52021XC1028(03)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52021XC1028(03) - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52021XC1028(03)

Help

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale – Euroopa Arengufondi majandusaasta aruanne 2020

ELT C 438, 28.10.2021, pp. 1–162 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

28.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 438/1

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE

Euroopa Arengufondi majandusaasta aruanne 2020

(2021/C 438/01)

SISUKORD

MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE

EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE

EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

EAFi KONSOLIDEERITUD ELi USALDUSFONDIDE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED

ELi BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2020

ELi AAFRIKA USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2020

EAFi JA ELi USALDUSFONDIDE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

EAFi RAHALISE RAKENDAMISE ARUANNE

EUROOPA INVESTEERIMISPANGA HALLATAVATE VAHENDITE RAKENDAMISE AASTAARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE

Euroopa Arengufondi 2020. aasta majandusaasta aruanne on koostatud kooskõlas üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse X jaotisega ning raamatupidamise aastaaruande lisades toodud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

Olen teadlik oma vastutusest Euroopa Arengufondi majandusaasta aruande koostamise ja esitamise eest kooskõlas üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikliga 18.

Olen saanud eelarvevahendite käsutajalt ja Euroopa Investeerimispangalt (EIP) kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Arengufondi varasid ja kohustisi ning eelarve täitmist kajastava aruande koostamiseks. Eelarvevahendite käsutaja ja EIP tagavad selle teabe usaldusväärsuse.

Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal, mida pidasin vajalikuks teha aruande kinnitamiseks, võin olla piisavalt kindel, et käesolev majandusaasta aruanne annab Euroopa Arengufondide finantsseisundi kõigist olulistest tahkudest õige ja õiglase ülevaate.

Peaarvepidaja

Rosa ALDEA BUSQUETS

22. juuni 2021

EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE

1. TAUST

Euroopa Liidul (edaspidi „EL“) on koostöösuhted paljude arenguriikidega. Koostöö peamine eesmärk on edendada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning eelkõige vähendada vaesust ja see pikas perspektiivis kaotada, andes vahendeid saavatele riikidele arengu- ja tehnilist abi. Selle eesmärgi saavutamiseks koostab EL koos partnerriikidega koostööstrateegiad ja koondab nende rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Arengukoostöösse suunatavad vahendid tulevad kolmest allikast:

—	ELi eelarvest,

—	Euroopa Arengufondilt,

—	Euroopa Investeerimispangalt.

Euroopa Arengufond (edaspidi „EAF“) on peamine vahend abi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (edaspidi „AKV riigid“) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (edaspidi „ÜMTd“) tehtava arengukoostöö raames.

EAFi ei rahastata ELi eelarvest. EAF on moodustatud nõukogu raames kokkutulnud liikmesriikide esindajate sisekokkuleppega ja seda haldab eraldi komitee. Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) vastutab EAFi vahenditest rahastatavate meetmete rahalise rakendamise eest. Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“) haldab investeerimisrahastut.

AKV riikidele ja ÜMTdele antavat geograafiliselt piiritletud abi rahastatakse ajavahemikus 2014–2020 endiselt peamiselt EAFist. Iga EAF moodustatakse tavaliselt umbes viieaastaseks perioodiks ja igal EAFil on oma finantsmäärus, millega on ette nähtud kõnealuse EAFi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Seda silmas pidades koostatakse komisjoni hallatavate vahendite puhul raamatupidamise aastaaruanded iga EAFi jaoks eraldi. Kõnealused raamatupidamise aastaaruanded esitatakse ka koondaruannete kujul, et anda üldine ülevaade nende vahenditega seonduvast finantsseisundist, mille eest vastutab komisjon.

2013. aasta juunis kirjutasid nõukogus kokkutulnud osalevad liikmesriigid alla üheteistkümnendat EAFi käsitlevale sisekokkuleppele, (1) mis jõustus 1. märtsil 2015.

Nõukogu võttis 2018. aastal vastu üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (2). Sellega tunnistati kehtetuks varasem määrus ja seda kohaldatakse varasematest EAFidest rahastatavate meetmete suhtes, ilma et see piiraks kehtivaid juriidilisi kohustusi. Seda määrust ei kohaldata investeerimisrahastule varasemate EAFide raames.

Investeerimisrahastu loodi AKV-ELi partnerluslepingu raames, seda haldab EIP ja seda kasutatakse erasektori arengu toetamiseks AKV riikides, rahastades peamiselt, kuid mitte ainult, erainvesteeringuid. Rahastu on loodud uueneva fondina; laenude tagasimaksed saab seega uuesti muudesse meetmetesse investeerida, mis annab tulemuseks iseuueneva ja rahaliselt sõltumatu rahastu. Kuna komisjon investeerimisrahastut ei halda, ei ole see konsolideeritud majandusaasta aruande esimese osaga – EAFi raamatupidamise aastaaruande ja sellega seotud rakendamise aruandega. Tervikliku ülevaate andmiseks EAFi arenguabist on majandusaasta aruandele eraldi osana (II osa) lisatud investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne.

2. KUIDAS TOIMUB EAFi RAHASTAMINE?

2. detsembril 2013 toimunud kohtumisel võttis nõukogu vastu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (3). Sellega seoses otsustati, et geograafilist koostööd AKV riikidega ei integreerita ELi eelarvesse, vaid selle rahastamist jätkatakse olemasoleva valitsustevahelise EAFi kaudu.

ELi eelarve on iga-aastane ja vastavalt eelarve aastasuse põhimõttele kavandatakse ja kinnitatakse eelarve kulud ja tulud põhimõtteliselt üheks aastaks. Erinevalt ELi eelarvest on EAF mitmeaastasuse põhimõttel toimiv fond, millest rakendatakse arengukoostöö vahendeid tavaliselt viie aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Kuna vahendeid eraldatakse mitmeaastasuse põhimõttest lähtuvalt, võib eraldatud vahendeid kasutada kogu EAFi programmiperioodi vältel. Sellisest mitmeaastasest lähenemisviisist lähtutakse eelarve raamatupidamisarvestuse aruandluses, kus hinnatakse EAFi eelarve täitmist võrreldes koguvahenditega.

EAFi vahendid moodustuvad ELi liikmesriikide sihtotstarbelistest osamaksudest. Ligikaudu iga viie aasta järel kohtuvad liikmesriikide esindajad valitsustevahelisel tasandil, et otsustada fondile eraldatav kogusumma ja kontrollida selle vahendite kasutamist. Seejärel haldab fondi komisjon kooskõlas liidu arengukoostöö poliitikaga. Kuna lisaks liidu poliitikale on arengu- ja abipoliitika ka liikmesriikidel, peavad liikmesriigid oma poliitika koordineerima ELiga, et tagada vastastikune täiendavus.

Lisaks eelnevalt nimetatud osamaksudele saavad liikmesriigid leppida EAFiga kokku kaasrahastamises või tasuda EAFi vabatahtlikke osamaksusid.

3. EAFi TEGEVUS PÄRAST 31. DETSEMBRIT 2020

Aegumisklausli jõustumisega 31. detsembril 2020 on üheteistkümnes EAF jõudnud oma lõppfaasi. Nimetatud klausliga kehtestatakse üheteistkümnenda EAFi kohaste kohustuste tähtpäev. Alates 2021. aastast ei saa üheteistkümnenda EAFi alusel enam täiendavaid rahastamislepinguid sõlmida. Kehtivate rahastamislepingutega seotud konkreetseid lepinguid sõlmitakse aga kuni 31. detsembrini 2023.

Arenguprogrammide järjepidevuse tagamiseks on EAFi programmid alates 2021. aastast hõlmatud ELi mitmeaastasesse finantsraamistikku. See tähendab seda, et kui seni rahastati EAFi programme ELi liikmesriikide vabatahtlikest osamaksudest, siis alates 2021. aastast rahastatakse arenguprogramme ELi eelarve kaudu. See tähendab ka seda, et Euroopa Parlament peab arenguprogrammide rahastamise heaks kiitma ja et sarnaselt kõikide muude ELi rahastamisprogrammidega peavad tehingud olema kooskõlas ELi finantsmäärustega.

4. ÜHENDKUNINGRIIGI LAHKUMINE EUROOPA LIIDUST

Alates 1. veebruarist 2020 ei ole Ühendkuningriik enam Euroopa Liidu liikmesriik. Pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (edaspidi „väljaastumisleping“) sõlmimist kahe poole vahel võttis Ühendkuningriik kohustuse täita kõik kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ja varasemate finantsperspektiivide kohased kohustused nii, nagu oleks ta ikka veel liikmesriik. Ühendkuningriigi jätkuvat osalemist EAFis on käsitletud väljaastumislepingu 5. osa 5. peatükis.

Väljaastumislepingu artikli 152 kohaselt osaleb Ühendkuningriik EAFis kuni üheteistkümnenda EAFi ja kõigi veel lõpetamata varasemate EAFide tegevuse lõpetamiseni ning täidab sellega seoses samu kohustusi kui liikmesriigid. Ühendkuningriigi vahendite saajad saavad jätkata osalemist üheteistkümnenda EAFi ja varasemate EAFide projektides samadel tingimustel kui varem. Ühendkuningriik võib osaleda hääleõiguseta vaatlejana EAFi komitees ja investeerimisrahastu komitees (väljaastumislepingu artikli 152 lõige 2). Ühendkuningriigi osa EAFi investeerimisrahastus hüvitatakse Ühendkuningriigile investeeringu lõpptähtaja saabudes. Ühendkuningriigi kapitali osa ei seota uuesti kohustustega pärast üheteistkümnenda EAFi kulukohustuste võtmise perioodi lõppemist ega kanta üle järgnevatesse perioodidesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti (väljaastumislepingu artikli 152 lõige 4).

Kui kümnenda EAFi või varasemate EAFide kohaste projektide vahendeid ei ole kohustustega seotud või need on lepingu jõustumise kuupäeva seisuga vabastatud, ei kasutata Ühendkuningriigi osa nendest summadest uuesti. Sama kehtib pärast 31. detsembrit 2020 ka Ühendkuningriigi osa kohta üheteistkümnenda EAFi kulukohustustega sidumata ja vabastatud vahendites (artikkel 153).

Ühendkuningriik vastutab jätkuvalt kõikide EAFide raames antud tagatiste eest. Samal ajal on tal õigus oma osale mis tahes summas, mis on liikmesriikide tagatiste tingimuste kohaselt sisse nõutud, ja oma liikmesriigi sissemaksukonto jäägile proportsionaalselt tema vastava osalusega igas tagatislepingus (artikkel 154).

Käesoleva esialgse majandusaasta aruande edastamise ajal ning vastavalt sõlmitud ja juba kohaldatavale väljaastumislepingule puudub finantsmõju, mida EAFi majandusaasta aruandes kajastada.

5. EELARVEAASTA LÕPU ARUANDLUS

5.1. MAJANDUSAASTA ARUANNE

EAFi finantsmääruse artikli 18 lõike 3 kohaselt koostatakse EAFi raamatupidamise aastaaruanne vastavalt tekkepõhise arvestuse eeskirjadele, mis omakorda põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamise standarditel (IPSAS). Need raamatupidamiseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja ja neid kohaldatakse kõigis ELi institutsioonides ja asutustes, et kehtiksid ühtsed raamatupidamisarvestuse, hindamise ja aastaaruannete esitamise eeskirjad, mille eesmärk on ühtlustada raamatupidamise aastaaruannete koostamise menetlust. Kõnealuseid ELi raamatupidamiseeskirju kohaldatakse ka EAFi suhtes, võttes arvesse tema tegevuse eripära.

EAFi majandusaasta aruande koostamine on tehtud ülesandeks komisjoni peaarvepidajale, kes on ühtlasi EAFi peaarvepidaja. Peaarvepidaja tagab, et EAFi majandusaasta aruanne annab EAFi finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate.

Majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:

I osa. Komisjoni hallatavad vahendid

i)	EAFi raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad

ii)	EAFi konsolideeritud ELi usaldusfondide raamatupidamise aastaaruanne

iii)	EAFi ja ELi usaldusfondide konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

iv)	EAFi rakendamise aruanne

II osa. EIP hallatavate vahendite rakendamise aastaaruanne

i)	Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne

Osa „EAFi konsolideeritud Euroopa usaldusfondide raamatupidamise aastaaruanne“ sisaldab kahe EAFi raames loodud usaldusfondi raamatupidamise aastaaruannet: ELi Bêkou usaldusfond (vt punkt „ELi Bêkou usaldusfondi raamatupidamise aastaaruanne“) ja ELi Aafrika usaldusfond (vt punkt „ELi Aafrika usaldusfondi raamatupidamise aastaaruanne“). Kummagi usaldusfondi raamatupidamise aastaaruande koostamise eest vastutab komisjoni peaarvepidaja. Raamatupidamise aastaaruandele teostab välisauditi eraaudiitor. Neis raamatupidamise aastaaruannetes esitatavad usaldusfondide summad on esialgsed.

Komisjon peab EAFi majandusaasta aruande vastu võtma hiljemalt bilansipäevale järgneva aasta 31. juuliks ning esitama selle eelarve täitmisele heakskiidu saamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. AUDITEERIMINE JA EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE

6.1. AUDITEERIMINE

EAFi majandusaasta aruannet auditeerib tema välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“’), kes koostab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande.

6.2. EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE

Viimaseks kontrolliks on asjaomase eelarveaasta EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Pärast majandusaasta aruande auditeerimist ja lõplikku viimistlemist tuleb nõukogul soovitada ja seejärel Euroopa Parlamendil otsustada, kas anda heakskiit EAFi eelarve täitmisele komisjoni poolt eelneval eelarveaastal. Kõnealune otsus põhineb aastaaruande läbivaatamisel ja kontrollikoja aastaaruandel (mis sisaldab ametlikku kinnitavat avaldust) ning komisjoni vastustel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni küsimustele ja täiendava teabe taotlustele.

KOKKUVÕTE RAHALISEST RAKENDAMISEST 2020. AASTAL

Netosumma, ainult kümnes ja üheteistkümnes EAF

Eelarve täitmine

2020. aastal mõjutas (kümnenda ja üheteistkümnenda EAFi) otsuste (üldised kulukohustused: 2 687 miljonit eurot), lepingute (individuaalsed kulukohustused: 3 670 miljonit eurot) ja maksete (4 599 miljonit eurot) rahalist rakendamist ELi reageerimine ootamatule COVID-19 kriisile, millest sai komisjoni jaoks prioriteet. Seepärast tehti 2020. aastal rekordiliselt makseid, tulenevalt suurematest väljamaksetest COVID-19 kriisi vastu võitlemist toetavatele projektidele. Selle tulemusel lühenes ka vahendite kasutamise periood, mis paranes 2020. aastal kolme aastani. 31. detsembril 2020 oli üheteistkümnenda EAFi aegumisklausli tähtpäev. See tähendab seda, et alates 2021. aastast ei võeta üheteistkümnenda EAFi kohaste projektide suhtes enam üldisi kulukohustusi (üksikasjad on esitatud rahalise rakendamise aruannet käsitlevas jaos).

Tegevuse mõju raamatupidamise aastaaruandes

Raamatupidamise aastaaruandes ilmneb eespool nimetatud tegevuse mõju kõige selgemini järgmises:

—	eelmaksed (vt lisade punkt 2.2): 29 miljoni euro suurune kasv, peamiselt 2020. aastal sõlmitud uute lepingute ja tehtud ettemaksete tulemusel;

—

abimeetmete kulud (vt lisade punkt 3.3): märkimisväärne suurenemine (852 miljoni euro võrra) tulenevalt aasta jooksul võetud ulatuslikest meetmetest COVID-19 pandeemia negatiivse mõju vastu võitlemiseks, eelkõige kuna projektid suunati ümber kriisi lahendamisele, aga ka EAFi tavapärase tegevustsükli tõttu, mille kohaselt on üheteistkümnenda EAFi tegevus praegu kõige aktiivsem;

—	raha ja raha ekvivalendid (vt lisade punkt 2.5): 451 miljoni euro suurune vähenemine tulenevalt aasta jooksul tehtud märkimisväärselt suurematest maksetest, et katta suurenenud kulusid ja uute lepingute ettemakseid;

—	viitvõlgnevused (vt lisade punkt 2.8): 208 miljoni euro suurune kasv tulenevalt suuremast arvust lepingutest, mis olid aasta lõpu seisuga avatud ja mille kulutaotlused ei olnud aasta lõpus kinnitatud.

EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID

SISUKORD

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

EAFi BILANSS

EAFi TULEMIARUANNE

EAFi RAHAVOOGUDE ARUANNE

EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

EAFide BILANSS

EAFide TULEMIARUANNE

EAFide NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

EAFi KONSOLIDEERITUD ELi USALDUSFONDIDE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED

ELi BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2020

BILANSS

TULEMIARUANNE

RAHAVOOGUDE ARUANNE

ELi AAFRIKA USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2020

BILANSS

TULEMIARUANNE

RAHAVOOGUDE ARUANNE

EAFi JA ELi USALDUSFONDIDE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KONSOLIDEERITUD BILANSS

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

EAFi RAHALISE RAKENDAMISE ARUANNE

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE (4)

EAFi BILANSS

(miljonites eurodes)
	Lisa	31.12.2020	31.12.2019
PÕHIVARA
Finantsvarad	2.1	33	36
Eelmaksed	2.2	873	910
Usaldusfondide osamaksud	2.3	394	266
		1 300	1 213
KÄIBEVARA
Eelmaksed	2.2	1 355	1 288
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	2.4	140	123
Raha ja raha ekvivalendid	2.5	728	1 179
		2 223	2 590
VARAD KOKKU		3 523	3 803
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Finantskohustised	2.6	(2)	(19)
		(2)	(19)
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Võlgnevused	2.7	(615)	(516)
Viitvõlgnevused ja edasilükkunud tulud	2.8	(1 527 )	(1 319 )
		(2 143 )	(1 835 )
KOHUSTISED KOKKU		(2 145 )	(1 854 )
NETOVARA		1 379	1 948
VAHENDID JA RESERVID
Õiglase väärtuse reserv	2.9	(5)	(2)
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid	2.10	58 986	54 809
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital	2.10	2 252	2 252
Varasematest aastatest ülekantud tulem		(55 111 )	(51 155 )
Eelarveaasta tulem		(4 744 )	(3 956 )
NETOVARA		1 379	1 948

EAFi TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisa	2020	2019
TULUD
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud	3.1
Sissenõudmine		92	28
		92	28
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud	3.2
Finantstulud		6	7
Muud tulud		37	39
		43	46
Kogutulu		135	74
KULUD
Abimeetmed	3.3	(4 607 )	(3 755 )
Kaasrahastamise kulud	3.4	(53)	(14)
Finantskulud	3.5	(21)	(1)
Muud kulud	3.6	(197)	(260)
Kulud kokku		(4 878 )	(4 030 )
EELARVEAASTA TULEM		(4 744 )	(3 956 )

EAFi RAHAVOOGUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisa	2020	2019
Eelarveaasta tulem		(4 744 )	(3 956 )
Põhitegevusest
Kapitali suurenemine – osamaksud (neto)		4 177	4 385
Usaldusfondide osamaksude (suurenemine)/vähenemine		(127)	(65)
Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		(29)	136
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine		(17)	15
Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine)		(17)	2
Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)		99	275
Viitvõlgnevuste ja edasilükkunud tulude suurenemine/(vähenemine)		209	37
Muud mitterahalised muutused		(3)	(2)
Investeerimistegevus
Müügivalmis finantsvarade (suurenemine)/vähenemine		2	(36)
NETORAHAVOOD		(452)	792
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)		(451)	792
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	2.5	1 179	387
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga	2.5	728	1 179

EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)–(B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)	Õiglase väärtuse reserv (F)	Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F)
SALDO SEISUGA 31.12.2018	73 264	22 840	50 423	(51 155 )	2 252	—	1 521
Õiglase väärtuse muutused					(2)		(2)
Kapitali suurenemine – osamaksud	—	(4 385 )	4 385	—	—		4 385
Eelarveaasta tulem	—	—	—	(3 956 )	—		(3 956 )
SALDO SEISUGA 31.12.2019	73 264	18 455	54 809	(55 111 )	2 252	(2)	1 948
Õiglase väärtuse muutused						(3)	(3)
Kapitali suurenemine – osamaksud	(223)	(4 400 )	4 177	—	—		4 177
Eelarveaasta tulem	—	—	—	(4 744 )	—		(4 744 )
SALDO SEISUGA 31.12.2020	73 041	14 055	58 986	(59 854 )	2 252	(5)	1 378

EAFide BILANSS

(miljonites eurodes)
		31.12.2020					31.12.2019
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku
PÕHIVARA
Finantsvarad	2.1	—	—	(2)	35	33	—	—	—	36	36
Eelmaksed	2.2	—	3	292	578	873	—	6	325	580	910
Usaldusfondide osamaksud	2.3	—	29	9	355	394	—	—	—	266	266
		—	33	299	969	1 300	—	6	325	882	1 213
KÄIBEVARA
Eelmaksed	2.2	—	9	341	1 005	1 355	—	26	441	821	1 288
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	2.4	181	(177)	1 723	(1 586 )	140	183	121	2 201	(2 382 )	123
EAFide vastastikku sissenõutavad summad		181	(246)	1 663	(1 598 )	—	182	53	2 160	(2 395 )	—
Raha ja raha ekvivalendid	2.5	—	—	—	728	728	—	—	—	1 179	1 179
		362	(414)	3 726	(1 451 )	2 224	365	201	4 801	(2 777 )	2 590
VARAD KOKKU		362	(381)	4 025	(483)	3 523	365	207	5 127	(1 896 )	3 803
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Finantskohustised	2.6	—	—	—	(2)	(2)	—	—	(1)	(18)	(19)
		—	—	—	(2)	(2)	—	—	(1)	(18)	(19)
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Võlgnevused	2.7	—	(1)	(62)	(554)	(615)	—	(5)	(108)	(404)	(516)
Viitvõlgnevused ja edasilükkunud tulud	2.8	—	(67)	(217)	(1 244 )	(1 527 )	—	(96)	(240)	(983)	(1 319 )
		—	(67)	(279)	(1 798 )	(2 143 )	—	(101)	(348)	(1 386 )	(1 835 )
KOHUSTISED KOKKU		—	(67)	(279)	(1 800 )	(2 145 )	—	(101)	(349)	(1 405 )	(1 854 )
NETOVARA		362	(448)	3 747	(2 282 )	1 379	365	106	4 778	(3 300 )	1 948
Õiglase väärtuse reservid	2.9	—	—	(2)	(4)	(5)	—	—	—	(2)	(2)
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid	2.10	12 164	10 535	20 960	15 327	58 986	12 164	10 758	20 960	10 927	54 809
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital	2.10	627	1 625	—	—	2 252	627	1 625	—	—	2 252
Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused	2.10	(2 512 )	2 041	188	283	—	(2 510 )	2 109	265	136	—
Varasematest aastatest ülekantud tulem		(10 098 )	(14 440 )	(18 606 )	(11 966 )	(55 111 )	(10 098 )	(14 406 )	(18 077 )	(8 573 )	(51 155 )
Eelarveaasta tulem		—	36	(457)	(4 324 )	(4 744 )	—	(34)	(529)	(3 393 )	(3 956 )
NETOVARA		181	(203)	2 084	(683)	1 379	183	53	2 618	(905)	1 948

EAFide TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
		2020					2019
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku
TULUD
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud	3.1
Sissenõudmine		(1)	5	69	19	92	—	—	18	10	28
		(1)	5	69	19	92	—	—	18	10	28
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud	3.2
Finantstulud		—	5	1	1	6	—	—	3	4	7
Muud tulud		—	5	18	13	37	1	6	21	12	39
		—	10	19	13	43	1	6	24	16	46
Kogutulu		(1)	15	88	32	135	1	6	42	26	74
KULUD
Abimeetmed	3.3	—	34	(462)	(4 179 )	(4 607 )	—	(35)	(579)	(3 141 )	(3 755 )
Kaasrahastamise kulud	3.4	—	—	(41)	(12)	(53)	—	—	(9)	(5)	(14)
Finantskulud	3.5	1	(3)	(16)	(4)	(21)	—	2	(2)	(1)	(1)
Muud kulud	3.6	—	(9)	(25)	(162)	(197)	(1)	(8)	20	(272)	(260)
Kulud kokku		1	21	(545)	(4 356 )	(4 878 )	(1)	(40)	(571)	(3 418 )	(4 030 )
EELARVEAASTA TULEM		—	36	(457)	(4 324 )	(4 744 )	—	(35)	(529)	(3 393 )	(3 956 )

EAFide NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
Kaheksas EAF	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)–(B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)	Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)	Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F)
SALDO SEISUGA 31.12.2018	12 164	—	12 164	(10 098 )	627	(2 509 )	184
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi			—			(1)	(1)
SALDO SEISUGA 31.12.2019	12 164	—	12 164	(10 098 )	627	(2 510 )	183
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi			—			(2)	(2)
SALDO SEISUGA 31.12.2020	12 164	—	12 164	(10 098 )	627	(2 512 )	181

(miljonites eurodes)
Üheksas EAF	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)–(B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)	Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)	Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F)
SALDO SEISUGA 31.12.2018	10 773	—	10 773	(14 406 )	1 625	2 137	129
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi		15	(15)				(15)
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi			—			(27)	(27)
Eelarveaasta tulem			—	(34)			(34)
SALDO SEISUGA 31.12.2019	10 773	15	10 758	(14 440 )	1 625	2 109	53
Kapitali suurenemine – osamaksud		—	—				—
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi			—			(69)	(69)
Tagasimaksed liikmesriikidele	(223)		(223)
Eelarveaasta tulem			—	—		—	—
SALDO SEISUGA 31.12.2020	10 550	15	10 535	(14 440 )	1 625	2 041	(203)

(miljonites eurodes)
Kümnes EAF	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)–(B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)	Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)	Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F)
SALDO SEISUGA 31.12.2018	20 960	—	20 960	(18 077 )	—	55	2 938
Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi			—			28	28
Ümberpaigutused üheteistkümnendast EAFist ja üheteistkümnendasse EAFi			—			181	181
Eelarveaasta tulem			—	(529)			(529)
SALDO SEISUGA 31.12.2019	20 960	—	20 960	(18 606 )	—	265	2 618
Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi			—			71	71
Ümberpaigutused üheteistkümnendast EAFist ja üheteistkümnendasse EAFi			—			(147)	(147)
Eelarveaasta tulem			—	(457)		—	(457)
SALDO SEISUGA 31.12.2020	20 960	—	20 960	(19 063 )	—	188	2 084

(miljonites eurodes)
Üheteistkümnes EAF	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)–(B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)	Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)	Õiglase väärtuse reserv (G)	Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F)+(G)
SALDO SEISUGA 31.12.2018	29 367	22 840	6 527	(8 573 )	—	317	—	(1 729 )
Õiglase väärtuse muutused						—	(2)	(2)
Kapitali suurenemine – osamaksud		(4 400 )	4 400					4 400
Ümberpaigutused kaheksandast, üheksandast ja kümnendast EAFist ning kaheksandasse, üheksandasse ja kümnendasse EAFi			—		—	(181)		(181)
Eelarveaasta tulem			—	(3 393 )		—		(3 393 )
SALDO SEISUGA 31.12.2019	29 367	18 440	10 927	(11 966 )	—	136	(2)	(905)
Õiglase väärtuse muutused							(2)	(2)
Kapitali suurenemine – osamaksud		(4 400 )	4 400			147		4 547
Eelarveaasta tulem			—	(4 324 )		—		(4 324 )
SALDO SEISUGA 31.12.2020	29 367	14 040	15 327	(16 290 )	—	283	(4)	(683)

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD (5)

1. PEAMISED ARVESTUSMEETODID

1.1. RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale sidusrühmade ringile.

Üldised kaalutlused (raamatupidamispõhimõtted), millest raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse, on sätestatud ELi raamatupidamiseeskirjas nr 1 „Raamatupidamise aastaaruanded“ ning on samad mis IPSAS 1-s kirjeldatud põhimõtted: õiglase kajastamise, tekkepõhise arvestuse, tegevuse jätkuvuse, kajastamise järjepidevuse, olulisuse, andmete koondamise, tasaarvestuse ja teabe võrreldavuse põhimõte. Finantsaruannete kvalitatiivsed omadused on asjakohasus, tõesus (usaldusväärsus), arusaadavus, ajakohasus, võrreldavus ja kontrollitavus.

1.2. ARUANDE KOOSTAMISE ALUS

1.2.1. Aruandeperiood

Raamatupidamise aastaaruanne esitatakse igal aastal. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.2.2. Valuuta ja ümberarvestamise alused

Majandusaasta aruanded on esitatud tuhandetes eurodes, sest euro on ELi arvestusvaluuta. Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Vahetuskursierinevustest saadud kasum või kahjum, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustiste ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus kehtinud vahetuskursside alusel, kajastatakse tulemiaruandes. Teistsuguseid ümberarvestamise meetodeid kasutatakse kinnisvara ja seadmete ning immateriaalse vara puhul, mille väärtuseks eurodes on nende väärtus soetamise kuupäeval.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustiste aasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud Euroopa Keskpanga vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskursid

Rahaühik	31.12.2020	31.12.2019	Rahaühik	31.12.2020	31.12.2019
Bulgaaria leev (BGN)	1,9558	1,9558	Poola zlott (PLN)	4,5597	4,2568
Tšehhi kroon (CZK)	26,2420	25,4080	Rumeenia leu (RON)	4,8683	4,783
Taani kroon (DKK)	7,4409	7,4715	Rootsi kroon (SEK)	10,0343	10,4468
Inglise nael (GBP)	0,8990	0,8508	Šveitsi frank (CHF)	1,0802	1,0854
Horvaatia kuna (HRK)	7,5519	7,4395	Jaapani jeen (JPY)	126,4900	121,9400
Ungari forint (HUF)	363,8900	330,5300	USA dollar (USD)	1,2271	1,1234

1.2.3. Prognooside kasutamine

IPSASe ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt esitatakse raamatupidamise aastaaruandes tingimata summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste hinnangute hulka kuuluvad muu hulgas töötajahüvitiste kohustiste summad, viitlaekumised ja edasilükkunud tulud ning viitvõlgnevused ja edasilükkunud kulud, eraldised, nõuetest tulenev finantsrisk, tingimuslikud varad ja kohustised ning vara väärtuse languse määr. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda.

Mõistlike hinnangute kasutamine on raamatupidamise aastaaruande koostamise lahutamatu osa ega vähenda selle usaldusväärsust. Hinnangut võib olla vaja muuta, kui muutub olukord, millele hinnang tugines, või kui saadakse uut teavet või kogemusi. Oma olemuselt ei ole hinnangu muutus seotud eelnevate perioodidega ja see ei ole vea parandamine. Kui raamatupidamislik hinnang muutub, kajastatakse selle mõju selle ajavahemiku üle- või puudujäägina, kus muutus on teatavaks saanud.

1.2.4. Uute ja muudetud Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjade (EAR) kohaldamine

Uued ELi raamatupidamiseeskirjad, mis kehtivad 1. jaanuaril 2020 ja hiljem algavate aruandeaastate suhtes

1. jaanuaril 2020 ja hiljem algavate aruandeaastate suhtes ei hakanud kehtima uusi ELi raamatupidamiseeskirju.

Uus vastuvõetud ELi raamatupidamiseeskiri, mis 31. detsembril 2020 veel ei kehtinud

17. detsembril 2020 võttis Euroopa Komisjoni peaarvepidaja vastu läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 „Finantsinstrumendid“, mis kehtib 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavate arvestusperioodide suhtes. Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 on ajakohastatud kooskõlas uue rahvusvahelise avaliku sektori raamatupidamise standardiga (IPSAS) nr 41 „Finantsinstrumendid“ ning sellega kehtestatakse ELi üksuste finantsvarade ja finantskohustiste finantsaruandluse põhimõtted. Lisateavet on esitatud ELi majandusaasta aruandes 2020. Eelduste kohaselt ei ole sellel muudatusel olulist mõju, sest üksuse finantsinstrumentide summa raamatupidamise aastaaruannetes on väike.

1.3. BILANSS

1.3.1. Finantsvarad

Finantsvarasid liigitatakse järgmiselt: õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantsvarad, laenud ja nõuded, lõpptähtajani hoitavad investeeringud ja müügivalmis finantsvarad. Finantsinstrumentide liigitus määratakse kindlaks nende esmasel kajastamisel ja see hinnatakse ümber iga bilansipäeva seisuga.

i) Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantsvarad

Finantsvara liigitatakse sellesse kategooriasse, kui see soetatakse peamiselt peatse müügi eesmärgil või (majandus)üksus määratleb selle sellisena. Selles kategoorias kajastatakse ka tuletisinstrumendid. Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast arvates. Eelarveaasta jooksul ei olnud üksusel ühtegi sellesse kategooriasse kuuluvat investeeringut.

ii) Laenud ja nõuded

Laenud ja nõuded on aktiivsel turul noteerimata finantsvarad, mille maksed on püsivad või kindlaksmääratavad, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Need tekivad, kui üksus annab raha või kaupu või osutab teenuseid otse võlgnikule, ilma et ta kavatseks nõudega kaubelda. Need kuuluvad põhivara hulka, välja arvatud juhul, kui nende lõpptähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates. Laenude ja nõuete hulka kuuluvad tähtajalised hoiused, mille algne tähtaeg on üle kolme kuu.

iii) Tähtajani hoitavad investeeringud

Tähtajani hoitavad investeeringud on kindlaksmääratud lõpptähtajaga finantsvarad, mille maksed on püsivad või kindlaksmääratavad ning mida üksus kavatseb ja suudab hoida kuni lõpptähtajani, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Eelarveaasta jooksul ei olnud üksusel ühtegi sellesse kategooriasse kuuluvat investeeringut.

iv) Müügivalmis finantsvarad

Müügivalmis finantsvarad on finantsvarad, mis on määratletud sellesse kategooriasse kuuluvana või mis ei ole liigitatud ühtegi muusse kategooriasse, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Müügivalmis finantsvarad liigitatakse kas käibe- või põhivaraks olenevalt sellest, kui kaua kavatseb üksus neid säilitada; tavaliselt on selleks ajavahemikuks lõpptähtajani jäänud aeg. Eelarveaasta jooksul ei olnud üksusel ühtegi sellesse kategooriasse kuuluvat investeeringut.

Esmane kajastamine ja mõõtmine

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate, tähtajani hoitavate ja müügivalmis finantsvarade ostu ja müüki kajastatakse tehingupäeval, st päeval, mil üksus võtab kohustuse vara ostuks või müügiks. Raha ekvivalendid ja laenud kajastatakse raha finantsasutuses hoiustamise või laenuvõtjatele ülekandmise hetkel. Finantsinstrumendid kajastatakse esmaselt õiglases väärtuses. Kui finantsvara ei kajastata õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, võetakse selle esmasel kajastamisel arvesse ka tehingukulusid.

Finantsinstrumentide kajastamine lõpetatakse, kui investeeringutest rahavoogude saamise õigus on aegunud või kui üksus on sisuliselt kõik omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved üle andnud teisele poolele.

Hilisem mõõtmine

Finantsvarasid, mida kajastatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, kajastatakse järgnevalt õiglases väärtuses ning nende õiglase väärtuse muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse tulemiaruandes selle perioodi all, mil see on tekkinud.

Laene ja nõudeid ning lõpptähtajani hoitavaid investeeringuid kajastatakse amortiseeritud väärtuses efektiivse intressimäära meetodi kohaselt.

Müügivalmis finantsvarasid kajastatakse pärast esmast kajastamist õiglases väärtuses. Nende õiglase väärtuse muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse õiglase väärtuse reservis. Müügivalmis finantsvarade intress, mis arvutatakse efektiivse intressimäära meetodi kohaselt, kajastatakse tulemiaruandes.

Üksus hindab igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud, ja kas väärtuse langus tuleks kajastada tulemiaruandes.

1.3.2. Eelmaksed

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda vahendite saajale rahalist ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases lepingus, otsuses, kokkuleppes või alusaktis kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid ja ettemakseid kasutatakse lepingus kindlaksmääratud perioodi jooksul sel eesmärgil, milleks need anti, või need tuleb tagasi maksta. Kui vahendite saaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, on tal kohustus eelmakseks olev ettemakse üksusele tagastada. Kuna üksus säilitab eelmakse üle kontrolli ja tal on rahastamiskõlbmatute kulude korral õigus tagasimaksele, kajastatakse summa varana.

Eelmakse kajastatakse bilansis esmaselt vahendite ülekandmisel saajale. Seda mõõdetakse antud vahendite summas. Järgnevatel perioodidel mõõdetakse eelmakset esmaselt bilansis kajastatud väärtuses, millest on maha arvatud perioodi jooksul tehtud rahastamiskõlblikud kulud (sh vajaduse korral hinnangulised summad).

1.3.3. Nõuded ja sissenõutavad summad

ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud tehingud esitada eraldi. Nende kahe kategooria eristamiseks seostatakse terminit „nõuded“ kaubanduslike tehingutega ning terminit „sissenõutavad summad“ kasutatakse mittekaubanduslike tehingute puhul, st kui EL saab väärtuse muult üksuselt, andmata otseselt vastu umbkaudselt võrdset väärtust (nt liikmesriikidelt sissenõutavad omavahenditega seotud summad).

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded on kooskõlas finantsinstrumentide määratlusega, mistõttu liigitatakse need laenudeks ja nõueteks ning mõõdetakse vastavalt.

Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade puhul kajastatakse intresside ja trahvide võrra korrigeeritud algne summa, millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus. Väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et üksusel ei ole võimalik kõiki summasid nõuete algsete tingimuste kohaselt sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest maksumusest kaetava väärtuse. Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes.

1.3.4. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid on finantsinstrumendid ning nende hulka kuuluvad sularaha, pankades olevad nõudmiseni ja lühiajalised hoiused ning muud suure likviidsusega lühiajalised, kuni kolmekuulise esialgse tähtajaga investeeringud.

1.3.5. Võlgnevused

Kreditoorse võlgnevuse arvestus hõlmab nii kaubanduslike tehingute summasid (näiteks kaupade ja teenuste ost) kui ka mittekaubanduslike tehingute summasid, näiteks vahendite saajate kulutaotlused, toetused ja muud ELi rahalised vahendid või saadud eelmaksed (vt lisade punkt 1.4.1).

Vahendite saajatele makstava toetuse ja muude maksete kulutaotlused kirjendatakse taotluse saamise ajal võlgnevusena taotletava summa ulatuses. Pärast rahastamiskõlblike kulude kontrollimist ja kinnitamist kajastatakse võlgnevusi kinnitatud ja rahastamiskõlblikus summas.

Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivat kreditoorset võlgnevust kajastatakse arve saamisel algse summa ulatuses. Sellele vastavad kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui asjad või teenused on üksusele tarnitud või osutatud ja ta on need vastu võtnud.

1.3.6. Viitlaekumised ja edasilükkunud tulud ning viitvõlgnevused ja edasilükkunud kulud

Tehinguid ja sündmusi kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid teenus on osutatud või asi tarnitud või kui on olemas lepinguline kohustus (nt lepingus sätestatu tulemusena), kajastatakse raamatupidamise aastaaruannetes viitlaekumine. Lisaks sellele, kui eelarveaasta lõpu seisuga on arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid üle antud, loetakse tulu edasilükkunuks ja see kajastatakse järgnevas arvestusperioodis.

Ka kulud kajastatakse selles perioodis, millega need on seotud. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse viitvõlgnevusi perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Viitvõlgnevused arvutatakse peaarvepidaja välja antud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt. Juhiste eesmärk on tagada, et raamatupidamise aastaaruanne annab tõese ülevaate nendest majandus- ja muudest sündmustest, mida see kajastab. Samamoodi, kui enne kaupade või teenuste kättesaamist on tehtud eelmakse, on tegemist edasilükkunud kuluga, mis kajastatakse järgneva arvestusperioodi all.

1.4. TULEMIARUANNE

1.4.1. Tulud

Tulu on saadud ja saada oleva majandusliku kasu või teenusepotentsiaali brutosumma, mille võrra suureneb netovara. See summa ei sisalda aga omanike sissemaksetest tulenevat suurenemist.

Tulu liik sõltub tulemiaruande aluseks olevate tehingute laadist ja jaguneb alljärgnevalt.

i) Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu on maksud ja ülekanded, kusjuures ülekandja kannab vahendeid saajale, ilma et viimane annaks vahetult vastu ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid. Ülekanded on mittekaubanduslikest tehingutest tulevikus saadav majanduslik kasu või teenusepotentsiaal (makse arvesse võtmata). ELi üksuste puhul hõlmavad tehingud peamiselt komisjonilt saadud vahendeid (nt tasakaalustav toetus traditsioonilistele ametitele või tegevustoetus rahalist toetust käsitlevate lepingute korral).

Üksus kajastab ülekantavat vara juhul, kui tal on möödunud sündmuse (ülekande) tulemusel vahendite üle kontroll ja ta loodab tulevikus saada neist vahendeist majanduslikku kasu või teenusepotentsiaali ning kui kõnealuste vahendite õiglast väärtust saab usaldusväärselt mõõta. Ka mittekaubanduslike tehingutega saadavad ja varana kajastatavad vahendid (näiteks raha) kajastatakse tuluna, välja arvatud juhul, kui üksusel lasub ülekande suhtes kohustus (tingimus), mis tuleb täita enne tulu kajastamist. Kuni tingimuse täitmiseni on tegemist edasilükkunud tuluga, mis kajastatakse kohustisena.

ii) Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud

Kaupade ja teenuste müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui olulised kaupade omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved ostjale üle lähevad. Teenuste osutamisega seotud tehingutest saadud tulu kajastamisel võetakse arvesse seda, mis täitmisetapis on tehing aruandekuupäeva seisuga.

1.4.2. Kulud

Kulud on väljamaksetest või vahendite ärakasutamisest või kohustiste tekkimisest tulenev majandusliku kasu või teenusepotentsiaali vähenemine aruandeperioodil, mille tulemusel netovara väheneb. Kulude hulka kuuluvad kaubanduslike ja mittekaubanduslike tehingute kulud.

Kaupade ostu ja teenuste osutamisega seoses kantud kaubanduslike tehingute kulud kajastatakse siis, kui asi on üksusele tarnitud ja too on selle vastu võtnud. Neid hinnatakse arvel esitatud algses summas. Lisaks sellele kajastatakse tulemiaruandes bilansipäeva seisuga perioodi jooksul osutatud teenusega seotud kulud, mille kohta ei ole veel arvet saadud või vastu võetud.

Mittekaubanduslike tehingute kulud seonduvad vahendite saajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla kolme liiki: nõuded, lepingu kohased ülekanded ning oma äranägemisel makstavad toetused, osamaksud ja annetused. Ülekanne kajastatakse selle perioodi kuluna, mille jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et asjaomast liiki ülekanne on lubatud õigusaktiga või on sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud; vahendite saaja on täitnud kõik rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja summa suurust saab realistlikult hinnata.

Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa ulatuses. Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mis kuuluvad vahendite saajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel teatatud, ning kajastatakse need viitvõlgnevustena.

1.5. TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED

1.5.1. Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb möödunud sündmusest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida (majandus)üksus täielikult ei kontrolli. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

1.5.2. Tingimuslikud kohustised

Tingimuslik kohustis on võimalik kohustus, mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida üksus täielikult ei kontrolli, või olemasolev kohustus, mille puhul ei ole tõenäoline, et selle täitmiseks on vajalik loovutada ressursse majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol.

Tingimuslik kohustis tekib ka nendel harva esinevatel juhtudel, mil olemasolevat kohustust ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta.

Tingimuslikke kohustisi raamatupidamisaruannetes ei kajastata. Need avalikustatakse, välja arvatud juhul, kui majanduslikku kasu või teenusepotentsiaali sisaldavate ressursside vähenemine on vähetõenäoline.

1.6. FONDIKAPITAL

EAFi liikmesriigid teevad fondi osamakse EAFi programmide elluviimiseks, nagu on sätestatud iga EAFi sisekokkuleppes. Kapitali sissenõudmise, see tähendab asjaomase aasta N rahastamistaotluste õiguslik alus määratakse kindlaks nõukogu otsusega aastal N–1 ja saadavad vahendid on selgelt määratud täpsustatud tulevasteks perioodideks.

Osamaksud vastavad omanike sissemaksete kriteeriumidele (ELi raamatupidamiseeskiri nr 1) ja seega käsitletakse neid EAFi raamatupidamise aastaaruannetes fondikapitalina. Fondikapital on EAFi liikmesriikidelt saadavate osamaksude kogusumma. Sissenõudmata fondikapital lahutatakse avalikult fondikapitali kogusummast (vt netovara muutuste aruanne), seega kajastatakse bilansis ainult sissenõutud fondikapitali.

Kuna kokkulepitud osamaksud määratakse täpsustatud aruandeperioodideks, nii et EAFil on õiguslik nõue EAFi liikmesriikide vastu ainult nendel perioodidel, ei kajastata mis tahes eelnevalt laekunud summasid mitte sissenõutud kapitalina, vaid ettemakstud kapitalisissemaksetena võlgnevuste all.

1.7. KAASRAHASTAMINE

Laekunud kaasrahastamise osamaksud vastavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumile ning neid kajastatakse muu hulgas liikmesriikide, kolmandate riikide ja teiste poolte ees tekkinud võlgnevustena. EAF peab kas kasutama osamaksusid kolmandatele isikutele teenuste osutamiseks või maksma need vahendid (s.o saadud osamaksud) tagasi. Kaasrahastamislepingute alusel tasumisele kuuluv, ent veel tasumata summa kujutab endast saadud kaasrahastamise osamaksusid, millest on maha arvatud projektiga seoses kantud kulud. Mõju netovaradele puudub.

Projektide kaasrahastamisega seotud kulusid kajastatakse vastavalt nende tekkimisele. Neile vastav osamaksude summa kajastatakse tegevustuluna ja see ei mõjuta eelarveaasta tulemit.

2. BILANSI LISAD

VARAD

2.1. FINANTSVARAD

EAFi finantsvarade väärtus oli 31. detsembri 2020. aasta seisuga 33 miljonit eurot (2019. aastal 36 miljonit eurot). Nende hulka kuuluvad müügivalmis finantsvarad, mis on peaaegu eranditult omakapitaliinvesteeringud.

2.2. EELMAKSED

Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete tegemine enne ehitustööde alustamist, asjade tarnimist või teenuste osutamist. Mõnel juhul on lepingute maksegraafikutes ette nähtud maksete tegemine eduaruannete põhjal. Eelmaksed tehakse üldjuhul selle riigi või territooriumi valuutas, kus projekt ellu viiakse.

See, kas eelmakseid kajastatakse lühiajaliste või pikaajaliste eelmaksetena, oleneb sellest, millal eelmakseid kasutatakse. Kasutustingimused on kindlaks määratud projekti aluseks olevas lepingus. Kui eelmakseid kasutatakse 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse neid lühiajaliste eelmaksetena. Kuna paljud EAFi projektidest on oma laadilt pikaajalised, peavad nendega seonduvad ettemaksed olema kasutatavad rohkem kui ühe aasta jooksul. Seetõttu on osa eelmakseid kajastatud pikaajalise varana.

(miljonites eurodes)
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Pikaajalised eelmaksed	2.2.1	—	3	292	578	873	910
Lühiajalised eelmaksed	2.2.2	—	9	341	1 005	1 355	1 288
Kokku		—	12	633	1 583	2 228	2 199

Eelmaksete kogusumma suurenemist 29 miljoni euro võrra 31. detsembri 2020. aasta seisuga mõjutasid kombineeritult üheteistkümnenda EAFiga seotud eelmaksete suurenemine (2019. aastal 1 401 miljonit eurot) ja kümnenda EAFiga seotud eelmaksete vähenemine (2019. aastal 766 miljonit eurot).

Üheteistkümnenda EAFiga seotud eelmaksete suurenemine on peamiselt tingitud aasta jooksul sõlmitud uute lepingutega seoses tehtud ettemaksete suurenemisest. Üheteistkümnes EAF algas 2015. aastal ja 2020. aastal oli EAFi tegevusega seotud lepingute sõlmimine kõige aktiivsem. Selle tulemusel kasvas avatud lepingute arv ligikaudu 3 400-lt 2019. aastal 3 550 ni 2020. aastal. Selle eelmaksete suurenemise tulemusel kasvasid raha väljamaksed ja seega vähenesid raha ja raha ekvivalendid (vt lisade punkt 2.5).

Kümnenda EAFiga seotud eelmaksete vähenemine on EAFi tavapärase tegevustsükli tagajärg. Kümnenda EAFi järkjärgulise lõpetamise tulemusel viidi lõpule paljude lepingute täitmine ja lepingud lõpetati. Selle EAFi alla kuuluvate avatud lepingute arv vähenes ligikaudu 2 600-lt 2019. aastal ligikaudu 2 500-le 2020. aastal. Sellest tulenevalt vähenes vahendite saajatele tehtud eelmaksete summa ja suurenes tasaarvestatavate eelmaksete summa.

2.2.1. Pikaajalised eelmaksed iga eelarve täitmise viisi puhul

(miljonites eurodes)

31.12.2020

31.12.2019

Otsene eelarve täitmine

Täitja:

komisjon

139

190

ELi rakendusametid

ELi delegatsioonid

171

244

Kaudne eelarve täitmine

Täitja:

EIP ja EIF

266

313

rahvusvahelised organisatsioonid

347

291

eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

avalik-õiguslikud asutused

kolmandad riigid

ELi asutused ning avaliku ja erasektori partnerlus

702

666

Kokku

873

910

2.2.2. Lühiajalised eelmaksed

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Eelmaksed (bruto)	—	98	1 527	3 472	5 097	5 030
Tasaarvestatud (kantud üle järgmisse eelarveaastasse)	—	(89)	(1 186 )	(2 467 )	(3 742 )	(3 742 )
Kokku	—	9	341	1 005	1 355	1 288

2.2.3. Lühiajalised eelmaksed iga eelarve täitmise viisi puhul

(miljonites eurodes)

31.12.2020

31.12.2019

Otsene eelarve täitmine

Täitja:

komisjon

(40)

ELi rakendusametid

ELi delegatsioonid

206

188

180

283

Kaudne eelarve täitmine

Täitja:

EIP ja EIF

224

rahvusvahelised organisatsioonid

572

569

eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

avalik-õiguslikud asutused

146

119

kolmandad riigid

155

180

ELi asutused ning avaliku ja erasektori partnerlus

1 175

1 005

Kokku

1 355

1 288

2.2.4. Eelmaksetega seoses saadud tagatised

Eelmaksete tagamiseks hoitakse tagatisi, mis vabastatakse projekti raames esitatud viimase nõude tasumisel.

(miljonites eurodes)
	31.12.2020	31.12.2019
Eelmaksetega seotud tagatised	49	46

Eelmaksetega seotud tagatiste suurenemine on tingitud eelmaksete suurenemisest.

Enamik eelmakseid makstakse eelarve kaudse täitmise raames. Sellisel juhul ei ole tagatise saaja EAF, vaid avaliku sektori hankija. Kuigi EAF ei ole vahendite saaja, aitavad need tagatised tema vara tagada.

2.3. USALDUSFONDI OSAMAKSUD

Selles rubriigis on kajastatud ELi Aafrika usaldusfondile ja ELi Bêkou usaldusfondile tehtud osamaksude summa. Osamaksud ei sisalda neid usaldusfondide kulusid, mis kaetakse EAFist.

Komisjon rakendab usaldusfondi osamakse otsese eelarve täitmise raames.

(miljonites eurodes)
	Osamaksude netosumma seisuga 31.12.2019	Fondi tehtud sissemaksed 2020	Usaldusfondide kulude netosumma jaotus 2020	Osamaksude netosumma seisuga 31.12.2020
Aafrika	263	771	(649)	385
Bêkou	4	29	(24)	9
Kokku	266	800	(673)	394

Usaldusfondi osamaksud suurenesid 600 miljonilt eurolt 2019. aastal 800 miljoni euroni 2020. aastal. Rahastamise kasv oli vajalik selleks, et rahastada usaldusfondide ulatuslikumat tegevust, mille tulemusel kasvasid selle valdkonna kulud.

2.4. MITTEKAUBANDUSLIKUD JA KAUBANDUSLIKUD NÕUDED

Kaubanduslikud tehingud on tehingud, mille puhul üksus saab varasid või teenuseid või kustutatakse tema kohustused ning ta annab teisele poolele vastutasuks ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid (peamiselt kaupade, teenuste või vara kasutamise näol). Mittekaubanduslike tehingute puhul saab üksus teiselt üksuselt teatavas väärtuses vahendeid, andmata otseselt vastutasuks ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid, või annab teisele üksusele teatavas väärtuses vahendeid, saamata otseselt vastutasuks ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid.

(miljonites eurodes)
	Lisa	31.12.2020	31.12.2019
Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad	2.4.1	48	32
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded	2.4.2	92	91
Kokku		140	123

2.4.1. Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Liikmesriigid	—	—	—	—	—	1
Kliendid	—	5	50	5	61	27
Avalik-õiguslikud asutused	—	11	14	2	27	21
Kolmandad riigid	—	1	2	1	4	7
Allahindamine	—	(15)	(28)	(4)	(49)	(27)
Vastastikku sissenõutavad summad ELi institutsioonidega	—	—	—	4	4	5
Kokku	—	2	38	8	48	32

2.4.2. Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Viitlaekumised	—	67	21	—	88	88
EAFide vastastikku sissenõutavad summad	181	(246)	1 663	(1 598 )	—	—
Muu	—	—	—	4	4	4
Kokku	181	(179)	1 684	(1 594 )	92	91

Viitlaekumiste all on kajastatud eelmaksetelt kogunenud intressid, nimelt 62,6 miljoni euro suurune summa seoses võlakergendusprojektiga, mida viiakse ellu koos Maailmapangaga, ja 18 miljoni euro suurune summa seoses ELi Aafrika infrastruktuuri sihtfondiga, mida rakendatakse koos EIPga.

Rubriik „Muu“ hõlmab täielikult ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi nõudeid.

Tõhususe huvides on kõigi EAFide ühine sularahavaru kajastatud üheteistkümnendas EAFis; sellest tulenevalt on EAFide vahelistest tehingutest tulenevad vastastikku sissenõutavad summad eri EAFide bilanssides tasakaalus.

EAFide vastastikku sissenõutavad summad esitatakse ainult konkreetsete EAFide kaupa. EAFide vastastikku sissenõutavate summade kogusumma on null.

2.5. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID (6)

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Erikontod
Keskpangad	—	—	—	693	693	729
	—	—	—	693	693	729
Arvelduskontod
Kommertspangad	—	—	—	8	8	421
Finantsinstrumentide raha	—	—	—	27	27	30
	—	—	—	35	35	450
Kokku	—	—	—	728	728	1 179

Selle rubriigi all kajastatud summade vähenemine 451 miljoni euro võrra on peamiselt selgitatav kommertspankade kontodelt tehtud maksete suurenemisega, mis on kooskõlas kulude suurenemisega (vt lisade punkt 3.3) ja eelmaksete suurenemisega (vt lisade punkt 2.2). EAFi netomaksed olid 2020. aastal rekordtasemel (4 605 miljonit eurot) (2019. aastal 3 910 miljonit eurot), peamiselt COVID-19 pandeemia mõju tõttu. Pandeemiale reageerimiseks kohandab EL oma prioriteete ja programme partnerriikidega, mille tulemusel kasvasid väljamaksed, eelkõige projektidele, mille eesmärk on võidelda COVID-19 kriisiga.

Nagu varasematel aastatel ja eesmärgiga piirata vastaspoole riski, hoitakse rohkem raha keskpankade juures olevatel kontodel kui kommertspankades (vt lisade punkt 5.1).

KOHUSTISED

2.6. FINANTSKOHUSTISED

2.6.1. Kaasrahastamisega seotud võlgnevused

Kaasrahastamisega seotud võlgnevused hõlmavad vahendeid, mille EAF on saanud kaasrahastamislepingute alusel. EAF peab neid osamakse kasutama kokkulepitud teenuste osutamiseks kolmandatele isikutele ja tagastama kasutamata jäänud vahendid rahastajatele. See, kas kaasrahastamisega seotud summad kajastatakse lühi- või pikaajaliste võlgnevustena, sõltub sellest, millal neid summasid kasutatakse.

Majandusaasta lõpus hinnatakse kaasrahastamisega seotud võlgnevusi igal üksikjuhul eraldi ning kõik summad, mida järgneva 12 kuu jooksul tõenäoliselt ei kasutata, loetakse pikaajaliseks võlgnevuseks. Lühiajaliste kohustiste summad on esitatud lisade punktis 2.7.2.

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Kaasrahastamisega seotud pikaajalised võlgnevused	—	—	—	2	2	19
Kaasrahastamisega seotud lühiajalised võlgnevused	—	—	10	32	42	69
Kokku	—	—	10	34	44	88

Kaasrahastamisega seotud võlgnevuste kogusumma vähenemine 44 miljoni euro võrra on peamiselt tingitud eelkõige üheteistkümnenda EAFiga seotud kaasrahastamisprojektidega seoses kantud kulude suurenemisest (53,2 miljonit eurot, vt lisade punkt 3.4), mida osaliselt tasakaalustasid uued kaasrahastamisprojektid 9 miljoni euro ulatuses. Pikaajalise kaasrahastamise oluline vähenemine on kooskõlas kaasrahastamisprojektide tegevustsükliga: aasta lõpus analüüsitakse iga avatud kaasrahastamisprojekti eraldi ja pikaajalise kaasrahastamise alla liigitatakse ainult need summad, mille kulud ei teki järgmisel aastal.

2.7. VÕLGNEVUSED

(miljonites eurodes)
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Lühiajalised võlgnevused	2.7.1	—	1	53	291	345	182
Mitmesugused võlgnevused	2.7.2	—	—	8	262	270	334
Kokku		—	1	62	553	615	516

2.7.1. Lühiajalised võlgnevused

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Tarnijad	—	4	44	93	141	97
Liikmesriigid	—	—	—	—	—	2
Kolmandad riigid	—	—	2	187	189	78
Avalik-õiguslikud asutused	—	—	21	79	100	92
Muud lühiajalised võlgnevused	—	(4)	(13)	(68)	(85)	(88)
Kokku	—	—	53	291	345	182

Võlgnevused hõlmavad peamiselt kuluaruandeid, mis on seoses vahendite saajatele antud toetustega EAFile esitatud. Need kajastatakse kuluaruande saamise ajal kogu kuluaruande summa ulatuses. Pärast rahastamiskõlblikkuse kontrollimist makstakse vahendite saajatele välja ainult rahastamiskõlblikud kulud. Aasta lõpus analüüsitakse täitmata kulutaotlusi ja nendega seotud hinnangulised rahastamiskõlblikud kulud kajastatakse tulemiaruandes. Hinnangulised rahastamiskõlbmatud kulud kajastatakse muude lühiajaliste võlgnevuste all.

Võlgnevuste suurenemine eelkõige tarnijate ja kolmandate riikide puhul on tingitud mitmest arvest, mis ei olnud enne aasta lõppu kinnitatud ega makstud.

2.7.2. Mitmesugused võlgnevused

(miljonites eurodes)
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Kaasrahastamisega seotud võlgnevused	2.6.1	—	—	10	32	42	69
Ettemakstud kapitalisissemaksed	2.7.2.1	—	—	—	223	223	264
Mitmesugused võlgnevused		—	—	(2)	7	5	1
Kokku		—	—	8	262	270	334

2.7.2.1. Ettemakstud kapitalisissemaksed

31. detsembri 2020. aasta seisuga oli kogu 223 miljoni euro suurune summa seotud tagasimaksega liikmesriikidele kaheksanda ja üheksanda EAFi kohaste projektide vabastatud või kasutamata vahenditest (vt lisade punkt 2.10.1). Liikmesriigid nõustusid tasaarvestama tagasimakse üheteistkümnenda EAFi osamaksudega 2021. aasta esimese osamaksunõude ajal.

Peale tagasimakse puudusid 31. detsembri 2020. aasta seisuga ettemakstud kapitalisissemaksed.

2.8. VIITVÕLGNEVUSED JA EDASILÜKKUNUD TULUD

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Viitvõlgnevused	—	67	217	1 243	1 526	1 318
Muud kumuleerunud kulud ja edasilükkunud tulud	—	—	—	1	1	1
Kokku	—	67	217	1 244	1 527	1 319

Viitvõlgnevused hõlmavad nendest täitmisel olevatest ja täidetud lepingutest tulenevaid hinnangulisi tegevuskulusid, mille kulutaotlused ei ole veel kinnitatud ja mille puhul vahendite saajate kantud rahastamiskõlblikke kulusid hinnati parima kättesaadava teabe põhjal. See osa hinnangulistest viitvõlgnevustest, mille moodustavad väljamakstud eelmaksed, on kajastatud eelmaksete summade vähenemisena (vt lisade punkt 2.2 above).

Selles rubriigis suurenesid summad kahe teguri koosmõjul: esiteks üheteistkümnenda EAFiga seotud viitvõlgnevuste suurenemine (2019. aastal 983 miljonit eurot) ja teiseks kümnenda EAFiga seotud viitvõlgnevuste vähenemine (2019. aastal 240 miljonit eurot). See on kooskõlas EAFi tegevustsükliga ja samuti seotud asjaoluga, et nende EAFide alla kuuluvate avatud lepingute arv aja jooksul muutus – 2020. aastal oli üheteistkümnenda EAFi tegevus täies hoos ja seetõttu oli 31. detsembri 2020. aasta seisuga oluliselt rohkem selliseid avatud lepinguid, mille korral tuli kulud esitada hinnangute põhjal ja viitvõlgnevustena (vt lisade punkt 2.2).

NETOVARA

2.9. ÕIGLASE VÄÄRTUSE RESERV

Raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse müügivalmis finantsvarade õiglase väärtuse korrigeerimist õiglase väärtuse reservi kaudu.

(miljonites eurodes)
	31.12.2020	31.12.2019
Õiglase väärtuse reserv	5	2

2.10. FONDIKAPITAL

2.10.1. Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku
Fondikapital	12 164	10 773	20 960	29 367	73 264
Sissenõudmata fondikapital	—	(15)	—	(18 440 )	(18 455 )
Sissenõutud fondikapital 31.12.2019	12 164	10 758	20 960	10 927	54 809
Fondikapital	12 164	10 550	20 960	29 367	73 041
Sissenõudmata fondikapital	—	(15)	—	(14 040 )	(14 055 )
Sissenõutud fondikapital 31.12.2020	12 164	10 535	20 960	15 327	58 986

Fondikapital kujutab endast osamaksude summat, mille liikmesriigid maksavad vastavalt igale sisekokkuleppele asjaomasesse EAFi. Sissenõudmata fondikapital kujutab endast liikmesriikidelt veel sissenõudmata summasid. Sissenõutud fondikapital koosneb osamaksudest, mille EAF on sisse nõudnud ja mille liikmesriigid on üle kandnud hoiukontodele (vt allpool).

Nõukogu otsusega (EL) 2020/1708 (7) vähendati vastavalt sellele kaheksanda ja üheksanda EAFi sisekokkulepetes sätestatud liikmesriikide osamakse 223 miljoni euro suuruse summa võrra kaheksanda ja üheksanda EAFi raames vabastatud vahendite arvelt. Kuna kaheksanda EAFi alusel vabastatud vahendid on juba teistele EAFidele üle kantud, arvati 223 miljonit eurot üheksanda EAFi kapitalist maha. Sellest vähendamisest tulenevad tagasimaksed on hüvitatud üheteistkümnenda EAFi täiendava osamaksude tasumise nõude raames. Tagasimakset kasutatakse 2021. aasta osamaksu esimese osa vähendamiseks, mis selgitab 223 miljoni euro ulatuses ettemakstud kapitali (vt lisade punkt 2.7.2).

Alates 1. veebruarist 2020 ei ole Ühendkuningriik enam Euroopa Liidu liikmesriik. Kuigi Ühendkuningriik on kuni kõikide programmide sulgemiseni EAFi liige ja võtab endale samad kohustused kui liikmesriigid, siis kooskõlas väljaastumislepingu artikliga 153 ei saa tema osa kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi kohustustega sidumata või vabastatud vahendites uuesti kasutada.

2.10.2. Sissenõutud ja sissenõudmata fondikapital liikmesriikide kaupa ja Ühendkuningriigi puhul

(miljonites eurodes)
Üheteistkümnenda EAFi osamaksud	%	Sissenõudmata kapital 31.12.2019 seisuga	2020. aastal sisse nõutud kapital	Sissenõudmata kapital 31.12.2020 seisuga
Austria	2,40	442	(105)	337
Belgia	3,25	599	(143)	456
Bulgaaria	0,22	40	(10)	31
Horvaatia	0,23	42	(10)	32
Küpros	0,11	21	(5)	16
Tšehhi Vabariik	0,80	147	(35)	112
Taani	1,98	365	(87)	278
Eesti	0,09	16	(4)	12
Soome	1,51	278	(66)	212
Prantsusmaa	17,81	3 285	(784)	2 501
Saksamaa	20,58	3 795	(906)	2 889
Kreeka	1,51	278	(66)	212
Ungari	0,61	113	(27)	86
Iirimaa	0,94	173	(41)	132
Itaalia	12,53	2 311	(551)	1 759
Läti	0,12	21	(5)	16
Leedu	0,18	33	(8)	25
Luksemburg	0,26	47	(11)	36
Malta	0,04	7	(2)	5
Madalmaad	4,78	881	(210)	671
Poola	2,01	370	(88)	282
Portugal	1,20	221	(53)	168
Rumeenia	0,72	132	(32)	101
Slovakkia	0,38	69	(17)	53
Sloveenia	0,22	41	(10)	32
Hispaania	7,93	1 463	(349)	1 114
Rootsi	2,94	542	(129)	413
Ühendkuningriik	14,68	2 707	(646)	2 061
Kokku	100,00	18 440	(4 400 )	14 040

Kuna kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi kapital on täielikult sisse nõutud ja laekunud eelnevatel aastatel, nõuti 2020. aastal sisse 4 400 miljoni euro suurune summa, mis on täielikult seotud üheteistkümnenda EAFiga.

2.10.3. Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Suletud EAFidest ümberpaigutatud vahendid	627	1 625	—	—	2 252	2 252

Sellesse rubriiki kuuluvad suletud EAFidest kaheksandasse ja üheksandasse EAFi ümberpaigutatud vahendid.

2.10.4. Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku
Saldo seisuga 31.12.2018	(2 509 )	2 137	55	317	—
Kümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad	(1)	(27)	28	—	—
Üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad	—	—	181	(181)	—
Saldo seisuga 31.12.2019	(2 510 )	2 109	265	136	—
Kümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad	(2)	(69)	71	—	—
Üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad	—	—	(147)	147	—
Saldo seisuga 31.12.2020	(2 512 )	2 041	188	283	—

Sellesse rubriiki kuuluvad ühest toimivast EAFist teise ümberpaigutatud vahendid.

Alates Cotonou lepingu jõustumisest paigutatakse kõik toimivate varasemate EAFide kasutamata vahendid pärast vabastamist ümber kõige viimasena käivitatud EAFi. Teistest EAFidest ümberpaigutatud vahendid suurendavad saajafondi assigneeringuid ja vähendavad selle fondi omi, kust ümberpaigutus tehti. Kümnenda ja üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud vahendeid saab kohustustega siduda vaid sisekokkuleppes sätestatud tingimustel.

3. TULEMIARUANDE LISAD

TULUD

(miljonites eurodes)
	Lisa	2020	2019
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu	3.1	92	28
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud	3.2	43	46
Kokku		135	74

3.1. MITTEKAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD

(miljonites eurodes)
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	2020	2019
Kulude sissenõudmine		(1)	5	28	7	39	13
Kaasrahastamisest saadud tulu	3.1.1	—	—	41	12	53	14
Kokku		(1)	5	69	19	92	28

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu jaguneb eelarve täitmise laadi alusel järgmiselt.

(miljonites eurodes)

2020

2019

Otsene eelarve täitmine

Täitja:

komisjon

ELi delegatsioonid

Kaudne eelarve täitmine

Täitja:

kolmandad riigid

avalik-õiguslikud asutused

rahvusvahelised organisatsioonid

eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

Kokku

3.1.1. Kaasrahastamisest saadud tulu

Saadud kaasrahastamise osamaksud vastavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumidele ja seetõttu ei tohiks need tulemiaruannet mõjutada. Osamaksud jäävad kohustiste alla (vt lisade punktid 2.6.1 ja 2.7.2) kuni saadud vahenditega seotud tingimuste täitmiseni, see tähendab kuni rahastamiskõlblike kulude tekkimiseni (vt lisade punkt 3.4). Seejärel kajastatakse vastav summa tulemiaruandes kaasrahastamisest saadud mittekaubandusliku tuluna. Seega puudub mõju eelarveaasta tulemile.

3.2. KAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	2020	2019
Finantstulud	—	5	1	1	6	7
Muud tulud	—	5	18	13	37	39
Kokku	—	10	19	14	43	46

Finantstulud koosnevad põhiliselt tähtajaks tasumata sissenõudekorraldustelt kogunenud intressidest (1,5 miljonit eurot) ja eelmaksete intressidest (4,7 miljonit eurot). Muud tulud koosnevad peamiselt kasumist, mis saadakse vahetuskursierinevustest. Vastav vahetuskursierinevustest tulenev kahjum kajastatakse muude kulude all (vt lisade punkt 3.6).

KULUD

Selle rubriigi alla kuuluvad tegevusega seoses kantud kulud.

3.3. ABIMEETMED

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	2020	2019
Programmikohane abi	—	—	244	2 646	2 889	2 120
Makromajanduslik toetus	—	(8)	—	—	(8)	29
Valdkondlik poliitika	—	3	—	—	3	(0)
AKV riikide sisesed projektid	—	(22)	212	829	1 019	951
Hädaabi	—	(7)	5	21	19	112
Institutsioonidele ettenähtud toetus	—	—	2	10	13	7
Usaldusfondide osamaksud	—	—	—	673	673	535
Kokku	—	(33)	462	4 179	4 607	3 755

EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmise ja haldamise viisist eri tegevuskulusid, mis hõlmavad mitmeid abimeetmeid.

2020. aastal suurenesid tegevuskulud oluliselt (852 miljoni euro võrra), peamiselt üheteistkümnenda EAFi kulude suurenemise tõttu (3 141 000 eurolt 2019. aastal 4 179 000 euroni 2020. aastal). COVID-19 kriisi tulemusel kasvasid üheteistkümnenda EAFiga seotud kulud, eelkõige kuna projektid suunati ümber kriisi lahendamiseks. Peale selle on kümnenda ja üheteistkümnenda EAFi kulude muutused kooskõlas EAFi tegevustsükliga ning seotud nende EAFide kohaste avatud lepingute arvu muutumisega. 2020. aastal toimib üheteistkümnes EAF täies mahus, mis tähendab seda, et aasta lõpu seisuga oli oluliselt rohkem lepinguid, mille alusel kulusid kanti (vt lisade punkt 2.2). Seevastu viidi 2020. aastal lõpule paljude kümnenda EAFi ja varasemate EAFidega seotud lepingute täitmine ning lepingud lõpetati, mille tagajärjel nende EAFide raames kantud kulud vähenesid.

Üheteistkümnenda EAFi alusel tuleneb kulude suurenemine peamiselt programmikohase abi (kasv 2 120 000 eurolt 2019. aastal 2 889 000 euroni 2020. aastal) ja usaldusfondi osamaksude (kasv 535 miljonilt eurolt 2019. aastal 673 miljoni euroni 2020. aastal) suurenemisest. Seevastu vähenesid hädaabiga seotud kulud 92 miljoni euro võrra. Nagu eespool märgitud, muutus üheteistkümnenda EAFi raames võrreldes 2019. aastaga peamiselt abimeetmete kulude struktuur, et võtta arvesse COVID-19 pandeemiast tingitud vajadusi.

Negatiivne summa üheksanda EAFi alusel tuleneb enamjaolt 2019. aasta sulgemisel reserveeritud summade tühistamisest.

3.4. KAASRAHASTAMISE KULUD

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	2020	2019
Kaasrahastamine	—	—	41	12	53	14

Selles rubriigis on kajastatud 2020. aastal seoses kaasrahastatud projektidega kantud kulud. Tuleb märkida, et tekkinud kulud sisaldavad prognoositavalt järgmisse eelarveaastasse ülekantavaid summasid (ja seega ka prognoositavalt tühistatavaid eelmise aasta summasid).

2020. aastal viidi lõpule või toimisid täies mahus paljud üheteistkümnenda EAFi kohased kaasrahastatud projektid, mille tulemusel suurenesid kulud ja vähenesid kaasrahastamisega seotud kohustised (vt lisade punktid 2.6.1 ja 2.7.2).

Vastavalt kaasrahastamist käsitlevatele raamatupidamiseeskirjadele ei olnud nendel summadel mõju majandusaasta tulemile, sest need kajastati nii kaasrahastamise kuludes kui ka kaasrahastamisest saadud tulus (lisade punkt 3.1.1).

Abimeetmed ja kaasrahastamise kulud eelarve täitmise liikide kaupa

(miljonites eurodes)

2020

2019

Otsene eelarve täitmine

Täitja:

komisjon

168

ELi rakendusametid

(13)

usaldusfondid

483

ELi delegatsioonid

1 969

1 141

2 170

1 697

Kaudne eelarve täitmine

Täitja:

EIP ja EIF

(67)

145

rahvusvahelised organisatsioonid

1 268

1 003

eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

243

126

avalik-õiguslikud asutused

248

184

kolmandad riigid

795

613

ELi asutused koos avaliku ja erasektori partnerlusega

2 490

2 073

Kokku

4 660

3 770

3.5. FINANTSKULUD

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	2020	2019
Nõuete allahindlus	(1)	3	16	4	21	1

Selle rubriigi alla kuuluvate summade suurenemise põhjus on aeguvatest sissenõudekorraldustest (üle kahe aasta), pankrottidest ja loobumistest tulenevate ebatõenäoliselt laekuvate hinnanguliste summade kasv.

3.6. MUUD KULUD

Rubriik „Haldus- ja IT-kulud“ hõlmab EAFi sisekokkuleppel põhinevaid summasid, mis on eraldatud komisjonile nende halduskulude katmiseks, mida nii peakorter kui ka delegatsioonid on seoses EAFi programmide juhtimisega kandnud. Nn toetuskulud on peamiselt seotud projektide ettevalmistamise, järelmeetmete, järelevalve ja hindamisega seotud kulude, samuti arvutivõrkude, tehnilise abi, finantsjuhtimise, prognoosimise jm kuludega.

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	2020	2019
Haldus- ja IT-kulud	—	—	—	120	120	220
Riski- ja kulueraldised	—	—	—	—	—	—
Realiseeritud kahjum klientide vastu esitatud nõuetest	—	4	1	—	4	3
Kahjum vahetuskursi muutustest	—	6	24	42	72	37
Kokku	(0)	9	25	162	196	260

Selle rubriigi alla kuuluvate summade vähenemine on tingitud haldus- ja IT-kulude olulisest vähenemisest aasta lõpu seisuga (2019. aastal 220 miljonit eurot) ja vahetuskursi muutustest saadud kahjumiga seotud kulude suurenemisest (2019. aastal 37 miljonit eurot).

4. TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTISED NING MUUD OLULISED AVALDATAVAD ANDMED

4.1. TINGIMUSLIKUD VARAD

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Täitmistagatised	—	7	4	—	12	15
Lisatagatised	—	5	3	—	9	9
Kokku	—	13	7	—	21	24

Selleks et EAFist rahaliste vahendite saajad täidaksid EAFiga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, nõutakse täitmistagatisi.

Lisatagatised on seotud ainult ehitustööde hankelepingutega. Tavaliselt peetakse kinni 10 % vahendite saajale tehtavatest vahemaksetest eesmärgiga tagada, et töövõtjad täidavad oma kohustusi. Need kinnipeetud summad kajastatakse tasumisele kuuluvate summadena. Hankija loal võib töövõtja selle asemel esitada lisatagatise, mis asendab vahemaksest kinnipeetud summasid. Need lisatagatised on kajastatud tingimuslike varadena.

Eelarve kaudse täitmise raames hallatavate lepingute puhul antakse tagatised avaliku sektori hankijale, mitte EAFile, mistõttu EAF neid ei kajasta.

4.2. MUU OLULINE TEAVE

4.2.1. Täitmata kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud

Allpool avaldatud summa koosneb eelarvelistest täitmata kulukohustustest, millest on lahutatud sellised seonduvad summad, mis on tulemiaruandes kajastatud kuluna. Eelarvelised täitmata kulukohustused kujutavad endast võetud kulukohustusi, millele vastavaid makseid ei ole veel tehtud ja/või mida ei ole veel vabastatud. Need tekivad alati mitmeaastaste programmidega seoses.

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	31.12.2020	31.12.2019
Täitmata kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud	—	42	580	6 602	7 224	8 564

31. detsembri 2020. aasta seisuga oli eelarveliste täitmata kulukohustuste summa kokku 9 286 miljonit eurot (2019. aastal 10 270 miljonit eurot).

5. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

Järgnev teave, mis käsitleb Euroopa Arengufondi finantsriskide juhtimist, on seotud komisjoni poolt Euroopa Arengufondi nimel EAFi vahendite rakendamiseks tehtud rahavoogude juhtimise toimingutega.

5.1. RISKIJUHTIMISE POLIITIKA JA RISKIDE MAANDAMINE

EAFi rahavoogude juhtimise toimingute haldamist käsitlevad reeglid ja põhimõtted on sätestatud üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses ja sisekokkuleppes.

Eespool nimetatud määrusest tulenevalt kohaldatakse järgmisi peamisi põhimõtteid.

a)	Liikmesriigid maksavad EAFi osamaksud erikontodele, mis on avatud iga liikmesriigi emissioonipangas või liikmesriigi määratud finantsasutuses. Osamaksude summad jäävad neile erikontodele, kuni on tarvis teha EAFi makseid.

b)	Liikmesriigid tasuvad EAFi osamaksusid eurodes, samal ajal kui väljamaksed EAFist on nomineeritud eurodes ja muudes vääringutes.

c)	EAFi nimel komisjoni poolt avatud pangakontode jääk ei või olla negatiivne.

Lisaks erikontodele on komisjon avanud finantsasutustes (nii keskpankades kui ka kommertspankades) EAFi nimel ka muid pangakontosid, mida kasutatakse maksete tegemiseks ja muude tulude saamiseks kui eelarvesse tehtavad liikmesriikide osamaksud.

Rahavoogude juhtimise ja maksetoimingud on suures osas automatiseeritud ning tuginevad tänapäevastele infosüsteemidele. Süsteemi turvalisuse ja ametiülesannete lahususe tagamiseks kohaldatakse vastavalt finantsmäärusele, komisjoni sisekontrollistandarditele ja auditeerimispõhimõtetele erimenetlusi.

Rahavoogude juhtimise ja maksetoimingute haldamine on reguleeritud kirjalike suuniste ja menetluskorraga, mis piiravad tegevus- ja finantsriski ning tagavad piisava kontrollitaseme. Neid kohaldatakse erinevates valdkondades tehtavate toimingute suhtes ning suunistele ja menetluskorrale vastavust kontrollitakse regulaarselt.

5.2. VALUUTARISK

EAFi valuutariskid aasta lõpu seisuga – netopositsioon

(miljonites eurodes)
	31.12.2020							31.12.2019
	USA dollar	Inglise nael (GBP)	Taani kroon (DKK)	Rootsi kroon (SEK)	Euro	Muu	Kokku	USA dollar	Inglise nael (GBP)	Taani kroon (DKK)	Rootsi kroon (SEK)	Euro	Muu	Kokku
Finantsvarad
Nõuded ja sissenõutavad summad	65	—	—	—	69	6	140	—	—	—	—	115	8	123
Raha ja raha ekvivalendid	2	—	—	—	726	—	728	1	—	—	—	1 178	—	1 179
	67	—	—	—	795	6	868	1	—	—	—	1 293	8	1 302
Finantskohustised
Pikaajalised finantskohustised	—	—	—	—	(2)	—	(2)	—	—	—	—	(19)	—	(19)
Võlgnevused	(16)	—	(6)	—	(603)	10	(615)	(7)	—	—	—	(509)	—	(516)
	(16)	—	(6)	—	(605)	10	(617)	(7)	—	—	—	(528)	—	(535)
Kokku	51	—	(6)	—	190	16	251	(6)	—	—	—	765	8	767

Kõiki osamaksusid hoitakse eurodes ja muid valuutasid ostetakse alles siis, kui see on vajalik maksete tegemiseks. Seepärast ei mõjuta valuutarisk EAFi rahavoogude juhtimise toiminguid.

5.3. INTRESSIRISK

EAF ei laena raha ning seepärast tal krediidiintressiriski suhtes riskipositsioon puudub. Kuna aga EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on negatiivne (-0,5 % alates 2019. aasta septembrist), siis on eurodes hoiuste intress negatiivne.

Osamaksud EAFi eelarvesse kannab liikmesriik erikontole, mille ta on avanud enda määratud finantsasutuses. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2016/888 (8) katab nende kontode negatiivse intressi asjaomane liikmesriik.

Kommertspankade kontodel hoitavate üleöösaldode suhtes kehtib aga negatiivne intress. Seepärast on komisjon kehtestanud EAFi nimel likviidsuse juhtimise meetmed, et minimeerida nendel kontodel hoitavaid saldosid ja negatiivseid intressikulusid võimalikult ulatuslikult piirata. Intress arvutatakse muutuvate turuintressimäärade põhjal, mille suhtes kohaldatakse lepingulist (positiivset või negatiivset) piirmäära. Kehtestatud on kontrollid, millega tagatakse selle intressi kooskõla lepingujärgsete kokkulepetega.

5.4. KREDIIDIRISK (VASTASPOOLE RISK)

Tähtajaks tasutud ja langemata väärtusega finantsvarad

(miljonites eurodes)
	Kokku	Tähtajaks tasutud ja langemata väärtusega	Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega
	Kokku	Tähtajaks tasutud ja langemata väärtusega	< 1 aasta	1–5 aastat	> 5 aasta
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	140	124	7	9	—
Kokku seisuga 31.12.2020	140	124	7	9	—
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	123	100	16	7	—
Kokku seisuga 31.12.2019	123	100	16	7	—

Finantsvarad riskikategooriate kaupa:

(miljonites eurodes)
	31.12.2020			31.12.2019
	Nõuded	Raha	Kokku	Nõuded	Raha	Kokku
Vastaspooled, kellel on välisreiting
Kõrgeima ja kõrge kvaliteediga	9	372	381	7	958	965
Üle keskmise kvaliteediga	—	211	211	—	220	220
Alla keskmise kvaliteediga	—	145	145	—	1	1
Muud kui investeerimiskvaliteediga	—	—	—	—	—	—
	9	728	737	7	1 179	1 186
Vastaspooled, kellel puudub välisreiting
Rühm 1 (varasemate makseviivitusteta võlgnikud)	131	—	131	116	—	116
Rühm 2 (varasema makseviivitusega võlgnikud)	—	—	—	—	—	—
Kokku	131	—	131	116	—	116
Kokku	140	728	868	123	1 179	1 302

Kategooriatesse „Muud kui investeerimiskvaliteediga“ ja „Alla keskmise kvaliteediga“ kuuluvad vahendid on peamiselt seotud liikmesriikide nende EAFi osamaksudega, mis kantakse kooskõlas EAFi finantsmääruse artikli 20 lõikega 3 liikmesriikide avatud erikontodele. Kõnealuse määruse kohaselt peab osamaksude summa jääma neile erikontodele seni, kuni on tarvis teha makseid.

Enamikku EAFi rahalistest vahenditest hoitakse EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaselt erikontodel, mille liikmesriigid on avanud oma osamaksude maksmiseks. Enamikku selliseid kontosid hoitakse liikmesriikide riigikassades või keskpankades. Nende institutsioonide vastaspoole risk on EAFi jaoks madalaim (riskipositsioon seondub liikmesriikidega).

Mis puutub maksete tegemiseks kommertspankades hoitavasse EAFi rahalistesse vahenditesse, siis neile kontodele täiendavate vahendite kandmisel juhindutakse täppisajastamise põhimõttest ja seda haldab komisjoni likviidsuse juhtimise süsteem automaatselt. Igal kontol hoitakse minimaalsel tasemel rahavarusid, mis on proportsionaalsed kontolt päeva jooksul tehtavate maksete keskmise summaga. Seepärast on neil kontodel üleöö hoitavad summad pidevalt väga väiksed, mis tagab selle, et EAFi riskipositsioon on piiratud.

Lisaks sellele kohaldatakse kommertspankade valiku suhtes erisuuniseid, et vähendada EAFi vastaspoole riski.

Kõik kommertspangad valitakse välja hankemenetluse teel. Hankemenetluses osalemiseks nõutav minimaalne lühiajaline krediidireiting on P-1 (Moody’s) või sellega samaväärne (S&P A-1 või Fitchi F1). Teatavate nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võidakse lubada ka madalamat reitingut.

