EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012AR0732

Regioonide Komitee arvamus „EL kui ülemaailmne partner: uus lähenemisviis ELi välistegevuse rahastamisele”

OJ C 391, 18.12.2012, p. 110–119 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/110


Regioonide Komitee arvamus „EL kui ülemaailmne partner: uus lähenemisviis ELi välistegevuse rahastamisele”

2012/C 391/11

REGIOONIDE KOMITEE

tervitab ühiselt esitatud paketti „EL kui ülemaailmne partner”, mis võib aidata kaasa senisest terviklikuma perspektiivi ja sidusama arengupoliitika tagamisele. Komitee nõustub sellega, et rohkem vahendeid tuleks eraldada välissuhete valdkonnale, kus ELil on selge lisandväärtus;

märgib, et ELi toetuse ajakohastatud raamistikku ning vahendite kavandamise ja rakendamisega seonduvate eeskirjade lihtsustamist toetavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende hulgas eelkõige need, kes vaatamata väikestele haldusvahenditele soovivad panustada arengukoostöösse;

soovib juhtida tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsusele osalejatena ELi arengukoostöös, kuid samuti nende rollile üksikute liikmesriikide panuste raames detsentraliseerimisel ja demokraatia süvendamisel ning rahvusvahelise piiriülese koostöö raames piirkondliku tasandi osalejate vahel;

leiab, et komisjonil tuleks oma ettepanekuga ELi välistegevuse rahastamiseks luua asjakohased eeltingimused kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemise ja koostöö tugevdamiseks, piirates nt kaasrahastamise nõuet või koguni kaotades kõnealuse nõude. Detsentraliseerimine on tervitatav arengusuund, mille raames tugevneb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll ja seda kogu maailmas;

juhib tähelepanu sellele, et kohaliku tasandi omanditunde loomine ja demokraatia edendamine rohujuure tasandil eeldab usaldust poliitilise süsteemi ja selle esindajate vastu. Detsentraliseeritud struktuur tagab õiguspärasemad ja tõhusamad institutsioonid, mis on kõige asjakohasem viis poliitikute ja kodanike lähendamisel üksteisele. Avatud ja subsidiaarsuse põhimõtet järgiva otsustusprotsessi abil levitatakse kodanike seas demokraatlikke hinnanguid, mis omakorda loovad eeltingimused pluralistliku ja tolerantse ühiskonna jaoks.

Raportöör

Lotta HÅKANSSON HARJU (SE/PES)

Viitedokumendid

Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: EL kui ülemaailmne partner: Uus lähenemisviis ELi välistegevuse rahastamisele

COM(2011) 865 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused

COM(2011) 842 final

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega ajavahemikus 2014–2020 tehtava ELi koostöö rahastamist (11. Euroopa Arengufond) käsitleva mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamine

COM(2011) 837 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kohta (IPA II)

COM(2011) 838 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend

COM(2011) 839 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend

COM(2011) 840 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega

COM(2011) 843 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend)

COM(2011) 844 final

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Üldised seisukohad

1.

tervitab arengupoliitika uue põlvkonna finantsinstrumente, mille eesmärk on lihtsustada poliitilist dialoogi ja rakendada panuseid kooskõlas üldstrateegiaga „Muutuste kava” (1) ning kavandatud pikaajalise eelarve raames. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada finantsvahendeid 70 miljardi euroni, mis moodustaks ligikaudu 7 % ELi üldeelarvest;

2.

tervitab ühiselt esitatud paketti „EL kui ülemaailmne partner” (2), mis võib aidata kaasa senisest terviklikuma perspektiivi ja sidusama arengupoliitika tagamisele. Komitee nõustub sellega, et rohkem vahendeid tuleks eraldada välissuhete valdkonnale, kus ELil tervikuna on selge lisandväärtus, ning tunneb seetõttu kahetsust asjaolu üle, et Euroopa Arengufond (EDF) jääb välja ELi pikaajalisest eelarvest. Euroopa Arengufondi kaudu kanaliseeritakse ligikaudu 34 miljardi euro ulatuses vahendeid, mis ei sisaldu eelarves. Euroopa Arengufondi suhtes peaksid kehtima samad avatuse, tõhususe ja tulemuslikkuse nõuded kui teiste finantsinstrumentide kohta, mis kuuluvad paketti „EL kui ülemaailmne partner”;

3.

märgib, et ELi toetuse ajakohastatud raamistikku ning vahendite kavandamise ja rakendamisega seonduvate eeskirjade lihtsustamist toetavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende hulgas eelkõige need, kes vaatamata väikestele haldusvahenditele soovivad panustada arengukoostöösse. Praegusel programmiperioodil nõuti tungivalt instrumentide lihtsustamist ja selgemaks muutmist ning komitee hindab seda, et komisjoni konsulteerimise tulemust on kuulda võetud;

4.

tõdeb, et eeskirjade lihtsustamine, kulude vähendamine osalejate jaoks ning lepingute sõlmimise ja toetuste jaotamise menetluste kiirendamine kuuluvad soovitud paranduste hulka. Suurem paindlikkus ja kiirem kohanemine ning läbivaatamine, kui asjaomane kontekst seda nõuab, peaks samuti looma eeldusi tõhusamate panuste jaoks;

5.

