EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52005AE1059

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul KOM(2005) 47 lõplik — 07/2005 (COD)

OJ C 24, 31.1.2006, p. 12–14 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

31.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/12


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul”

KOM(2005) 47 lõplik — 07/2005 (COD)

(2006/C 24/03)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 71 otsustas nõukogu 8. aprillil 2005. aastal konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses: “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul”.

Arvamuse ettevalmistamine eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 1. septembril 2005. Raportöör oli hr Cabra de Luna.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis 420. täiskogu istungil 28.–29. septembril 2005 (28. septembri istung) vastu järgmise arvamuse 160 poolt- ja 2 vastuhäälega, erapooletuid oli 1.

1.   Sissejuhatus

1.1

Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul on esitatud eesmärgiga tagada puuetega inimestele ja liikumispuudega inimestele lennureisidel võrdsed võimalused ülejäänud elanikkonnaga võrreldes.

1.2

Komisjon leiab, et lennureisid on üks integratsioonivõimalus ja vahend puuetega inimeste aktiivseks osalemiseks majanduses ja ühiskondlikus elus.

1.3

Komisjon seadis kõnealuse algatuse oma diskrimineerimisvastase poliitika konteksti, mis on üldprintsiibina selgesõnaliselt välja toodud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21. Samuti võimaldab EÜ asutamislepingu artikkel 13 ELil võidelda puude alusel diskrimineerimise vastu.

1.4

Määruse eesmärk on tagada kõigile reisijatele võrdsed võimalused, mis on avanenud tänu ühtse turu loomisele õhutranspordisektoris.

1.5

Komisjoni ettepanek kujutab endast Euroopa Ühenduse õiguses esimest õigusakti, mis on suunatud konkreetselt puuetega inimestele, kuigi sellel on positiivne mõju ka paljudele eakatele inimestele ja ajutise liikumispuudega reisijatele.

1.6

Kõnealune ettepanek, mille eesmärk on ära hoida ebavõrdset kohtlemist, lähtub järgmistest põhimõtetest:

liikumispuudega reisijatele ei tohiks keelata lendamist, v.a juhtudel, mil pardaleminek ei ole lubatud turvalisuse kaalutlustel;

liikumispuudega reisijatele tuleks tagada piisav abiteenus selle eest lisatasu nõudmata;

liikumispuudega reisijatele tuleks tagada kvaliteetne teenindus lähtekohast sihtkohani kogu reisi vältel;

tarvis on tsentraliseeritud abistamissüsteemi;

tarvis on tõhusaid sanktsioone, kui määrust ei järgita.

1.7

Möödunud aastatel sõlmitud lennuettevõtete ja -jaamade vabatahtlikud kokkulepped on esimene samm liikumispuudega isikute ebavõrdse kohtlemise kõrvaldamise ja kvaliteetse abiteenuse pakkumise suunas. Siiski ei ole nimetatud kokkulepped piisavad ning kõnealuses olulises valdkonnas on tarvis selgelt määratleda vastutusvaldkonnad ja eeskirjad.

2.   Üldised märkused

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab heameelt komisjoni algatuse üle ja toetab igati ettepaneku põhiprintsiipe.

2.2

Määrus aitab kõrvaldada liikumispuudega isikuid puudutavad tõkked õhutranspordi valdkonnas. Kõnealune määrus on seotud ka hiljuti vastu võetud reisijate õigusi suurendava Euroopa Liidu määrusega, millega kehtestatakse eeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise kohta (1).

2.3

Samuti on EMSK oma viimastes arvamustes (2) toetanud vajadust õigusaktide järele, mis käsitleksid peale tööhõive teisi eluvaldkondi, kus on takistusi puudega isikutele. Liikuvuse tagamine on võtmeküsimus puuetega inimeste sotsiaalsel hõlvamisel.

2.4

EMSK väljendab kahetsust, et õigusaktid ei sisalda sätteid puuetega inimeste juurdepääsetavuse kohta lennujaama infrastruktuurile, reisijate transpordiks ettenähtud sõidukitele ja lennukitele. Komitee märgib, et ainult nimetatud meetmetega on võimalik tagada võrdsed võimalused lennureisidel. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama täiendavaid õigusakte, et kindlustada juurdepääs kõigile uutele infrastruktuuridele ja transpordivahenditele ning tagada olemasolevate tõkete järkjärguline kõrvaldamine.

2.5

Komitee toetab määruse üldist raamistikku ning rõhutab eelkõige sätet, millega kehtestatakse lennujaamades üks keskne teenusekorraldusorgan, kuna selline süsteem on kõige usaldusväärsem viis tagada vastutuse jagamine, kõrge kvaliteet ja pidev abi liikumispuudega reisijatele.

2.6

Komitee peab siiski vajalikuks mõningate sätete täpsustamist, et paremini saavutada üldeesmärki.

2.7

Komitee rõhutab ka seda, et tarvis on ulatuslikult konsulteerida kodanikuühiskonda esindavate organisatsioonidega kindlustamaks kõigi, k.a liikumispuudega isikute õigusi õhutranspordis. Lisaks on määruse eduka rakendamise tagamiseks oluline kindlustada dialoog, mille raames käsitletakse ka ohutusstandardeid, lennujaamade, teenusepakkujate, lennuliinide ning puuetega inimesi esindavate organisatsioonide (k.a liikumispuudega isikud) vahel lennujaama kasutajate komitees.

Komitee tervitab seda, et kavandatud abi osutatakse puuetega inimestele tasuta, kuid ei nõustu ettepanekuga, et abi tuleks rahastada selliselt, et koormus jaotatakse võrdselt kõigi reisijate vahel, nagu on toodud EÜ määruse ettepaneku põhjenduses 7. Komitee kordab, et abiteenuste tasu tuleb jagada lennujaama kasutavate lennuettevõtjate vahel vastavalt iga lennuettevõtja poolt antud lennujaamas teenindatud reisijate arvule, ning see ei tohiks suurendada reisijate piletihindu.

2.8

Komitee märgib, et omavolilise keeldumise vältimiseks tuleks täpsemalt selgitada artiklis 4 kehtestatud erandit artiklis 3 sätestatud põhiprintsiibist, millega ei lubata lennuettevõttel keelduda liikumispuudega isikute vedamisest. Kõnealune erand lubab vedamisest keelduda turvalisuse kaalutlustel. Raamistik, millega täpsustakse ja määratletakse ohutusnõuded, tuleks määratleda ELi tasandil kas määruse lisa või määruse rakendamise kaudu. Hetkel on lennuettevõtete või õigusaktide määratletud ohutusnõuded väga erinevad ja mõnikord vasturääkivad. Euroopa Komisjoni ettepanek riiklikul tasandil kehtestatud ohutusnõuete kohta ei kujuta endast lahendust antud probleemile. Lisaks tuleks teha ohutusnõuetealane teave üldsusele kättesaadavaks ja seda mitte ainult isiku nõudmisel.

2.9

Samuti märgib EMSK, et määruses puudub konkreetne säte, mis kohustaks lennuliine isikutele, kelle vedamisest on keeldutud, maksma raha tagasi või suunama nad teisele liinile ning hoolitsema nende eest, nagu nähakse ette määruses, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta.

2.10

Komitee tõstab esile vajaduse tugevdada sätteid, millega kohustatakse osutama artiklis 5 mainitud abiteenust. Lennujaama juhtimissorgani vastutusalasse peaks kuuluma ka ümbersuunatud reisijad ja transiitreisijad, kui nad on teatanud sellest 24 tundi ette. Ettepaneku praegune sõnastus (“teeb kõik mõistlikud jõupingutused”) ei ole piisav. Siiski võib arvesse võtta erandlikke olukordi, mis ei ole sõltuvad juhtimissorganist.

2.11

Komitee leiab, et kõik Euroopa lennujaamad peaksid liikumispuudega reisijate tarvis sätestama ühtsed kõrged kvaliteedistandardid lisaks neile, mis on toodud määruse I lisas. Praeguses ettepanekus esitatud kahe miljoni reisija künnis vabastaks märkimisväärselt paljud Euroopa lennujaamad kõnealusest põhikohustusest. Komitee on arvamusel, et ka väikeste lennujaamade puhul, mis teenindavad alla 1 miljoni reisija aastas, tuleks vastavalt nende suurusele vastu võtta kvaliteedistandardid kohalikul tasandil tihedas koostöös puuetega (sh liikumispuudega) inimesi esindavate organisatsioonidega.

2.12

Samuti märgib EMSK, et puudega isikutele piisava abi ja selle kvaliteedi tagamiseks on tarvis koolitada vastavat personali puuetega isikute kohtlemiseks. Ka uute tehnikate kasutuselevõtt (nt SMS ja piiparid) võiks lihtsustada liikumispuudega (ning ka kuulmis- või nägemispuudega) isikute vedamist.

2.13

Tuleb arvestada, et abiteenusest teavitamiseks on vaja lihtsat korda, mis samuti peaks olema tasuta. Lennuettevõtjate teavitamine toimub tavaliselt lendude broneerimisel. Seetõttu on oluline, et lennuettevõtjate ja lennujaamade vahel toimiks teabevahetus tagamaks teenuste parimat kvaliteeti. Abivajadusest teavitamisel tuleks reisijale väljastada vastav kinnituskood. Vaidluse korral jääb teate puudumise tõendamiskohustus broneerimise eest vastutavale lennuettevõtjale ja/või reisikorraldajale.

2.14

Teavitamise puhul tuleb arvestada ka kättesaadavuse nõuetega. Kättesaadavad peaksid olema alternatiivsed kommunikatsioonivahendid nagu telefon ja internet. Interneti leheküljed peaksid vastama WAI (Web Accessibility Initiative) (3) nõuetele ja telefoni teel teavitamine peaks olema tasuta.

2.15

Lisaks leiab komitee, et vastav viide tuleks lisada määruse teksti, mis käsitleb direktiivi 95/46/EÜ isikuandmete kaitse ja andmete vaba liikumise kohta, et tagada eraelu puutumatus, ja et kõnealust teavet kasutatakse ainult määruses sätestatud abiosutamiskohustuse täitmise eesmärgil ning et seda ei kasutata abi sooviva reisija kahjuks.

2.16

Komitee väljendab muret, et kui liikmesriikide tasandil on kaebuste menetlemise eest vastutavad erinevad organid, võib see takistada rikkumiste puhul kohaldatava menetluse tõhusust ja reisijate juurdepääsu. EMSK toonitab, et organ, mis menetleb kaebusi ning teostab järelevalvet määruse rakendamise ja täitmise üle, peaks olema kergesti ligipääsetav. EMSK leiab, et igal liikmesriigil võiks olla üks organ, mis vastutab nimetatud küsimuste eest, et tagada praeguses ettepanekus esitatust vähem keeruline süsteem. Arvestades õhutranspordi rahvusvaheliseks muutumist ja välisriikide vaheliste reisijate arvu kasvamist, leiab komitee, et ka Euroopa tasandil tuleks rajada vastav asutus.

2.17

EMSK arvates tuleks liikumispuudega isikutele täielikult hüvitada kahjustatud või kaotatud liikumisvarustus. Arvestada tuleb märkimisväärsete tagajärgedega, mis tekivad reisijate liikuvuse, sõltumatuse ja turvalisuse piiramisel. Komitee leiab ka, et liikumisvarustuse maapealse kohtlemise eest peaks vastutama lennuettevõtja, et vastavalt Montreali konventsioonile tagada järjepidevus rahvusvahelise raamistikuga, mis käsitleb lennuettevõtjate vastutust.

2.18

Samuti soovib komitee rõhutada, et määruses tuleb selgelt kehtestada vastutusvaldkonnad ja kohustused abivajava reisija õnnetusjuhtumi või väärkohtlemise puhul lennujaamas või lennukile minnes vastavalt Varssavi konventsioonile, mida muudeti Haagi ja Montreali konventsiooniga (4).

2.19

EMSK soovib käsitleda ka mõningaid küsimusi seoses abiteenustega lennuki pardal. Komitee soovitab välja jätta ettepanekus esitatud viie tunni piirang juhtkoerte vedamisele, kuna kõnealust piirangut ei kohaldata praktikas. Määrus peaks sisaldama ka nõuet, et lennuettevõtjad on kohustatud teatama pardal kehtivatest piirangutest liikumisvarustusele. Sätteid lennualase teabe kättesaadavuse kohta tuleks laiendada ohutusnõuetele.

2.20

Samuti on komitee mures selle pärast, et määrus ei käsitle kõiki õhutranspordiga seotud takistusi. Eelkõige on oluline, et kõik uued lennujaamad oleksid ligipääsetavad liikumispuudega inimestele ning et olemasolevad lennujaamad kaotaksid järk-järgult võrdset juurdepääsu takistavad tõkked.

2.21

Lisaks soovitab komitee lennuettevõtjatel uute lennukite ostmisel või rentimisel valida sellised, mis vastavad juurdepääsustandarditele.

3.   Järeldus

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab igati kõnealust ettepanekut, aga soovitab mitmeid punktis 2 kirjeldatud muudatusi tagamaks suuremat järjepidevusust ja tõhusust puuetega reisijate ja liikumispuudega reisijate võrdse kohtlemise osas lennureisil.

Brüssel, 28. september 2005

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Anne-Marie SIGMUND


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 40, 17.2.2004, lk 1); EMSK arvamus EÜT C 241, 7.10.2002, lk 29.

(2)  EMSK arvamus puuetega inimeste ühiskonda integreerimisest (EÜT C 241, 7.10.2002, lk 89) ja EMSK arvamus komisjoni teatise kohta nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, mis käsitleb Euroopa tegevuskava puuetega inimeste võrdsete võimaluste kohta (ELT C 110, 30.4.2004, lk 26).

(3)  WAI (Web Accessibility Initiative) tähendab rahvusvaheliselt tunnustatud suuniseid interneti lehekülgede, brauserite ja autoriseerimisvahendite kättesaadavuse kohta, mis lihtsustavad puuetega (st füüsilise, nägemis-, kuulmis-, kognitiivse või neuroloogilise puudega) inimestel interneti kasutamist. Lisateave on kättesaadav aadressil http://www.w3.org/WAI ja Euroopa Komisjoni 25. septembri 2001. aasta teatises avalikele Interneti lehekülgedele juurdepääsetavuse parandamise kohta.

(4)  Vt artikkel 7, millega sätestatakse lennuettevõtjate vastutusvaldkonnad õnnetusjuhtumite korral, mis toimuvad lennuki pardal või reisija pardale minekul ja pardalt lahkumisel.


Top