EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52005AE1066

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut KOM(2005) 81 lõplik — 2005/0017 (COD)

OJ C 24, 31.1.2006, p. 29–33 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

31.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/29


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut”

KOM(2005) 81 lõplik — 2005/0017 (COD)

(2006/C 24/10)

Nõukogu otsustas 22. märtsil 2005 paluda EÜ asutamislepingu artikli 262 kohaselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust järgmisel ülalmainitud teemal.

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon, kelle ülesandeks oli komitee töö ettevalmistamine kõnealuses valdkonnas, võttis oma arvamuse vastu 5. septembril (raportöör: pr ŠTECHOVÁ).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis 420. täiskogu istungil 28.-29. septembril 2005 (28. septembri istung) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 166, vastu hääletas 5,erapooletuks jäi 7 liiget.

1.   Komitee järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab oma suurt huvi meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise vastu; oma äsjastes arvamustes antud küsimuse teemal on komitee veel kord rõhutanud, kui oluline on konkreetsemate edusammude tegemine (1). Euroopa poliitikavaldkondades on meeste ja naiste võrdõiguslikkus (sooline võrdõiguslikkus) üks prioriteete ning peab selleks jääma. Kuigi viimastel aastatel on Euroopa Liidus tehtud suuremaid pingutusi meeste ja naiste võrdse kohtlemise tõhustamise vallas, jätkub siiski naiste ebavõrdne kohtlemine paljudes tegevusvaldkondades (2) — seda tuleb muuta. Kuigi vastupidist nähtust esineb palju harvemini, tuleb siiski ette ka olukordi, kus soolise diskrimineerimise all kannatavad mehed; seda tuleb samuti muuta. Lisaks sellele tuleb lahendada terve rida olukordi, mille on esile kutsunud diskrimineerimine (seksuaalse sättumuse, vanuse, tervise, puuete, etnilise päritolu alusel) ning mida on tugevdanud sooline dimensioon.

1.1.1

Niisiis esineb kogu Euroopa Liidus arvukaid soolise ebavõrdsuse vorme; need tuleb määratleda, dokumenteerida, koguda konkreetseid juhtumeid ja neid analüüsides neist ühenduse tasandil õppust võtta ning leida asjakohased lahendused.

1.1.2

EMSK tervitab iga tõhusat vahendit, mis võimaldab kiirendada meeste ja naiste võrdõiguslikkuse konkreetset kehtestamist.

1.1.3

EMSK toetab ettepanekut luua Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (3) (edaspidi “instituut”), kuna ta arvab, et sellest võiks saada tõhus, suure potentsiaaliga vahend, mis toetaks ELi ja liikmesriikide pingutusi saavutamaks edusamme meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisel nii õigusaktide tasandil kui praktikas.

1.2

EMSK kiidab heaks sõltumatu institutsiooni loomise põhjendused ja otsuse, mille kohaselt kõnealune instituut ei asenda ega nõrgenda vastavaid kogemusi omavaid spetsialiseeritud asutusi ega neid asutusi, mille loomist valmistatakse ette ühenduse tasandil (4). Lisaks sellele ei tohiks instituudi loomine mõjutada mainstreaming-põhimõtet (soolise võrdõiguslikkuse tagamine) ELi organites ja kõigis ühenduse poliitikavaldkondades ja programmides: EMSK on hoopis veendunud, et nii on kõnealust põhimõtet võimalik vaid tugevdada.

1.3

EMSK on seisukohal, et instituut rajab oma autoriteedi objektiivsusele, neutraalsusele, sõltumatusele, kogemustele ja võimele koondada asjakohast teavet ning et instituudist võib saada oluline vahend, mis teeniks paljude eri sihtgruppide huve. Tänu soolise mõõtme süstemaatilisele kaasamisele (gender mainstreaming — soolise võrdõiguslikkuse rakendamine) esindaks instituut väga erinevate “klientide” huvisid kodanikuühiskonna kõige laiematest kihtidest kuni ELi otsuseid tegevate organiteni.

1.3.1

Lisaks sellele pole instituudi tegevus piiratud üksnes Euroopa Liiduga; instituut tegutseb palju laiemas Euroopa kontekstis, mis hõlmab nt ettevalmistust Euroopa Liidu tulevasteks laienemisteks, ja ulatub ka rahvusvahelisele tasandile. Nii aitab instituut kaasa ka mitmekultuuriliste sidemete sõlmimisele ja kultuurivahetuse arengule.