soovib käesoleva arvamusega juhtida tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsusele osalejatena ELi arengukoostöös, kuid samuti nende rollile üksikute liikmesriikide panuste raames detsentraliseerimisel ja demokraatia süvendamisel ning rahvusvahelise piiriülese koostöö raames piirkondliku tasandi osalejate vahel. Komitee märgib, et arvestada tuleb äärepoolseimate piirkondade erilise olukorraga, kuna geostrateegilisest asukohast tulenevalt on tegemist aktiivsete piirialadega, mis on omamoodi ELi ühenduslülid maailmaga ning võivad aidata muuta ELi arengupoliitika tõhusamaks, nagu on osutatud arvamustes CdR 408/2010 ja CdR 364/2011;

6.

märgib, et linnastumine on viinud selleni, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on raske ülesanne parandada oma suutlikkust ja tõhusust ning rakendada elanikkonna soovidele vastamiseks tugevat ja läbipaistvat juhtimissüsteemi. Seetõttu on neil vaja teiste omavalitsuste teadmisi ja kogemust. Kohalike või piirkondlike partnerluste eri vormid hõlmavad sageli terve rea erinevaid osalejaid. On tõestatud, et selline koostöö, eelkõige avaliku sektori siseste, kuid ka avaliku ja erasektori partnerluste vormis, on saavutatav väikeste kuludega, kuid tulemused on siiski konkreetsed ja püsivad, mh seetõttu, et koostöö eesmärk on tugevdada olemasolevaid struktuure nende seadusjärgsete ülesannete ja vastutusaladega ning parandada juba kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes töötava personali võimekust. Seetõttu tuleks komisjonil oma ettepanekuga ELi välistegevuse rahastamiseks luua asjakohased eeltingimused kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemise ja koostöö tugevdamiseks, piirates nt kaasrahastamise nõuet või koguni kaotades kõnealuse nõude. Detsentraliseerimine on tervitatav arengusuund, mille raames tugevneb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll ja seda kogu maailmas;

7.

tõdeb, et programmi „Kodanikuühiskond ja kohalikud omavalitsused” raames antava arengukoostöö toetuse kaudu väljendatakse neile osalejatele õigustatud ja selgesõnalist tunnustust. Regioonide Komitee nõuab siiski, et kohalikele ja piirkondlikele valitsustasanditele ning nende avalikele teenustele jäetaks toetuse saamise võimalus ka teiste temaatiliste ja geograafiliste finantsinstrumentide raames. Toetus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning nende kaasamine ühiskonna arengusse on valdkonnaülesed küsimused, mida ei tohiks piirata vaid ühe finantsinstrumendi väikesele osale;

8.

leiab, et ka temaatilise programmi „Ränne ja varjupaik” raames tuleks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tõhusamalt osalema innustada ning seeläbi rahastamisest osa saama. Piiriülest rahvusvahelist koostööd rändajaid ja varjupaigataotlejaid vastu võtvate omavalitsusüksuste ja nende vahel, kust nad pärit on, võiks oluliselt parandada ja arendada. Kohalik tasand on oluline vastuvõtu- ja tagasipöördumisprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel;

9.

tunneb heameelt selle üle, et detsentraliseeritud rahvusvaheline arengukoostöö on saanud selgesõnalise tunnustuse osaliseks ning et seda on üha sagedamini esile toodud – mitte üksnes komisjoni teatistes, vaid ka teistes globaalsetes seostes viimasel aastal (3). Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli aruka ühiskondliku arengu jaoks ja kõnealuste omavalitsuste tähendust seose loomisel kodanike ja eri valitsustasandite vahel on raske ülehinnata;

10.

on seisukohal, et eelarve või valdkondliku toetuse raames tuleks tingimused seada partnerlusriigile, et arenguvahendid ka tegelikult suunataks piisavas ulatuses vastutavatele valitsustasanditele, et pakkuda väga vajalikku ja väga nõutud teenust linna või valla elanikele. Vahendeid ja pädevat personali ei tuleks keskendada kesktasandile, vaid delegeerida asjaomastesse kohalikesse ja piirkondlikesse omavalitsustesse;

11.

rõhutab, et vallad ja piirkonnad esindavad oma kodanikke ja juhivad neid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võimaldavad seega kodanikulähedasi ja igapäevaeluga konkreetselt seonduvaid mõjutamismeetmeid. Peale selle pakuvad kohalikud omavalitsused ja piirkonnad paljusid avalikke teenuseid. Sageli kooskõlastavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused koostööd ja innustavad koostööd selliste kesktasandi osalejate vahel nagu mittetulundusorganisatsioonid, eraettevõtted, usurühmad ja akadeemiline maailm;

12.

leiab, et ÜRO üldised arengueesmärgid ehk nn aastatuhande eesmärgid ei ole asjakohased üksnes liikmesriikide ja ÜRO jaoks, vaid loomulikult ka kohalike omavalitsusüksuste ja piirkondade jaoks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused töötavad ühiskonna jätkusuutliku arengu nimel ning kohaliku ja piirkondliku tasandi panused on aastatuhande eesmärkide saavutamise eeltingimus. Teadmisi üleriigilisest madalamate tasandite osalejate osatähtsuse kohta nii kohaliku kui globaalse arengu jaoks tuleks levitada. Madalmaades ja Rootsis on näiteks käimas projektid, milles juhitakse tähelepanu omavalitsusüksuste panusele ja vastutusele ühiskonna usaldusväärse ja jätkusuutliku arengu jaoks ning asjaomasele seosele ÜRO arengueesmärkidega;

