28.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 140/1

1.

tervitab komisjoni otsustavust ELi kodanikega kontakti otsimisel, et tekitada neis usaldust ELi vastu. Komitee toonitab rolli, mida selle saavutamiseks saavad täita Euroopa linnad ja piirkonnad;

2.

tervitab komisjoni tööprogrammis subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele pandud rõhku ning meenutab, et komitee teostab subsidiaarsuse järelevalvet eesmärgiga tagada, et ELi seadusandliku tegevuse lisaväärtus toetab integreeritumat poliitilist lähenemisviisi, st portfelliülest tegutsemist. Komitee kutsub üles süstemaatiliselt hindama kõigi uute ELi algatuste, sh REFITi algatuste territoriaalset mõju;

3.

meenutab oma otsustavust hakata kogu seadusandliku tsükli jooksul osalema valdkondades, kus ta saab oma pädevuste abil panuse anda, ja palub komisjonil endaga konsulteerida ettepanekute osas, mida seadusandliku protsessi käigus oluliselt muudetakse;

4.

kutsub institutsioone üles ühiselt tegutsema taristute parandamiseks ja lõpuleviimiseks Euroopa Liidus, rõhutades, kui oluline on kõrvaldada kitsaskohad ning arendada puuduvaid ühendusi keskuste ja võrkude vahel ja piiriüleseid lõike, sest ta peab ühenduvust ja juurdepääsu kõigile piirkondadele transpordi, energia, telekommunikatsiooni ja digitaaltaristu ning teenuste aspektist Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse keskseks teguriks;

5.

kutsub komisjoni üles tegelema Euroopa ühtsel turul ikka veel ilmnevate lünkadega ja pöörama eritähelepanu piiriäärsetele piirkondadele. Seoses sellega palub komitee komisjonil töötada välja ühised algatused, mis viidaks ellu komitee Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKR) platvormi toel. Samuti väärivad erilist tähelepanu piirkonnad, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad demograafilised tingimused, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingus;

6.

kutsub sellega seoses Euroopa Komisjoni üles võtma oma algatustes arvesse eriolukorda äärepoolseimates piirkondades, mille iseärasused ja vajadus kohandatud reguleerimise järele on selgelt määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 349 eesmärgiga saavutada nende täielik osalemine Euroopa ühtsel turul;

7.

tervitab komisjoni võetud kohustust uurida enne tööprogrammi II lisas esitatud seadusandlike ettepanekute tagasivõtmist kaasseadusandjate seisukohti ja soovib, et talle antaks samasugune võimalus. Nõuab, et komisjon ei võtaks tagasi ringmajanduse ettepanekut ja leiab, et kehtivad jäätmeid käsitlevad õigusaktid tuleb kiiremas korras läbi vaadata;

8.

toetab komisjoni jõupingutusi reguleerimiskoormuse kergendamiseks, et edendada investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, eeldusel et need pingutused ei langeta sotsiaalse, tervise- ja keskkonnakaitse ning tarbijate valiku kõrget taset Euroopas. Komitee soovib, et ta kutsutaks osalema Euroopa õigusaktide lihtsustamisega tegelevates töörühmades, sest paljudel juhtudel tegelevad rakendamisega just kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

9.

kahetseb, et tööprogrammist on välja jäänud viide konkreetsetele algatustele ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu, turismi ja keskkonna valdkonnas. Komitee tunneb kahetsust iseäranis selle pärast, et puuduvad uued algatused seoses linnade tegevuskava, makropiirkondlike strateegiate ja territoriaalse ühtekuuluvuse ja demograafiliste väljakutsetega. Komitee kutsub komisjoni üles koostööle sellealaste algatustel väljatöötamisel.

