EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52016IR0982

Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine“

OJ C 88, 21.3.2017, p. 64–68 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

21.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 88/64


Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine“

(2017/C 088/13)

Raportöör:

Anne Quart (DE/PES), Euroopa asjade ja tarbijakaitseküsimuste riigisekretär, Brandenburgi liidumaa justiits-, Euroopa asjade ja tarbijakaitse ministeerium

Viitedokument:

JOIN(2015) 50 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

on arvamusel, et ELi välis- ja julgeolekupoliitika peamiste prioriteetide hulka peaks kuuluma stabiilsuse ja heaolu edendamine ELi naabruses; palub Euroopa välispoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel arvestada kohalike ja piirkondlike omavalitsustega; leiab, et Regioonide Komitee peaks andma olulise panuse usalduse suurendamisele ning rahvusvahelisele koostööle kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

2.

märgib, et Euroopa naabruspoliitika mõju on püsiv üksnes siis, kui ELi liikmesriikide ja Euroopa naabruspoliitika riikide kodanikel on sellest konkreetset kasu; nõuab, et kõnealusel aspektil oleks uue strateegia rakendamisel keskne roll;

3.

märgib, et Euroopa naabruspoliitika on eelkõige Euroopa Liidu institutsioonide ning liikmesriikide ja naaberriikide valitsuste projekt; rõhutab, et programmide ja projektide edukal rakendamisel on tuntav mõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil nii ELi liikmesriikides kui ka asjaomastes kolmandates riikides; nõuab, et Euroopa naabruspoliitika raames tugevdataks esmajärjekorras kohaliku ja piirkondliku tasandi koostööd ja kodanikuühiskondade vahelist suhtlust ning tehtaks kättesaadavaks selleks vajalikud vahendid; nõuab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende liidud oleksid kaasatud igasse Euroopa naabruspoliitika rakendusetappi programmide koostamisest kuni demokraatliku kontrollini; leiab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja nende liidud osalevad assotsieerimiskomiteede ning -nõukogude töös ning neile tuleks anda alalise vaatleja staatus;

4.

nõuab rohkem konkreetseid projekte, et hõlbustada inimestevahelisi kontakte; peab hädavajalikuks teha kättesaadavaks rohkem vahendeid, mida kasutada piiriüleses koostöös, kohalike omavalitsuste vahelistes partnerlussuhetes ning teadus-, kultuuri- ja noorsoovahetuses; kordab oma üleskutset kaasata liidu programmidesse (näiteks Erasmus) partnereid; tervitab asjaolu, et komisjon on seadnud viisalihtsustuse küsimuse tähtsale kohale ning esitanud konkreetsed ettepanekud seonduvalt Ukraina ja Gruusiaga; avaldab toetust koostööle viisa- ja liikuvusküsimustes sellest huvitatud Euroopa naabruspoliitika partneritega, sealhulgas viisanõude kaotamise ja dialoogi lihtsustamise asjus;

5.

kinnitab oma 9. juuli 2015. aasta arvamuses „Uus Euroopa naabruspoliitika“ esitatud ettepanekuid; palub Euroopa Komisjonil ja Euroopa välisteenistusel neid strateegia rakendamisel järjepidevalt arvesse võtta;

6.

märgib, et paljudes ELi naaberriikides ja -piirkondades on relvakonfliktid, kasutatakse jõudu, rikutakse territoriaalset suveräänsust, inimõigusi ja kodanike võrsete õiguste põhimõtet, terrorism ja tõsine ebastabiilsus põhjustavad hulgaliselt inimohvreid, tekitavad kannatusi, riigisiseseid ümberasustamisi ja sundrännet ning takistavad jätkusuutlike partnerlussuhete arengut; rõhutab, kui oluline on loobuda geopoliitilistest kaalutlustest ja soovunelmatest, panna paika realistlikul hinnangul põhinevad ja tegelikkust arvestavad eesmärgid ning korraldada koostööd selliste partnerite vahel, kellel on tegelik huvi koostöö vastu ja kes suudavad saavutada jätkusuutlikke tulemusi; nõuab, et hoolimata vajalikust eristamisest peab ida- ja lõunanaabruse vahel säilima tasakaal;

