EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011AE1603

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava” KOM(2011) 330 lõplik – 2011/0144 (COD)

OJ C 24, 28.1.2012, p. 116–118 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

28.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/116


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava”

KOM(2011) 330 lõplik – 2011/0144 (COD)

2012/C 24/25

Raportöör: Gabriel SARRÓ IPARRAGUIRRE

24. juunil 2011 otsustas nõukogu ja 18. juulil 2011 otsustas Euroopa Parlament vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava

KOM(2011) 330 lõplik – 2011/0144 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 6. oktoobril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 475. istungjärgul 26.–27. oktoobril 2011 (26. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 129, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 8 liiget.

1.   Järeldused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni ettepanekuid ning tunnustab nii liikmesriikide kui ka kalurite jõupingutusi täitmaks Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse komisjoni (ICCAT) hariliku tuuni varude taastamise nõudlikku kava. Need jõupingutused on vilja kandmas, kuid kava elluviimine põhjustab olulisi sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, millega tuleb arvestada.

1.2

Selleks et suuta hariliku tuuni varusid taastada ja võtta tulevikus parimaid varude majandamise meetmeid, nõuab komitee liikmesriikidelt ja Euroopa Komisjonilt rakenduslike teadusuuringute toetamise jätkamist.

2.   Sissejuhatus

2.1

Komisjoni esitatud määruse ettepanekuga muudetakse määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava.

2.2

Määrusega (EÜ) nr 302/2009, mis võeti vastu 6. aprillil 2009 vastusena ICCATi soovitusele 08-05, mis sõnastati ICCATi 16. erakorralisel koosolekul novembris 2008, tühistati nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1559/2007, millega kehtestati esialgselt Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava.

2.3

ICCAT võttis oma 2010. aasta koosolekul vastu soovituse, millega muudeti seni kehtinud varude taastamise mitmeaastast kava. Selle muudatuse eesmärk oli taastada hariliku tuuni varud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

2.4

2010. aasta soovituses nähakse ette veelgi vähendada lubatud kogupüüki, karmistada püügivõimsuse vähendamise meetmeid ja tugevdada kontrollimeetmeid, eriti kalade üleviimise ja sumpadesse paigutamise osas.

2.5

Kõnealuste meetmetega soovitakse tagada kava tõhusus ning saavutada 2022. aastaks maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass (Bmsy) vähemalt 60 %-lise tõenäosusega.

2.6

ICCATi soovitused on kohustuslikud neile lepinguosalistele, kes ei ole avaldanud soovitustele oma vastuseisu. Ka Euroopa Liit kui ICCATi konventsiooniosaline alates 1997. aastast peab kõnealust soovitust rakendama, kuna EL ei ole avaldanud sellele vastuseisu.

2.7

Seepärast on määruse ettepaneku eesmärk võtta kõnealune ICCATi soovitus üle ELi õigusse.

3.   Muudatused

3.1

Kõigepealt muudetakse varude taastamise kava eesmärki nii, et nüüd tuleb saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass 50 %-lise tõenäosuse asemel enam kui 60 %-lise tõenäosusega.

3.2

Muudetakse mõnda määratlust, nimelt laiendatakse mõistete „abilaev” ja „üleviimistoimingud” määratlusi, täpsustatakse mõiste „kasvatamine” määratlust ning lisatakse mõiste „vastutav liikmesriik”.

3.3

II peatükki „Kalapüügivõimalused” lisatakse liikmesriikide kohustus edastada komisjonile esialgne iga-aastane püügikava järgmise aasta kohta hiljemalt iga aasta 15. septembriks.

3.4

Võimsusega seotud meetmete osas, mis on III peatüki teema, esitatakse määruse ettepanekus iga liikmesriigi jaoks püügivõimsuse kohandamise ajakava 2010.–2013. aastani, nii et viimasel aastal peavad kõik liikmesriigid kõrvaldama 100 % lahknevusest oma püügivõimsuse ja talle eraldatud kvootidega vastavuses oleva püügivõimsuse vahel, seda nii kalapüügilaevade kui ka tuunimõrdadega püügi puhul.

3.5

IV peatükis „Tehnilised meetmed” pikendatakse ühe kuu võrra perioodi, mil on keelatud püük seinnoodaga, kestes nüüd 15. juunist järgmise aasta 15. maini.

3.6

V peatükk sisaldab muudatusi kontrollimeetmetes, nimelt järgmisi.

3.6.1

Nimekirjadesse, mis iga liikmesriik saadab komisjonile vähemalt 45 päeva enne kalapüügihooaja algust, ei ole tagasiulatuvalt lubatud lisada ühtki kalapüügi- ega kalalaeva.

3.6.2

ELi kalapüügilaeva kaptenid on kohustatud kandma püügipäevikusse lisaks ühise kalanduspoliitika eeskirjade kontrollisüsteemis nõutule ka määruse ettepaneku II lisas loetletud teabe, et tagada hariliku tuuni püügi range kontroll.

3.6.3

Täielikult on keelatud ühised püügioperatsioonid teiste konventsiooniosalistega.

3.6.4

Täies mahus asendatakse määruse nr 302/2009 artikkel, milles käsitletakse üleviimistegevust, sätestades üleviimistegevusele tõhusama ja selgema kontrollisüsteemi.

3.6.5

Samuti asendatakse täielikult artikkel, milles käsitletakse sumpadesse paigutamist.

