EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52008AE1665

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Üldhuviteenuseid ja globaliseerumist käsitlevad suunised

OJ C 100, 30.4.2009, p. 33–38 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

30.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 100/33


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Üldhuviteenuseid ja globaliseerumist käsitlevad suunised”

2009/C 100/06

17. jaanuaril 2008 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal

„Üldhuviteenuseid ja globaliseerumist käsitlevad suunised”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 24. septembril 2008. Raportöör oli Bernardo Hernández BATALLER.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 448. istungjärgul 21.–23. oktoobril 2008 (23. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 50, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 1.

1.   Järeldused ja soovitused

A.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee palub teistel Euroopa Liidu institutsioonidel valmistada ette ELi algatus, millega käivitada põhjalik arutelu vajaduse üle kehtestada üldhuviteenuseid ja globaliseerumist käsitlevad suunised.

B.

Komitee palub komisjonil pühendada oma üldhuviteenuseid käsitlevates hindamisaruannetes korrapäraselt üks peatükk globaliseerumisele ja selle mõjule üldhuviteenustele.

C.

Riigihangete puhul tuleb (sõltumatult infoühiskonna teenuste osutamise teel tehtavast vajalikust uuendustegevusest) (1) teenuste arenedes siiski püüda säilitada kõnealuste teenuste peamisi jooni ja kehtestada raamistik nende teenuste nõuetekohaseks osutamiseks (nt telemeditsiin, kutse-eetika ja isikuandmete puutumatus).

D.

Tuleb soodustada globaalse haldustava loomist tulevikus. See võiks tugineda rahvusvaheliste organisatsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmade tasakaalustatud osalusele.

E.

WTO globaalse haldustava lähenemisviisi tuleks vaatlejatena kaasata ka Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja Maailma Terviseorganisatsioon, mis tegelevad töö- ja terviseprobleemidega.

F.

Kõnealuse haldustava kujundamisse saaks anda panuse nõuandva foorumi kaudu, mille eesmärk oleks üldhuviteenuste raames võetavate tulevaste meetmete määratlemine ja läbivaatamine. Samuti aitaks foorum kontrollida üldhuviteenuste aluseks olevate põhimõtete ja väärtuste järgimist.

G.

Ülemaailmse tähtsusega avalike hüvede juhtimisega seoses tuleks algatada arutelu tulevikus esinevate oluliste aspektide üle, mis puudutavad kõnealuste hüvede ülemaailmset haldamist. ELi tasandil tuleks koostada tegevuskava, milles sätestataks kõnealuste hüvede rahastamise kord.

Kõnealuse globaalse haldustava raames tuleks käsitleda ka ülemaailmse tähtsusega avalike hüvede juhtimist, arendades edasi lähenemisviisi, mis käivitati Heiligendammis toimunud G8 riikide tippkohtumisel bioloogilise mitmekesisuse ja energiavarude teemal.

2.   Sissejuhatus

2.1.   Vaieldamatu on see, et üldhuviteenused täidavad Euroopa kodanike igapäevaelus niivõrd olulist ülesannet, et nende panus sotsiaalsesse, majanduslikku ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse ning samuti ELi säästvasse arengusse moodustab lahutamatu osa Euroopa sotsiaalmudelist. (2) Samuti täiendavad üldhuviteenused siseturgu ja ulatuvad sellest väljapoole, kujutades endast üht kodanike ja ettevõtete majandusliku ja sotsiaalse heaolu eeltingimust. (3)

2.1.1.   Globaliseerumise all mõeldakse majanduse ja piiride avanemist suurema kaubavahetuse, kapitali, inimeste ja ideede liikumise, teabe, teadmiste ja tehnika levitamise ning piirangutest loobumise tulemusena. See nii geograafiline kui ka valdkondlik protsess ei ole küll hiljuti tekkinud, kuid viimastel aastatel on see muutunud kiiremaks.

2.1.2.   Globaliseerumine on paljude võimaluste allikas, kuid samas on see jätkuvalt ka üks suurimaid väljakutseid, mis Euroopa Liidul tänapäeval ees seisab. Et suuta täielikult ära kasutada kõnealuse nähtuse kasvupotentsiaali ja tagada sellest tekkivate tulude õiglane jaotamine, püüab Euroopa Liit kehtestada mitmepoolse halduse kaudu säästvat arengumudelit, et ühitada omavahel majanduskasv, sotsiaalne ühtekuuluvus ja keskkonnakaitse.

2.2.   Majanduslik globaliseerumine on siiski kuju andmas uuele süsteemile, mille puhul muutuvad väga oluliseks mõne rahvusvahelise organi, nt WTO võetavad otsused, mis võivad kahtluse alla seada üldhuviteenuste kui kõnealuse mudeli ühe tunnuse püsivuse.

2.3.   Sellega seoses on vaja määratleda kohased rahvusvahelised õiguslikud mehhanismid, et EL ja tema liikmesriigid tagaksid üldhuviteenuste elujõulisuse, ilma et nad pöörduksid strateegiate poole, mis takistavad rahvusvahelise vabakaubanduse põhimõtete rakendamist või kahjustavad Euroopa majanduse konkurentsivõimet.

2.3.1.   Samuti peaksid ELi institutsioonid pöörama erilist tähelepanu iseregulatsiooni organite toimimisele, sest globaalsel tasandil tegelevad need ametiasutustele ühiste tegevusnormide määratlemisega üldhuviteenuseid puudutavates valdkondades (nt Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit).

2.3.2.   Euroopa Liidu põhiõiguste harta (4) artiklis 36 sätestatakse, et liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks tunnustab ja austab liit võimalust kasutada aluslepingute kohaselt siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, luues nii esimest korda nimetatud teenuste ja põhiõiguste vahelise seose. (5)

2.3.3.   Lissaboni lepinguga tugevdatakse märkimisväärselt Euroopa Liidu rolli majandus- ja kaubandusvaldkonnas. ELi kõnealune tegevus rahvusvahelisel tasandil muutub eriti vajalikuks praeguses kontekstis, kus me osaleme majanduse aina suurema globaliseerumise protsessis ja mitmepoolse kaubandussüsteemi tugevdamises pärast seda, kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) loomine 1995. aastal järsult selle arengut kiirendas.

2.3.4.   Lissaboni lepingus esitatakse ka üldkohaldatavad sätted kogu ELi-välise tegevuse kohta Euroopa Liidu lepingu V jaotise I peatükis. Ühenduse poliitikat kujundavad sätted on praegu kehtiva Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IX jaotise artiklites 131 ja 134, milles viidatakse „ühisele kaubanduspoliitikale”. Lepingus kasutatakse seda väljendit tähistamaks institutsioonilisi mehhanisme, millega tehakse otsuseid konkreetsetes valdkondades, et saavutada teatud eesmärke, mille kaudu antakse ELile võimalus sekkuda ühtselt sellistesse valdkondadesse. (6)

2.3.5.   Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 131 on ELi poliitika eesmärkidena nimetatud kaasa aitamist maailmakaubanduse harmoonilisele arengule, rahvusvahelises kaubanduses kehtivate piirangute järkjärgulisele kaotamisele ja tollitõkete alandamisele.

2.3.6.   Lisaks tuleb arvestada mõjuga, mida võivad ELi kaubanduspoliitika kujundamisele avaldada selliste ELi horisontaalsete poliitikavaldkondade eesmärgid nagu kultuur, tervishoid, (7) tarbijakaitse ja tööstus. See viimane koos teenustega võib tõenäoliselt avaldada ühise kaubanduspoliitika elluviimisele kõige suuremat ja probleemsemat mõju.

2.3.7.   Komitee on juba märkinud, et asutamislepingute reform tähistab uut edasiminekut ka üldhuviteenuste osas, sest ELi toimimise sätetesse lisati säte üldist majandushuvi pakkuvate teenuste üldise kohaldamise kohta (artikkel 14), mis peaks rakenduma kõikidele Euroopa Liidu poliitikavaldkondadele, kaasa arvatud siseturg ja konkurents. Samuti lisati mõlemale lepingule protokoll, mis puudutab kõiki üldhuviteenuseid, sh majandushuvi mitte pakkuvaid üldhuviteenuseid. (8)

2.4.   Lissaboni lepingu allkirjastamine avab seega uusi väljavaateid Euroopa integratsiooniprojekti jaoks, sest uued sätted tähendavad võimalust kehtestada sobivam riigiülene õigusraamistik kõnealuste teenuste toimimise ja neile ligipääsu määratlemiseks ja reguleerimiseks kõigis ELi liikmesriikides. See hõlmab eelkõige järgmist:

riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste oluline roll ja laiaulatuslik suvaõigus osutada, tellida ja korraldada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid nii palju kui võimalik vastavalt kasutajate vajadustele;

üldist majandushuvi pakkuvate teenuste mitmekesisus ning kasutajate vajaduste ja eelistuste erinevused, mis võivad tuleneda erinevatest geograafilistest, sotsiaalsetest või kultuurilistest olukordadest;

hea kvaliteet, ohutus ja vastuvõetav hind, võrdne kohtlemine ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamine.

2.4.1.   Osa globaliseerumise haldamise valdkonnas võetavatest meetmetest, mida edendavad mitmepoolsed rahvusvahelised organisatsioonid (nt WTO), võiksid seda positsiooni tugevdada, eelkõige oma vahekohtute kaudu, mis võiksid täita väga olulist ülesannet.

2.5.   Selle riigiülese lähenemisviisiga on lihtsam avaldada rahvusvahelises kogukonnas asjakohast mõju ja töötada nii välja vajalikke meetmeid, millega kaotada ohud meie sotsiaalmudelile, mis peaks kandma ideed demokraatlikust, keskkonnasõbralikust, konkurentsivõimelisest, solidaarsest ja sotsiaalselt sidusast heaolupiirkonnast kõigile Euroopa kodanikele. (9)

2.6.   Seepärast saab praeguses rahvusvahelises kontekstis määratleda eri tasandid või mõõtmed, mille puhul EL peab rakendama erinevat strateegilist lähenemist. Need on näiteks järgmised:

2.6.1.   ülemaailmse tähtsusega avalike hüvede (õhk, vesi, mets jne) haldamine, et solidaarsuse vaieldamatute põhimõtete alusel, mis on sätestatud deklaratsioonis uue rahvusvahelise majanduskorra kehtestamise kohta (ÜRO peaassamblee resolutsioon nr 3201, 2. mai 1974), edendaks Euroopa Liit riikideülese raamistiku väljatöötamist, mis oleks kooskõlas kõnealusel teemal sõlmitavate kokkulepete ja vastuvõetavate otsustega.

2.6.1.1.   Ülemaailmse tähtsusega avalikud hüved on kaubad või teenused, mis on hädavajalikud nii inimeste heaolu jaoks kui ka planeedi põhja- ja lõunapoolkera ühiskondade tasakaalu saavutamiseks. Kõnealuste ülemaailmse tähtsusega avalike hüvede haldamist ei saa jätta üksnes riigiasutuste ega turu hooleks: nende säilitamiseks ja tootmiseks on vaja rahvusvahelist koostööd;

2.6.2.   selliste teenuste säilitamine ja arendamine, mida osutatakse ühiselt ELi kodanike üldiseks heaoluks (nt GALILEO) ja milleks on vaja investeerida suurel hulgal avalikke vahendeid;

2.6.3.   pädevuste jaotamine ELi ja liikmesriikide vahel seoses teatud üldistele elektroonilistele sideteenustele (nt Internet) juurdepääsu võimaldamisega;

2.6.4.   praegu sotsiaalteenuste osutamist säilitavate, haldavate ja reguleerivate föderaalsete, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ülesannete määratlemine tulevases rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamise kontekstis, millega liberaliseeritakse teenustekaubandus sektorites, mis ei ole praegu liberaliseeritud või mis on sellisest võimalusest esialgu ilma jäetud;

2.6.5.   diferentseeritud poliitilise ja õigusliku strateegia määratlemine võrgupõhiste üldhuviteenuste ja muude teenuste edasise arengu jaoks;

2.6.6.   kahjuks ei ole üldhuviteenuseid käsitletud praegustes rahvusvahelistes foorumites. See aitaks säilitada ja levitada nende põhimõtteid ja väärtusi;

2.6.7.   kuid siiski on alates 2003. aasta jaanuarist kuuel rahvusvahelisel organisatsioonil (Maailmapank, ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Rahvusvahelise Valuutafond (IMF), OECD ja ÜRO) olnud WTOs vaatleja staatus vastavalt praegu alles kujunemisjärgus olevale globaalse haldustava põhimõttele (mis viiakse tulevikus lõpule), mille alusel kehtestatakse rahvusvahelise õiguse eeskirjad (mitmepoolsed keskkonnaalased lepingud, rahvusvahelised konventsioonid töö, inimõiguste, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas). Siiski puuduvad nende hulgast kaks organisatsiooni, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ILO ja Maailma Terviseorganisatsioon WHO, mistõttu kõnealusesse globaalse halduse algesse ei ole kaasatud tööhõivet ja tervishoidu puudutavad küsimused. Euroopa Liit peaks seisma selle eest, et nimetatud vajakajäämine saaks kõrvaldatud.

3.   Üldhuviteenuseid puudutav õigustik, mille Euroopa Liit peaks WTO GATS-lepingu raames säilitama

3.1.   Viimase kümne aasta jooksul on ELi institutsioonid teinud edusamme üldhuviteenuste põhialuste ja õigusraamistiku järgjärgulisel loomisel, kuid siiski ei ole selles osas töötatud välja täielikku ühist õigusraamistikku. (10)

3.2.   Sellele vaatamata tuleb rõhutada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee järjekindlust, sest komitee on oma järjestikustes arvamustes (11) väljendanud üldhuviteenuste peamiste õiguslike aspektide kohta üksmeelset ja järjepidevat seisukohta, mis on järgmine: (12)

üldhuviteenused peavad vastama järgmistele põhimõtetele: võrdsus, universaalsus, taskukohasus, kättesaadavus, usaldusväärsus, järjepidevus, kvaliteet ja tõhusus, kasutajate õiguste tagamine, majanduslik ja sotsiaalne tasuvus;

tuleb arvestada teatud kasutajarühmade erivajadusi, nagu puuetega inimesed, ülalpeetavad ja ebasoodsas olukorras olevad inimesed jne.

3.3.   Sellega seoses leiab komitee, et ei ole kohane määratleda kõiki üldhuviteenuseid, vaid tuleks keskenduda nende ülesandele, kuigi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul otsitakse tavaliselt tasakaalu:

turu ja üldhuvi vahel;

majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide vahel;

erinevate vajaduste ja huvidega kasutajate (eraisikud, sh ebasoodsas olukorras olevad rühmad, ettevõtted, omavalitsused jne) vahel;

liikmesriikide pädevuste ja ELi integratsiooni vahel. (13)

3.3.1.   Üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste (14) eesmärk on reageerida keerulistele sotsiaalsetele seisunditele, mis on tekkinud järgmistel põhjustel: haigus, vanadus, töövõimetus, puue, ebakindlus, vaesus, sotsiaalne tõrjutus, narkomaania, pere- ja elamuprobleemid, välismaalaste integreerimisega seotud raskused.

3.3.2.   Puudutamata riiklike asutuste vaba valiku õigust, leiab komitee, et riikliku, piirkondliku või kohaliku tähtsusega teenuste hulka võiks arvata teavitamise mõttes muu hulgas kohustusliku haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemiga seotud teenused, kultuuritegevuse, sotsiaalse või solidaarsusel või annetustel põhineva heategevuse, audiovisuaalteenused ning veevarustus- ja sanitaarteenused. (15)

3.4.   Komitee leiab, et oleks asjakohane keskenduda üldhuviteenuste spetsiifilisele ülesandele ja neile kehtestatud nõuetele (avalike teenuste osutamise kohustus), et nad täidaksid oma otstarvet, ning need selgelt määratleda.

3.5.   Lissaboni lepingule lisatud üldhuviteenuste protokollis esitatakse üldhuviteenuste mõiste tõlgendus, mis on kooskõlas ka komitee seisukohaga. See on esimene kord, kui ELi esmases õigusaktis käsitletakse konkreetselt kõnealust küsimust, ning selle siduvat jõudu arvestades tähendab see ELi institutsioonilise tegevuse jaoks vankumatut suunist nii liikmesriikide territooriumil kui ka väljaspool.

3.6.   Täpsemalt väidetakse protokolli artiklis 2, et „aluslepingute sätted ei mõjuta mingil moel liikmesriikide pädevust osutada, tellida ja korraldada majandushuvi mitte pakkuvaid üldhuviteenuseid”.

3.6.1.   Kuigi protokollis tehakse kaudselt vahet üldhuviteenuste majanduslikul ja mittemajanduslikul olemusel, siis konkreetse institutsioonilise õigusakti puudumisel, mis need sellistena klassifitseeriks, ning tuginedes 2000. aasta valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud pädevuste jaotust käsitlevale deklaratsioonile ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollile jagatud pädevuste teostamise kohta jääb liikmesriikide seisukoht kõnealuses küsimuses siiski kõige asjakohasemaks õiguslikuks mõõdupuuks, mida tuleb arvestada.

Seepärast oleks väga kasulik jälgida, kuidas Euroopa Komisjon hindab teenuste direktiivi rakendamist liikmesriikides, arvestades selle edaspidist mõju läbirääkimistele ELi raames reguleeritavate teenustekaubanduse liberaliseerimise lepingute üle ja nende lepingute sõlmimisele.

3.6.2.   Seepärast jääb ELi tegevus kõnealuses valdkonnas praegu sõltuvaks kahest järgmisest tingimusest:

a)

teiseste õigusaktide väljatöötamisel ja vastuvõtmisel tuleb tulevikus arvestada liikmesriikide õiguslike tavadega seoses üldhuviteenuste mõiste, kategooriate ja toimimiskriteeriumidega;

b)

rahvusvaheliste lepingute väljatöötamine, sh selliste organisatsioonide raames sõlmitud lepingud, kus on esindatud ka EL ja liikmesriigid, ning ühiste seisukohtade määratlemine igasugustes läbirääkimistevoorudes või rahvusvahelistel konverentsidel peaks toimuma liikmesriikide ja ELi ühiste konsultatsioonide kaudu ning need peaksid igal juhul peegeldama Lissaboni lepingu peamisi aspekte ja elemente, mis moodustavad liikmesriikide üldhuviteenuseid reguleeriva õigusraamistiku.

4.   WTO GATS-leping

4.1.   Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb mitmepoolsele süsteemile tuginedes riikidevahelist kaubandust reguleerivate ülemaailmsete eeskirjadega. WTO toetub oma tegevuses lepingutele, mille osas on läbi räägitud suure enamiku maailma majanduses osalevate riikidega ja mis on nende poolt allkirjastatud. (16)

4.2.   WTO peamine ülesanne on tagada võimalikult ladusad, prognoositavad ja vabad kaubandusvood. Peaaegu kõik otsused võetakse vastu kõigi liikmesriikide konsensusega ja ratifitseeritakse seejärel riikide parlamentides. Kaubandusalaste lahkarvamustega tegeletakse WTO vaidluste lahendamise mehhanismi abil.

4.3.   Teenustekaubanduse üldleping (GATS) on esimene mitmepoolselt kokku lepitud põhimõtete ja eeskirjade kogum rahvusvahelise teenustekaubanduse juhtimiseks. Selles viidatakse teenustesektoritele, mida WTO liikmed on valmis avama väliskonkurentsile, ning täpsustatakse selliste turgude avamise ulatus. Nende hulgas on sellised üldist majandushuvi pakkuvad teenused nagu finants-, elektroonilised side-, posti-, transpordi- ja energiateenused.

4.4.   Komitee on juba teistelt ELi institutsioonidelt (17) tungivalt palunud, et üldhuviteenuste juhtpõhimõtted hõlmataks ELi seisukohtadesse, mida ta avaldab kaubandusalastel läbirääkimistel eelkõige WTO ja kaubanduse üldlepingu raames. Komitee pidas vastuvõetamatuks, et rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel kohustub Euroopa Liit liberaliseerima sektoreid või tegevust, mille kohta ei ole tehtud otsust üldhuviteenustele kohaldatavate asutamislepingu erieeskirjade raames. Vajadus säilitada liikmesriikide suutlikkus reguleerida üldhuviteenuseid, et saavutada ELi seatud sotsiaalseid ja arengueesmärke, nõuab, et reguleerimata üldhuviteenused jäetaks nimetatud läbirääkimistest välja.

4.5.   GATS-lepingu I artikli punkti 3 alapunkti b kohaselt jäävad lepingu kohaldamisalast välja „teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel”, mille all mõeldakse vastavalt sama artikli alapunktile c „kõiki (ükskõik millise sektori) teenuseid, mida ei pakuta kaubanduslikel alustel ega konkureerides ühe või mitme teenuseosutajaga”.

4.5.1.   Kuna GATS-lepingus ei viidata rangelt võttes üldhuviteenustele, välja arvatud XXVIII artikli alapunkti c teises taandes esitatud määratluses, (18) esineb palju ebakindlust üksmeelse määratluse ja sobiva rahvusvahelise raamistiku kehtestamisel, millega reguleerida üldhuviteenuste toimimist WTOs. See võib põhjustada kahtlemist ELi teatud õigussätetes.

4.5.2.   Arvestades lisaks valitsuse (või riiklike) meetmete suurt hulka, millele kohaldataks GATS-lepingut vastavalt selle I artikli punktile 1, (19) ning kaebusi käsitleva asutuse seisukohta, mis pooldab selgelt lepingu kohaldamist igasugustele ebapiisavalt põhjendatud meetmetele, mis moonutavad teenustekaubandust, (20) on vaja WTO raames kujundada Euroopa Liidu ühine ja kindel seisukoht, kinnitades ühiseid põhimõtteid ja väärtusi, mis moodustavad osa ühenduse õigustikust.

4.5.3.   Ainukese erandi moodustavad GATS-lepingu õhuveoteenuseid käsitleva lisa punkti 2 alapunktid a ja b, mis jätavad lepingu kohaldamisalast ja vaidluste lahendamise menetlusest välja „liiklusõigused, hoolimata sellest, kuidas need on antud, ning teenused, mis on otse seotud liiklusõiguste kasutamisega.”

4.6.   Selles olukorras kerkivad esile erinevad võimalused, mille kohta WTO peab seiskoha võtma, muu hulgas järgmised võimalused.

4.6.1.   Igal juhul tuleb leppida ülejäänud lepinguosalistega kokku, et täpsustada GATS-lepingu I artikli punktis 3 sätestatud „valitsuse funktsioonide täitmisel osutatavate teenuste” mõistet, et nimetatud punkti alapunktis b sätestatu, milles kaalutakse üldiselt kõigi majandusvaldkondade kõigi teenuste liberaliseerimist, ei takistaks liikmesriikidel võtta erandeid loovaid meetmeid, millega jäetakse liberaliseerimisest välja sotsiaalteenused ja üldhuviteenused, ilma et seetõttu rikutaks GATS-lepingust tulenevaid kohustusi mitte takistada teenustekaubandust.

4.6.2.   Üks erinev vaatepunkt, mille alusel võiks teatud teenuse osutamist hinnata ja klassifitseerida seda üldhuviteenusena, et kohaldada GATS-lepingut, on keskenduda teenust osutava ettevõtte asemel teenuse tarbijatele. Vaid üldhuvi säilitamine ELi või liikmesriikide tasandil ning teenuse tarbija kaitsmine võiksid õigustada üldhuviteenuste väljajätmist GATS-lepingu kohaldamisalast, arvestades seda, et siinkohal ei ole oluline, kas teenust osutab avalik või eraettevõte, riiklik või välismaine ettevõte.

4.6.3.   ELi riiklike krediidiasutuste ja üldhuvi pakkuvate finantsteenuste (nt pensionikavad ja riiklikud pensionid) mõiste tuleb viia kooskõlla GATS-lepingu finantsteenuseid käsitleva lisa punkti 1 alapunkti b kolmandas taandes kirjeldatud määratlusega, mille järgi „teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel” tähendavad „muud avaliku üksuse tegevust valitsuse nimel või valitsuse tagatuna või selle rahalisi ressursse kasutades”.

4.6.4.   G-20 finantsgrupp (21) võiks võtta endale nn katalüsaatori rolli seoses otsustega, mida rahvusvahelised eriorganisatsioonid (nt WHO, FAO, Maailmapank, IMF jne) peavad tegema finantsteenuste valdkonnas, ning samuti üldhuviteenuste põhimõtete ja väärtuste kaitsja rolli.

Brüssel, 23. oktoober 2008

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Mario SEPI


(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Laialdane juurdepääs Euroopa digitaalraamatukogule kõigi kodanike jaoks”, ELT C 162, 25.6.2008, lk 46, punkt 1.3.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Sotsiaalne ühtekuuluvus: Euroopa sotsiaalmudeli konkretiseerimine”, ELT C 309, 16.12.2006, lk 119.

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Üldhuviteenuste tulevik”, ELT C 309, 16.12.2006, lk 135, punkt 2.1.

(4)  ELT C 303, 14.12.2007 (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2007. aasta ametlik avaldus).

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Üldhuviteenuste tulevik”, ELT C 309, 16.12.2006, punkt 3.9.

(6)  „Los objetivos de la Política Comercial Común a la luz del Tratado de Lisboa”, Miguel Angel Cepillo Galvín, kogumikus „El Tratado de Lisboa: salida de la crisis constitucional”, toimetaja José Martín y Pérez Nanclares, väljaandja Iustel, 2008.

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine”, ELT C 224, 30.8.2008, lk 87.

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Üldhuviteenuste sõltumatu hindamine”, ELT C 162, 25.6.2008, lk 42.

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Sotsiaalne ühtekuuluvus: Euroopa sotsiaalmudeli konkretiseerimine”, ELT C 309, 16.12.2006.

(10)  Euroopa Parlamendi resolutsioon A.6-0275/2006, 26.9.2006; Euroopa Komisjoni valge raamat, KOM(2004) 374, 12.5.2004; Euroopa Komisjoni teatis, KOM(2007) 725, 20.11.2007 jne.

(11)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettevalmistav arvamus üldhuviteenuste kohta, EÜT C 241, 7.10.2002, lk 119; arvamus üldhuviteenuseid käsitleva valge raamatu kohta, ELT C 221, 8.9.2005, lk 17; omaalgatuslik arvamus üldhuviteenuste tuleviku kohta, ELT C 309, 16.12.2006, lk 135.

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Üldhuviteenuste sõltumatu hindamine”, ELT C 162, 25.6.2008, punkt 3.2.

(13)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Üldhuviteenuste sõltumatu hindamine”, ELT C 162, 25.6.2008, punkt 3.7.

(14)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused Euroopa Liidus”, ELT C 161, 13.7.2007, lk 80.

(15)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Üldhuviteenuste tulevik”, ELT C 309, 16.12.2006, punkt 10.3.

(16)  Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ (EÜT L 336, 23.12.1994) võttis nõukogu vastu õiguslikud tekstid, mis koostati Uruguay vooru mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tulemusena, mis viidi lõpule Marrakechi lõppakti allkirjastamisega ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni loomisega.

(17)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Üldhuviteenuste tulevik”, ELT C 309, 16.12.2006.

(18)  Kõnealuses määratlusi esitavas artiklis mainitakse liikmete teenustekaubandust mõjutavate meetmete seas ligipääsu liikmete nõudel üldiselt pakutavatele teenustele ja nende kasutamist seoses teenuste osutamisega.

(19)  Selles öeldakse järgmist: „Käesolevat lepingut rakendatakse liikmete meetmete puhul, mis mõjutavad teenustekaubandust.”

(20)  Vt Ameerika Ühendriikide juhtum (hasartmängude ja kihlvedude teenuste piiriülest osutamist mõjutavad meetmed), WT/DS/AB/R(AB-2005-1). Selle analüüs on avaldatud väljaandes „Las cláusulas de Seguridad Nacional”, Moreira González, C. J., Madrid 2007, lk 229 jj. Samuti Euroopa Ühenduse juhtum (banaanide impordi, müügi ja turustamise kord), WT/DS27/AB/R/197.

(21)  G-20 finantsgrupp hõlmab lisaks G8 riikidele 11 rahandusministrit ja keskpankade juhti, kes esindavad kokku 85 % maailma SKTst, ning Euroopa Liitu (nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Keskpanga presidendi esindusel).


Top