1.4

EMSK leiab, et võttes arvesse instituudi eesmärki ja suurejoonelisi ülesandeid, tuleks komisjoni ettepanekuga võrreldes määratleda selgemalt instituudi pädevused ja ülesanded seoses uurimis-, teavitus-, haridustegevuse ja muu sellisega. Hädavajalik on täpsustada andmete kogumise ja analüüsi eesmärke, võimaldamaks instituudil täiel määral täita oma ülesandeid Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Sellega seoses tuleks meenutada, et kõikidel ühenduse ametiasutustel tuleb lähtuda eri liikmesriikide statistilistest vahenditest. Instituudil peaks olema võimalus selgitada oma seisukohast ettevalmistatavaid projekte. Tema ülesandeks peaks olema ka kogemuste jagamine gender mainstreaming'u, st soolise võrdõiguslikkuse rakendamisega seotud küsimustes. Tal peaks olema ka võimalus esitada oma seisukoht algatuste ja ühenduse tegevuste kohta kõnealuses valdkonnas.

1.4.1

EMSK arvates annaks instituudi ülesannete ja eesmärkide täpsem määratlus tunnistust instituudi osatähtsusest ning näitaks selgemalt instituudi vajadust vahendite järele, mis võimaldaksid tal oma eesmärke saavutada.

1.5

Instituudil peab olema tugev moraalne autoriteet; on oluline suurendada tema tegevuse läbipaistvust ja tagada tõeliselt tõhusad sidemed kodanikuühiskonna asjaomaste rühmadega (kes on ära toodud artikli 10 lõigu 1 punktis a) ja c)), kellel on suured kogemused meeste ja naiste võrdõiguslikkusega seotud küsimuste analüüsi ja hindamise valdkonnas ning kes suudavad ka palju otsesemalt kajastada ELi kodanike vajadusi. EMSK soovitab seetõttu tungivalt, et kodanikuühiskonna kõnealuste gruppide esindajad saaksid suurema arvu kohti instituudi haldusnõukogus (vt allpool punkte 3.7.2 ja 3.7.3). Selles seoses meenutab EMSK tähtsat osa, mida erinevatel tasanditel etendavad soolise võrdõiguslikkusega tööturul seotud probleemide lahendamisel sotsiaalpartnerid.

1.6

EMSK rõhutab samuti, et ELi sotsiaalpartnerite ja asjaomase valitsusväliste organisatsiooni esindajatel peaks haldusnõukogus olema võrdne staatus teiste liikmetega, st hääleõigus (vt allpool punkti 3.7.4).

1.7

EMSK arvates on äärmiselt oluline, et instituudi jaoks mõeldud rahalised vahendid võimaldaksid viimasel korralikult täita oma ülesandeid kõrvuti teiste ühenduse programmide või agentuuridega, kes samuti tegelevad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse probleemidega.

1.8

Määruse ettepanekus ei täpsustata instituudi rajamise kohta; EMSK toetab soovitust, mille kohaselt tuleks instituut rajada ühte Euroopa Liiduga 2004. aastal liitunud liikmesriiki. Mõned kõnealustest maadest on juba näidanud üles huvi instituudi rajamise vastu oma riigis. See vastaks samuti institutsioonide tasakaalustatud detsentraliseerimise vajadusele Euroopa Liidus ja võimaldaks luua palju vahetumaid sidemeid instituudi asukohariigiks valitud riigi kodanikega ning paremini tunda nende soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas omandatud kogemusi.

1.9

EMSK on veendunud, et tihe koostöö instituudiga tuleks kasuks kõigile osapooltele, ning teatab oma valmisolekust koostööks tulevase instituudiga ühenduse reeglite raames.

2.   Sissejuhatus — üldised märkused

2.1

Euroopa Komisjon avaldas 8. märtsil 2005 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (5) loomise kohta ning kinnitas pressiteates (6), et:

“Kõnealune instituut on sõltumatu tippkeskus Euroopa tasandil. Ta kogub, analüüsib ja levitab usaldusväärseid ning võrreldavaid uurimistulemusi ja teavet, mida vajavad otsuste tegijad nii Brüsselis kui liikmesriikides. Instituudi käsutuses on avalik dokumendikeskus ja avalik raamatukogu.