13.

toetab Euroopa Parlamendi ELi arengupoliitika teemalises raportis tehtud üleskutset nimetada 2015. aasta Euroopa arenguaastaks, et koostada aastatuhande arengueesmärkidele sobivad järelmeetmed;

14.

on seisukohal, et komisjoni ettepanek ühise, seitsmeaastase programmitöö kohta on igati tervitatav, ja usub, et see võib luua paremaid eeltingimusi ulatuslike ühiskondlike reformide jaoks. Komitee toetab instrumentides väljapakutud selgemat rõhuasetust tulemustele ja rangematele tingimustele. Komisjoni ja liikmesriikide esindajate tähelepanu tuleks juhtida asjaolule, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad aidata kaasa proaktiivsele dialoogile, et innustada asjaomaste instrumentide kavandamist;

15.

soovib rõhutada, et detsentraliseerimisreform ja demokraatia ülesehitamine on keerukad, ulatuslikud ja murrangulised protsessid, mis nõuavad vastupidavust, prognoositavust ja pikaajalist perspektiivi nii rahastajate kui koostööpartnerite poolt;

16.

juhib tähelepanu sellele, et kohaliku tasandi omanditunde loomine ja demokraatia edendamine rohujuure tasandil eeldab usaldust poliitilise süsteemi ja selle esindajate vastu. Detsentraliseeritud struktuur tagab õiguspärasemad ja tõhusamad institutsioonid, mis on kõige asjakohasem viis poliitikute ja kodanike lähendamisel üksteisele. Avatud ja subsidiaarsuse põhimõtet järgiva otsustusprotsessi abil levitatakse kodanike seas demokraatlikke hinnanguid, mis omakorda loovad eeltingimused pluralistliku ja tolerantse ühiskonna jaoks;

17.

märgib, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel nii Euroopa Liidus kui partnerriikides võiks olla – ja peaks olema – otsustav roll poliitikate ja strateegiate kujundamisel nii nende oma tasandil kui ka riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, kus neile võiks ja peaks andma võimaluse panustada. Teenuste osutajatena vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kokkulepitud prioriteetide juhtimise, kooskõlastamise ja rakendamise eest nt tervishoiu, hariduse ja kultuuri valdkonnas;

18.

nendib, et kohalikke omavalitsusi ja piirkondi esindavad üleriigilised liidud võivad tänu oma intellektuaalsetele ressurssidele omada otsustavat ja toetavat osatähtsust ulatuslike ühiskondlike reformide jaoks, eelkõige detsentraliseerimisel ja demokraatia ülesehitamisel. Omavalitsuste ja piirkondade liidud või samalaadsed ühendused võivad toetada selliste organisatsioonide liikmeid, arendades meetodeid ja vahendeid, esindades organisatsioonide liikmeid ja seistes ühiste huvide eest ning kooskõlastades eri rahastajate panused nende jaoks asjaomastes valdkondades. Kõnealuste liitude ja ühenduste kogemust tuleks rakendada kohaliku ja piirkondliku demokraatia tugevdamiseks arengukoostöö raames. Seetõttu kutsub komitee ELi, liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles toetama rolli, mida partnerriikide omavalitsusliidud saaksid etendada;

19.

märgib, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on ekspertteadmised enamikus valdkondades, mis on esmatähtsad majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnasäästlik arengu jaoks. Märkimisväärne on nende praktilise töö ja poliitilise juhtimise kogemus nt rahvatervise, hariduse, jäätme- ja veemajanduse, kohaliku ettevõtluse ning VKEde loomise tingimuste, transpordi ja taristu, keskkonna- ja loodusvarude ning põllumajanduse valdkonnas, aga ühtlasi ka üldisema vastutuse ning tegeliku demokraatia ja inimõiguste austamise seisukohast. Nendele teadmistele on võimalik lihtsalt juurde pääseda ja neid ära kasutada kas otse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste või nende üleriigiliste, üleeuroopaliste või ülemaailmsete liitude või Regioonide Komitee kaudu;

20.

märgib, et 2008. aastal kutsus Euroopa Komisjon üles arendama terviklikku lähenemisviisi kohalike omavalitsuste kui ülemaailmse, üleeuroopalise ja üleriigilise tasandi arengus osalejate suhtes, pakkudes kolme vahendit Regioonide Komitee egiidi all, arvestades selle rolli kohalikele omavalitsustele ELi tasandil hääle andmisel. Komitee tuletab meelde, et nüüdseks on loodud tegevuste ja parimate tavade kaardistamiseks detsentraliseeritud koostöö atlas, oskuste ja pädevuste vajadustega ühildamiseks internetipõhine teabevahetusplatvorm ja poliitiliseks dialoogiks detsentraliseeritud koostöö konverents, kuhu on kaasatud Euroopa Komisjon ning ELi ja partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste põhilised võrgustikud, näiteks Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) raames moodustatud töörühm Platforma. Komitee kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning nende esindusorganisatsioone ELis ja partnerriikides üles nendest instrumentidest edasist kasu lõikama suurema sidususe ja toetuste tõhususe parandamise huvides;

21.

