EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013IR7451

Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta”

26.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 126/35


Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta”

2014/C 126/09

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon on praeguseks käivitanud konsultatsiooni raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste läbivaatamiseks, mis on suuresti avatud kõigile sidusrühmadele ja milles esitatakse teatud võimalused. Samas avaldab komitee kahetsust selle pärast, et Regioonide Komiteele ei esitatud ametlikku konsulteerimistaotlust ja selle piiratud konsultatsiooni tihe ajakava näeb konsulteerimiseks ette vaid kuus nädalat;

2.

viitab rahuloluga konkurentsivoliniku 7. novembri 2013. aasta üksikasjalikule kirjalikule vastusele Regioonide Komitee eelmisele arvamusele (1) raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta ning tunneb heameelt, et uues suuniste eelnõus võeti mõningaid Regioonide Komitee soovitusi arvesse, sealhulgas järgmiseid ettepanekuid:

i.

välja on jäetud ettepanek piirata suuniste kohaldamisala äriühingutele, kelle suhtes on algatatud ametlik maksevõimetuse menetlus (eelnõu peatükk 2.2);

ii.

rohkem on arvesse võetud käitumuslikke meetmeid, nagu näiteks laienemis- ja soetamiskulude tegemise keeld, reklaamikeeld, dividendide maksmise keeld (eelnõu punktid 86–88);

iii.

karmistatud on läbipaistvuse nõudeid, muutes kohustuslikuks avalikustada internetis kogu asjakohase teabe antud abi kohta (eelnõu punkt 101);

iv.

selgitatud on raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi süsteemi suhet üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele (SGEI) antava riigiabiga, täpsustades eriti, et „[...] kulude jagamise kindlaksmääramisel ei võta komisjon seetõttu arvesse avalike teenuste hüvitisi, mis vastavad SGEI raamistikus [...] sätestatud nõuetele” (punkt 106);

3.

kordab oma veendumust, et riigiabi süsteemi ajakohastamise protsess peab olema suunatud sellise abi keelustamisele, mis võib avaldada tegelikku ja märkimisväärset mõju siseturule, ning vähendama asjaomaste sidusrühmade halduskoormust;

4.

tervitab kinnitust, et komisjon on kõrvale jätnud riigiabi kvantitatiivse ja eranditeta vähendamise eesmärgi, ent leiab, et eelnõus toetatakse seda kinnitust vaid ebapiisava märkusega, et „läbivaatamisel võetakse arvesse ka [...] strateegiat „Euroopa 2020”” (eelnõu punkt 5);

5.

tunneb heameelt selle üle, et kavas on lisada ajutise ümberkorraldusabi kontseptsioon. Komitee taotleb selle maksimaalse kestvuse pikendamist 18 kuuni, et vältida olukorda, et selline abi ei kata kogu eelarveaastat;

6.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku koostada mittetäielik nimekiri sotsiaalprobleemidest või turutõrgetest, mis põhjendavad abi andmist üldsuse huvides, näiteks kui asjaomase piirkonna töötuse määr on ELi või riigi keskmisest kõrgem või kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise järjepidevus on katkemise ohus (eelnõu punkt 45). Komitee palub komisjonil täpsustada, milline on selliste tõrgete statistika eesmärkidel mõõtmise asjakohane territoriaalne tasand;

7.

avaldab kahetsust kategoorilise kinnituse pärast, mille kohaselt „praeguses märkimisväärse liigse tootmisvõimsuse olukorras Euroopas ja ülemaailmselt ei ole raskustes olevate teraseettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks riigiabi andmine õigustatud” (eelnõu punkt 15). Selline analüüs näib puhtalt kvantitatiivne ja lühiajaline, samas kui Euroopa terasetööstuse eelised seisnevad tegevuse ümbersuunamises kvaliteetsema ja rohkem spetsialiseerunud tootmise suunas. Samuti tuleks võtta arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringus esitatud hinnanguid, mille järgi peaks terasenõudlus suurenema 1,4 miljardilt tonnilt 2013. aastal 2,3 miljardi tonnini 2025. aastal. Samuti tundub komisjoni analüüs olevat vastuolus Euroopa terasetööstuse tegevuskavaga (2), milles väidetakse, et terasesektori ettevõtted võivad saada avaliku sektori toetust riigiabi eeskirjade alusel. Sellest tulenevalt teeb komitee ettepaneku koostada terasesektori jaoks eraldi suunised;

8.

toetab kulude jagamise puhul esimest võimalust, milles pakutakse välja paindlikum lähenemisviis, sätestades, et suurosanike ja kreeditoride panus määratakse kindlaks vastavalt maksejõuetusega tõenäoliselt kaasnevale kahjumile (peatükk 3.5.2). Komitee kordab siiski oma taotlust seada ettevõtte omapanuse ülempiiriks 50 %, nagu see kehtib praeguses süsteemis keskmise suurusega ettevõtetele;

9.

kordab ettepanekut hõlmata ettevõtte alltöövõtjate või töötajate panused ettevõtte omapanuse arvutamisse tingimusel, et need on igasugusest abist selgelt eristatud ja näitavad ettevõttes toimijate usaldust oma ettevõtmise vastu;

10.

taotleb ühekordse abi põhimõtte ajavahemiku lühendamist kümnelt aastalt viiele, nagu see kehtib juba põllumajandussaaduste esmatootjatele kohaldatavas süsteemis. Ajavahemiku lühendamine viiele aastale võimaldaks ka tagada sidususe kehtiva struktuurifondide üldmääruse artiklis 57 määratletud toimingute kestvuse klausliga, mis võimaldab toetuste sissenõudmist juhul, kui investeeringut ei säilitata viie aasta või VKEde puhul kolme aasta jooksul. Komitee kordab oma taotlust, et struktuurifondide puhul sätestatud majandustegevuse üleviimise vastast klauslit kohaldataks ka raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi süsteemi puhul;

11.

ei mõista, miks komisjon ei esita raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antavat abi käsitlevas osas võimalust valida kulude jagamisel 2. võimalus (eelnõu punkt 106);

12.

peab eriti kahetsusväärseks komisjoni ettepanekut langetada ilma mõjuva põhjenduseta ühele ja samale ettevõttele suunatud päästmis- ja ümberkorraldusabi kavale eraldatavat maksimaalset summat 5 miljonile eurole, ehkki 2007. aastal kinnitati selleks summaks 10 miljoni eurot ning Regioonide Komitee taotles selle tõstmist 15 miljoni euroni, et võtta arvesse inflatsiooni ja muid asjakohaseid tegureid (eriti mõju SKPle ja töötusele);

13.

palub komisjonil koostada muude OECD riikide raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kehtivate raamistike analüüs.

Brüssel, 30. jaanuar 2014

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


(1)  Regioonide Komitee 11. aprilli 2013. aasta arvamus teemal „ELi suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” (CDR240-2013_AC).

(2)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava”, COM(2013) 407.


Top