Kõnealune instituut soodustab uurimistööd ja kogemuste vahetamist, korraldades koosolekuid, millel osalevad otsustajad, eksperdid ja asjaomased sidusrühmad, ning juhib tähelepanu meeste ja naiste võrdõiguslikkust soodustavatele meetmetele üritusega nagu näiteks konverentsid, kampaaniad ja seminarid. Teiseks oluliseks ülesandeks on vahendite väljatöötamine, mille eesmärgiks on paremini kaasata meeste ja naiste võrdõiguslikkus kõigisse ühenduse poliitikavaldkondadesse”.

2.2

Pikk ajavahemik, mis eraldab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi loomise algatust 1995. aastal määruse ettepaneku avaldamisest 2005. aasta märtsis (7), oli vajalik poliitiliste uuringute ja ekspertiiside läbiviimiseks, võimaldamaks valmistada ette põhjalikult läbikaalutud meedet.

2.3

Oma 1. ja 2. juunil 2004. aastal toimunud tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitse koosolekul avaldas Euroopa Nõukogu üksmeelset toetust Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi loomisele (8):

“Tingimusteta toetades instituudi loomise põhimõtet, rõhutasid delegatsioonid veel kord seda, et oluline on rajada lisaväärtust loov struktuur, mis ei dubleeri kõnelauses valdkonnas juba käimasolevaid tegevusi. Delegatsioonid mainisid samuti eelarvelise neutraalsuse olulisust”.

Nõukogu andis instituudile järgmised ülesanded:

koordineerimisega seotud küsimused;

teabe koondamine ja levitamine;

soolise võrdõiguslikkuse küsimuste parem valgustamine; ning

soolise võrdõiguslikkuse küsimuste poliitikavaldkondadesse kaasamise vahendite ettevalmistamine.

2.3.1

Euroopa Ülemkogu kutsus seejärel Euroopa Komisjoni üles oma ettepanekut esitama (9).

2.4

Instituudi rajamine otsustati seega pärast kümne uue maa liitumist Euroopa Liiduga ning EMSK on seisukohal, et on oluline, et instituudi tegevus toimuks algusest peale laienenud Euroopa Liidu raamistikus, võimaldamaks võtta arvesse palju laiemat kogemuste, olukordade ja oskuste diapasooni.

2.5

Oma äsjases arvamuses teemal “10 aastat pärast Pekingi konverentsi: millised on edusammud soolise võrdõiguslikkuse vallas?” (10), tegi EMSK kokkuvõtte ELi tegevuste ulatusest ja arengust soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Komitee viitab kõnealusele arvamusele ja rõhutab, et on oluline tõdeda, et kasvanud on nii vajadus ekspertaruannete, analüüsi ja teabe järele kui ka nõudmised, mida esitatakse nende kvaliteedile. EMSK väljendab oma rahulolu selle üle, et antud edusammude tulemuseks on võrdõiguslikkuse tagamise põhimõtte laialdasem rakendamine.

2.6

Praktiline kogemus on ELi ja selle liikmesriikides välja toonud uued probleemid ning need tuleb kiiresti lahendada. Need on otseselt seotud soolise võrdõiguslikkuse küsimusega ja nende lahendamine on instituudi ülesanne. Tegemist on:

ebavõrdse kohtlemisega tööturul, eriti segregatsiooniga kutsealadel, palgaerinevustega ning tööturuga seotud riskidega;

naiste ametialase karjääri arenguga ning nende juurdepääsuga vastutavatele kohtadele, juhtivatel kohtadel töötavate naiste olukorra seirega;

töö- ning eraelu ühendamisega;

juurdepääsuga elukestvale õppele, naiste kutsekvalifikatsiooni tõstmise jälgimisega;

demograafilise arenguga Euroopa Liidus;

naiste ja (lastega) kauplemise ja seksuaalse ärakasutamisega;

kõigi vägivalla vormidega, mis on seotud soolise mõõtmega;

naiste vähese osalemisega otsustamisprotsessis;

üldiselt ebapiisava teadlikkusega probleemidest, mis on seotud meeste ja naiste võrdõiguslikkusega ning kontseptsiooni gender mainstreaming ebapiisava rakendamisega

mehe ja naise rolli stereotüüpse esitamisega (haridussüsteemis, meedias, avalikus elus, tööelus);

naiste endi ebapiisava teadlikkusega kohast, mida nad võivad ühiskonnas omada;

kultuuridevaheliste probleemidega;

ebavõrdsusega organiseeritud kodanikuühiskonna eri organisatsioonides ja esindavates organites, eelkõige Euroopa tasandil;

jms.