märgib, et struktureeritud dialoogi tulemusel, mida peeti 2010. aasta märtsist 2011. aasta maini ELi institutsioonide, esindajate ja kodanikuühiskonna vahel ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate vahel arengukoostöö üle, tegi komisjon ettepaneku luua pidev kõrgetasemeline foorum arenguküsimuste arutamiseks. Komitee tervitab seda algatust soojalt ja loodab jätkuvalt etendada oma institutsioonilist rolli, kuna ta leiab, et ametlik foorum tähendaks dialoogi institutsionaliseerumist ja selle sisulise kvaliteedi parandamist ning võimaldaks süstemaatilist arutelu arenguküsimuste üle, sealhulgas regulaarset ajakohastamist, eksperthinnanguid ja kogemuste vahetamist. Komitee toetab ka väljakuulutatud teatisi valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste rolli kohta arengukoostöös, mis on komisjoniga tehtava koostöö jätkamist ja edasiarendamist võimaldav ametlik alus. Selle koostöö olulisus ilmnes iga kahe aasta tagant toimuval detsentraliseeritud koostöö konverentsil ning struktureeritud dialoogis;

Märkused demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (European Instrument for Democracy and Human Rights – EIDHR) kohta

22.

märgib, et on tehtud ettepanek suurendada demokraatia ja inimõiguste temaatilise instrumendi jaoks eraldatavaid vahendeid ligikaudu 35 % võrra võrreldes praeguse programmiperioodiga, kuid need kujutavad endast ka tulevikus üksnes marginaalset osa (ligikaudu 2 %) ELi arengutoetusest. Komitee tunneb kahetsust selle üle, et kõnealusele valdkonnaülesele instrumendile ei eraldata rohkem ressursse, kuna see on kohaldatav kõigile geograafilistele piirkondadele eri arenguetappidel ning keskendub sellistele esmatähtsatele küsimustele nagu põhiliste inimõiguste austamine ning demokraatliku reformi toetamine ja tugevdamine;

23.

rõhutab, et demokraatia ja inimõigused on universaalse tähtsusega väärtushinnangud nii ELi kui rahvusvahelise üldsuse jaoks. Need väärtushinnangud kujutavad endast allikat ja jõudu, mida paljudes ühiskondades peavad kaitsma kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, toimiv kohtuaparaat, kodanikuühiskond, meedia ja teised osalejad;

24.

on arvamusel, et inimõigusi tuleb edendada ja teadvustada kõigil ühiskonna tasanditel, ning peab seetõttu asjakohaseks, et kõnealune instrument rõhutab suurimal määral kohalikke ja piirkondlikke valitsustasandeid avalike institutsioonide loomisel;

25.

leiab, et kodanikele kõige lähedasem valitsustasand on samuti tasand, mille abil võib kohapeal rakendada riiklikke otsuseid nii, et neid kohandatakse arvestades kohalikke eripärasid või tingimusi, eesmärgiga vältida võimalikke negatiivseid mõjusid kohalike elanike õigustele, näiteks keelenõue või etnilise identiteedi väljendamine. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on samuti kõige asjakohasemad organid selleks, et korraldada ja kooskõlastada panuseid kohalike rühmade, sealhulgas nt noorte või naiste teavitamiseks nende inimõigustest ning sellest, kuidas neid nõuda;

Märkused arengukoostöö rahastamisvahendi kohta, koos toetusega kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele (arengukoostöö rahastamisvahendi (Development Cooperation Instrument – DCI) raames)

26.

soovib – nagu ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, keda komitee esindab, – loomulikult aktiivselt panustada komisjoni ettepaneku elluviimisse, milleks on dialoogi tõhustamine ja kooskõlastamine kodanikuühiskonna ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega Euroopa Komisjoni ning ELi ja partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste põhiliste võrgustikega koostöös arendatud vahendite ja uue alalise kõrgetasemelise arenguküsimuste foorumi kaudu;

27.

tervitab tõika, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ka edaspidi võivad saada rahastamisvahendeid arengukoostöö jaoks, kuid soovib rõhutada, et kodanikuühiskonna ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste selge eristamine oleks abiks nii poliitika, instrumendi ja tegeliku rahastamise puhul;

28.

soovib kutsuda üles suurendama kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste arengukoostöö rahastamisvahendi raames vahendeid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamiseks. Käimasoleva programmiperioodi tulemuseks on vahendite ebavõrdne jaotus kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel. Eraldades vähemalt 25 % – erinevalt praegu eraldatud 15 % – vahendeist kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on võimalik nende õigustatud osatähtsust ja ekspertteadmisi paremini kasutada;

29.

on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad tagada pikaajalise demokraatliku arengu, ning seetõttu tuleks neile anda piisavad vahendid, et tasakaalustada suure sissetulekuga üleriigiliste või rahvusvaheliste vabatahtlike organisatsioonide algatusi. Partnerriikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on vajalikud, et kooskõlastada eri osalejate algatusi ja panuseid ning tagada nende kooskõla kohalikul ja piirkondlikul tasandil välja töötatud ja poliitiliselt määratletud arengupoliitikaga, vähemalt juhul, kui algatuste ja tegevuse eesmärk on pakkuda avalikke teenuseid;

