Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52005DC0544

Komisjoni aruanne - Aastaaruanne Ühtekuuluvusfondi tegevuse kohta (2004) {SEK(2005)1396}

/* KOM/2005/0544 lõplik */

52005DC0544

Komisjoni aruanne - Aastaaruanne Ühtekuuluvusfondi tegevuse kohta (2004) {SEK(2005)1396} /* KOM/2005/0544 lõplik */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.11.2005

KOM(2005) 544 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

AASTAARUANNE ÜHTEKUULUVUSFONDI TEGEVUSE KOHTA (2004) {SEK(2005)1396}

SISUKORD

KOMISJONI ARUANNE AASTAARUANNE ÜHTEKUULUVUSFONDI TEGEVUSE KOHTA (2004) 3

1. Eelarve täitmine 3

2. Majanduskeskkond ja tingimuste seadmine 7

3. Kümne kandidaatriigi ühinemine 8

4. Kooskõlastamine transpordi- ja keskkonnapoliitikaga 8

4.1. Transport 8

4.2. Keskkond 9

5. Kontroll ja järeldused 10

6. Eeskirjade eiramine ja abi peatamine 10

7. Hindamine 11

8. Teave ja avalikustamine 11

KOMISJONI ARUANNE

AASTAARUANNE ÜHTEKUULUVUSFONDI TEGEVUSE KOHTA (2004)

Käesolev aruanne esitatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1164/1994 (millega asutatakse Ühtekuuluvusfond) artikli 14 lõikega 1. Selles vaadeldakse Ühtekuuluvusfondi tegevust aastal 2004.

1. Eelarve täitmine

Ühtekuuluvusfondi käsutuses oli 2004. aastal vahendeid 2 723 606 000 euro väärtuses (1999. aasta hindades) kolme EL15 liikmesriigi jaoks (Portugal, Hispaania, Kreeka) ja 2 897 000 000 euro väärtuses (1999. aasta hindades) kümne uue liikmesriigi jaoks. Kuna Iirimaa rahvamajanduse kogutulu inimese kohta on suurenenud, ei saa Iirimaa alates 1. jaanuarist 2004 enam Ühtekuuluvusfondist toetust. Mainitud summad sisaldavad ka tehnilise abi eraldisi (1 001 118 eurot kolmele „vanale“ liikmesriigile ja 1 500 000 eurot kümnele uuele liikmesriigile).

Kulukohustuste assigneeringud kasutati ära peaaegu täies mahus (99,96%) ja kogusummast ainult 2 084 326 eurot kanti üle 2005. aastasse.

Kulukohustuste täitmine aastal 2004 (eurodes)

Kulukohustuste assigneeringud | Algsumma | Täiendus teistelt eelarveridadelt | Lõppsumma | Realiseeritud | Tühistatud | Üle kantud aastasse 2005 |

2004. aasta eelarve | 2 784 500 000 | 2 835 258 341 | 5 619 758 341 | 5 619 403 018 | 355 322 | 2 084 326 |

Aastast 2003 üle kantud assigneeringud | 3 377 996 | 0 | 3 377 996 | 3 377 996 | 0 | 0 |

Uuesti kasutusele võetud assigneeringud | 7 413 307 | 0 | 7 413 307 | 7 413 307 | 0 | 0 |

Tagasimaksed | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Kokku | 2 795 291 303 | 2 835 258 341 | 5 630 549 644 | 5 630 194 321 | 355 322 | 2 084 326 |

Kokku Ühtekuuluvusfondi üle maksete assigneeringuid 134,8 miljoni euro väärtuses. Seda ülekannet arvestades täideti 2004. aastal maksete assigneeringutest 95,16%.