2.6.1

EMSK viitab oma arvamusele “10 aastat pärast Pekingi konverentsi: …”, milles ta on juba üsna üksikasjalikult ära toonud arvukalt valdkondi, kus tuleks tegutseda (11).

2.7

Nagu eelpool rõhutatud, on EMSK teadlik gender mainstreaming'u põhimõtte rakendamise arengust. EMSK nõustub seetõttu, et sõltumatule institutsioonile usaldatakse ülesanne koondada liikmesriikide ja kodanikuühiskonna asjaomaste osapoolte pingutused aitamaks ühenduse organeid kõnealuses valdkonnas; nii tugevdatakse koosmõju efekti. Lisaks arvab EMSK, et instituudi ja ühenduse agentuuride täiendavus peaks olema tagatud ning et “gender mainstreaming” põhimõte areneb edasi koostöös tulevase instituudiga ka agentuuride raames. Samuti tuleks luua korrapärane koostöö institutsionaalsete mehhanismidega meeste ja naiste võrdse kohtlemise valdkonnas.

2.8

EMSK meenutab, et instituudi loomine kujutab endast edusammu, kuid et vajalikud on ka teised algatused selleks, et tõhustada võrdseid võimalusi praktikas ning ühenduse tekstides väljendatud eesmärkide raames. Suurimat tähtsust omab instituudi aktiivne osavõtt Lissaboni strateegia eesmärkide elluviimisel, mille eesmärgiks on anda hoogu majanduskasvule ja töökohtade loomisele.

2.9

EMSK toetab instituudi loomist; samuti on väga oluline, et instituudi avamine saaks kodanikuühiskonna võimalikult suure heakskiidu osaliseks nii Euroopa kui riiklikul ja kohalikul tasandil; instituut ei ole võimeline edukalt töötama ilma kodanikuühiskonna toetuseta. Niisiis tuleks kõnealune uus institutsioon varustada vajalike vahenditega, mis muudaksid ta usutavaks ja usaldatavaks ning võimaldaksid tal edukalt välja töötada igat liiki tegevusi ning äratada ärateenitud huvi.

3.   Erimärkused

3.1

EMSK kiidab heaks õigusliku aluse, millel põhineb instituudi loomine, nimelt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 141 lõige 3, ning artikli 13 lõige 2. Komitee kiidab heaks põhjendustes äratoodud motiivid, mis annavad samuti selgitust sellest, et kõnealune ettepanek on kooskõlas lepingu artikliga 5.

3.2

EMSK arvab samas, et koostöö olemasolevate struktuuridega, sihtasutustega ja teiste institutsioonidega on kooskõlas ülemkogu sooviga vältida topelt tööd. EMSK märgib, et 12. põhjendus viitab teistele ELi institutsioonidele ja instantsidele, nt Eurostatile. EMSK viitab komisjoni teatistele teemal “Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtne raamistik” (12) ja “Eelnõu institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtse raamistiku loomiseks” (13) ning võtab teadmiseks asjaolu, et kõnealune raamistik määratleb samuti instituudi koha praeguste institutsioonide seas.

3.3

EMSK juhib tähelepanu asjaolule, et instituudi nimetus (artikkel 1) inglise keeles “European Institute for Gender Equality” näitab selgelt selle missiooni ja võimaldab nii arvesse võtta kõige laiemaid mõõtmeid (eetilist, moraalset, esteetilist, seksuaalset jms). Tegelikult on kogemused näidanud, et sõnal gender puudub täpne vaste Euroopa Liidu erinevates keeltes. Nii tuleb tõlkimisel leida algkeele väljendile võimalikult sarnane sõnastus.

3.4

EMSK on seisukohal, et instituudi eesmärkide seas artiklis 2 tuleks selgelt ära tuua põhimõtte gender mainstreaming edendamine.