7.

märgib, et jätkusuutlikult on partnerlust võimalik ellu viia vaid võrdse kohtlemise ja vastastikuse kasu põhimõtete alusel; tunnustab asjaolu, et komisjon peab kõnealust küsimust Euroopa naabruspoliitika läbivaatamisel eriti tähtsaks, ning palub Euroopa naabruspoliitika partnerlussuhete puhul võtta kasutusele võrdse vastastikuse vastutuse lähenemisviis;

8.

rõhutab eriti, et ei tohi ohustada inimõiguste ning rahvusvahelise humanitaarõiguse järjepidevat austamist. Seoses sellega tõstab komitee esile, et paljusid Euroopa naabruspoliitika partnerriike raputavad konfliktid tekitavad uusi väljakutseid seoses pagulaste kaitse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamisega ning et tuleb võtta uusi lähenemisviise, et tagada uute ja tõhusamate vahendite integreerimine Euroopa ja rahvusvaheliste standardite täieliku järgimise tagamiseks pagulaste kaitse valdkonnas. Lisaks sellele rõhutab komitee, et eelseisvad läbirääkimised paljude Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega üldiste kokkulepete üle rändeküsimustes peavad toimuma kohalike omavalitsuste osalusel ja integreerides rändepoliitika paremini naabruspoliitikaga, et vältida vasturääkivusi ja mittevastavust;

ELi ja tema naabruspiirkonna stabiilsus

9.

rõhutab, et Euroopa suurim mõju naabruspiirkondade stabiilsuse ja heaolu tagamisel on ELi sotsiaal-majandusliku mudeli, ELi liikmesriikide vahelise ühtsuse ja solidaarsuse, jätkusuutliku arengu, demokraatia ja inimõiguste austamise ning demokraatlike vabaduste atraktiivsus; rõhutab, et olulisim panus naabruspiirkonna stabiliseerimisse on ELi stabiilsus ning kinnipidamine ELi põhimõtetest ja väärtustest;

10.

nõuab keerukate julgeolekuohtude analüüsimist ning selle rakendamist ebastabiilsuse põhjuste töötlemisel; rõhutab vajadust tegelda eelisjärjekorras praeguste julgeoleku- ja rändeprobleemide sotsiaal-majanduslike algpõhjustega; tervitab ELi lubadust töötada ÜRO arengueesmärkide elluviimisel koos Euroopa naabruspoliitika partneritega; nõuab täiendava tähelepanu suunamist sotsiaalsete õiguste edendamisele, sest jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne areng on stabiilse naabruspiirkonna jaoks määrava tähtsusega; rõhutab, et töökohtade loomine on paljude naaberriikide tuleviku jaoks otsustava tähtsusega küsimus; pooldab erilise tähelepanu suunamist noorte tööhõive ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisele; rõhutab, et see nõuab mitmetasandilist lähenemist nii riiklikult, piirkondlikult kui ka kohalikult tasandilt ning piirkondlikku, allpiirkondlikku ja piiriülest koostööd; nõuab, et valdkondlikud koostööprogrammid koostataks nii, et neid oleks võimalik rakendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaudu;

11.

tervitab Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekuid uue partnerlusraamistiku kohta kolmandate riikidega ja uue välisinvesteeringute kava kohta, mille eesmärk on tegeleda rände algpõhjustega investeeringute kaasamise, tehnilise abi andmise laiendamise ning majandus- ja struktuurireformide toetamise abil, et parandada üldist poliitilist ja ettevõtluskeskkonda, ning kutsub üles kaasama Euroopa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kõnealusesse protsessi;

12.

loodab, et uutes rändekokkulepetes, mille üle EL peab läbirääkimisi Jordaania ja Liibanoniga 7. juuni 2016. aasta uue partnerlusraamistiku loomist käsitleva teatise alusel, saavutatakse tasakaal pagulaste vajaduste, kõnealuste riikide vajaduste ja olukorra ning ELi ja selle liikmesriikide ootuste vahel, austades inimõigusi ja rahvusvahelises õiguses kehtestatud humanitaarsätteid;

13.