10.

konstateerib Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kavatsust eraldada 315 miljardit eurot täiendavateks investeeringuteks strateegilistes valdkondades järgmise kolme aasta jooksul;

11.

toonitab, et Euroopa investeerimiskava ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond täiendavad ühtekuuluvuspoliitikat ning et ulatuslikul sünergial uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade vahel on otsustav tähtsus sidususe tagamiseks investeerimisprojektide ning kohalike ja piirkondlike arengustrateegiate vahel. Komitee soovitab kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused asjakohaselt projektide valimise protsessi ning korraldada detsentraliseeritud investeerimisfoorumeid;

12.

avaldab heakskiitu sellele, et komisjoni teatises stabiilsuse ja kasvu paktis ettenähtud eeskirjade paindlikkuse varu kohaldamise kohta järgitakse komitee üleskutset vabastada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide projektide riiklik kaasrahastamine stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade kohaldamisest. Komitee on tõepoolest veendunud, et nn investeeringute klausli laiemast kasutamisest on palju abi takistuste kõrvaldamiseks, et taaskäivitada majanduskasvu soodustavad investeeringud;

13.

on mures jätkuva ELi eelarve maksekriisi pärast ja maksmata arvete hulga jätkuva suurenemise pärast. Komitee loodab seepärast, et Euroopa Komisjon esitab kiirelt kava selle kohta, kuidas vähendada maksmata arvete kuhjumist; komisjon lubas sellise kava esitada institutsioonilise kokkuleppe osana 2014. aasta eelarvemenetluses. Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine peaks teises etapis pakkuma võimalusi struktuuriliseks lahenduseks, et vältida maksmata arvete muutumist ELi struktuuriliseks võlaks. Läbivaatamine peaks hõlmama ka ELi omavahendite süsteemi reformi, et vähendada ELi vahendite kaitsetust riiklike vaidluste korral ja viia see kooskõlla strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõttega;

14.

soovitab strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtte raames lisada makromajanduslikku tulemustabelisse investeeringute määraga seotud näitaja;

15.

ärgitab komisjoni hindama ka uute ESA 2010 eeskirjade mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeerimisvõimele;

16.

tervitab komisjoni keskendumist võitlusele tööpuudusega ja rõhutab, et selles valdkonnas on vaja tugevaid meetmeid, kaasates samas tihedalt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja nende liidud. Komitee avaldab komisjonile tunnustust 4. veebruaril 2015 esitatud ettepaneku eest eraldada 2015. aastal 1 miljard eurot, et suurendada märkimisväärselt liikmesriikidele noorte tööhõive algatuse raames saadaolevat eelfinantseerimist. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles korraldama struktureeritud dialoogi komitee ja territoriaalsete ühendustega, et hinnata ühiselt, kuidas saaks Euroopa noortegarantii süsteemi kohapeal paremini rakendada;

17.

ärgitab komisjoni ja liikmesriike lisama läbivaadatud strateegiasse „Euroopa 2020” territoriaalse mõõtme ning viima Euroopa poolaasta vastavusse strateegia „Euroopa 2020” pikaajaliste eesmärkidega. Komitee kutsub komisjoni üles tagama riigi tasandist madalama valitsustasandi kaasamise majanduse juhtimise protsessi, sh Euroopa poolaasta läbivaatamisse. Komitee peab ressursitõhusust strateegia „Euroopa 2020” keskseks elemendiks jätkusuutliku kasvu saavutamisel ning ärgitab komisjoni ja liikmesriike kehtestama ressursside tootlikkuse üldsihi.

18.

väljendab kahetsust, et Euroopa Komisjoni vahekokkuvõte strateegia „Euroopa 2020” kohta, mis pidi ilmuma 2015. aasta veebruaris, lükkub edasi; nõuab, et komisjon esitaks esimesel võimalusel oma ettepanekud strateegia läbivaatamiseks;

19.

toonitab, kui oluline on ühtse e-turu lõpuleviimine piirkondliku ettevõtluse konkurentsivõime suurendamiseks, muu hulgas investeerimisstiimulite abil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vallas. Komitee toonitab vajadust ületada kiiresti digitaalne lõhe Euroopa linna- ja maapiirkondade vahel, arendada välja uued ja usaldusväärsed avalikud e-teenused ja kõigile kättesaadav e-valitsus ning rakendada meetmeid kodanike digitaalse kirjaoskuse parandamiseks, samuti käivitada algatusi, millega tagatakse vajalikud vahendid, et aidata lahendada teatavate Euroopa piirkondade demograafilistest väljakutsetest tulenevaid probleeme. Komitee soovitab parandada digitaalarengu tegevuskava rakendamist, tugevdades iga-aastase digitaalfoorumi territoriaalset mõõdet.