3.4.1

EMSK on samuti seisukohal, et instituudile tuleks usaldada ülesanne aidata tööandjate ja töötajate/töövõtjate organisatsioone ning organiseeritud kodanikuühiskonna teisi osapooli nende tegevuse raames meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas. Kõnealust eesmärki tuleks selgelt mainida ning arvesse võtta.

3.5

EMSK on seisukohal, et instituudi artiklis 3 määratletud ülesanded on sama tähtsad kui tema eesmärgid. Nüüdsest tuleb neid täiendada nagu seda käesoleva arvamuse lõige 1.4 ette näeb.

3.5.1

EMSK nõuab, et artikli 3 lõikes 1a) nimetataks selgelt sotsiaalpartnerid. Seoses sellega meenutab komitee, et Euroopa sotsiaalpartnerid võtsid hiljuti vastu “Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse raamstrateegia”.

3.5.2

EMSK rõhutab, et pidevalt esitades — ühtlasi ka väljaspool oma aastaaruande raamistikku — oma töid, mis langevad kokku meeste ja naiste võrdõiguslikkuse raamstrateegiast johtuvate ülesannete täitmisega, aitab instituut kaasa lisaväärtuse loomisele. Lisaks oma aastaaruandele peab ta muuhulgas avaldama ka oma tööplaani (artkel 3, lõige 1e)).

3.5.3

Küsimused, milles käsitletakse instituuti, nõuavad samuti asjakohaste töömeetodite tarvitusele võtmist. Kõnealused töömeetodid peaksid olema kohandatavad eri liiki ebavõrdsuse ja soolise diskrimineerimise korral; seega võib tarvitusele võtta muuhulgas ka võrdlevaid meetodeid (benchmarking), uuringuid, vertikaalset andmete kogumist (valdkondlikult) soolise mõõtme kaasamist eelarve väljatöötamisse, seiret jms. Iseenesest mõistetav on kõnealuses valdkonnas ka instituudi koostöö spetsialiseeritud institutsioonide ja agentuuridega.

3.5.4

EMSK märgib, et sama artikli lõige 1 d) näeb ette, et instituut viib “Euroopas” läbi küsitlusi, mille abil juhib ta tähelepanu oma märksa laialdasemale tegevusele Euroopa Majanduspiirkonnas tulevase laienemise perspektiivis ja Euroopa Nõukogu liikmesriikides.

3.5.5

EMSK soovib lisada artikli 3 lõikele 1g) riikliku ja piirkondliku tasandi, mis võimaldaks juurdepääsu ka teistele asjaomastele osapooltele, nn piirkondlikele omavalitsustele, kes aitavad veelgi tõsta avalikkuse teadlikkust meeste ja naiste võrdõiguslikkusega seotud küsimustes, mis vastab artiklis 2 ja põhjendustes ära toodud eesmärkidele.

3.6

EMSK tunneb heameelt instituudi sõltumatuse üle (artikkel 5) riiklike ametiasutustest ja kodanikuühiskonnast. EMSK arvab, et instituut peaks olema sõltumatu ka ühenduse institutsioonidest, kuna see annaks talle nende suhtes märksa objektiivsema seisundi. Samuti teeb EMSK ettepaneku suurendada kodanikuühiskonna esindajate arvu haldusnõukogus, suurendamaks instituudi sõltumatust.

3.6.1

EMSK väljendab heakskiitu ja toetust põhimõttele, et instituut võib vabalt ja sõltumatult teha koostööd liikmesriikide ametiasutustega. EMSK on arvamusel, et nõuandefoorumi liikmetele tuleks ülesandeks teha teabe kogumise ja õigeaegse levitamise (vt lõiget 3.8.2). Kõnealuses kontekstis võiks tegemist olla ülesandega, mis on kohandatav instantsidele, kes liikmesriikides tegutsevad direktiivi raames, mis näeb ette võrdõiguslikkust käsitlevate direktiivide (14) ümbertöötamist.

3.7

Tegemist on instituudi allorganitega, EMSK hindab pingutusi, mille eesmärk on teha haldusnõukogust täidesaatev organ, mis oleks võimeline instituuti tõhusalt juhtima nii et see suudaks kohaneda arengu ja esitatud nõudmistega.

3.7.1

EMSK lähtub siiski põhimõttest, et komisjon võib nimetada ülalnimetatud rühmade esindajaid haldusnõukogusse üksnes nende organisatsioonide ettepanekul, mis on ära toodud asjaomases määruses. See peaks olema ära toodud artiklis 10.

