11.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 188/6

1.

Tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine on ühenduse ja tema liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitika keskne eesmärk. Mõnes ühenduse osas on tööpuudus, eelkõige struktuurne tööpuudus, jätkuvalt tõsine probleem ja teatavatel töötajate rühmadel on tööturule sisenemine endiselt raske. Palgatoetuste vormis antav riigiabi, mille puhul palgakulud tähendavad abisaaja poolt seoses töökohtadega tegelikult väljamaksmisele kuuluvat kogusummat, mis hõlmab järgnevat: a) maksustamiseelne brutopalk, b) kohustuslikud maksed (nt sotsiaalkindlustusmaksed) ning c) lapse- ja vanemahoolduskulud, võib ettevõtjatele pakkuda täiendavaid stiimuleid, et tõsta ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajate tööhõivet. Seega on abi eesmärk soodustada nendesse sihtrühmadesse kuuluvate töötajate töölevõtmist.

2.

Käesolevas teatises esitatakse juhised kriteeriumide kohta, mida komisjon kohaldab sellise palgatoetuste vormis antava riigiabi hindamise puhul, millest tuleb komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 800/2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (1) artikli 6 lõike 1 punktide h ja i kohaselt eraldi teatada. Käesolevate juhistega soovitakse tagada komisjoni otsuste põhjuste läbipaistvus ning saavutada ettenähtavus ja õiguskindlus.

3.

Käesolevaid juhiseid kohaldatakse määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 lõigetes 18, 19 ja 20 määratletud ebasoodsas või eriti ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate töölevõtmise palgatoetuste vormis antava riigiabi suhtes. Käesolevaid juhiseid kohaldatakse iga erakorraline abina või abikava alusel antud üksikmeetme suhtes, kui selle toetusekvivalent ületab viis miljonit EUR ettevõtja kohta aastas ebasoodsas ja eriti ebasoodsas olukorras olevate töötajate (edaspidi: ebasoodas olukorras olevate töötajate) tööhõive puhul ja kümme miljonit eurot ettevõtja kohta aastas puudega töötajate tööhõive puhul (2).

4.

Juhistega kehtestatud kriteeriume ei kohaldata mehhaaniliselt. Komisjoni hinnangu põhjalikkus ja teave, mida ta võib nõuda, on proportsionaalne konkurentsi moonutamise riskiga. Analüüsi ulatus sõltub juhtumi laadist.

5.

Teatavate töötajate rühmade jaoks on töö leidmine eriti keeruline, sest tööandjate arvates on nende tööviljakus madalam või on neil eelarvamused selliste töötajate rühmade suhtes. Selline eeldatav või tegelik madalam tööviljakus võib olla tingitud sellest, et töötajal puudub hiljutine töökogemus (näiteks noored töötajad või pikaajaliselt töötud) või ta on püsiva puudega. Selliste töötajate eeldatava või tegeliku madalama tööviljakuse tõttu tõrjutaks nad tõenäoliselt tööturult välja, kui tööandjatele ei pakutaks hüvitist selliste töötajate tööhõive eest.

6.

Ühiskonna seisukohast on vägagi soovitatav, et kõik töötajate rühmad oleksid integreeritud tööturule. See tähendab, et osa riigi tulust võidakse ümber jagada meetmega hõlmatud töötajate rühmadele. Riigiabi võib aidata nii ebasoodsas olukorras olevatel töötajatel kui ka puudega töötajatel tööturule siseneda või seal püsida, kattes selleks lisakulud, mis tekivad selliste töötajate eeldatavalt või tegelikult madalamast tööviljakusest.

7.

Liikmesriigid peaksid tõestama, et abi on suunatud kõnealuse ühiseks huviks oleva eesmärgi saavutamiseks. Oma analüüsis võtab komisjon muu hulgas arvesse järgmisi aspekte:

8.

Palgatoetuste vormis antav riigiabi ei ole ainus liikmesriikide poliitikavahend, millega on võimalik edendada ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajate tööhõivet. Liikmesriigid saavad võtta ka üldmeetmeid, näiteks vähendada tööjõu- ja sotsiaalkulude maksustamist, suurendada investeerimist haridusse ja koolitusse, võtta juhendamis- ja nõustamismeetmeid, pakkuda töötutele abi ja koolitust ning täiustada tööõigust.

9.

Kui liikmesriik on kaalunud muid poliitikavahendeid ja on kindlaks tehtud sellise valikvahendi nagu konkreetsele ettevõtjale antava riigiabi eelised, peetakse seda asjakohaseks vahendiks. Komisjon võtab eelkõige arvesse mis tahes mõjuhinnangut, mille liikmesriik võib olla kavandatud meetme kohta koostanud.

10.

Ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajate tööhõiveks antava riigiabi tulemusena peab abisaaja muutma oma käitumist nii, et asjaomase ettevõtja juures töötavate ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate arv kokkuvõttes suureneb. Uued töölevõetud ebasoodsas olukorras olevad või puudega töötajad peaksid täitma kas ainult uusi või selliseid ametikohti, mis on vabanenud seoses vabatahtliku lahkumisega, töövõime kaotusega, vanaduspensionile jäämisega, tööaja vabatahtliku vähendamisega või töötaja üleastumisest tingitud seaduspärase töölt vabastamisega. Koondamise tõttu vabanenud ametikohti ei tohi täita toetatavate ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajatega. Seega ei tohi riigiabi kasutada selleks, et asendada toetatavaid töötajaid, kellega seotud toetuste maksmine on lõppenud ning kes on seetõttu töölt vabastatud.

11.

Liikmesriigid peaksid komisjonile tõestama abi ergutava mõju olemasolu ja vajalikkust. Esiteks peab abisaaja enne meetmega hõlmatud töötajate rühmade töölevõtmist olema liikmesriigile esitanud taotluse abi saamiseks. Teiseks peab liikmesriik tõendama, et palgatoetust makstakse ebasoodsas olukorras oleva või puudega töötaja eest ettevõtjale, kes ei oleks töötajat ilma abita tööle võtnud.

12.

Analüüsis võtab komisjon muu hulgas arvesse järgmisi aspekte:

13.

Liikmesriik peab tõendama, et abi on vajalik ja abisumma piirdub abi eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga.

Liikmesriik peaks tõendama, et abisumma ei ületa meetmega hõlmatud töötajate rühmade tööhõivega kaasnevat täiendavat netokulu võrreldes selliste töötajate tööhõivega kaasnevate kuludega, kes ei ole ebasoodsas olukorras või puudega (3).

Abi osatähtsus ei tohi ületada määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklites 40 (4) ja 41 (5) sätestatud osatähtsust. Abikõlblikke kulusid, mille suhtes kohaldatakse abi osatähtsust, tuleb arvutada määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklite 40 (6) ja 41 (7) kohaselt.

14.

Kui abi on oma eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne, on abi negatiive mõju tõenäoliselt piiratud ja negatiivse mõju analüüs ei pruugi olla vajalik. Teatavatel juhtudel, kui abi on vajalik ja proportsionaalne selleks, et konkreetne ettevõtja saaks suurendada meetmega hõlmatud töötajate rühmade tööhõivet, võib see siiski kaasa tuua abisaaja käitumise muutuse, mis moonutab märkimisväärselt konkurentsi. Sellisel juhul analüüsib komisjon konkurentsimoonutusi. Abi andmisest põhjustatud konkurentsimoonutuse ulatus võib sõltuvalt abi sisust ja asjaomaste turgude eripärast olla erinev (8).

15.

Konkurentsimoonutuse tõenäosust ja ulatust võivad mõjutada järgmised abiga seotud aspektid:

16.

Näiteks abikava, mille abil julgustatakse paljusid ettevõtjaid võtma tööle senisest rohkem ebasoodsas olukorras olevaid ja puudega töötajaid, avaldab turule tõenäoliselt teistsugust mõju kui suuremahuline abi, mida antakse erakorraliselt ühele ettevõtjale, et võimaldada tal suurendada oma teatavate töötajate rühmade tööhõivet. Viimati kirjeldatud abi moonutab konkurentsi tõenäoliselt rohkem, sest abisaaja konkurentide konkurentsivõime sellega seoses väheneb. Konkurentsimoonutus on veelgi ulatuslikum juhul, kui abisaaja tööjõukulud moodustavad kogukuludest märkimisväärse osa.

17.

Selleks et analüüsida turu eripärasid, mis võib anda täpsema ülevaate abi tõenäolisest mõjust, võtab komisjon muu hulgas arvesse järgmist:

18.

Turu struktuuri hinnatakse turu koondumise, ettevõtjate suuruse (9), toodete diferentseerituse taseme (10) ning turule sisenemise ja sealt lahkumise tõkete kaudu. Turuosa ja koondumise määr arvutatakse pärast asjaomase turu määratlemist. Üldiselt kehtib seaduspärasus, et mida vähem on ettevõtjaid, seda suurem on nende turuosa ja seda väiksem on konkurents. (11) Kui asjaomane turg on koondunud, seal valitsevad olulised turuletuleku tõkked (12) ja abisaaja on sellel turul peamine tegutseja, siis on tõenäolisem, et abi andmise korral peavad konkurendid oma käitumist muutma, näiteks lükkama uue toote või tehnoloogia loomise edasi, loobuma sellest või koguni lahkuma turult.

19.

Komisjon analüüsib ka sektori eripärasid, nagu ületootlikkust ning seda, kas majandusharu turud kasvavad, on väljakujunenud või hääbuvad (13). Näiteks majandusharu ületootlikkus või väljakujunenud turud võivad suurendada riski, et abi põhjustab ebatõhususe ja tõrjub tootmise välja ettevõtjatest, kus ei ole toetatavaid töötajaid.

20.

Lõpuks asetatakse meede tööturul valitseva olukorra konteksti, st vaadeldakse tööpuuduse ja tööhõive määra, palgatasemeid ja tööõigust.

21.

Palgatoetused võivad teatavatel juhtudel põhjustada punktides 22–27 vaadeldud konkurentsimoonutusi.

22.

Asendamine on seotud olukorraga, kus muude rühmade töökohad lihtsalt asendatakse teatavatele töötajate rühmadele antud töökohtadega. Palgatoetus, mis on suunatud konkreetsele töötajate alamrühmale, jagab tööjõu toetatavateks töötajateks ja toetuseta töötajateks ning võib põhjustada ettevõtja juures töötavate toetuseta töötajate asendamise toetatavate töötajatega. Selle põhjuseks on toetatavate ja toetuseta töötajate suhtelise palgakulu muutus (14).

23.

Kuna nii toetatavate kui ka toetuseta töötajatega ettevõtjad konkureerivad samadel kauba- ja teenuseturgudel, võivad palgatoetused aidata kaasa töökohtade võimalikule vähenemisele mujal majanduses. Selline olukord tekib juhul, kui toetatavate töötajatega ettevõtja suurendab toodangut, kuid tõrjub tootmise välja ettevõtjast, kus ei ole toetatavaid töötajaid, ning selle tulemusel vähendab abi andmine toetuseta tööhõivet.

24.

Tööhõivekulud moodustavad osa iga ettevõtja tavalistest tegevuskuludest. Seepärast on eriti oluline, et abi avaldaks positiivset mõju tööhõivele, mitte ainult ei võimaldaks ettevõtjatel vähendada kulusid, mida nad muidu peaksid kandma. Näiteks palgatoetused, mis vähendaksid jooksvaid tootmiskulusid, muudaksid turule sisenemise atraktiivsemaks ja võimaldaksid ettevõtjatel, kellel on muidu halvad majanduslikud väljavaated, siseneda turule või tuua turule uusi tooteid, kahjustades selle kaudu endast tõhusamaid konkurente.

25.

Riigiabi kättesaadavus mõjutab ka ettevõtja otsust lahkuda turult, kus nad juba tegutsevad. Palgatoetused võivad vähendada kahjumit ja aidata ettevõtjal püsida turul kauem, mis võib tähendada, et tema asemel sunnitakse turult lahkuma teisi, tõhusamaid ettevõtjaid, kes ei saa abi.

26.

Turgudel, kus antakse palgatoetusi, pärsitakse konkurentsi ning ettevõtjad võivad seega vähendada oma investeeringuid ja lõpetada püüded muutuda senisest tõhusamaks ja innovatiivsemaks. Võib juhtuda, et abisaaja viivitab uue, vähem tööjõumahuka tehnoloogia kasutuselevõtuga, sest tööjõu- ja tehnoloogiamahukate tootmismeetodite suhtelised kulud on muutunud. Samuti võivad konkureerivate toodete või sidustoodete tootjad oma investeeringuid vähendada või need edasi lükata. Selle tulemusena investeeringute üldine tase asjaomases majandusharus väheneb.

27.

Palgatoetused, mida kohaldatakse konkreetses piirkonnas, võivad kaasa tuua olukorra, kus mõned piirkonnad saavad kasu soodsamatest tootmistingimustest. See võib kaasa tuua kaubavoogude nihkumise piirkondadesse, kus sellist abi antakse.

28.

Analüüsi viimases etapis hinnatakse, millises ulatuses kaalub abi positiivne mõju üles abi negatiivse mõju. Iga üksikmeedet hinnatakse eraldi. Selleks et kaaluda positiivset ja negatiivset mõju, mõõdab komisjon neid ja hindab nende üldist mõju iga asjaomase turu tootjatele ja tarbijatele. Kui kvantitatiivne teave ei ole kergesti kättesaadav, kasutab komisjon hindamisel kvalitatiivset teavet.

29.

Komisjon võtab tõenäoliselt positiivsema seisukoha ning seega nõustub suuremate konkurentsimoonutustega, kui abi on oma eesmärgi saavutamiseks vajalik ja hästi suunatud ning piirdub täiendavate netokuludega, mis on vajalikud meetmega hõlmatud töötajate rühmade madalama tööviljakuse hüvitamiseks.