Maksekohustuste täitmine aastal 2004 (eurodes)

Maksete assigneeringud | Algsumma | Täiendus teistelt eelarveridadelt | Lõppsumma | Realiseeritud | Tühistatud | Üle kantud aastasse 2005 |

2004. aasta eelarve | 2 641 600 000 | 134 811 585 | 2 776 411 585 | 2 642 101 718 | 134 309 867 | 0 |

Aastast 2003 üle kantud assigneeringud | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Uuesti kasutusele võetud assigneeringud | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Tagasimaksed | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Kokku | 2 641 600 000 | 134 811 585 | 2 776 411 585 | 2 642 101 718 | 134 309 867 | 0 |

Assigneeringute eelarve täitmine 2004. aastal liikmesriikide lõikes

Kulukohustuste assigneeringud 2004 (eurodes)

Liikmesriik | Keskkond | Transport | Keskkond ja transport | Kokku |

Summa | % kesk | Summa | % trans | Summa | Summa | % |

España | 724 068 354 | 42,6 | 977 541 835 | 57,4 | 1 101 600 | 1 702 711 789 | 30,3% |

Elláda | 296 658 028 | 55,4 | 239 009 533 | 44,6 | - | 535 667 561 | 9,5% |

Portugal | 261 887 832 | 54,6 | 217 955 247 | 45,4 | - | 479 843 079 | 8,5% |

Kýpros | - | 0 | 18 257 000 | 100 | - | 18 257 000 | 0,3% |

Česká republika | 171 710 713 | 54,2 | 144 816 038 | 45,8 | 371 280 | 316 898 031 | 5,6% |

Eesti | 65 595 930 | 62,1 | 31 561 105 | 37,9 | 8 539 200 | 105 696 235 | 1,9% |

Magyarország | 188 216 500 | 50,0 | 188 216 500 | 50,0 | - | 376 433 000 | 6,7% |

Latvija | 80 196 588 | 42,2 | 102 876 822 | 57,8 | 6 892 365 | 189 965 775 | 3,4% |

Lietuva | 45 991 729 | 21,9 | 148 920 771 | 78,1 | 14 659 500 | 209 572 000 | 3,7% |

Malta | 7 418 000 | 100 | - | 0 | - | 7 418 000 | 0,1% |

Polska | 698 528 072 | 49,4 | 707 162 832 | 50,6 | 8 947 500 | 1 414 368 404 | 25,2% |

Slovensko | 125 556 724 | 65,1 | 67 417 276 | 34,9 | - | 192 974 000 | 3,4% |

Slovenija | 19 295 525 | 29,7 | 45 605 942 | 69,3 | 45 000 | 64 946 467 | 1,2% |

Tehniline abi | - | - | - | - | 4 381 678 | 4 381 678 | 0,1% |

Kokku | 2 685 123 995 | 48,2* | 2 889 340 901 | 51,8* | 44 938 123 | 5 619 403 018 | 100% |

*arvestamata eraldisi projektidele, mis on seotud mõlema sektoriga

Maksete assigneeringud 2004 (eurodes)

Uute liikmesriikide puhul kajastavad esitatud arvud ainult neid projekte, mis on heaks kiidetud alates 1. maist 2004; arvesse pole võetud ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendist (ISPA) toetatud projekte. Teises tabelis on näidatud 2004. aastal tehtud väljamaksed enne ühinemist heaks kiidetud ISPA projektidele.

Liikmesriik | Keskkond | Transport | Keskkond ja transport | Kokku |

Summa | % keskk | Summa | % transp | Summa | Summa | % |

España | 1 052 792 007 | 54,3 | 886 931 978 | 45,7 | 3 084 | 1 939 727 070 | 73,4% |

