EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52004XC1001(01)

Komisjoni teatis — Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta

OJ C 244, 1.10.2004, p. 2–17 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Bulgarian: Chapter 08 Volume 004 P. 187 - 202
Special edition in Romanian: Chapter 08 Volume 004 P. 187 - 202
Special edition in Croatian: Chapter 08 Volume 003 P. 121 - 136

1.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/2


KOMISJONI TEATIS

ÜHENDUSE SUUNISED RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE PÄÄSTMISEKS JA ÜMBERKORRALDAMISEKS ANTAVA RIIGIABI KOHTA

(2004/C 244/02)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.   SISSEJUHATUS

1.

Komisjon võttis 1994. aastal vastu esimesed suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. (1) Aastal 1997 lisas komisjon põllumajanduse erieeskirjad. (2) Suuniste uus versioon võeti vastu 1999. aastal (3) ning see kaotab kehtivuse 9. oktoobril 2004.

2.

Käesolevas versioonis, mis põhineb varasematel versioonidel, soovib komisjon mitmel põhjusel teha muudatusi ja anda selgitusi.

3.

Esiteks, pidades silmas 23. ja 24. märtsi 2001 Stockholmi ning 15. ja 16. märtsi 2002 Barcelona Euroopa Ülemkogu otsuseid, mis kutsusid liikmesriike üles jätkama riigiabi vähendamist väljendatuna protsendina sisemajanduse kogutoodangust, suunates seda enam ühiste horisontaaleesmärkide, sealhulgas ühtekuuluvussihtide saavutamisele, tundub olevat õigustatud päästmise ja restruktureerimisega seotud abist tingitud moonutuste täpsem kontrollimine. See on samuti kooskõlas 23. ja 24. märtsi 2000 Lissaboni Euroopa Ülemkogu otsustega, mille sihiks on Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmine.

4.

Ebatõhusate firmade lahkumine on turu toimimise tavapärane osa. Ei saa kujuneda reegliks, et raskustesse sattunud ettevõtte päästab riik. Päästmis- ja ümberkorraldamistegevuseks antud abi on toonud endaga kõige vastuolulisemad riigiabi juhtumid ning see kuulub kõige moonutavamat liiki riigiabi hulka. Seega peab asutamislepingus sätestatud riigiabi andmise keelu üldpõhimõte jääma reegliks, millest erandi tegemine peab olema piiratud.

5.

Tuleb järgida ühekordse abi põhimõtet, et vältida ettevõtete kunstlikku elushoidmist korduva päästmis- ja ümberkorraldusabi läbi.

6.

1999. aasta suunistes tehakse vahet päästmisabi ja ümberkorraldusabi vahel, määratledes päästmisabi ajutise abina, mille eesmärk on hoida põdurat äriühingut pinnal seni, kuni ümberkorraldus- ja/või likvideerimiskava on välja töötatud. Põhimõtteliselt ei tohtinud selles järgus rakendada mingeid riigiabi toel rahastatavaid ümberkorraldusmeetmeid. Siiski on päästmisabi ja ümberkorraldusabi selline range eristamine toonud kaasa raskusi. Raskustesse sattunud äriühingutel võib tekkida vajadus võtta kiireid struktuurimeetmeid, et peatada või vähendada finantsseisundi halvenemist päästmise faasis. Käesolevates suunistes laiendatakse seetõttu “päästmisabi” mõistet võimaldamaks toetusesaajal võtta kiireid meetmeid, sealhulgas isegi struktuurimeetmeid, nagu haruettevõtte kohene sulgemine või muu kahjumikandmise lõpetamise moodus. Arvestades sellise abi kiiret iseloomu, tuleb liikmesriikidele anda võimalus kasutada heakskiidu saamiseks lihtsustatud menetlust.

7.

Ümberkorraldusabi puhul jätkati 1999. aasta suunistes, toetudes 1994. aasta suunistele, toetusesaajalt olulise panuse nõudmist ümberkorraldustesse. Käesoleva läbivaatamise raames on asjakohane kinnitada taas suurema selgusega põhimõtet, et see panus peab olema reaalne ega tohi hõlmata abi. Toetusesaaja panusel on kahene eesmärk: ühelt poolt näitab see, et turg (omanikud, kreeditorid) usub, et mõistliku aja jooksul on võimalik elujõulisust taastada. Teisalt tagatakse sellega, et ümberkorraldusabi piirdub miinimumiga, mis on vajalik elujõulisuse taastamiseks, vältides samas konkurentsi moonutamist. Sellega seoses nõuab komisjon kompensatsioonimeetmeid, et vähendada mõju konkurentidele.

8.

Päästmis- ja ümberkorraldusabi andmist raskustesse sattunud ettevõtetele võib lugeda õiguspäraseks vaid teatud tingimustel. Seda võib näiteks õigustada sotsiaal- või regionaalpoliitiliste kaalutlustega, vajadusega võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete positiivset mõju majandusele või erandjuhul sellega, et soovitakse säilitada turu konkurentsipõhimõtetele vastavat ülesehitust, kui äriühingute turult kadumine võiks tekitada monopoolse või raske oligopoolse olukorra. Teisalt ei ole õigustatud selliste ettevõtete kunstlik elushoidmine, mis tegutsevad pikaajalise struktuurilise ülemahutavusega sektoris, või mis suudavad püsida vaid riigi korduva sekkumise toel.

2.   MÕISTED JA SUUNISTE KOHALDAMISALA NING SEOTUS MUUDE RIIGIABI KÄSITLEVATE TEKSTIDEGA

2.1.   Raskustes oleva äriühingu tähendus

9.

Ühenduses puudub raskustes oleva äriühingu mõiste. Käesolevate suuniste tähenduses peab komisjon äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni.

10.

Äriühingut loetakse käesolevate suuniste tähenduses igal juhul ja suurusest olenemata raskustes olevaks järgmistel asjaoludel:

a)

kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, (4) kes on kaotanud üle poole oma osa- või aktsiakapitalist (5) ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul; või

b)

kui on tegemist äriühinguga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest, (6) ja kes on kaotanud üle poole oma arvetel olevast kapitalist, kusjuures üle veerandi sellest viimase 12 kuu jooksul; või

c)

kui asjaomane äriühing liigist olenemata vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele.

11.

Isegi kui ei esine ühtegi punktis 10 loetletud tingimust, võib äriühingu siiski lugeda raskustes olevaks, eriti juhul kui eksisteerivad tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused, näiteks suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ning vähenev või puuduv varade puhasväärtus. Halvemal juhul võib äriühing juba olla maksejõuetu või siseriikliku õiguse kohaselt võidakse selle suhtes nõuda kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamist. Sel juhul kohaldatakse neid suuniseid igasuguse antava abi suhtes, kui selline menetlus viib äriühingu tegevuse jätkamiseni. Igal juhul on raskustes olev äriühing abikõlblik ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et teda ei saa saneerida oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või turuallikatest saadavate vahenditega.

12.

Käesolevate suuniste tähenduses ei ole vastasutatud äriühing päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik isegi sel juhul, kui tema esialgne finantsseisund on ebakindel. See kehtib näiteks selliste juhtumite korral, kui uus äriühing tekib eelmise äriühingu likvideerimisel või võtab sellise äriühingu varad üle. Põhimõtteliselt loetakse äriühingut vastasutatuks esimese 3 aasta jooksul pärast tegevuse alustamist vastavas valdkonnas. Alles pärast seda on ta päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik järgmistel tingimustel:

a)

ta vastab käesolevates suunistes toodud raskustes oleva äriühingu mõistele, ja

b)

ta ei moodusta suurema kontserni osa, (7) välja arvatud punktis 13 sätestatud tingimustel.

13.

Suuremasse kontserni kuuluv või selle poolt ülevõetav äriühing ei ole tavaliselt päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. Kui raskustes olev äriühing loob tütarettevõtte, loetakse tütarettevõtet koos teda kontrolliva raskustes oleva äriühinguga kontserniks ning ta võib saada abi käesolevas punktis sätestatud tingimustel.

2.2.   Päästmis- ja ümberkorraldamisabi mõiste

14.

Päästmisabi ja ümberkorraldamisabi kohta kehtivad samad suunised, sest mõlemal juhul peavad ametivõimud tegelema raskustes oleva äriühinguga ning päästmine ja ümberkorraldamine on sageli ühe toimingu kaks osa, isegi kui nendega on seotud erinevad protsessid.

