Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Põllumajandusturgude ühine korraldus ELis

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 1308/2013 – põllumajandustoodete ühine turukorraldus

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

  • Määruse eesmärk on turgusid stabiliseerida ja ennetada turukriiside eskaleerumist, luues põllumajandusturgudele turvaabinõu turusekkumismeetmete (riiklik sekkumine1 ja eraladustamistoetus) ja erakorraliste meetmete kasutamise teel. Sellega nähakse ette ka turu läbipaistvuse meetmed, mis võimaldavad põllumajandustootjatel teha turu arengut silmas pidades paremaid tootmis- ja investeerimisotsuseid.
  • Selle eesmärk on tõsta tootlikkust ja kvaliteeti tootmistasandil, kasvatada nõudlust, aidata ELi põllumajandussektoritel paremini kohaneda turu muutustega ning parandada nende konkurentsivõimet konkreetsete sektorite (eriti puu-ja köögivilja ning veinisektori) toetamise kaudu.
  • Sellega püütakse soodustada koostööd toiduainete tarneahela ulatuses tootjaorganisatsioonide2 ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide3 (konkreetsetes sektorites toodete tootmise, kaubanduse ja/või töötlemisega tegelevaid toiduainete tarneahela osapooli esindavad organisatsioonid) kaudu.
  • Sellega kehtestatakse minimaalsed kvaliteedinõuded (turustamisstandardid), eeskirjad ja tingimused tootmisprotsessi ja toodete kvaliteedi tagamiseks. Sellega määratakse kindlaks vabatahtlike märgete kasutamine erinevate toodete puhul nende omadustele või tootmisprotsessidele lisandväärtuse andmiseks. Sellega sätestatakse ka eeskirjad, mis käsitlevad põllumajandustoodetega kauplemist, ja erieeskirjad konkurentsi kohta.
  • Määrust on korduvalt muudetud, sealhulgas viimati määrusega (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse üleminekusätted ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kohta 2021. ja 2022. aastal.

PÕHIPUNKTID

Määruses sätestatud põhieeskirjad on jagatud mitmeks osaks. Euroopa Komisjonile antakse õigus võtta vastu täiendavaid delegeeritud ja rakendusakte, et neid eeskirju lisaks täpsustada.

  1. Siseturg

    Siseturu osa on omakorda jagatud mitmeks jaotiseks ja peatükiks.

    Turusekkumine

    Määrusega kehtestatakse turusekkumise eeskirjad kindlaksmääratud toodete loetelule järgmistes valdkondades.

    Riiklik sekkumine ja eraladustamistoetus

    Määrusega kehtestatakse turusekkumise eeskirjad, milles käsitletakse:

    • riiklikku sekkumist, kui liikmesriigi pädevad asutused on tooted kokku ostnud ja ladustavad neid müügini, ning
    • eraettevõtjatele toodete ladustamiseks antavat toetust.

    Määrusega antakse komisjonile volitused võtta vastu:

    • delegeeritud õigusakte tagamaks, et sellised tooted oleksid pikaajalise ladustamise jaoks sobivad, veatud, õiglased ja turustatava kvaliteediga (vt delegeeritud määrus (EL) 2016/1238); ja
    • rakendusakte, mis käsitlevad erinevaid teemasid, nagu minimaalne ladustamismaht sekkumiskeskuste ladustamiskohtade jaoks (vt rakendusmäärus (EL) 2016/1240).

    Toetuskavad

    Määrus sisaldab eeskirju mitme toetuskava kohta.

    • Puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumine haridusasutustes (niinimetatud koolikavad):
      • ELi riigid peavad koostama strateegia selle kava riiklikul või piirkondlikul tasandil rakendamiseks;
      • täiendavaid eeskirju leidub määruses (EL) 2017/40, määruses (EL) 2017/39 ja määruses (EL) 2020/600.
    • Oliiviõli ja lauaoliivide sektoris:
      • tootjaorganisatsioonide ja/või nende liitude koostatud kolmeaastased tööprogrammid tootjate toetamiseks Kreekas, Prantsusmaal ja Itaalias;
      • täiendavaid eeskirju leidub määruses (EL) nr 615/2014, määruses (EL) nr 611/2014 ja määruses (EL) 2020/600.
    • Puu- ja köögiviljasektoris:
      • eeskirjad rakendusfondide ja -kavade kohta ning selliste kavadega seotud riikliku finantsabi ja riikliku strateegia kohta;
      • täiendavaid eeskirju leidub määruses (EL) nr 543/2011, määruses (EL) 2020/743, määruses 2020/884 ja määruses (EL) 2020/600.
    • Veinisektoris:
      • üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud määruses (EL) 2016/1149 ja määruses (EL) 2016/1150.
    • Mesindussektoris:
    • Humalasektoris:
      • üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud määruses (EL) nr 738/2010.
    • Lubade andmise süsteem viinapuude istutuseks:

    ELi eeskirjad erinevate põllumajandustoodete hindade kehtestamise ja teiste turukorraldusmeetmete jaoks vajalike parameetrite kohta on sätestatud määruses (EL) nr 1370/2013 (vt kokkuvõte).

    Turustamine ja tootjaorganisatsioonid

    Määruses sätestatakse eeskirjad turustamise ja tootjaorganisatsioonide kohta järgmistes valdkondades.

    Turustamine

    • Turustamisstandardid – selles jaotises käsitletud tooted peavad vastama nendele standarditele, et neid saaks ELis turustada. Üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud järgmistes õigusaktides:
      • määrus (EL) nr 29/2012 ja määrus (EMÜ) nr 2568/91 oliiviõli kohta;
      • määrus (EL) nr 1333/2011 banaanide kohta;
      • määrus (EL) nr 543/2011 puu- ja köögiviljade kohta;
      • määrus (EL) 2019/934 ja määrus (EL) 2019/935 veini kohta;
      • määrus (EÜ) nr 589/2008 munade kohta;
      • määrus (EÜ) nr 617/2008 haudemunade kohta;
      • määrus (EÜ) nr 543/2008 kodulinnuliha kohta;
      • määrus (EÜ) nr 566/2008 veiseliha kohta;
      • määrus (EÜ) nr 1850/2006 humalate kohta.
    • Eeskirju on kehtestatud põllumajandustoodete ja toiduainete ainulaadsete omaduste edendamiseks (määrus (EL) nr 1151/2012). Need on seotud selliste aspektidega nagu kaitstud päritolunimetused, geograafilised tähised, traditsioonilised nimetused ning esitlusviis ja märgistamine (vt kokkuvõte). Üksikasjalikud eeskirjad veinisektori jaoks on sätestatud määruses (EL) 2019/33 (vt kokkuvõte) ja määruses (EL) 2019/34.

    Üksikud sektorid (suhkur, vein ja piim)

    • Üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud järgmise kohta:
      • suhkur määruses (EÜ) nr 967/2006;
      • piim määruses (EL) nr 880/2012 ja määruses (EL) nr 511/2012;
      • vein määruses (EL) 2018/273 ja määruses (EL) 2018/274 (istandusregister, kaubandus, dokumendid, deklaratsioonid, kontrollid).

    Tootjaorganisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid

    • Need organisatsioonid peavad vastama konkreetsetele nõuetele ja järgima konkreetseid eesmärke, et neid saaks tunnustada ja nende suhtes kohaldada erandeid teatavate ELi konkurentsieeskirjade osas.
    • Eeskirju ja kohustuslikke osalustasusid võidakse laiendada ettevõtjatele, kes ei kuulu sellisesse organisatsiooni.
    • Üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/232 ning puu- ja köögiviljasektori kohta komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/892.
    • Konkreetsed eeskirjad tootjarühmade kohta humalasektoris on sätestatud määruses (EÜ) nr 1299/2007.
  2. Kaubandus kolmandate riikidega

    Määruses sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad impordi- ja ekspordilitsentse, imporditollimakse, tariifikvoote, kaitsemeetmeid ja eksporditoetusi.

    Täiendavad eeskirjad on sätestatud järgmistes õigusaktides:

    • määrus (EL) 2015/1538 impordilitsentsi taotluste kohta;
    • komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1237 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1239;
    • määrus (EL) 2019/2163 täiendavate imporditollimaksude kohta;
    • komisjoni määrus (EL) nr 642/2010, milles määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksude arvutamise meetod;
    • komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/760 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/761 koos komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1988 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/1987, mis käsitlevad impordi- ja eksporditariifikvootide haldamist.
  3. Konkurentsieeskirjad