Elláda | 85 219 745 | 24,3 | 265 538 804 | 75,7 | 1100 | 350 759 649 | 13,3% |

Ireland | 8 179 679 | 31,6 | 17 669 517 | 68,4 | 0 | 25 849 196 | 1,0% |

Portugal | 123 130 259 | 38,9 | 193 354 445 | 61,1 | 0 | 316 484 704 | 12,0% |

Kýpros | 0 | - | 0 | - | 0 | 0 | - |

Česká republika | 0 | - | 0 | - | 0 | 0 | - |

Eesti | 0 | - | 0 | - | 0 | 0 | - |

Magyarország | 0 | - | 0 | - | 0 | 0 | - |

Latvija | 0 | - | 0 | - | 0 | 0 | - |

Lietuva | 0 | - | 3 719 306 | 100 | 0 | 3 719 306 | 0,1% |

Malta | 0 | - | 0 | - | 0 | 0 | - |

Polska | 0 | - | 2 486 700 | 100 | 0 | 2 486 700 | 0,1% |

Slovensko | 244 720 | 15,5 | 1 335 490 | 84,5 | 0 | 1 580 210 | 0,1% |

Slovenija | 0 | - | 0 | - | 0 | 0 | - |

Technical Assistance | 0 | - | 0 | - | 1 494 883 | 1 494 883 | 0,1% |

Total | 1 269 566 410 | 48,1* | 1 371 036 240 | 51,9* | 1 499 067 | 2 642 101 718 | 100% |

* arvestamata eraldisi projektidele, mis on seotud mõlema sektoriga

Kolmandat aastat järjest kalduti eelistama transpordisektori projekte, ehkki võrreldes kahe eelmise aastaga on vahe vähenenud.

Uued liikmesriigid – varasemate ISPA projektidega seotud väljamaksed 2004. aastal

Liikmesriik | Keskkond | Transport | Kokku |

Summa | % keskk | Summa | % transp | Summa |

Česká republika | 17 801 156 | 26,5 | 49 355 929 | 73,5 | 67 157 085 |

Eesti | 10 196 374 | 42,7 | 13 675 285 | 57,3 | 23 871 659 |

Latvija | 9 844 972 | 42,2 | 13 490 711 | 57,8 | 23 335 683 |

Lietuva | 3 948 533 | 27,5 | 10 395 195 | 72,4 | 14 343 728 |

Magyarorszàg | 25 960 588 | 71,9 | 10 122 098 | 28,1 | 36 082 686 |

Polska | 80 792 048 | 36,6 | 139 872 597 | 63,4 | 220 664 645 |

Slovenija | 6 024 627 | 78,9 | 1 611 175 | 21,1 | 7 635 802 |

Slovensko | 17 390 376 | 46,6 | 19 933 084 | 53,4 | 37 323 460 |

Tehniline abi | 68 076 |

KOKKU | 171 958 668 | 40,0 | 258 456 071 | 60,0 | 430 482 824 |

Jätkuvalt vähendati väljamaksmata assigneeringuid, mis on seotud enne 2000. aastat käivitatud projektidega: 2004. aastal suleti kokku 50 projekti. Aasta jooksul maksti välja või tühistati 33,4% aasta alguse seisuga väljamaksmata assigneeringutest. 2004. aasta lõpuks oli väljamaksmata assigneeringute osakaal vähenenud 15%ni Ühtekuuluvusfondi aastaeelarvest (võrreldes enam kui 50%ga 2002. aasta lõpus ja 39%ga 2003. aasta lõpus). Töö väljamaksmata assigneeringute vähendamise nimel jätkub ka 2005. aastal, koostöös projektide rakendamise ja sellega seotud maksenõuete eest vastutavate riiklike asutustega.

Ajavahemikul 1993–1999 käivitatud projektidega seotud kohustuste täitmine 2004. aastal (eurodes)

Liikmesriik | Maksmisele kuuluv summa perioodi alguses | Tühistatud | Väljamaksed | Maksmisele kuuluv summa perioodi lõpul |

España | 650 933 534 | 4 952 169 | 268 409 585 | 377 571 780 |

Elláda | 424 708 187 | 86 288 597 | 29 744 454 | 308 675 136 |

Ireland | 51 096 704 | 0 | 4 037 714 | 47 058 990 |

Portugal | 139 854 914 | 5 852 657 | 23 728 888 | 110 273 369 |

Kokku | 1 266 593 339 | 97 093 423 | 325 920 642 | 843 579 275 |

2. MAJANDUSKESKKOND JA TINGIMUSTE SEADMINE

Ühtekuuluvusfondi asutamist käsitlevas nõukogu määruses[1] sätestatakse fondist toetuse saamise eeltingimuseks olevad nõuded makromajanduslikule juhtimisele. Fond ei rahasta ühtki uut projekti või mahukate projektide korral projekti uut etappi, kui nõukogu leiab, et liikmesriik ei ole viinud oma stabiilsus- või lähenemisprogrammi ellu viisil, mis võimaldaks vältida ülemäärast riigieelarve puudujääki.