15.

Päästmisabi on oma laadilt ajutine ja tagastatav abi. Selle esmaeesmärk on hoida põdurat äriühingut pinnal seni, kuni ümberkorraldus- või likvideerimiskava on välja töötatud. Üldpõhimõtte kohaselt võimaldab päästmisabi toetada ajutiselt äriühingut, kelle finantsseisund on tõsiselt halvenenud, mis väljendub terava likviidsuskriisi või tehnilise maksuvõimetusena. Selline ajutine abi peab andma aega analüüsida asjaolusid, mis olid raskuste põhjuseks, ning võimaldama välja töötada asjakohane plaan nende raskuste leevendamiseks. Päästmisabi peab olema piiratud vajaliku miinimumini. Teisisõnu, päästmisabi pakub raskustes olevatele äriühingule lühiajalist kergendust, mis ei ole pikem kui kuus kuud. Abi peab olema tagastatav likviidsustoetuse laenugarantiide või laenudena, mille intress on vähemalt võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt äriühingutelt võetava intressiga ja eelkõige komisjoni poolt vastuvõetud viiteintressiga. Struktuurimeetmeid, mis ei vaja kohest tegevust, näiteks riigi hüvitamatut ja automaatset osalust äriühingus oma vahenditega, ei saa rahastada päästmisabi kaudu.

16.

Kui ümberkorraldus- või likvideerimiskava, mille tarvis abi on taotletud, on koostatud ja rakendatud, loetakse igasugust edasist abi ümberkorraldusabiks. Viivitamata kahjumi peatamiseks võetavatele meetmetele, sealhulgas struktuurimeetmetele (näiteks kohene loobumine kahjumit tekitavast tegevusvaldkonnast), võib anda päästmisabi jaotises 3.1 (individuaalne abi) ja 4.3 (abikavad) sätestatud tingimustel. Kui tegemist ei ole jaotises 3.1.2 sätestatud lihtsustatud menetlusega, peab liikmesriik näitama, et selliste struktuurimeetmete kohene võtmine on vajalik. Tavaliselt ei saa päästmisabi kasutada finantsiliseks ümberkujundamiseks.

17.

Ümberkorraldamine seevastu on realistlik, ühtne ja laiaulatuslik kava, mille eesmärk on äriühingu elujõulisuse taastamine pikaks ajaks. Ümberkorraldamine hõlmab tavaliselt üht või mitut järgmist elementi: äriühingu tegevuse reorganiseerimine ja ratsionaalsemaks muutmine, milles tavaliselt sisaldub kahjumit tekitavast tegevusest loobumine, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamine, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimalik tegevuse mitmekesistamine uue ja elujõulisema tegevuse suunas. Füüsilise ümberkorraldamisega peab tavaliselt kaasnema rahaline ümberkorraldamine (kapitalisüstid, võla vähendamine). Käesolevate suuniste kohaldamisalasse kuuluv ümberkorraldamine ei saa siiski piirduda üksnes finantsabiga varasema kahjumi korvamiseks ja jätta kahjumi põhjused puutumata.

2.3.   Rakendusala

18.

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse kõikide sektorite, välja arvatud söe- (8) ja terase (9) sektori äriühingute suhtes, ilma et see piiraks asjaomasesse sektorisse kuuluvate raskustes olevate äriühingutega seotud erieeskirjade (10) kohaldamist. Välja arvatud punkt 79, (11) kohaldatakse suuniseid kalandus- ja akvakultuurisektoris vastavalt kalandus- ja akvakultuurisektoris riigiabi kontrollimise suunistes sätestatud erieeskirjadele. (12) Peatükk 5 sisaldab täiendavaid eeskirju põllumajanduses.

2.4.   Kokkusobivus ühisturuga

19.

Asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluv abi loetakse kokkusobivaks ühisturuga. Välja arvatud abi, mis ette nähtud artikli 87 lõikes 2, eelkõige seoses loodusõnnetuste või erandlike juhtumitega ja mida siin ei käsitleta, on raskustes olevate äriühingute päästmiseks või ümberkorraldamiseks antava abi ühisturuga kokkusobivuse ainus alus artikli 87 lõike 3 punkt c. Selle sätte põhjal on komisjonil volitus lubada “teatava majandustegevuse (…) arengu hõlbustamiseks antavat abi, kui see ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega”. Eelkõige võib abi olla vajalik turuga seotud ebaõnnestumistest tingitud erinevuste vähendamiseks või majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.

20.

Kui raskustes oleva äriühingu eksistents on sattunud ohtu, ei saa seda kasutada muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus on tagatud. Järelikult võib komisjoni arvates abi raskustes olevatele äriühingutele edendada majandustegevuse arengut, kahjustamata kaubandust määral, mis on vastuolus ühenduse huvidega, kui täidetakse käesolevates suunistes kehtestatud tingimusi. Kui päästetavad või ümberkorraldatavad äriühingud paiknevad abistatavates piirkondades, võtab komisjon punktide 55 ja 56 kohaselt arvesse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides a ja c nimetatud piirkondlikke kaalutlusi.

21.

Komisjon pöörab erilist tähelepanu vajadusele takistada käesolevate suuniste kasutamist selleks, et hoida kõrvale olemasolevates raamprogrammides ja suunistes sätestatud põhimõtetest.

22.

Päästmis- või ümberkorraldamisabi hindamist ei tohiks mõjutada muutused abistatava ettevõtte omandisuhetes.

2.5.   Varasema ebaseadusliku abi saajad

23.

Kui raskustes olev äriühing on varem saanud ebaseaduslikku abi, mille suhtes komisjon on teinud negatiivse otsuse koos tagastamisotsusega ning tagastamist ei ole toimunud vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega sätestatakse EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (13) artiklile 14, võetakse samale ettevõttele päästmis- ja ümberkorraldamisabi andmise üle otsustamisel arvesse esiteks vana ja uue abi kumulatiivset mõju ning teiseks tõsiasja, et vana abi ei ole tagasi makstud. (14)

3.   KOMISJONILE ERALDI TEATATUD PÄÄSTMIS- JA/VÕI ÜMBERKORRALDAMISABI LUBAMISE ÜLDISED TINGIMUSED

24.

See peatükk käsitleb üksnes komisjonile eraldi teatatud abimeetmeid. Komisjon võib päästmis- või ümberkorraldamisabi kavasid lubada teatavatel tingimustel: need tingimused on esitatud peatükis 4.

3.1.   Päästmisabi

3.1.1.   Tingimused

25.

Et komisjon punktis 15 määratletud päästmisabi heaks kiidaks, peab see vastama järgmistele tingimustele:

a)

abi peab moodustuma likviidsustoetusest laenugarantiide või laenudena (15); mõlemal juhul tuleb laenult võtta intressi, mis on vähemalt võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt äriühingutelt võetava intressiga ja eelkõige komisjoni poolt vastuvõetud viiteintressiga; kõik laenud tuleb tagasi maksta ja kõik garantiid peavad lõppema mitte hiljem kui kuus kuud pärast esimese väljamakse tegemist äriühingule;

b)

abi peab olema põhjendatud tõsiste sotsiaalsete raskustega ja sellel ei tohi olla lubamatut kahjulikku kõrvalmõju teistele liikmesriikidele;

c)

abimeetmetest teatamisega peab kaasnema liikmesriigi kohustus edastada komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast päästmisabimeetme lubamist ümberkorralduskava või likvideerimiskava või tõend laenu täieliku tagasimaksmise kohta ja/või garantii lõppemise kohta; teatamata abi korral peab liikmesriik edastama ümberkorraldamiskava või likvideerimiskava või tõendi laenu täieliku tagasimaksmise kohta ja/või garantii lõppemise kohta hiljemalt kuus kuud pärast selle meetme esmakordset rakendamist;

d)

abi peab olema piiratud summaga, mis on vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud. See summa võib hõlmata abi kiireloomulisteks struktuurimeetmeteks vastavalt punktile 16. Tarvilik summa peab põhinema kahjumis äriühingu likviidsusvajadustel. Summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lisas toodud valemi rakendamise tulemusi. Arvutuse tulemust ületav päästmisabi peab olema nõuetekohaselt selgitatud;

e)

pidama kinni jaotises 3.3 sätestatud ühekordse abi tingimusest.

26.