5.5. LIKVIIDSUSRISK

Finantskohustiste jaotumine lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa

(miljonites eurodes)
	< 1 aasta	1–5 aastat	> 5 aasta	Kokku
Finantskohustised seisuga 31.12.2020	615	2	—	617
Finantskohustised seisuga 31.12.2019	516	2	17	535

EAFi suhtes kohaldatavad eelarvepõhimõtted tagavad, et eelarveperioodi jaoks ette nähtud rahavarude kogusumma on alati piisav maksete tegemiseks. Liikmesriikide osamaksude kogusumma on tegelikult võrdne asjaomase eelarveperioodi maksete assigneeringute summaga.

Siiski makstakse liikmesriikide osamaksud EAFi aasta jooksul tehtava kolme osamaksena, samal ajal kui väljamaksete puhul kehtib hooajalisus.

Selle tagamiseks, et rahalistest vahenditest piisaks alati mis tahes asjaomase kuu jooksul tehtavate maksete katmiseks, vahetavad komisjoni rahavoogude juhtimise üksus ja asjaomased kulude eest vastutavad talitused korrapäraselt teavet kassaseisu kohta.

Lisaks eelnevale tagavad EAFi rahavoogude juhtimise toimingutes kasutatavad automatiseeritud likviidsuse juhtimise töövahendid, et igal EAFi pangakontol oleks iga päev piisavalt likviidseid vahendeid.

6. SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED

EAFiga seotud osapooled on ELi Bêkou usaldusfond, ELi Aafrika usaldusfond ja Euroopa Komisjon. Kõnealuste üksuste vahelised tehingud on osa EAFi tavapärasest toimimisest ning seetõttu ei ole ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt nende tehingute puhul vaja kohaldada spetsiaalseid avalikustamisnõudeid.

EAFi juhib Euroopa Komisjon ja sel ei ole eraldi juhtkonda. Kõrgematel juhtivatel ametikohtadel, sealhulgas komisjonis töötavate ELi ametnike rahalised õigused on avaldatud Euroopa Liidu konsolideeritud majandusaasta aruande rubriigis 7.2 „Juhtivtöötajate peamised rahalised õigused“.

7. BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Käesoleva majandusaasta aruande edastamise kuupäeva seisuga ei olnud EAFi peaarvepidaja teadlik ega olnud talle teada antud ühestki olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesoleva punkti all nõutav. Majandusaasta aruanne koos lisadega on koostatud kõige hiljutisema kättesaadava teabe alusel ja see kajastub eespool esitatud teabes.

8. EELARVEAASTA TULEMI JA EELARVE TÄITMISE TULEMUSE VÕRDLUS

Eelarveaasta tulem arvutatakse tekkepõhise arvestuse põhimõtte, eelarve täitmise tulemus aga kassapõhise arvestuse reeglite kohaselt. Kuna nii eelarveaasta tulem kui ka eelarve täitmise tulemus on saadud samade raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute tulemusel, on nende õigsuse kontrollimiseks otstarbekas neid omavahel võrrelda. Kõnealune võrdlus on esitatud allpool tabelis, kus on välja toodud peamised võrreldavad summad, jaotatuna tulu- ja kuluartiklite lõikes. Täpsem teave peamiste võrreldavate artiklite laadi kohta on esitatud tabelite lisades.

(miljonites eurodes)
	2020	2019
EELARVEAASTA TULEM	(4 744 )	(3 956 )
Tulud
Nõuded, mis ei mõjuta eelarve täitmise tulemust	(2)	—
Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded	(23)	(16)
Eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded	13	23
Eelmaksete netomõju	61	53
Viitlaekumised (neto)	(33)	(67)
Muu	—	(3)
Kulud
Aruandeaasta maksmata kulud	119	107
Aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud	(817)	(672)
Eelmaksete netomõju	(281)	(44)
Viitvõlgnevused (neto)	1 102	719
EELARVE TÄITMISE TULEMUS	(4 604 )	(3 856 )

8.1. VÕRRELDAVAD TULUARTIKLID

Eelarveaasta eelarvetulud vastavad eelarveaasta jooksul kindlaks määratud nõuetega seoses sissenõutud tuludele ja seoses eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud nõuetega sissenõutud summadele.

Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavaid nõudeid kajastatakse eelarveaasta tulemis, kuid eelarve seisukohast ei saa neid lugeda tuludeks, sest sissenõutav summa paigutatakse ümber reservidesse ja seda ei saa ilma nõukogu otsuseta uuesti kulukohustustega siduda.

Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need ei kuulu eelarve tulude hulka. Samal ajal tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemile liita eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded.

Eelmaksete netomõju rida viitab eelmaksete tasaarvestamisele vahendite saajatelt sissenõutud summadega. Nende laekumiste puhul on tegemist eelarve tuludega, kuid neil ei ole mõju tulemile, mistõttu tuleb need võrdlemise eesmärgil juurde arvata.

Viitlaekumiste netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud viitlaekumistest. Arvesse võetakse ainult netomõju, st aruandeaasta viitlaekumisi, millest on maha arvatud eelneva eelarveaasta tühistatud viitlaekumised.

8.2. VÕRRELDAVAD KULUARTIKLID

Aruandeaasta maksmata kulud tuleb võrdlemise eesmärgil juurde arvata, sest need sisalduvad eelarveaasta tulemis, kuid ei kuulu eelarve kulude hulka. Seevastu aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need on osa aruandeaasta eelarvekuludest, ent need kas ei avalda mõju eelarveaasta tulemile või korrektsioonide korral vähendavad kulusid.

Tühistatud maksetest tekkivad laekumised ei mõjuta eelarveaasta tulemit, kuid neil on mõju eelarve täitmise tulemusele.

Eelmaksete netomõju koosneb aruandeaastal makstud uute eelmaksete summadest (mis on kajastatud aruandeaasta eelarve kuluna) ja aruandeaastal või eelnevatel eelarveaastatel makstud eelmaksete tasaarvestamisest rahastamiskõlblike kulude heakskiitmise teel. Neist viimane on käsitletav kuluna tekkepõhises arvestuses, kuid mitte eelarve raamatupidamisarvestuses, kus algset eelmakset hakatakse käsitama eelarve kuluna juba makse tegemisel.

Viitvõlgnevuste netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud kumuleerunud kuludest, st EAFi vahendite saajate kantud rahastamiskõlblikest kuludest, mille kohta vahendite saajad ei olnud EAFile veel aruandeid esitanud. Arvesse võetakse ainult viitvõlgnevuste netomõju, st aruandeaasta viitvõlgnevusi, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate tühistatud viitvõlgnevused.

EAFi KONSOLIDEERITUD ELi USALDUSFONDIDE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED

ELi BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2020 (9)

TAUSTTEAVE ELi BÊKOU USALDUSFONDI KOHTA

Liidu usaldusfondide üldine taust

Asutamine

Kooskõlas liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (10) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklitega 234 ja 235 ning üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (11) (edaspidi „EAFi finantsmäärus“) artikliga 35 on Euroopa Komisjonil õigus luua liidu välistegevuse usaldusfonde (edaspidi „liidu usaldusfondid“). Liidu usaldusfond luuakse teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel hädaolukorra ajal ja pärast hädaolukorda võetavate kriisidele reageerimiseks vajalike meetmete jaoks või temaatiliste meetmete jaoks.

Liidu usaldusfondi loob oma otsusega Euroopa Komisjon pärast Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konsulteerimist või neilt heakskiidu saamist. Otsus sisaldab ka teiste rahastajatega sõlmitavat moodustamise kokkulepet.

Liidu usaldusfond moodustatakse ja seda rakendatakse järgmistel tingimustel:

—	liidu sekkumine loob lisaväärtust: liidu usaldusfondi eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil ja kui olemasolevate rahastamisvahendite kasutamine ei oleks piisav liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

—	liidu usaldusfondiga kaasneb selge liidu poliitiline nähtavus ja kaasnevad juhtimiseelised ning see tagab parema liidu kontrolli riskide ning liidu rahalise toetuse ja muude rahastajate rahalise osaluse väljamaksete üle;

—	liidu usaldusfond ei dubleeri muid olemasolevaid rahastamiskanaleid või sarnaseid rahastamisvahendeid ilma neid täiendamata;

—	liidu usaldusfondi eesmärgid on kooskõlas selle liidu vahendi või eelarvepunkti eesmärgiga, millest seda rahastatakse.

Olemasolevad ELi usaldusfondid

Praeguseks on komisjon loonud neli ELi usaldusfondi.

—	ELi BÊKOU USALDUSFOND – usaldusfond eesmärgiga toetada Kesk-Aafrika Vabariigi kriisist väljumise ja ülesehitamise kõiki aspekte. Loodi 15. juulil 2014.

—	ELi MADADI USALDUSFOND – ELi piirkondlik usaldusfond Süüria kriisile reageerimiseks. Loodi 15. detsembril 2014.

—	ELi AAFRIKA USALDUSFOND – Euroopa Liidu Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond. Loodi 12. novembril 2015.

—	ELi COLOMBIA USALDUSFOND – usaldusfond, millega toetatakse varajast ja kiiret konfliktijärgset taastamist ja stabiliseerimist rahukokkuleppe rakendamiseks. Loodi 12. detsembril 2016.

Missioon

ELi Bêkou usaldusfond loodi eesmärgiga edendada Kesk-Aafrika Vabariigi stabiliseerimist ja ülesehitamist. Usaldusfondi moodustamise kokkuleppe kohaselt on selle peamine eesmärk „anda järjepidevat ja sihipärast abi haavatavate elanikkonnarühmade vastupanuvõime suurendamiseks ja toetada kõiki Kesk-Aafrika kriisist väljumise ja ülesehitamisega seotud aspekte, koordineerida tööd lühikese, keskmise pikkusega ja pika aja jooksul ning aidata naaberriikidel kriisi tagajärgedega toime tulla“.

Põhitegevus

Liidu usaldusfondi on koondatud eri rahastajatelt saadud vahendid, et rahastada programme vastavalt kokkulepitud eesmärkidele. Alates ELi Bêkou usaldusfondi loomisest 2014. aasta juulis on usaldusfond vastu võtnud 22 programmi ja jõudnud enam kui 2,5 miljoni vahendite saajani. Programmid on loodud selleks, et aidata Kesk-Aafrika Vabariigil ja selle elanikkonnal toime tulla 2013. aasta kriisi tagajärgedega. Konkreetsemalt on ELi Bêkou usaldusfondi eesmärk tagada juurdepääs põhiteenustele (peamiselt tervishoid, veevarustus ja kanalisatsioon), elavdada majandust, soodustada töökohtade loomist ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja leppimist.

Juhtimine

ELi Bêkou usaldusfondi juhtimise tagab Euroopa Komisjon, kes tegutseb ka usaldusfondi kahe juhtorgani – nõukogu ja tegevjuhtkonna – sekretariaadina. ELi Bêkou usaldusfondi nõukogusse ja tegevjuhtkonda kuuluvad rahastajate, komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajad, Kesk-Aafrika Vabariigi ametiasutuste esindaja ning vaatlejad. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad reeglid ja selle kodukord on sätestatud liidu usaldusfondi moodustamise kokkuleppes.

Nõukogu põhiülesanne on usaldusfondi üldise strateegia koostamine ja läbivaatamine. Tegevjuhtkond vastutab fondist rahastatavate meetmete väljavalimise eest ja teeb järelevalvet nende rakendamise üle. Lisaks kiidab ta heaks usaldusfondi rahastatud meetmete majandusaasta aastaaruanded ja iga-aastased tegevusaruanded.

Rahastamisallikad

ELi Bêkou usaldusfondi rahastatakse rahastajate toetustest.

Majandusaasta aruanne

Aruande koostamise alus

Majandusaasta aruannete koostamise õigusraamistik ja tähtpäevad on sätestatud lepingus, millega asutatakse Euroopa Liidu Kesk-Aafrika Vabariigi usaldusfond (ELi Bêkou usaldusfond) ja kehtestatakse selle kodukord (edaspidi „usaldusfondi moodustamise kokkulepe“). Usaldusfondi moodustamise kokkuleppe kohaselt tuleb majandusaasta aruanne koostada vastavalt eeskirjadele, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja (ELi raamatupidamiseeskirjad) ja mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamise standarditel (IPSAS).

Peaarvepidaja

Komisjoni peaarvepidaja on ühtlasi liidu usaldusfondide peaarvepidaja. Peaarvepidaja vastutab kõikidele liidu usaldusfondidele ühise raamatupidamisarvestuse korra ja kontoplaani kehtestamise eest. Komisjoni siseaudiitoril, OLAFil ja kontrollikojal on liidu usaldusfondi suhtes samasugused volitused, nagu neil on komisjoni muu tegevuse suhtes. Liidu usaldusfondidele tehakse igal aastal sõltumatu välisaudit.

Majandusaasta aruande sisu

Majandusaasta aruandes käsitletakse ajavahemikku 1. jaanuarist 31. detsembrini ning see sisaldab raamatupidamise aastaaruannet ja eelarve täitmise aruandeid. Kui raamatupidamise aastaaruanne ja seda täiendavad lisad koostatakse tekkepõhise arvestuse alusel, siis eelarve täitmise aruanded põhinevad eeskätt raha liikumisel.

Esialgsetest aruannetest eelarve täitmisele heakskiidu andmiseni jõudmise protsess

Majandusaasta aruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor. Peaarvepidaja koostatud esialgne majandusaasta aruanne edastatakse järgmise aasta 1. märtsiks audiitorühingule, mille üksus on valinud pakkumismenetluse teel. Pärast auditit koostab peaarvepidaja lõpliku majandusaasta aruande ja esitab selle heakskiitmiseks tegevjuhtkonnale (artikli 8 lõike 3 punkti 4 alapunkt c).

ELi Bêkou usaldusfondi majandusaasta aruanne on konsolideeritud Euroopa Arengufondi majandusaasta aruandesse.

Tähtsaimad sündmused tegevustasandil

Eelarveaastal saavutatud tulemused

EL käivitas oma esimese usaldusfondi (ELi usaldusfond) – Bêkou (sango keeles „lootus“) usaldusfondi – 2014. aasta juulis, et aidata Kesk-Aafrika Vabariiki ja selle elanikkonda pärast 2013. aasta kriisi. ELi Bêkou usaldusfondi eesmärk on tagada juurdepääs põhiteenustele (peamiselt tervishoid ning veevarustus ja kanalisatsioon), toetada maaelu arengut ja majanduse taastumist ning edendada leppimist. Alates loomisest on ELi Bêkou usaldusfond vastu võtnud 23 programmi ja jõudnud enam kui 2,8 miljoni vahendite saajani.

Hoolimata sellest, et Kesk-Aafrika Vabariigil on demokraatlikult valitud valitsus ja et 2019. aasta veebruaris sõlmiti rahulepe, on julgeolekuolukord Kesk-Aafrika Vabariigis endiselt heitlik. Sellises keerulises ja ebakindlas keskkonnas tegutsedes kasutab ELi Bêkou usaldusfond ära oma suhtelisi eeliseid – paindlikkust ja kohanemisvõimet muutuvate oludega. Lisaks on ELi Bêkou usaldusfond praegu jätkuvalt ainus vahend, mis aitab suurendada nii elanikkonna kui ka riigi toimetulekuvõimet hädaabi, taastus- ja arenguabi tõhusa ühendamise teel.

Tegevustasandil olid 2020. aasta tähtsamad sündmused järgmised.

—

Aprillis võttis ELi Bêkou usaldusfond kirjaliku menetluse teel vastu kolm uut programmi. Need hõlmavad soolise võrdõiguslikkuse programmi kolmandat etappi, lepitusmeetmete teist etappi, millega nähakse ette Kesk-Aafrika Vabariigi raadiokanalite ja eelkõige Raadio Ndeke Luka jätkuv toetamine, ja uut kutseõppeprogrammi maapiirkondades.

—

Vastusena COVID-19 puhangule tehti ELi Bêkou usaldusfondi raames suuri jõupingutusi meetmete ümbersuunamiseks, kiirendamiseks ja prioriseerimiseks, et kriisile kõige tõhusamalt reageerida. Sellega seoses toetasid tervishoiu- ning veevarustus- ja kanalisatsiooniprogrammid oluliselt Euroopa tiimi reageerimist kriisile, mis süvendas olemasolevaid vajadusi nendes kahes sektoris. Juunis kiitis ELi Bêkou usaldusfond heaks nende kahe meetme muudatuse, suurendades tervishoiuprogrammi vahendeid 2,2 miljoni euro ning veevarustus- ja kanalisatsiooniprogrammi vahendeid 2 miljoni euro võrra.

—

Detsembris võttis ELi Bêkou usaldusfond vastu 4 miljoni euro suuruse kogueelarvega programmi, millega toetatakse elanikkonnakaitse elluviimist. Peale selle suurendati järjekordselt ELi Bêkou usaldusfondi poolelioleva tervishoiuprogrammi (III etapi) eelarvet täiendava 10 miljoni euro võrra, et vältida rahaliste vahendite võimalikku puudujääki üliolulises tervishoiusektoris.

—	ELi Bêkou usaldusfondi projektide rakendamist mõjutas ebakindel julgeolekuolukord (Banguis ja sisemaal toimunud konfliktid, millele järgnesid suhtelise stabiilsuse perioodid), samuti ebakindlus seoses lähenevate presidendivalimistega 2020. aasta detsembris.

2020. aasta detsembris otsustas EL pikendada ELi Bêkou usaldusfondi nõukogu ametlikul taotlusel usaldusfondi tegevust 31. detsembrini 2021, mille tulemusel on selle kogukestus 78 kuu asemel 90 kuud. See võimaldab ELi Bêkou usaldusfondil võtta kõikide saadud toetuste suhtes kulukohustusi ja sõlmida nende kohta lepinguid õigeaegselt ja vastavalt Kesk-Aafrika Vabariigi vajadustele. Tegemist on ELi Bêkou usaldusfondi tegevuse teise ja viimase pikendamisega.

Eelarve ja eelarve täitmine

2020. aasta lõpuks olid rahastajad võtnud seoses ELi usaldusfondiga kohustusi peaaegu 308,3 miljoni euro ulatuses, mida on 12,5 miljonit eurot rohkem kui 2019. aastal. Sellest 308,3 miljonist eurost on 1 miljon eurot veel kinnitamata.

ELi Bêkou usaldusfond sõlmis 2020. aastal seitse uut lepingut ja üheksa meetmete rakendusperioodide pikendamise ja kulude suurendamise lepingu lisa kogumaksumusega ligi 53 miljonit eurot. Nendega toetatakse fondi programmide rakendamist tervishoiu-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, maaelu arengu, majanduse taastumise ja leppimise valdkondades.

Samuti maksti lisaks eelmistel aastatel tehtud maksetele 2020. aastal välja üle 46 miljoni euro. Alates ELi Bêkou usaldusfondi loomisest on välja makstud kokku peaaegu 197 miljonit eurot.

COVID-19 peamine mõju ELi Bêkou usaldusfondi eelarve täitmisele 2020. aastal on järgmine:

—	vähem lepinguid meetmete ettevalmistamisel esinenud probleemide tõttu;

—	väiksemad kulud, kuna projekte ei suudetud rakendada ning finantsaruannete ja kulude kinnitamise aruannete koostamisel esines probleeme.

Tegevuse mõju raamatupidamise aastaaruandes

Raamatupidamise aastaaruandes ilmneb eespool nimetatud tegevuse mõju kõige selgemini järgmises:

—	tegevuskulud (vt lisade punkt 3.3) on kokku vähenenud 661 000 euro võrra, põhiliste tervishoiuteenustega seotud kulud on aga kasvanud tulenevalt eelarve suurendamisest, et reageerida COVID-19 pandeemiast tingitud täiendavatele probleemidele;

—	eelmaksed (vt lisade punkt 2.1) vähenesid 3 685 000 euro võrra, sest kuna sõlmiti väiksem arv lepinguid, siis tehti ka vähem ettemakseid (2020. aastal sõlmiti seitse uut lepingut, võrrelduna 11 lepinguga 2019. aastal);

—	finantskohustised (vt lisade punkt 2.4) vähenesid 11 889 000 euro võrra, sest rahastajate sissemakstud osamaksud ei ole piisavad iga-aastaste väljaminevate maksete katmiseks. Selle tulemusel vähenesid ka raha ja raha ekvivalendid (vt lisade punkt 2.3).

BILANSS

(uhandetes eurodes)
	Lisa	31.12.2020	31.12.2019
PÕHIVARA
Eelmaksed	2.1	2 418	3 273
		2 418	3 273
KÄIBEVARA
Eelmaksed	2.1	15 482	18 312
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	2.2	5 340	1 853
Raha ja raha ekvivalendid	2.3	7 339	17 432
		28 161	37 597
VARAD KOKKU		30 579	40 870
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Finantskohustised	2.4	(17 838 )	(29 727 )
		(17 838 )	(29 727 )
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Võlgnevused	2.5	(795)	(10)
Viitvõlgnevused	2.6	(11 947 )	(11 133 )
		(12 741 )	(11 143 )
KOHUSTISED KOKKU		(30 579 )	(40 870 )
NETOVARA		—	—
VAHENDID JA RESERVID
Liikmete osamaksud		—	—
Kumuleerunud ülejääk		—	—
Eelarveaasta tulem		—	—
NETOVARA		—	—

TULEMIARUANNE

(tuhandetes eurodes)
	Lisa	2020	2019
TULUD
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Tulu annetustest	3.1	47 889	48 343
Kulude sissenõudmine	3.2	115	68
		48 004	48 410
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Finantstulud		—	(2)
		—	(2)
Kogutulu		48 004	48 408
KULUD
Tegevuskulud	3.3	(46 959 )	(47 620 )
Finantskulud	3.4	(68)	—
Muud kulud	3.5	(978)	(789)
Kulud kokku		(48 004 )	(48 408 )
EELARVEAASTA TULEM

RAHAVOOGUDE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)
	2020	2019
Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine	3 685	11 405
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine	(3 487 )	(715)
Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine)	(11 889 )	(13 010 )
Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)	784	(908)
Viitvõlgnevuste suurenemine/(vähenemine)	814	6 734
NETORAHAVOOD	(10 093 )	3 506
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)	(10 093 )	3 506
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	17 432	13 926
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga	7 339	17 432

ELi AAFRIKA USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2020 (12)

TAUSTTEAVE ELi AAFRIKA USALDUSFONDI KOHTA

Liidu usaldusfondide üldine taust

Asutamine

Kooskõlas liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (13) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklitega 234 ja 235 ning üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (14) (edaspidi „EAFi finantsmäärus“) artikliga 35 on Euroopa Komisjonil õigus luua liidu välistegevuse usaldusfonde (edaspidi „liidu usaldusfondid“). Liidu usaldusfond luuakse teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel hädaolukorra ajal ja pärast hädaolukorda võetavate kriisidele reageerimiseks vajalike meetmete jaoks või temaatiliste meetmete jaoks.

Liidu usaldusfond moodustatakse ja seda rakendatakse järgmistel tingimustel:

—	liidu sekkumine loob lisaväärtust: liidu usaldusfondi eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil ja kui olemasolevate rahastamisvahendite kasutamine ei oleks piisav liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

—	liidu usaldusfondiga kaasneb selge liidu poliitiline nähtavus ja kaasnevad juhtimiseelised ning see tagab parema liidu kontrolli riskide ning liidu rahalise toetuse ja muude rahastajate rahalise osaluse väljamaksete üle;

—	liidu usaldusfond ei dubleeri muid olemasolevaid rahastamiskanaleid või sarnaseid rahastamisvahendeid ilma neid täiendamata;

—	liidu usaldusfondi eesmärgid on kooskõlas selle liidu vahendi või eelarvepunkti eesmärgiga, millest seda rahastatakse.

Olemasolevad ELi usaldusfondid

Praeguseks on komisjon loonud neli ELi usaldusfondi.

—	ELi BÊKOU USALDUSFOND – usaldusfond eesmärgiga toetada Kesk-Aafrika Vabariigi kriisist väljumise ja ülesehitamise kõiki aspekte. Loodi 15. juulil 2014.

—	ELi MADADI USALDUSFOND – ELi piirkondlik usaldusfond Süüria kriisile reageerimiseks. Loodi 15. detsembril 2014.

—	ELi AAFRIKA USALDUSFOND – Euroopa Liidu Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond. Loodi 12. novembril 2015.

—	ELi COLOMBIA USALDUSFOND – usaldusfond, millega toetatakse varajast ja kiiret konfliktijärgset taastamist ja stabiliseerimist rahukokkuleppe rakendamiseks. Loodi 12. detsembril 2016.

Missioon

ELi Aafrika usaldusfondi põhieesmärgid on toetada stabiilsuse kõiki aspekte ja anda panus rände paremasse haldamisse ning tegeleda ebastabiilsuse, sundrände ja ebaseadusliku rände algpõhjustega, eelkõige edendades vastupanuvõimet, majanduslikke ja võrdseid võimalusi, julgeolekut ja arengut ning võideldes inimõiguste rikkumiste vastu.

Põhitegevus

Liidu usaldusfondi on koondatud eri rahastajatelt saadud vahendid, et rahastada meetmeid vastavalt kokkulepitud eesmärkidele. ELi Aafrika usaldusfond tegutseb kolmes peamises geograafilises piirkonnas – Saheli ja Tšaadi järve piirkond, Aafrika Sarve piirkond ning Põhja-Aafrika piirkond. Usaldusfondi projektides võivad üksikjuhtumipõhiselt osaleda ka abikõlblike riikide naaberriigid. Usaldusfond on loodud piiratud ajaks, et võtta nende piirkondade probleemide lahendamiseks lühiajalisi ja keskpika perioodi meetmeid.

Juhtimine

ELi Aafrika usaldusfondi juhtimise tagab Euroopa Komisjon, kes tegutseb ka usaldusfondi kahe juhtorgani – nõukogu ja tegevjuhtkonna – sekretariaadina. ELi Aafrika usaldusfondi nõukogusse ja tegevjuhtkonda kuuluvad rahastajate ja komisjoni esindajad; rahastamises mitteosalevate ELi liikmesriikide, abikõlblike riikide ametiasutuste ja piirkondlike organisatsioonide esindajad kuuluvad neisse vaatlejatena. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad reeglid ja selle kodukord on sätestatud liidu usaldusfondi moodustamise kokkuleppes.

Rahastamisallikad

ELi Aafrika usaldusfondi rahastatakse rahastajate toetustest.

Majandusaasta aruanne

Aruande koostamise alus

Majandusaasta aruannete koostamise õigusraamistik ja tähtpäevad on sätestatud lepingus, millega asutatakse Euroopa Liidu Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond ja kehtestatakse selle kodukord (edaspidi „usaldusfondi moodustamise kokkulepe“). Usaldusfondi moodustamise kokkuleppe kohaselt tuleb majandusaasta aruanne koostada vastavalt eeskirjadele, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja (ELi raamatupidamiseeskirjad) ja mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamise standarditel (IPSAS).

Peaarvepidaja

Usaldusfondi moodustamise kokkuleppe kohaselt on komisjoni peaarvepidaja ühtlasi usaldusfondi peaarvepidaja.

Majandusaasta aruande sisu

Esialgsetest aruannetest eelarve täitmisele heakskiidu andmiseni jõudmise protsess

ELi Aafrika usaldusfondi majandusaasta aruanne on konsolideeritud Euroopa Arengufondi majandusaasta aruandesse.

Tähtsaimad sündmused tegevustasandil

Eelarveaastal saavutatud tulemused

2020. aasta andis taas kord tunnistust sellest, et ELi Aafrika usaldusfond on kiire ja tõhus rakendusvahend. Sellega soodustati poliitikadialoogi Aafrika partnerriikidega, rakendati innovatiivseid lähenemisviise ning saavutati käegakatsutavaid tulemusi ELi Aafrika usaldusfondi kolmes piirkonnas (Saheli ja Tšaadi järve piirkond, Aafrika Sarve piirkond ja Põhja-Aafrika piirkond), koondades rahalisi vahendeid ja eksperditeadmisi suurelt hulgalt sidusrühmadelt.

ELi Aafrika usaldusfond kinnistas veelgi koostöös ELi liikmesriikide arenguasutuste, ÜRO organisatsioonide, vabaühenduste ja partnerriikidega saavutatud tulemusi – tegevjuhtkonnad kiitsid kolme piirkonna peale kokku heaks 37 uut programmi ja 26 lisatoetust kogusummas 560 miljonit eurot. Seega on usaldusfondil kokku 254 heakskiidetud programmi, nende hulgas neli mitut komponenti hõlmavat programmi, kogueelarvega üle 4,8 miljardi euro. 2020. aastal sõlmiti rakenduspartneritega uued lepingud kogusummas üle 1 miljardi euro, mis tähendab, et sõlmitud lepingute kogusumma on rohkem kui 4,5 miljardit eurot. 2020. aasta lõpuks oli maksete summa ligikaudu 3 miljardit eurot.

2020. aastal jätkas ELi Aafrika usaldusfond jõupingutusi oma kahe eesmärgi saavutamiseks – stabiilsuse edendamiseks ning sundrände ja ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas, Aafrika Sarve piirkonnas ja Põhja-Aafrika piirkonnas. Ebaseadusliku rände probleemidega tegelemiseks jätkas ELi Aafrika usaldusfond tasakaalustatud lähenemisviisi rakendamist, keskendudes ELile ja Aafrikale vastastikust huvi pakkuvatele valdkondadele – võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu, vabatahtliku päritoluriiki tagasipöördumise toetamine ning päritoluriiki tagasi pöörduvate rändajate kestlik taasintegreerimine.

Eelmisel aastal võeti seoses ELi Aafrika usaldusfondiga täiendavaid finantskohustusi 361,9 miljoni euro ulatuses, sealhulgas 29,2 miljonit eurot liikmesriikidelt ja teistelt rahastajatelt. Selle tulemusena oli ELi Aafrika usaldusfondile 31. detsembri 2020. aasta seisuga lubatud rahaliste vahendite kogusumma üle 5 miljardi euro, millest 619,7 miljonit eurot moodustasid vahendid ELi liikmesriikidelt ja teistelt rahastajatelt (Norra ja Šveits).

Sarnaselt 2019. aastaga jätkas ELi Aafrika usaldusfond tihedat koostööd paljude eri rakenduspartneritega (liikmesriikide asutused, ÜRO ja rahvusvahelised organisatsioonid, kohalikud ja rahvusvahelised vabaühendused).

2020. aasta jooksul viidi lõpule ELi Aafrika usaldusfondi 2019. aastal käivitatud vahehindamine, mille eesmärk oli anda ELi väliskoostöö talitustele ja laiemale avalikkusele üldine sõltumatu ülevaade ELi Aafrika usaldusfondi vahehindamisest. Hindamine hõlmas aastatel 2016–2019 rakendatud 600st projektist enam kui 200. Konsulteeriti kõikide asjaomaste komisjoni talituste, Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonidega nendes kolmes piirkonnas. Kohapealseid külastusi tehti kuude riiki: Etioopiasse, Liibüasse, Marokosse, Nigerisse, Senegali ja Somaaliasse. 2020. aastal koostatud lõpparuanne avaldatakse 2021. aasta kevadel.

Saheli ja Tšaadi järve piirkonda käsitlevatest järelevalve- ja õppesüsteemi aruannetest nähtub, et aasta jooksul saavutati ELi Aafrika usaldusfondi eri töövaldkondades käegakatsutavaid tulemusi. Põhja-Aafrika piirkonna järelevalve- ja õppesüsteemi raames avaldati kaks järelevalvearuannet, mis on kättesaadavad ELi usaldusfondi veebisaidil ja mille eesmärk on analüüsida seda, kuidas ELi usaldusfondist rahastatavad projektid toetavad fondi viit strateegilist eesmärki Põhja-Aafrika piirkonnas.

Vastutust ja läbipaistvust on parandatud tõhusama teabevahetuse kaudu, mis hõlmab ELi Aafrika usaldusfondi veebisaidi regulaarset ajakohastamist, sotsiaalmeedias postituste tegemist ja teabeürituste korraldamist.

2020. aastal avaldas ka Aafrikas suurt mõju COVID-19 pandeemia. COVID-19 pandeemia puhangule reageerides võttis komisjon 2020. aasta aprillis vastu ühisteatise ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID-19ga, milles kutsuti üles keskenduma kõige haavatavamatele inimestele, sealhulgas rändajatele, pagulastele, riigisisestele põgenikele ja neid vastuvõtvatele kogukondadele. EL ja liikmesriigid tegutsesid üheskoos Euroopa tiimina ning võtsid COVID-19 hävitava mõju vastu võitlemiseks koos partnerriikidega kriisi lahendamiseks põhjalikke ja kaalukaid meetmeid, kohandades prioriteete ja programme, sealhulgas ELi Aafrika usaldusfondi programme.

Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas süvendas ulatuslik sundränne koos kliimamuutuste, rahvaarvu kontrollimatu kasvu, laialt levinud vaesuse ja COVID-19 pandeemiaga varasemat survet ning avaldas üha suuremat mõju rändele ja konfliktile. Kogu aasta vältel tekitasid kasvav vägivald ja massiline sundränne piirkonnas üha suuremat ebaturvalisust. Seda arvesse võttes kiitis ELi Aafrika usaldusfondi tegevjuhtkond heaks 15 uut programmi ja kümme lisatoetust kogusummas 225,9 miljonit eurot. Juhtimise parandamiseks ja sotsiaalse sidususe suurendamiseks on ELi Aafrika usaldusfondi 2020. aastal heakskiidetud meetmetest 57 % suunatud kõnealusele stabiliseerimisele. Eritähelepanu pööratakse ka lõksu jäänud rändajate ja riigisiseste põgenike abistamisele. 24 % ELi Aafrika usaldusfondi uutest meetmetest on ette nähtud vahendite saajate vastupidavuse tugevdamisele, toetades nii kõige haavatavamate inimeste kui ka riigisiseste põgenike, pagulaste ja neid vastuvõtvate kogukondade toiduga ja toitumisalast kindlustatust, kaitstes nende haavatavaid elatusvahendeid ning edendades neile suunatud sotsiaalkaitsekavasid.

COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses süvendas veelgi ebakindlat olukorda Aafrika Sarve piirkonnas, mida juba niigi mõjutasid järjestikused põuad ja üleujutused, konfliktid ja ebaturvalisus, pikaajalised pagulas- ja riigisisese sundrände kriisid ning kümnendite suurim kõrbetirtsude sissetung. Kõikides piirkonna riikides oli suur meditsiiniteenuste ja -vahendite nappus, liikumiskeelud ja -piirangud halvendasid põhiteenuste kättesaadavust ning edasi lükati mitu poliitilist sündmust, sealhulgas Etioopia üldvalimised. Mitme poolelioleva projekti meetmed suunati ümber viiruse leviku vastu võitlemiseks ja pandeemia majandusmõju leevendamiseks. Seda probleemi arvestades võeti uusi kohustusi, jaotati vahendeid ümber ja anti lisatoetusi. Kokku kiitis tegevjuhtkond 2020. aastal heaks 12 uut programmi ja 13 lisatoetust kogusummas 212,15 miljonit eurot.

2020. aastal pidi ELi Aafrika usaldusfond igakülgselt reageerima Põhja-Aafrika piirkonna probleemidele, et päästa elusid, kaitsta kõige haavatavamaid inimesi, toetada vastuvõtvaid kogukondi, pakkuda turvalisi ja organiseeritud liikuvusvõimalusi ning võidelda COVID-19 pandeemia tagajärgede vastu. Põhja-Aafrika piirkonna komponent on jätkanud tööd vastavalt ELi usaldusfondi strateegilise nõukogu kokkulepitud tegevussuundadele, mis hõlmavad toetust rände juhtimise tõhustamiseks, tööjõu rände ja liikuvuse toetamist, haavatavate rändajate kaitset, vabatahtlikku tagasipöördumist, püsivat taasintegreerimist ja kogukondade stabiliseerimist ning integreeritud piirihaldust. Kokku võttis tegevjuhtkond 2020. aastal vastu kümme uut meedet kogusummas 113,6 miljonit eurot. See hõlmab ka 30 miljoni euro ulatuses vahendeid, mis jaotati ümber Liibüa piirihaldusprogrammist (II etapp), mille summat vähendati 15 miljoni euroni. Peale selle võttis tegevjuhtkond olemasolevate meetmete eelarve kolme lisatoetusena vastu 12,3 miljoni euro ulatuses vahendeid.

Eelarve ja eelarve täitmine

2020. aastal oli eelarveliste kulukohustuste kogusumma 740,7 miljonit eurot võrreldes 722,7 miljoni euroga 2019. aastal. 2020. aastal sõlmiti lepinguid kokku 1,1 miljardi euro ulatuses, samal ajal kui 2019. aastal oli see summa 951,3 miljonit eurot.

Eelarve täitmine kasutatavate kulukohustuste näol ulatus 2020. aastal 99 %ni ning aruandeperioodi maksed ületasid 1 miljardit eurot. Maksete kogusumma oli 2020. aastal 143 miljoni euro võrra suurem kui 2019. aastal.

Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas avaldas COVID-19 ja kasvava vägivalla kombineeritud mõju suurt survet tervishoiuteenustele ning mitu ELi usaldusfondi programmi on loodud või neid kasutatakse meetmete jaoks, mille eesmärk on toetada pandeemiale reageerimist ja selle majandustagajärgedega tegelemist. Kokku eraldati 377,6 miljonit eurot partnerriikide tervishoiusüsteemide tugevdamiseks, hädaolukordadele reageerimise ja nende ennetamise meetmete kehtestamiseks ning majandusmeetmete võtmiseks vastusena COVID-19-le.

Aafrika Sarve piirkonnas suunati juba pandeemia alguses mitme ELi Aafrika usaldusfondi projekti meetmed ümber viiruse leviku vastu võitlemiseks, majandusmõju leevendamiseks ning haavatavate elanikkonnarühmade, sealhulgas pagulaste ja lõksu jäänud rändajate toetamiseks. Selles piirkonnas anti ELi Aafrika usaldusfondist kokku 56,1 miljonit eurot tervishoiusüsteemide käigushoidmiseks ja 144,05 miljonit eurot COVID-19 majandusmõjuga tegelemiseks.

COVID-19-st põhjustatud probleemset olukorda arvesse võttes tagas ELi Aafrika usaldusfond oma Põhja-Aafrika piirkonnas pooleliolevate meetmete jätkumise, muu hulgas suunati olemasolevad meetmed ümber ja võeti vastu uued meetmed pandeemia tagajärgede kõrvaldamiseks. Eelkõige võttis ELi Aafrika usaldusfond väga kiiresti vastu 20 miljoni euro suuruse eelarvega COVID-19-le reageerimise programmi Liibüa jaoks ja Põhja-Aafrika riike hõlmava 10 miljoni euro suuruse koroonaviirusele suunatud hädaolukordadele reageerimise rahastu, mille tegevuses keskendutakse kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele.

Tegevuse mõju raamatupidamise aastaaruandes

Raamatupidamise aastaaruandes ilmneb eespool nimetatud tegevuse mõju kõige selgemini järgmises:

—	eelmaksed (vt lisade punkt 2.1) kasvasid 184 933 000 euro võrra 2020. aastal sõlmitud uute lepingute ja tehtud ettemaksete tulemusel;

—	tegevuskulud (vt lisade punkt 3.4) kasvasid 133 110 000 euro võrra aasta jooksul võetud ulatuslikumate meetmete tulemusel, mis olid eeskätt suunatud COVID-pandeemia negatiivse mõju vastu võitlemisele;

—	annetustest saadud tulu (vt lisade punkt 3.1) suurenes märkimisväärselt (146 923 000 euro võrra võrreldes 2019. aastaga), et rahastada kasvanud kulusid;

—	finantskohustised (vt lisade punkt 2.4) kasvasid 161 968 000 euro võrra, peamiselt rahastajate aasta jooksul sissemakstud toetuste suurenemise tõttu.

BILANSS

(tuhandetes eurodes)
	Lisa	31.12.2020	31.12.2019
PÕHIVARA
Eelmaksed	2.1	92 655	48 539
		92 655	48 539
KÄIBEVARA
Eelmaksed	2.1	559 386	418 569
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	2.2	6 346	18 471
Raha ja raha ekvivalendid	2.3	57 971	26 915
		623 703	463 955
VARAD KOKKU		716 359	512 495
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Finantskohustised	2.4	(546 379 )	(384 411 )
		(546 379 )	(384 411 )
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Võlgnevused	2.5	(45 377 )	(25 969 )
Viitvõlgnevused	2.6	(124 602 )	(102 114 )
		(169 979 )	(128 083 )
KOHUSTISED KOKKU		(716 359 )	(512 495 )
NETOVARA		—	—
VAHENDID JA RESERVID
Liikmete osamaksud		—	—
Kumuleerunud ülejääk		—	—
Eelarveaasta tulem		—	—
NETOVARA		—	—

TULEMIARUANNE

(tuhandetes eurodes)
	Lisa	2020	2019
TULUD
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Kulude sissenõudmine		—	467
Tulu annetustest	3.1	921 014	774 090
		921 014	774 557
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Finantstulud		—	(7)
Muu kaubanduslik tulu	3.2	2 883	1 855
		2 883	1 848
Kogutulu		923 897	776 405
KULUD
Tegevuskulud	3.3	(889 014 )	(755 904 )
Finantskulud	3.4	(518)	(9)
Muud kulud	3.5	(34 365 )	(20 492 )
Kulud kokku		(923 897 )	(776 405 )
EELARVEAASTA TULEM		—	—

RAHAVOOGUDE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)
	2020	2019
Eelarveaasta tulem	—	—
Põhitegevusest
Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine	(184 933 )	(159 750 )
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine	12 125	(1 815 )
Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine)	161 968	14 412
Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)	19 408	13 236
Viitvõlgnevuste suurenemine/(vähenemine)	22 488	13 968
NETORAHAVOOD	31 056	(119 949 )
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)	31 056	(119 949 )
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	26 915	146 864
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga	57 971	26 915

EAFi JA ELi USALDUSFONDIDE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE (15)

KONSOLIDEERITUD BILANSS

(miljonites eurodes)
	31.12.2020	31.12.2019
PÕHIVARA
Finantsvarad	33	36
Usaldusfondide osamaksud	(2)	—
Eelmaksed	968	962
	999	998
KÄIBEVARA
Eelmaksed	1 930	1 725
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	152	143
Raha ja raha ekvivalendid	793	1 223
	2 875	3 092
VARAD KOKKU	3 874	4 090
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Finantskohustised	(173)	(167)
	(173)	(167)
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Võlgnevused	(661)	(542)
Viitvõlgnevused ja edasilükkunud tulud	(1 664 )	(1 432 )
	(2 325 )	(1 974 )
KOHUSTISED KOKKU	(2 498 )	(2 141 )
NETOVARA	1 376	1 948
VAHENDID JA RESERVID
Õiglase väärtuse reserv	(5)	(2)
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid	58 986	54 809
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital	2 252	2 252
Varasematest aastatest ülekantud tulem	(55 111 )	(51 155 )
Eelarveaasta tulem	(4 746 )	(3 956 )
NETOVARA	1 376	1 948

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
	2020	2019
TULUD
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Sissenõudmine	92	28
Tulu usaldusfondide annetustest	296	287
	388	316
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Finantstulud	6	7
Muud tulud	40	41
	46	48
Kogutulu	434	364
KULUD
Abimeetmed	(3 937 )	(3 220 )
Usaldusfondide rakenduskulud	(936)	(804)
Kaasrahastamise kulud	(53)	(14)
Finantskulud	(22)	(1)
Muud kulud	(232)	(282)
Kulud kokku	(5 180 )	(4 320 )
EELARVEAASTA TULEM	(4 746 )	(3 956 )

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	2020	2019
Eelarveaasta tulem	(4 746 )	(3 956 )
põhitegevusest
Kapitali suurenemine – osamaksud	4 177	4 385
Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine	(210)	(12)
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine	(7)	13
Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine)	6	(62)
Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)	119	288
Viitvõlgnevuste ja edasilükkunud tulude suurenemine/(vähenemine)	232	58
Muud mitterahalised muutused	(3)	(2)
Investeerimistegevus
Müügivalmis finantsvarade (suurenemine)/vähenemine	2	(36)
NETORAHAVOOD	(431)	676
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)	(430)	676
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	1 223	548
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga	793	1 223

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)–(B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)	Õiglase väärtuse reserv (F)	Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F)
SALDO SEISUGA 31.12.2018	73 264	22 840	50 423	(51 155 )	2 252	—	1 521
Õiglase väärtuse muutused						(2)	(2)
Kapitali suurenemine – osamaksud		(4 385 )	4 385	—	—		4 385
Eelarveaasta tulem	—	—	—	(3 956 )	—		(3 956 )
SALDO SEISUGA 31.12.2019	73 264	18 455	54 809	(55 111 )	2 252	(2)	1 948
Õiglase väärtuse muutused						(3)	(3)
Kapitali suurenemine – osamaksud		(4 400 )	4 400				4 400
Tagasimaksed liikmesriikidele	(223)						—
Eelarveaasta tulem			—	(4 746 )			(4 746 )
SALDO SEISUGA 31.12.2020	73 041	14 055	58 986	(59 857 )	2 252	(5)	1 376

EAFi RAHALISE RAKENDAMISE ARUANNE

SISUKORD

TAUST

1.1.