Aastal 2004 esines ülemäärane eelarvepuudujääk seitsmes Ühtekuuluvusfondist abi saavas liikmesriigis, sealhulgas ka kuues uues liikmesriigis.

Kõnealuste uute liikmesriikide ( Tšehhi Vabariik, Küpros, Ungari, Malta, Poola ja Slovakkia ) suhtes otsustas nõukogu 5. juulil 2004, et nimetatud riikide eelarvetes esineb ülemäärast puudujääki ning soovitas võtta meetmeid olukorra parandamiseks aastaks 2005 (Küpros), 2006 (Malta), 2007 (Poola ja Slovakkia) ja 2008 (Tšehhi Vabariik ja Ungari). 22. detsembril 2004 otsustas komisjon, et kõik nimetatud riigid, v.a Ungari, on nõukogu soovitustele tõhusalt reageerinud ja et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei ole antud hetkel vaja edasisi meetmeid võtta. Jaanuaris 2005 jõudis nõukogu samadele järeldustele. Ungari suhtes otsustas nõukogu 18. jaanuaril 2005, et Ungari ei ole nõukogu soovitustele piisavalt reageerinud ning võttis 8. märtsil vastu uue soovituse, milles nõuti Ungarilt 8. juuliks 2005 tõhusate lisameetmete võtmist, et 2005. aasta eelarvepuudujääk ei ületaks soovitud piiri.

Nõukogu otsustas 5. juulil 2004, et Kreeka eelarvepuudujääk on ülemäärane ning soovitas võtta meetmeid aastaks 2005. 18. jaanuaril 2005 otsustas nõukogu, et Kreeka ei ole sellele soovitusele tõhusalt reageerinud ning võttis 17. veebruaril vastu otsuse, millega Kreekale teatati vajadusest olukorda parandada. Teatises soovitati eelarve ranget täitmist 2005. aastal ja aastaks 2006 lisakorrektsiooni, mis vastaks vähemalt 0,6%le SKTst; lisaks pidi Kreeka esitama uue ülevaate stabiilsusprogrammi elluviimisest 21. märtsiks 2005, mis oli ka nõutud lisameetmete võtmise tähtaeg. Komisjoni 12. aprilli teatise põhjal andis nõukogu 12. aprillil 2005 Kreeka olukorrale uue hinnangu. Otsustati, et Kreeka valitsus on nõukogu teatisele tõhusalt reageerinud.

3. Kümne kandidaatriigi ühinemine

Ühinedes 1. mail 2004 Euroopa Liiduga, vastasid kõik varem ISPA vahenditest toetust saanud kaheksa uut liikmesriiki ning samuti Küpros ja Malta Ühtekuuluvusfondi abikõlblikkuskriteeriumidele.

Varem ISPA rahastamisvahendist rahastatavad projektid muudeti automaatselt Ühtekuuluvusfondi projektideks ning nende suhtes kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi eeskirju.

Ajavahemikuks 2004–2006 eraldati kümnele uuele liikmesriigile struktuuriabiks 24 miljardit eurot (jooksevhindades), millest üle ühe kolmandiku (8,5 miljardit eurot) assigneeriti Ühtekuuluvusfondi.

Tabel : Ühtekuuluvusfondi eraldised ühinejariikidele ajavahemikuks 2004–2006 .