3.6.6

Täiendatakse laevaseiresüsteemi käsitlevat artiklit, lisades ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registris olevale laevale kohustuse alustada laevaseiresüsteemi andmete edastamist ICCATile vähemalt 15 päeva enne püügihooaja algust ning jätkata vähemalt 15 päeva pärast püügihooaja lõppu. Samuti ei katkestata andmete edastamist, kui laev on sadamas.

3.6.7

Mõrrapüügi registreerimist ja sellest teatamist muudetakse nii, et lisaks teabele pärast igat tuunimõrraga püüki üles märgitud mõrra saagi kohta tuleb edastada ka teave mõrda jäänud hinnanguliste koguste kohta.

3.6.8

Samuti laiendatakse ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava nii, et kui ICCATi konventsioonialas püüab harilikku tuuni mis tahes ajal rohkem kui 15 ühe liikmesriigi kalapüügilaeva, peab samal ajal konventsioonialas olema ka selle liikmesriigi inspekteerimislaev või peab ta tegema koostööd teise liikmesriigi või konventsiooniosalisega, et kasutada inspektsioonilaeva ühiselt.

3.6.9

Riiklikku vaatlusprogrammi käsitlevat artiklit 30 muudetakse, laiendades riiklike vaatlejate olemasolu laevadel nii, et oleks kaetud

100 % aktiivsetest seineritest pikkusega kuni 24 m aastal 2011;

100 % aktiivsetest seineritest pikkusega kuni 20 m aastal 2012;

100 % puksiiridest.

3.6.10

Artiklis „ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm” asendatakse lõige 1 uuega, milles sätestatakse, et iga liikmesriik tagab ICCATi kohaliku vaatleja kohaloleku

kõigil üle 24 m pikkustel seineritel 2011. aasta püügihooaja vältel;

kõigil üle 20 m pikkustel seineritel 2012. aasta püügihooaja vältel;

kõigil seineritel pikkusest olenemata kogu püügihooaja vältel alates 2013. aastast.

3.6.10.1

Ilma piirkondliku vaatlejata ei saa nimetatud seinerid luba hariliku tuuni püügiks või püügiga seotud tegevuseks.

3.6.11

Juurdepääsu videosalvestistele sätestav artikkel 32 asendatakse täies mahus, lisades uue punkti, mis kohustab liikmesriike võtma vajalikke meetmeid videosalvestise originaali asendamise, toimetamise või andmetega manipuleerimise vältimiseks.

3.6.12

Lisatakse artikkel 33a pealkirjaga „ELi inspekteerimiskava edastamine ICCATile”, milles kuupäevana, mil liikmesriigid peavad edastama komisjonile järgmist aastat käsitleva inspekteerimiskava, kehtestatakse 15. september. Komisjon edastab ELi inspekteerimiskava ICCATi sekretariaadile heakskiidu saamiseks.

3.6.13

Turumeetmeid käsitleva artikli 34 punkt 1asendatakse uuega, milles lisaks sellele, et keelatakse hariliku tuuni sisekaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, kui kalaga ei ole kaasas kõnealuses määruses nõutavad täpsed, täielikud ja valideeritud dokumendid, keelatakse loetletud toimingud ka siis, kui kalaga ei ole kaasas dokumendid, mis on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta määrusega (EL) nr 640/2010, millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm.

3.6.14

Lõpetuseks sisaldab määruse ettepanek kõnealuse V peatüki „Kontrollimeetmed” raames lisade asendamist ja muutmist vastavalt kõigile muudetud meetmetele.

4.   Üldised märkused

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab kõrgelt ja pooldab kõiki muudetud või lisatud tehnilisi ja kontrollimeetmeid, sest komitee mõistab, et kõik need meetmed on saadud kogemuste vili ja nad aitavad taastada hariliku tuuni varusid Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres ning saavutada 2022. aastaks maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass (Bmsy) vähemalt 60 %-lise tõenäosusega.

4.2

Samuti kutsub komitee komisjoni üles rakendama kõnealust määrust maksimaalse rangusega kõigile liikmesriikidele ja lepinguosalistele, kes püüavad või kasvatavad ja nuumavad ICCATi konventsioonialas harilikku tuuni.

4.3

Komitee tunnustab Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja kalurite viimaste aastate jõupingutusi viimaks oma kalalaevastikku kooskõlla olemasolevate püügivõimalustega ning täitmaks varude taastamise nõudlikku kava, mis põhjustab olulisi sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, millega tuleb arvestada.

4.4

Komitee väljendab rahulolu selle üle, et toodud ohvrid on vilja kandmas ja nii teadlased kui ka asjaomased kalurid näevad, kuidas hariliku tuuni varud taastuvad.

4.5

Komitee kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkuvalt toetama riiklikke teadusasutusi, et nad saaksid anda võimalikult täpseid hinnanguid hariliku tuuni varude ja taastamiskava mõju kohta. Sellega seoses tervitab komitee teadusliku vaatlusasutuse loomist, mis on algatatud riigiasutuste, teadlaste ja tuuni püüdjate osalusel, ning samuti erasektori algatusi, mida käivitavad ettevõtjad ja teadlased, et kõnealust liiki paremini tundma õppida.

4.6

Seinnoodaga püügile kehtestatud keeluperioodi kohta leiab komitee, et tuleb põhjalikult analüüsida praegu kehtiva püügikeelu muutmise ettepanekuid, mida teadlased on teinud selleks, et kõnealune püük oleks jätkusuulikum nii majanduse ja ühiskonna kui ka keskkonna jaoks.

Brüssel, 26. oktoober 2011

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


Top