VARASEMAD EAFid

1.2.

KÜMNES JA ÜHETEISTKÜMNES EAF

RAHALINE RAKENDAMINE

2.1.

TULEM

2.2.

TULUD

2.3.

TEGEVUSKULUD JA ERIPROGRAMMID

SÕNASTIK

1. TAUST

1959. aastal käivitatud Euroopa Arengufond on peamine vahend, mille kaudu EL annab arengukoostöö valdkonnas abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMTd). Fondi põhieesmärk on vaesust vähendada ja see lõppkokkuvõttes kaotada.

EAF on moodustatud liikmesriikide esindajate sisekokkuleppega ja seda haldab eraldi komitee. EAFi vahendid moodustuvad ELi liikmesriikide sihtotstarbelistest osamaksudest; liikmesriigid määravad kindlaks fondile (viie aasta jooksul) eraldatava kogusumma. Lisaks nendele osamaksudele saavad liikmesriigid leppida EAFiga kokku kaasrahastamises või tasuda EAFi vabatahtlikke osamakse. EAFi vahenditest rahastatavate meetmete rahalise rakendamise eest vastutab Euroopa Komisjon. Investeerimisrahastut haldab Euroopa Investeerimispank.

EAFi toimimispõhimõte on mitmeaastane. Iga EAF moodustatakse umbes viie aasta pikkuseks perioodiks ja igal EAFil on oma finantsmäärus, millega on ette nähtud kõnealuse EAFi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Vastavalt sellele koostatakse komisjoni hallatavate vahendite puhul raamatupidamise aastaaruanded iga EAFi jaoks eraldi.

Sisekokkulepe, millega luuakse viimane, üheteistkümnes EAF (2014–2020), jõustus 1. märtsil 2015. Alates 2021. aastast on koostöö AKV riikidega hõlmatud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga (NDICI). EAFist rahastatavate pooleliolevate projektide rahastamine jätkub aga EAFi vastavatel õiguslikel alustel.

Käesolev aruanne on koostatud vastavalt üheteistkümnenda EAFi finantsmääruse (16) artiklile 39. Selles esitatakse õige ja õiglane ülevaade EAFi tegevuse tuludest ja kuludest, keskendudes olulistele sündmustele, mis 2020. aastal rahalist rakendamist märkimisväärselt mõjutasid.

Kuna varasemate EAFide raames pooleliolev tegevus puudub, (17) siis on käesolevas aruandes esitatud andmed ainult kümnenda ja üheteistkümnenda EAFi kohta.

1.1. VARASEMAD EAFid

Kuues EAF suleti 2006. aastal ja seitsmes EAF 2008. aastal. 2019. aastal sulges komisjon kaheksanda EAFi projektide ülejäänud pooleliolevad tehingud. Kaheksanda EAFi rahalise rakendamise lõpparuanne on esitatud 2019. aasta majandusaasta aruandes. Komisjoni eesmärk on sulgeda 2021. aasta lõpus üheksas EAF.

Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punkti b kohaselt on varasemate EAFide vahendite saldod ja vabastatud vahendid paigutatud ümber üheksandasse EAFi.

1.2. KÜMNES JA ÜHETEISTKÜMNES EAF

Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV riigid) allkirjastasid AKV-EÜ partnerluslepingu 23. juunil 2000 Cotonous. Leping jõustus 1. aprillil 2003 (sellega loodi üheksas EAF). Cotonou lepingut on muudetud kahel korral: 25. juunil 2005 Luxembourgis allakirjutatud lepinguga (millega loodi kümnes EAF) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous allakirjutatud lepinguga (millega loodi üheteistkümnes EAF).

27. novembril 2001 vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu otsus 2001/822/EÜ (18) ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja –territooriumide assotsieerimise otsus) jõustus 2. detsembril 2001. Kõnealust otsust on muudetud 19. märtsil 2007 (otsus 2007/249/EÜ) (19).

2015. aasta märtsis jõustus Euroopa Ühenduse liikmesriikide valitsuste esindajate poolt 2013. aasta augustis vastu võetud sisekokkulepe, mis käsitleb ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule (2014–2020) läbivaadatud Cotonou lepingu alusel.

Cotonou lepingu kohaselt oli kümnenda EAFi kogueelarve teisel perioodil (2008–2013) 22 682 miljonit eurot. Sellest summast eraldati

—	21 966 miljonit eurot AKV riikidele,

—	286 miljonit eurot ÜMTdele ja

—	430 miljonit eurot komisjonile EAFi programmitöö ja rakendamise kulude toetamiseks.

AKV riikidele ette nähtud summa jaguneb järgmiselt:

—	17 766 miljonit eurot riiklikele ja piirkondlikele sihtprogrammidele,

—	2 700 miljonit eurot AKV riikide siseseks ja piirkondlikuks koostööks ning

—	1 500 miljonit eurot investeerimisrahastutele.

Eelkõige on piirkondlike programmide jaoks ette nähtud suurem osa eelarvest, rõhutades piirkondliku majandusintegratsiooni kui riikliku ja kohaliku arengu peamise raamistiku tähtsust. Kümnenda EAFi raames kehtestati uuendusena iga riigi jaoks nn stiimulsummad.

Cotonou lepingu kohaselt rahastatakse AKV riikidele ja ÜMTdele kolmandal perioodil (2014–2020) antavat ühenduse abi üheteistkümnendast EAFist 30 506 miljoni euroga, millest:

29 089 miljonit eurot on eraldatud vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktile a ja artikli 2 punktile d AKV riikidele; sellest 27 955 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon;

364,5 miljonit eurot on eraldatud ÜMTdele vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktile a ja artikli 3 lõikele 1; 359,5 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon;

1 052,5 miljonit eurot on eraldatud komisjonile, et rahastada üheteistkümnenda EAFi programmitöö ja vahendite rakendamisega seonduvaid kulusid kooskõlas sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktiga a.

2. RAHALINE RAKENDAMINE

2.1. TULEM

MUUTUSED KÜMNENDA EAFi ASSIGNEERINGUTES

Kümnes EAF

MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2020

ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
	MEEDE	ESIALGNE ASSIGNEERING	VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. DETSEMBER 2019	VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2020. AASTAL	Lisad	JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD
AKV RIIGID	Liikmesriikide korrapärased osamaksud	20 896	60	(340)		20 616
	Kaasrahastamine	0	202	(0)		202
	AKV RIIGID KOKKU	20 896	262	(340)		20 818
ÜMTd	Liikmesriikide korrapärased osamaksud	0	271	(28)		243
ÜMTd	ÜMTd KOKKU	0	271	(28)		243
	KÜMNES EAF KOKKU	20 896	533	(368)		21 061

MUUTUSED ÜHETEISTKÜMNENDA EAFi ASSIGNEERINGUTES

Üheteistkümnes EAF

MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2020

ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
	MEEDE	ESIALGNE ASSIGNEERING	VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. DETSEMBER 2019	VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2020. AASTAL	Lisad	JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD
AKV RIIGID	Liikmesriikide korrapärased osamaksud	29 008	172	124		29 304
	Kaasrahastamine	0	73	3		75
	Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe	0	1			1
	AKV RIIGID KOKKU	29 008	246	127		29 381
ÜMTd	Liikmesriikide korrapärased osamaksud	0	355	(4)		351
	Kaasrahastamine	0	0			0
	Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe	0	0			0
	ÜMTd KOKKU	0	355	(4)		351
	ÜHETEISTKÜMNES EAF KOKKU	29 008	601	123		29 731

MUUTUSED KÜMNENDA EAFi KULUKOHUSTUSTES, ERALDATUD VAHENDITES JA MAKSETES

EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2020

ABI LIIK

AKV RIIGID + ÜMT – Kümnes EAF

(miljonites eurodes)
		ASSIGNEERINGUD	OTSUSED			ERALDATUD VAHENDID			MAKSED
		ASSIGNEERINGUD	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%
		(1)	(2)		(2):(1)	(3)		(3):(2)	(4)		(4):(3)
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
AKV RIIGID	RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD (programmitöö)	12 513	12 500	(150)	100 %	12 382	(57)	99 %	12 047	193	97 %
	RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD (hädaabi)	1 980	1 980	(11)	100 %	1 968	(2)	99 %	1 955	5	99 %
	RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	529	526	18	99 %	522	15	99 %	507		97 %
	AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD	3 691	3 683	83	100 %	3 460	321	94 %	3 074	100	89 %
	PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD	1 857	1 851	(45)	100 %	1 807	(20)	98 %	1 667	43	92 %
	Kaasrahastamine
	RIIKIDE ASSIGNEERINGUD	185	180	(0)	97 %	177	0	98 %	161	9	91 %
	RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	5	5	0	111 %	3	0	65 %	3	0	87 %
	AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD	12	11	(0)	91 %	11	0	100 %	11		100 %
	Mittekasutatav reserv
	MITTEKASUTATAV RESERV	46
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
ÜMTd	RIIKIDE ASSIGNEERINGUD	186	186	(0)	100 %	183	1	98 %	167	10	91 %
	RIIKIDE ASSIGNEERINGUD	15	15	0	100 %	14	0	99 %	14	0	100 %
	RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	5	5	0	100 %	5		100 %	5		100 %
	PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD	36	35	(3)	98 %	34	(2)	96 %	34	(0)	99 %
	Mittekasutatav reserv
	MITTEKASUTATAV RESERV	1
	KOKKU: AKV RIIGID + ÜMT (sh RESERVID) (A+B)	21 061	20 978	(110)	100 %	20 567	256	98 %	19 645	360	96 %

MUUTUSED ÜHETEISTKÜMNENDA EAFi KULUKOHUSTUSTES, ERALDATUD VAHENDITES JA MAKSETES

EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2020

ABI LIIK

AKV RIIGID + ÜMT – Üheteistkümnes EAF

(miljonites eurodes)
		ASSIGNEERINGUD	OTSUSED			ERALDATUD VAHENDID			MAKSED
		ASSIGNEERINGUD	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%
		(1)	(2)		(2):(1)	(3)		(3):(2)	(4)		(4):(3)
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
AKV RIIGID	RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD (programmitöö)	15 582	15 555	1 294	100 %	13 093	1 960	84 %	8 332	2 204	64 %
	RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD (hädaabi)	1 072	1 064	219	99 %	926	200	87 %	744	107	80 %
	RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	1 071	1 070	206	100 %	873	42	82 %	803	27	92 %
	AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD	4 014	3 912	389	97 %	3 443	423	88 %	2 701	445	78 %
	PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD	7 317	7 296	647	100 %	6 398	754	88 %	3 971	1 380	62 %
	Kaasrahastamine
	RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD	42	42	10	100 %	41	10	98 %	6	4	15 %
	RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	4	4	1	100 %	1	0	21 %	0	0	47 %
	AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD	26	26	4	100 %	24	2	91 %	22	5	93 %
	PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD	4	4	2	100 %	4	2	100 %	4	2	100 %
	Kasutatavad reservid
	AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUTE RESERV	1
	RIIKLIKE/PIIRKONDLIKE SIHTPROGRAMMIDE RESERV	(100)
	Mittekasutatav reserv
	MITTEKASUTATAV RESERV	347
	Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe
	RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD	1	1	(0)	52 %	1	0	100 %	1		100 %
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
ÜMTd	RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD	213	213	17	100 %	193	1	91 %	171	51	88 %
	RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD	12	12	4	100 %	9	1	79 %	8	1	84 %
	ÜLEMINEKURAHASTU	0
	RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	9	8	1	100 %	5	0	56 %	4	0	90 %
	PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD	103	103	4	100 %	99	19	97 %	25	12	25 %
	Mittekasutatav reserv
	MITTEKASUTATAV RESERV	15
	KOKKU: AKV RIIGID + ÜMT (sh RESERVID) (A+B)	29 731	29 309	2 798	99 %	25 110	3 413	86 %	16 791	4 239	67 %

2.2. TULUD

Tulude laad

EAFi põhitulu moodustavad liikmesriikide osamaksud. Kolm korda aastas paluvad Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank liikmesriikidel teha osamaksud EAFi. Igal aastal nõutavate osamaksude summa kajastab aasta jooksul kaetavate maksete summat.

Ülevaade osamaksudest liikmesriikide kaupa

2.3. TEGEVUSKULUD JA ERIPROGRAMMID

Kulude laad

Mitmeaastase finantsraamistiku alusel kasutatavast summast on 3 % eraldatud komisjonile kulude toetamiseks ja 97 % on eraldatud EAFi projektide rakendamiseks. Summad kehtestatakse igas sisekokkuleppes ning neid saab suurendada vabatahtlike osamaksude ja tegevusest saadud tuluga.

Kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summade jagunemine kulude laadi kaupa

	ASSIGNEERINGUD	OTSUSED			ERALDATUD VAHENDID			MAKSED
	ASSIGNEERINGUD	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%
	(1)	(2)		(2):(1)	(3)		(3):(2)	(4)		(4):(3)
KOKKU: RAKENDAMISE HALDUSKULUD JA INTRESSITULUD	1 622	1 619	226	100 %	1 409	57	87 %	1 322	28	81 %
KOKKU: TEGEVUSE RAKENDAMINE	49 170	48 668	2 461	99 %	44 268	3 613	90 %	35 114	4 571	71 %
KÜMNES JA ÜHETEISTKÜMNES EAF KOKKU: AKV RIIGID + ÜMT (sh RESERVID) (A+B)	50 792	50 287	2 687	99 %	45 677	3 670	91 %	36 436	4 599	80 %

Kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summade jagunemine piirkondade ja riikide kaupa

		EAFi KOONDARUANNE 31. DETSEMBRI 2020. AASTA SEISUGA RIIKIDE KAUPA (% ASSIGNEERINGUTEST)
	Kümnes + üheteistkümnes EAF	Kümnes ja üheteistkümnes EAF KOKKU (miljonites eurodes)
	2020. aasta kokku	Assigneeringud	Otsused	% assigneeringutest	Eraldatud vahendid	% assigneeringutest	Maksed	% assigneeringutest
AKV RIIGID	Haldus- ja finantskulud	1 609	1 605	100 %	1 399	87 %	1 313	82 %
	Kõik AKV riigid	2 846	2 553	90 %	2 553	90 %	1 821	64 %
	Haldus- ja finantskulud + kõik AKV riigid	4 455	4 158	93 %	3 952	89 %	3 134	70 %
	Angola	349	349	100 %	309	88 %	239	68 %
	Benin	741	739	100 %	685	92 %	623	84 %
	Botswana	130	130	100 %	128	98 %	119	91 %
	Burkina Faso	1 310	1 310	100 %	1 293	99 %	1 183	90 %
	Burundi	579	572	99 %	544	94 %	425	73 %
	Cabo Verde	147	147	100 %	146	99 %	144	98 %
	Kamerun	522	522	100 %	489	94 %	384	74 %
	Kesk-Aafrika Vabariik	626	625	100 %	612	98 %	475	76 %
	Tšaad	940	940	100 %	794	84 %	663	71 %
	Komoorid	80	80	99 %	68	85 %	62	78 %
	Kongo (Brazzaville)	164	164	100 %	145	88 %	99	60 %
	Kongo Demokraatlik Vabariik	1 430	1 430	100 %	1 223	85 %	996	70 %
	Djibouti	186	186	100 %	148	80 %	112	60 %
	Eritrea	215	215	100 %	215	100 %	35	16 %
	Etioopia	1 656	1 655	100 %	1 530	92 %	1 301	79 %
	Gabon	35	35	100 %	33	92 %	26	75 %
	Gambia	316	316	100 %	307	97 %	226	72 %
	Ghana	796	793	100 %	722	91 %	676	85 %
	Guinea-Bissau	186	186	100 %	185	99 %	141	76 %
	Guinea (Conakry)	506	506	100 %	453	89 %	372	74 %
	Côte d’Ivoire	715	713	100 %	694	97 %	603	84 %
	Keenia	881	881	100 %	834	95 %	583	66 %
	Lesotho	259	259	100 %	241	93 %	165	64 %
	Libeeria	495	495	100 %	432	87 %	373	75 %
	Madagaskar	792	791	100 %	684	86 %	448	57 %
	Malawi	1 026	1 026	100 %	893	87 %	726	71 %
	Mali	1 425	1 424	100 %	1 390	98 %	1 147	80 %
	Mauritaania	349	349	100 %	319	91 %	246	70 %
	Mauritius	83	83	100 %	81	98 %	77	93 %
	Mosambiik	1 476	1 470	100 %	1 135	77 %	866	59 %
	Namiibia	189	189	100 %	174	92 %	155	82 %
	Niger	1 294	1 289	100 %	1 258	97 %	1 102	85 %
	Nigeeria	1 187	1 175	99 %	1 138	96 %	920	78 %
	Rwanda	841	841	100 %	812	96 %	750	89 %
	São Tomé ja Príncipe	56	56	100 %	44	79 %	39	70 %
	Senegal	671	670	100 %	625	93 %	564	84 %
	Seišellid	23	23	100 %	21	95 %	21	92 %
	Sierra Leone	663	663	100 %	600	90 %	502	76 %
	Somaalia	905	902	100 %	898	99 %	653	72 %
	Lõuna-Sudaan	92	91	100 %	91	100 %	91	100 %
	Sudaan	298	298	100 %	228	76 %	128	43 %
	Svaasimaa	135	135	100 %	107	80 %	92	68 %
	Tansaania	1 179	1 179	100 %	1 003	85 %	844	72 %
	Togo	379	378	100 %	354	93 %	315	83 %
	Uganda	1 000	1 000	100 %	943	94 %	647	65 %
	Sambia	837	837	100 %	682	81 %	498	59 %
	Zimbabwe	472	472	100 %	466	99 %	409	87 %
	Aafrika riigid kokku	28 638	28 589	100 %	26 176	91 %	21 266	74 %
	Antigua ja Barbuda	16	16	98 %	15	97 %	13	83 %
	Barbados	22	22	100 %	18	83 %	17	79 %
	Belize	43	43	100 %	28	67 %	21	48 %
	Dominica	41	41	100 %	41	99 %	37	90 %
	Dominikaani Vabariik	283	283	100 %	277	98 %	262	92 %
	Grenada	21	21	100 %	20	97 %	20	95 %
	Guyana	84	81	97 %	78	93 %	69	82 %
	Haiti	1 031	1 030	100 %	829	80 %	690	67 %
	Jamaica	243	243	100 %	236	97 %	202	83 %
	Saint Kitts ja Nevis	9	9	100 %	8	90 %	6	66 %
	Saint Lucia	32	32	100 %	32	99 %	25	76 %
	Saint Vincent ja Grenadiinid	27	27	100 %	26	96 %	22	80 %
	Suriname	27	27	100 %	27	97 %	20	73 %
Trinidad ja Tobago	29	29	100 %	28	99 %	22	75 %
Kariibi mere riigid kokku	1 909	1 905	100 %	1 665	87 %	1 425	75 %
Cooki saared	5	5	100 %	5	99 %	5	99 %
Ida-Timor	175	174	99 %	172	98 %	129	74 %
Fidži	49	49	100 %	46	95 %	36	73 %
Kiribati	42	42	100 %	41	97 %	25	59 %
Marshalli Saared	17	17	100 %	17	98 %	11	66 %
Mikroneesia	23	23	100 %	21	89 %	10	43 %
Nauru	4	4	100 %	4	96 %	4	89 %
Niue	3	3	100 %	3	98 %	3	96 %
Belau	5	5	100 %	4	70 %	3	60 %
Paapua Uus-Guinea	246	246	100 %	202	82 %	126	51 %
Saalomoni Saared	69	69	100 %	60	87 %	56	82 %
Tonga	29	28	100 %	28	99 %	28	98 %
Tuvalu	14	14	100 %	13	99 %	10	74 %
Vanuatu	55	55	100 %	49	90 %	35	65 %
Lääne-Samoa	67	67	100 %	67	99 %	66	98 %
Vaikse ookeani piirkonna riigid kokku	804	803	100 %	732	91 %	548	68 %
Kariibi mere piirkond	540	531	98 %	429	80 %	283	52 %
Kesk-Aafrika piirkond	556	556	100 %	461	83 %	291	52 %
Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkond ja India ookeani piirkond	3 040	3 032	100 %	2 617	86 %	1 727	57 %
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud	7 744	7 632	99 %	6 938	90 %	5 808	75 %
Mitut piirkonda hõlmavad assigneeringud (PALOP)	62	62	99 %	59	94 %	45	72 %
Vaikse ookeani piirkond	324	324	100 %	253	78 %	170	52 %
Lõuna-Aafrika piirkond	142	142	100 %	142	100 %	134	95 %
Lääne-Aafrika piirkond	1 959	1 951	100 %	1 696	87 %	1 171	60 %
AKV riikide piirkondlik koostöö kokku	14 369	14 230	99 %	12 594	88 %	9 629	67 %
AKV riigid	50 174	49 686	99 %	45 118	90 %	36 002	72 %
ÜMTd	Kõik ÜMTd	30	14	46 %	10	33 %	9	31 %
	Kõik ÜMTd	30	14	46 %	10	33 %	9	31 %
	Anguilla	28	28	100 %	27	97 %	26	95 %
		2	2	100 %	2	98 %	2	90 %
	Falklandi saared	10	10	100 %	10	100 %	8	77 %
	Montserrat	33	33	100 %	33	100 %	29	88 %
	Pitcairn ja sõltkonnad	5	5	99 %	5	99 %	5	99 %
	Saint Helena	38	38	100 %	38	100 %	35	92 %
	Turksi ja Caicose saared	33	33	100 %	32	100 %	31	95 %
	Briti ÜMTd kokku	148	148	100 %	146	99 %	135	92 %
	Aruba	21	21	100 %	21	99 %	14	66 %
	Hollandi Antillid – Bonaire	4	4	100 %	4	91 %	0	0 %
	Hollandi Antillid – Saba	4	4	100 %	3	97 %	3	97 %
	Hollandi Antillid – Sint Eustatius	2	2	100 %	2	97 %	2	97 %
	Hollandi Antillid	41	41	100 %	23	57 %	18	43 %
	Sint-Maarten	14	14	100 %	6	45 %	0	0 %
	Madalmaade ÜMTd kokku	86	86	100 %	60	70 %	38	44 %
	Prantsuse Polüneesia	51	51	100 %	49	97 %	45	89 %
	Mayotte	29	29	100 %	29	100 %	29	100 %
	Uus-Kaledoonia	50	50	100 %	49	98 %	48	96 %
	Saint-Pierre ja Miquelon	47	47	100 %	46	98 %	46	98 %
	Wallis ja Futuna	39	39	100 %	36	94 %	25	64 %
	Prantsusmaa ÜMTd kokku	215	215	100 %	209	97 %	193	90 %
	ÜMTde piirkondlik koostöö	139	138	99 %	133	96 %	59	42 %
	ÜMTde piirkondlik koostöö kokku	139	138	99 %	133	96 %	59	42 %
	ÜMTd	618	601	97 %	559	90 %	434	70 %
	KOKKU: AKV RIIGID + ÜMTd	50 792	50 287	99 %	45 677	90 %	36 436	72 %

Üheteistkümnenda EAFi kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summade jagunemine kuluvaldkondade kaupa

Üheteistkümnenda EAFi kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summade jagunemine kuluvaldkondade kaupa (OECD arenguabi komitee sektorikoodid) (20)

(miljonites eurodes)
Sektor	Kulukohustustega seotud (21)	Lepingutega seotud (21)	Makstud (21)
Sotsiaaltaristu ja -teenused
110 – Haridus	1 197,26	1 038,76	758,36
120 – Tervishoid	2 226,42	2 323,60	1 907,70
130 – Rahvastikupoliitika ja -programmid ning reproduktiivtervis	352,44	38,39	20,24
140 – Vesi ja kanalisatsioon	775,90	639,26	283,71
150 – Valitsus ja kodanikuühiskond	5 905,39	5 450,64	4 156,20
160 – Muu sotsiaaltaristu ja -teenused	979,35	1 339,34	1 128,02
Sotsiaaltaristu ja -teenused KOKKU	11 436,77	10 829,99	8 254,24
Majandustaristu ja -teenused
210 – Veondus ja ladustamine	1 445,48	1 827,48	595,21
220 – Side	140,96	99,39	64,78
230 – Energeetika	2 016,01	1 566,30	675,00
240 – Pangandus- ja finantsteenused	93,93	96,23	38,59
250 – Ettevõtlus- ja muud teenused	346,23	178,15	84,80
Majandustaristu ja -teenused KOKKU	4 042,59	3 767,55	1 458,38
Tootmissektorid
310 – Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	3 187,79	2 509,57	1 478,27
320 – Tööstus, maavarad ja kaevandamine, ehitus	623,58	356,84	115,46
330 – Kaubandus ja turism	497,21	353,36	138,53
Tootmissektorid KOKKU	4 308,58	3 219,77	1 732,26
Mitut sektorit hõlmav / valdkondadevaheline tegevus
410 – Üldine keskkonnakaitse	999,94	760,45	390,13
430 – Muu mitut sektorit hõlmav tegevus	3 841,16	2 343,95	609,07
Mitut sektorit hõlmav / valdkondadevaheline tegevus KOKKU	4 841,10	3 104,40	999,19
Kaupadena antav abi ja üldine programmiabi
510 – Üldine eelarvetoetus	3 116,32	3 059,65	2 345,18
520 – Toiduabi arenguabi raames	614,50	385,27	332,91
Kaupadena antav abi ja üldine programmiabi KOKKU	3 730,82	3 444,92	2 678,10
Võlaga seotud meetmed
600 – Võlaga seotud meetmed	91,50	—	—
Võlaga seotud meetmed KOKKU	91,50	—	—
Humanitaarabi
720 – Hädaolukordadele reageerimine	746,19	505,17	458,31
730 – Ülesehitusabi ja taastamine	137,83	43,40	33,36
740 – Katastroofideks valmisolek	133,29	106,16	69,14
Humanitaarabi KOKKU	1 017,31	654,72	560,80
Rahastajate halduskulud / Jaotamata kulud / Määratlemata kulud
910 – Rahastajate halduskulud	978,02	786,39	739,89
998 – Jaotamata kulud / Määratlemata kulud	586,30	434,28	421,68
N/A – Ei kohaldata	214,40	0,64	—
Rahastajate halduskulud / Jaotamata kulud / Määratlemata kulud KOKKU	1 778,72	1 221,31	1 161,57
ÜHETEISTKÜMNENDA EAFi kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summad KOKKU	31 247,39	26 242,65	16 844,55

Muutused üheteistkümnenda EAFi kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summades kuluvaldkondade kaupa

3. SÕNASTIK

Aastasuse põhimõte

Eelarvepõhimõte, mille kohaselt kulud ja tulud kavandatakse ja kiidetakse heaks üheks aastaks – alates 1. jaanuarist 31. detsembrini.

ABAC (tekkepõhine arvestus)

ABAC on komisjoni raamatupidamissüsteem, mida täiendavad alates 2005. aastast tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtted. Erinevalt kassapõhisest eelarve raamatupidamisarvestusest kajastatakse tekkepõhises raamatupidamisarvestuses tulud nende tekkimisel, mitte sissenõudmisel. Kulud kajastatakse kulude tekkimisel, mitte maksmisel. See erineb kassapõhisest eelarve raamatupidamisarvestusest, kus tehingud ja muud sündmused kajastatakse raha laekumisel või väljamaksmisel.

Ametid

Eraldiseisva juriidilise isiku staatusega ELi asutused, kellele võidakse teatavate rangete tingimuste alusel delegeerida eelarve täitmise volitused. Nende eelarve täitmisele annab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon heakskiidu eraldiseisvalt.

Assigneeringud

Eelarve rahastamine.

Eelarves esitatakse nii kulukohustuste (õiguslikult siduvad lubadused anda rahalisi vahendeid, tingimusel et täidetud on teatavad tingimused) kui ka maksete (vahendite saajatele sularaha maksmine või pangaülekannete tegemine) prognoos. Kulukohustuste ja maksete assigneeringud on sageli erinevad (liigendatud assigneeringud), sest mitmeaastased programmid ja projektid seotakse tavaliselt täielikult kulukohustustega nende kinnitamise aastal, makseid aga tehakse nende rakendamisaja jooksul vastavalt programmide ja projektide edenemisele. Liigendamata assigneeringud on halduskulude assigneeringud ning kulukohustuste assigneeringud võrduvad maksete assigneeringutega.

Assigneeringute tühistamine

Kasutamata assigneeringud, mida ei tohi enam kasutada.

Assigneeringute ülekandmine

Erand aastasuse põhimõttest, kui assigneeringud, mida asjaomasel eelarveaastal kasutada ei saanud, kantakse erandkorras üle kasutamiseks järgmisel aastal.

Eelarve

Kooskõlas eelarvepõhimõtetega koostatav iga-aastane finantskava, milles esitatakse prognoosid ja kiidetakse igaks eelarveaastaks heaks hinnangulised tulevased kulud ja tulud ning kulutused, mille kohta esitatakse üksikasjalik kirjeldus ja põhjendus eelarveselgitustes.

Eelarve täitmine

Eelarvevahendite kasutamine kulu- ja tulutoimingute kaudu.

Eelarve täitmise tulemus

Saadud tulude ja väljamakstud summade vahe, sh ülekandmistest, tühistamistest ja vahetuskursierinevustest tulenevad korrigeerimised.

Ametite puhul tuleb sellele vahele vastav summa rahastamisasutusele tagasi maksta, nagu on ette nähtud ametite finantsmääruses.

Eelarveline kulukohustus

Eelarveline kulukohustus on edaspidiste kulutuste katmiseks tehtav assigneeringute broneering.

Eelarvepunkt/eelarverida/eelarvepositsioon

Tulud ja kulud on eelarves kajastatud eelarvepädevate institutsioonide kehtestatud kohustusliku liigenduse kohaselt, mis peegeldab iga punkti sisu ja otstarvet. Eelarverea nimetuses (jaotis, peatükk, artikkel või rida) sisaldub liigendusühiku formaalne kirjeldus.

Eelarvepädevad institutsioonid

Institutsioonid, kes on volitatud tegema eelarveküsimustega seotud otsuseid: ELi institutsioonide korral on eelarvepädevad institutsioonid Euroopa Parlament ja nõukogu.

Ametite ja ühisettevõtete eelarvepädevad institutsioonid on nende juhatused.

Finantsmäärus

Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast kontrollikojaga konsulteerimist vastu võetud määrus, milles kehtestatakse Euroopa Liidu üldeelarve koostamise ja täitmise nõuded.

Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (22).

Haldusassigneeringud

Haldusassigneeringutest kaetakse institutsioonide ja üksuste jooksvad kulud (isikkoosseisule, hoonetele, bürooseadmetele).

Juriidiline kohustus

Kolmandate isikute ees võetav õiguslik kohustus.

Kindlaksmääratud nõuded

Nõuded on sissenõudekorraldused, mille Euroopa Liit peab tulude kogumiseks kindlaks määrama.

Kohaldamise eeskirjad

Finantsmääruse rakendamist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. Need on sätestatud komisjoni määruses, mis võeti vastu pärast kõikide institutsioonidega konsulteerimist, ning nendega ei saa muuta finantsmäärust, millel need põhinevad.

Korrigeerimine

Paranduseelarve vastuvõtmine või vahendite ümberpaigutamine ühest eelarvepunktist teise.

Kulud

Eelarvevahendite kasutamine eri liiki rahastamisallikatest.

Kulukohustusest vabastamine

Õigusakt, millega tühistatakse varasem kulukohustus (või osa sellest).

Kulukohustuste assigneeringud

Kulukohustuste assigneeringutest kaetakse jooksval eelarveaastal võetavate juriidiliste kohustuste (lepingud, toetuslepingud/otsused) kogukulud. Finantsmääruse artikkel 7: kulukohustuste assigneeringud hõlmavad eelarveaastal rohkem kui ühte eelarveaastat hõlmavate meetmetega seoses võetud juriidiliste kohustuste (lepingud, toetuslepingud/otsused) koguväärtust.

Laekumised

Vt tulu.

Liigendamata assigneeringud

Liigendamata assigneeringuid kasutatakse aastast laadi tegevuse rahastamiseks. (Finantsmääruse artikkel 9). ELi eelarves on liigendamata assigneeringud halduskulude, põllumajandusturutoetuste ja otsetoetuste assigneeringud.

Liigendatud assigneeringud

Liigendatud assigneeringuid kasutatakse mitmeaastaste meetmete rahastamiseks; nendest kaetakse jooksval eelarveaastal rohkem kui ühte eelarveaastat hõlmavate meetmete jaoks võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust. Finantsmääruse artikkel 7: liigendatud assigneeringud kirjendatakse mitmeaastaste meetmete jaoks. Need koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest.

Makse

Juriidilise kohustuse täitmiseks tehtav väljamakse.

Maksete assigneeringud

Maksete assigneeringutega kaetakse kulud, mis tulenevad jooksval eelarveaastal ja/või eelnevatel eelarveaastatel võetud juriidilistest kohustustest (finantsmääruse artikkel 7).

Paranduseelarve

Eelarveaasta kestel vastu võetud otsus muuta (suurendada, vähendada, ümber paigutada) jooksva aasta vastuvõetud eelarve erinevaid aspekte.

Peaarvepidaja

Peaarvepidaja ülesanded, volitused ja kohustused on sätestatud finantsmääruses:

—	nõuetekohane maksete tegemine,

—	tulude kogumine,

—	saadaolevate summade sissenõudmine ja tasaarvestus,

—	raamatupidamisarvestuse pidamine ning raamatupidamise aastaaruande koostamine ja esitamine,

—	raamatupidamiseeskirjade ja -metoodika ning kontoplaani kehtestamine,

—	raamatupidamissüsteemide kehtestamine ja heakskiitmine ning eelarvevahendite käsutaja sisseseatud selliste süsteemide heakskiitmine, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks (kohalikud süsteemid),

—	rahavoogude juhtimine,

—	avansikontode haldajate määramine,

—	pangakontode avamine ja sulgemine institutsiooni nimel.

Raamatupidamisarvestus

Finantstehingute kirjendamine ja aruandlus, sealhulgas tehingu loomine, kajastamine, töötlemine ja selle kohta kokkuvõtte tegemine raamatupidamise aastaaruandes.

Rahastamisallikas

Assigneeringute liik.

RAL

Täitmata kulukohustuste summa. Vt täitmata kulukohustused.

Sihtotstarbeline tulu

Teatavad sihtotstarbelised tulud, nagu sihtkapitalina saadud tulu, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga liidu institutsiooni sihtotstarbelised tulud.

Vt sihtotstarbeline (välis-/sise-) tulu.

Sihtotstarbeline (välis-/sise-) tulu

Spetsiaalne tulu, mis on ette nähtud konkreetsete kuluartiklite rahastamiseks

Sihtotstarbelise välistulu peamine allikas on kolmandate riikide rahaline osalus liidu rahastatavates programmides.

Sihtotstarbelise sisetulu peamine allikas on tulu kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel tarnitud kaupade, osutatud teenuste või tehtud ehitustööde eest, tulu alusetult makstud summade tagasimaksmisest ning tulu väljaannete ja filmide, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal olevate väljaannete ja filmide müügist.

Sihtotstarbelise tulu alla kuuluvate tulude täielik loetelu on esitatud finantsmääruse artiklis 21.

Sissenõudmine

Sissenõudekorraldus on menetlus, mille käigus volitatud eelarvevahendite käsutaja registreerib komisjoni nõude saadaoleva summa saamiseks, et see võlgnikult (enamasti vahendite saajalt) sisse nõuda.

Tegevusassigneering

Tegevusassigneeringutega rahastatakse eri poliitikavaldkondi, peamiselt toetuste või hankemenetluste kaudu.

Toetused

Eelarvest annetusena antavad rahalised otsetoetused, millega rahastatakse ELi poliitika olulise osa elluviimiseks ettenähtud meedet või üldistes Euroopa huvides oleva eesmärgi või ELi poliitikaeesmärgi saavutamise nimel tegutseva organi tegevust.

Tulem

Kulude ja tulude mõju bilansile vastavalt tekkepõhise arvestuse põhimõtetele.

Tulemus

Vt eelarve täitmise tulemus.

Tulu(d)

Laekumised kõigist eelarve rahastamise allikatest.

Täitmata kulukohustused

Täitmata kulukohustused (pr k „Reste à Liquider“, RAL) on kulukohustuste assigneeringud, mille alusel makseid ei ole veel tehtud, või juriidilised kohustused, mis ei ole veel täielikult maksetega tasaarveldatud. Need tulenevad otseselt mitmeaastaste programmide olemasolust ning kulukohustuste ja maksete assigneeringute lahususest.

Täitmine

Vt eelarve täitmine.

Täitumine

Vt eelarve täitmise tulemus.

Tühistatavad assigneeringud

Kasutamata assigneeringud, mis eelarveaasta lõpus tühistatakse. See tähendab assigneeringust tulenevate kulutamise ja/või kohustiste võtmise volituste täielikku või osalist tühistamist.

Vaid ühisettevõtete puhul võib nende suhtes kohaldatavate finantsreeglite kohaselt lisada kõik kasutamata assigneeringud kuni kolme järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestusse (nn „N+3“ reegel). Seega saab ühisettevõtete tühistatavad assigneeringud uuesti kättesaadavaks teha kuni eelarveaastani „N+3“.

Vahetuskursierinevus

Erinevus, mis tekib väljaspool euroala asuvate riikidega seotud tehingutele vahetuskursside kohaldamise või välisvaluutas varade ja kohustiste ümberhindluse tulemusena.

Vastuvõetud eelarve

Eelarveprojekt võetakse vastu siis, kui eelarvepädev institutsioon selle kinnitab.

Vt eelarve.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja

Volitatud eelarvevahendite käsutaja vastutab asjaomases üksuses tulu- ja kulutoimingute heakskiitmise eest kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning selle tagamise eest, et täidetud oleksid seaduslikkuse ja korrektsuse nõuded.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja langetab kõik tema vastutusalasse kuuluvate meetmetega seotud finantsotsused. Eeskätt peab ta tegema oma riskianalüüsi alusel otsused eelarve täitmise kohta.

Õiguslik alus (alusakt)

Õiguslik alus on üldjuhul Euroopa Liidu toimimise lepingul põhinev õigusakt, millega antakse komisjonile pädevus seoses konkreetse poliitikavaldkonnaga ja sätestatakse tema pädevusse antud ülesannete, sealhulgas eelarve täitmise tingimused. Teatavate lepingu artiklitega antakse komisjonile volitus võtta kindlaid meetmeid, millega kaasnevad kulutused, ilma et nende kulutuste tegemiseks oleks vaja täiendavat õiguslikku alust.

Ühisettevõte

Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel asutatud juriidilisest isikust ELi organ. Seda terminit võib kasutada ükskõik millise koostööstruktuuri kirjeldamiseks, mis on ette nähtud liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse programmide tõhusaks elluviimiseks.

Ülejääk

Summa, mille võrra tulud ületavad kulusid (vt eelarve täitmise tulemus) ja mis tuleb rahastamisasutusele kooskõlas finantsmäärusega tagastada.

Ümberpaigutused

Ümberpaigutused eelarveridade vahel on assigneeringute viimine ühelt eelarverealt teisele eelarveaasta jooksul, moodustades erandi eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttest. Need on siiski Euroopa Liidu toimimise lepinguga sõnaselgelt lubatud finantsmääruses sätestatud tingimustel. Finantsmääruses on nimetatud erinevaid ümberpaigutamiste liike, sõltuvalt sellest, kas need toimuvad eelarve jaotiste, peatükkide, artiklite või rubriikide piires ja kas need nõuavad erineva tasandi kinnitust.

EUROOPA INVESTEERIMISPANGA HALLATAVATE VAHENDITE RAKENDAMISE AASTAARUANNE

EUROOPA INVESTEERIMISPANK

CA/541/21

11. märts 2021

Dokument 21/101

DIREKTORITE NÕUKOGU

INVESTEERIMISRAHASTU

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

SEISUGA 31. DETSEMBER 2020

a)	Finantsseisundi aruanne

b)	Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

c)	Omakapitali muutuste aruanne

d)	Rahavoogude aruanne

e)	Raamatupidamise aastaaruande lisad

f)	Sõltumatu audiitori aruanne

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

SEISUGA 31. DETSEMBER 2020

(tuhandetes eurodes)
	Lisad	31.12.2020	31.12.2019
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	5	923 940	837 777
Nõuded rahastajate vastu	9/17	68 908	86 330
Likviidsed finantsvarad	10	351 873	330 587
Finantstuletisinstrumendid	6	33 584	14 184
Laenud ja ettemaksed	7	1 673 445	1 518 675
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid	8	526 810	619 928
Muud varad	11	109	—
Varad kokku		3 578 669	3 407 481
KOHUSTISED JA RAHASTU OMAKAPITAL
KOHUSTISED
Finantstuletisinstrumendid	6	642	191
Edasilükkunud tulud	12	29 732	32 566
Antud tagatiste eraldised	13	851	628
Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised	14	33 152	37 269
Võlad kolmandatele isikutele	15	152 378	147 438
Muud kohustised	16	3 446	2 353
Kohustised kokku		220 201	220 445
RAHASTU OMAKAPITAL
Rahastu liikmesriikidelt sisse nõutud osamaks	17	3 221 695	2 967 000
Jaotamata kasum		136 773	220 036
Rahastu omakapital kokku		3 358 468	3 187 036
Kohustised ja rahastu omakapital kokku		3 578 669	3 407 481

KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

31. DETSEMBRIL 2020 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA

(tuhandetes eurodes)
	Lisad	Alates 1.1.2020	Alates 1.1.2019
	Lisad	kuni 31.12.2020	kuni 31.12.2019
Intressid ja samalaadsed tulud (1)	19	84 783	93 923
Intressid ja samalaadsed kulud	19	-5 250	-2 948
Intressid ja samalaadsed tulud (neto)		79 533	90 975
Tulud teenus- ja vahendustasudest	20	353	4 438
Kulud teenus- ja vahendustasudest	20	-225	-721
Tulud teenus- ja vahendustasudest (neto)		128	3 717
Finantstuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine		18 949	12 611
Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt	21	-46 717	9 904
Netotulu laenudelt ja ettemaksetelt (mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)	7	-29 621	-8 331
Laenude müük ja sissenõudmisest saadud tulu		2 362	2 064
Valuutakursside muutustest tulenev netotulu		-48 545	-61 998
Netotulu finantstehingutest		- 103 572	-45 750
Laenude ja ettemaksete väärtuse languse muutus pärast tühistamiste mahaarvamist	7	-4 312	17 243
Tagatiste eraldiste muutus pärast tühistamiste mahaarvamist	13	-228	107
Siduvate laenuandmiskohustuste eraldiste muutus pärast tühistamiste mahaarvamist	14	3 715	-13 244
Üldhalduskulud	22	-58 527	-50 009
Majandusaasta (kahjum)/kasum		-83 263	3 039
Muu koondkasum		—	—
Majandusaasta koond(kahjum)/-kasum kokku		-83 263	3 039

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

31. DETSEMBRIL 2020 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA

(tuhandetes eurodes)
	Lisad	Sissenõutud osamaksud	Jaotamata kasum	Kokku
Seisuga 1. jaanuar 2020		2 967 000	220 036	3 187 036
Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud	17	209 614	—	209 614
Üheksanda EAFi intressitoetusteks ja tehniliseks abiks ettenähtud osamaksu ümberjaotamine omakapitali	17	45 081	—	45 081
2020. majandusaasta (kahjum)		—	-83 263	-83 263
Rahastu omakapitali muutused		254 695	-83 263	171 432
Seisuga 31. detsember 2020		3 221 695	136 773	3 358 468
Seisuga 1. jaanuar 2019		2 697 000	216 997	2 913 997
Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud	17	270 000	—	270 000
Majandusaasta kasum 2019. aastal		—	3 039	3 039
Rahastu omakapitali muutused		270 000	3 039	273 039
Seisuga 31. detsember 2019		2 967 000	220 036	3 187 036

RAHAVOOGUDE ARUANNE

31. DETSEMBRIL 2020 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA

(tuhandetes eurodes)
	Lisad	Alates 1.1.2020 kuni 31.12.2020	Alates 1.1.2019 kuni 31.12.2019
PÕHITEGEVUS
Majandusaasta (kahjum)/kasum		-83 263	3 039
Korrigeerimised:
Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt	8	47 909	-8 629
Laenude ja ettemaksete väärtuse languse muutus pärast tühistamiste mahaarvamist	7	4 312	-17 243
Netotulu laenudelt ja ettemaksetelt (mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)		29 621	8 331
Laenudelt ja ettemaksetelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus	7	-5 202	-5 087
Antud tagatiste eraldiste netomuutus pärast tühistamiste mahaarvamist	13	228	-107
Siduvate laenuandmiskohustuste eraldiste netomuutus pärast tühistamiste mahaarvamist		-4 117	13 447
Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine		-18 949	-12 611
Likviidsetelt finantsvaradelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus	10	1 067	331
Edasilükkunud tulude muutus		-2 834	-1 198
Vahetuskursi muutuste mõju laenudele	7	90 878	-17 752
Vahetuskursi muutuste mõju aktsiatele ja muudele muutuvtuluga väärtpaberitele	8	33 616	-6 812
Vahetuskursi muutuste mõju hoitavale rahale		9 233	2 369
Kasum / (kahjum) põhitegevusest enne põhitegevusega seotud varades ja kohustistes toimunud muutuste arvestamist		102 499	-41 922
Laenude väljamaksed	7	- 560 291	- 311 185
Laenude tagastamine	7	276 101	355 078
Laenude müük ja sissenõudmisest saadud tulu		2 362	2 194
Rahalt ja raha ekvivalentidelt kogunenud intressitulu muutus	5	66	-93
Likviidsed finantsvarad (suurenemine)	10	-2 710 009	-2 948 021
Likviidsed finantsvarad lõpptähtaegade kaupa	10	2 689 790	2 952 905
Aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite väärtuse vähenemine	8	-85 305	- 106 943
Puhastulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt		85 477	71 024
Muude varade suurenemine/(vähenemine)		109	-171
Muude kohustiste (suurenemine)/vähenemine		-1 093	140
Euroopa Investeerimispangale tasutavate summade suurenemine		8 543	2 187
Põhitegevuses kasutatud netorahavood		- 191 751	-24 807
FINANTSEERIMISTEGEVUS
Liikmesriikidelt saadud osamaksud		227 035	284 820
Seoses intressitoetuste ja tehnilise abiga liikmesriikidelt saadud summad		60 387	30 000
Seoses intressitoetuste ja tehnilise abiga liikmesriikide eest makstud summad		-18 807	-28 220
Rahavood finantseerimistegevusest (neto)		268 615	286 600
Raha ja raha ekvivalentide suurenemine (neto)		76 864	261 793
Rahavoogude koondaruanne:
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga		837 980	573 818
Netorahavood, (mida kasutatakse) / mis on saadud:
põhitegevusest		- 191 751	-24 937
finantseerimistegevusest		268 615	286 730
vahetuskursi muutuste mõjust rahale ja raha ekvivalentidele		9 233	2 369
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga		924 077	837 980
Raha ja raha ekvivalendid jagunevad:
Sularaha	5	398 991	72 166
Tähtajalised hoiused (kogunenud intressideta)	5	380 000	622 991
Kommertsväärtpaberid	5	145 086	142 823
		924 077	837 980

Raamatupidamise aastaaruande lisad 31. detsembri 2020. aasta seisuga

1. Üldine teave

Investeerimisrahastu (edaspidi „rahastu“) on loodud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi „AKV riigid“) rühma ja Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou lepingu (edaspidi „leping“) raames, mis sõlmiti 23. juunil 2000 ning vaadati läbi 25. juunil 2005 ja 22. juunil 2010.

Rahastu ei ole juriidiline isik. Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“ ja „pank“) haldab liikmesriikide („rahastajad“) nimel osamaksusid vastavalt lepingu tingimustele ja korraldab rahastu tegevust.

Lepingu kohane rahastamine toimub ELi liikmesriikide eelarvetest. Rahastu rahastamiseks ja intressitoetuste maksmiseks vajaliku toetuse summad saadakse ELi liikmesriikide osamaksudest mitmeaastase finantsraamistiku raames (esimene finantsprotokoll aastateks 2000–2007 (edaspidi „üheksas Euroopa Arengufond (EAF)“), teine finantsprotokoll aastateks 2008–2013 (edaspidi „kümnes EAF“) ja kolmas finantsprotokoll aastateks 2014–2020 (edaspidi „üheteistkümnes EAF“)). EIP-le on tehtud ülesandeks järgneva haldamine:

—	rahastu, s.o riske kandev käibefond, mille eesmärk on erasektori investeeringute edendamine AKV riikides ning mille maht on 3 685,5 miljonit eurot, millest 48,5 miljonit eurot on eraldatud ülemeremaadele ja -territooriumidele (edaspidi „ÜMTd“);

—	intressitoetuste rahastamiseks ettenähtud toetused AKV riikidele summas kuni 1 220,85 miljonit eurot ja ÜMTdele kuni 8,5 miljonit eurot. Neid toetusi saab kuni 15 % ulatuses kasutada projektidega seonduva tehnilise abi rahastamiseks.

EL ja AKV riigid on kokku leppinud üleminekukorras, mis võimaldab EIP-l jätkata meetmete allkirjastamist AKV piirkonnas kuni 2021. aasta novembri lõpuni või kuni uue AKV-ELi lepingu jõustumiseni või kuni liidu ja AKV riikide vahelise uue lepingu ajutise kohaldamiseni, olenevalt sellest, mis saabub varem (AKV-ELi suursaadikute komitee 4. detsembri 2020. aasta otsus nr 2/2020, millega muudetakse AKV-ELi suursaadikute komitee otsust nr 3/2019 võtta vastu AKV-ELi koostöölepingu artikli 95 lõike 4 kohased üleminekumeetmed (23)).

15. detsembril 2020 jõuti kokkuleppele naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi kohta, mis hõlmab ELi välistegevust aastatel 2021–2027. Muu hulgas integreeritakse sellega ELi eelarvesse EAF, mida praegu rahastatakse väljaspool eelarvet. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrusega tagatakse komisjonile õiguslik alus, et delegeerida EIP-le edaspidi ELi volitusi väljaspool ELi toimuvaks tegevuseks. Samuti tagatakse sellega välisinvesteeringute raamistik liidu koostööks partnerasutustega ELi eelarvest rahastatavate toetuste või tagatiste kaudu. Eelduste kohaselt võetakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit käsitlev õigusakt vastu 2021. aasta kevadel.

23. detsembril 2020 otsustas nõukogu pikendada praeguse AKV investeerimisrahastu kulukohustuste võtmise perioodi vähemalt kuue kuu võrra. Edaspidi võetakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi raames kasutusele AKV investeerimisrahastust tagasisaadavad vahendid, ühendades Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD+) AKV riikide erasektorile pühendatud komponendi ja usaldusfondi, mida mõlemat rakendab EIP.

Pärast investeerimisrahastu kulukohustuste võtmise perioodi pikendamist jätkab pank kooskõlas oma volitustega tegevuse heakskiitmist kuni 30. juunini 2021 või kuni välistegevuse rahastamisvahendit käsitleva määruse jõustumiseni, olenevalt sellest, kumb saabub hiljem ja igal juhul mitte kauem kui 30. novembrini 2021 (24).

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti tegevuse jätkuvuse põhimõttest, mille puhul eeldatakse, et investeerimisrahastust suudetakse maksta välja kõik mis tahes tegevuse raames tasumisele kuuluvad summad. Investeerimisrahastu toimimise kestust ei ole kindlaks määratud. Üheteistkümnenda EAFi sisekokkulepe kehtib kõnealuse kokkuleppe artikli 14 lõike 3 kohaselt seni, kuni see on vajalik kõikide AKV-ELi partnerluslepingu, ÜMTde assotsieerimise otsuse ja mitmeaastase finantsraamistiku alusel rahastatavate toimingute täielikuks elluviimiseks.

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2020.

EIP halduskomitee ettepanekul võttis EIP direktorite nõukogu 11. märtsil 2021 raamatupidamise aastaaruande vastu ja andis loa esitada see EIP juhatajate nõukogule, et viimane saaks selle 23. aprilliks 2021 heaks kiita.

2. Peamised arvestusmeetodid

2.1. Koostamise alus — nõuetele vastavuse kinnitus

Rahastu raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS).

a. Olulised raamatupidamisalased otsused ja hinnangud

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb anda raamatupidamislikke hinnanguid. Samal ajal peab EIP juhtkond rahastu arvestusmeetodite kohaldamisel lähtuma oma äranägemisest. Avalikustada tuleb valdkonnad, milles tehtavate otsuste puhul kasutatakse oma äranägemist laiemas ulatuses või mis on keerukamad, ning valdkonnad, millega seotud eeldustel ja hinnangutel on raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju.

Otsuseid ja hinnanguid on kõige enam kasutatud järgnevates valdkondades:

Finantsinstrumentide õiglase väärtuse mõõtmine

Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus põhineb noteeritud turuhinnal või maaklerite hinnanoteeringutel. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Hinnangud liigitatakse vastavalt nende tasemele õiglase väärtuse hierarhias, mis sõltub hindamismeetodis kasutatud sisenditest. Hindamismeetodid on avaldatud ja neid on kirjeldatud lisade punktides 2.4.2 ja 4.

Laenude ja ettemaksete väärtuse langusest tulenev kahjum

Oodatava krediidikahju mõõtmiseks tuleb juhtkonnal teha olulisi otsuseid, eelkõige hinnata väärtuse langusest tuleneva kahjumi kindlaksmääramisel, kui oluliselt on suurenenud krediidirisk alates esmasest kajastamisest, võtta arvesse tulevikku suunatud teavet ning prognoosida tulevaste rahavoogude suurust ja ajastust ning tagatise väärtust. Nende prognooside aluseks on hulk tegureid, mis võivad oluliselt muuta kajastatava krediidikahju allahindluse ajastust ja summat (lisade punkt 2.4.2). Asjakohaseid eeldusi COVID-19-st põhjustatud väärtuse languse mõju kohta on üksikasjalikult kirjeldatud lisade punktides 2.4.2 ja 3.2.3.7.

Noteerimata omakapitaliinvesteeringute väärtuse hindamine

Noteerimata omakapitaliinvesteeringute väärtust hinnatakse tavaliselt ühel järgnevatest alustest:

—	hiljutised ametlikud turutehingud;

—	põhimõtteliselt samasuguse muu instrumendi jooksev õiglane väärtus;

—	oodatavad rahavood diskonteerituna jooksvate määrade alusel, mida kohaldatakse sarnaste tingimuste ja riskinäitajatega instrumentide puhul;

—	korrigeeritud netovarade meetod või

—	muud hindamismudelid.

Rahavoogude ja diskonteerimisel kasutatavate tegurite kindlaksmääramine noteerimata omakapitaliinvesteeringute puhul nõuab olulisi hinnanguid. Rahastu kohandab hindamismeetodeid perioodiliselt ja testib nende asjakohasust, kasutades selleks kas sama instrumendiga tehtud turutehingute jälgitavaid jooksvaid hindasid või muid jälgitavaid turuandmeid.

Rahastu osalusega üksuste konsolideerimine

EIP tegi olulise otsuse, et ükski üksustest, milles tal on osalus, ei ole rahastu kontrolli all. See on tingitud sellest, et kõikides sellistes üksustes kuulub vastutus haldamise, tegevuse juhtimise ja partnerlusasjade eest täisosanikule, fondijuhile või haldusnõukogule, kellel on õigus ja pädevus teha kõik vajalikud toimingud partnerluse ülesannete ja eesmärkide täitmiseks kooskõlas investeerimis- ja tegevuspõhimõtetega.

b. Muutused arvestusmeetodites

Kui järgmised muudatused kõrvale jätta, siis on rahastu kõigi käesoleva raamatupidamise aastaaruandega hõlmatud arvestusperioodide suhtes järjepidevalt kohaldanud lisade punktis 2.4 kirjeldatud arvestuspõhimõtteid. Rahastu võttis aasta jooksul vastu järgmised standardimuudatused ja uued standardid.

Kasutuselevõetud standardid

Rahastu raamatupidamise aastaaruande puhul võeti alates 1. jaanuarist 2020 kasutusele alljärgnevad kehtivate standardite tõlgendused, muudatused ja parandused.

Viiteintressimäära reform – standardite IFRS 9, IAS 39 ja IFRS 7 muudatused

2019. aasta septembris avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) standardite IFRS 9, IAS 39 ja IFRS 7 muudatused, millega nähti ette ajutised vabastused selleks, et ebakindluse perioodil enne kehtiva viiteintressimäära asendamist alternatiivse, peaaegu riskivaba intressimääraga oleks võimalik jätkata riskimaandamisinstrumentide arvestust.

IFRS 9 muudatuste hulgas on mitu vabastust, mis kehtivad kõigi viiteintressimäära reformist otseselt mõjutatud riskimaandamissuhete suhtes. Esimesed kolm vabastust on seotud alljärgnevaga:

—	hindamine, kas prognoositav tehing (või selle komponent) on äärmiselt tõenäoline;

—	hindamine, millal liigitada summa ümber rahavoo riskimaandamisreservist kasumisse või kahjumisse;

—	maandatud objekti ja riskimaandamisobjekti majandussuhte hindamine.

Iga vabastuse korral eeldatakse, et viitemäär, millel põhineb maandatud riskiga rahavoog, viiteintressimäära reformiga ei muutu.

Neljanda vabastusega nähakse ette, et lepingus sätestamata riskikomponent peab olema selgelt eristatav üksnes maandatud instrumendi algsel määramisel ja mitte jooksvalt.

Vabastuste kohaldamine on vabatahtlik ning muudatustes kirjeldatud sündmuste toimumiseta kehtivad need tähtajatult. Samuti kehtestati muudatustes konkreetsed avalikustamisnõuded riskimaandamissuhete kohta, mille suhtes neid vabastusi kohaldatakse. Muudatusi tuleb kohaldada tagasiulatuvalt. Nende kohaldamisel ei saa aga uuesti kehtestada selliseid riskimaandamissuhteid, mille määratlemine oli varem lõpetatud, samuti ei saa määratleda mingeid riskimaandamissuhteid tagasiulatuvalt.

Muudatuste kasutuselevõtt ei avaldanud olulist mõju rahastu raamatupidamise aastaaruandele.

Olulisuse mõiste (IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ ja lAS 8 „Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead“ muudatused)

Muudatustega täpsustatakse olulisuse mõistet ja viiakse vastavusse kontseptuaalses raamistikus ja standardites kasutatavad määratlused. Muudetud määratluse kohaselt on teave oluline, „kui võib mõistlikult eeldada, et selle väljajätmine, ebaõige esitamine või varju jätmine võib mõjutada otsuseid, mille tegemisel üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad lähtuvad kõnealustest finantsaruannetest, milles on esitatud finantsteave konkreetse aruandva üksuse kohta“. Samuti täpsustatakse muudatuses mõistet „üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad“ – nende alla kuuluvad „olemasolevad ja võimalikud investorid, laenuandjad ja teised võlausaldajad“, kes peavad vajatava finantsteabe saamisel suures osas tuginema üldotstarbelistele finantsaruannetele.

Muudatused ei avaldanud olulist mõju rahastu raamatupidamise aastaaruandele.

Muudatused IFRS-standardites kontseptuaalsele raamistikule viitamisel

Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku läbivaadatud versioon ei ole standard ning ükski selles sisalduvatest kontseptsioonidest ei ole ülimuslik standardites sisalduvate kontseptsioonide või standardis sätestatud nõuete suhtes; selle asemel on raamistiku põhieesmärk aidata IASB-l koostada standardeid, aruannete koostajatel töötada välja järjepidevaid arvestusmeetodeid juhtudel, mil kohaldatav standard puudub, ning kõikidel pooltel mõista ja tõlgendada standardeid. Kontseptuaalne raamistik sisaldab teatavaid uusi kontseptsioone ja selgitusi mõningate oluliste kontseptsioonide kohta, samuti ajakohastatud määratlusi ning varade ja kohustiste kajastamise kriteeriume.

Rahastu võttis läbivaadatud kontseptuaalse raamistiku vastu 1. jaanuaril 2020. Läbivaadatud kontseptuaalne raamistik ei avaldanud olulist mõju rahastu raamatupidamise aastaaruandele.

Avaldatud, kuid veel vastuvõtmata standardid

Viiteintressimäära reform (2. etapp – standardite IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused)

27. augustil 2020 avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) viiteintressimäära reformi 2. etapi, mis hõlmab standardite IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatusi. Teise etapi muudatuste avaldamisega viis IASB lõpule oma töö seoses pankadevahelise intressimäära (IBOR) reformiga.

Muudatustega tehakse ajutisi vabastusi, mis käsitlevad mõju finantsaruandlusele siis, kui pankadevaheline intressimäär (IBOR) asendatakse alternatiivse peaaegu riskivaba intressimääraga.

Muudatusi rakendatakse 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Rahastu ei võtnud neid muudatusi ettenähtust varem vastu ning moodustatud on talitustevaheline pankadevahelise intressimäära töörühm, kes hindab mõju ja haldab üleminekumeetmeid.

c. Kokkuvõte tähtsamatest arvestusmeetoditest

Finantsseisundi aruandes on varad ja kohustised esitatud likviidsuse järgi kahanevas järjekorras ning käibe- ja põhivaral ei ole vahet tehtud.

i. Välisvaluuta ümberarvestamine

Rahastu raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes, mis on ühtlasi rahastu arvestus- ja aruandlusvaluuta. Kui ei ole teisiti märgitud, on finantsteave esitatud eurodes ja ümardatud lähima tuhandeni.

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Rahalised varad ja kohustised, mis on nomineeritud muudes valuutades kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber finantsseisundi aruande kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Ümberarvestamisest tulenevat kasumit või kahjumit kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.

Mitterahalised kirjed, mida mõõdetakse välisvaluutas soetusmaksumuses, arvestatakse ümber algse tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Mitterahalised kirjed, mida mõõdetakse välisvaluutas õiglases väärtuses, arvestatakse ümber õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Vahetuskursierinevused, mis tulenevad tehingute teostamisest vahetuskursi alusel, mis erineb tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursist, ja realiseerimata vahetuskursierinevused, mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud tasumata rahalistest varadest ja kohustistest, kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.

ii. Finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Finantsinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid, kajastatakse esmaselt arvelduspäeva seisuga.

Liigitus ja mõõtmine

Finantsvarad

Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvara amortiseeritud soetusmaksumuses, õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavaks finantsvaraks ning finantskohustised liigitatakse amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavateks finantskohustisteks.

IFRS 9 kohaselt algab liigitamine sellest, et otsustatakse, kas finantsvara käsitatakse võla- või omakapitaliinstrumendina. IFRS 9s on osutatud standardile IAS 32 „Finantsinstrumendid: esitamine“.

Võlainstrumendid on instrumendid, mis on vastaspoole seisukohast finantskohustised – laenud ja võlaväärtpaberid, sh struktureeritud (majandus)üksuste, valitsuse või äriühingute emiteeritud võlakirjad, väärtpaberid või sertifikaadid.

Võlainstrument on amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatav instrument, kui see vastab järgmistele kriteeriumitele ja seda ei liigitata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks varaks:

—	vara hoitakse ärimudelis, mille puhul hoitakse varasid lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks, ning

—	finantsvara lepingutingimustest tulenevad kindlaksmääratud kuupäevadel rahavood, mis on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed.

Võlainstrument on õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande kajastatav instrument, kui see vastab järgmistele kriteeriumitele ja seda ei liigitata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks varaks:

—	vara hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk saavutatakse nii lepingupõhiste rahavoogude kogumise kui ka finantsvara müümisega, ja

—	finantsvara lepingutingimustest tulenevad konkreetsetel kuupäevadel rahavood, mille moodustavad ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed.

Eespool nimetatud kriteeriume tuleks kohaldada finantsvara suhtes tervikuna, ka juhul, kui tegemist on varjatud tuletisinstrumendiga.

Omakapitaliinstrumendid on instrumendid, mis on emitendi seisukohast omakapital, st sellised instrumendid, mis ei sisalda lepingulist maksekohustust ja mis tõendavad jääkosalust emitendi netovaras. Omakapitaliinstrumente mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Sellise omakapitaliinstrumendi, mida ei hoita kauplemise eesmärgil, esmasel kajastamisel võib rahastu otsustada esitada hilisemad muutused ainult muu koondkasumi hulgas. Selline otsus tehakse iga investeeringu kohta eraldi.

Kõik muud finantsvarad liigitatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavaks varaks.

Ärimudeli hindamine

Rahastut haldav Euroopa Investeerimispank analüüsib sellise ärimudeli eesmärki, kus võlainstrumenti hoitakse portfelli tasandil, sest see kajastab kõige paremini ärijuhtimise ja juhtkonnale teabe esitamise viisi. Arvesse võetakse järgmist teavet:

—

portfelli moodustamise põhimõtted ja eesmärgid ning nende põhimõtete rakendamine praktikas. Eelkõige uuritakse, kas juhtimisstrateegia eesmärk on teenida lepingulist intressitulu, säilitades teatava intressimäära profiili, mille puhul finantsvarade tähtaeg vastab nende varade rahastamiseks võetud kohustiste tähtajale, või müües varasid rahavoogude realiseerimiseks;

—	kuidas analüüsitakse portfelli tootlust ja antakse sellest aru rahastu juhtkonnale;

—	millised on riskid, mis mõjutavad ärimudeli edukust (ja selle ärimudeli raames hoitavate finantsvarade tulemuslikkust) ja kuidas neid riske hallatakse, ning

—	eelmistel perioodidel toimunud müügi sagedus, maht ja ajastus, müügi põhjused ning tuleviku müügitegevuse prognoos.

Teavet müügitegevuse kohta ei vaadelda aga eraldi, vaid üldise hindamise käigus, analüüsides seda, kuidas täidetakse rahastu eesmärki hallata finantsvara ja kuidas realiseeritakse rahavoogusid.

Tulemusliku rahastamise vahendi otselaenutehingute ärimudelit on kirjeldatud ja see on avalikustatud lisade punktis 24.

Rahavood, mille moodustavad ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed

Käesolevas analüüsis on põhisumma määratletud kui võlainstrumendi õiglane väärtus esmasel kajastamisel. Intress on määratletud kui tasu raha ajaväärtuse eest, konkreetsel ajavahemikul tasumata põhisummaga seonduva krediidiriski eest ja muude elementaarsete laenamisega seotud riskide ja kulude (nt likviidsusrisk ja halduskulud) eest ning see sisaldab ka kasumimarginaali.

Instrumendi lepingutingimustest lähtudes analüüsitakse, kas lepingupõhised rahavood on ainult põhiosa ja intressi maksed. Selle käigus analüüsitakse, kas finantsvaraga on seotud lepingutingimus, mille tulemusel võib muutuda lepingupõhiste rahavoogude ajastus ja summa, nii et see ei vasta enam osutatud tingimusele.

Kajastamise lõpetamine

Rahastu lõpetab finantsvara kajastamise, kui lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõpevad või kui rahastu loovutab lepingujärgsete rahavoogude saamise õigused sellise tehingu tulemusena, mille raames rahastu kas kannab finantsvara omandiga seonduvad riskid ja hüved üle või säilitab sisuliselt kõik omandiga seonduvad riskid ja hüved, kuid ei säilita kontrolli finantsvara üle.

Finantsvara või -kohustise kajastamise lõpetamisel (lisade punkt 2.4.4) kajastatakse kasumiaruandes järgmiste summade vahe: ühelt poolt vara või kohustise bilansiline jääkmaksumus (või selle vara või kohustise osale omistatud bilansiline jääkmaksumus, mille kajastamine lõpetatakse) ja teiselt poolt i) saadud või makstud tasu ja ii) muu koondkasumi hulgas kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum. Seejuures ei võeta arvesse õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavatelt omakapitaliinvesteeringutelt saadavat kumulatiivset kasumit või kahjumit, mida ei kanta võõrandamisest saadud kasumisse või kahjumisse, vaid reservfondi.

Ümberliigitamine

Pärast esmast kajastamist finantsvara enam ümber ei liigitata, välja arvatud pärast seda, kui rahastu on muutnud ärimudelit, mille alusel ta haldab oma finantsvarasid.

Muutmine

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetav finantsvara loetakse muudetuks siis, kui selle lepingupõhised rahavood räägitakse uuesti läbi või neid muudetakse muul viisil. Uuesti läbirääkimine või muutmine võib, kuid ei pruugi tähendada endise finantsinstrumendi kajastamise lõpetamist ja uue finantsinstrumendi kajastamist.

Pärast amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetava finantsvara rahavoogude märkimisväärset lepingupõhist muutmist, mille tagajärjel finantsvara kajastamine lõpetatakse, kajastatakse uut finantsvara õiglases väärtuses ning muudatusest tuleneva kasumi või kahjumi kajastamine avaldab konsolideeritud kasumiaruandes mõju finantstehingutest laekuva tulu rubriigis.

Lepingupõhist muutmist käsitatakse märkimisväärsena siis, kui läbivaadatud tingimuste kohaselt erineb rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtus (kasutades diskonteerimisel algset tegelikku intressimäära) vähemalt 10 % võrra algse finantsvara ülejäänud rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtusest. Arvesse võetakse ka selliseid kvalitatiivseid tegureid nagu selle vääringu muutumist, milles finantsvara on nomineeritud, ja konverteerimise tingimusi.

Finantsinstrumentide õiglase väärtuse mõõtmine

Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahelises tavapärases tehingus peamisel turul, selle puudumisel aga kõige soodsamal turul, millele rahastul on sel kuupäeval juurdepääs.

Asjakohasel juhul mõõdab EIP rahastu nimel instrumendi õiglast väärtust, kasutades instrumendi noteeritud hinda aktiivsel turul. Aktiivse turuna käsitatakse turgu, kus vara või kohustusega seotud tehingud toimuvad piisava sagedusega ja piisavas mahus, et anda pidevalt teavet hinnakujunduse kohta.

Kui finantsseisundi aruandes kajastatud finantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Valitud hindamismeetod hõlmab kõiki tegureid, mida turul osalejad tavatsevad arvesse võtta tehinguhinna kindlaksmääramisel.

Hindamismeetodid võivad hõlmata võrdlust jälgitava turuhinnaga samalaadsete instrumentidega, netonüüdispuhasväärtuse mudelit, diskonteeritud rahavoogude mudelit, Black-Scholesi mudelit, polünoomilise optsioonihinna mudelit ja muid hindamismudeleid. Hindamismeetodites kasutatavate eelduste ja sisendite hulka kuuluvad riskivabad intressimäärad ja võrdlusintressimäärad, diskontomäära arvutamiseks kasutatavad krediidiriski marginaalid, võlakirja- ja aktsiahinnad, valuutavahetuskursid, aktsiahinnad, aktsiaindeksid ning prognoositav hinnavolatiilsus ja korrelatsioon.

Hindamismeetodite eesmärk on leida õiglane väärtus ehk hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks.

Pank kasutab levinumate ja lihtsamate finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramiseks üldtunnustatud hindamismudeleid. See kehtib näiteks intressimäära ja valuuta vahetuslepingute kohta, mille puhul kasutatakse ainult jälgitavaid turuandmeid, ning juhtimishinnanguid ja prognoose ei ole eriti vaja. Jälgitavaid hindu ja mudelite sisendeid võib tavaliselt saada noteeritud võla- ja kapitaliväärtpaberite, börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide ja lihtsate börsiväliste tuletisinstrumentide (näiteks intressimäära vahetuslepingud) turult. Jälgitavate turuhindade ja mudelite sisendite kättesaadavus vähendab vajadust juhtkonna hinnangute ja prognooside järele ning õiglase väärtuse määramisega seotud ebakindlust. Jälgitavate turuhindade ja sisendite kättesaadavus on eri toodete ja turgude puhul erinev ning see võib muutuda konkreetsete sündmuste mõjul ja vastavalt finantsturgudel valitsevate tingimuste muutumisele.

Keerukamate instrumentide puhul kasutab pank enda väljatöötatud meetodeid, mis põhinevad tunnustatud hindamismudelitel. Mõned või kõik nende mudelite sisendid ei ole turul jälgitavad, vaid tuletatakse turuhindadest ja -määradest või oletustel põhinevatest hinnangutest. Oluliste mittejälgitavate sisenditega instrumentide hulka kuuluvad näiteks teatavad laenud ja tagatised, millel puudub aktiivne turg. Kui õiglane väärtus määratakse kindlaks hindamismudelitega, kus kasutatakse olulisi mittejälgitavaid sisendeid, on suurem roll juhtkonna hinnangutel ja prognoosidel. Juhtkonna hinnanguid ja prognoose on tavaliselt vaja selleks, et valida välja sobiv hindamismudel, prognoosida hinnatava instrumendi poolt tulevikus tekitatava rahavoo suurust, määrata kindlaks vastaspoole makseviivituse tõenäosus ja ettemakserisk ning valida sobivad diskontomäärad.

Rahastu mõõdab õiglast väärtust õiglase väärtuse hierarhia abil, mis kajastab mõõtmisel kasutatud sisendite olulisust. Hierarhia on järgmine:

—	1. tase: sisenditeks on instrumentide noteeritud (korrigeerimata) hinnad sellistel aktiivsetel turgudel, millele rahastul on juurdepääs ja kus kaubeldakse samasuguste instrumentidega.

—

2. tase: muud sisendid kui 1. taseme noteeritud hinnad, mis on jälgitavad kas otseselt (s.o hindadena) või kaudselt (hindadest tuletatud). See kategooria hõlmab instrumente, mille hindamiseks kasutatakse sarnaste instrumentide noteeritud hinda aktiivsel turul, samasuguste või sarnaste instrumentide noteeritud hinda turul, mis ei ole täiesti aktiivne, või muid hindamismeetodeid, mille puhul olulised sisendid on turuandmete alusel jälgitavad.

—

3. tase: mittejälgitavad sisendid. See kategooria hõlmab instrumente, mille hindamismeetod ei sisalda jälgitavatel andmetel põhinevaid sisendeid ja mille väärtuse kindlakstegemisel on oluline roll mittejälgitavatel sisenditel. Siia kuuluvad ka instrumendid, mille väärtus põhineb sarnaste instrumentide noteeritud hindadel ja mille puhul instrumentidevaheliste erinevuste kajastamiseks tuleb teha olulisi mittejälgitavaid korrigeerimisi või lähtuda eeldustest.

Rahastu kajastab üleviimist ühelt õiglase väärtuse hierarhia tasemelt teisele selle aruandeperioodi lõpul, mil muutus aset leidis.

Finantsvara väärtuse langus

IFRS 9 põhineb tulevikku suunatud oodatava krediidikahju mudelil. EIP on kehtestanud raamistiku oodatava krediidikahju arvutamiseks sõltuvalt makromajanduslikust olukorrast. See hõlmab kindlal ajahetkel kehtivate krediidiriski parameetrite (makseviivituse tõenäosus ja makseviivitusest tingitud kahjumäär) kindlaksmääramist, lähtudes süsteemsest tegurist (krediiditsükkel), mis tuleneb makromajandusest ja mida prognoositakse makromajanduslike prognooside või stsenaariumide kaudu. Lõplik oodatav krediidikahju on asjaomase makromajandusliku stsenaariumi oodatava krediidikahju tõenäosusega kaalutud keskmine. Seda tulevikku suunatud kahjumudelit kohaldatakse nii amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavate finantsvarade, finantstagatislepingute kui ka bilansiväliste kohustuste puhul.

IFRS 9 kohaselt lähtutakse kahju allahindluse mõõtmisel ühest järgmisest alusest.

—	12 kuu oodatav krediidikahju: see on oodatav krediidikahju, mis tekib juhul, kui makseviivitusi esineb 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, ning

—	kogu eluea oodatav krediidikahju: see on oodatav krediidikahju kõigist makseviivitustest, mis tekivad finantsinstrumendi oodatava tähtaja jooksul.

Standardiga IFRS 9 on ette nähtud kolmeastmeline väärtuse languse mudel, mis põhineb krediidikvaliteedi muutumisel pärast esmast kajastamist. Finantsinstrumendid liigitatakse 1. etapis, välja arvatud instrumendid, mille puhul täheldatakse krediidiriski märkimisväärset suurenemist pärast nende esmast kajastamist. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja analüüsi, mis põhineb panga oskusteabel, sealhulgas tulevikku suunatud teabel.

Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud varad on finantsvarad, mis liigitatakse alates esmase kajastamise hetkest 3. etapis olevaks. Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud finantsvarade puhul kajastatakse pärast esmast kajastamist eluea jooksul oodatava krediidiriski kumulatiivsed muutused kasumiaruandes.

Pank valib etapi vastavalt järjestikusele lähenemisviisile, mis on kooskõlas krediidiriski suuniste ning finantsjärelevalve suuniste ja korraga ning hõlmab eeskätt varajasi hoiatussignaale, jälgimisnimekirja, sisereitinguid ja makseviivitusi.

Kooskõlas standardite koostajate väljaantud suuniste ja turutavadega leiab EIP, et COVID-19-ga seotud makseraskuste tõttu restruktureerimise lühiajaliste meetmete kohaldamist nõudeid täitvate vastaspoolte suhtes, mille eesmärk on kõrvaldada COVID-19 pandeemia kahjulik süstemaatiline majandusmõju, ei tuleks iseenesest käsitada automaatse põhjusena järeldada, et krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud. Nagu on avalikustatud lisade punktis 3.2.3.8, kohaldab EIP selliste vastaspoolte krediidiriski hindamisel eksperdihinnanguid.

EIP on seisukohal, et COVID-19 mõju kajastub tulevikku suunatud oodatava krediidikahju mudelis, mida peetakse piisavalt usaldusväärseks, et selliseid äärmuslikke sündmusi arvesse võtta. Eelkõige on asjaomast mõju vastavalt arvesse võetud makromajanduslikes prognoosides ja makseviivituste tõenäosust käsitlevate tingimuste ülesehituses.

Kui krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud, viiakse instrument üle 2. etappi, kuid seda ei käsitata veel krediidiriski tõttu langenud väärtusega instrumendina. Kui rahastamisvahendi väärtus on krediidiriski tõttu langenud, viiakse instrument üle 3. etappi.

3. etapi riskipositsiooni kindlaksmääramiseks selgitab pank välja, kas on objektiivseid tõendeid viivisnõuete olemasolu kohta. Finantsvara makseviivitusega on tegemist siis, kui laenuvõtja ei tasu tõenäoliselt tema vastu olevaid krediidi iseloomuga nõudeid täielikult, ilma et rahastu sekkuks, või laenuvõtja on jätnud tema vastu oleva mis tahes olulise krediidi iseloomuga nõude rahastule üle 90 päeva tasumata.

Sellega seoses käsitatakse finantsvara vähenenud väärtusega finantsvarana, kui on kindlaks tehtud, et rahastul tõenäoliselt ei õnnestu kõiki summasid algsete lepingutingimuste kohaselt või samaväärse väärtusega sisse nõuda. Üksikute krediidiriski positsioonide analüüsimisel lähtutakse laenuvõtja laadist ja üldisest finantsseisundist, tema vahenditest ja senisest maksekohustuste täitmisest, sellest, kas tal on lootust saada tuge rahalist vastutust kandvalt tagatiseandjatelt, ja asjakohasel juhul ka tagatise realiseerimisväärtusest.

Vähenenud väärtusega nõudeid vaadatakse läbi ja analüüsitakse vähemalt kaks korda aastas. Kui tulevikus oodatavate rahavoogude summad ja ajastus muutuvad võrreldes varasemate prognoosidega, siis muudetakse ka krediidikahju eraldisi ning need debiteeritakse või krediteeritakse kasumiaruandes. Väärtuse languse allahindlus tühistatakse alles siis, kui krediidikvaliteet on sedavõrd paranenud, et võib piisava kindlusega eeldada põhisumma ja intressi õigeaegset tasumist vastavalt krediidilepingu tingimustele. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja nõuded, mille sissenõudmisest on loobutud, kantakse maha. Mahakandmised kaetakse kas varem kindlaks tehtud väärtuse languse arvelt või kantakse kasumiaruandes kuludesse ja vastavalt vähendatakse nõude põhisummat. Varem mahakantud summade osalisel või täielikul laekumisel kantakse need kasumiaruandes tuludesse.

Oodatava krediidikahju kajastamine – sisendid, eeldused ja meetodid

2. ja 3. etapis olevate varade puhul mõõdetakse oodatavat krediidikahju kogu eluea lõikes; 1. etapi varade puhul lähtutakse 12 kuu oodatavast krediidikahjust.

Oodatav krediidikahju arvutati järgmiste muutujate alusel:

—	krediidireiting ja makseviivituse tõenäosus kindlal ajahetkel,

—	makseviivitusest tingitud kahjumäär kindlal ajahetkel,

—	makseviivituses olev riskipositsioon.

Vastaspoole krediidirisk määratakse kindlaks teatava kuupäeva seisuga, kasutades hindamislehtedel põhinevaid mudeleid, mida on kohandatud vastaspoolte ja riskipositsioonide eri kategooriatega.

Iga krediidireiting näitab konkreetset makseviivituse tõenäosust, mis kajastab tõenäosust, et vastaspoolel tekib makseviivitus järgmise 12 kuu jooksul või kohustuse ülejäänud tähtaja jooksul. Riskipositsioonide puhul on reiting seega põhiteave kindlal ajahetkel esineva riskipositsioonidega seotud makseviivituste tõenäosuse kõvera kindlaksmääramiseks. EIP kogub teavet rahastu krediidiriski positsioonide tulemuste ja makseviivituste kohta. Kogutud andmed rühmitatakse tegevusalade ja piirkonnatüüpide kaupa. Tegevusalasid ja piirkondi, mis käituvad krediiditsüklites ühtemoodi, analüüsitakse koos.

Selleks et analüüsida kogutud andmeid ning koostada prognoose riskipositsioonide järelejäänud tähtaja jooksul makseviivituse tekkimise tõenäosuse ning selle muutumise kohta aja jooksul ja konkreetsete makromajanduslike stsenaariumide puhul, kasutab EIP statistilisi mudeleid.

Makseviivitusest tingitud kahjumäär kajastab EIP prognoosi selle kohta, milliseks kujuneb vastaspoole makseviivitusest riskipositsioonile tuleneva kahju ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe. Makseviivitusest tingitud kahjumäära võib määratleda ka kui „1. Sissenõudmismäär“. Makseviivitusest tingitud kahjumäära prognoosimisel lähtutakse peamiselt vastaspoole geograafilisest asukohast ja laadist ning nende viiest peamisest riskipositsiooni klassist: riigid, riigiasutused, finantsasutused, ettevõtted ja projektide rahastamine. Makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtusi saab veelgi täpsustada vastavalt riskipositsiooniga seotud toodete ja lepingute eripärale.

EIP kasutab kindlat ajahetke käsitlevat ja tulevikku suunatud teavet nii oma analüüsides, millega tehakse kindlaks, kas instrumendi krediidirisk on pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud, kui ka oodatava krediidikahju mõõtmisel.

EIP on oodatava krediidikahju mõõtmiseks välja töötanud tingimusliku modelleerimismeetodi makseviivituste tõenäosuse kõvera arvutamiseks, mis hõlmab

—	krediiditsükli ja makromajanduslike muutujate majanduslikult põhjendatud seose määratlust ning

—	SKPd käsitlevat kolme makromajanduslikku stsenaariumit (üks lähtestsenaarium ja kaks stsenaariumit, mis kajastavad majanduse langust ja elavdumist), mis võivad mitme aasta jooksul realiseeruda, ja nende vastavaid tõenäosusi.

Makromajanduslike stsenaariumide koostamiseks kasutab EIP mitut riiki ja mitut võrrandit hõlmavat osaliselt struktureeritud maailmamajanduse mudelit, mis sisaldab konkreetseid riike käsitlevaid osasid. Keskne ehk lähtestsenaarium on kavandatud nii, et see vastaks Euroopa Komisjoni kõige hiljutisematele prognoosidele. Positiivne ja negatiivne stsenaarium on kavandatud keskse stsenaariumi põhjal, kasutades mitut riiki ja mitut võrrandit hõlmavat mudelit. Stsenaariumid on tuletatud SKP muutustest, mis on majandustegevuse peamine mõõteviis. Reaalse SKP muutusi kalibreeritakse, et korrata selle muutuja varasemat volatiilsust. Vajaduse korral kasutatakse SKP muutuste ulatuse ja püsivuse täpsustamiseks ka eksperdihinnanguid. Selle tulemusel tehakse kindlaks muutused koos võimaliku halvenemisega, et määrata muutuste mõju aja jooksul. Iga stsenaariumi tõenäosus määratakse kindlaks turu (volatiilsuse) näitajate ning siseselt väljatöötatud näitajate/indeksite põhjal, mida ebakindluse määramiseks aja jooksul järjepidevalt kasutatakse.

Makseviivituses olev riskipositsioon on makseviivitusse sattumise oodatav risk, mis põhineb vastaspoole praegusel riskipositsioonil ja lepingu kohaselt lubataval jooksva summa muutusel, sh amortisatsioon. Finantsvara makseviivituses olev riskipositsioon on vara bilansiline brutoväärtus. Siduvate laenuandmiskohustuste ja finantstagatiste puhul sisaldab makseviivituses olev riskipositsioon väljamakstud summat.

2020. aastal ajakohastas EIP kooskõlas oma mudelite poolelioleva läbivaatamise ja hooldamisega kindlat ajahetke, makseviivituse tõenäosust ja makseviivitusest tingitud kahjumäära käsitlevaid mudeleid, mida kasutatakse hinnangulise oodatava krediidikahju arvutamiseks. Ajakohastamine on peamiselt seotud sisendandmete allikate, täpsemalt krediidi- ja makromajanduslike andmete muutmisega, mida kasutatakse krediiditsükli modelleerimiseks, et toetada kindlal ajahetkel esineva oodatava krediidikahju arvutamist (kogu eluea ja 12 kuu jooksul). Praegu koostatakse krediiditsükkel välise reitinguagentuuri esitatavate reitingu alandamise ja makseviivituse määra andmete põhjal ning seda prognoositakse reaalse SKP aastaste kasvumäärade ja pika- ja lühiajaliste intressimäärade vahe, täpsemalt intressimäära tähtajapreemia põhjal, samal ajal kui mudeli varasemas versioonis tuletati krediiditsükkel kindla ajahetke makseviivituse tõenäosuse andmetest, mille esitas väline andmeesitaja ja mis hõlmasid ainult ühte makromajanduslikku muutujat, nimelt reaalse SKP kvartali kasvumäärasid.

Mudelite ajakohastamisega tehakse mitu muudatust, eelkõige esitatakse uus krediiditsükli määratlus, millega antakse ulatuslikum võimalus eristada majandusharusid ja piirkondlikke segmente, ning seos makromajanduslike muutujatega on tugevam ja võimaldab kasutada teist välist muutujat (tähtajapreemiat). Mudeli ajakohastamise mõju on avalikustatud lisade punktides 7.2 ja 14.

1. Raha ja raha ekvivalendid

Rahastu loeb rahaks ja raha ekvivalentideks arvelduskontosid ja lühikese tähtajaga hoiuseid või kommertsväärtpabereid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud. Raha ja raha ekvivalente kajastatakse finantsseisundi aruandes amortiseeritud soetusmaksumuses.

2. Likviidsed finantsvarad

Likviidsed finantsvarad on noteeritud ja noteerimata võlakirjad, mida hoitakse tähtaja lõpuni, ja kommertsväärtpaberid, mille esialgne tähtaeg on üle kolme kuu ja mis seejärel liigitatakse amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavateks väärtpaberiteks.

Need võlakirjad ja kommertsväärtpaberid mõõdetakse esmaselt soetusmaksumuses, mille moodustab õiglane väärtus, millele on liidetud otsesed tehingukulud. Ostuhinna ja tagasiostmisväärtuse vahe amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul efektiivse intressimäära meetodi kohaselt.

3. Laenud ja ettemaksed

Laenude ja ettemaksete portfell võib koosneda võlainstrumentidest, näiteks laenud ja võlaväärtpaberid, sealhulgas struktureeritud (majandus)üksuse emiteeritud võlakirjad, väärtpaberid või sertifikaadid, mida hoitakse tähtaja lõpuni eesmärgiga koguda lepingupõhiseid rahavoogusid.

Laenud ja ettemaksed on järgmised:

—	laenud ja ettemaksed, mida mõõdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses;

—	laenud ja ettemaksed, mida tuleb mõõta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Rahastust antud laenud kajastatakse rahastu varana alates laenuvõtjatele raha ülekandmise hetkest. Laenude väljamaksmata osad kirjendatakse bilansiväliselt nominaalväärtuses. Laenud, mille rahavoo moodustavad ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed, kajastatakse esmaselt soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid. Seejärel mõõdetakse laene amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

Võlaväärtpaberid kajastatakse rahastu varana sularaha emitendile ülekandmise hetkel, kusjuures tegemist võib olla lepingupõhiselt seotud või ühe väärtpaberistamise seeriaga võlainstrumendiga. Võlaväärtpaberite väljamaksmata osad kirjendatakse bilansiväliselt nominaalväärtuses. Võlaväärtpaberid mõõdetakse esmaselt soetusmaksumuses, mis koosneb õiglasest väärtusest, millele on liidetud otsesed tehingukulud; seejärel mõõdetakse neid amortiseeritud soetusmaksumuses, mille arvutamiseks kasutatakse efektiivse intressimäära meetodit. Ostuhinna ja tagasiostmisväärtuse vahe amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul efektiivse intressimäära meetodi kohaselt.

Laenude ja ettemaksete väärtuse languse põhimõtteid on kirjeldatud lisade punktis 2.4.2.

Laene ja ettemakseid, mille rahavoog ei koosne ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksetest, tuleb mõõta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Nende õiglase väärtuse mõõtmise meetod põhineb diskonteeritud rahavoogude meetodil või likvideerimisväärtusel.

4. Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid

Rahastu omakapitaliinvesteeringuid on kahte liiki: i) otsesed omakapitaliinstrumendid ja ii) riskikapitalifondid. Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid kajastatakse esmaselt õiglases väärtuses, millele on liidetud tehingukulud. Seejärel kajastatakse õiglase väärtuse muutused, sealhulgas välisvaluuta ümberarvestusest tulenev kasum ja kahjum, kasumi- ja muu koondkasumi aruande kirjes „Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt“.

Noteerimata investeeringu puhul, mille õiglast väärtust ei saa kindlaks teha aktiivsel turul, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks tunnustatud hindamismeetodeid (lisade punkt 4.2.1).

Rahastu omandatud osalused kujutavad endast investeeringuid börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatesse või riskikapitalifondidesse. Kooskõlas majandusharu tavadega on sellisteks investeeringuteks üldiselt mitme investori ühiselt märgitud investeeringud, kellest ükski ei ole sellises seisundis, et ta saaks üksinda mõjutada kõnealuse fondi igapäevast tööd ja investeerimistegevust. Selle tulemusena ei anna investori liikmesus sellise fondi juhtorganis talle põhimõtteliselt õigust mõjutada fondi igapäevast tegevust. Lisaks sellele ei määra börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate või riskikapitalifondide üksikinvestorid kindlaks fondi tegevuspõhimõtteid, nagu dividendide või muude väljamaksete maksmise poliitikat. Selliseid otsuseid teeb üldjuhul fondi juhatus, tuginedes fondi juhatuse ja kõigi aktsionäride õigusi ja kohustusi reguleerivale aktsionäride kokkuleppele. Aktsionäride kokkuleppes üldiselt välistatakse üksikinvestorite võimalus teha fondiga kahepoolsel alusel olulisi tehinguid, vahetada omavahel juhtivtöötajaid või saada privilegeeritud juurdepääs olulisele tehnilisele teabele. Rahastu investeeringuid tehakse kooskõlas eespool nimetatud majandusharu tavadega, mis tagab, et rahastul ei ole kontrolli ega muud olulist mõju IFRS 10 ja IAS 28 tähenduses ühegi sellise investeeringu üle, sealhulgas selliste investeeringute üle, milles rahastul on üle 20 % hääleõigustest.

iii. Finantstagatised

Finantstagatislepingud on lepingud, mis nõuavad rahastult kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada tagatise saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi tingimustele.

Kehtivate reeglite määratluse (IFRS 4 „Kindlustuslepingud“) kohaselt ei ole tagatis kindlustusleping.

Finantstagatisi arvestatakse standardi IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ järgi kas tuletisinstrumentide või finantstagatistena olenevalt sellest, millistele IFRS 9-s loetletud tunnustele ja omadustele need vastavad.

Tuletisinstrumentide arvestusmeetodid on esitatud lisa punktis 2.4.5.

Finantstagatisi kajastatakse algselt finantsseisundi aruande lahtris „Antud tagatiste eraldised“ õiglases väärtuses, millele on liidetud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantstagatiste andmisega. Esmasel kajastamisel vastab maksekohustus oodatavate tagatispreemiate või oodatava esialgse kahjumi netonüüdispuhasväärtusele.

Pärast esmast kajastamist mõõdetakse finantstagatisi ühel järgnevatest viisidest, olenevalt sellest, kumma puhul on tulemus suurem:

—	kahju allahindluse summa, mis määratakse kindlaks IFRS 9 kohaselt, ja

—	esmaselt kajastatud tagatispreemia, millest on maha arvatud tulu vastavalt IFRS 15 põhimõtetele.

Finantstagatistest (välja arvatud tagatiste realiseerimisest) tulenevat kohustiste netosumma suurenemist või vähenemist kajastatakse IFRS 9 kohaselt kasumi- ja muu koondkasumi aruande rubriigis „Tagatiste eraldiste muutus“.

Vastavalt IFRS 15 kohasele amortisatsioonikavale kajastatakse saadud tagatispreemia kogu finantstagatise tähtaja jooksul kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kui „Teenus- ja vahendustasude tulu“.

iv. Finantskohustised (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Liigitus ja mõõtmine

Finantskohustised

Finantskohustisi, välja arvatud kauplemiseks hoitavaid finantskohustisi, näiteks tuletisinstrumentidest tulenevaid kohustisi, mõõdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses.

Rahastu lõpetab finantskohustise kajastamise, kui ta lepingulised kohustused on täidetud või tühistatud või lõppenud.

v. Finantstuletisinstrumendid

Finantstuletisinstrumentide hulka kuuluvad eri valuutade vahetuslepingud, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud, lühiajalised valuutavahetuslepingud ja intressimäära vahetuslepingud.

Tuletisfinantsinstrumendid kajastatakse esmaselt kauplemispäeva seisuga.

Rahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu.

Kõiki tuletisinstrumente mõõdetakse nende õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja esitatakse tuletisfinantsinstrumentidena. Õiglane väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite, optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu.

Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses, kirjendades need varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja kohustistena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Finantstuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Finantstuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine“).

IFRS 9 kohaselt on tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite põhilepingust eraldamise nõue finantsvarade või finantskohustiste puhul elimineeritud ja seega käsitletakse hübriidlepingut finantsvarade või -kohustiste liigitamisel ühe tervikuna.

vi. Osamaksud

Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse finantsseisundi aruandes nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse osamaksud, mille liikmesriigid peavad rahastule tasuma.

Liikmesriikide osamaksud liigitatakse omakapitaliks, sest need vastavad järgmistele tingimustele:

—	vastavalt osamaksusid käsitlevale lepingule annavad need liikmesriikidele õiguse otsustada rahastu netovarade kasutamise üle rahastu likvideerimise korral;

—	need kuuluvad sellisesse instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele;

—	kõikidel finantsinstrumentidel selles instrumentide liigis, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele, on identsed tunnused;

—	instrumendil ei ole ühtegi tunnust, mis nõuaks selle liigitamist kohustisteks, ning

—	instrumendi kehtivusaja jooksul instrumendiga seoses saadavate oodatavate rahavoogude kogusumma põhineb olulisel määral rahastu kasumil või kahjumil, kajastatud netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse muutusel instrumendi kehtivusaja jooksul.

Osamaksusid liigitatakse ja mõõdetakse raamatupidamise aastaaruandes amortiseeritud soetusmaksumuses.

vii. Intressid ja samalaadsed tulud

Rahastust antud laenude intresse kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja finantsseisundi aruandes („Laenud ja ettemaksed“) tekkepõhiselt efektiivse intressimäära alusel. See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netomaksumusele. Pärast laenu kirjendatud väärtuse vähendamist väärtuse languse tõttu jätkatakse intressitulu kajastamist algse tegeliku intressimäära alusel, mida kohaldatakse uue bilansilise jääkmaksumuse suhtes.

Krediidiriski tõttu langenud väärtusega laenude intresse kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja finantsseisundi aruandes („Laenud ja ettemaksed“) tekkepõhiselt ja laenu oodatava kestuse jooksul krediidiga korrigeeritud tegeliku intressimääraga. See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netoväärtusele.

Rahastu vahenditelt saadud intressitoetuste puhul on tegu edasilükkunud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära korrektsioonina ning kirjendatakse kasumiaruande rubriigis „Intressid ja samalaadsed tulud“ perioodi kohta, mis kestab subsideeritud laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni.

Siduvate kohustustega seotud teenustasude puhul on tegu edasilükkunud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni. Neid kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“).

viii. Intressitoetused ja tehniline abi

Oma tegevuse raames haldab rahastu liikmesriikide nimel intressitoetusi ja tehnilist abi.

Intressitoetuste ja tehnilise abi maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide osamaksust ei kajastata rahastu omakapitalina, vaid liigitatakse võlgadeks kolmandatele isikutele. Rahastu teeb väljamaksed lõplikele vahendite saajatele ja seejärel vähendab kolmandatele isikutele võlgnetavaid summasid.

Kui intressitoetuste ja tehnilise abiga seoses makstud osamaksude summasid ei maksta täielikult välja, liigitatakse need ümber rahastule tehtud osamaksuks.

ix. Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu

Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt rahastu kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.

x. Teenus- ja vahendustasud, dividendid

Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse, ning olulise toimingu eest teenitud tasu kajastatakse tuluna pärast olulise toimingu lõpuleviimist. Need tasud esitatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Teenus- ja vahendustasude tulu“).

Aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt saadavaid dividende kajastatakse nende laekumise ajal ja need esitatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt saadud realiseeritud netokasumi all.

xi. Maksustamine

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu institutsioonide varad, tulud ja muu vara on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

3. Riskijuhtimine

Käesolevas lisas esitatakse teave rahastu krediidi- ja finantsriskide ning nende juhtimise ja kontrolli kohta, keskendudes eeskätt tema finantsinstrumentide kasutamisega seonduvatele peamistele riskidele. Need on järgmised:

—	krediidirisk – kliendi või vastaspoole makseviivituse korral kahju saamise risk, mis tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldusrisk;

—	likviidsusrisk – risk, et majandusüksus ei suuda rahastada varade soetamist ja õigeaegselt täita oma kohustusi, ilma et sellega kaasneks vastuvõetamatut kahju;

—	tururisk – risk, et muutused turuhindades ja -määrades, näiteks intressimäärade, aktsiahindade ja valuutakursside muutused, vähendavad majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust.

3.1. Riskijuhtimise korralduslik külg

EIP kohandab investeerimisrahastu riskijuhtimisraamistikku jooksvalt.

EIP riskijuhtimise peadirektoraat määrab kindlaks rahastu riskid, hindab ja jälgib neid ning annab nende kohta aru, tegutsedes sealjuures sõltumatult. Ülesannete lahusust säilitavas raamistikus on riskijuhtimine front office'i toimingutest sõltumatu.

EIP tasandil annab grupi riskijuht riskide eest vastutava halduskomitee liikme järelevalve all grupi riskide kohta aru EIP halduskomiteele. Grupi riskijuhil on otsene juurdepääs riskipoliitikakomisjonile ning ta võib EIP direktorite nõukogule kõikides tema tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes otse kirjutada ja nõukoguga otse suhelda.

3.2. Krediidirisk

Krediidirisk on potentsiaalne kahju, mis võib tekkida kliendi või vastaspoole makseviivitusest ning tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldusrisk.

3.2.1. Krediidiriski põhimõtted

Laenude vastaspoolte kohta krediidianalüüsi tegemisel hindab EIP krediidiriski eesmärgiga see välja arvutada ja seda hinnastada. EIP on välja töötanud sisereitingute metoodika (IRM), et määrata kindlaks oma laenuvõtjate / tagatiseandjate sisereitingud. See metoodika põhineb hindamislehtede süsteemil, mis on töötatud välja iga suurema krediidi vastaspoolte liigi (nt äriühingud, finantsasutused jne) jaoks nende eripärasid arvestades. Võttes arvesse nii EIP suhtes kohaldatavaid parimaid pangandustavasid kui ka Baseli rahvusvahelise kapitalikokkuleppe (Basel II) raames sätestatud põhimõtteid, jagatakse kõik vastaspooled, kes on konkreetse tehingu krediidiprofiili seisukohast olulised, sisereitingu kategooriatesse, kasutades asjaomase vastaspoole suhtes kohaldatavat sisereitingute metoodikat. Igale vastaspoolele määratakse sisereiting, mis kajastab tema makseviivituse tõenäosust, millele järgneb tema äri- ja finantsriskiprofiili ja tegevuse kontekstis asjakohase riigiriski põhjalik analüüs. Vajaduse korral tehakse eksperdihinnangutel põhinevaid korrigeerimisi, võttes arvesse emaettevõtja või valitsuse poolt juriidilisele isikule antavat toetust, ning lõpliku reitingu puhul võib teha muudatusi, et kajastada teavet (nt turuhindu), mida hindamislehe koostamisel ei arvestatud.

Projektipõhise finantseerimise ja muude piiratud kasutusega struktureeritud tehingute kohta tehtavate krediidikvaliteedi hinnangute korral kasutatakse asjaomase majandusharu puhul asjakohaseid krediidiriski töövahendeid, milles peamiselt keskendutakse rahavoogude kättesaadavusele ja võla teenindamise suutlikkusele. Need töövahendid hõlmavad projektide lepingulise raamistiku analüüsi, vastaspoole analüüsi ja rahavoogude modelleerimist. Sarnaselt äriühingute ja finantsasutustega määratakse igale projektile sisemine riskireiting. ELi-välistele riikidele annab majandusosakond reitingu statistilise mudeli põhjal.

Kõiki sisemisi riskireitinguid jälgitakse kogu laenutähtaja jooksul ja neid uuendatakse korrapäraselt.

Kõigi tehingute suhtes, mida tehakse majandusüksustega, kes ei ole riigid (või millele tagatise andja ei ole riik või sarnaste tehingute puhul), rakendatakse tehingulimiite ja vastaspoole suuruse piiranguid. Vastaspoole piiranguid määratakse asjakohasel juhul rühma konsolideeritud riskipositsioonide tasandil. Sellised piirangud peegeldavad üldjuhul vastaspoolte omavahendite suurust.

Krediidiriski maandamiseks kasutab EIP vastavalt vajadusele ja lähtudes iga juhtumi eripärast mitmesuguseid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid:

—	vastaspoole või projektiga seonduvad väärtpaberid (nt aktsiatele seatud pant; varadele seatud pant; õiguste loovutamine; kontodele seatud pant) ja/või

—	tagatised, mida üldjuhul annab rahastatava projekti sponsor (nt täitmistagatised, nõudegarantiid), või pangagarantii.

Rahastu ei kasuta krediidiriski maandamiseks krediidituletisinstrumente.

3.2.2. Maksimaalne krediidiriski positsioon ilma tagatisi ja muid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid arvesse võtmata

Järgnevas tabelis on näidatud maksimaalne krediidiriski positsioon finantsseisundi aruande kirjete, sealhulgas tuletisinstrumentide puhul. Maksimaalne riskipositsioon on näidatud brutosummana enne tagatise kasutamise abil toimuva riskimaandamise mõju arvessevõtmist.

(tuhandetes eurodes)

Maksimaalne riskipositsioon

31.12.2020

31.12.2019

VARAD

Raha ja raha ekvivalendid

923 940

837 777

Nõuded rahastajate vastu

68 908

86 330

Likviidsed finantsvarad

351 873

330 587

Finantstuletisinstrumendid

33 584

14 184

Laenud ja ettemaksed

1 673 445

1 518 675

Muud varad

109

—

Kokku

3 051 859

2 787 553

Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised

-33 152

-37 269

BILANSIVÄLISED KIRJED

Tingimuslikud kohustised

—	Antud tagatised

998 560

200 013

Kulukohustused

—	Väljamaksmata laenud

1 722 618

1 357 320

—	Allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised

554 686

1 359 818

Bilansivälised kirjed kokku

3 275 864

2 917 151

Krediidiriski positsioon kokku

6 294 571

5 667 435

3.2.3. Laenude ja ettemaksetega seonduv krediidirisk

3.2.3.1. Krediidiriski mõõtmine laenude ja ettemaksete puhul

Rahastu antava iga laenu ja ettemakse või tagatise kohta koostatakse põhjalik riskihinnang ja arvutatakse välja oodatava kahju määrade hinnangud, mis kajastuvad laenu reitinguklassis. Lisade punktis 24 kirjeldatud tulemusliku rahastamise vahendi tegevuse (kui vahendatud laenud välja arvata) suhtes ei kohaldata krediidiriski poliitika suuniseid, vaid teistsugust korda. Laenu reitinguklass määratakse kindlaks üldtunnustatud kriteeriumide põhjal, võttes arvesse laenuvõtja krediidikvaliteeti, laenu lõpptähtaega, tagatist ja vajaduse korral tagatiseandjat.

Laenu reitinguklassidesse määramise süsteem hõlmab metoodikaid, protsesse, andmebaase ja IT-süsteeme, mis toetavad laenuandmistehingute krediidiriski hindamist ja oodatava kahju määra hinnangute arvutamist. Süsteemis võetakse kokku suur hulk teavet, et määrata laenude krediidiriskidele suhteline reiting. Laenu reitinguklassid kajastavad oodatava kahju määra hinnangulise taseme nüüdisväärtust, mis leitakse peamiste võlglaste makseviivituse tõenäosuse, makseviivituses oleva riskipositsiooni ja makseviivituse korral tekkiva kahju suuruse alusel. Laenu reitinguklasse kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

—	laenuandmise riskide täpsema ja kvantitatiivsema hinnangu koostamise abivahendina;

—	krediidiriski muutuste näitajana järelevalvetegevuse prioriseerimise eesmärgil;

—	laenuportfelli krediidikvaliteedi kirjeldusena mis tahes kuupäeva seisuga;

—	võrdlusalusena üldise laenureservi iga-aastaste täienduste arvutamiseks ja

—	riskihinnastamisotsuste tegemisel kasutatava teabeallikana.

Laenu reitinguklassi määramisel võetakse arvesse järgmiseid tegureid.

Laenuvõtja krediidivõimelisus: riskijuhtimise üksus vaatab laenuvõtjad sõltumatult läbi ja hindab nende krediidivõimelisust sisemiste metoodikate ja välisandmete alusel. Kooskõlas valitud Basel III sisereitingutel põhineva meetodiga on pank töötanud välja sisereitingute metoodika, mille abil ta määrab laenuvõtjatele ja tagatiseandjatele sisereitingud. Sealjuures võetakse aluseks hindamislehtede komplekt, mis sisaldab hindamislehti erinevate kindlaksmääratud vastaspoole liikide jaoks.

ii)

Makseviivituse korrelatsioon: arvuliselt väljendatud võimalus, et laenuvõtja ja tagatiseandja satuvad samaaegselt finantsraskustesse. Mida suurem on korrelatsioon laenuvõtja ja tagatise andja makseviivituse tõenäosuse vahel, seda madalam on tagatise väärtus ja seega on halvem (madalam) ka laenu reitinguklass.

iii)	Tagatisinstrumentide ja väärtpaberite väärtus: seda hinnatakse emitendi krediidivõimelisuse ja kasutatava instrumendi liigi kombinatsiooni alusel.

iv)	Sissenõudmismäär: summa, mis saadakse eeldatavasti tagasi pärast asjaomase vastaspoole makseviivitust. Seda summat väljendatakse protsendina riskipositsioonist.

v)	Lepinguline raamistik: usaldusväärne lepinguline raamistik suurendab laenu krediidikvaliteeti ja parandab selle reitinguklassi.

vi)	Laenu kestus (või üldisemalt laenu rahavoog): kui kõik muud näitajad on samad, siis mida pikem on laenu kestus, seda suurem on laenu teenindamisel raskustesse sattumise oht.

Laenu oodatava kahju määr arvutatakse viie eespool kirjeldatud elemendi kombineerimise teel. Olenevalt kõnealuse kahjumäära tasemest määratakse laenule üks järgmistest allpool loetletud laenu reitinguklassidest.

„A“

Kõrgeima krediidikvaliteediga laenud. Neil on kolm alaliiki.

—	„A0“ Laenud, mis on antud ELi liikmesriigile või mille on taganud ELi liikmesriik ja mille oodatava kahju määr on 0 %.

—	„A+“ Muudele üksustele kui ELi liikmesriigid antud või selliste üksuste poolt tagatud laenud, mille kestuse ajal ei ole oodata laenu krediidikvaliteedi langust.

—	„A-“ Laenutehingud, mille praeguse seisundi säilimine on mõnevõrra kaheldav, kuid mille puhul negatiivne suundumus peaks olema piiratud.

„B“	Kõrge krediidikvaliteediga laenud. See on varaklass, mida pank peab usaldusväärseks, kuigi selle krediidikvaliteet võib tulevikus mõnevõrra halveneda. Tähiseid B+ ja B- kasutatakse sellise halvenemise asetleidmise suhtelise tõenäosuse tähistamiseks.

„C“	Hea krediidikvaliteediga laenud. Üks näide neist võiks olla heas majanduslikus seisus olevatele pankadele ja äriühingutele antud seitsmeaastase lõpptähtajaga tagatiseta ainumakselaenud või nendega samaväärse amortisatsiooni ja tagasimaksmisel saabuva lõpptähtajaga laenud.

„D“

See reitinguklass on piirialaks aktsepteeritava krediidikvaliteediga laenude ja selliste laenude vahel, millega seoses on esinenud mõningaid raskusi. Selle olulise erinevuse kajastamiseks kasutatakse laenude reitinguklasside määramisel alamliigitusi D+ ja D-. D-reitinguga laenud nõuavad rohkem tähelepanu.

„E“

See laenu reitinguklass hõlmab laenusid, mille riskiprofiil on üldiselt aktsepteeritust suurema riskiga. Siia kuuluvad laenud, millega nende kestuse jooksul on esinenud tõsiseid probleeme ja mille kahjumisseminekut ei saa välistada. Seetõttu jälgitakse neid laene tähelepanelikult ja pingsalt. Alamklassid E+ ja E- tähistavad nimetatud jälgimise intensiivsust, kusjuures E- reitinguga tehingud on olukorras, kus suure tõenäosusega ei suudeta tulevikus laenude teenindamisel tähtaegadest kinni pidada ning seetõttu on nõutav mingisugune võla restruktureerimine, mis võib kaasa tuua väärtuse langusest tingitud kahju.

„F“

F (probleemsed) tähistab laenusid, millega kaasnevad aktsepteerimatud riskid. F- reitinguga laenud võivad tuleneda ainult pooleliolevatest tehingutest, mille puhul on pärast allakirjutamist esinenud ettenägematuid, erakorralisi ja drastilisi negatiivseid asjaolusid. Kõigile tehingutele, millest rahastule tuleneb põhisumma kaotus, määratakse reitinguklassiks F, ja neile tehakse konkreetne eraldis.

Üldjuhul pannakse D- või sellest madalama sisereitinguga laenud jälgimisnimekirja, mis koostatakse laenude sisemise reitinguklasside määramise põhjal. Kui laen siiski kiideti juba algselt heaks D- või sellest madalama reitinguklassi riskiprofiiliga, pannakse see jälgimisnimekirja üksnes juhul, kui aset leiab oluline krediidisündmus, mis põhjustab selle laenu reitinguklassi edasise languse heakskiitmise tasemest madalamale.

Punktis 3.2.3.3 esitatud tabelis on näidatud rahastu laenuportfelli krediidikvaliteedi analüüs, mis põhineb eespool kirjeldatud laenu reitinguklassidel.

3.2.3.2. Laenude andmisest tuleneva krediidiriski positsiooni analüüs

Alljärgnevas tabelis on näidatud allakirjutatud (väljamakstud ja väljamaksmata) laenudest ja ettemaksetest tulenev maksimaalne krediidiriski positsioon (bilansiline netomaksumus) laenuvõtjate liikide lõikes, võttes arvesse tagatiseandjate antud tagatisi.

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31.12.2020	Tagatisega	Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid	Tagatiseta	Kokku	Osakaal väljamakstud kogusummast
Finantsasutused	87 269	—	963 366	1 050 635	64 %
Äriühingud	203 772	27 026	177 321	408 119	24 %
Avaliku sektori asutused	21 866	—	1 057	22 923	1 %
Riigid	—	1 506	190 262	191 768	11 %
Kokku välja makstud	312 907	28 532	1 332 006	1 673 445	100 %
Väljamaksmata	196 692	—	1 492 774	1 689 466	—
Väljamakstud ja väljamaksmata vahendid kokku	509 599	28 532	2 824 780	3 362 911	—

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31.12.2019	Tagatisega	Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid	Tagatiseta	Kokku	Osakaal väljamakstud kogusummast
Finantsasutused	111 806	—	803 861	915 667	60 %
Äriühingud	190 006	36 704	172 082	398 792	26 %
Avaliku sektori asutused	26 908	—	1 686	28 594	2 %
Riigid	—	2 085	173 537	175 622	12 %
Kokku välja makstud	328 720	38 789	1 151 166	1 518 675	100 %
Väljamaksmata	191 191	—	1 128 860	1 320 051	—
Väljamakstud ja väljamaksmata vahendid kokku	519 911	38 789	2 280 026	2 838 726	—

Laenuvõtjate ja tagatise andjate jälgimine ning projektidega seonduv finants- ja lepinguline järelevalve on tehinguhalduse ja restruktureerimise direktoraadi ülesanne. Seega on rahastu antud laenude, laenuvõtjate ja tagatiseandjate krediidivõimelisus pideva jälgimise all. Neid jälgitakse vähemalt kord aastas, kuid vajaduse korral ka sagedamini, ning krediidisündmuse toimumisel. Eelkõige uurib tehinguhalduse ja restruktureerimise direktoraat, kas lepingulistest õigustest on kinni peetud, ja võtab meetmeid krediidireitingu langetamise ja/või lepinguliste kohustuste mittetäitmise heastamiseks. Kui krediidiriski suunised seda nõuavad, võetakse riskimaandamise meetmeid. Kui tuleb uuendada väljaantud laenude eest saadud pangatagatisi, siis tagatakse, et need asendatakse või meetmed võetakse õigeaegselt.

3.2.3.3. Krediidikvaliteedi analüüs laenuvõtjate liikide lõikes

Järgmistes tabelites on esitatud rahastu laenuportfelli (31. detsembri 2020. aasta ja 31. detsembri 2019. aasta seisuga) krediidikvaliteedi analüüs, mis on koostatud laenude reitinguklassidesse määramise rakenduste abil, võttes aluseks allakirjutatud (väljamakstud ja väljamaksmata) laenudest tuleneva riskipositsiooni.

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31.12.2020		Kõrge reiting	Standardne reiting	Min aktsepteeritav risk	Kõrge risk	Reiting puudub (25)	Kokku	Osakaal
Seisuga 31.12.2020		A kuni B-	C	D+	D- ja sellest madalam	Reiting puudub (25)	Kokku	Osakaal
Laenuvõtja	Finantsasutused	290 565	90 445	475 331	815 120	—	1 671 461	50 %
	Äriühingud	118 990	46 861	14 433	512 142	313 762	1 006 188	30 %
	Avaliku sektori asutused	—	21 866	—	—	1 057	22 923	1 %
	Riigid	—	4 865	3 926	653 548	—	662 339	19 %
Kokku		409 555	164 037	493 690	1 980 810	314 819	3 362 911	100 %

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31.12.2019		Kõrge reiting	Standardne reiting	Min aktsepteeritav risk	Kõrge risk	Reiting puudub (26)	Kokku	Osakaal
Seisuga 31.12.2019		A kuni B-	C	D+	D- ja sellest madalam	Reiting puudub (26)	Kokku	Osakaal
Laenuvõtja	Finantsasutused	234 072	219 467	335 841	817 894	—	1 607 274	57 %
	Äriühingud	100 115	49 458	—	524 532	95 925	770 030	27 %
	Avaliku sektori asutused	—	26 908	—	—	1 686	28 594	1 %
	Riigid	—	6 285	4 486	422 057	—	432 828	15 %
Kokku		334 187	302 118	340 327	1 764 483	97 611	2 838 726	100 %

3.2.3.4. Laenude ja ettemaksete riskikontsentratsioonid

3.2.3.4.1. Geograafiline analüüs

Rahastu laenuportfelli kuuluvad laenud jagunevad laenuvõtja riigi põhjal geograafiliselt järgmiselt:

(tuhandetes eurodes)
Laenuvõtja riik	31.12.2020	31.12.2019
Egiptus	319 040	101 316
Nigeeria	236 149	179 499
Keenia	195 917	230 837
Etioopia	92 346	62 005
Mauritius	76 419	96 014
Barbados	75 037	75 342
Uganda	61 869	64 882
Tansaania	60 058	96 640
Rwanda	59 114	48 839
Kongo (Demokraatlik Vabariik)	56 527	66 754
Sambia	42 553	43 036
Uus-Kaledoonia	41 224	43 980
Mauritaania	38 131	49 139
Piirkondlik (AKV)	37 497	14 674
Kamerun	36 749	32 238
Senegal	32 850	42 750
Dominikaani Vabariik	30 741	45 393
Jamaica	23 411	33 436
Ghana	21 249	31 635
Guinea	18 534	20 399
Malawi	17 349	21 800
Cabo Verde	14 952	17 226
Angola	14 654	19 269
Mali	12 918	4 234
Mosambiik	10 775	12 709
Togo	10 625	18 022
Prantsuse Polüneesia	8 783	12 556
Kaimanisaared	8 027	12 203
Benin	3 932	59
Seišellid	3 359	4 201
Mikroneesia	3 073	648
Haiti	2 617	3 345
Niger	2 243	5 399
Samoa	1 898	3 036
Burkina Faso	1 267	1 861
Vanuatu	1 200	1 527
Belau	358	768
Botswana	—	1 004
Kokku	1 673 445	1 518 675

3.2.3.4.2. Majandussektori analüüs

Järgmises tabelis on analüüsitud rahastu laenuportfelli laenuvõtja majandussektori järgi. Tehinguid, mis jõuavad lõpliku laenuvõtjani läbi finantsvahendajate, kajastatakse „Teenindussektor jm“ all.

(tuhandetes eurodes)
Laenuvõtja majandussektor	31.12.2020	31.12.2019
Teenindussektor jm	1 079 088	932 901
Elektrienergia, kivisüsi jm	207 940	226 314
Linnaareng, renoveerimine ja transport	206 201	195 042
Kemikaalid, plastid ja ravimid	89 495	51 865
Toormed ja kaevandamine	34 292	44 746
Lennujaamad ja lennuliikluse juhtimissüsteemid	21 866	26 908
Telekommunikatsioon	14 964	21 546
Kapitalikaubad, kestvuskaubad	11 531	4 186
Jäätmete taaskasutamine	6 063	6 812
Toiduahel	2 005	8 355
Kokku	1 673 445	1 518 675

3.2.3.5. Iga sisemise riskireitingu krediidiriski positsioon

EIP kasutab Basel III põhimõtetel põhineva sisereitingute metoodika kohast sisereitingute metoodikat. Enamikule rahastu vastaspooltele on antud sisereiting selle metoodika alusel. Järgmises tabelis on esitatud rahastu laenuportfelli jaotus vastavalt laenuvõtjate ja tagatiseandjate sisereitingule, kui see on olemas, olenevalt sellest, kumma oma on parem. Juhul kui sisereiting ei ole teada, on esitatud välisreiting.

Tabelis on kajastatud nii allakirjutatud (väljamakstud kui ka väljamaksmata) riskipositsioonid kui ka kaalutud riskipositsioonid. Need on saadud vastavalt sisemetoodikale, mida rahastu kasutab limiidi juhtimiseks.

(tuhandetes eurodes)
		2020
	Moody’se ekvivalentreiting	12 kuu oodatav krediidikahju	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Krediidiriski tõttu langenud väärtusega	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Kokku
Laenud ja ettemaksed amortiseeritud soetusmaksumuses
Sisereiting 1 – minimaalne krediidirisk	Aaa	—	73 545	—	—	—	73 545
Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk	Aa1–Aa3	75 048	—	—	—	—	75 048
Sisereiting 3 – väike krediidirisk	A1–A3	2 087	—	—	—	—	2 087
Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk	Baa1–Baa3	54 412	6 087	—	—	—	60 499
Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool	Ba1–Ba3	392 787	19 761	—	—	—	412 548
Sisereiting 6 – suur krediidirisk	B1–B3	581 607	193 877	32 032	—	—	807 516
Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk	Alla Caa1	70 495	177 919	1 493	—	—	249 907
Sisereiting 8 – makseviivitusega vastaspool	Alla Caa1, kuid makseviivitusega	—	5 693	45 000	—	—	50 693
Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		—	—	—	—	92 436	92 436
Kahju allahindluse ja õiglase väärtuse korrigeerimine		-16 389	-43 976	-44 538	—	-45 931	- 150 834
Laenude ja ettemaksete bilansiline jääkmaksumus		1 160 047	432 906	33 987	—	46 505	1 673 445
Siduvad laenuandmiskohustused
Sisereiting 1 – minimaalne krediidirisk	Aaa	—	—	—	—	—	—
Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk	Aa1–Aa3	95 067	—	—	—	—	95 067
Sisereiting 3 – väike krediidirisk	A1–A3	87 000	—	—	—	—	87 000
Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk	Baa1–Baa3	57 282	—	—	—	—	57 282
Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool	Ba1–Ba3	152 264	—	—	—	—	152 264
Sisereiting 6 – suur krediidirisk	B1–B3	675 365	8 964	—	—	—	684 329
Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk	Alla Caa1	72 500	110 331	—	—	—	182 831
Sisereiting 8 – makseviivitusega vastaspool	Alla Caa1, kuid makseviivitusega	—	—	38 497	—	—	38 497
Sisereitinguta (27)		129 669	27 365	—	—	—	157 034
Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		—	—	—	—	268 314	268 314
Kahju allahindluse ja õiglase väärtuse korrigeerimine		-6 817	-26 335	—	—	—	-33 152
Siduvate laenuandmiskohustuste bilansiline jääkmaksumus		1 262 330	120 325	38 497	—	268 314	1 689 466

(tuhandetes eurodes)
		2019
	Moody’se ekvivalentreiting	12 kuu oodatav krediidikahju	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Krediidiriski tõttu langenud väärtusega	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Kokku
Laenud ja ettemaksed amortiseeritud soetusmaksumuses
Sisereiting 1 – minimaalne krediidirisk	Aaa	—	82 211	—	—	—	82 211
Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk	Aa1–Aa3	75 352	—	—	—	—	75 352
Sisereiting 3 – väike krediidirisk	A1–A3	5 399	—	—	—	—	5 399
Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk	Baa1–Baa3	60 385	16 449	—	—	—	76 834
Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool	Ba1–Ba3	192 201	6 199	—	—	—	198 400
Sisereiting 6 – suur krediidirisk	B1–B3	708 162	159 858	—	—	—	868 020
Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk	Alla Caa1	79 411	145 176	—	—	—	224 587
Sisereiting 8 – makseviivitusega vastaspool	Alla Caa1, kuid makseviivitusega	—	—	136 749	—	—	136 749
Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		—	—	—	—	37 366	37 366
Kahju allahindluse ja õiglase väärtuse korrigeerimine		-17 191	-38 509	- 114 307	—	-16 236	- 186 243
Laenude ja ettemaksete bilansiline jääkmaksumus		1 103 719	371 384	22 442	—	21 130	1 518 675
Siduvad laenuandmiskohustused
Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk	Aa1–Aa3	102 092	—	—	—	—	102 092
Sisereiting 3 – väike krediidirisk	A1–A3	12 000	—	—	—	—	12 000
Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk	Baa1–Baa3	61 461	—	—	—	—	61 461
Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool	Ba1–Ba3	323 080	—	—	—	—	323 080
Sisereiting 6 – suur krediidirisk	B1–B3	405 773	126 076	—	—	—	531 849
Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk	Alla Caa1	14 883	104 328	—	—	—	119 211
Sisereiting 8 – makseviivitusega vastaspool	Alla Caa1, kuid makseviivitusega	—	—	51 377	—	—	51 377
Sisereitinguta (1) (28)		79 669	—	—	—	—	79 669
Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		—	—	—	—	76 581	76 581
Kahju allahindluse ja õiglase väärtuse korrigeerimine		-3 943	-33 326	—	—	—	-37 269
Siduvate laenuandmiskohustuste bilansiline jääkmaksumus		995 015	197 078	51 377	—	76 581	1 320 051

EIP jälgib pidevalt sündmusi, mis mõjutavad tema laenuvõtjaid ja tagatiseandjaid, eriti panku. Kui nende reiting halveneb, hindab EIP igal üksikjuhul eraldi oma lepingukohaseid õigusi ja taotleb leevendusmeetmete võtmist. Ta jälgib ka väljaantud laenude eest saadud pangatagatiste uuendamist, et vajaduse korral tagada nende õigeaegne asendamine või meetmete võtmine.

3.2.3.6. Maksetähtaja ületanud ja langenud väärtusega laenud

Laenude hilinenud tagasimaksete summad tehakse kindlaks, neid jälgitakse ja nende kohta antakse aru pangas kehtestatud „Finantsjärelevalve suunistes ja korras“ sätestatud korra kohaselt. See kord on kooskõlas hea pangandustavaga ja seda kohaldatakse kõigi EIP hallatavate laenude suhtes.