Riik | Keskmine assigneering (miljonit eurot – 2004. a hindades) |

Kýpros | 53,94* |

Česká republika | 936,05 |

Eesti | 309,03 |

Magyarország | 1 112,67 |

Latvija | 515,43 |

Lietuva | 608,17 |

Malta | 21,94 |

Polska | 4 178,60 |

Slovensko | 570,50 |

Slovenija | 188,71 |

Kokku | 8 495,04 |

* Koos Kalanduse Arendusrahastuga

4. Kooskõlastamine transpordi- ja keskkonnapoliitikaga

4.1. Transport

Aastal 2004 oli üle poole (51,8%) Ühtekuuluvusfondi kohustustest seotud transpordisektoriga. Sarnaselt varasemate aastatega palus komisjon liikmesriikidel eelistada esmajoones raudteega seotud projekte. Lisas on esitatud 2004. aastal heaks kiidetud projektid liikmesriikide lõikes.

Ühtekuuluvusfondist rahastatakse üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud transpordiinfrastruktuurivõrkude loomist. Ühtsuse tagamiseks ühenduse kesksete piirkondade ja nende alade vahel, mille struktuurilised võimalused on nende saarelise, geograafiliselt suletud või perifeerse asendi tõttu piiratud, on vajalik struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi töö läbimõeldud kooskõlastamine.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 29. aprillil 2004 vastu muudetud otsuse üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta. Otsuses loetleti 30 kogu Euroopa seisukohast olulist eelisprojekti kogumaksumusega umbes 225 miljardit eurot. Otsuses palutakse liikmesriikidel neid projekte eelistada. Asjaomastel liikmesriikidel palutakse Ühtekuuluvusfondi ja üldisemalt struktuurifondide vahendite taotlemisel pöörata sellistele projektidele erilist tähelepanu.

Pärast uute liikmesriikide ühinemist 1. mail 2004 analüüsis komisjon üleeuroopalise võrgu infrastruktuuri olukorda, eelkõige 30 eelisprojekti ja selliste projektide nagu ERTMS ja SESAME[2] maksumust ja rahastamist. [Pärast üleeuroopaliste võrkude finantsraamistiku esimese põhjaliku ülevaate avaldamist juulis 2004 (KOM 475 – 2004) tegi komisjon aastate 2007–2013 finantsperspektiivis ettepaneku suurendada kaasrahastamise maksimummäära.]

4.2. Keskkond

Aastat 2004 iseloomustas keskkonnaprojektide suur osakaal – need moodustasid veidi alla poole (48,2%) Ühtekuuluvusfondi kohustuste kogumahust. Selles sektoris jäid prioriteetideks joogivee varude säilitamine ning heitvee ja tahkete jäätmete käitlemine. Ühtekuuluvusfond aitab kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele säästva arengu vallas, eelkõige loodusvarade haldamise, jäätmekäitluse ja kliimamuutuse osas. Lisas on esitatud 2004. aastal heaks kiidetud projektid ja tegevused liikmesriikide lõikes.

Ühtekuuluvusfond aitas kaasa ka keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, nii otsese infrastruktuuri rahastamise kui motivatsiooni loomise kaudu, tehes direktiivide kohaldamise toetuse andmise eeltingimuseks. See hõlmab nii meetmete võtmist kindlates valdkondades, näiteks tahkete jäätmete ja heitvee käitlemine, kui ka keskkonnamõju hindamist.

Uute liikmesriikide jaoks on heitvee ja tahkete jäätmete käitlus olulised prioriteedid. Nendes valdkondades (eelkõige linnaheitvee puhastamise alal) on investeeringu- ja infrastruktuurivajadused enamikus riikides jätkuvalt suured; sama võib öelda ka õhukvaliteedi parandamise ja tööstussaaste vähendamise kohta. Seetõttu on keskkonnainfrastruktuuri toetamine Ühtekuuluvusfondi vahenditest uute liikmesriikide jaoks oluline.

5. Kontroll ja järeldused

Iirimaal, Hispaanias, Kreekas ja Portugalis viidi läbi kümme projektiauditit ja kuus juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditit.