20.

tervitab väljapakutud energialiidu strateegilist raamistikku ja kutsub üles võtma uue strateegia aluseks realistlikud kohalikud ja piirkondlikud lahendused energia, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning jätkusuutliku arengu valdkonnas. Komitee palub komisjonil end tihedamalt kaasata kohalikku ja piirkondlikku huvi pakkuvates aspektides sellistes valdkondades nagu energiajulgeolek, taastuvenergia, energia siseturg ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, iseäranis energia jaeturud ja taskukohane energia, samuti detsentraliseeritud energiatootmine, uus energiajuhtimine ning kodanike mõjuvõimu suurendamine energiatarbijate ja -tootjatena. Samuti palub komitee komisjonil end kaasata kodanike energiafoorumisse ja arukate linnade programmi tegevusse;

21.

rõhutab linnade ja piirkondade olulist panust seoses energiavarustuse ja -julgeoleku küsimuste ning energiapoliitika tuleviku ja energialiidu rolliga ning soovitab luua strateegilise partnerluse komisjoni, EIP ja komitee vahel, et töötada välja konkreetsed tegevuskavad;

22.

palub komisjonil kaasata komitee 2030. aasta kliima- ja energiapaketi rakendamist käsitlevate seadusandlike ettepanekute ettevalmistamisse;

23.

rõhutab, kui tähtis on kaasata piirkondlik süsteem, et tõhustada energia- ja kliimapoliitika juhtimissüsteemi;

24.

palub komisjonil tugevdada linnapeade pakti ja integreerida see algatusega „Mayors Adapt” ning pikendada nende kestust 2020. aastast kaugemale, et saavutada energia ja kliimamuutuste poliitika küsimuste vajalik kooskõlastamine; rõhutab oma olulist rolli kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisel ning loodab olla tihedalt seotud nende vahendite edasiarendamisega;

25.

soovib kaasa aidata ELi seisukoha ettevalmistamisele Pariisis toimuva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsiks ning kutsub komisjoni üles kaasama komitee täielikult kõigisse asjaomastesse läbirääkimistesse ja tegevustesse;

26.

on seisukohal, et komisjon peab 2015. aastal esitama teatise maa kui ressursi kasutamise kohta, viima läbi ELi elurikkuse strateegia põhjaliku vahehindamise ning töötama välja uue direktiiviettepaneku keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise kohta ja seadusandliku ettepaneku keskkonnajärelevalve ja keskkonnanõuete täitmise kohta. Uute seadusandlike ettepanekute ja neis sisalduvate eeskirjade puhul tuleb hoolikalt kontrollida, kas need on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

27.

tervitab Euroopa Komisjoni 2015. aasta tööprogrammi rõhuasetust tihedamale partnerlusele piirkondade ja linnadega keskkonnaalaste õigusaktide paremal rakendamisel; paneb seega suuri lootusi Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni ühise keskkonnaalase koostöö tehnilise platvormi töö intensiivistamisele kooskõlas Euroopa Liidu seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga (2014–2020);

28.

kordab oma üleskutset komisjonile pakkuda välja meetmeid, millega pärast piimakvootide lõppemist 31. märtsil 2015 tagatakse tasakaalustatud piimaturg, et vältida negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ning sektorisse pikaajaliselt tehtavate investeeringutega seotud riske;

29.

juhib tähelepanu sellele, et on oluline edendada investeerimist innovatsiooni ja tugevdada Euroopa tööstust, kui EL soovib säilitada konkurentsieelise maailmamajanduses;

30.