30.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on hindamatud ekspertteadmised ja kogemused arengukoostöö valdkonnas kohaliku ja piirkondliku tasandi haldusküsimustes, poliitilise dialoogi mehhanismide ja platvormide rajamise valdkonnas, süvendatud ja laiendatud parteipoliitilise töö valdkonnas ning selle kohta, kuidas luuakse eeltingimusi kodanikumõju ja kodanikudialoogi jaoks – teiste sõnadega süvendatud ja jätkusuutliku demokraatia ülesehitamise kohta;

31.

tõdeb, et paljudel Euroopa Liidu kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on pikaajaline demokraatiatraditsioon, kuid paljud liikmesriigid kujutavad endast samas uusi ja arengujärgus demokraatiaid. ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste erinevad kogemused ja perspektiivid tuleks seetõttu integreerida ELi ühisesse arengukoostöösse partnerriikidega ning neid tuleks kasutada partnerriikide reformimiseks ja/või avalike institutsioonide loomiseks. Seejuures tuleks erilist tähelepanu pöörata kohalikule omavalitsusele kui kodanikele lähimale valitsemistasandile ning toetada ja tugevdada kodanikuühiskonda, mis kujutab endast mis tahes demokraatia alust;

32.

rõhutab, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil otse valitud poliitikute ja koosseisuliste ametnike toetamine partnerriikides on keskse tähtsusega tegur detsentraliseerimisreformide õnnestunud läbiviimisel ja hea valitsemistava saavutamisel – eesmärgistatud valitsemine peaks olema nii vahend kui eesmärk ELi arengupüüdluste jaoks;

33.

nendib, et süvendatud demokraatia ja parema tasemega kohalikud teenused eeldavad kavatsust ja tahet viia samaaegselt läbi süsteemimuutused kõigil tasanditel. Poliitiline pühendumus, vabad vahendid, võimujaotus ja detsentraliseerimine nõuavad ühtset nägemust üleriigilisel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Riiklik õigus- ja finantssüsteem, mis võimaldab nõuda aruandlust kohalikul ja piirkondlikul tasandil, loob eeldused parendusteks ning kohaliku tasandi osalejate omanditunde loomiseks, mis on vajalik kohaliku keskkonna arenguks;

Märkused Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (European Neighbourhood Instrument – ENI) kohta

34.

soovib väljendada oma heakskiitu esitatud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi suhtes ning leiab, et see vastab üldjoontes muudatustele, mis on vajalikud praeguse instrumendi raames. Komitee soovib siiski esitada mõned parandused, et veelgi tõhustada naabrusinstrumenti ja suurendada selle läbilöögijõudu;

35.

teeb selleks, et teostada ELi kavatsust rajada süvendatud ja jätkusuutlik demokraatia, ettepaneku lisada konkreetsed formuleeringud, mis rõhutavad detsentraliseerimist ja kohalikku demokraatiat ning suutlikkuse suurendamist kohaliku ja piirkondliku tasandi avalike teenuste osutamisel;

36.

kutsub komisjoni üles eraldama selle instrumendi raames konkreetsed vahendid programmide jaoks, millega toetatakse demokraatia ülesehitamist ning detsentraliseerimist kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Tuleb selgeks teha, et potentsiaalsed toetuse saajad ja koostööpartnerid peaksid olema kindlalt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

37.

kutsub komisjoni üles selgelt väljendama asjaolu, et piiriülene koostöö, sealhulgas mitme riigi koostöö, ei tohiks piirduda üksnes nendega piirnevate naaberriikidega, vaid hõlmaks kõiki ELi liikmesriike, piirkondi ja linnu – vaatamata nende geograafilisele naabrusele. On oluline, et kogemusi, teadmisi ja näiteid heade tavade kohta tutvustatakse üle piiri, vaatamata füüsilisele vahemaale, ja äärepoolseimate piirkondade puhul on vajalik kaotada Euroopa naabrusinstrumendi 150 km sobivuskriteerium;

38.

märgib, et kaasrahastamise nõue naabruspoliitika meetmete rakendamisel takistab mõnel juhul kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalust. Kaasrahastamine on mõnes riigis vastuolus riiklike õigusnormidega, mis ei võimalda piirkondliku tasandi ametiasutuste osalust arengukoostöös;

39.

kutsub komisjoni üles keskenduma määruses veelgi suuremal määral institutsioonilise partnerluse mõjule ja TAIEXile (4) ning analüüsima põhjalikult seda, kuidas neid veelgi tõhustada. Fakt on see, et vähestel ministeeriumidel, kes vastutavad kohaliku ja piirkondliku halduse eest, on huvi või suutlikkust teha ettepanekut seda liiki partnerluse või TAIEXi kohta;

40.

leiab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja nendevahelise koostöö täheldatud ja üha enam tunnustatud roll riikide üleminekul ühepartei süsteemilt ja diktatuurilt demokraatiale on oluline ning sisaldab lisandväärtust, mis väärib üha suuremat tähelepanu ELi naabruspoliitikas ja finantsvahendite juhtimisel;

41.

märgib, et tema tegevuse raames toimub intensiivne konkreetne vahetus ja töö, sealhulgas näiteks idapartnerlus (CORLEAP) ja ARLEM, mille raames pööratakse muuhulgas tähelepanu ELi programmides „EL kui ülemaailmne partner” ja „Muutuste kava” seatud eesmärgile ka väljaspool ELi piire;

Märkused ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kohta (IPA)

42.

