul, kui CO2 hind tõuseb algselt eeldatust kõrgemale tasemele, kuna see suurendaks koormust haavatavatele leibkondadele ja liiklejatele. Tagamaks, et CO2 hinna tõusu mõju kõige vähem kaitstud rühmadele on piisavalt ja õiglaselt leevendatud, tuleks selline iga-aastane suurendamine mitmeaastases finantsraamistikus katta rubriigi 3 ülemmäära ja maksete ülemmäära automaatse „CO2 hinna kõikumise kohandamise“ abil, mille mehhanism nähakse ette mitmeaastase finantsraamistiku määruses kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 312. Lisaks peaks iga liikmesriik kasutama oma enampakkumistulu muu hulgas selleks, et rahastada osa oma kliimameetmete sotsiaalkavade kuludest.

(52a)

Kuna transport on praegu ainus sektor, kus ei ole õnnestunud kasvuhoonegaaside heidet vähendada, on liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks ja raudteetranspordile ülemineku toetamiseks vaja olulisi investeeringuid kestlikesse transpordivõimalustesse. Seega tuleks käesoleva direktiiviga kooskõlas ELi HKSi kohaldamisala laiendamise ja uue kütte-, transpordi- ja muude kütuste ELi HKSi kasutuselevõtmise tulemusel elavnenud heitkogustega kauplemisest saadud eeldatavast tulust vähemalt 10 %, sealhulgas 10 % liikmesriikide eraldatud riiklikust tulust ja 10 % kliimainvesteeringute fondi tulust, eraldada ühistranspordi, eelkõige kliimasõbralike raudtee- ja bussisüsteemide arendamiseks.

(52b)

Suurema sidususe ja tõhususe saavutamiseks liidu fondide ning ressursside haldamisel ja kasutamisel peaks komisjon tegema hindamise ja vajaduse korral esitama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute hulgas seadusandliku ettepaneku lisada kliimainvesteeringute fond ja moderniseerimisfond liidu üldeelarvesse.

(54)

Innovatsioon ja uute vähese CO2 heitega tehnoloogiate arendamine hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris on üliolulised selleks, et tagada nende sektorite kulutõhus panus heitkoguste eeldatavasse vähendamisse. Seetõttu tuleks ka hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemist eraldada 150 miljonit LHÜd innovatsioonifondile , et stimuleerida heitkoguste kulutõhusat vähendamist .

(54)

Hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemist tuleks samuti eraldada 150 miljonit LHÜd kliimameetmete sotsiaalfondile , et stimuleerida sotsiaalseid kliimameetmeid .

(55)

Hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise kohaldamisalasse kuuluvad reguleeritud üksused peaksid tagastama oma tõendatud heitkoguste eest LHÜsid koguses, mis vastab nende poolt tarbimisse lubatud kütusekogustele. Esimest korda peaksid nad oma tõendatud heitkoguste eest LHÜsid tagastama 2026 . aastal. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks paljusid õigusnorme, mida kohaldatakse olemasoleva paikseid käitisi ja lennundust hõlmava heitkogustega kauplemise süsteemi suhtes, kohaldada ka hoonesektori ja maanteetranspordisektori suhtes, tehes neis normides vajalikud kohandused. See hõlmab eelkõige LHÜde üleandmise, tagastamise ja kehtetuks tunnistamise eeskirju, samuti eeskirju, milles käsitletakse LHÜde kehtivusaega, karistusi, pädevaid asutusi ja liikmesriikide aruandluskohustust.

(55)

Uue heitkogustega kauplemise kohaldamisalasse kuuluvad reguleeritud üksused peaksid tagastama oma tõendatud heitkoguste eest LHÜsid koguses, mis vastab nende poolt tarbimisse lubatud kütusekogustele. Esimest korda peaksid nad oma tõendatud heitkoguste eest LHÜsid tagastama 2025 . aastal. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks paljusid õigusnorme, mida kohaldatakse olemasoleva paikseid käitisi ja lennundust hõlmava heitkogustega kauplemise süsteemi suhtes, kohaldada ka uue heitkogustega kauplemise suhtes, tehes neis normides vajalikud kohandused. See hõlmab eelkõige LHÜde üleandmise, tagastamise ja kehtetuks tunnistamise eeskirju, samuti eeskirju, milles käsitletakse LHÜde kehtivusaega, karistusi, pädevaid asutusi ja liikmesriikide aruandluskohustust.