3.7.2

EMSK rõhutab, et Euroopa sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide tõhus ja selge esindus ühenduse tasandil, millel vastavalt määrusele on “õigustatud huvi kaasa aidata võitlusele soolise diskrimineerimise ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise vastu” annaks oma panuse selleks, et haldusnõukogu oleks võimeline täitma oma ülesandeid ehk kohustusi Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ees, kogudes samal ajal kodanikuühiskonna seisukohti antud valdkonnas. Miski ei õigusta seda, et kodanikuühiskonna esindajatele ei pakuta kohti haldusnõukogus. Juhul kui vastupidiselt ühenduse kolmepoolsetes instantsides valitsevale olukorrale sotsiaalpartnerite esindus riiklikul tasandil haldusnõukogus puudub, tuleks tagada kasvõi sel teel sotsiaalpartnerite ja vastavate valitsusväliste organisatsioonide aktiivne osavõtt.

3.7.3

EMSK rõhutab seetõttu visalt vajadust suurendada liikmete arvu haldusnõukogus. Komitee arvates tuleks suurendada liikmete arvu nii, et kõik osapooled (nõukogu, komisjon, sotsiaalpartnerid ja asjakohased valitsusvälised organisatsioonid ühenduse tasandil) omaksid kuut esindajat, mis võimaldaks sel moel artikli 10 (1) punktides a)–c) nimetatud organisatsioonidel valida oma kandidaadid nii, et meeste ja naiste võrdne esindatus oleks tagatud. Iga vaatlusaluse määruse ettepanekus mainitud organisatsioon omab seega kahte kohta.

3.7.4

Samuti ei õigusta miski seda, et sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatel puudub hääleõigus. Selleks et paremini tagada instituudi sõltumatust ning autonoomiat ja tegevuste objektiivsust, kutsub EMSK komisjoni üles andma igale tööandjate ja töötajate organisatsiooni ning asjakohase valitsusvälise organisatsiooni esindajale täielik hääleõigus. See on kooskõlas lõikega 4, milles täpsustatakse seda, et “iga haldusnõukogu liige — või tema puudumisel asendusliige — omab ühte häält.”

3.7.5

EMSK arvab, et Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ja Euroopa Põhiõiguste Ameti direktoreil peaks olema võimalik osaleda vajaduse korral korrapäraselt instituudi haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana (artikkel 10, lõige 11). Instituudi direktoril peaks samuti olema võimalik osaleda nimetatud institutsioonide koosolekutel (haldusnõukogu nimel või “läbirääkimiste protokolli” alusel).

3.8

EMSK ei näe vasturääkivust selles, et nõuandefoorumi ülesandeks on liikmesriikide pädevate asutuste ühendamise võimaldamine ning ekspertide võrgustiku loomine. Kõnealusel organil puudub vastavalt artiklile 12 igasugune otsustusõigus instituudis, seega on tarbetu täpsustada seda, et kolm liiget, kes esindavad asjaomaseid osapooli Euroopa tasandil, ei oma hääleõigust. Seega kerkib küsimus, miks on need esindajad nimetatud komisjoni poolt; oleks sobivam, et nad nimetataks otseselt organisatsioonide poolt, mis on ära toodud artikli 10 lõike 1 punktides a)–c).

3.8.1

Tuleb leida vahend tagamaks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõuandefoorumis.

3.8.2

Nagu on ära toodud lõikes 3.6.1, oleks sobiv, et nõuandefoorumi liikmete ülesandeks jääks koostöö tagamine oma päritoluriigi ja instituudi vahel (artikkel 12, lõige 4).

3.9

EMSK tagab omalt poolt rahalised vahendid, mis on instituudile ette nähtud. EMSK leiab, et nõukogu deklaratsioonis, mis on ära toodud lõikes 2.3, esinevad vasturääkivused: tagada lisaväärtuse loomine, st tulla toime raskete ülesannetega, säilitades samal ajal sõltumatus eelarve koostamisel.