on arvamuste, õpikodade, töörühmade, kohalike omavalitsuste vahendi (LAF, Local Administration Facility) jms kaudu tegutsenud selle nimel, et laiendada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi rakendamist ning komitee toetab täiel määral lähenemisviisi, mille eesmärk on muuta IPA toetus tulemuspõhisemaks, paindlikumaks ja eritingimusi paremini arvestatavaks;

43.

nendib, et mitmetasandilise, partnerlusel põhineva lähenemisviisi kaudu soovib EL tagada arengutoetusele tõhusama juurdepääsu ja toetuse suurema läbilöögivõime. Komitee edendab neid püüdlusi nt parlamentide konverentsi („Assises”) ning detsentraliseeritud arengukoostöö atlase koostamise kaudu. Ühiselt komisjoniga vastutab komitee kohalike omavalitsuste vahendi programmi eest koos poliitikutele liikmesriikide ning võimalike liikmesriikide poliitikutele ja teenistujatele korraldatud õppekülaskäiguga;

44.

kutsub komisjoni üles tegema selleks kõik, et lihtsustada ja edendada kogemuste vahetamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ning tagama seda, et kõnealust vahetust ei domineeriks eelkõige liikmesriikide ja kandidaatriikide kesktasandi võimuorganid;

45.

märgib, et mitmeaastane koostöö kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kandidaat- ja naaberriikides on muutunud üha professionaalsemaks, ning soovib rõhutada seda, kui oluline on, et rahastamisvahendid ka edaspidi edendavad seda arengut ja lubavad selle intensiivistamist;

46.

soovib eelkõige kandidaat- ja naaberriikides näha asjakohaste vahendite ja näitajate abil loodavat selgemat seost toetuse eraldamise ja tegelike tulemuste vahel rakendusprotsessis detsentraliseerimise, mitmetasandilise juhtimise ja seega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koosmõju seisukohast asjaomastel otsustustasanditel;

47.

kutsub komisjoni üles tagama, et konkreetsed vahendid eraldataks kandidaatriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse tõhustamisele ja arendamisele ning teadmiste ja oskuste suurendamisele. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei tuleks vaadelda ja käsitleda kui passiivseid abisaajaid, vaid neile tuleks omistada sellise proaktiivse sidusrühma roll, kes mõistab hästi vajadusi, eeltingimusi ja reaalseid eesmärke;

48.

märgib, et püüdes aktiivsemalt vastata kõnealustele suutlikkuse arendamise vajadustele, mida suurem osalus IPA rakendamise raames muuhulgas tähendab, antakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimalus teha praktilise töö kaudu ettevalmistusi tegelikuks ELi liikmelisuseks. Näiteks võib vahendeid kasutada selleks, et innustada ja toetada kõnealuseid osalejaid projektiideede arendamisel. IPAst eraldatavate vahendite detsentraliseeritud käsitluse rakendamine on andnud häid kogemusi paljudes riikides;

49.

juhib tähelepanu sellele, et üks probleem IPA vahendite rakendamisel on muuhulgas korruptsioon, ning selles valdkonnas tuleks kõigile tasanditele – kohalik, piirkondlik ja üleriigiline – tagada toetus. Järjepidev ja range järelevalvesüsteem koos toetusega sellistele nn valvekoertele nagu kodanikuühiskonna organisatsioonid, meedia, aga ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on võtmetähtsusega vajalike teadmiste ja aruandluse jaoks;

50.

on seisukohal, et IPA vahendite parema kaasamise kaudu käimasoleva kohaliku ja piirkondliku arengukoostöö raames tugevdatakse jätkusuutliku mitmetasandilise juhtimise aluseid ja elujõulisemat detsentraliseerimist. Kaasates kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused programmide ja projektide väljakujundamisse, otsustamismenetlusse, rakendamisse, järelevalvesse ja juhtimisse, pannakse alus jätkuvale arengutööle ka ilma välise rahastamiseta;

51.

märgib, et paljud riigid Lääne-Balkanil on läbi tegemas põhjalikke ühiskondlikke reforme, mille raames kohaliku ja piirkondliku poliitilise tasandi suurem osalus tugevdaks ja kiirendaks neid reforme veelgi. Kohalikul ja piirkondlikul tasandil puuduvad paljudel juhtudel piisavad haldus-, finants- ja inimressursid IPA haldamiseks. Vahendid ja suutlikkus jäävad sageli kesktasandile, mis tugevdab veelgi juba tsentraliseeritud süsteemi ja aeglustab rahvusvähemuste ning kohalike ja piirkondlike poliitiliste osalejate kaasamise tõhustamist;

52.

nendib, et detsentraliseerimisreformid peatuvad liiga sageli kohaliku ja piirkondliku tasandi vähese suutlikkuse tõttu, kui nõutakse üksnes võimu detsentraliseerimist, millega ei kaasne rahandusalane detsentraliseerimisprotsess. EL võib IPA juhtimise kaudu kiirendada vajalikke paralleelseid protsesse nii, et säilitada vastutuse ja vahendite tasakaal;

Märkused partnerlusinstrumendi (Partnership Instrument – PI) kohta

53.

märgib, et partnerlusinstrument hõlmab muuhulgas selliseid riike nagu Hiina, Brasiilia, Lõuna-Aafrika, Venemaa jne ning selle eesmärk on eelkõige arendada ja innustada kaubandust ja kontakte nende riikide ja ELi vahel. Sellised valdkonnad nagu kliima, keskkond ja kaubavahetus on tähelepanu keskpunktis;