(59a)

Et saavutada käesolevas direktiivis ja muudes liidu õigusaktides, eelkõige määruses (EL) 2021/1119 sätestatud eesmärgid, peaksid liit ja selle liikmesriigid poliitika rakendamisel kasutama uusimaid teadusandmeid. Seepärast tuleks käesoleva direktiivi rakendamisel arvesse võtta kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu nõuandeid. Lisaks peaks kliimamuutusi käsitleval Euroopa teadusnõukogul olema võimalik anda käesoleva direktiivi kohta omal algatusel teaduslikku nõu, et tagada poliitika kooskõla määruse (EL) 2021/1119 ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.

(59b)

Pikaajalise visiooni kehtestamiseks peaks komisjon kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu toetusel koostama soovituslikud tegevuskavad käesoleva direktiivi I lisaga hõlmatud tegevuse jaoks, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsuse eesmärk ja seejärel eesmärk saavutada negatiivsed heitkogused, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1. Tegevuskavad tuleks koostada läbipaistval viisil, kaasates tihedalt selliseid sidusrühmi nagu üksikisikud, kodanikuühiskond, sotsiaalpartnerid, akadeemilised ringkonnad, tööstuse esindajad ja poliitikakujundajad. Tegevuskavad on oluline vahend, et anda sidusrühmadele pikaajaline ülevaade ja stabiilsus ning teha kindlaks ühised huvid, võimalikud vastuolud ja konfliktid poliitika kujundamisel. Tegevuskavasid tuleks iga viie aasta järel ajakohastada, et tihedas koostöös sidusrühmadega võtta arvesse uusimaid teadustulemusi.

(61)

Hästi toimiv ja reformitud ELi HKS, mis hõlmab turu stabiliseerimise vahendit, on üks tähtsamaid liidu vahendeid 2030. aastaks kokku lepitud eesmärgi ja Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste saavutamiseks . Turustabiilsusreservi eesmärk on vähendada LHÜde pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust turul. Otsuse (EL) 2015/1814 artikli 3 kohaselt tuleb reservi toimimine läbi vaadata kolm aastat pärast selle toimima hakkamist, pöörates erilist tähelepanu protsendimäärale, mida kasutatakse reservi lisatavate LHÜde arvu määramiseks, ringluses olevate LHÜde koguarvu künnisväärtusele, mille alusel määratakse LHÜde reservi lisamine, ja reservist vabastatavate LHÜde arvule.

(61)

Hästi toimiv ja reformitud ELi HKS, mis hõlmab turu stabiliseerimise vahendit, on üks tähtsamaid liidu vahendeid , et saavutada 2030. aastaks kokku lepitud eesmärk ja hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk ning täita seejärel määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 ja Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustes sätestatud eesmärk saavutada negatiivsed heitkogused . Turustabiilsusreservi eesmärk on vähendada LHÜde pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust turul. Otsuse (EL) 2015/1814 artikli 3 kohaselt tuleb reservi toimimine läbi vaadata kolm aastat pärast selle toimima hakkamist, pöörates erilist tähelepanu protsendimäärale, mida kasutatakse reservi lisatavate LHÜde arvu määramiseks, ringluses olevate LHÜde koguarvu künnisväärtusele, mille alusel määratakse LHÜde reservi lisamine, ja reservist vabastatavate LHÜde arvule.

(62)

Võttes arvesse vajadust anda tugevam investeerimissignaal, et vähendada heitkoguseid kulutõhusalt, ning selleks, et ELi HKSi tugevdada, tuleks otsust (EL) 2015/1814 muuta, et suurendada protsendimäärasid, mida kasutatakse igal aastal turustabiilsusreservi lisatavate LHÜde arvu kindlaksmääramiseks. Lisaks peaks ringluses olevate LHÜde koguarvu väiksemate väärtuste korral olema reservi lisatav kogus võrdne ringluses olevate LHÜde koguarvu ja selle künnisväärtuse vahega, millest alates lisatakse LHÜd reservi. See hoiaks ära enampakkumismahtude märkimisväärse ebakindluse, mis tekib siis, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on künnise lähedal, ning tagaks samal ajal, et ülejääk jõuab mahuvahemikku, mille piires süsinikuturgu peetakse tasakaalustatult toimivaks.