Projektide tasandil leitud puudused olid peamiselt seotud riigihankelepingute sõlmimise menetlusega, ehkki olukord on eri liikmesriikides erinev. 2004. aastal toimus edasiminek komisjoni määruse (EÜ) nr 1386/2002 (juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta) nõutele vastavate süsteemide loomise ala liikmesriikides. 2003. aastal ilmnes küll Kreekas, Hispaanias ja Portugalis mõningaid probleeme, millest nende riikide ametiasutusi partnerlussuhete raames teavitati.

Kõik kümme uut liikmesriiki esitasid komisjonile oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse ja komisjon leidis, et need vastavad ühenduse õigusaktidega nõutud standarditele. See positiivne arvamus lubab järeldada, et sobivate rakendussüsteemide loomisega on jõudsalt algust tehtud; komisjon jätkab kontrollimist ka järgmistel aastatel. Kooskõlas regionaalpoliitika peadirektoraadi auditeerimisstrateegiaga viiakse 2005. aastal läbi kohapealset kontrolli ja juhuslikult valitud projektide vastavusteste. Teste tehakse kõigis uutes liikmesriikides.

Lätis, Ungaris, Eestis, Poolas, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias ja Sloveenias viidi läbi kümme projektiauditit. Nende käigus uuriti peamiselt projektide rahavooge ja kulutuste vastavust abikõlblikkuse eeskirjadele.

6. Eeskirjade eiramine ja abi peatamine

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1831/94 (eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta seoses Ühtekuuluvusfondi kaudu toimuva rahastamisega ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas)[3] artikli 3 kohaselt peavad abisaavad liikmesriigid komisjonile teatama kõigist eeskirjade eiramistest, mille kohta on olemas haldusasutuse või kohtu esialgne fakte tuvastav otsus.

Neljast vanast liikmesriigist kolm (Kreeka, Hispaania ja Portugal) teatasid 2004. aasta jooksul komisjonile kokku 275 eeskirjade eiramisest (vastavalt 262, 1 ja 12)[4]. Iirimaa teatas komisjonile kooskõlas nimetatud määrusega, et eeskirjade eiramisi ei ole 2004. aasta jooksul registreeritud. Kreeka juhtumitega oli seotud 126 058 589 euro väärtuses ühenduse toetusi. Enamikul juhtudel eirati riigihangete eeskirju; muud juhud olid seotud abikõlbmatute kulutuste esitamisega. Hispaania juhtum hõlmas ühenduse toetust 384 407 euro väärtuses ja Portugali 12 juhtumit 22 234 344 euro väärtuses. Lisaks teatasid kaks uut liikmesriiki, Poola ja Läti, komisjonile kokku kuuest eiramisjuhust (Poolal 5 juhtumit ja Lätil 1). Poola juhtumitega oli seotud 802 426 eurot ja Läti juhtumiga 1273 eurot ühenduse toetust. Eiramiste liik oli sama, millest eespool juttu.

7. Hindamine

2004. aasta lõpus algatas regionaalpoliitika peadirektoraat kõigi Ühtekuuluvusfondist abi saavate liikmesriikidega dialoogi kvaliteedi tagamise suutlikkuse küsimuses. Komisjon koostas määruse nõuete põhjal kirjelduse ülesannetest, mis tuleb enne taotluse komisjonile esitamist täita. Liikmesriikidel paluti endal hinnata oma haldussüsteeme, eesmärgiga selgitada välja võimalikud takistused projektide ettevalmistamisel. Enesehindamise tulemustest lähtudes saavad liikmesriigid valmistada ette vajalikud tehnilise abi kaasrahastamise taotlused enne programmiperioodi 2000–2006 lõppu.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 13 sätetega peavad komisjon ja liikmesriigid tagama ühenduse abi tõhususe Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate projektide elluviimisel. See eeldab ka järelevalve- ja hindamismeetodite kasutamist. Vajadusel saavad komisjon ja liikmesriigid projekte hinnata koostöös Euroopa Investeerimispangaga.