kinnitab oma toetust Tuneesia rahvale ning nõuab tõelist, sügavat ja kõikehõlmavat partnerlust ELi ja Tuneesia vahel; rõhutab, et rahumeelse ja demokraatliku arengu jätkumine stabiilse majanduse ja julgeoleku suunas oleks väga positiivne signaal kõigile idapartnerlusriikidele; toonitab vajadust Tuneesiale antava ELi abi märkimisväärseks suurendamiseks, et toetada demokraatiale ülemineku tugevdamist, edendada investeeringuid ja arengut kõigis majandus- ja ühiskonnaelu sektorites, eelkõige töökohtade loomist ning kõigile kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste osutamise jätkumist; võtab teadmiseks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste alustamise ELi ja Tuneesia vahel ning kutsub komisjoni üles järgima kõikehõlmavat lähenemisviisi, et tagada selle lepingu kasu mõlema poole jaoks, võttes arvesse märkimisväärseid majanduslikke erinevusi kahe poole vahel;

14.

nõuab, et nii ELis kui ka Euroopa naabruspoliitika riikides toetataks esmajärjekorras kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, et võimaldada põgenikele piisavaid põhiteenuseid, selle asemel, et suunata pagulasi kolmandatesse riikidesse, ning kujundada kaugemas perspektiivis kõnealuste isikute kaasamisel nende päritolumaade ja -piirkondade jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut; märgib, et naaberriikidest Euroopasse tulnud põgenikud loovad perspektiivse silla ELi ja naaberriikide vahel;

15.

teeb seonduvalt usulise radikaliseerumise, ekstremismi ja terrorismiga ettepaneku arendada strateegiaid ning tagada vajalikud vahendid, et edendada kultuuridevahelist dialoogi ELis ja naaberühiskondades; rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutust ning potentsiaali selles valdkonnas; vaja on dialoogi mitte ainult poliitikute, vaid ka kodanikuühiskonna ja eelkõige kodanike vahel;

16.

märgib, et heanaaberlikud suhted Euroopa naabruspoliitika riikide ja nende naabritega on Euroopa stabiilsuse jaoks hädavajalikud; märgib, et ELi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline majanduskoostöö ja poliitiline dialoog on äärmiselt olulised; viitab sellele, et majandus- ja poliitiliste suhete normaliseerumine Venemaaga sõltub Minski kokkuleppe täielikust rakendamisest; märgib, et ELi ja Venemaa vaheline piirkondlik ning kodanikuühiskonna ja ärisektori osalejate koostöö ja dialoog toimivad jätkuvalt, mistõttu tuleks seda potentsiaali erimeelsuste lahendamisel paremini ära kasutada;

Eristamine ja piirkondlik koostöö

17.

rõhutab, et koostöö ELiga ei tohiks tekitada naaberriikide seas konkurentsi, et võistelda parimate suhete eest ELiga, vaid viima piirkondliku ja territoriaalse koostööni; rõhutab Euroopa naabruspoliitika mitmepoolsuse mõõtme hädavajalikkust; rõhutab, et naabruspiirkondade stabiliseerimise mitmetahulistele väljakutsetele on võimalik leida vastus vaid juhul, kui ühe piirkonna kõik partnerid teevad süstemaatilist koostööd; märgib, et ELil on vaja teha suuremaid jõupingutusi, et ergutada naabruspoliitika mitmepoolset lähenemisviisi ning seada kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused seejuures kesksele kohale;

18.

viitab Euroopa Regioonide Komitee piirkondlikus koostöös osalemisele ja selle potentsiaalile, eelkõige Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assambleele (ARLEM), idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsile (CORLEAP) ning Ukraina rakkerühmale; palub komisjonil ja ELi delegatsioonidel paremini kasutada nimetatud kolme organi ekspertteadmisi;

19.

märgib, et Gruusia, Moldova ja Ukraina võtsid pikaajalise kasu ootuses oma riikide demokraatliku ja majandusliku arengu heaks vastu otsuse suhelda eriti tihedalt ELiga ning allkirjastasid assotsieerimislepingud; väljendab muret reformiprotsesside sotsiaalsete kulude pärast, need kulud võivad ohustada ühtlustamisprotsessi tunnustamist ühiskonnas, ning palub ELil teha asjaomaste riikidega veelgi tihedamat koostööd probleemi haldamiseks; rõhutab kõnealuste riikide puhul detsentraliseerimisreformide olulisust lepingute rakendamiseks ning palub eelisjärjekorras edendada demokraatlikke muudatusi kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

20.

kutsub üles looma strateegiaid, et ennetada olukorda, kus riigid peavad valima koostöö vahel ELiga või teiste riikidega; tunnustab asjaolu, et uute läbirääkimistega ELi ja Armeenia vahel luuakse uued võimalused ELiga tiheda koostöö võimaldamiseks, pärssimata teisi rahvusvahelisi kohustusi; avaldab arvamust, et neid kogemusi tuleks kasutada ka suhete arendamisel Valgevene ja Aserbaidžaaniga;

21.

nõuab allpiirkondlikke strateegiaid, mis käsitlevad lõunanaabruskonnas esinevaid erinevaid probleeme ja olukordi, näiteks strateegia Aadria ja Joonia mere piirkonna jaoks, strateegia Vahemere läänepiirkonna ning strateegia Vahemere idapiirkonna jaoks;

22.

palub kõrgel esindajal ja komisjonil esitada konkreetne strateegia naaberriikide naabrite, esmajoones Vene Föderatsiooni Euroopa naabruspoliitika riikidesse kaasamiseks, et see lähenemisviis ellu viia;

23.

rõhutab, et partnerlussuhted algavad piirialadel; palub komisjonil tunnistada nende rolli ja toetada arenevat piiriülest koostööd naaberriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ning näidata sellega eeskuju teistele Euroopa naabruspoliitika riikidele; nõuab praegust finantsraamistikku ületava pikaajalise ja laiaulatusliku kontseptsiooni väljatöötamist; kutsub kõnealuses kontekstis üles rakendama Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi ELi ja naaberpiirkondade vahel ning Euroopa naabruspoliitika riikidega piirnevate ELi kõigi piirialade arengut arvestades sõlmima kiiresti kokkuleppe ELi vahendite ühtlustatud kasutamiseks Interreg Europe’i ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi vahel;

Vastutus ja lähtumine kodanikest

24.

rõhutab, et kohalik ja piirkondlik vastutus on eduka Euroopa naabruspoliitika jaoks hädavajalik ning et ELi poliitikad ja meetmed ning rahastamine tuleks määrata piirkondlike vajaduste alusel, sellega seoses tuleks valida ulatuslikum lähenemisviis, mis on kasulik kõigile ühiskonnarühmadele ning toetab piirkondlikku arengut; märgib, et kohalike ja piirkondlike ning eeskätt piirialadel asuvate omavalitsuste rolli kahepoolsetes tegevuskavades tuleks tugevdada ning et see nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õiguste ja pädevuse tugevdamist ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kättesaadavate piisavate rahaliste vahendite eraldamist;

25.

nendib, et piirkondlikul tasandil ning kodanikuühiskonnas napib teadmisi EList ning Euroopa naabruspoliitika riikide kokkulepetest ELiga teatakse vähe; palub komisjonil koostöös ELi delegatsioonidega märkimisväärselt parandada koostööprogrammide nähtavust kohalikul ja piirkondlikul tasandil, paremini teavitada ja koolitada kohalikke ja piirkondlikke osalejaid, iseäranis õpetajatele mõeldud koolitusprogrammide ja õppematerjalide jagamise kaudu, ning parandada piirkondliku tasandi suutlikkust, et saada kasu Euroopa naabruspoliitika programmidest;

26.

peab ülioluliseks julgustada naaberriikide arengu keskse tingimusena noorte kaasamist ja naiste osalust;

27.

nõuab rohkem konkreetseid kohalikke projekte, millel on tuntavad tulemused ja positiivne mõju kodanike igapäevaelule;

Hea valitsemistava, õigusriigi põhimõte ning inimõiguste ja kodanikuvabaduste austamine

28.

rõhutab, et hea valitsemistava, õigusriigi põhimõte, demokraatia ning inimõiguste ja demokraatlike vabaduste austamine on stabiilsuse alus; juhib tähelepanu sellele, et ELi naaberühiskondadel on erinevad ajaloolised kogemused ja tingimused ning et demokraatlikke ja inimõiguste standardeid ei saa ei väljast- ega ülevaltpoolt peale suruda, vaid need tuleb arendada suunaga alt üles; rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli demokraatia kindlustamisel ning õigusriigi põhimõtet ühiskonnas; toonitab, et põhiväärtused moodustavad Euroopa naabruspoliitika alustala, mida ei tohi nõrgendada; rõhutab vajadust lisada partnerluslepingutesse tõhusamad institutsioonilised mehhanismid, mis võimaldavad jälgida, kuidas järgivad partnerid neid väärtusi;

29.

juhib tähelepanu sellele, et enamiku naabruskonna riikide administratiivset suutlikkust omavalitsustasandil on tarvis parandada; kordab komitee ja selle liikmete ning seotud omavalitsuste ja nende riiklike liitude valmisolekut osaleda naaberriikides haldussuutlikkuse suurendamise programmides; kutsub komisjoni üles looma selleks vajalikud haldus- ja finantstingimused; nõuab tugevamat toetust naabruspiirkonna riikide detsentraliseerimisreformidele; teeb ettepaneku leppida naaberriikidega kokku valdkondlikes pilootprojektides, mille rakendamise eest vastutavad kohalikud ja piirkondlikud asutused, et võimaldada sel viisil saada kogemusi detsentraliseerimisprotsessidest;

30.

palub komisjonil töötada kohalike ja piirkondlike saadikute ning kohalike haldusasutuste jaoks välja projektid, mille raames on võimalik korraldada kogemustevahetust ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega; palub kohalike ja piirkondlike omavalitsuste riiklikke liite rohkem toetada, et edendada Euroopa naabruspoliitika riikides kogemustevahetust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel; pooldab linnade partnerlusprogrammide ning tehnilise abi ja teabevahetuse (TAIEX) programmi ning mestimisprogrammi märkimisväärset laiendamist; kutsub komisjoni üles toetama Euroopa Regioonide Komitee juhtimisel ARLEMi, CORLEAPi ja Ukraina rakkerühma raames välja arendatud tegevusi mitte üksnes poliitiliselt, vaid ka piisava rahalise abiga;

31.

kordab oma palvet Euroopa välisteenistusele: määrata praktilise meetmena kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kontaktpunkt igas komisjoni 16 delegatsioonis Euroopa naabruspoliitika riikides;

Energiakoostöö

32.

märgib, et energiaprobleemide lahendamisel on tihe koostöö olulisel kohal ELi suhetes oma naaberriikidega, sest mitu neist on olulised energiatarnijad ELi liikmesriikidesse; leiab, et EL saab vähendada oma sõltuvust välistarnijatest ja energiaallikatest, parandades energiatõhusust energiaahela kõigis etappides, kasutades maksimaalselt taastuvaid ja teisi omamaiseid energiaallikaid ning eelistades keskkonnahoidlikke kütuseid ja tehnoloogiaid. Sel moel antakse panus ka Pariisis kokku lepitud COP21 eesmärkidesse; rõhutab, et ELi ja naaberriikide vaheline energiakoostöö peaks hõlmama eelkõige projekte, mis arendavad energiataristut ja suurendavad energiatõhusust;

33.

märgib, et kliima- ja energiaalane linnapeade pakt võiks olla üks koostööplatvorme kõnealuses valdkonnas, ning sellega seoses on valmis pakkuma komitee linnapeade pakti saadikute ekspertteadmisi ja oskusteavet, et viia ellu kliima- ja energiaeesmärgid Euroopa naabruspoliitika riikides;

34.

tunnustab riikide õigust ise otsustada energiaga varustamise üle; soovib, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanike seisukohti tuleb sealjuures järjepidevalt arvesse võtta, ning viitab paljude ELi omavalitsuste tugevale vastuseisule maagaasi ja nafta tootmisele hüdrolõhkumise meetodil; nõuab, et maagaasi ja nafta tootmisel ja töötlemisel võetakse Euroopa naabruspoliitika riikidega toimuva energiakoostöö aluseks põhimõte, et tuleb järgida ELi kõige kõrgemaid keskkonnastandardeid;