54.

soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et riikide statistilistes andmetes on varjatud lünki, kui keskendutakse SKP-le elaniku kohta, lähtudes riigi keskmisest. Ebasoodsate tingimustega piirkonnad arenevates riikides ei saa taotleda toetust mujalt kui partnerlusinstrumendi vahenditest. Seetõttu teeb komitee ettepaneku võtta arvesse piirkondlikke eripärasid, sealhulgas nt sissetuleku jaotuse taset ja vaesuse taset geograafilisest seisukohast. Komisjon peaks arendama dialoogi asjaomaste riikidega kõikehõlmava ja üldise arengu tähtsuse kohta ning nõudma seega parema piirkondliku ühtekuuluvuse alaseid panuseid, et riik võiks taotleda rahastamistoetust Euroopa Liidult;

55.

juhib tähelepanu sellele, et instrumenti peaks kasutama ka sotsiaalse kaitsevõrgu rajamiseks, heaolusektori reformimiseks üldse ja vahendite eraldamiseks avalike institutsioonide tugevdamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil, tagades selle, et instrument edendaks partnerlust ja riikide demokraatlikku arengut.

II   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

COM(2011) 838 final

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 2

Artikkel 2

1.   Käesoleva määruse alusel antaval abil on järgmised erieesmärgid, mis vastavad iga abisaajariigi vajadustele ning nende individuaalsetele laienemise tegevuskavadele:

1.   Käesoleva määruse alusel antaval abil on järgmised erieesmärgid, mis vastavad iga abisaajariigi vajadustele ning nende individuaalsetele laienemise tegevuskavadele:

(a)

poliitiliste reformide toetamine, muu hulgas:

(a)

poliitiliste reformide toetamine, muu hulgas:

i)

demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi, sealhulgas selle jõustamise tõhustamine;

i)

demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi, sealhulgas selle jõustamise tõhustamine;

ii)

inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ning kaitsmine, vähemuste õiguste austamise suurendamine, soolise võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja ajakirjandusvabaduse edendamine ning heanaaberlike suhete edendamine;

ii)

inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ning kaitsmine, vähemuste õiguste austamise suurendamine, soolise võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja ajakirjandusvabaduse edendamine ning heanaaberlike suhete edendamine;

iii)

võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

iii)

võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

iv)

avaliku halduse reform ja hea valitsemistava;

iv)

avaliku halduse reform ja hea valitsemistava;

v)

kodanikuühiskonna ja sotsiaalse dialoogi arendamine;

v)

kodanikuühiskonna ja sotsiaalse dialoogi arendamine;

vi)

lepitamise, rahu tagavate ja usalduse suurendamise meetmed.

vi)

lepitamise, rahu tagavate ja usalduse suurendamise meetmed.

Motivatsioon

Demokraatliku suutlikkuse suurendamise küsimus on eriti oluline kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Seepärast tuleks sellele aspektile erilist tähelepanu pöörata. Muudatusettepanek on seotudarvamuse punktiga 45.

Muudatusettepanek 2

COM(2011) 839 final

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

3.   Üldjuhul kaasrahastavad partnerriigid käesoleva määruse kohast liidu toetust riiklikest rahalistest vahenditest, toetusesaajate vahenditest või muudest allikatest. Sama põhimõte kehtib koostööle Venemaa Föderatsiooniga, eeskätt artikli 6 lõike 1 punktis c viidatud programmide puhul. Kaasrahastamise nõudest võidakse loobuda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning kui see on vajalik kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide arengu toetamiseks, ilma et see piiraks finantsmääruses sätestatud muude tingimuste kohaldamist.

3.   Üldjuhul kaasrahastavad partnerriigid käesoleva määruse kohast liidu toetust riiklikest rahalistest vahenditest, toetusesaajate vahenditest või muudest allikatest. Sama põhimõte kehtib koostööle Venemaa Föderatsiooniga, eeskätt artikli 6 lõike 1 punktis c viidatud programmide puhul. Kaasrahastamise nõudest võidakse loobuda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning kui see on vajalik kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide arengu toetamiseks ilma et see piiraks finantsmääruses sätestatud muude tingimuste kohaldamist.

Motivatsioon

Mõnel puhul võib kaasrahastamise nõue takistada partnerriikide kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi (kes peaksid olema nende programmide peamised toetusesaajad) esitamast elujõulisi ja kasulikke projekte. Kuna kohaliku demokraatia ülesehitamine on programmi üks prioriteetidest, siis peab see ka olema üks põhjustest, mille puhul on teatud tingimustel võimalik teha mööndusi kaasrahastamise nõude suhtes.

Muudatusettepanek 3

COM(2011) 840 final

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 8

Artikkel 8

1.   Arenevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi käsitleva programmi eesmärk on rahastada partnerriikide, liidu, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ametiasutuste poolt või heaks ettenähtud arenguvaldkonna algatusi.

1.   Arenevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi käsitleva programmi eesmärk on rahastada partnerriikide, liidu, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ametiasutuste poolt või heaks ettenähtud arenguvaldkonna algatusi.

2.   Konkreetsed meetmed, mida liidu abiga käesoleva artikli raames rakendatakse, ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste kategooriate suunav loetelu on esitatud V lisas.