Kui liikmesriik on esitanud ümberkorralduskava kuue kuu jooksul kasutamisloa väljaandmise kuupäevast arvates, või teatamata abi puhul meetme rakendamisest arvates, pikendatakse laenu tagastamise või garantii lõpetamise tähtaega kuni komisjon langetab kava kohta oma otsuse, kui komisjon ei otsusta, et pikendamine ei ole õigustatud.

27.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 23 kohaldamist ja Euroopa Kohtusse kaebamise võimalust vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõike 2 teisele lõigule, algatab komisjon artikli 88 lõike 2 alusel menetluse, kui liikmesriik ei edasta:

a)

usaldusväärset ja põhjendatud ümberkorraldamiskava või likvideerimiskava või

b)

kinnitust, et laen on täielikult tagasi makstud ja/või garantii on lõpetatud enne kuuekuise tähtaja lõppemist.

28.

Komisjon võib algatada menetluse ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 23 kohaldamist ja Euroopa Kohtusse kaebamise võimalust vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõike 2 teisele lõigule, kui ta leiab, et laenu või garantiid on vääralt kasutatud, või kui pärast kuuekuise tähtaja lõppemist ei ole laenu mitte tagasimaksmine enam õigustatud.

29.

Päästmisabi heakskiitmine ei tähenda tingimata ümberkorraldamiskava alusel antava abi heakskiitmist; sellist abi tuleb hinnata selle enda omaduste põhjal.

3.1.2.   Lihtsustatud kord

30.

Võimaluse korral püüab komisjon ühe kuu jooksul langetada otsuse päästmisabi kohta, mis täidab kõik jaotises 3.1.1. toodud tingimused ja järgmised kumulatiivsed nõuded:

a)

asjaomane äriühing vastab vähemalt ühele punktis 10 toodud kolmest kriteeriumist;

b)

päästmisabi piirdub lisas toodud valemi rakendamise tulemustega ega ületa 10 miljonit eurot.

3.2.   Ümberkorraldamisabi

3.2.1.   Üldpõhimõte

31.

Ümberkorraldamisabi tekitab erilisi konkurentsiga seotud probleeme, sest see võib suunata ebaõiglase osa struktuurilise kohandusega seotud koormast ning kaasnevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest probleemidest teistele abi mittesaavatele tootjatele ning teistele liikmesriikidele. Üldpõhimõtte järgi tuleks seetõttu lubada anda ümberkorraldamisabi ainult sel juhul, kui on võimalik näidata, et see ei ole vastuolus ühenduse huviga. See on võimalik ainult sel juhul, kui abi vastab rangetele kriteeriumidele ja kui kõik konkurentsimoonutused hüvitatakse äriühingu tegevuse jätkumisest tuleneva kasuga (nt kui on selge, et äriühingu tegevuse lõppemisest johtuvate koondamiste netomõju koos tarnijatele avaldatava mõjuga teravdaks tööhõiveprobleeme, või erandlikult, kui äriühingu turult kadumine võib põhjustada monopoolse või raske oligopoolse olukorra) ja kui põhimõtteliselt on konkurentide jaoks olemas piisavad kompensatsioonimeetmed.

3.2.2.   Abi lubamise tingimused

32.

Kui abistatavaid piirkondi, VKEsid ja põllumajandussektorit käsitlevatest erisätetest ei tulene teisiti (vt punktid 55, 56, 57, 59 ning peatükk 5), kiidab komisjon abi heaks ainult järgmistel tingimustel:

Äriühingu abikõlblikkus

33.

Äriühingut peab saama lugeda raskustes olevaks käesolevate suuniste tähenduses (vt punktid 9–13).

Pikaajalise elujõulisuse taastamine

34.

Abi andmise tingimus on ümberkorraldamiskava rakendamine, selle kinnitab komisjon iga abimeetme puhul eraldi, välja arvatud VKEde puhul vastavalt jaotisele 3.2.5.

35.

Ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse. Ümberkorraldamisabi peab seetõttu olema seotud elujõulise ümberkorraldamiskavaga, mida asjaomane liikmesriik kohustub rakendama. Komisjonile tuleb esitada üksikasjalik kava, mis eelkõige peab sisaldama turuülevaadet. Elujõulisuse paranemine peab tulenema peamiselt ümberkorraldamiskavas sisalduvatest sisemistest meetmetest, see võib välistel teguritel, nagu hindade ja nõudluse erinevused, mida äriühing ise eriti mõjutada ei saa, põhineda ainult sel juhul, kui turu arengu kohta tehtud oletused on üldtunnustatud. Ümberkorraldamine peab sisaldama sellise tegevuse lõpetamist, mis isegi pärast ümberkorraldamist oleks kahjumlik.

36.

Ümberkorraldamiskavas tuleb kirjeldada raskusteni viinud asjaolusid, andes sellega aluse soovitatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Ümberkorraldamiskavas tuleb muu hulgas arvesse võtta nõudmise ja pakkumise praegust olukorda ning tulevikuväljavaateid asjaomasel tooteturul vastavalt stsenaariumidele, mis põhinevad optimistlikel, pessimistlikel ja vahepealsetel oletustel ning äriühingu erilistel tugevatel ja nõrkadel külgedel. See kava peaks võimaldama äriühingul areneda uue struktuuri suunas, mis pakub pikaajalise elujõulisuse väljavaateid ning aitab äriühingul jalule tõusta.

37.

Kava peab pakkuma sellist pööret, mis võimaldaks äriühingul pärast ümberkorraldamise lõppemist kõik kulud ise kanda, kaasa arvatud amortisatsiooni- ja finantseerimiskulud. Ümberkorraldatud äriühingu eeldatav kapitalitasuvus peab olema küllaldane võimaldamaks tal turul omal jõul konkureerida. Kui äriühingu raskused tulenevad tõsistest puudustest ettevõtte juhtimissüsteemis, tuleb teha tarvilikud kohandused.

Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimine

38.

Et vähendada nii palju kui võimalik negatiivset mõju kaubandustingimustele ning kindlustada positiivsete mõjude ülekaal, tuleb võtta kompensatsioonimeetmed. Vastasel juhul tuleb abi lugeda “ühiste huvidega vastuolus olevaks” ja seetõttu ühisturule sobimatuks. Kompensatsioonimeetmete adekvaatsuse määratlemisel võtab komisjon arvesse pikaajalise elujõulisuse taastamise eesmärki.

39.

Meetmed võivad sisaldada vara loovutamist, tootmisvõimsuse või turuosa piiramist ning turutõkete vähendamist asjaomastel turgudel. Kompensatsioonimeetmete kohasuse hindamisel võtab komisjon arvesse turustruktuuri ja konkurentsitingimusi kindlustamaks, et ükski meede ei vii turustruktuuri halvenemisele, näiteks mõjutades kaudselt monopoolse või oligopoolse olukorra tekkimist. Kui liikmesriik suudab tõestada sellise olukorra tekkimise võimalust, tuleb kompensatsioonimeetmetega selline võimalus välistada.

40.

Meetmed peavad olema võrdelised abi moonutava mõjuga ja eriti äriühingu suuruse (16) ning suhtelise tähtsusega turul või turgudel. Need peaksid toimima eelkõige turul või turgudel, kus äriühingul on pärast ümberkorraldamist märkimisväärne turuosa. Vähendamise astet kaalutakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Komisjon määrab kindlaks vajalike meetmete määra ümberkorraldamiskavale lisatud turuülevaate alusel, ja kui vastav menetlus on juba algatatud, siis huvitatud poolte esitatud teabe alusel. Vähendamine peab olema ümberkorraldamiskavas sätestatud ümberkorraldamise lahutamatu osa. See põhimõte kehtib, kuni need loovutamised on ühe ja sellesama ümberkorraldamise osad, sõltumata sellest, kas need loovutamised leiavad aset enne või pärast riigiabi andmist. Kompensatsioonimeetmete hindamise eesmärgil ei loeta tootmisvõimsuse või turuosa piiramiseks kustutamisi ja kahjumit tekitavast tegevusest loobumist, mis on igal juhul tarvilikud elujõulisuse taastamiseks. Hindamisel võetakse arvesse igasugust varasemat päästmisabi.

41.

Väikeettevõtete suhtes seda tingimust tavaliselt ei kohaldata, sest võib eeldada, et ajutine abi väikeettevõtetele ei moonuta konkurentsi määral, mis on vastuolus ühise huviga, välja arvatud juhul, kui riigiabi eeskirjad võimaldavad teisiti või kui abisaaja tegutseb turul, mis kannatab pikaajalise ülemahutavuse all.