kutsub üles järelkäsitlema rohelist raamatut „Euroopa traditsioonilise oskusteabe kõige tõhusam kasutamine: võimalused Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele” (1);

31.

tunneb heameelt VKEdele pööratud tähelepanu üle ja toonitab nende panust kasvu ja töökohtade loomisse ELis kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee rõhutab oma valmisolekut teha koostööd piirkondade tasandil nimetatud VKEde esindajate võrgustiku loomisel. Komitee ootab uut ettepanekut kapitaliturgude liidu kohta, et aidata parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele;

32.

tervitab komisjoni tahet esitada tööjõu liikuvuse pakett, mis peaks sisaldama töötajate lähetamist käsitleva direktiivi läbivaatamise ettepanekut. Komitee kutsub komisjoni üles täiendavalt selgitama, millised on kodanike vaba liikumise õigust kasutavate isikute õigused sotsiaalkindlustusele ja teistele sotsiaalhüvitistele. Komitee ärgitab komisjoni võtma arvesse ka tööjõu liikuvuse negatiivset mõju, nt ajude äravool ja oskuste mittevastavus;

33.

pidades silmas sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse ettevõtluse tugevdamist ELis, nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud Euroopa vastastikuste ühingute ja ühenduste põhikirja vastuvõtmiseks ning läbivaadatud ettepaneku Euroopa ühistu põhikirja kohta ning säilitaks oma ettepaneku Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta;

34.

kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi tagamaks, et finantssektor muutub ühest küljest turvalisemaks ja suudab teisest küljest paremini täita oma rolli – rahastada reaalmajandust. Komitee ootab iseäranis ettepanekut kriisilahendusraamistiku kohta finantsasutustele, mis ei ole pangad.

35.

tervitab komisjoni kavatsust vaadata läbi majandus- ja rahaliit, sh selle sotsiaalne mõõde, ning kutsub komisjoni üles tegema konkreetsete ettepanekute esitamiseks tihedat koostööd komiteega;

36.

tervitab komisjoni eesmärki suurendada pingutusi võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu ning minemaks üle süsteemile, mille puhul on riik, kus kasum luuakse, ühtlasi ka maksustamisriik. Komitee toetab komisjoni pingutusi ettepaneku esitamiseks automaatse teabevahetuse kohta maksuametite vahel piiriülestele maksuotsuste puhul.

37.

innustab komisjoni andma välja strateegiadokumendi, milles esitatakse ELi kaubanduspoliitika laiemad eesmärgid ja sätestatakse rangemad läbipaistvus- ja nõustamisnormid läbirääkimiste ajal ning mis tagaks sisulise turulepääsu, kõrgete keskkonna- ja sotsiaalnormide edendamise ning kõigi tasandite ametiasutuste autonoomia täieliku austamise avalike teenuste osutamisel;

38.

toetab komisjoni viimase aja pingutusi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu (TTIP) üle peetavate läbirääkimiste läbipaistvuse suurendamiseks. Komitee rõhutab, et läbirääkimiste tulemus ei tohi avaldada negatiivset mõju väikesemahulisele kohaliku ja piirkondliku tasandi majandusele, et jätkuvalt tuleb kaitsta piirkondliku märgisega toiduaineid ja tagada Euroopa tervishoiu- ja keskkonnastandardid ning ELi ja liikmesriikide õigusstruktuurid ja -menetlused. Komitee ootab, et liikmesriikide kultuurilised ja meediaalased pädevused säilitatakse, jättes kultuuri- ja meediaküsimused selgesõnaliselt läbirääkimisvolitustest välja. Komitee palub end läbipaistvalt ja korrapäraselt teavitada, et ta saaks täita oma rolli vahendajana liidu ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel.