(62)

Võttes arvesse vajadust anda tugevam investeerimissignaal, et vähendada heitkoguseid kulutõhusalt, ning selleks, et ELi HKSi tugevdada, tuleks otsust (EL) 2015/1814 muuta, et suurendada protsendimäärasid, mida kasutatakse igal aastal turustabiilsusreservi lisatavate LHÜde arvu kindlaksmääramiseks. Lisaks peaks ringluses olevate LHÜde koguarvu väiksemate väärtuste korral olema reservi lisatav kogus võrdne ringluses olevate LHÜde koguarvu ja selle künnisväärtuse vahega, millest alates lisatakse LHÜd reservi. See hoiaks ära enampakkumismahtude märkimisväärse ebakindluse, mis tekib siis, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on künnise lähedal, ning tagaks samal ajal, et ülejääk jõuab mahuvahemikku, mille piires süsinikuturgu peetakse tasakaalustatult toimivaks. Selline kohandamine ei tohiks kaasa tuua praeguse turustabiilsusreserviga võrreldes madalamaid eesmärke.

(66a)

Et tagada käitajatele ennustatavus ja hoida ära suurima jõudlusega osalejate ja innovatsiooni stiimulite vähenemine ettenägematute lisakulude tõttu, on oluline vältida sektoriülese parandusteguri kohaldamist kõige edukamatele.

(67)

Määrust (EL) 2015/757 on vaja muuta, et võtta arvesse meretranspordisektori lisamist ELi HKSi. Määrust (EL) 2015/757 tuleks muuta, et kohustada ettevõtjaid teatama ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed ning esitama vastutavale haldavale asutusele heakskiitmiseks oma tõendatud seirekavad ja ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed. Lisaks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta CO2 heitkoguste seire meetodeid ja seire-eeskirju ning muud määruses (EL) 2015/757 esitatud asjakohast teavet, et tagada ELi HKSi tõhus toimimine haldustasandil ning täiendada määrust (EL) 2015/757 eeskirjadega, milles käsitletakse seirekavade ja nende muudatuste heakskiitmist haldava asutuste poolt, eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete seiret, aruandlust ja esitamist ning eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete tõendamist ja tõendamisaruande väljaandmist ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kohta. Andmeid, mille seire, aruandlus ja kontroll toimub määruse (EL) 2015/757 alusel, võib kasutada ka muude sama laevakohase teabe seiret, aruandlust ja kontrolli nõudvate liidu õigusaktide nõuete täitmiseks.

(67)

Määrust (EL) 2015/757 on vaja muuta, et võtta arvesse meretranspordisektori lisamist ELi HKSi. Määrust (EL) 2015/757 tuleks muuta, et kohustada ettevõtjaid teatama ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed ning esitama vastutavale haldavale asutusele heakskiitmiseks oma tõendatud seirekavad ja ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed. Lisaks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta CO2 , CH4 ja N2O heitkoguste seire meetodeid ja seire-eeskirju ning muud määruses (EL) 2015/757 esitatud asjakohast teavet, et tagada ELi HKSi tõhus toimimine haldustasandil ning täiendada määrust (EL) 2015/757 eeskirjadega, milles käsitletakse seirekavade ja nende muudatuste heakskiitmist haldava asutuste poolt, eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete seiret, aruandlust ja esitamist ning eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete tõendamist ja tõendamisaruande väljaandmist ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kohta. Andmeid, mille seire, aruandlus ja kontroll toimub määruse (EL) 2015/757 alusel, võib kasutada ka muude sama laevakohase teabe seiret, aruandlust ja kontrolli nõudvate liidu õigusaktide nõuete täitmiseks.

(67a)

Lisaks hästi toimival ELi HKSil põhinevale tulemuslikule CO2 heite maksustamisele on väga oluline turu läbipaistvus, et võimaldada heitkoguste kiiret ja kulutõhusat vähendamist kõigis majandussektorites. Et tarbijad ja kõik tarneahela osalised saaksid teha teadlikke valikuid toodetes sisalduvate heitkoguste kohta, tuleks välja töötada Euroopa süsteem toodete CO2 jalajälje usaldusväärseks märgistamiseks.