42.

Kui abisaaja tegutseb turul, mis kannatab pikaajalise ülemahutavuse all, nagu see määratletakse ulatuslikele investeerimisprojektidele regionaalabi andmist käsitlevas mitut valdkonda hõlmavas raamprogrammis, (17) võidakse äriühingu tootmisvõimsust või turuosa vähendada kuni 100 %. (18)

Miinimumiga piirduv abi: tegelik toetus abi arvestamata

43.

Toetuse suurus ja intensiivsus peavad rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas äriühingu, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid. Hindamisel võetakse arvesse igasugust varasemat päästmisabi. Abisaajatelt oodatakse omavahenditest tehtavat olulist makset ümberkorraldamiskava heaks, sealhulgas äriühingu säilimiseks ebaoluliste vara müügi või turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu. Makse on märk, et turg usub elujõulisuse taastamist. Makse peab olema tegelik ja ajakohane, välistades tulevase oodatava kasumi (nt rahavood) ning olema nii suur kui võimalik.

44.

Komisjon peab tavaliselt kohaseks järgmisi rahalisi panuseid: (19) väikeettevõtte puhul vähemalt 25 %, keskmise suurusega ettevõtete puhul vähemalt 40 % ja suurettevõtete puhul vähemalt 50 %. Liikmesriigi poolt tõestatud erakorraliste asjaolude ja eriliste raskuste puhul võib komisjon nõustuda väiksema panusega.

45.

Et piirata moonutavat toimet, ei tohi abi anda sel määral või sellises vormis, mis võimaldaks äriühingul ülemääraseid rahalisi ressursse kasutada agressiivseks turgu moonutavaks tegevuseks, mis ei ole seotud ümberkorraldamisprotsessiga. Seetõttu uurib komisjon pärast ümberkorraldamist äriühingu kohustuste taset, kaasa arvatud olukorda pärast maksunõuete edasilükkamist või vähendamist; eeskätt peetakse silmas äriühingu tegevuse jätkamise võimalust pärast kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse algatamist siseriikliku õiguse kohaselt. (20) Abi ei tohiks kasutada ka selliste uute investeeringute rahastamiseks, mis ei ole äriühingu elujõulisuse taastamiseks olulised.

Abi lubamisega seotud eritingimused

46.

Lisaks punktides 38–42 kirjeldatud kompensatsioonimeetmetele, ja kui asjaomane liikmesriik ei ole selliseid sätteid vastu võtnud, võib komisjon lisaks kehtestada vajalikuks peetavad tingimused ja kohustused tagamaks, et abi ei moonutaks konkurentsi ühiste huvidega vastuolus oleval määral. Ta võib näiteks nõuda, et liikmesriik:

a)

võtaks ise teatavaid meetmeid (nt avaks nõuetekohaselt ühenduse õigust arvestades teatavad äriühingu tegevusega otseselt või kaudselt seotud turud teistele ühenduse ettevõtjatele);

b)

kehtestaks abisaajale äriühingule teatavad kohustused;

c)

hoiduks andmast abisaajale äriühingule ümberkorraldamisperioodil muud tüüpi abi.

Ümberkorraldamiskava täielik rakendamine ja kehtestatud tingimuste järgimine

47.

Äriühing peab ümberkorraldamiskava täielikult rakendama ning täitma kõiki komisjoni abiandmise otsuses ettenähtud kohustusi. Komisjon loeb kõiki kava rakendamatajätmisi või muude kohustuste täitmatajätmisi abi kuritarvitamiseks, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 23 kohaldamist ja Euroopa Kohtusse kaebamise võimalust vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõike 2 teisele lõigule.

48.

Kui ümberkorraldamine hõlmab mitut aastat ja suuri summasid, võib komisjon nõuda ümberkorraldamisabi jaotamist osamakseteks ning seada iga osamakse tasumise tingimuseks, et:

i)

enne iga osamakse tasumist kinnitatakse ümberkorraldamiskava iga etapi rahuldavat rakendamist vastavalt kavandatud ajakavale; või

ii)

komisjon annab enne iga makset sellele kinnituse, olles eelnevalt kontrollinud, kas kava on rahuldavalt rakendatud.

Järelevalve ja aastaaruanne

49.

Komisjon peab asjaomaste liikmesriikide poolt edastatud korrapäraste üksikasjalike aruannete kaudu saama kinnitust ümberkorraldamiskava nõuetekohase rakendamise kohta.

50.

Suurtele äriühingutele antava abi korral tuleb neist aruannetest esimene komisjonile esitada tavaliselt hiljemalt kuus kuud pärast abi heakskiitmist. Seejärel tuleb aruanded komisjonile saata vähemalt kord aastas kindlal kuupäeval kuni ümberkorraldamiskava eesmärgid võib lugeda saavutatuks. Et võimaldada komisjonile vajaminevat ümberkorraldamiskava rakendamise järelevalvet, peavad need aruanded hõlmama kogu teavet, äriühingule tehtavate maksete ajakava ja äriühingu finantsseisundit ning abi heakskiitmise otsuses ettenähtud tingimuste või kohustuste järgimist. Eelkõige peavad nad sisaldama kogu asjakohast teavet ümberkorraldamisperioodil kas individuaalselt või üldise kava alusel äriühingule ükskõik mis eesmärgil antud abi kohta (vt punktid 68–71). Kui komisjon vajab õigeaegset kinnitust teatava põhilise teabe kohta, nt ettevõtte sulgemise või tootmisvõimsuse vähendamise kohta, võib ta nõuda aruannete sagedasemat esitamist.

51.

Väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral piisab tavaliselt abisaaja äriühingu bilansi ning kasumiaruande koopia esitamisest igal aastal, välja arvatud juhul, kui abi heakskiitvas otsuses on sätestatud rangemad tingimused.

3.2.3.   Ümberkorraldamiskava muutmine

52.

Kui ümberkorraldamisabi on heaks kiidetud, võib asjaomane liikmesriik ümberkorraldamisperioodil paluda komisjonil nõustuda ümberkorraldamiskavas ja toetuse suuruses tehtavate muudatustega. Komisjon võib selliseid muudatusi lubada järgmiste tingimuste täitmise korral:

a)

muudetud kava peab siiski võimaldama elujõulisuse taastamist mõistliku aja jooksul;

b)

kui toetust suurendatakse, peavad nõutavad kompensatsioonimeetmed olema laialdasemad, kui esialgu olid kehtestatud;

c)

kui kavandatavad kompensatsioonimeetmed on kitsamad, kui esialgu olid kehtestatud, tuleb ka toetuse määra vastavalt vähendada;

d)

kompensatsioonimeetmete rakendamise uue ajakava võib kasutusele võtta esialgu vastuvõetud ajakavast hiljem ainult äriühingust või liikmesriigist sõltumatutel põhjustel, muul juhul tuleb vastavalt vähendada ka toetuse määra.

53.

Kui komisjoni seatud tingimusi või liikmesriigi kohustusi leevendatakse, peab vastavalt vähendama abi, samuti võib seada muid tingimusi.

54.

Kui liikmesriik teeb heakskiidetud ümberkorraldamiskavva muudatusi komisjoni nõuetekohaselt teavitamata, algatab komisjon asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel menetluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 659/1999 (abi kuritarvitamine) artiklis 16, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 23 kohaldamist ja Euroopa Kohtusse kaebamise võimalust vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõike 2 teisele lõigule.

3.2.4.   Abistatavates piirkondades antav ümberkorraldamisabi

55.

Et majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus on asutamislepingu artikli 158 kohaselt üks ühenduse peamisi eesmärke ja artikli 159 (21) kohaselt peab muude valdkondade poliitika andma oma panuse selle eesmärgi saavutamisse, tuleb komisjonil abistatavates piirkondades antava ümberkorraldamisabi hindamisel arvesse võtta regionaalarengu vajadusi. Raskustes oleva äriühingu paiknemine abistatavas piirkonnas ei ole siiski küllaldane põhjus, et ümberkorraldusabi õigustada: keskmise või pika ajavahemiku jooksul ei aita piirkonda äriühingute kunstlik toetamine. Regionaalarengu edendamiseks on piirkonna huvides kasutada oma vahendeid muude elujõuliste ja püsivate tegevuste võimalikult kiireks arendamiseks. Konkurentsi moonutamist tuleb minimeerida isegi sel juhul, kui abi antakse abistatavates piirkondades tegutsevatele äriühingutele. Selles kontekstis tuleb samuti arvesse võtta kaasneva kahjuliku toime võimalust, mis võib haarata asjaomast piirkonda ja teisi abistatavaid alasid.