Iga projektitaotlusega koos esitatakse kulude-tulude analüüs. Analüüs peaks näitama, et projektist keskpikas perspektiivis saadav sotsiaalmajanduslik kasu on vastavuses antud finantstoetusega. Komisjon vaatab need hinnangud läbi, lähtudes 2003. aastal avaldatud kulude-tulude analüüsi juhendist[5], mida kasutavad ühise teabematerjalina nii projektide rahastajad kui komisjon.

Jaanuaris 2004 algatas regionaalpoliitika peadirektoraat järelhindamise 200 Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatud projektist (1993–2002) koosneva valimi suhtes Kreekas, Hispaanias, Iirimaal ja Portugalis. Koondaruanne ja riikide analüüsid valmisid jaanuaris 2005 pärast tihedat koostööd komisjoni asjaomaste talitustega. Peamised tulemused on esitatud lisas (punkt 5.4).

8. Teave ja avalikustamine

Brüsselis peeti 24. juunil ja 24. novembril 2004 kaks teabekohtumist, millel osalesid kõik 25 liikmesriiki. 2003. aasta novembris toimunud kohtumisel avaldasid mitu delegatsiooni soovi, et komisjoni talitused vaataksid läbi komisjoni 25. juuni 1996. aasta otsuse nr 96/455/EMÜ, mis käsitleb teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses Ühtekuuluvusfondi tegevusega. Nad väitsid, et teatavaid meetmeid on liiga keeruline rakendada ning mõned sätted on vastuolus 1999. aastal läbi vaadatud määrusega nr 1164/94. Aprillis 2004 võetigi vastu komisjoni määrus[6], mis asendab 1996. aasta otsust.

Nimetatud uue määruse rakendamise lihtsustamiseks avaldati Inforegio veebilehel http://europa.eu.int/comm/regional_policy/sources/docoffic/official/regulation/regpub_fr.htm regionaalpoliitika peadirektoraadi järelevalve all selgitav teabeleht. Samal eesmärgil avaldati määrus ka peadirektoraadi ajakirjas Inforegio Panorama (nr 14, september 2004), milles on avaldatud mitmeid artikleid Ühtekuuluvusfondi kohta.

Avalikkusele Ühtekuuluvusfondi kohta põhiteabe jagamiseks ajakohastas regionaalpoliitika peadirektoraat ka Ühtekuuluvusfondi veebilehte ( http://europa.eu.int/comm/regional_policy/funds/procf/cf_en.htm ). Veebileht loodi 2005. aasta kevadel ning see sisaldab viiteid õigusdokumentidele, finantsandmetele, kaartidele ja projektinäidetele 19 ühenduse keeles ning bulgaaria ja rumeenia keeles.

[1] Nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 artikkel 6. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1264/99.

[2][3]*3<AHIJhijkl~²¹ÃÅÆÎ @ A B C D E G H Y Z ƒ „ … ùòîãÜØîØîÜãÜãÔãîÐÉÅØîòî¼®¼?®”®„¼r¼®¼a® [4]?jP[pic]h˜e-U[pic]mHnHu[pic]#h­_h­_aJmHnHsHtH u[pic]h­_h­_aJmHnHtH u[pic]h¾a*mHnHu[pic] [5]?jÓ[pic]h˜e-U[pic]mHnHu[pic]jh­_U[pic]mHnHu[pic] ERTMS – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem. SESAME – Ühtse Euroopa õhuruumi lennuliikluse korraldamise moderniseerimise programm.

[6] EÜT L 191, 27.7.1994, lk 9

[7] 14.03.05 seisuga. Need arvud ei sisalda veel 2004. aasta neljanda kvartali jooksul esitatud teavet.

[8] http://europa.eu.int/comm/regional_policy/sources/docgener/guides/cost/guide02_fr.pdf

[9] Komisjoni määrus (EÜ) nr 621/2004, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1164/94 seoses Ühtekuuluvusfondi tegevust käsitlevate teavitamis- ja avalikustamismeetmetega, 1. aprill 2004.

Top