3.9.1

Ette on nähtud, et instituudi rahastamine toimub osaliselt programmi Progress poolt. Määruse eelnõu seletuskirja lõikes 3.6 täpsustatakse, et “instituudi tegevused erinevad programmi Progress (2007–2013) meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas ette pandud tegevustest...”. EMSK näeb selles argumenti, mis toetab seisukohta, mida komitee väljendas oma arvamuses programmi Progress kohta:

“Selles kontekstis rõhutab EMSK, et vastava finantsraamistiku väljatöötamisel tuleks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudile ette näha eraldi rahastamine, selle asemel et eraldada selleks vahendeid Progressi jaoks ette nähtud eelarvest — meede, mis näib suure tõenäosusega järgnevat uuritavale dokumendile” (15).

3.9.2

EMSK soovitab seetõttu arvestada Euroopa Liidu finantsperspektiivide teemalistel nõupidamistel instituudi tõhusaks toimimiseks ja tööks hädavajalike fondidega ning et kõnealused eraldatavaid ressursse tuleb pidevalt suurendada võimaldamaks instituudil toime tulla temale pandud ülesannetega ning tagamaks instituudile õigusliku ja rahalise kindlustatuse.

3.9.3

EMSK on seisukohal, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse teemalise töö keskendamine ühte kohta võimaldab majanduslikku kokkuhoidu nii ühenduse kui riigi tasandil. Programmi Progress esialgset eelarvet ei tohiks vähendada kõnealuse summa ulatuses vaid pigem suurendada, juhuks kui vastu ei võeta ühtegi otsust, mille kohaselt eraldataks instituudile sõltumatud eelarvevahendid.

3.9.4

Kõnealuse instituudi loomine ei tohi mingil juhul olla ettekäändeks teiste organite eelarve vähendamiseks, nagu näiteks Dublini Sihtasutuse puhul, kelle tegevusvaldkonda kuuluvad muuhulgas ka võrdõiguslikkusega seotud probleemid.

Brüssel, 28. september 2005.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Anne-Marie SIGMUND


(1)  EMSK 10. detsembri 2003. aasta arvamus teemal “Meeste ja naiste võrdsed võimalused – Toetusprogramm” (Raportöör: pr WAHROLIN), ELT C 80, 30.3.2004.

EMSK 3. juuni 2004. aasta arvamus teemal “Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine kaupadele ja teenustele juurdepääsul ning nende pakkumisel” (Raportöör: pr CARROLL) ELT C 241, 28.9.2004.

EMSK 15. detsembri 2004. aasta arvamus teemal “Meeste ja naiste võrdsete võimaluste direktiivide uus versioon” (Raportöör: pr SHARMA, (EMSK 1641/2004).

EMSK 9. veebruari 2005. aasta arvamus teemal “10 aastat pärast Pekingi konverentsi: millised on edusammud soolise võrdõiguslikkuse vallas?” (Raportöör: pr FLORIO); ELT C 221, 8.9.2005.

(2)  KOM(2005) 44.

(3)  Nimetus ei vasta ametlikule tšehhikeelsele tõlkele – vt kommentaari instituudi nime kohta punktis 3.3.

(4)  Dublini Sihtasutus, Bilbao Agentuur, CEDEFOP, Põhiõiguste Agentuur.

(5)  Punkti 3.4 kohta käiv märkus nr 4.

(6)  Euroopa Komisjoni pressiteade IP/05/266, 8.3.2005, mis on avaldatud vaid inglise, prantsuse ja saksa keeles.

(7)  “Tulevase Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi roll”, lõpparuanne Euroopa parlamendi läbi viidud uurimuse kohta, 15.6.2004.

(8)  EL Nõukogu, pressiteade 9507/04, 1.–2.6.2004, mis on avaldatud vaid inglise, prantsuse ja saksa keeles.

(9)  17.–18. juuni 2004. aasta Euroopa Ülemkogu, eesistujariigi lõppjäreldused, lõige 45, lk 11. Kommentaarid joonealuses märkuses lk 7.

(10)  (Raportöör: pr FLORIO), lõige 4, ELT C 221, 8.9.2005.

(11)  Ibidem, punkt 6; Lõppjäreldused ja ettepanekud.

(12)  KOM(2002) 718, 11.12.2002.

(13)  KOM(2005) 59, 25.2.2005.

(14)  KOM(2004) 279, 21.4.2004.

(15)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6.4.2005. aasta arvamus teemal “Ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm – PROGRESS” (Raportöör : M. GREIF) ELT C 255, 14.10.2005 lk 39.


Top