56.

Seega kohaldatakse punktides 32–54 loetletud kriteeriume ka abistatavate piirkondade suhtes isegi regionaalarengu vajadusi arvestades. Abistatavates piirkondades võivad abi andmise tingimused kompensatsioonimeetmete rakendamise ja abisaaja panuse osas olla leebemad, kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad ei näe ette teisiti. Kui regionaalarengu võimalused seda õigustavad ning juhul kui tootmisvõimsuse või turuosa vähendamine näib olevat kõige sobivam meede konkurentsimoonutuste vältimiseks, nõutakse abistatavates piirkondades väiksemat tootmisvõimsuse vähendamist kui muudes piirkondades. Neil asjaomase liikmesriigi tõendatud juhtudel tehakse vahet asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabikõlblike piirkondade ja artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblike piirkondade vahel, et võtta arvesse esimesena nimetatud piirkondade regionaalprobleemide suuremat tõsidust.

3.2.5.   VKEdele antav ümberkorraldamisabi

57.

Väikeettevõtetele (22) antav abi mõjutab kaubandustingimusi tavaliselt vähem kui suurtele äriühingutele antav abi. Sama kehtib ka ümberkorraldamisabi puhul, nii et punktides 32–54 sätestatud tingimuste kohaldamine on leebem järgmisel viisil:

a)

väikeettevõtetele antav ümberkorraldamisabi ei ole tavaliselt seotud kompensatsioonimeetmetega (vt punkt 41), kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad ei näe ette teisiti;

b)

aruannete sisule esitatavad nõuded on VKEde puhul leebemad (vt punktid 49, 50 ja 51).

58.

Seevastu kohaldatakse ühekordse abi põhimõtet (jaotis 3.3) VKEde suhtes täielikult.

59.

VKEde ümberkorralduskavad ei vaja komisjoni heakskiitu. Samas peab kava vastama punktides 35–37 toodud nõuetele, saama asjaomase liikmesriigi heakskiidu ning see tuleb edastada komisjonile. Abi andmise tingimuseks peab olema ümberkorralduskava täielik rakendamine. Nende tingimuste kontrollimise kohustus lasub liikmesriigil.

3.2.6.   Ümberkorraldamise sotsiaalkulude katteks antav abi

60.

Ümberkorraldamiskavadega kaasneb tavaliselt mõjutatud tegevuse vähendamine või sellest loobumine. Sellised kahandamised on sageli vajalikud ratsionaliseerimise ja tõhususe huvides, olenemata tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võib olla abi andmise tingimus. Selliste meetmete põhjusest olenemata on nende tagajärg tavaliselt äriühingu tööjõu koondamine.

61.

Liikmesriikide tööõigusaktid võivad hõlmata üldisi sotsiaalkindlustuskavasid, mille kohaselt koondamistasu ja ennetähtaegset vanaduspensioni makstakse otse koondatud töötajatele. Selliseid kavasid ei loeta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvaks riigiabiks.

62.

Peale otse makstava koondamistasu ja ennetähtaegse vanaduspensioni peab valitsus üldiste sotsiaaltoetuskavade kohaselt sageli katma selliste hüvitiste kulu, mida äriühing maksab koondatud töötajatele ning mis lähevad kaugemale äriühingu seaduse- või lepingujärgsetest kohustustest. Kui selliseid kavasid kohaldatakse üldiselt ilma sektoriviisiliste piiranguteta selliste töötajate suhtes, kes vastavad eelnevalt määratletud ja automaatselt abi saamise õigust andvatele tingimustele, ei loeta neid kavasid artikli 87 lõike 1 kohast ümberkorraldamist teostavatele äriühingutele antavat abi sisaldavaks. Kui neid kavasid kasutatakse siiski ümberkorraldamise toetamiseks konkreetsetes tegevusvaldkondades, võivad kavad nende kasutamise valikulisuse tõttu abi sisaldada. (23)

63.

Koondamistasude ja/või ennetähtaegse vanaduspensioni maksmine, mis kuulub äriühingu kohustuste hulka tööõigusaktide või ametiühingutega sõlmitud kollektiivlepingute alusel, on osa äriühingu omavahenditest makstavatest tavalistest kuludest. Seetõttu tuleb nende kulude katmiseks mõeldud riigipoolset rahastamist lugeda abiks, olenemata sellest, kas need maksed tehakse otse äriühingule või valitsusasutuse kaudu töötajatele.

64.

Komisjon ei ole aprioorselt sellise abi vastu, kui seda antakse raskustes olevatele äriühingutele, sest selle majanduslik kasu on asjaomase äriühingu huvidest suurem ning ulatub kaugemale, hõlbustades struktuuriliste muutuste tegemist ja vähendades raskusi.

65.

Lisaks koondamistasudele ja ennetähtaegsele vanaduspensionile võib ümberkorraldamisabi anda seoses konkreetsete ümberkorraldamisskeemidega väljaõppeks, nõuandeks, töö otsimiseks, kolimiseks ning erialaseks ettevalmistuseks uut äritegevust alustavatele töötajatele. Komisjon suhtub sellisesse abisse alati positiivselt, kui seda antakse raskustes olevatele äriühingutele.

66.

Punktides 62–65 kirjeldatud abi liiki tuleks ümberkorraldamiskavas selgesti täpsustada, sest seda abi, mida antakse koondatud töötajate heaks võetavateks sotsiaalseteks meetmeteks, ei võeta arvesse punktides 38–42 nimetatud kompensatsioonimeetmete määra kindlaksmääramisel.

67.

Ühist huvi silmas pidades tagab komisjon ümberkorraldamiskava raames, et muudes liikmesriikides kui abi andvas liikmesriigis piiratakse ümberkorraldamise sotsiaalseid mõjusid miinimumini.

3.2.7.   Kohustus teavitada komisjoni igasugusest abisaajale äriühingule ümberkorraldusperioodil antud abist

68.

Suurele või keskmise suurusega äriühingule käesolevate suuniste alusel antud ümberkorraldamisabi hindamisel võib iga muu ümberkorraldamisperioodil isegi juba lubatud kava alusel antav investeerimisabi mõjutada komisjoni hinnangut nõutavate kompensatsioonimeetmete ulatuse kohta.

69.

Suure ja keskmise suurusega äriühingu ümberkorraldamisabi käsitlevates teatistes tuleb täpsustada kogu muu abisaajale äriühingule ümberkorraldamisperioodil kavandatav abi, kui selle suhtes ei kohaldata vähese tähtsusega abi või erandi reeglit. Komisjon võtab sellist abi arvesse ümberkorraldamisabi hindamisel.

70.

Komisjoni tuleb teavitada eraldi igasugusest suurele ja keskmise suurusega ettevõttele ümberkorraldamisperioodil tegelikult antud abist, kui komisjon ei teadnud seda ümberkorraldamisabi andmise otsustamise ajal.

71.

Komisjon tagab, et heakskiidetud kavade alusel antava abi puhul ei hiilita mööda käesolevate suuniste nõuetest.

3.3.   Ühekordne abi

72.

Päästmisabi on ühekordne meede, mis on kavandatud eeskätt äriühingu tegevuse jätkamiseks piiratud ajavahemikul, mille jooksul saab hinnata äriühingu tulevikuväljavaateid. Ei saa lubada korduvaid päästmisabimeetmeid, mis ainult säilitaksid kehtiva olukorra, lükkaksid vältimatu edasi ning suunaksid majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid teistele tõhusamatele tootjatele või teistele liikmesriikidele. Seega tuleks päästmisabi anda vaid üks kord (ühekordse abi tingimus). Vältimaks äriühingute ebaausat abistamist ning nende elus püsimist vaid korduva riigiabi toel, tuleks sama põhimõtte alusel anda ümberkorraldamisabi vaid üks kord. Kui päästmisabi antakse äriühingule, mis on juba saanud ümberkorraldamisabi, võib lugeda, et abisaaja raskused on püsiva iseloomuga ning korduv riigi sekkumine põhjustab konkurentsimoonutusi, mis on vastuolus ühise huviga. Selline korduv riigi sekkumine ei tohiks olla lubatud.

73.

Teatades komisjonile kavandatavast päästmis- või ümberkorraldamisabist, peab liikmesriik täpsustama, kas asjaomane äriühing on minevikus juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, kaasa arvatud enne käesolevate suuniste kohaldamiskuupäeva antud abi ning igasugune muu abi, millest ei ole teatatud. (24) Sellisel juhul ning juhul kui päästmisabi andmisest või ümberkorraldamisperioodi lõppemisest või ümberkorraldamiskava peatamisest on möödunud alla 10 aasta (olenevalt sellest, mis on hilisem), ei luba komisjon edasist päästmis- või ümberkorraldamisabi, välja arvatud järgmistel juhtudel lubatud erandid:

a)

ümberkorraldamisabi järgneb päästmisabile üksiku ümberkorraldamismeetme osana; või

b)

päästmisabi antakse vastavalt jaotises 3.1.1 toodud tingimustele ning sellele abile ei järgne riigi poolt toetatud ümberkorraldamine, kui:

i)

äriühingut võib pärast päästmisabi andmist pidada pikaajaliselt elujõuliseks ja

ii)

ettenägematute asjaolude (25) tõttu, mille eest äriühing ei vastuta, osutub uus päästmis- või ümberkorraldamisabi vajalikuks vähemalt viie aasta pärast;

c)

erandlike ja ettenägematute asjaolude puhul, mille eest äriühing ei vastuta.

Punktides b ja c nimetatud juhtudel ei saa kasutada jaotises 3.1.2 nimetatud lihtsustatud korda.

74.

Äriühingule abi andmisele järgnevad muutused selle abisaaja omandisuhetes või mis tahes kohtu- või haldusmenetlus, mis paneb äriühingu bilansi kindlamale alusele, vähendab tema kohustusi või kustutab varasemad võlad, ei mõjuta selle reegli kohaldamist, kui küsimus on sama äriühingu tegevuse jätkamises.

75.

Kui kontsern on saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, ei luba komisjon tavaliselt edasist päästmis- või ümberkorraldamisabi kontsernile endale või samasse kontserni kuuluvatele üksustele enne 10 aasta möödumist päästmisabi andmisest või ümberkorraldamisperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest, olenevalt sellest, mis on hilisem. Kui kontserni kuuluv üksus on saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, on kontsernil tervikuna ja selle teistel üksustel, välja arvatud varasemal abisaajal, õigus saada päästmis- või ümberkorraldamisabi (kui peetakse kinni käesolevate suuniste teistest sätetest). Liikmesriigid peavad tagama, et kontsern või kontserni kuuluvad teised üksused ei anna abi edasi varasemale abisaajale.

76.

Kui äriühingu varasid üle võtva äriühingu enda suhtes on kohaldatud punktis 74 loetletud menetlusi või siseriikliku õiguse kohast kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja kui see äriühing on ise juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, ei kohaldata ostja suhtes ühekordse abi nõuet tingimusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

ostja on vanast äriühingust selgesti eraldatud;

b)

ostja on vana äriühingu varad omandanud turuhinnaga;

c)

vana äriühingu likvideerimine, kohtu järelevalve all juhtimine või ost ei ole lihtsalt vahendid, millega vältida ühekordse abi tingimuse kohaldamist. Komisjon võib otsustada, et asi oli selle tingimuse vältimises, kui ostja poolt tuvastatud raskusi võis vana äriühingu varade ülevõtmisel selgesti ette näha.

77.

Siin tuleks siiski rõhutada, et varade ostmiseks antavat abi ei saa käesolevate suuniste alusel lubada, sest sel juhul oleks tegemist esialgseks investeeringuks antava abiga.

4.   VKEde ABIKAVAD

4.1.   Üldpõhimõtted

78.

Komisjon lubab raskustes olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate päästmis- ja/või ümberkorraldamisabikavasid ainult sel juhul, kui asjaomased ettevõtjad vastavad ühenduse VKEde mõistele. Kui järgmistest erisätetest ei tulene teisiti, hinnatakse selliste kavade vastavust peatükis 2 ja 3 sätestatud tingimuste kohaselt, erandiks on jaotis 3.1.2, mis ei kehti abikavade kohta. Kui kava alusel antav abi ei vasta mõnele neist tingimustest, tuleb sellest eraldi teatada ja komisjon peab selle eelnevalt heaks kiitma.

4.2.   Abikõlblikkus

79.

Kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad ei näe ette teisiti, vabastatakse käesolevate suuniste kohaldamiskuupäevast lubatavate kavade alusel VKEdele antav abi eraldi teatamisest ainult sel juhul, kui asjaomane ettevõtja vastab vähemalt ühele punktis 10 sätestatud kolmest kriteeriumist. Kui ettevõtjale antav abi ei vasta ühelegi neist kolmest kriteeriumist, tuleb sellest komisjonile eraldi teatada, et komisjon võiks otsustada, kas tegemist on raskustes oleva äriühinguga. Abist turul tegutsetavatele ettevõtetele, vaatamata nende suurusele, mis kannatavad pikaajalise ülemahutavuse all, tuleb samuti komisjonile eraldi teatada, et komisjon saaks otsustada punkti 42 rakendamise üle.

4.3.   Päästmisabikavade lubamise tingimused

80.

Et komisjon võiks päästmisabikavad heaks kiita, peavad need vastama punkti 25 alapunktides a, b, d ja e sätestatud tingimustele. Päästmisabi võib anda kuni kuueks kuuks, mille jooksul tuleb analüüsida äriühingu seisundit. Enne selle ajavahemiku lõppu peab liikmesriik kas ümberkorraldamiskava või likvideerimiskava heaks kiitma või nõudma abisaajalt laenu ning riskipreemiale vastava abi väljamaksmist.

81.

Päästmisabist, mis antakse pikemaks ajaks kui kuus kuud või mida ei maksta kuue kuu jooksul tagasi, tuleb komisjonile teatada eraldi.

4.4.   Ümberkorraldamisabikavade lubamise tingimused

82.

Komisjon lubab ümberkorraldamisabikavasid ainult siis, kui abi saamise tingimus on, et abisaaja rakendab täielikult asjaomase liikmesriigi poolt heakskiidetud ümberkorraldamiskava, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

elujõulisuse taastamine: kohaldatakse punktides 34–37 sätestatud kriteeriume;

b)

põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimine: et väikeettevõtetele antav abi moonutab konkurentsi vähem, ei kohaldata punktides 38–42 sätestatud põhimõtet, kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad ei näe ette teisiti. Kavades tuleks siiski sätestada, et abisaajad äriühingud ei või oma tootmisvõimsust ümberkorraldamiskava jooksul suurendada. Keskmise suurusega ettevõtete suhtes kohaldatakse punkte 38–42;

c)

vajaliku miinimumini piiratud abi: kohaldatakse punktides 43–45 sätestatud põhimõtteid;

d)

ümberkorraldamiskava muutmine: kavasse tehtavad muudatused peavad vastama punktides 52, 53 ja 54 sätestatud reeglitele.

4.5.   Päästmis- ja/või ümberkorraldamisabi lubamise ühised tingimused

83.

Kavades tuleb täpsustada ühele äriühingule päästmis- ja/või ümberkorraldamistoimingu osana antava võimaliku toetuse maksimaalne suurus, kaasa arvatud kava muutmise juhtumid. Seda määra ületavast abist tuleb komisjonile teatada eraldi. Ühele äriühingule antava päästmis- ja ümberkorraldamisabi maksimaalne suurus võib olla kuni 10 miljonit eurot, kaasa arvatud muudest allikatest või muude kavade raames antav toetus.

84.

Samuti tuleb kinni pidada ühekordse abi põhimõttest. Kohaldatakse jaotises 3.3 sätestatud reeglit.

85.

Liikmesriigid peavad komisjoni eraldi teavitama meetmetest, kui äriühing võtab varad üle äriühingult, kes on juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi.

4.6.   Järelevalve ja aastaaruanded

86.

Punkte 49, 50 ja 51 ei kohaldata abikavade kohta. Abikava heakskiitmise tingimus on siiski, et tavapäraselt kord aastas esitatakse kava rakendamise kohta aruanne, mis sisaldab komisjoni juhendis ühtsete aruannete kohta (26) täpsustatud teavet. Lisaks peavad aruanded sisaldama kõikide abisaajate äriühingute loetelu, milles igaühe kohta tuleb täpsustada järgmist:

a)

ettevõtte nimi;

b)

ettevõtte sektorikood, kasutades NACE (27) kolmenumbrilisi sektori klassifikatsioonikoode;

c)

töötajate arv;

d)

aastakäive ja bilansi lõppsumma;

e)

antud abi suurus;

f)

abisaaja panuse suurus ja vorm;

g)

vajaduse korral kompensatsioonimeetmete vorm ja määr;

h)

vajaduse korral äriühingule minevikus antud ümberkorraldamisabi või muu vastav toetus;

i)

teave selle kohta, kas abisaaja äriühing on enne ümberkorraldamisperioodi lõppu tegevuse lõpetanud või kas tema suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus.

5.   PÕLLUMAJANDUSES ÜMBERKORRALDAMISABI SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED (28)

5.1.   Kompensatsioonimeetmed

87.

Punktides 38–42, 57 ja punkti 82 alapunktis b sätestatakse, et kompensatsioonimeetmete nõuet väikeettevõtete puhul tavaliselt ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad näevad ette teisiti. Põllumajandussektoris nõuab komisjon tavaliselt kompensatsioonimeetmeid punktides 38–42 sätestatud põhimõtete kohaselt kõikidelt ümberkorraldamisabi saajatelt nende suurusest hoolimata.

5.2.   Ülevõimsuse mõiste

88.

Käesolevate suuniste kohaldamisel määratleb komisjon liigset struktuurilist tootmisvõimsust iga üksikjuhtumi kohta eraldi, võttes eelkõige arvesse asjaomase tootekategooria turutasakaalustusmeetmete ulatust ja suundumust viimase kolme aasta jooksul, eriti eksporditoetusi ja turult kõrvaldamisi, maailmaturuhindade arengut ja ühenduse õigusaktides sätestatud sektoriviisilisi piirmääru.

5.3.   Päästmis- ja ümberkorraldamisabikavade abikõlblikkus

89.

Erandina punktist 79 võib komisjon vabastada VKEle antava abi eraldi teatamise kohustusest, kui asjaomane VKE ei vasta vähemalt ühele punktis 10 sätestatud kolmest kriteeriumist.

5.4.   Tootmisvõimsuse vähendamine

90.

Liigse struktuurilise tootmisvõimsuse korral kohaldatakse punktides 38–42 sätestatud pöördumatu vähendamise või lõpetamise nõuet. Avatud põllumajandusmaad võib taaskasutada 15 aastat pärast tootmisvõimsuse lõpetamist. Selle ajani tuleb see hoida heas põllumajanduslikus ja keskkonnakorras kui maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil vastavalt nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (29) artikliga 5 ja koos asjakohaste rakenduseeskirjadega.

91.

Kui abimeede on suunatud konkreetsetele toodetele või ettevõtjatele, peab tootmisvõimsuse vähendamine olema vähemalt 10 % sellest tootmisvõimsusest, ja millele antakse ümberkorraldamisabi. Muude kindla suunitluseta meetmete puhul peab ülalnimetatud tootmisvõimsuse vähendamine küündima vähemalt 5 %ni. Vähem soodsates piirkondades (30) vähendatakse ümberkorraldamisabi korral tootmisvõimsuse vähendamise nõuet 2 % võrra. Komisjon loobub kõnealustest tootmisvõimsuse vähendamise nõuetest, kui abisaajate kasuks tehtud ümberkorraldamisabi otsused asjaomases sektoris kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul ei hõlma kokku üle 1 % selle sektori aastasest koguväärtusest asjaomases liikmesriigis. Konkreetse piirkonnaga piirduva abi puhul võib seda reeglit kohaldada piirkondlikul tasandil.

92.

Tootmisvõimsuse pöördumatu vähendamise või lõpetamise nõuet võib pidada täidetuks vastaval turutasemel (ilma et seda vältimatult kohaldataks ümberkorraldamisabi saajate suhtes). Ühise põllumajanduspoliitika sätteid järgides võivad liikmesriigid valida mis tahes tootmisvõimsuse vähendamise süsteemi.

93.

Liikmesriik peab näitama, et tootmisvõimsuse vähendamine täiendab mis tahes vähendamist, mis leiab aset ilma ümberkorraldamisabita.

94.

Kui tootmisvõimsuse vähendamine ei puuduta abisaaja tootmisvõimsust, tuleb vähendamismeetmeid rakendada hiljemalt aasta pärast abi andmist.

95.

Kindlustamaks vastaval turutasemel tootmisvõimsuse sulgemise tõhusust, peab liikmesriik kohustuma mitte andma riigiabi tootmisvõimsuse suurendamiseks asjaomases sektoris. See kohustus jääb jõusse viieks aastaks alates kuupäevast, mil nõutav tootmisvõimsuse vähendamine tegelikult saavutati.

96.

Ümberkorraldamisabi saamise õigust ja määra kindlaks määrates ei võeta arvesse üksikute ettevõtjate suhtes kohaldatava ühenduse kvoodi järgimise kohustust ja sellega seotud sätteid.

5.5.   Ühekordse abi tingimus

97.

Ühekordse päästmis- või ümberkorraldamisabi põhimõtet kohaldatakse ka põllumajandussektori suhtes. Jaotises 3.3 sätestatud kümneaastase perioodi asemel rakendatakse viieaastast perioodi.

5.6.   Järelevalve ja aastaaruanne

98.

Põllumajandussektori järelevalve ja aastaaruannete suhtes kohaldatakse peatükkides 3 ja 4 sätestatud eeskirju, välja arvatud kohustus esitada kõikide abisaajate nimekiri ja teatavad andmed igaühe kohta (punkti 86). Kui kohaldatakse punktide 90–96 sätteid, peab aruanne sisaldama ka andmeid, mis näitavad ümberkorraldamisabile tuginevat tootmisvõimsust ning saavutatud tootmismahu vähendamist.

6.   ARTIKLI 88 LÕIKELE 1 VASTAVAD ASJAKOHASED MEETMED

99.

Komisjon teeb asutamislepingu artikli 88 lõike 1 kohaselt eraldi kirjas ettepaneku, et liikmesriigid võtaksid oma olemasolevaid abikavasid silmas pidades vastu punktides 100 ja 101 sätestatud asjakohased meetmed. Komisjon seab igasuguse edaspidise abikava lubamise tingimuseks vastavuse neile sätetele.

100.

Liikmesriigid, kes on komisjoni ettepaneku vastu võtnud, peavad kuue kuu jooksul kohandama pärast 9. oktoobrit 2004 toimima jäävad abikavad käesolevate suunistega.

101.

Liikmesriigid peavad teatama oma nõustumisest asjakohaste meetmetega ühe kuu jooksul pärast asjakohaste meetmete rakendusettepanekut sisaldava kirja kättesaamist.

7.   KOHALDAMISKUUPÄEV JA KESTUS

102.

Komisjon kohaldab käesolevaid suuniseid 10. oktoobrist 2004 9. oktoobrini 2009.

103.

Teatised, mis komisjon registreerib enne 10. oktoobrit 2004, vaadatakse läbi teatiste esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel.

104.

Komisjon uurib iga tema loata antud ning seetõttu asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 vastuolus oleva päästmis- või ümberkorraldamisabi kokkusobivust ühisturuga käesolevate suuniste alusel, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas abi andmise ajal kehtivate suuniste alusel.


(1)  EÜT C 368, 23.12.1994, lk 12.

(2)  EÜT C 283, 19.9.1997, lk 2. Vaata ka 5. peatüki pealkirjaga seotud joonealust märkust.

(3)  EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2.

(4)  See viitab eelkõige nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud äriühingu liikidele, direktiivi on muudetud direktiiviga 2003/51/EMÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16).

(5)  Analoogia alusel nõukogu direktiivi 77/91/EMÜ (EÜT L 26, 30.1.1977, lk 1) artikli 17 sätetega.

(6)  See viitab eelkõige muudetud nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ artikli 1 lõike 1 teises lõigus nimetatud äriühingu liike.

(7)  Määratlemaks, kas äriühing on iseseisev või moodustab kontserni osa, võetakse arvesse kriteeriumid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 68/2001 lisas 1 (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20), muudetud määrusega (EÜ) nr 363/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 20).

(8)  Nõukogu 23. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1407/2002, (EÜT L 205, 2.8.2002, lk 1) artikkel 3. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(9)  ESTÜ asutamislepingu lõppemisest tulenevaid konkurentsipoliitika teatavaid aspekte käsitleva komisjoni teatise punkt 19 (EÜT C 152, 26.6.2002, lk 5). Päästmis- ja ümberkorraldamisabi terasesektoris käsitleva komisjoni teatise punkt 1 (EÜT C 70, 19.3.2002, lk 21). Ulatuslikele investeerimisprojektidele piirkondliku abi andmiseks ettenähtud mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi kohaselt vastuvõetud asjakohased meetmed (EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8).

(10)  Sellealased erieeskirjad kehtivad lennundussektoris (EÜT C 350, 10.12.1994, lk 5).

(11)  See tähendab, et VKEdele antav abi, mis ei vasta käesolevate suuniste punktis 79 sätestatud tingimustele, võidakse eraldi teatamise nõudest siiski vabastada.

(12)  EÜT C 19, 20.1.2001, lk 7.

(13)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(14)  15. mai 1977. aasta otsus kohtuasjas C-355/95 P: Textilwerke Deggendorf v. komisjon [1997] ECR I-2549.

(15)  Erandi võib teha pangandussektoris antava päästmisabi puhul, et kõnealune krediidiasutus võiks ajutiselt jätkata pangandustegevust vastavalt usaldatavuse järelevalvet käsitlevatele jõus olevatele õigusaktidele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/12/EÜ, EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1). Abi, mis ei ole punkti a tingimustele vastavas laenu või laenugarantii vormis, peab igal juhul vastama päästmisabi üldpõhimõtetele ning see ei saa koosneda rahalistest struktuurimeetmetest, mis on seotud panga enda rahaliste vahenditega. Iga muud tüüpi abi kui, see, mis on punkti a tingimustele vastavas laenu või laenugarantii vormis võetakse arvesse siis, kui uuritakse ümberkorraldamiskava alusel võetavaid kompenseerivaid meetmeid vastavalt punktidele 38–42.

(16)  Komisjon võib arvesse võtta ka asjaolu, kas äriühing on keskmise suurusega või suurettevõte.

(17)  EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8.

(18)  Sellisel juhul lubab komisjon abi vaid ümberkorralduste sotsiaalsete kulutuse leevendamiseks vastavalt jaotisele 3.2.6 ning keskkonnaabi saastatud alade puhastamiseks, mida võidakse maha jätta.

(19)  Vt punkt 7. See miinimumpanus ei tohi sisaldada abi. Nii on näiteks juhul, kui laenu korral on saadud intressitoetust või laenule on antud abielementidega valitsuse garantii.

(20)  Vt punkti 10 lõige c.

(21)  EÜ asutamislepingu artiklis 159 sätestatakse muu hulgas, et “ühenduse poliitika ja meetmete kavandamisel ja rakendamisel ning siseturu rajamisel võetakse arvesse artiklis 158 seatud eesmärke ning aidatakse kaasa nende saavutamisele”.

(22)  Nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36). Kuni 31. detsembrini 2004 kehtib komisjoni soovituses 96/280/EÜ (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4) toodud määratlus.

(23)  Oma 26. septembri 1996. aasta otsuses kohtuasja C-241/94 (Prantsusmaa v. komisjon [1996], ECR I-4551), (Kimberly Clark Sopalin) kohta kinnitas kohus, et Prantsusmaa siseriikliku tööhõivefondi kaudu Prantsusmaa ametiasutuste poolt diskretsiooni alusel teostatud rahastamine võis asetada teatavad ettevõtjad muudest ettevõtjatest soodsamasse olukorda, olles seega abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. (Kohtuotsuses ei seatud kahtluse alla komisjoni järeldust, milles abi loeti ühisturuga kokkusobivaks.)

(24)  Teatamata jäetud abi osas võtab komisjon oma analüüsis arvesse võimalust, et abi võidakse lugeda ühisturuga kokkusobivaks muu kui päästmis- või ümberkorraldamisabina.

(25)  Ettenägematuteks asjaoludeks loetakse selliseid asjaolusid, mida äriühingu juhtkonnal ei olnud ümberkorraldamiskava koostamisel võimalik kuidagi ette näha ning mis ei tulene äriühingu juhtkonna hooletusest või eksimustest või kontserni otsusest, millesse äriühing kuulub.

(26)  Vt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (EÜ asutamislepingu artikli 93 üksikasjalike eeskirjade kohaldamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 rakendussätete vastuvõtmise kohta) III lisa A ja B (olemasoleva riigiabi standarditud aruande vorm) (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(27)  Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, mille avaldas Euroopa Ühenduste Statistikaamet.

(28)  Hõlmates käesolevate suuniste tähenduses kõiki asutamislepingu I lisas nimetatud põllumajanduslikus esmatootmises tegevaid ettevõtjaid. See peatükk ei hõlma abimeetmeid põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele. Abi põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele tuleb hinnata vastavalt käesolevate suuniste üldeeskirjadele. Kalandust ja akvakultuuri käesolev peatükk ei hõlma.

(29)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 864/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 48).

(30)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklis 13 ja järgnevates artiklites määratletud tähenduses, (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80), viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 583/2004, (ELT L 91, 30.3.2004, lk 1).


LISA

Valem (1) arvutamaks päästmisabi maksimaalsummat, mille puhul kohaldatakse lihtsustatud menetlust:

Formula

Valem põhineb äriühingu tegevustulemustel (EBIT — tulu ilma intressi ja maksudeta) abi andmisele/abist teatamisele eelneval aastal (mida tähistab t). Sellele on liidetud kulum. Saadud summale tuleb liita käibekapitali muutus. Käibekapitali muutus leitakse viimaste lõppenud aruandeperioodide käibevara ja käibekohustuste (2) vahena. Kui tegevustulemuse tasandil esineb klausleid, tuleb need selgelt välja tuua ning lõpptulemus ei tohi selliseid klausleid sisaldada.

Valemi eesmärk on äriühingu tegevuse negatiivse rahavoo määratlemine abitaotlemisele eelneval aastal (või abiandmisele eelneval aastal teatamata abi puhul). Pool sellest summast peaks hoidma äriühingut töös kuue kuu kestel. Seega jagatakse valemi tulemus kahega.

Valemit saab rakendada vaid siis, kui tulemus on negatiivne.

Kui valemi tulem on positiivne, tuleb esitada üksikasjalik selgitus, mis näitab, et äriühingul on punktides 10 ja 11 määratletud raskused.

Näide:

Tulu ilma intressi ja maksudeta (miljonit eurot)

(12)

Kulum (miljonit eurot)

(2)

Bilansiaruanne (miljonit eurot)

31. detsember, X

31. detsember, XO

Käibevara

Sularaha ja muud likviidsed varad

10

5

Debitoorne võlgnevus

30

20

Laoseis

50

45

Ettemakstud kulud

20

10

Muu käibevara

20

20

Käibevara kokku

130

100

Käibekohustused

Maksmisele kuuluvad arved

20

25

Viitkulutused

15

10

Ettemakstud tulud

5

5

Käibekohustused kokku

40

40

Käibekapital

90

60

Käibekapitali muutus

(30)

Päästmisabi ülemmäär = [-12 + 2 + (-30)] / 2 = -20 miljonit eurot

Kuna valemi tulemus on suurem kui 10 miljonit eurot, ei saa kasutada punktis 30 kirjeldatud lihtsustatud protseduuri. Selle piiri ületamisel peab liikmesriik esitama selgituse, kuidas on kindlaks määratud äriühingu tulevased rahavoovajadused ning päästmisabi suurus.


(1)  EBITile (earnings before interest and taxes tulu ilma intresside ja maksudeta taotlemiseelse aasta (t) aastaaruande kohaselt) tuleb liita sama perioodi kulum ning käibekapitali muutus 2 aasta jooksul (aastal enne taotluse esitamist ja sellele eelnenud aastal), mis on jagatud kahega, et määrata kindlaks 6 kuu summa, st päästmisabi tavapärasel lubatud perioodil.

(2)  Käibevara: likviidsed vahendid, debitoorne võlgnevus (kliendi- ja võlgnikukontod), muu käibevara ja ettemakstud kulud, laovarud.

Käibekohustused: rahaline võlgnevus, maksmisele kuuluvad kaubaarved (tarnijate ja võlausaldajate arved) ning muud käibekohustused, ettemakstud tulud, muud viitkohustused, maksukohustused


Top