-1)

va)

„reis“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/757  (*2) artikli 3 punktis c määratletud reis;

wa)

„ELi-väline ümberlaadimissadam“ – ELi mittekuuluvas naaberriigis asuv ümberlaadimissadam, mis asub vähem kui 300 meremiili kaugusel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast, kui ühte liiki lasti liikumine ümberlaadimise teel ületab 60 % kõnealuse sadama koguliiklusest;

wb)

„ümberlaadimistoiming“ – toiming, mille käigus lossitakse mis tahes last, konteiner või kaup laevalt sadamasse ainsa eesmärgiga laadida see teisele laevale;

wc)

„külastatav sadam“ – sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks; sellest tulenevalt ei kuulu selle mõiste raamesse üksnes kütuse tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva või selle seadmete remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamaid, peatused ELi-välises ümberlaadimissadamas ja üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas;

y)

„kütus“ – IVa peatüki kohaldamisel mis tahes kütus, mis on loetletud direktiivi 2003/96/EÜ I lisa tabelites A ja C, ning mis tahes muu toode, mida müüakse mootorikütuse või kütteainena vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikele 3;

y)

„kütus“ – IVa peatüki kohaldamisel mis tahes kütus, mis on loetletud direktiivi 2003/96/EÜ I lisa tabelites A ja C, ning mis tahes muu toode, mis on ette nähtud kasutuseks, mida müüakse või kasutatakse mootorikütuse või kütteainena vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikele 3;

2a)

(a)

20 % 2023. aasta teatatud tõendatud heitkogustest;

(b)

45 % 2024. aasta teatatud tõendatud heitkogustest;

(c)

70 % 2025. aasta teatatud tõendatud heitkogustest;

(d)

100 % 2026. aasta ja iga sellele järgneva aasta teatatud tõendatud heitkogustest.

a)

kolmandas riigis on heitkoguste piiramiseks ja vähendamiseks kehtestatud CO2 heite maksustamise mehhanism, mis on vähemalt samaväärne ELi HKSiga;

b)

liidu ja ühe või mitme kolmanda riigi vahelise kahe- või mitmepoolse lepinguga on kehtestatud CO2 heite maksustamise mehhanism heitkoguste piiramiseks ja vähendamiseks, mis on vähemalt samaväärne ELi HKSiga, ning vastavalt artiklile 25 on otsustatud see ELi HKSiga siduda; või

c)

kolmas riik on vähim arenenud riik või väike arenev saareriik, mille SKP elaniku kohta ei ole võrdne liidu keskmisega ega ületa seda ning mis hõlmab heitkoguseid Pariisi kokkuleppe kohaselt riiklikult kindlaksmääratud panuste raames.

a)

laevade ja sadamate energiatõhususe suurendamine;

b)

innovatiivne tehnoloogia ja taristu meretranspordisektori süsinikuheite vähendamiseks, sealhulgas seoses lähimereveo ja sadamatega, kaasa arvatud elektrivõrguühendused sadamates;

c)

kestlike taastuvenergiast toodetud alternatiivkütuste, nt vesiniku, e-kütuste ja ammoniaagi kasutuselevõtt, sh CO2 heite hinnavahe lepingute kaudu;

d)

heiteta käitamistehnoloogia, sh tuuletehnoloogia;

e)

teadus- ja arendustegevus ning kasvuhoonegaaside heidet vähendava tehnoloogia ja projektide esimene tööstuslik rakendamine, sealhulgas uuenduslik tehnoloogia ja kütused jääklassi laevade ja talvise laevaliikluse jaoks piirkondades, kus meri talvel külmub;

f)

eelistatakse projekte, mis edendavad sektoris innovatsiooni, näiteks tehnoloogia, mis mitte ainult ei vähenda CO2 heidet, vaid muu hulgas ka müra-, õhu- ja merereostuse ohtu;

g)

merendussektori õiglase ülemineku toetamine olemasoleva tööjõu koolitamise, täiendus- ja ümberõppe ning järgmise põlvkonna merendustöötajate ettevalmistamise kaudu.

a)

olulise kahju ärahoidmise kriteeriumidega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852  (*) artiklis 17;

b)

määruse (EL) 2020/852 artiklis 18 sätestatud minimaalsete kaitsemeetmetega.