Jälgimise käigus tagatakse, et i) tähtajaks tasumata jäänud summad avastatakse ja neist teatatakse vastutavale talitusele lühikese tähtaja jooksul; ii) suure mõjuga juhtumid suunatakse viivitamata edasi asjakohasele tegevus- ja otsustamistasandile; iii) rahastu juhtkonnale antakse korrapäraselt aru üldseisu kohta.

Maksetähtaja ületanud ja langenud väärtusega laenudest ja ettemaksetest tulenevaid võlgnevusi saab analüüsida järgmiselt.

(tuhandetes eurodes)
	Laenud ja ettemaksed	Laenud ja ettemaksed
	31.12.2020	31.12.2019
Bilansiline maksumus	1 673 445	1 518 675
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud
Brutosumma	45 000	136 749
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu	-44 538	- 114 307
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus bilansiline jääkmaksumus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	462	22 442
Tähtajaks tasumata, kuid krediidiriski tõttu langemata väärtusega
Tähtaeg on ületatud:
0–30 päeva	2 008	61
30–60 päeva	—	924
60–90 päeva	—	—
90–180 päeva	174	135
Üle 180 päeva	—	26
Tähtajaks tasumata, kuid krediidiriski tõttu langemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline jääkmaksumus	2 182	1 146
Tähtajaks tasutud ning krediidiriski tõttu langemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline jääkmaksumus	1 670 801	1 495 087
Laenude ja nõuete bilansiline jääkmaksumus kokku	1 673 445	1 518 675

3.2.3.7. Oodatava krediidikahju tundlikkus tulevaste majandustingimuste suhtes (tuhandetes eurodes)

Oodatav krediidikahju on tundlik tulevikku suunatud stsenaariumide koostamisel tehtavate hinnangute ja eelduste suhtes. EIP viib läbi oma oluliste varaklasside puhul kajastatud oodatava krediidikahju tundlikkusanalüüsi.

Tulevaste majandustingimuste prognoose (makromajanduslike stsenaariumide kaudu) kasutatakse prognoosimismudelis, mille põhjal koostatakse tingimuslikud riskiparameetrid, mida omakorda kasutatakse kahju allahindluse arvutamiseks.

Stsenaariumid on tuletatud SKP muutustest, mis on majandustegevuse peamine näitaja. Reaalse SKP muutusi kalibreeritakse, et korrata selle muutuja varasemat volatiilsust. Peale selle kasutatakse SKP muutuste ulatuse ja püsivuse täpsustamiseks vajaduse korral eksperdihinnangud. Selle tulemusel tehakse kindlaks muutused koos võimaliku halvenemisega, et määrata muutuste mõju aja jooksul. Iga stsenaariumi tõenäosus määratakse kindlaks turu (volatiilsuse) näitajate ning siseselt väljatöötatud näitajate/indeksite põhjal, mida ebakindluse määramiseks aja jooksul järjepidevalt kasutatakse. Positiivsete ja negatiivsete muutuste kaalud sõltuvad majanduses esinevate riskide tasakaalust; varem on kvartaliprognoosides kohaldatud negatiivseid ja positiivseid muutusi vastavalt - 20 533 euro (2019. aastal - 2 670 euro) ja 17 658 euro (2019. aastal 2 396 euro) ulatuses.

Alljärgnevas tabelis on esitatud laenude ja ettemaksetega seotud kahju allahindlus 1. ja 2. etapis. Iga tulevikku suunatud stsenaariumit (st lähte-, positiivset ja negatiivset stsenaariumit) kaaluti 100 %, selle asemel et kaaluda kõiki kolme stsenaariumit stsenaariumi tõenäosusega.

(tuhandetes eurodes)
	2020
	Positiivne stsenaarium	Lähtestsenaarium	Negatiivne stsenaarium
Brutoriskipositsioon	3 063 652	3 063 652	3 063 652
Kahju allahindlus	70 645	88 303	108 836

(tuhandetes eurodes)
	2019
	Positiivne stsenaarium	Lähtestsenaarium	Negatiivne stsenaarium
Brutoriskipositsioon	2 748 523	2 748 523	2 748 523
Kahju allahindlus	89 255	91 651	94 321

3.2.3.8. Laenutingimuste läbivaatamine ja laenude restruktureerimine makseraskuste korral

EIP käsitleb makseraskuste tõttu restruktureeritud laenudena (st laenud, võlaväärtpaberid ja siduvad laenuandmiskohustused) selliseid laene, millele on laiendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed hõlmavad soodustingimusi, mida EIP otsustab pakkuda võlgnikule, kelle puhul leitakse, et ta ei suuda oma finantsraskuste tõttu täita lepingujärgseid võla teenindamise tingimusi, eesmärgiga võimaldada võlgnikul võlga teenindada või lepingut täielikult või osaliselt refinantseerida. Riskipositsioone käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerituna siis, kui on pakutud soodustingimusi, olenemata sellest, kas mingid summad on tähtajaks tasumata või kas riskipositsioon liigitatakse makseviivituses olevaks. Riskipositsioone ei käsitata makseraskuste tõttu restruktureerituna juhul, kui võlgnik ei ole finantsraskustes.

Tavapärase äritegevuse käigus oleks kõnealuste laenude reitinguklass halvenenud, laenud oleksid enne laenutingimuste läbivaatamist jälgimisnimekirja kantud ja kolmeetapilises väärtuse languse mudelis oleks finantsinstrument liikunud 1. etapist 2. etappi. Pärast laenutingimuste läbivaatamist jätkaks EIP selliste laenude tähelepanelikku jälgimist ning krediidiriski tõttu väheneks finantsinstrumendi väärtus ja see liiguks 3. etappi. Kui laenu reitinguklass järgnevalt piisavalt paraneb, eemaldataks laen kooskõlas EIP menetlustega jälgimisnimekirjast.

Osana oma vastusest COVID-19 pandeemia majandusmõjule otsustas pank teha oma klientidele teatavatel tingimustel kättesaadavaks mitu toetusmeedet, mis muu hulgas hõlmavad i) finantsklauslite ja muude oluliste klauslite ajutist leevendamist (sealhulgas nende kohaldamise peatamist), ii) rahavoogude uut prognoosimist, kehtestades uued tagasimaksegraafikud, või tagasimaksekohustuste ajutist peatamist ning iii) teatavaid muid täiendavaid toetusmeetmeid, nagu uute lepingute sõlmimine, laenude väljamaksmise kiirendamine ja laenuvõtjatele laenatavate summade suurendamine. Pank hindab selliste meetmete võtmise taotlusi iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse teatavatest eritingimustest tulenevaid piiranguid. Neid meetmeid kavatsetakse laiendada klientidele, keda COVID-19 pandeemia majandusmõju ajutiselt puudutab, kuid kellel ei ole struktuurseid finantsraskusi ega maksevõimeprobleeme ja keda meetmete võimaldamise ajal käsitatakse tegevust jätkavate ettevõtjatena. Kui hinnangu tulemusel selgub, et klient ei vasta nendele nõuetele, või kui rahastu tuvastab kliendi ärimudeli pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riske, kaalub ta mis tahes muid asjakohaseid meetmeid ja järgib vajaduse korral EIP restruktureerimise standardprotsesse.

EIP rakendas aruandeperioodil muu hulgas, kuid mitte ainult, järgmisi makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid ja viise: laenude tähtaja pikendamine, ainult põhiosa tagasimaksete edasilükkamine, põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete edasilükkamine, oluliste lepingutingimuste rikkumine ning viiviste kapitaliseerimine.

Järgmises tabelis on kajastatud tehingud, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2020		31.12.2019
	Nõuetekohaselt teenindatavad laenud	Viivislaenud	Nõuetekohaselt teenindatavad laenud	Viivislaenud
Lepingute arv, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimist	12	14	19	9
Bilansilised väärtused (sh intress ja võlgnevused)	169 274	58 748	182 619	62 915
Kajastatud oodatava krediidikahju allahindlus	19 311	28 934	7 916	57 321
Intressitulu lepingutest, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimist	7 729	5 099	8 130	854
Riskipositsioonid, mis on maha kantud või mille kajastamine on lõpetatud (pärast tehingu lõpetamist või müüki)	—	49 472	—	280

(tuhandetes eurodes)
	Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed
	31.12.2019	Tähtaja pikendamine	Põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete edasilükkamine	Oluliste lepingutingimuste rikkumine	Muu	Lepingukohased tagasimaksed, lõpetamine ja/või mahakandmine (29)	31.12.2020
Finantsasutused	51 468	-1 995	11 989	43 746	—	-14 683	90 525
Äriühingud	194 066	-1 074	—	-3 515	—	-51 980	137 497
Kokku	245 534	-3 069	11 989	40 231	—	-66 663	228 022

3.2.4. Rahast ja raha ekvivalentidest tulenev krediidirisk

Kasutada olevaid vahendeid investeeritakse kooskõlas rahastu lepinguliste väljamaksekohustuste ajagraafikuga. 31. detsembri 2020. aasta ja 31. detsembri 2019. aasta seisuga olid investeeringud pangahoiuste, hoiusesertifikaatide ja kommertsväärtpaberite vormis.

Heakskiidetud üksustelt nõutakse samasugust reitingut kui EIP sularahahalduse investeeringute suhtes kohaldatav lühi- ja pikaajaline reiting. Juhul kui krediidireitingu on andnud rohkem kui üks reitinguagentuur ja nende antud reitingud on erinevad, lähtutakse madalaimast reitingust. Iga heakskiidetud panga puhul on maksimaalne lubatud limiit praegu 50 000 000 eurot (viiskümmend miljonit eurot). Erand on tehtud pangale Société Générale, kus rahastul on hoiukontod jooksvate tehingute jaoks. Société Générale'i lühiajaline krediidilimiit 31. detsembri 2020. aasta ja 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli 110 000 000 eurot (sada kümme miljonit eurot). Suurem limiit on ette nähtud hoiukontodel jooksvate tehingute tegemiseks hoitavatele rahasummadele ning sularahahalduse portfelli kuuluvatele, osutatud vastaspoole välja antud instrumentidele.

Kõik investeeringud on tehtud heakskiidetud majandusüksustesse ja nende lõpptähtaeg on kuni kolm kuud alates väärtuspäevast. Volitajaile on teatatud kõigist krediidiriski positsioonide ülemmäära rikkumistest. 31. detsembri 2020. aasta ja 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli rahastu likviidsete varade portfelli kuuluvate tähtajaliste hoiuste, kommertsväärtpaberite ja sularaha reiting arvelduspäeval samaväärne reitinguga P-2 (Moody’s).

Järgmises tabelis on näidatud raha ja raha ekvivalentide seis koos kogunenud intressidega (tuhandetes eurodes):

Minimaalne lühiajaline krediidireiting	Minimaalne pikaajaline krediidireiting	31.12.2020		31.12.2019
(Moody’s)	(Moody’s)	31.12.2020		31.12.2019
P-1	Aaa	49 988	5 %	98 945	12 %
P-1	Aa2	25 022	3 %	67 799	8 %
P-1	Aa3	130 024	14 %	89 983	11 %
P-1	A1	99 969	11 %	213 914	26 %
P-1	A2	119 972	13 %	212 199	25 %
P-1	A3	498 965	54 %	104 944	12 %
P-2	A3	—	—	49 993	6 %
Kokku		923 940	100 %	837 777	100 %

3.2.5. Tuletisinstrumentidest tulenev krediidirisk

3.2.5.1. Tuletisinstrumentide krediidiriski põhimõtted

Tuletisinstrumentide puhul kujutab krediidirisk endast kahjumit, mida üks pool kannaks, kui tehingu vastaspool ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita. Tuletisinstrumentidega seonduv krediidirisk erineb sõltuvalt mitmest tegurist (nagu intressimäärad ja valuutakursid) ning üldiselt vastab see vaid väiksele osale nende tinglikust väärtusest.

Rahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes aktiivselt kaubeldavates valuutades kui eurodes. EIP teeb kõik vahetustehingud väliste vastaspooltega. Vahetustehingud lähtuvad samadest vahetuslepingute raamlepingutest ja lisadest osaluse kohta krediidiriski kahjude katmisel, millele EIP ja tema välised vastaspooled on alla kirjutanud.

3.2.5.2. Tuletisinstrumentide krediidiriski mõõtmine

Kõiki seoses rahastuga tehtud EIP vahetustehinguid käsitletakse samas lepingulises raamistikus ja sama metoodika kohaselt, mida EIP kasutab enda jaoks tuletisinstrumente omandades. Eeskätt määrab EIP vahetustehingute vastaspoolte aktsepteeritavuse kindlaks samade aktsepteeritavustingimuste põhjal, mida ta kasutab üldiselt oma vahetustehingute puhul.

EIP kasutab vahetustehingute ja tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seonduva krediidiriski positsiooni mõõtmiseks tururiski netopositsiooni ja potentsiaalse tulevase riskipositsiooni aruandluse ja tehingulimiitide kontrolli meetodit. Kõnealustes meetodites võetakse täielikult arvesse rahastuga seonduvaid tuletisinstrumente.

Rahastu sõlmib lühiajalisi valuuta vahetuslepinguid muus valuutas kui euro antud laenude tagasimaksete valuutariski maandamiseks. Lühiajalised valuuta vahetuslepingud on kuni kolmekuulise lõpptähtajaga ja neid pikendatakse regulaarselt. Lühiajaliste valuuta vahetuslepingute tinglik väärtus 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli 1 480,0 miljonit eurot (31. detsembri 2019. aasta seisuga 1 545,0 eurot). Lühiajaliste valuuta vahetuslepingute õiglane väärtus 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli 33,6 miljonit eurot (31. detsembri 2019. aasta seisuga 14,1 miljoni eurot).

Rahastu sõlmib intressimäära vahetuslepinguid, et maandada väljamakstud laenude intressiriske. 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli selliseid lepinguid kaks; nende tinglik väärtus oli 17,7 miljonit eurot (2019. aastal 24,2 miljonit eurot) ja õiglane väärtus -0,6 miljonit eurot (2019. aastal -0,1 miljonit eurot).

3.2.6. Likviidsete finantsvaradega seotud krediidirisk

Järgmises tabelis on esitatud likviidsete varade portfelli olukord. Sellesse portfelli kuuluvad eranditult riiklike üksuste, pankade ja muude üksuste emiteeritud kommertsväärtpaberid, mille järelejäänud tähtaeg on alla kolme kuu. Kõlblikud emitendid on ELi liikmesriigid, nende ametiasutused, pangad ja muud üksused. Iga heakskiidetud emitendi puhul on maksimaalne lubatud limiit 50 000 000 eurot (viiskümmend miljonit eurot). Investeerimissuuniste kohaselt ja olenevalt likviidsusvajadustest saaks investeeringuid teha ka keskmise pikkusega ja pikaajalistesse võlakirjadesse:

(tuhandetes eurodes)
Minimaalne lühiajaline krediidireiting	Minimaalne pikaajaline krediidireiting	31.12.2020		31.12.2019
(Moody’s)	(Moody’s)	31.12.2020		31.12.2019
P-1	Aa1	50 006	14 %	50 046	15 %
P-1	Aa2	50 040	14 %	19 997	6 %
P-1	Aa3	50 016	14 %	11.. 50 025	12.. 15 %
P-1	Aaa	51 705	15 %	—	0 %
P-1	A1	—	0 %	55 050	17 %
P-1	A2	50 058	15 %	—	0 %
P-2	A3	—	0 %	85 027	26 %
P-2	Baa1	50 035	14 %	30 433	9 %
P-2	Baa3	50 013	14 %	40 009	12 %
Kokku		351 873	100 %	330 587	100 %

3.3. Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et üksus ei suuda rahastada varade soetamist ja õigeaegselt täita oma kohustusi, ilma et sellega kaasneks vastuvõetamatut kahju. Likviidsusriski võib jagada rahastamisriskiks ja turu likviidsusriskiks. Rahastamisrisk on risk, et üksus ei suuda tõhusalt rahuldada oodatavaid ja ootamatuid, praegusi ja tulevasi rahavoovajadusi, ilma et see mõjutaks tema igapäevatoiminguid ja finantsseisundit. Turu likviidsusrisk on risk, et üksusel on ebapiisava turusügavuse või turuhäirete tõttu raske positsiooni turuhinnaga tasaarvestada või likvideerida.

3.3.1. Likviidsusriski juhtimine

Rahastut rahastatakse peamiselt liikmesriikide iga-aastastest osamaksudest ja rahastu tehingutest tulenevatest tagasimaksetest. Oma rahastamisriski juhtimiseks koostab rahastu netolikviidsusvajaduse ja liikmesriikide iga-aastaste osamaksude kavasid.

Liikmesriikide aastaste osamaksude arvutamiseks analüüsitakse ja jälgitakse kogu aasta vältel olemasolevate ja ettevalmistamisel olevate tehingute portfelli väljamaksete struktuuri. Aastase likviidsusvajaduse korrigeerimiseks võetakse arvesse erakorralisi sündmusi, nagu ennetähtaegseid tagasimakseid, aktsiate müüki ja makseviivituse juhtumeid.

Selleks et likviidsusriski veelgi minimeerida, on rahastul likviidsusreserv, mis on igal ajal piisav prognoositavate väljamaksete katmiseks, millest EIP laenude osakond korrapäraselt teatab. Vahendid investeeritakse raha- ja võlakirjaturgudele pankadevaheliste hoiuste ja muude lühiajaliste finantsinstrumentide vormis, võttes arvesse rahastu väljamaksekohustusi. Rahastu likviidseid varasid haldab panga rahavoogude juhtimise osakond, pidades silmas vajadust säilitada rahastu kohustuste täitmiseks vajalik likviidsus.

Kooskõlas front office’i ja back office’i ülesannete lahususe põhimõttega kuuluvad nende varade investeerimisega seotud arveldustoimingud EIP tehingute planeerimise ja arvelduste osakonna vastutusalasse. Vastaspoolte ja raha investeerimise limiitide heakskiitmine ning nimetatud limiitidest kinnipidamise jälgimine kuulub aga panga riskijuhtimise direktoraadi vastutusalasse.

3.3.2. Likviidsusriskide mõõtmine

Käesoleva punkti tabelites esitatakse rahastu finantskohustiste jaotus bilansipäeva ja lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa (diskonteerimata rahavood).

Rahastule kuulub järgmisi kohustisi muude kui tuletisinstrumentide näol: allakirjutatud laenulepingute alusel antud laenude väljamaksmata summad, kapitali märkimise / investeerimislepingute alusel väljamaksmisele kuuluvate summade väljamaksmata osad, väljamaksmata laenutagatised ning intressitoetuste ja tehnilise abi väljamaksmata summad.

Rahastust antud laenude väljamaksmisele on kehtestatud tähtaeg, kuid väljamaksete aeg ja summa sõltub aluseks olevate investeerimisprojektide edenemisest. Kuna rahastu annab laenusid võrdlemisi kiiresti muutuvas keskkonnas, on väljamaksmise ajakava väga ebakindel.

Kapitaliinvesteeringud tehakse kohe pärast seda, kui fondivalitseja, võttes arvesse investeerimistegevuse edusamme, esitab kehtiva fondikapitali nõude. Krediidi kasutuselevõtu tähtaeg on tavaliselt kolm aastat, mida sageli pikendatakse ühe või kahe aasta võrra. Mõned väljamaksed ületavad kasutuselevõtu tähtaja ja nendega seotud kohustusi ei täideta kuni kõigi fondi aluseks olevate investeeringute tegemiseni, kuna mõnikord ei piisa fondi likviidsusest tasudest ja muudest kuludest tulenevate maksekohustuste täitmiseks.

Tagatiste suhtes konkreetseid väljamaksekohustusi ei ole, välja arvatud juhtudel, kui tagatis välja nõutakse. Tagatiste suurust vähendatakse vastavalt tagatud laenude tagasimaksmise ajakavale.

Intressitoetustega seotud väljamaksed tulenevad panga omavahenditest rahastatavatest subsideeritud laenudest. Seetõttu kajastavad aruandes esitatud väljamaksed neist laenudest tulenevaid kohustusi, mitte aga väljamaksmata intressitoetuste kogusummat. Intressitoetuste väljamaksmise ajakava on sama ebakindel kui laenude puhul.

Tabelis „Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus“ esitatud tehnilise abi väljamaksekohustustega seotud „Väljamaksete nominaalne brutosumma“ kajastab sõlmitud tehnilise abi lepingute väljamaksmata osa. Väljamaksmise ajakava on väga ebakindel. Vahemikku „3 kuud või vähem“ liigitatud väljamaksete näitaja puhul on tegemist aruandepäeva seisuga tasumata arvete summaga.

Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevad finantskohustised, mille lepingulist tähtaega ei ole kindlaks määratud, on kajastatud real „Tähtajatud“. Kulukohustused, mille alusel on aruandepäevaks esitatud väljamaksetaotlus, liigitatakse vastavalt maksetähtajale.

Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus põhineb vahetuslepingutest tulenevatel lepingulistel diskonteerimata rahavoogudel, sealhulgas eri valuutade vahetuslepingutel, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingutel, lühiajalistel valuutavahetuslepingutel ja intressimäära vahetuslepingutel.

(tuhandetes eurodes)
Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Tähtajatud	Väljamaksete nominaalne brutosumma
seisuga 31.12.2020	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Tähtajatud	Väljamaksete nominaalne brutosumma
Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused	199 006	—	—	—	1 523 612	1 722 618
Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused	1 043	—	—	—	377 303	378 347
Muud (allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised, antud tagatised)	—	—	—	—	1 553 246	1 553 246
Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused	18 494	—	—	—	356 391	374 885
Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused	2 504	—	—	—	43 029	45 533
Kokku	221 047	—	—	—	3 853 581	4 074 629

(tuhandetes eurodes)
Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Tähtajatud	Väljamaksete nominaalne brutosumma
seisuga 31.12.2019	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Tähtajatud	Väljamaksete nominaalne brutosumma
Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused	33 038	—	—	—	1 324 282	1 357 320
Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused	369	—	—	—	405 551	405 920
Muud (allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised, antud tagatised)	—	—	—	—	1 559 831	1 559 831
Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused	—	—	—	—	350 678	350 678
Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused	3 898	—	—	—	21 166	25 064
Kokku	37 305	—	—	—	3 661 508	3 698 813

(tuhandetes eurodes)
Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma
seisuga 31.12.2020	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – laekumised	1 480 000	—	—	1 480 000
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – väljamaksed	-1 448 077	—	—	-1 448 077
Intressimäära vahetuslepingud – laekumised	147	394	775	1 317
Intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed	—	-815	-1 142	-1 957
Kokku	32 070	-421	367	31 283

(tuhandetes eurodes)
Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma
seisuga 31.12.2019	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – laekumised	1 545 000	—	—	1 545 000
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – väljamaksed	-1 535 571	—	—	-1 535 571
Intressimäära vahetuslepingud – laekumised	310	820	2 045	3 175
Intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed	—	-1 128	-2 138	-3 266
Kokku	9 739	-308	-93	9 338

3.3.3 . Pikaajalised finantsvarad ja -kohustised

Järgmises tabelis on esitatud need finantsvarad ja -kohustised (välja arvatud tuletisinstrumendid), mis eeldatavalt laekuvad või tasutakse rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2020	31.12.2019
Finantsvara:
Laenud ja ettemaksed	1 812 807	1 636 520
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid	526 810	619 928
Muud varad	109	—
Kokku	2 339 726	2 256 448
Finantskohustised:
Antud tagatiste eraldised	851	628
Võlad kolmandatele isikutele (30)	81 371	93 531
Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised	33 152	37 269
Kokku	115 374	131 428

3.4. Tururisk

Tururisk on risk, et muutused turuhindades ja -määrades, näiteks intressimäärade, aktsiahindade ja valuutakursside muutused, vähendavad majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust.

3.4.1 . Intressirisk

Intressiriski põhjustab intressitootlike positsioonide majandusliku väärtuse või neist saadava tulu volatiilsus, mis tuleneb vahetuskursside negatiivsetest muutustest.

Rahastut ei mõjuta otseselt selle majandusliku väärtuse kõikumine ega eri varade, kohustiste ja riskimaandusvahendite hindamiserinevused, sest i) tal puuduvad vahetud laenukulud ja kohustised, millelt tuleb maksta intressi, ning ii) ta aktsepteerib intressimäära kõikumise mõju investeeringutelt saadavale tulule.

Oma laenuportfelli ja mikrovahetuslepingute tundlikkust intressimäärade kõikumise suhtes mõõdab rahastu baaspunkti väärtuse (BPV) alusel.

BPV väljendab asjaomase portfelli nüüdispuhasväärtuse suurenemist või vähenemist sõltuvalt intressimäära suurenemisest 1 baaspunkti (0,01 %) võrra eelnevalt kindlaksmääratud tähtajavahemike (rahaturg – kuni üks aasta, väga lühikese tähtajaga – 2–3 aastat, lühikese tähtajaga – 4–6 aastat, keskmise tähtajaga – 7–11 aastat, pika tähtajaga – 12–20 aastat ja ülipika tähtajaga – üle 21 aasta) kaupa.

Rahastu kasutab eurodes nomineeritud laenudest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtuse kindlaksmääramiseks EIP eurodes rahastamise baaskõverat (vahetuskursi kõver, mida on korrigeeritud EIP üldise rahastamise hinnavahe võrra). USA dollarites nomineeritud laenudest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse EIP USA dollarites rahastamise kõverat. Kui rahavoogude aluseks olevad laenud on nomineeritud vääringus, mille diskontomäära kõver ei ole usaldusväärne ja piisavalt täielik, määratakse nüüdispuhasväärtus kindlaks EIP eurodes rahastamise baaskõvera kaudu.

Riski maandamiseks sõlmitud mikrovahetuslepingute nüüdispuhasväärtuse arvutamiseks kasutab rahastu euro vahetuskursi kõverat, kui tegemist on eurodes nomineeritud rahavoogudega, ning USA dollari vahetuskursi kõverat, kui tegemist on USA dollarites nomineeritud rahavoogudega.

Nagu nähtub järgmisest tabelist, väheneks laenuportfelli (sh seotud mikrovahetuslepingud) netonüüdispuhasväärtus 31. detsembri 2020. aasta seisuga 697 000 euro (31. detsembri 2019. aasta seisuga 533 000 euro) võrra, kui kõik asjaomased intressimäärad tõuseksid samaaegselt 1 baaspunkti võrra.

(tuhandetes eurodes)
Baaspunkti väärtus	Raha-	Väga lühikese tähtajaga	Lühikese tähtajaga	Keskmise tähtajaga	Pika tähtajaga	Ülipika tähtajaga	Kokku
	turg
Seisuga 31.12.2020	1 aasta	2–3 aastat	4–6 aastat	7–11 aastat	12–20 aastat	21 aastat
Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku	-45	-113	-313	-215	-11	—	-697

(tuhandetes eurodes)
Baaspunkti väärtus	Raha-	Väga lühikese tähtajaga	Lühikese tähtajaga	Keskmise tähtajaga	Pika tähtajaga	Ülipika tähtajaga	Kokku
	turg
Seisuga 31.12.2019	1 aasta	2–3 aastat	4–6 aastat	7–11 aastat	12–20 aastat	21 aastat
Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku	-42	-99	-172	-163	-57	—	-533

3.4.2. Valuutarisk

Rahastu valuutarisk seisneb ohus, et negatiivsete vahetuskursi muutuste tõttu väheneb tulu või majanduslik väärtus.

Kuna rahastu arvestusvääring on euro, esineb tal valuutariski alati, kui tekib ebakõla muus kui arvestusvääringus nomineeritud varade ja kohustiste vahel. Valuutariski põhjustab ka tulevaste muus kui arvestusvääringus sooritatavatest arveldustest tekkivate rahavoogude (näiteks intressi- ja dividendimaksed) väärtuse muutus vahetuskursside muutumise tõttu.

3.4.2.1. Valuutarisk ja likviidsed varad

Rahastu likviidsed varad on nomineeritud kas eurodes või USA dollarites.

Valuutariski maandatakse eri valuutade hetke- ja forvardtehingutega, valuuta vahetustehingute ning eri valuutade vahetustehingutega. EIP rahavoogude juhtimise osakond võib juhul, kui seda peetakse vajalikuks ja asjakohaseks, kasutada kooskõlas panga poliitikaga ka mis tahes muud instrumenti, mis annab kaitse rahastu finantstegevusega seoses esinevate tururiskide vastu.

3.4.2.2. Valuutarisk ja rahastu rahastatavad või tagatavad tehingud

Liikmesriikide osamaksud investeerimisrahastusse laekuvad eurodes. Rahastu rahastatavad või tagatavad tehingud ning intressitoetused võivad olla nomineeritud eurodes, USA dollarites või mis tahes muus aktsepteeritud valuutas.

Valuutariski positsioon (võrdlusvaluuta euro suhtes) tekib, kui muus valuutas kui eurodes nomineeritud tehingute risk on jäetud maandamata. Allpool on esitatud rahastu valuutariski maandamise suunised.

3.4.2.2.1. USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine

Rahastu USA dollarites nomineeritud tehingute valuutarisk kaetakse tervikuna, kasutades EUR/USD valuutavahetuslepinguid, mida pikendatakse ja mille summat korrigeeritakse korrapäraselt. Valuutavahetuslepinguid kasutatakse kahel põhjusel. Esiteks pakub see likviidsust uute väljamaksete tarvis (laenud ja omakapital), teiseks aga maandatakse makrotasandi riskid.

Iga perioodi alguses prognoositakse järgmise perioodi jooksul USA dollarites sissetulevaid või väljaminevaid rahavoogusid, võttes aluseks planeeritud või oodatavad tagasimaksed / väljamaksed. Seejärel pikendatakse neid valuutavahetuslepinguid, mille lõpptähtaeg saabub, korrigeerides nende summat selliselt, et vähemalt prognoositavad järgmise perioodi USA dollari likviidsusvajadused oleksid kaetud.

Kui USA dollarites valuutapositsiooniga seotud risk ületab piirmäära, maandatakse seda igakuiselt hetke- või forvardtehingutega.

Pikendamisperioodi kestel kaetakse ootamatuid USA dollari likviidsuspuudujääke ühekordsete valuutavahetustehingutega, likviidsuse ülejäägid aga kas investeeritakse likviidsetesse varadesse või vahetatakse eurodeks, kui ülejääk tuleneb valuutapositsiooni suurenemisest.

3.4.2.2.2. Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine

Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud rahastu tehingute riski maandatakse eri valuutade vahetuslepingutega, mille finantsprofiil on sama mis aluseks oleval laenul, tingimusel et vahetuslepingute turg on toimiv.

Rahastu teeb tehinguid ka vääringutes, millel riskide maandamise võimalused puuduvad või on väga kallid. Neid tehinguid nomineeritakse kohalikes valuutades, kuid arveldamine toimub eurodes või USA dollarites. Rahastu komitees 22. jaanuaril 2015 heakskiidetud investeerimisrahastu finantsriskiraamistik võimaldab USA dollarites nomineeritud tuletisinstrumentide abil sünteetiliselt maandada nende kohalike vääringute valuutariske, mis on USA dollariga märkimisväärses positiivses korrelatsioonis. USA dollarites nomineeritud tuletisinstrumentide abil sünteetiliselt maandatud riskiga kohalikud valuutad on esitatud punkti 3.4.2.2.3 tabelis pealkirja „Kohalikud vääringud (sünteetiline riskimaandus)“ all, USA dollariga sünteetiliselt maandamata riskiga kohalikud vääringud aga samas tabelis pealkirja „Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaanduseta)“ all.

3.4.2.2.3. Välisvaluutapositsioon (tuhandetes eurodes)

Selle lisa tabelites on esitatud rahastu valuutapositsioon.

Valuutapositsioon on tabelites esitatud vastavalt investeerimisfondi riskipoliitikale, mida on kirjeldatud fondi finantsriskiraamistikus. Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsiooni aluseks on raamatupidamisandmed ning need väljenduvad teatavate varade ja kohustiste vahena. Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsiooni varad ja kohustised valitakse selliselt, et laekuvaid tulusid saaks konverteerida aruandlusvaluutasse (eurodesse) alles nende laekumisel.

Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioonis on kajastatud aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite õiglase väärtuse muutus ning laenude ja ettemaksete väärtuse langus. Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioonis sisalduvad tuletisinstrumendid on arvel nominaalväärtuses, mitte õiglases väärtuses, et viia see vastavusse varade säilinud väärtusega, mida samuti väljendatakse nominaalväärtuses, mida on kohandatud vastavalt laenude väärtuse langusele.

Ülejäänud varad ja kohustised (peamiselt laenudelt, tuletisinstrumentidelt ja toetustelt kogunenud intressid) on tabelites esitatud pealkirja „Riskipoliitikaga hõlmamata valuutapositsioon“ all.

Seisuga 31. detsember 2020	Varad ja kohustised			Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised
Valuutad	Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioon	Riskipoliitikaga hõlmamata valuutapositsioon	Bilansis kajastatud valuutapositsioon	Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised
USA dollar	- 117 144	-51 893	- 169 037	479 103
Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaandusega) (2)
KES	23 439	-960	22 479	—
TZS	27 302	272	27 574	—
DOP	14 538	320	14 858	—
UGX	44 997	572	45 569	—
RWF	44 523	-872	43 651	—
Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaanduseta) (2)
HTG, MUR, MZN, XOF, ZMW, BWP, JMD, NGN, ZAR	98 509	-1 512	96 997	—
Kokku muud vääringud peale euro	136 164	-54 073	82 091	479 103
Euro	—	3 276 377	3 276 377	1 661 939
Kokku euro ja muud vääringud	136 164	3 222 304	3 358 468	2 141 042

Seisuga 31. detsember 2019	Varad ja kohustised			Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised
Valuutad	Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioon	Riskipoliitikaga hõlmamata valuutapositsioon	Bilansis kajastatud valuutapositsioon	Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised
USA dollar	- 103 746	-56 632	- 160 378	637 693
Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaandusega) (3)
KES	29 472	464	29 936	—
TZS	48 092	354	48 446	—
DOP	25 383	602	25 985	—
UGX	37 132	574	37 706	—
RWF	30 766	47	30 813	—
Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaanduseta) (3)
HTG, MUR, MZN, XOF, ZMW, BWP, JMD, NGN, ZAR	99 864	-530	99 334	—
Kokku muud vääringud peale euro	166 963	-55 121	111 842	637 693
Euro	—	3 075 194	3 075 194	2 741 023
Kokku euro ja muud vääringud	166 963	3 020 073	3 187 036	3 378 716

3.4.2.3. Valuutariski analüüs

31. detsembri 2020. aasta seisuga põhjustaks euro kümneprotsendiline odavnemine muude vääringute suhtes omakapitali suurenemise 9,1 miljoni euro võrra (31. detsembri 2019. aasta seisuga 14,0 miljonit eurot). Euro kümneprotsendiline kallinemine muude vääringute suhtes põhjustaks omakapitali vähenemise 7,5 miljoni euro võrra (31. detsembri 2019. aasta seisuga 11,4 miljonit eurot).

3.4.2.4. Vahetuskurss

31. detsembri 2020. aasta ja 31. detsembri 2019. aasta bilansi koostamisel kasutati järgmisi vahetuskursse.

	31. detsember 2020	31. detsember 2019
Kolmandate riikide vääringud
Botswana pula (BWP)	13,2045	11,8376
Dominikaani Vabariigi peeso (DOF)	71,2661	59,3644
Fidži dollar (FJD)	2,4584	2,4045
Haiti gurd (HTG)	87,33	100,99
Jamaica dollar (JMD)	172,0954	147,6966
Keenia šilling (KES)	133,8	113,63
Mauritaania ouguiya (MRU)	44,1396	42,2135
Mauritiuse ruupia (MUR)	48,52	40,63
Mosambiigi metikal (MZN)	91,02	68,64
Nigeeria naira (NGN)	466,78	343,45
Rwanda frank (RWF)	1 210,77	1 051,12
Tansaania šilling (TZS)	2 838,58	2 573,66
Uganda šilling (UGX)	4 474	4 108
USA dollar (USD)	1,2271	1,1234
CFA frank (XAF/XOF)	655,957	655,957
Lõuna-Aafrika rand (ZAR)	18,0219	15,7773
Sambia kvacha (ZMW)	25,9324	15,7894

3.4.3. Aktsiarisk

Aktsiarisk on risk, et aktsiainvesteeringu õiglane väärtus langeb muutuste tõttu aktsiahindade tasemes ja/või aktsiainvesteeringute väärtuses.

Rahastu jaoks tekib aktsiarisk, kui ta investeerib otse omakapitali ja riskikapitalifondidesse.

Börsil noteerimata aktsiapositsioonide väärtus ei ole järelevalve ja kontrolli teostamiseks pidevalt kättesaadav. Nende positsioonide väärtuse kindlakstegemiseks tuleb kasutada asjakohaseid hindamismeetodeid.

Kui otseste omakapitaliinvesteeringute ja riskikapitaliinvesteeringute väärtus muutub +/–10 %, kuid muud muutujad püsivad muutumatuna, muutub rahastu omakapital omakapitaliinstrumentide portfelli õiglase väärtuse muutuse tulemusel 31. detsembri 2020. aasta seisuga vastavalt 52,7 miljonit eurot ja - 52,7 miljonit eurot (31. detsembri 2019. aasta seisuga vastavalt 62,0 miljonit eurot ja - 62,0 miljonit eurot).

4. Finantsinstrumentide õiglane väärtus

4.1. Liigitus ja õiglane väärtus

Järgmises tabelis on esitatud finantsvara ja -kohustiste bilansiline jääkmaksumus ja õiglane väärtus, kusjuures viimane on esitatud tasemete kaupa. Need andmed ei hõlma selliste finantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust, mida ei kajastata õiglases väärtuses, kui nende bilansiline jääkmaksumus on piisavalt lähedal nende õiglasele väärtusele.

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31. detsember 2020	Bilansiline maksumus						Õiglane väärtus
	Finantstuletisinstrumendid	Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid	Raha, laenud ja ettemaksed	Likviidsed finantsvarad	Muud finantsvarad/-kohustised	Kokku	1. tase	2. tase	3. tase	Kokku
Finantsvarad, mida tuleb mõõta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Finantstuletisinstrumendid	33 584	—	—	—	—	33 584	—	33 584	—	33 584
Riskikapitalifondid	—	437 142	—	—	—	437 142	—	—	437 142	437 142
Otsesed omakapitaliinvesteeringud	—	89 668	—	—	—	89 668	—	—	89 668	89 668
Laenud ja ettemaksed	—	—	47 309	—	—	47 309	—	—	47 309	47 309
Finantsvarad, mida tuleb mõõta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (kokku)	33 584	526 810	47 309	—	—	607 703	—	33 584	574 119	607 703
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid	—	—	923 940	—	—	923 940	—	—	—	—
Laenud ja ettemaksed	—	—	1 626 136	—	—	1 626 136	—	1 757 593	—	1 757 593
Nõuded rahastajate vastu	—	—	68 908	—	—	68 908	—	—	—	—
Likviidsed finantsvarad	—	—	—	351 873	—	351 873	300 174	50 032	—	350 206
Muud varad	—	—	—	—	109	109	—	—	—	—
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad kokku	—	—	2 618 984	351 873	109	2 970 966	300 174	1 807 625	—	2 107 799
Finantsvarad kokku	33 584	526 810	2 666 293	351 873	109	3 578 669
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantskohustised
Finantstuletisinstrumendid	-642	—	—	—	—	-642	—	-642	—	-642
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantskohustised kokku	-642	—	—	—	—	-642	—	-642	—	-642
Finantskohustised amortiseeritud soetusmaksumuses
Antud tagatiste eraldised	—	—	—	—	-851	-851
Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised	—	—	—	—	-33 152	-33 152
Võlad kolmandatele isikutele	—	—	—	—	- 152 378	- 152 378
Muud kohustised	—	—	—	—	-3 446	-3 446
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustised kokku	—	—	—	—	- 189 827	- 189 827
Finantskohustised kokku	-642	—	—	—	- 189 827	- 190 469

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31. detsember 2019	Bilansiline maksumus						Õiglane väärtus
	Finantstuletisinstrumendid	Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid	Raha, laenud ja ettemaksed	Likviidsed finantsvarad	Muud finantskohustised	Kokku	1. tase	2. tase	3. tase	Kokku
Finantsvarad, mida tuleb mõõta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Finantstuletisinstrumendid	14 184	—	—	—	—	14 184	—	14 184	—	14 184
Riskikapitalifondid	—	504 694	—	—	—	504 694	362	—	504 332	504 694
Otsesed omakapitaliinvesteeringud	—	115 234	—	—	—	115 234	15 255	—	99 979	115 234
Laenud ja ettemaksed	—	—	21 702	—	—	21 702	—	—	21 702	21 702
Finantsvarad, mida tuleb mõõta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (kokku)	14 184	619 928	21 702	—	—	655 814	15 617	14 184	626 013	655 814
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid	—	—	837 777	—	—	837 777	—	—	—	—
Laenud ja ettemaksed	—	—	1 496 973	—	—	1 496 973	—	1 699 057	—	1 699 057
Nõuded rahastajate vastu	—	—	86 330	—	—	86 330	—	—	—	—
Likviidsed finantsvarad	—	—	—	330 587	—	330 587	144 097	186 083	—	330 180
Muud varad	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad kokku	—	—	2 421 080	330 587	—	2 751 667	144 097	1 885 140	—	2 029 237
Finantsvarad kokku	14 184	619 928	2 442 782	330 587	—	3 407 481
Finantskohustised, mida tuleb mõõta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Finantstuletisinstrumendid	-191	—	—	—	—	-191	—	-191	—	-191
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantskohustised kokku	-191	—	—	—	—	-191	—	-191	—	-191
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustised
Antud tagatiste eraldised	—	—	—	—	-628	-628
Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised	—	—	—	—	-37 269	-37 269
Võlad kolmandatele isikutele	—	—	—	—	- 147 438	- 147 438
Muud kohustised	—	—	—	—	-2 353	-2 353
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustised kokku	—	—	—	—	- 187 688	- 187 688
Finantskohustised kokku	-191	—	—	—	- 187 688	- 187 879

4.2. Õiglase väärtuse mõõtmine

4.2.1. Hindamismeetodid ja olulised mittejälgitavad sisendid

Järgmises tabelis on esitatud teave õiglase väärtuse hierarhias 2. ja 3. tasemele paigutatud finantsinstrumentide väärtuse mõõtmisel kasutatavate hindamismeetodite ja oluliste mittejälgitavate sisendite kohta.