    Määruses sätestatakse eeskirjad

    • mis hõlmavad konkurentsi ja põllumajandust;
      • mida kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 ja artiklis 102 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või nendega kauplemisega;
      • mida ei kohaldata põllumajandustootjate ja nende liitude suhtes ÜPP eesmärkide saavutamiseks ega tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste suhtes;
    • mis käsitlevad riigiabi põllumajandusele.
  4. Üldeeskirjad

    Erakorralised meetmed

    • Need on meetmed turuhäirete vastu, et tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad turuhäireid või turuhäirete ohtu, ja kui kõnealune olukord või selle mõju turule tõenäoliselt jätkub või halveneb. Sellised meetmed on olemuslikult seotud konkreetse ohu või häirega.
    • Erakorraliste meetmete rakendamise näiteid leidub järgmistes õigusaktides:
      • määrus (EL) nr 1263/2014 piimatoodete kohta, kui Venemaa keelustas impordi EList;
      • määrus (EL) 2020/592, määrus (EL) 2020/1275, määrus (EL) 2020/884 ja määrus (EL) 2020/600 puu- ja köögivilja ning veinisektori kohta COVIDi pandeemia ajal ning määrused (EL) 2020/133 ja 2020/419 seoses USA kehtestatud imporditollimaksudega veinidele;
      • määrus (EL) 2015/1853 toetuse kohta loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjatele 2015. aasta kriisi ajal piima ja piimatoodete ning sealiha sektoris.
    • Meetmed, mis käsitlevad loomahaigusi ja tarbija usalduse kaotust seoses riskidega inimeste, loomade või taimede tervisele. Neid kohaldatakse järgmiste sektorite suhtes:
      • veise- ja vasikaliha;
      • piim ja piimatooted;
      • sealiha;
      • lamba- ja kitseliha;
      • munad;
      • linnuliha.
    • Selliseid meetmeid rakendati näiteks komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1507 muna- ja kodulinnulihasektori erakorraliste turutoetusmeetmete kohta Poolas (pärast linnugripi puhanguid).
    • Konkreetsed probleemid:
      • erakorralised meetmed seoses viinapuude istutamisega COVIDi pandeemia ajal on sätestatud määruses (EL) 2020/601.
    • Kokkulepped ja otsused turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete ajal:
      • konkreetsed eeskirjad sätestatakse näiteks COVIDi pandeemia ajal määrustes (EL) 2020/593, (EL) 2020/594 ja (EL) 2020/599.

    Teatised ja aruandlus

    Teatiste ja aruandluse eeskirjad on sätestatud määruses (EL) 2017/1185.

    Põllumajandussektori kriisiabireserv

    Reservi vahendid võidakse teha kättesaadavaks aastatel, kui sektor vajab täiendavat toetust.

Mis ajast määrust kohaldatakse?

  • Määrust kohaldatakse alates .
  • Sellega tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007.

TAUST

ÜPP rahastamise, haldamise ja seire eeskirjad on sätestatud määruses (EL) nr 1306/2013 (vt kokkuvõte).

Komisjon on esitanud ÜPP reformimise ettepanekud, mille eesmärk on edendada kestlikku ja konkurentsivõimelist põllumajandussektorit, mis suudaks anda märkimisväärse panuse Euroopa rohelise kokkuleppe heaks (vt kokkuvõte), eriti seoses strateegiaga „Talust taldrikule“ (vt kokkuvõte) ja elurikkuse strateegiaga (vt kokkuvõte). Ettepanekute tähelepanu keskpunktis on eelkõige

  • õiglaste tingimuste ja stabiilse majandusliku tuleviku tagamine põllumajandustootjatele;
  • keskkonna ja kliimaga seotud tegevusele kõrgemate eesmärkide seadmine;
  • põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine toiduainete tarneahelas.

PÕHIMÕISTED

  1. Riiklik sekkumine: kui ELi liikmesriikide pädevad asutused ostavad tooted kokku ja ladustavad neid müügini.
  2. Tootjaorganisatsioonid: tootjate organisatsioonid, mis on moodustatud kollektiivse läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks konkreetselt määruse artiklis 152 sätestatud eesmärkide täitmiseks.
  3. Tootmisharudevahelised organisatsioonid: tarneahelasse kuuluvate tootjate ja töötlejate või kauplejate organisatsioonid konkreetselt määruse artiklis 157 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, , lk 671–854)

Määruse (EL) nr 1308/2013 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud

Top