ba)

lõike 3 esimeses lõigus asendatakse punktid b–f järgmistega:

b)

taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et täita liidu taastuvenergiaalast kohustust, samuti teiste tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja kestlikule vähese CO2-heitega majandusele, ning kaasaaitamine liidu eesmärgile suurendada energiatõhusust asjakohastes seadusandlikes aktides kokku lepitud määral;

„b)

taastuvenergiaallikate ja elektrivõrkude väljaarendamine, et täita liidu taastuvenergiaalast kohustust ja liidu elektrivõrkude ühendatuse eesmärke , samuti teiste tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja kestlikule vähese CO2-heitega majandusele, ning kaasaaitamine liidu eesmärgile suurendada energiatõhusust asjakohastes seadusandlikes aktides kokku lepitud määral , kaasa arvatud oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade elektritootmine ;

ba)

hoonete põhjaliku ja etapiviisilise põhjaliku renoveerimise toetamine kooskõlas direktiivi (EL)…/… [uuesti sõnastatud hoonete energiatõhususe direktiiv] artikli 2 punktidega 19 ja 20, alustades halvimate näitajatega ehitistest;

c)

meetmed raadamise vältimiseks ning metsastamise hoogustamiseks ja metsade ulatuslikumaks uuendamiseks arengumaades, mis on ratifitseerinud rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu; tehnosiire ja kliimamuutuste kahjulike mõjudega kohanemise hõlbustamine nendes riikides;

c)

meetmed raadamise vältimiseks ning turbaalade, metsade ja muude maa- või mereökosüsteemide kaitse ja taastamise toetamiseks ning bioloogilist mitmekesisust toetava metsastamise hoogustamiseks ja metsade ulatuslikumaks uuendamiseks arengumaades, mis on ratifitseerinud rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu; tehnosiire ja kliimamuutuste kahjulike mõjudega kohanemise hõlbustamine nendes riikides;

d)

süsinikdioksiidi metsanduslik sidumine liidus;

d)

süsinikdioksiidi sidumine liidus metsanduse abil ja mullas ;

da)

kliimamuutustega kohanemine liidus;

e)

süsinikdioksiidi, eelkõige tahketel fossiilkütustel töötavatest elektrijaamadest ning tervest reast tööstussektoritest ja allsektoritest pärit süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, sealhulgas kolmandates riikides;

e)

süsinikdioksiidi, eelkõige tahketel fossiilkütustel töötavatest elektrijaamadest ning tervest reast tööstussektoritest ja allsektoritest pärit süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, sealhulgas kolmandates riikides , ning uuenduslikud süsinikdioksiidi tehnoloogilise sidumise meetodid, näiteks kogumine otse atmosfäärist, ja süsinikdioksiidi säilitamise meetodid ;

f)

vähe saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine ;

f)

sellistele transpordiliikidele üleminekusse investeerimine ja neile ülemineku kiirendamine, mis aitavad märgatavalt kaasa sektori dekarboniseerimisele, kaasa arvatud kliimasõbraliku reisijate ja kauba raudteeveo ning bussiteenuste ja tehnoloogia arendamine ning lennujaamade dekarboniseerimist toetavate meetmete arendamine kooskõlas määrusega (EL) …/…[milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu] ja määrusega (EL) …/… [milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks] ;“

„h)

meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine, kaugküttesüsteemide arendamine ja parem isoleerimine või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades, sealhulgas moonutava mõjuga maksude vähendamine;“;

h)

meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine, kaugküttesüsteemide arendamine ja parem isoleerimine , tõhusad ja taastuvenergial põhinevad kütte- ja jahutussüsteemid või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades, sealhulgas eelkõige taastuva elektri puhul nõutavate maksude , aktsiisi ja tasude vähendamine;

ca)

lõike 3 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

cb)

lõike 3 esimese lõigu punkt k asendatakse järgmisega:

k)

oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, et aidata kaasa õiglasele üleminekule vähese CO2-heitega majandusele, eelkõige töökohtade ümberpaigutamisest kõige rohkem mõjutatud piirkondades, tehes tihedat koostööd sotsiaalpartneritega.