Hindamismeetod		Olulised mittejälgitavad sisendid	Mittejälgitavate sisendite ja õiglase väärtuse mõõtmise vaheline seos
Õiglases väärtuses kajastatud finantsinstrumendid
Finantstuletisinstrumendid	Rahavoogude diskonteerimine. Tulevaste rahavoogude prognoosimisel lähtutakse forvardkurssidest ja -intressimääradest (mille aluseks on jälgitavad forvardkursid ja intressikõverad aruandeperioodi lõpul) ning lepingulisest forvard- ja intressimäärast, mida diskonteeritakse vastavalt vastaspoolte krediidiriski määrale.	—	—
Riskikapitalifondid	Netovarade korrigeerimise meetod. Õiglane väärtus määratakse, kohaldades kas viimases aruandes kajastatud vara puhasväärtuse suhtes, mida on korrigeeritud rahavoogude alusel, rahastu osaluse protsenti aluseks olevas instrumendis või asjaomase fondijuhi esitatud aktsia sama kuupäeva täpset väärtust, kui see on kättesaadav. Selleks et võtta arvesse viimase kättesaadava vara puhasväärtuse ja majandusaasta lõpu aruande esitamise vahelist ajavahemikku, vaadatakse vahepealsed sündmused läbi ja vajaduse korral korrigeeritakse aruandes esitatud vara puhasväärtust.	Riskikapitalifondi viimase aruande kuupäevast mõõtmise kuupäevani kulunud aja võrra korrigeerimisel võetakse arvesse tegevuskulusid ja haldustasusid, riskikapitalifondi alusvara õiglase väärtuse muutumist, tekkinud kohustisi ning turul ja majandustingimustes toimunud muutusi.	Mida pikem on ajavahemik riskikapitalifondi viimase aruande kuupäevast õiglase väärtuse mõõtmise kuupäevani, seda suurem on ajaline korrektsioon.
Otsesed omakapitaliinvesteeringud	Netovarade korrigeerimine.	Investeerimisobjekti viimase aruande kuupäevast mõõtmise kuupäevani kulunud aja võrra korrigeerimisel võetakse arvesse tegevuskulusid, investeerimisobjekti alusvara õiglase väärtuse muutumist, tekkinud kohustisi, turul ja majandustingimustes toimunud muutusi, kapitali kasvu, müüki ja kontrolliva osaluse muutumist.	Mida suurem on turustatavusest olenev diskonto, seda madalam on õiglane väärtus.
		Turu (likviidsuse) puudumisest tuleneva diskonto kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelmisi sarnaste aktsiatega samas riigis või piirkonnas tehtud tehingute hindu. Diskontomäär jääb vahemikku 5–30 %.
Laenud õiglases väärtuses (tulemusliku rahastamise vahend)	Tegevust jätkavad laenuvõtjad: diskonteeritud rahavoogude meetod, kasutades lepingupõhiseid/oodatavaid tulevasi rahavooge, mille suhtes on kohaldatud asjakohast riskiga korrigeeritud ja laenuga kaasnevat riski (sh laenuvõtja krediidirisk) kajastavat diskontomäära. Diskontomäära võrreldakse asjaomase turupõhise võrdlusalusega / hinnatakse asjaomase turupõhise võrdlusaluse põhjal. Tegevust mittejätkavad laenuvõtjad: netovarade meetod (likvideerimisväärtuse meetod).	Diskontomäära komponendid, et kajastada laenuvõtja krediidiriski võrreldes riskivabade turumääradega.	Mida suurem on diskontomäär, seda madalam on õiglane väärtus.
Õiglases väärtuses kajastamata finantsinstrumendid
Laenud ja ettemaksed	Rahavoogude diskonteerimine. Hindamismudel põhineb lepingujärgsetel rahavoogudel, mille eeltingimuseks on, et võlgnikul ei teki makseviivitusi, ning mille puhul ei võeta arvesse tagatise väärtust ega ennetähtaegsete tagasimaksete võimalusi. Selle mudeli puhul diskonteeritakse laenu nüüdispuhasväärtuse saamiseks selle lepingujärgsed rahavood, kasutades korrigeeritud turu diskontokõverat. Järgnevalt korrigeeritakse iga laenu nüüdispuhasväärtust vastavalt sellest tulenevale oodatava kahju määrale. Lõpuks tulemused liidetakse ning saadakse laenude ja ettemaksete õiglane väärtus.	—	—
Likviidsed finantsvarad	Rahavoogude diskonteerimine.	—	—

Vastavalt IFRS 13-le on 31. detsembri 2020. aasta ja 2019. aasta seisuga tuletisinstrumentide õiglase väärtuse kindlaksmääramisel võetud arvesse järgmisi väärtuse korrektsioone:

—	krediidiväärtuse korrigeerimine vastavalt vastaspoole krediidiriskile tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul; korrektsiooni suurus on -34 300 eurot 31. detsembri 2020. aasta seisuga ja -32 800 eurot 31. detsembri 2019. aasta seisuga;

—	deebetväärtuse korrigeerimine vastavalt enda krediidiriskile tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul; korrektsiooni suurus on +21 800 eurot 31. detsembri 2020. aasta seisuga ja +28 700 eurot 31. detsembri 2019. aasta seisuga.

4.2.2. Ümberpaigutused 1. ja 2. taseme vahel

Rahastu kehtestatud korra kohaselt kajastatakse varade ühelt tasemelt teisele ümberpaigutamist selle kuupäeva seisuga, mil toimus ümberpaigutamise põhjustanud sündmus või muutus.

Rahastu ei teinud 2020. ega 2019. aastal õiglase väärtuse hindamisel ümberpaigutusi 1. tasemest 2. tasemesse ega vastupidi.

4.2.3. 3. taseme õiglane väärtus

3. taseme õiglaste väärtuste võrdlus

Järgmises tabelis on esitatud 31. detsembril 2020 ja 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta jooksul 3. taseme instrumentides toimunud muutused.

(tuhandetes eurodes)
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid
Saldo seisuga 1. jaanuar 2020	604 311
Kasum või kahjum kasumis või kahjumis:
Müügitehingute tegeliku õiglase väärtuse korrektsioon	-15 632
aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite õiglase netoväärtuse muutus	-47 909
Kokku	-63 541
Väljamaksed	85 305
Tagasimaksed	-65 649
Vahetuskursierinevused	-33 616
Saldo seisuga 31. detsember 2020	526 810

(tuhandetes eurodes)
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid
Saldo seisuga 1. jaanuar 2019	550 617
Kasum või kahjum kasumis või kahjumis:
vahetuskursierinevused	1 708
aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite õiglase netoväärtuse muutus	17 666
Kokku	19 374
Väljamaksed	106 943
Tagasimaksed	-79 435
Vahetuskursierinevused	6 812
Saldo seisuga 31. detsember 2019	604 311

2020. ega 2019. aastal ei teinud rahastu õiglase väärtuse hindamisel ümberpaigutusi 3. tasemest ega 3. tasemesse.

5. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid jagunevad:

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2020	31.12.2019
Sularaha	398 991	72 166
Tähtajalised hoiused	380 000	622 991
Kommertsväärtpaberid	145 086	142 823
Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes	924 077	837 980
Kogunenud intress	-137	-203
Raha ja raha ekvivalendid finantsseisundi aruandes	923 940	837 777

6. Finantstuletisinstrumendid

Põhilised finantstuletisinstrumendid, mida liigitatakse kauplemise eesmärgil hoitavateks, on järgmised:

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31. detsember 2020	Õiglane väärtus		Tinglik väärtus
Seisuga 31. detsember 2020	Varad	Kohustised	Tinglik väärtus
Intressivahetustehingud	—	-642	17 710
Valuuta vahetuslepingud	33 584	—	1 480 000
Finantstuletisinstrumendid kokku	33 584	-642	1 497 710

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31. detsember 2019	Õiglane väärtus		Tinglik väärtus
Seisuga 31. detsember 2019	Varad	Kohustised	Tinglik väärtus
Intressivahetustehingud	99	-191	24 181
Valuuta vahetuslepingud	14 085	—	1 545 000
Finantstuletisinstrumendid kokku	14 184	-191	1 569 181

7. Laenud ja ettemaksed

7.1. Laenud ja ettemaksed

Alljärgnevas tabelis on esitatud laenude ja ettemaksete alg- ja lõppsaldode võrdlus.

(tuhandetes eurodes)
	Üldised laenud (4)	Kõrgema nõudeõiguse järguga laen	Allutatud laenud	Krediidiriski tõttu langenud väärtusega	Kokku
Laenude nominaalväärtus amortiseeritud soetusmaksumuses seisuga 1. jaanuar 2020	1 021 556	597 364	27 714	—	1 646 634
Väljamaksed	433 466	67 762	—	—	501 228
Mahakandmised	-15 170	-2 268	-27 905	—	-45 343
Tagasimaksed	- 214 018	-60 571	—	—	- 274 589
Vahetuskursierinevused	-74 436	-29 423	191	—	- 103 668
Laenude nominaalväärtus amortiseeritud soetusmaksumuses seisuga 31. detsember 2020	1 151 398	572 864	—	—	1 724 262
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 1. jaanuar 2020	-96 166	-36 650	-27 714	—	- 160 530
12 kuu oodatava krediidikahju netomuutus	-1 344	-2 531	—	—	-3 875
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindluse netomuutus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	-5 888	-3 628	—	—	-9 516
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	-12 373	—	—	—	-12 373
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindluse tühistamised varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	19 565	1 887	—	—	21 452
Mahakandmised	15 170	2 268	27 905	—	45 343
Vahetuskursierinevused	12 793	3 104	-191	—	15 706
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 31. detsember 2020	-68 243	-35 550	—	—	- 103 793
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2020	1 083 155	537 314	—	—	1 620 469
Laenude nominaalväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 1. jaanuar 2020	1 080	36 858	—	—	37 938
Väljamaksed	—	29 063	30 000	—	59 063
Tagasimaksed	—	-1 512	—	—	-1 512
Vahetuskursierinevused	—	-2 916	—	—	-2 916
Laenude nominaalväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 31. detsember 2020	1 080	61 493	30 000	—	92 573
Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 1. jaanuar 2020	-1 080	-15 156	—	—	-16 236
Õiglase väärtuse netomuutus	—	-11 330	-18 291	—	-29 621
Vahetuskursierinevused	—	593	—	—	593
Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 31. detsember 2020	-1 080	-25 893	-18 291	—	-45 264
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2020	—	35 600	11 709	—	47 309
Amortiseeritud soetusmaksumus	-3 578	-5 100	—	—	-8 678
Intressid	7 325	7 020	—	—	14 345
Laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2020	1 086 902	574 834	11 709	—	1 673 445

(tuhandetes eurodes)
	Üldised laenud (5)	Kõrgema nõudeõiguse järguga laen	Allutatud laenud	Krediidiriski tõttu langenud väärtusega	Kokku
Laenude nominaalväärtus amortiseeritud soetusmaksumuses seisuga 1. jaanuar 2019	1 051 317	593 324	60 717	3 588	1 708 946
Väljamaksed	164 308	123 416	—	—	287 724
Mahakandmised	-2	-278	—	—	-280
Tagasimaksed	- 206 517	- 113 100	-34 496	—	- 354 113
Laenude müük	-2 591	—	—	—	-2 591
Ärimudeli muutmine (tulemusliku rahastamise vahend (6))	—	-10 062	—	-3 588	-13 650
Vahetuskursierinevused	15 041	4 064	1 493	—	20 598
Laenude nominaalväärtus amortiseeritud soetusmaksumuses seisuga 31. detsember 2019	1 021 556	597 364	27 714	—	1 646 634
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 1. jaanuar 2019	- 103 868	-49 609	-29 360	-1 794	- 184 631
12 kuu oodatava krediidikahju netomuutus	5 164	-86	—	—	5 078
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindluse netomuutus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	-15 558	2 559	2 205	—	-10 794
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	-4 397	-47	—	—	-4 444
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindluse tühistamised varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	21 811	5 592	—	—	27 403
Laenude müük	2 591	—	—	—	2 591
Ärimudeli muutmine (tulemusliku rahastamise vahend (6))	—	5 031	—	1 794	6 825
Mahakandmised	2	278	—	—	280
Vahetuskursierinevused	-1 911	-368	-559	—	-2 838
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 31. detsember 2019	-96 166	-36 650	-27 714	—	- 160 530
Soetusmaksumuses mõõdetavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2019	925 390	560 714	—	—	1 486 104
Laenude nominaalväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 1. jaanuar 2019	1 800	—	—	—	1 800
Väljamaksed	—	23 461	—	—	23 461
Ärimudeli muutmine (tulemusliku rahastamise vahend (6))	—	13 650	—	—	13 650
Tagasimaksed	-720	-245	—	—	-965
Vahetuskursierinevused	—	-8	—	—	-8
Laenude nominaalväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 31. detsember 2019	1 080	36 858	—	—	37 938
Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 1. jaanuar 2019	-1 080	—	—	—	-1 080
Õiglase väärtuse netomuutus	—	-8 331	—	—	-8 331
Ärimudeli muutmine (tulemusliku rahastamise vahend (6))	—	-6 825	—	—	-6 825
Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 31. detsember 2019	-1 080	-15 156	—	—	-16 236
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2019	—	21 702	—	—	21 702
Amortiseeritud soetusmaksumus	-3 545	-4 950	10	—	-8 485
Intressid	10 451	8 903	—	—	19 354
Laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2019	932 296	- 586 369	10	—	1 518 675

7.2. Laenude ja ettemaksete väärtuse langus – kahju allahindlus

(tuhandetes eurodes)
	2020
	Kogu eluea oodatav krediidikahju
	12 kuu oodatav krediidikahju	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Krediidiriski tõttu langenud väärtusega	Kokku
Laenud ja ettemaksed amortiseeritud soetusmaksumuses
Saldo seisuga 1. jaanuar 2020 (7)	17 191	38 509	104 830	—	160 530
Ümberpaigutus 12 kuu oodatava krediidikahju alla	96	-167	—	—	-71
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“	-732	6 380	-6 080	—	-432
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud“	-127	-54	8 522	—	8 341
Kahju allahindluse netomõõtmine	5 440	3 010	-6 554	—	1 896
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud	-802	347	-4 967	—	-5 422
Mahakandmised	—	—	-45 343	—	-45 343
Vahetuskursierinevused	-4 677	-4 049	-6 980	—	-15 706
Saldo seisuga 31. detsember 2020	16 389	43 976	43 428	—	103 793

(tuhandetes eurodes)
	2019
	Kogu eluea oodatav krediidikahju
	12 kuu oodatav krediidikahju	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Krediidiriski tõttu langenud väärtusega	Kokku
Laenud ja ettemaksed amortiseeritud soetusmaksumuses
Saldo seisuga 1. jaanuar 2019	22 023	27 342	133 472	1 794	184 631
Ümberpaigutus 12 kuu oodatava krediidikahju alla	3 952	—	—	—	3 952
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“	-4 005	25 150	—	—	21 145
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud“	—	-46	—	—	-46
Kahju allahindluse netomõõtmine	-4 897	-4 249	-22 961	—	-32 107
Laenude müük	—	—	-2 591	—	-2 591
Ärimudeli muutmine (tulemusliku rahastamise vahend (31))	—	-10	-5 031	-1 794	-6 835
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud	-129	-10 049	—	—	-10 178
Mahakandmised	—	—	-280	—	-280
Vahetuskursierinevused	247	371	2 221	—	2 839
Saldo seisuga 31. detsember 2019	17 191	38 509	104 830	—	160 530

8. Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid

Alljärgnevalt on esitatud omakapitaliinvesteeringute alg- ja lõppsaldode võrdluse tabel.

(tuhandetes eurodes)
	Riskikapitalifondid	Otsesed omakapitaliinvesteeringud	Kokku
Kulud seisuga 1. jaanuar 2020	462 304	101 424	563 728
Väljamaksed	85 305	—	85 305
Tagasimaksed/müük	-66 011	-18 274	-84 285
Vahetuskursierinevused	-29 437	-6 892	-36 329
Kulud seisuga 31. detsember 2020	452 161	76 258	528 419
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2020	42 390	13 810	56 200
Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus	-45 079	-2 830	-47 909
Müügitehingute tegeliku õiglase väärtuse korrektsioon	-15 632	3 019	-12 613
Vahetuskursierinevused	3 302	-589	2 713
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2020	-15 019	13 410	-1 609
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid seisuga 31. detsember 2020	437 142	89 668	526 810

(tuhandetes eurodes)
	Riskikapitalifondid	Otsesed omakapitaliinvesteeringud	Kokku
Kulud seisuga 1. jaanuar 2019	421 593	93 214	514 807
Väljamaksed	90 972	15 971	106 943
Tagasimaksed/müük	-56 387	-8 042	-64 429
Vahetuskursierinevused	6 126	281	6 407
Kulud seisuga 31. detsember 2019	462 304	101 424	563 728
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2019	45 559	6 926	52 485
Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus	-3 488	12 117	8 629
Müügitehingute tegeliku õiglase väärtuse korrektsioon	—	-5 319	-5 319
Vahetuskursierinevused	319	86	405
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2019	42 390	13 810	56 200
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid seisuga 31. detsember 2019	504 694	115 234	619 928

9. Nõuded rahastajate vastu

68,9 miljoni euro suurused nõuded rahastajate vastu (2019. aastal 86,3 miljonit eurot) sisaldasid üksnes liikmesriikidelt sissenõutud, kuid veel tasumata osamakse.

10. Likviidsed finantsvarad

Likviidsete varade portfelli kuuluvad noteeritud võlakirjad, mille järelejäänud tähtaeg aruande kuupäeval on vähem kui kolm kuud. Järgmine tabel näitab likviidsete varade portfellis toimunud liikumisi:

(tuhandetes eurodes)
Saldo seisuga 1. jaanuar 2020	330 587
Soetamine	2 710 009
Finantsvara, mille tähtaeg möödub	-2 689 790
Amortiseeritud üle-/alakursi muutus	-208
Kogunenud intressi muutus	1 275
Saldo seisuga 31. detsember 2020	351 873

(tuhandetes eurodes)
Saldo seisuga 1. jaanuar 2019	335 140
Soetamine	2 948 021
Finantsvara, mille tähtaeg möödub	-2 952 905
Amortiseeritud üle-/alakursi muutus	-93
Kogunenud intressi muutus	424
Saldo seisuga 31. detsember 2019	330 587

11. Muud varad

Põhilised muud varad olid järgmised:

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2020	31.12.2019
Finantstagatised	109	—
Muud varad kokku	109	—

12. Edasilükkunud tulud

Edasilükkunud tulud koosnevad põhiliselt järgnevast.

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2020	31.12.2019
Ettemakstud intressitoetused	28 788	32 085
Laenude ja ettemaksetega seotud ettemakstud vahendustasud	944	481
Edasilükkunud tulud kokku	29 732	32 566

13. Antud tagatiste eraldised pärast tühistamiste mahaarvamist

Alljärgnevates tabelites on esitatud finantstagatiste eraldiste alg- ja lõppsaldode võrdlus.

(tuhandetes eurodes)
	2020
	12 kuu oodatav krediidikahju	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Kokku
Antud tagatised
Saldo 1. jaanuari seisuga	628	—	—	628
Ümberpaigutus 12 kuu oodatava krediidikahju alla	—	—	—	—
Tagatised, mille kajastamine on lõpetatud	—	—	—	—
Kahju allahindluse netomõõtmine	228	—	—	228
Tagatiste realiseerimine	—	—	—	—
Ettemakstud tasude amortisatsioon	—	—	—	—
Vahetuskursierinevused	-5	—	—	-5
Saldo 31. detsembri seisuga	851	—	—	851

(tuhandetes eurodes)
	2019
	12 kuu oodatav krediidikahju	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Kokku
Antud tagatised
Saldo 1. jaanuari seisuga	94	699	—	793
Ümberpaigutus 12 kuu oodatava krediidikahju alla	534	—	—	534
Tagatised, mille kajastamine on lõpetatud	—	-588	—	-588
Tagatiste realiseerimine	—	-53	—	-53
Ettemakstud tasude amortisatsioon	—	-71	—	-71
Vahetuskursierinevused	—	13	—	13
Saldo 31. detsembri seisuga	628	—	—	628

14. Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised

Alljärgnevates tabelites on esitatud väljamaksmata laenudest (siduvatest laenuandmiskohustustest) tuleneva kahju allahindluse alg- ja lõppsaldode võrdlus.

(tuhandetes eurodes)
	2020
	12 kuu oodatav krediidikahju	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Kokku
Siduvad laenuandmiskohustused
Saldo 1. jaanuari seisuga (1) (8)	3 943	33 326	—	37 269
Ümberpaigutus 12 kuu oodatava krediidikahju alla	4 067	—	—	4 067
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“	—	2 773	—	2 773
Kahju allahindluse netomõõtmine	388	-5 932	—	-5 544
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud	-1 158	-3 853	—	-5 011
Vahetuskursierinevused	-423	21	—	-402
Saldo 31. detsembri seisuga	6 817	26 335	—	33 152

(tuhandetes eurodes)
	2019
	12 kuu oodatav krediidikahju	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Kokku
Siduvad laenuandmiskohustused
Saldo 1. jaanuari seisuga	7 225	16 597	—	23 822
Ümberpaigutus 12 kuu oodatava krediidikahju alla	1 669	9 983	—	11 652
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“	-836	15 138	—	14 302
Kahju allahindluse netomõõtmine	696	773	—	1 469
Ärimudeli muutmine (tulemusliku rahastamise vahend) (32)	-2 974	-1 387	—	-4 361
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud	-1 960	-7 858	—	-9 818
Vahetuskursierinevused	123	80	—	203
Saldo 31. detsembri seisuga	3 943	33 326	—	37 269

15. Võlad kolmandatele isikutele

Põhilised võlad kolmandatele isikutele olid järgmised:

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2020	31.12.2019
EIP-le tasumisele kuuluvad üldhalduskulud (neto)	58 527	50 009
Muud EIP-le tasumisele kuuluvad summad	56	31
Liikmesriikidele võlgnetavad veel väljamaksmata intressitoetused ja tehniline abi	93 795	97 398
Võlad kolmandatele isikutele kokku	152 378	147 438

16. Muud kohustised

Muud kohustised koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2020	31.12.2019
Ennetähtaegsed laenude tagasimaksed	3 166	1 961
Edasilükkunud tulu intressitoetustest	280	339
Sissenõutud finantstagatised	—	53
Muud kohustised kokku	3 446	2 353

17. Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud (tuhandetes eurodes)

Liikmesriigid	Osamaks rahastusse (9)	Intressitoetusteks ja tehniliseks abiks ettenähtud osamaks (9)	Kokku osamaksud	Sissenõutud, kuid veel tasumata (33)
Austria	82 689	9 852	92 541	1 687
Belgia	121 923	14 470	136 393	2 471
Bulgaaria	1 567	421	1 988	98
Küpros	1 008	270	1 278	—
Tšehhi Vabariik	5 710	1 532	7 242	357
Taani	67 377	8 118	75 495	1 400
Eesti	560	150	710	35
Soome	47 569	5 876	53 445	—
Prantsusmaa	729 689	82 689	812 379	13 685
Saksamaa	720 567	84 614	805 181	14 350
Kreeka	42 735	5 648	48 383	1 029
Ungari	6 158	1 652	7 810	385
Iirimaa	23 221	3 345	26 566	637
Itaalia	407 583	50 996	458 579	9 002
Läti	784	210	994	49
Leedu	1 344	360	1 704	84
Luksemburg	9 119	1 097	10 216	189
Malta	336	90	426	21
Madalmaad	164 029	19 716	183 745	3 395
Poola	14 555	3 905	18 460	910
Portugal	33 266	4 411	37 677	805
Rumeenia	4 143	1 111	5 254	259
Slovakkia	2 351	631	2 982	147
Sloveenia	2 015	541	2 556	126
Hispaania	210 652	29 338	239 990	5 495
Rootsi	88 064	10 923	98 987	1 918
Ühendkuningriik	432 681	57 030	489 711	10 374
Kokku seisuga 31. detsember 2020	3 221 695	398 996	3 620 692	68 908
Kokku seisuga 31. detsember 2019	2 967 000	383 691	3 350 691	86 330

18. Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2020	31.12.2019
Kulukohustused
Väljamaksmata laenud	1 722 618	1 357 320
Aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite väljamaksmata kulukohustused	378 347	405 920
Antud tagatised	998 560	200 013
Intressitoetused ja tehniline abi	483 897	455 671
Tingimuslikud kohustised
Allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised	554 686	1 359 818
Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised kokku	4 138 108	3 778 742

19. Intressid ja samalaadsed tulud ja kulud

Intressid ja samalaadsed tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	Alates 1.1.2020	Alates 1.1.2019
	kuni 31.12.2020	kuni 31.12.2019
Laenud ja ettemaksed	80 252	89 244
Intressitoetused	4 531	4 679
Intressid ja samalaadsed tulud kokku	84 783	93 923

Intressid ja samalaadsed kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	Alates 1.1.2020	Alates 1.1.2019
	kuni 31.12.2020	kuni 31.12.2019
Finantstuletisinstrumendid	-541	-261
Raha ja raha ekvivalendid	-2 961	-722
Likviidsed finantsvarad	-1 748	-1 965
Intressid ja samalaadsed kulud kokku	-5 250	-2 948

20. Tulud ja kulud teenus- ja vahendustasudest

Teenus- ja vahendustasudest laekuv tulu koosneb põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	Alates 1.1.2020	Alates 1.1.2019
	kuni 31.12.2020	kuni 31.12.2019
Laenude ja ettemaksetega seotud teenus- ja vahendustasud	141	4 399
Finantstagatistega seotud teenus- ja vahendustasud	211	39
Muu	1	—
Tulu teenus- ja vahendustasudest kokku	353	4 438

Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	Alates 1.1.2020	Alates 1.1.2019
	kuni 31.12.2020	kuni 31.12.2019
Komisjon maksis kolmandatele isikutele aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite eest	-225	-721
Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud kokku	-225	-721

21. Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt

Aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt saadud netotulu koosneb põhiliselt järgmisest.

(tuhandetes eurodes)
	Alates 1.1.2020	Alates 1.1.2019
	kuni 31.12.2020	kuni 31.12.2019
Realiseerunud netotulu müügitehingutest ja väljumistest	-3 069	-133
Dividenditulu	4 261	1 408
Õiglase väärtuse netomuutus	-47 909	8 629
Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt	-46 717	9 904

22. Üldhalduskulud

Üldhalduskulud on kulud, mida EIP rahastu haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP saab otse rahastu klientidelt võetavatest standardsetest hindamistasudest.

Üldhalduskulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	Alates 1.1.2020	Alates 1.1.2019
	kuni 31.12.2020	kuni 31.12.2019
EIP kantud tegelikud kulud	-61 470	-52 982
Tulu rahastu poolt otse klientidelt võetavatest hindamistasudest	2 943	2 973
Üldhalduskulud kokku	-58 527	-50 009

23. Osalemine konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes (tuhandetes eurodes)

Struktureeritud (majandus)üksuse määratlus

Struktureeritud (majandus)üksus on üksus, mille kontrollija määratlemisel ei ole peamiseks teguriks hääleõigus või muud sarnased õigused. IFRS 12-s on märgitud, et struktureeritud (majandus)üksusel on mõned või kõik alljärgnevatest tunnustest:

—	piiratud tegevus;

—

kitsas ja selgelt määratletud eesmärk, näiteks maksutõhusa rendilepingu teostamine, uurimis- ja arendustegevuse teostamine, (majandus)üksusele kapitali- või rahastamisallika tagamine või investoritele investeerimisvõimaluste andmine struktureeritud (majandus)üksuse varadega seotud riskide ja hüvede investoritele edasiandmise kaudu;

—	ebapiisav omakapital, mis ei võimalda struktureeritud (majandus)üksusel rahastada oma tegevust ilma allutatud finantstoetuseta;

—	rahastamine investoritele emiteeritud mitme lepingupõhiselt seotud instrumendi kaudu, mille tulemusena tekib krediidiriski või muude riskide kontsentratsioon (seeriad).

Konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksus

Konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksused on kõik struktureeritud (majandus)üksused, mida ei kontrolli rahastu. Siia kuulub ka osalus konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes.

Osalus struktureeritud (majandus)üksustes – määratlus

IFRS 12 kohaselt on osalus lepingupõhine ja lepinguväline seotus, mille tõttu aruandvat (majandus)üksust mõjutab tema finantstulemusega seotud kasumi muutlikkus. Sellise osaluse näited on omakapitaliosalus ja muud laadi seotus, näiteks rahastamine, likviidsustoetus, krediidikvaliteedi parandamine, teise (majandus)üksuse ees kohustuste võtmine ja talle tagatiste andmine. IFRS 12 kohaselt ei tähenda tavaline kliendi-tarnija suhe seda, et aruandvale (majandus)üksusele peab tingimata kuuluma osalus teises (majandus)üksuses.

Järgmises tabelis on loetletud need struktureeritud (majandus)üksuste liigid, milles rahastamisvahendil on osalus, kuid mis ei ole tema poolt konsolideeritud.

Struktureeritud (majandus)üksuse liik

Laad ja eesmärk

Rahastu osalus

Projektide rahastamine – laenud eriotstarbelistele vahenditele

Projektide rahastamise tehingud on tehingud, mille puhul rahastu usaldab oma võla teenindamise laenuvõtjale, kelle ainus või peamine sissetulekuallikas on üksainus või mõned varad, mida rahastatakse selliste laenude või muude projektiga lepinguliselt seotud olemasolevate varadega. Projektide rahastamise tehinguid rahastatakse sageli eriotstarbeliste vahendite kaudu.

Väljamakse netosumma;

intressitulu

Riskikapitalitehingud

Rahastamisvahend rahastab riskikapitali- ja investeerimisfonde. Riskikapitali- ja investeerimisfondid haldavad nendelt investoritelt koondatud raha, kes soovivad osalust börsivälisel kapitalil põhinevates tugeva kasvupotentsiaaliga väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning taristuprojektide rahastamises.

Investeeringud riskikapitaliüksuse emiteeritud osadesse või aktsiatesse;

dividendituluna saadud dividendid.

Järgmises tabelis on esitatud selliste konsolideerimata struktureeritud üksuste bilansiline maksumus, milles rahastul on aruandekuupäeva seisuga osalus, ning nimetatud üksustest lähtuv rahastu maksimaalne kahjumirisk. Maksimaalse kahjumiriski moodustavad bilansiline jääkmaksumus ja sellega seotud väljamaksmata kulukohustused.

Struktureeritud (majandus)üksuse liik	Kirje	Bilansiline jääkmaksumus seisuga 31.12.2020	Bilansiline jääkmaksumus seisuga 31.12.2019	Maksimaalne kahjumirisk seisuga 31.12.2020	Maksimaalne kahjumirisk seisuga 31.12.2019
Riskikapitalifondid	Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid	437 142	504 332	437 142	834 955
Kokku		437 142	504 332	437 142	834 955

Peale asjaomase rahastamise ei anta rahastust struktureeritud üksustele muud toetust.

24. Tulemusliku rahastamise vahend (tuhandetes eurodes)

2013. aasta juunis kiitis AKV-ELi ministrite ühisnõukogu heaks üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi uue finantsprotokolli aastateks 2014–2020.

Lepiti kokku eraldada investeerimisrahastule 500 miljoni euro suurune rahaline kate, nn tulemusliku rahastamise vahend (IFE), mis võimaldab rahastul toetada projekte, mille mõju arengule on eriti tugev, kuid ka kaasnevad riskid on tavapärasest suuremad. Kõnealuse vahendiga avardatakse rahastu võimalusi anda laenu erasektorile, milleks tehakse sellest investeeringuid järgmistesse rahastamisvahenditesse.

Sotsiaalmõju omakapitalifondid – fondid, mida edendab üha suurem hulk uute erakapitali investeerimisfondide fondivalitsejaid, kes seavad fondi investeerimisstrateegia eesmärgiks sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide leevendamise, pidades samas silmas fondi enda ja selle investeerimisobjektiks olevate äriühingute jätkusuutlikkust.

Laenud finantsvahendajatele (näiteks mikrokrediidiasutustele, kohalikele pankadele ja krediidiühistutele) neis AKV riikides, kus EIP ei saa krediidiriski suuniste tõttu rahastamist pakkuda, eriti kohalikus vääringus, näiteks kuna riigi riskitase on kõrge, valuuta volatiilne või hinnakujunduse võrdlusalus puudub. Selliste laenude peamine eesmärk on rahastada projekte, millel on suur mõju arengule, eelkõige pakkudes toetust mikro- ja väikeettevõtjatele ning põllumajandusele, mis muidu ei ole rahastu seisukohalt rahastamiskõlblikud.

Riskijagamist edendavad rahastamisvahendid, mis kujutavad endast tagatist esimese järjekoha kahju (esimese järjekoha kahjust tuleneva riski osa) suhtes, millega edendatakse EIP ja kohalike finantsvahendajate (põhiliselt kommertspankade) vahelisi riskijagamistehinguid, millest saavad kasu muude skeemidega hõlmamata VKEd ja väikesed projektid, mis vastavad mõjupõhistele rahastamiskriteeriumitele ja millel turulünga tõttu puuduvad muud rahastamisvõimalused. Esimese järjekoha kahjust tuleneva riski osa on kujundatud kõrgema nõudeõiguse järguga tagatisele antud edasigarantiina, mida rahastavad EIP (investeerimisrahastu raames) ja muud rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ja arengu rahastajad. Selline garantii võimaldab saavutada märkimisväärse finantsvõimenduse.

Otserahastamine, mida pakutakse võla- (st laenud) ja omakapitaliinstrumentide kaudu usaldusväärsete ja kogenud arendajate projektidele, mis võivad märkimisväärselt edendada arengut, kuid mille puhul valitseb tavapärasest suurem oht kanda kahju ja jääda ilma oma investeeringust (st esineb aktsiariskilaadne risk, mille puhul valitseb tavapärasest suurem oht kanda kahju). Selle vahendi kasutamisel lähtub EIP rangetest projektide valiku ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumitest, olenemata sellest, kui suur on projektide mõju arengule, kuna need projektid ei vasta piisaval määral rahastamiskriteeriumitele (sest ei ole tõenäoline teenida investeering tagasi või katta kahjum intressimääralt või omakapitalilt saadava tuluga).

Tulemusliku rahastamise vahendi abil saab ka tegevust mitmekesistada, hõlmates uusi valdkondi nagu tervishoid ja haridus, põllumajandus ja toiduga kindlustatus, ning töötada välja uusi ja uuenduslikke riskijagamisvahendeid. 2016. aastal suurendati tulemusliku rahastamisvahendi rahastamissuutlikkust 800 miljoni euroni, muutes selle osaliselt uuendatavaks.

Raamatupidamise ja finantsvaatenurgast kuulub tulemusliku rahastamise vahend rahastu portfelli. Selle aruanne esitatakse investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruande osana.

Järgmises tabelis on esitatud bilansilised jääkmaksumused ja kulukohustustega seotud, kuid väljamaksmata summad varaliikide kaupa.

Tulemusliku rahastamise vahendi investeeringu liik	Kirje	Mõõtmine	Bilansiline brutoväärtus seisuga 31.12.2020	Kahju allahindluse / õiglase väärtuse korrigeerimise summa seisuga 31.12.2020	Bilansiline jääkmaksumus seisuga 31.12.2020	Väljamaksmata summa seisuga 31.12.2020	Bilansivälise oodatava krediidikahju korrigeerimise summa seisuga 31.12.2020
Laenud finantsvahendajatele	Laenud ja ettemaksed	Soetusmaksumuses	49 522	-1 839	47 683	26 954	-199
Otselaenutehingud	Laenud ja ettemaksed	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	91 186	-44 681	46 505	98 314	—
Sotsiaalmõju omakapitalifondid	Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	41 885	-4 778	37 107	73 362	—
Otsene osalus omakapitalis	Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	57 395	9 195	66 590	14	—
Riskijagamisvahendid	Antud tagatised	Meetod, mis annab tulemuseks suurema väärtuse (10)	—	—	—	40 746	—
Kokku			239 988	-42 103	197 885	239 390	-199

Tulemusliku rahastamise vahendi investeeringu liik	Kirje	Mõõtmine	Bilansiline brutoväärtus seisuga 31.12.2019	Kahju allahindluse / õiglase väärtuse korrigeerimise summa seisuga 31.12.2019	Bilansiline jääkmaksumus seisuga 31.12.2019	Väljamaksmata summa seisuga 31.12.2019	Bilansivälise oodatava krediidikahju korrigeerimise summa seisuga 31.12.2019
Laenud finantsvahendajatele	Laenud ja ettemaksed	Soetusmaksumuses	22 347	-354	21 993	42 400	-1 251
Otselaenutehingud	Laenud ja ettemaksed	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	37 136	-15 156	21 980	75 700	—
Sotsiaalmõju omakapitalifondid	Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	33 417	-3 175	30 242	66 840	—
Otsene osalus omakapitalis	Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	58 643	19 626	78 269	14	—
Riskijagamisvahendid	Antud tagatised	Meetod, mis annab tulemuseks suurema väärtuse (11)	—	—	—	47 331	-50
Kokku			151 543	941	152 484	232 285	-1 301

EIP kohaldab tulemusliku rahastamise vahendi otselaenutehingute (v.a laenud finantsvahendajatele) suhtes üldvolituse kohaseid riskipõhimõtteid, nagu on ette nähtud EIP krediidi- ja aktsiariski suunistes, ning eesmärgiga rakendada tulemusliku rahastamise vahendi otselaenutehingutega seotud riski jälgimiseks ja riskist teatamiseks õiglase väärtuse meetodit. Selle metoodika kohaselt korraldab pank kvalitatiivse riskihindamise, et hinnata nende tehingutega seotud investeerimisloogika usaldusväärsust ja usutavat ärialast elujõulisust.

25. Bilansipäevajärgsed sündmused

COVID-19 pandeemia kontekstis jätkab investeerimisrahastu olukorra tähelepanelikku jälgimist, eelkõige osana bilansipäevajärgsete sündmuste läbivaatamisest. Leitakse, et 31. detsembri 2020. aasta seisuga ei ole pärast bilansikuupäeva toimunud olulisi sündmusi, mis tingiksid raamatupidamise aastaaruande korrigeerimise või mida peaks aruandes avalikustama.

(1) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 26. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1877, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323 (ELT L 307, 3.12.2018, lk 1).

(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(4) Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes järgnevas tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelis esitatud kogusummast.

(5) Arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(6) Vastavalt üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklile 53 kajastatakse sularahavaru üheteistkümnenda EAFi bilansis. Erinevate pangakontode laadi on kirjeldatud 5. peatükis „Finantsriskide juhtimine“.

(7) Nõukogu 13. novembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1708, mis käsitleb liikmesriikide Euroopa Arengufondi osamaksusid, sealhulgas 2022. aasta ülemmäära, 2021. aasta osamaksu ja 2021. aasta osamaksu esimese osa suurust ning hinnangulist ja mittesiduvat prognoosi 2023. ja 2024. aasta osamaksu suuruse kohta (ELT L 385, 17.11.2020, lk 13).

(8) Nõukogu 6. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/888, millega muudetakse määrust (EL) 2015/323, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (ELT L 149, 7.6.2016, lk 1).

(9) Arvude tuhandetesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(11) Nõukogu 26. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1877, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323 (ELT L 307, 3.12.2018, lk 1).

(12) Arvude tuhandetesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(14) Nõukogu 26. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1877, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323 (ELT L 307, 3.12.2018, lk 1).

(15) Arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(16) Nõukogu määrus (EL) 2018/1877.

(17) Välja arvatud tegevus Lõuna-Sudaanis.

(18) EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.

(19) ELT L 109, 26.4.2007, lk 33.

(20) Brutosummad (st summad ei hõlma vabastatud vahendeid ega sissenõudekorraldusi).

(21) Veergude „Kulukohustustega seotud“, „Lepingutega seotud“ ja „Makstud“ summad on esitatud värvikoodidega kaalutuna.

(22) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(1) 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta puhul hõlmavad intressid ja samalaadsed tulud 77,9 miljonit eurot (2019. aastal 93,9 miljonit eurot), mis on arvutatud efektiivse intressimäära meetodi kohaselt amortiseeritud väärtuses hoitavatelt varadelt.

(23) ELT L 420, 14.12.2020, lk 32.

(24) Nõukogu 23. detsembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/2233, mis käsitleb AKV riikide investeerimisrahastu raames 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi rahastamistoimingutest tagasisaadavate vahendite sidumist kulukohustustega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 188).

(25) Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad laenutehingud.

(26) Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad laenutehingud.

(27) Agendilepingud, mille puhul aruandekuupäeva seisuga alusvara ei ole.

(28) Agendilepingud, mille puhul aruandekuupäeva seisuga alusvara ei ole.

(29) Vähenemine on tingitud aasta jooksul tehtud põhiosa tagasimaksetest selliste tehingute puhul, mida 31. detsembri 2020. aasta seisuga juba käsitleti makseraskuste tõttu restruktureeritavate tehingutena, ja makseraskuste tõttu restruktureeritud meetmete lõpetamistest aasta jooksul.

(30) Võlad kolmandatele isikutele hõlmavad liikmesriikidele võlgnetavaid veel väljamaksmata intressitoetusi ja tehnilist abi, mis on peamiselt tähtajatud.

(2) Sünteetilise riskimaandamise selgitusi vt punkt 3.4.2.2.2.

(3) Sünteetilise riskimaandamise selgitusi vt punkt 3.4.2.2.2.

(4) Sealhulgas agendilepingud.

(5) Sealhulgas agendilepingud.

(6) Täpsemad andmed on esitatud lisade punktis 24.

(7) Lisade punktis 2.4.2 osutatud mudelite ajakohastatud versioonide kohaselt oleksid 12 kuu oodatava krediidikahju saldo ja kogu eluea oodatava krediidikahju allahindluse saldo varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud, vastavalt 0,3 miljoni euro ja 1,5 miljoni euro võrra suuremad.

(31) Täpsemad andmed on esitatud lisade punktis 24.

(8) Lisade punktis 2.4.2 osutatud mudelite ajakohastatud versioonide kohaselt oleksid 12 kuu oodatava krediidikahju saldo ja kogu eluea oodatava krediidikahju allahindluse saldo varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud, vastavalt 0,2 miljoni euro võrra väiksem ja 1,1 miljoni euro võrra suurem.

(32) Täpsemad andmed on esitatud lisade punktis 24.

(33) 10. novembril 2020 määras nõukogu kindlaks iga liikmesriigi 21. jaanuariks 2021 makstava rahalise osamaksu summa. 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli sisse maksmata 68,9 miljonit eurot.

(9) 14. juulil 2020 jaotati 45,1 miljoni euro väärtuses üheksanda EAFi intressitoetuste ja tehnilise abi kasutamata kulukohustusi vastavalt üheksanda EAFi jaotamispõhimõtetele ümber rahastu omakapitali.

(10) Täpsem teave on esitatud lisade punkti 2.4.3 jaos „Hilisem mõõtmine“.

(11) Täpsem teave on esitatud lisade punkti 2.4.3 jaos „Hilisem mõõtmine“.

Top

Choose the experimental features you want to try