39.

kutsub komisjoni üles kaasama Regioonide Komitee peatselt teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) väljavahetava teenustekaubanduse lepingu (TiSA) läbirääkimiste järelmeetmetesse, pidades silmas, et peamised sätted, mille üle läbi räägitakse – nagu ulatus, mõisted, turulepääs, riikide võrdne kohtlemine ja erandid teenuste osutamisel – on seotud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusvaldkondadega;

40.

innustab komisjoni koostama teabevahetusstrateegia, et teavitada, millist võimalikku kasu võib sellistest kaubanduslepingutest tõusta Euroopa kodanike igapäevaelule;

41.

märgib komisjoni pühendumist puuetega inimestele võrdsete võimaluste tagamisele ning meeste ja naiste võrdsuse edendamisele, kuid avaldab kahetsust, et puuduvad konkreetsed uued algatused;

42.

toetab komisjoni püüdlusi töötada välja terviklik Euroopa rändepoliitika, mille abil kaitsta ELi piire ning võidelda inimkaubanduse ja ebaseadusliku sisserände vastu, austades samas rändajate põhiõigusi ning luues sisserändajatele turvalisi ja seaduslikke võimalusi ELi jõudmiseks, tõhustada koostööd päritolu- ja transiitriikidega, luua tõelist solidaarsust ELi liikmesriikide vahel ning edendada Euroopa konkurentsivõimet, suurendades rändajate potentsiaali anda panus ELi liikmesriikide majandusse;

43.

kutsub üles sisserändepoliitikat kooskõlastama ning rõhutab, et kavandatud uus lähenemisviis rändele peab sisaldama meetmeid ja vahendeid, mis peegeldavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli ja suutlikkust sisserändajaid vastu võtta ja integreerida solidaarsuse põhimõtte alusel;

44.

kutsub komisjoni üles käivitama koos komiteega kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerimise, et paremini hinnata kohapealseid väljakutseid, enne kui tehakse algust uute Euroopa algatuste ja õigusaktidega.

45.

tervitab komisjoni kavatsust vaadata läbi Euroopa naabruspoliitika, millele komitee aitab kaasa ARLEMi ja CORLEAPi kaudu, ning kutsub üles tugevdama ELi ja partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö mehhanisme ja programme, samuti tugevdama algatusi detsentraliseerimisprotsessi toetuseks partnerriikides. Komitee soovitab laiendada kohalike omavalitsuste programmi (LAF) kohaldamisala kõigile partnerriikidele;

46.

tervitab komisjoni kavatsust avaldada teatis 2015. aasta järgsete säästva arengu eesmärkide kohta ja on valmis sellele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kui detsentraliseeritud arengukoostöö kesksete partnerite kogemuste ja algatuste abil kaasa aitama. Komitee palub end tihedalt kaasata ELi seisukoha väljatöötamisse ülemaailmsete läbirääkimiste tarvis, samuti Euroopa arenguaasta (2015) algatustesse.

47.

tervitab Euroopa Komisjoni võetud kohustust esitada ettepanek uue institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimiseks parema õigusloome kohta, millesse ta palub end kaasata;

48.

väljendab suurt heameelt selle üle, et esmatähtsaks peetakse bürokraatia vähendamist. Bürokratismi tõhusal väljaselgitamisel iseäranis kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja ettevõtete toetusel on määrav tähtsus mõju suurendamiseks;

49.

peab Euroopa Liidu vastu usalduse taastamist väga oluliseks prioriteediks ja kutsub Euroopa Komisjoni üles arendama edasi institutsioonidevahelist partnerlust detsentraliseeritud teabevahetuse valdkonnas. Komitee jätkab ELi kodanikuaktiivsuse edendamist ja Euroopa kodanikulagatuse määruse läbivaatamise jälgimist;

50.

võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni kavatsuse esitada institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek kohustusliku läbipaistvusregistri kohta, mis hõlmab ka nõukogu, ning nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 352 alusel seadusandliku ettepaneku sellise registri loomise kohta. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi – ega nende liite – ei tuleks kanda sellisesse registrisse, sest kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on lahutamatu osa Euroopa mitmetasandilisest institutsioonilisest süsteemist, mille esindajad on kodanike poolt demokraatlikult valitud ega esinda erihuve;

51.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Ülemkogu eesistujale.