2.   Konkreetsed meetmed, mida liidu abiga käesoleva artikli raames rakendatakse, ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste kategooriate suunav loetelu on esitatud V lisas.

Motivatsioon

On oluline rõhutada, et kõnealune programm peaks võimaldama ka koostööd partner-, kandidaat- või potentsiaalsete kandidaatriikide piirkondlike ametiasutustega. Samas tuleks rõhutada, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel ning kohalikel või piirkondlikel ametiasutustel on tihti teatud riigi või projekti konkreetses kontekstis erinev roll. Muudatusettepanek on seotud komitee arvamuse üldiste märkuste punktiga 25.

Muudatusettepanek 4

COM(2011) 838 final

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 14

Artikkel 14

1.   Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma perioodil 2014-2020 on 14 110 100 000 eurot (jooksevhindades). Kuni 3 % lähtesummast eraldatakse abisaajariikide ja ELi liikmesriikide vahelistele piiriülese koostöö programmidele.

1.   Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma perioodil 2014-2020 on 14 110 100 000 eurot (jooksevhindades). Kuni 3 % lähtesummast eraldatakse abisaajariikide ja ELi liikmesriikide vahelistele piiriülese koostöö programmidele.

2.   Iga-aastased assigneeringud kiidavad eelarvepädevad institutsioonid heaks liidu mitmeaastase finantsraamistiku piires.

2.   Iga-aastased assigneeringud kiidavad eelarvepädevad institutsioonid heaks liidu mitmeaastase finantsraamistiku piires.

3.   Nagu viidatud programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse artikli 13 lõikes 2, eraldatakse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvust kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide asutuste/institutsioonide/organisatsioonidega. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise korral kohaldatakse programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse sätteid.

3.   Nagu viidatud programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse artikli 13 lõikes 2, eraldatakse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas 1 812 100 000 eurot mitmest muust väliskoostöö vahendist (arengukoostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond), et toetada õppimisega seotud liikuvust kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide asutuste/institutsioonide/organisatsioonidega. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise korral kohaldatakse programmi „Erasmus kõigi jaoks” käsitleva määruse sätteid.

Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat, esimene eraldis hõlmab vastavalt nelja esimest aastat ja teine ülejäänud kolme aastat. Rahastamist võetakse arvesse kõnealuste vahendite mitmeaastaste sihtprogrammide kavandamisel kooskõlas asjaomaste riikide kindlaksmääratud vajaduste ja prioriteetidega. Eraldised on võimalik vastavalt ELi välistegevuse prioriteetidele läbi vaadata, kui ilmnevad ettenägematud asjaolud või toimuvad olulised poliitilised muudatused.

Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe eraldisena, mis hõlmavad mitut aastat, esimene eraldis hõlmab vastavalt nelja esimest aastat ja teine ülejäänud kolme aastat. Rahastamist võetakse arvesse kõnealuste vahendite mitmeaastaste sihtprogrammide kavandamisel kooskõlas asjaomaste riikide kindlaksmääratud vajaduste ja prioriteetidega. Eraldised on võimalik vastavalt ELi välistegevuse prioriteetidele läbi vaadata, kui ilmnevad ettenägematud asjaolud või toimuvad olulised poliitilised muudatused.

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga järgitakse eelmist muudatusettepanekut: kohaliku ja piirkondliku suutlikkuse suurendamine peaks olema üks prioriteetidest, mis peaks kajastuma rahalistes eraldistes (tuginedes üldiste märkuste punktile 45).

Muudatusettepanek 5

COM(2011) 839 final

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 18

Artikkel 18

1.   Ajavahemikul 2014-2020 käesoleva määruse rakendamiseks kasutada olev rahastamispakett on 18 182 300 000 eurot (jooksvates hindades). Kuni 5 % sellest eraldatakse artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud piiriülese koostöö programmidele.

1.   Ajavahemikul 2014-2020 käesoleva määruse rakendamiseks kasutada olev rahastamispakett on 18 182 300 000 eurot (jooksvates hindades). Kuni 5 % sellest eraldatakse artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud piiriülese koostöö programmidele.

Motivatsioon

Kohalikul ja piirkondlikul tasandil demokraatia arendamine on oluline eeltingimus instrumendi riiklike eesmärkide teisteks aspektideks. Seega tuleks selle valdkonna projektidele eraldada teatud rahaline toetus. Muudatusettepanek on seotud arvamuse punktiga 34.

Brüssel, 9. oktoober 2012

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


(1)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks, COM(2011) 637 final.

(2)  „EL kui ülemaailmne partner” hõlmab järgmisi dokumente: COM(2011) 865, COM(2011) 842, COM(2011) 837, COM(2011) 838, COM(2011) 839, COM(2011) 840, COM(2011), COM(2011) 844.

(3)  Rio de Janeiros 1992. aastal vastu võetud Agenda 21, ÜRO aastatuhande tippkohtumine 2000, 2005. aasta Pariisi deklaratsioon, Busani konverents 2011, Euroopa Nõukogu resolutsioon nr 251 (2008) „Linnade diplomaatia” ja ÜRO arengukoostöö 6. juuli 2012. aasta foorum.

(4)  TAIEX: „Technical Assistance and Information Exchange Instrument”, instrument, mis toetab partnerriike ELi õigustikuga kohanemisel.


Top