35.

palub energiavõrkude seotavuse parandamist mitte ainult ELi-siseselt, vaid ka ELi ja selle naaberriikide ja omakorda nende naaberriikide vahel;

36.

väljendab muret, et energiahinnad on mõnes Euroopa naabruspoliitika riigis tohutult tõusnud; nõuab, et komisjoni poolehoiuavaldus energia taskukohasuse edendamisele avalduks konkreetses kavas, toetamaks Euroopa naabruspoliitika riikide elanikkonda, keda puudutab kütteostuvõimetus;

37.

on kindlalt veendunud, et uued energiaprojektid peaksid keskenduma energiavarustuse mitmekesistamisele ega tohiks õõnestada Euroopa naabruspoliitika riikide staatust transiidiriikidena;

Sünergia loomine

38.

soovitab ida- ja lõunanaabritega tehtud koostööst saadud kogemuste paremat vahetust ning tervitab ARLEMi, CORLEAPi ja Ukraina rakkerühma liikmete asjaomaseid kohustusi;

39.

nõuab tihedamat kooskõlastamist Euroopa naabruspoliitika ja ELis välja töötatud programmide vahel, leevendamaks pagulasolukorda naaberriikides;

40.

väljendab heameelt, et Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias tunnustatakse piirkondi, kes „täidavad detsentraliseeritud maailmas kriitilise tähtsusega valitsemisrolli“, ja kutsutakse üles edendama ja toetama „piirkondlikke koostöökorraldusi kogu maailmas“; kutsub kõrget esindajat ja Euroopa välisteenistust üles kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemust arvesse võtma ja kasutama;

Rahalised vahendid

41.

rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendite raames eraldatav rahastamine ei vasta ELi naabruse poliitilistele ambitsioonidele ja probleemidele, ning avaldab kahetsust, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise käigus ei antud soovitust rahaliste vahendite suurendamiseks;

42.

märgib, et praegu on EL vastakuti kriisidega, mida on rohkem kui eales varem: pagulaskriis, loodusõnnetused ja relvakonfliktid, mis on viinud põhiväärtuste ohustamiseni; rõhutab, et kõnealuseid kriise ei olnud mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 lepingu sõlmimise ajal veel võimalik ette näha; palub komisjonil esitada ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks seoses ülemmäärade suurendamisega kõnealuse rubriigi 4, aga ka rubriigi 3 all, misläbi suurenevad märkimisväärselt ka Euroopa naabruspoliitika vahendid, muu hulgas rände ja pagulaskriisiga tegelemiseks ning pagulaste ja rändajate vastuvõtmise ja integratsiooni tagamiseks, mille eest vastutavad peamiselt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Uus mitmeaastane finantsraamistik annab võimaluse eraldada rohkem ressursse Euroopa rände tegevuskava välismõõtme prioriteetide elluviimiseks;

43.

nõuab sellise praktika järkjärgulist vähendamist, kus Euroopa naabruspoliitika rahalised vahendid suunatakse eelisjärjekorras riikliku tasandi koostööle; nõuab, et üksikutele riikidele kehtestataks võimalusel vastavate protsendimäärade tingimused, et rahastada omavalitsustasandi projekte; rõhutab vajadust kohandada ELi rahalised vahendid sihipäraselt piirkondlike ja kohalike osalejate vajadustega, sh väikeste projektide toetamise ja kaasrahastamise paindliku korraldamise kaudu; teeb ettepaneku, et komisjon kaaluks võimalust võtta uuesti kasutusele varasem läbirääkijariikide poolt kasutatud kohalike omavalitsuste programm ja laiendada selle kasutamist Euroopa naabruspoliitika riikidele rangemate hüvituseeskirjadega, milles seatakse tingimused konkreetsemate ja jätkusuutlikumate projektide rakendamiseks; nõuab rahastamisvahendite kasutamise hoolikat kontrollimist, sh kodanikuühiskonna kaudu.

Brüssel, 11. oktoober 2016

Euroopa Regioonide Komitee president

Markku MARKKULA


Top