cc)

lõikes 3 lisatakse esimese lõigu järele järgmised lõigud:

cd)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

ce)

lisatakse järgmised lõiked:

a)

olulise kahju ärahoidmise kriteeriumidega, nagu on sätestatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 17;

b)

määruse (EL) 2020/852 artiklis 18 sätestatud minimaalsete kaitsemeetmetega ning

c)

liikmesriigi lõimitud riikliku energia- ja kliimakavaga, mis on esitatud kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999, ning vajaduse korral õiglase ülemineku territoriaalse kavaga, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056  (*5) artikliga 11.

da)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

db)

lisatakse järgmine lõik:

dc)

lisatakse järgmine lõik:

-i)

a)

iga käitise jaoks meetmed ja nendega seotud finants- ja investeerimiskavad, et saavutada vajalik heitkoguste vähendamine kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 kindlaks määratud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja mis tahes asjakohaste sektori tegevuskavadega, mis on kooskõlas selle määruse artikliga 10 käitise tasandil ette valmistatud, välistades süsinikdioksiidi kompensatsiooni ühikute kasutamise;

b)

eesmärgid ja vahe-eesmärgid, et mõõta 31. detsembriks 2025 ja iga järgneva aasta 31. detsembriks aastani 2050 edusamme kliimaneutraalsuse poole liikumisel, nagu on kindlaks määratud punktis a;

c)

iga punktis a viidatud meetme ja sellega seotud finants- ja investeerimiskavade mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ning seoses punktis b osutatud eesmärkide ja vahe-eesmärkidega;

d)

meetmed tööjõu ümber- ja täiendusõppele avalduva mõjuga tegelemiseks, sealhulgas sotsiaaldialoogi kaudu, kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega, et tagada õiglane üleminek.

a)

50 % käitiste puhul, mille kasvuhoonegaaside heite tase asjakohaste tootepõhiste võrdlusaluste puhul ületab liidu sektori või allsektori 10 % kõige vähem tõhusate käitiste keskmist heitetaset;

b)

30 % käitiste puhul, mille kasvuhoonegaaside heite tase on asjakohaste tootepõhiste võrdlusaluste puhul madalam kui liidu sektori või allsektori 10 % kõige vähem tõhusate käitiste keskmine heitetase ja ületab 50 % kõige tõhusamate käitiste keskmist heitetaset kõnealuses sektoris või allsektoris;

c)

25 % käitiste puhul, kus kasvuhoonegaaside heite tase asjakohaste tootepõhiste võrdlusaluste puhul ületab liidu sektori või allsektori 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist heitetaset ning on madalam kui 50 % kõige tõhusamate käitiste keskmine heitetase selles sektoris või allsektoris.

ba)

lisatakse järgmine lõige:

c)

võrdlusalused ajavahemikuks 2026–2030 määratakse kindlaks samal viisil, nagu on sätestatud punktides a ja d, võttes aluseks artikli 11 kohaselt 2021. ja 2022. aasta kohta esitatud teabe koos aastase vähendamismääraga, mida kohaldatakse iga ajavahemikku 2008–2028 jääva aasta osas.“;

c)

võrdlusalused ajavahemikuks 2026–2030 määratakse kindlaks samal viisil, nagu on sätestatud punktides a ja d, võttes aluseks artikli 11 kohaselt 2021. ja 2022. aasta kohta esitatud teabe , jättes võrdlusaluste kindlaksmääramisel välja andmed kolme kõige väiksema heitemahukusega käitise kohta, mis kas alustasid tegevust pärast 2017. aastat või said tasuta saastekvoote mõnel muul võrdlusalusel, koos aastase vähendamismääraga, mida kohaldatakse iga ajavahemikku 2008–2028 jääva aasta osas.“;

d)

kui aastane vähendamismäär ületab 2,5  % või jääb alla 0,2 %, on aastate 2026–2030 võrdlusalused ajavahemikus 2013–2020 kohaldatud võrdlusalused, mida on iga ajavahemikku 2008–2028 jääva aasta osas vähendatud ühe asjakohase eespool nimetatud protsendimäära võrra.“;

d)

kui aastane vähendamismäär ületab 2,5  % või jääb alla 0,4 %, on aastate 2026–2030 võrdlusalused ajavahemikus 2013–2020 kohaldatud võrdlusalused, mida on iga ajavahemikku 2008–2028 jääva aasta osas vähendatud ühe asjakohase eespool nimetatud protsendimäära võrra.

da)

lõige 5 asendatakse järgmisega: