13.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/8

(1)

Noorte vabatahtlike liikuvus on osa isikute vabast liikumisest, mida kaitseb asutamislepingu artikkel 18.

(2)

Ühendus võib kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega võtta vastu meetmeid noorte vabatahtlike liikuvuse edendamiseks vabatahtliku tegevuse korraldajate vahelise koostöö kaudu. Vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev soovitus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(3)

Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes) (1) ning sellega seonduvad eeskirjad hõlmavad üksnes neid vabatahtlikke, kes on kindlustatud riiklike sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide alusel ning selle tagajärjel võivad sotsiaalkindlustusega seotud probleemid olla mõnikord põhjuseks teises liikmesriigis vabatahtlikust tegevusest loobumiseks.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuli 2001. aasta soovituses 2001/613/EÜ (üliõpilaste, koolitust läbivate isikute, vabatahtlike, õpetajate ja koolitajate liikuvuse kohta ühenduses) (2) kutsuti liikmesriike üles rakendama sobilikke meetmeid kooskõlas ühenduse õiguse ja siseriikliku õigusraamistikuga, nii et vabatahtlikke ja nende perekondi ei diskrimineeritaks asjassepuutuvas sotsiaalkaitse valdkonnas, näiteks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandepoliitika kaudu, mis võiks takistada nende liikuvust.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus 2001/613/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus (EÜ) 2006/961/EÜ (hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta) (3) sisaldavad otseseid viiteid vabatahtlikele.

(6)

Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (4) võimaldab anda kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist vabatahtliku töö eesmärgil, eri elamisloa.

(7)

Nõukogu ja nõukogus 15. novembril 2004. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioonis noorte vabatahtlike tegevuste ühiste eesmärkide kohta ning nõukogu ja nõukogus 16. novembril 2007. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioonis noorte vabatahtlike tegevuste ühiste eesmärkide rakendamise kohta (5) sätestati noorte vabatahtlike tegevuste ühised eesmärgid, soovitati eesmärkide rakendamise tõhustamiseks heade tavade vahetamist ja vastastikust õppimist ning kutsuti liikmesriike üles kaaluma praktilisi vahendeid edusammude hindamiseks. Ühtlasi kutsuti viimati nimetatud resolutsioonis komisjoni üles esitama täiendavaid ettepanekuid noorte vabatahtlike tegevuse edendamiseks ning tunnustamiseks.

(8)

Euroopa Parlament võttis 2008. aasta aprillis vastu aruande „Vabatahtliku töö panus majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse”, milles julgustatakse liikmesriike ja piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi tunnustama vabatahtliku töö väärtust sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse edendamisel ning soovitakse soodustada piiriüleseid vabatahtlikke projekte,

1.

Käesoleva soovituse raames on piirülene vabatahtlik tegevus selline tegevus, mis on avatud kõigile noortele, toimub vaba tahte alusel ja üldistes huvides, on tähtajaline ja selge raamistikuga, toimub väljaspool elukohariiki, on tasustamata või sümboolse tasu eest ja/või mille puhul vabatahtliku kulud kaetakse. Vabatahtlik tegevus ei tohi negatiivselt mõjutada ega asendada potentsiaalseid või olemasolevaid tasustatavaid töökohti.

2.

Vabatahtlik tegevus on rikkalik kogemus mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis, mis parandab noorte ametialaseid oskusi ja pädevusi, aitab kaasa nende tööalase konkurentsivõime ja solidaarsuse tunnetamise suurendamisele, arendab sotsiaalseid oskusi, lihtsustab ühiskonda sulandumist ning aktiveerib kodanikutunnet.

3.

Euroopas on endiselt palju erinevaid kodanikuühiskonna ja valitsusasutuste korraldatud vabatahtlikke tegevusi ning neid tuleks säilitada, edasi arendada ning hõlbustada tuleks koostööd vabatahtliku tegevuse korraldajate vahel.

4.

Piiriülene liikuvus Euroopas võib olla oluline vahend hariduse, tööhõive ning piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks ning vastastikuse mõistmise ja aktiivse osaluse parandamiseks ühiskonnas. See kõik puudutab eelkõige noori, kes tegutsevad tööturul, kus väärtustatakse üha enam kohanemisvõimet ja paindlikkust.

5.

Noori vabatahtlikke vastuvõtvad kohalikud kogukonnad saavad palju kasu vabatahtlike tegevusest, mis võib toimuda mitmetes erinevates valdkondades, näiteks sotsiaalse kaasatuse edendamine, kultuuripärandi säilitamine, põlvkondade vahelise ühtekuuluvuse tugevdamine ning keskkonnakaitse. Sellised tegevused rikastavad samal ajal vastuvõtvate kogukondade kultuurilist mitmekesisust.

6.

Vabatahtlikuna töötamine on noortepoliitika avatud koordinatsioonimeetodi prioriteet, mille raames on juba kindlaks määratud palju häid tavasid. Selles kontekstis on Euroopa vabatahtlik teenistus, üks ELi noorteprogrammi meede alates 1996. aastast, võimaldanud noortel tegeleda vabatahtliku teenistusega mitmetes valdkondades. Käimasolev programm „Aktiivsed noored” toetab nimetatud meedet.

7.

Vaatamata neile jõupingutustele võib Euroopas noorte vabatahtlike piiriülesel liikuvusel endiselt takistusi olla ning seega on käesoleva soovituse peamine eesmärk tihendada liikmesriikide koostööd liikuvuse arendamiseks vajaliku raamistiku loomisel, piiramata seejuures liikmesriikides valitsevate olukordade mitmekesisust.

8.

Parem koostöö eri riikide vabatahtliku tegevuse korraldajate vahel ning tihedam teabevahetus võib stimuleerida noori eurooplasi nende kodakondsusest olenemata osalema edasises vabatahtlikus tegevuses kolmandates riikides.

9.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähemate võimalustega noortele, sest vabatahtlik tegevus on eriti väärtuslik võimalus nende noorte liikuvuseks, kes muidu saaksid liikuvuse programmidest osa kas vähem või üldse mitte,

A.

Edendada noorte vabatahtlike liikuvust Euroopas, parandades tingimusi koostööks eri riikide vabatahtliku tegevuse korraldajate vahel, olgu siis tegemist kodanikuühiskonna või valitsusasutustega, et igal noorel inimesel oleks soovi korral võimalus olla vabatahtlikuks Euroopas.

B.

Hõlbustada sel eesmärgil järgmiste tegevussuundade arengut, võttes samas nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide raamistikke ja õigusakte vabatahtliku tegevuse valdkonnas ning riikide endi üldprioriteete ja olemasolevaid kohalikke võimalusi ning austades riiklike kulutuste korda:

1.

toetada liikmesriike eespool nimetatud ülesannete täitmisel, kasutades selleks ELi noortepoliitika koostööraamistikku ning eelkõige avatud koordinatsioonimeetodit ja programmi „Aktiivsed noored” vahendeid;

2.

julgustada ja korraldada koostöös liikmesriikidega teabe ja kogemuste vahetamist eri riikide vabatahtliku tegevuse korraldajate vahel, olgu siis tegemist kodanikuühiskonna või valitsusasustuste esindajatega;

3.

luua vabatahtlikku tegevust käsitlev Euroopa noorteportaal, võttes aluseks liikmesriikide noorte vabatahtlike portaalid, andmebaasid või vastavad veebisaidid, kui need on olemas;

4.

esitada nõukogule nelja aasta jooksul pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist aruanne, et määrata kindlaks, kas kavandatud meetmed toimivad tõhusalt, ning et hinnata vajadust edasisteks meetmeteks.